2-22-118076/36 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke, Vahur-Peeter Liin

Otsuse tegemise koht ja aeg

19. detsember 2022, Tartu

Tsiviilasja number

2-22-118076

Tsiviilasi

Osaühingu Aktiva Finants hagi Larissa Jänese vastu

võla 3346 euro 96 sendi ja viivise väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 9. novembri 2022. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Larissa Jänese apellatsioonkaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Apellant

(kostja):

Larissa

Jänes

(isikukood

XXXXXXXXXXXX)

Vastustaja

(hageja):

Osaühing

Aktiva

Finants

(registrikood 10746479), lepinguline esindaja Anni

Kennedy

RESOLUTSIOON

1. Võtta Larissa Jänese apellatsioonkaebus Viru Maakohtu 9. novembri 2022. a otsuse

peale menetlusse.

2. Lahendada apellatsioonkaebus TsMS § 646 alusel üksnes apellatsioonkaebuse põhjal.

3. Tühistada Viru Maakohtu 9. novembri 2022. a otsus ja saata asi uueks läbivaatamiseks

samale maakohtule.

4. Apellatsioonkaebus rahuldada.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Juhul,

kui

menetlusosaline taotleb menetlusabi,

peab ta

esitama tähtaja kestel

kassatsioonkaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva

sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD, MENETLUSOSALISTE TAOTLUSED JA PÕHJENDUSED

1. Osaühing Aktiva Finants (hageja) esitas 24. mail 2022 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse Larissa Jänese (kostja) vastu. Maakohus lõpetas maksekäsu

kiirmenetluse ja andis hageja nõude üle Viru Maakohtule menetluse jätkamiseks

hagimenetluses.

Hageja esitas 28. juunil 2022 Viru Maakohtule hagi kostja vastu, milles palus mõista kostjalt

hageja kasuks välja põhivõla 1867 eurot 96 senti, intressi 126 eurot 18 senti, võla

sissenõudekulud 50 eurot, sissenõutavaks muutunud viivise 1302 eurot 82 senti ja viivise alates

28. juunist 2022 kuni põhinõude täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras.

Hagiavalduse kohaselt tuleneb hageja nõue Placet Group OÜ ja kostja vahel 26. jaanuaril 2020

sõlmitud krediitkontolepingust nr KK3512351, mille alusel sai kostja krediiti 1945 eurot

85 senti. Kostja maksis lepingu alusel tagasi 116 eurot 89 senti. Placet Group OÜ ütles lepingu

üles 29. septembril 2020 ja loovutas nõude hagejale 30. septembril 2020 koos õigusega nõuda

kõrvalnõudeid.

2. Kostja selgitas 1. novembri 2022. a kohtuistungil, et ta on võimeline maksma hagejale

20 eurot kuus, sest tal on ka teisi võlgasid. Kostja selgitas, et ta ei ole hagiga nõus ja kavatseb

esitada apellatsioonkaebuse.

MAAKOHTU OTSUS

3. Viru Maakohus rahuldas 9. novembri 2022. a otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja kasuks

välja 3346 eurot 96 senti (sh põhivõlg 1867 eurot 96 senti, intress 126 eurot 18 senti,

sissenõutavaks muutunud viivis 1302 eurot 82 senti, võla sissenõudekulud 50 eurot) ja viivise

põhinõudelt alates 28. juunist 2022 kuni põhinõude täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda (tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 162 lg 1) ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude katteks

900 eurot ja viivise menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni

VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.

Maakohus leidis, et hagi on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Poolte vahel ei ole vaidlust

hagis märgitud asjaolude üle, muuhulgas selle üle, et hageja on õigustatud nõudma kostjalt

kostja ja Placet Group OÜ vahel sõlmitud lepingust nr KK3512351 tulenevat võlga, samuti võla

suuruse üle. Vaidlust ei ole ka selles, et lepinguga võetud kohustusi kostja ei täitnud.

APELLATSIOONKAEBUS

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse paludes maakohtu otsuse tühistada.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb menetlusse võtta ja asi lahendada

TsMS § 646 alusel üksnes kaebuse põhjal.

Viru Maakohtu 9. novembri 2022. a otsus tuleb tühistada menetlusõiguse normide olulise

rikkumise tõttu, mis toob ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses. Asi tuleb

saata uueks läbivaatamiseks esimese astme kohtule TsMS § 656 lg 1 p 5 ja § 656 lg 2 teise lause

alusel, kuna ringkonnakohus ei saa ise rikkumist kõrvaldada. Apellatsioonkaebus kuulub

rahuldamisele.

