2-22-17254/5 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 19 detsember 2022

Tsiviilasja number

2-22-17254

Tsiviilasi

Irina

Nikolase

avaldus

Narva

linn,

XXXXX

korteriühistu

üldkoosoleku

otsuse

kehtetuks

tunnistamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 18. novembri 2022. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Irina Nikolase määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse

esitaja

(avaldaja):

Irina

Nikolas

(isikukood XXXXXXXXXXX)

Vastustaja (puudutatud isik): Narva linn, XXXXX

korteriühistu