6. Ringkonnakohus võib TsMS § 646 alusel otsustada asja üksnes apellatsioonkaebuse põhjal,

kui kohus leiab, et asja arutamisel esimese astme kohtus rikuti menetlusõiguse normi, mis toob

ilmselgelt kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses (TsMS § 656 lg 1). Sel juhul otsus

tühistatakse ja asi saadetakse esimese astme kohtusse uueks läbivaatamiseks. Ringkonnakohus

ei pea TsMS § 646 kohaldamisel küsima teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust

(TsMS § 641 lg 1) ega analüüsima ka apellatsioonkaebuse põhjendusi (Riigikohtu 24. jaanuari

2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-13-56825, p 11).

7. TsMS § 656 lg 1 p 5 kohaselt tühistab ringkonnakohus esimese astme kohtu otsuse

apellatsioonkaebuse põhjendusest ja selles esitatud asjaoludest olenemata ja saadab asja uueks

arutamiseks esimese astme kohtule, kui otsust ei ole seaduse kohaselt olulises ulatuses

põhjendatud ja ringkonnakohtul ei ole võimalik puudust kõrvaldada. TsMS § 656 lg 2 teise

lause järgi on ringkonnakohtul õigus apellatsioonkaebuse põhjendustest olenemata tühistada

esimese astme kohtu otsus ja saata asi uueks arutamiseks esimese astme kohtule ka teiste

menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, kui rikkumist ei ole võimalik

apellatsioonimenetluses kõrvaldada.

8. Maakohus rahuldas hagi täies ulatuses märkides kohtuotsuse põhjendustes, et poolte vahel ei

ole vaidlust selles, et hageja on õigustatud nõudma kostjalt lepingust nr KK3512351 tulenevat

võlga. Maakohtu hinnangul ei vaidle pooled ka võla suuruse ja selle üle, et lepinguga võetud

kohustusi kostja ei täitnud.

Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsuse põhjendav osa ei vasta TsMS § 444 lg-s 2 ja

TsMS § 442 lg 8 esimeses lauses ettenähtud nõuetele ehk maakohtu otsus on sisuliselt

põhjendamata. Maakohtu põhjendustest ei ole võimalik aru saada, millisel õiguslikul alusel on

hageja nõue rahuldatud, kuidas on kujunenud hageja nõude suurus ja kas hageja on nõude

suuruse tõendamiseks esitanud vastavad tõendid. Maakohus ei ole otsuses kajastanud,

missuguse asjas tähtsa asjaolu on ta mingi asja juurde võetud tõendiga lugenud tõendatuks või

missugused asjaolud lugenud tõendamata jäetuteks.

Ebaõige on maakohtu seisukoht, et kostja ei ole hageja nõudele vastuväiteid esitanud. Täiesti

arusaamatu on, kuidas maakohus sellisele seisukohale jõudis. Kostja vaidles kohtuistungil

hageja nõudele vastu, selgitades, et ta ei ole hagiga nõus ja hagi rahuldava kohtuotsuse

tegemisel kavatseb ta selle ringkonnakohtusse edasi kaevata. Kostja selgitas kohtuistungil, et ta

on võimeline tasuma hagejale maksimaalselt 20 eurot kuus, kuna tal on ka teisi võlgasid.

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus kostja vastuväidetega arvestanud ja märkinud

ebaõigesti, et poolte vahel puudub vaidlus hagi asjaolude ja võla suuruse üle. TsMS § 231 lg 2

kohaselt on omaksvõtt faktilise väitega tingimusteta ja selgesõnaline nõustumine kohtule

adresseeritud kirjalikus avalduses või kohtuistungil, kus nõustumine protokollitakse. Praegu ei

ole kostja ei kohtule esitatud kirjalikes seisukohtades ega ka kohtuistungi protokollist nähtuvalt

ühegi hageja esitatud faktilise asjaoluga nõustunud. Vastuseks kohtu küsimusele, kas tal on

hagile sisulisi vastuväiteid, vastas kostja kohtuistungi protokolli kohaselt, et ta ei ole hagiga

nõus. Seega ei saa kostja omaksvõttu ka kuidagi TsMS § 231 lg 4 järgi eeldada.

Ringkonnakohtu hinnangul on otsuse põhjendamiskohustuse rikkumine (põhjenduste

puudumine) tingitud maakohtu poolt eelmenetluse puudulikust läbiviimisest.

9. Ringkonnakohus on seisukohal, et maakohus on jätnud asjas läbi viimata nõuetekohase

eelmenetluse, sh rikkunud oluliselt ka selgitamiskohustust.

Eelmenetluse ülesanded on sätestatud TsMS §-s 392. Kohtul on vastavalt TsMS § 392 lg-le 1

ning § 351 lg-tele 1 ja 2 selgitamiskohustus. Kohus peab eelmenetluses välja selgitama hageja

nõuded ja menetlusosaliste seisukohad nende nõuete suhtes, samuti menetlusosaliste faktilised

ning õiguslikud väited esitatud nõuete ja väidete kohta (TsMS § 392 lg 1 p-d 1 ja 3) ning

tõendid, mida menetlusosalised esitavad oma faktiliste väidete põhjendamiseks ja esitatud

tõendite lubatavuse kohta (TsMS § 392 lg 1 p 4). Kohus peab hoolitsema selle eest, et asja

arutatakse ammendavalt (TsMS § 435 lg 1).

10. Ringkonnakohtu hinnangul on sõlmitud krediitkontoleping tarbijakrediidileping

VÕS § 402 lg 1 mõttes.

VÕS § 4034 kohaselt peab krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks

enne tarbijakrediidilepingu sõlmimist omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on

võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma, ja hindama tarbija

krediidivõimelisust, sh tuleb hinnata tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste

varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust

tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju. Laenuandja ja laenusaaja

vahelises suhtes on vastutustundliku laenamise põhimõtte rakendamise kohustuse põhisisuks

hinnata piisavalt laenusaaja krediidivõimekust, tagamaks, et laenu ei anta isikule, kelle puhul

on tõenäoline, et ta ei suuda seda oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt

mittevajalikust varast tagasi maksta. Selleks peab krediidiandja olema krediidiandjate ja -

vahendajate seaduse (KAVS) § 44 lg 2 ja lg 3 p 2 kohaselt kehtestama sise-eeskirja, milles tuleb

reguleerida krediidivõimelisuse hindamise metoodika ja selle rakendamise kord, sealhulgas

teabe kogumise kord. Täpsemad nõuded sellele eeskirjale tulenevad KAVS §-st 49. Seejuures

ei saa tarbija krediidivõimelisuse hindamine toimuda üksnes tarbija esitatud andmete pinnalt,

vaid krediidiandja peab KAVS § 50 lg-te 3 ja 4 kohaselt tarbija esitatud teavet mõistlikul viisil

kontrollima. Eelkõige tuleb seejuures küsida tarbijalt tema pangakonto väljavõte ja hinnata

seda, kui muud andmed ei ole piisavad.

VÕS § 4034 lg 13 järgi peab vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike

kohustuste täitmist tõendama krediidiandja. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise

tagajärjeks on VÕS § 4034 lg 7 kohaselt, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse

VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast.

Muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne. Krediidiandja peab tagasimaksed

uuesti määrama, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, ning need tarbijale

teatavaks tegema.

11. Ringkonnakohus märgib, et kohtul on kohustus kontrollida krediidiandja vastutustundliku

laenamise põhimõtte järgimist omal algatusel (vt Euroopa Kohtu 5. märtsi 2020. a otsus asjas

nr C-679/18, p-d 17-24). Selleks ei pea tarbija esitama menetluses vastavat vastuväidet.

Maakohus ei ole juhtinud hageja tähelepanu sellele, et hagejal on kohustus välja tuua asjaolud,

millest nähtub, et ta on täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalike

kohustused, ning neid asjaolusid tõendada. Maakohus ei ole otsuses hinnanud, kas hageja on

täitnud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikud kohustused. Maakohus on

jätnud välja selgitamata, millise teabe laenuandja enne lepingute sõlmimist omandas, s.o kas

laenuandja küsis infot kostja igakuise netosissetuleku, konto väljavõtte ja igakuiste kohustuste

suuruse jms kohta.

Eeltoodud põhjendustel tuleb maakohtu otsus tühistada ja tsiviilasi tuleb saata maakohtule

uueks läbivaatamiseks. Asja uuel läbivaatamisel tuleb maakohtul selgitada hagejale tema

tõendamiskoormist, anda tähtaeg tõendite esitamiseks ning hinnata, kas hageja on järginud

vastutustundliku laenamise põhimõtet. Maakohtul on kohustus arvestada kostja vastuväidetega

nõudele ja hinnata hageja nõude põhjendatust asjas esitatud tõenditest lähtuvalt.

12. Ringkonnakohus märgib, et maakohtul tuleks asja uuel läbivaatamisel selgitada kostjale

TsMS § 217 lg 8 kohaselt võimlust saada riigi õigusabi.

13. Menetluskulude jaotuse otsustab TsMS § 173 lg 3 teise lause järgi esimese astme kohus

asja uuel läbivaatamisel.

/digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/

Üllar Roostoja Triin Uusen-Nacke Vahur-Peeter Liin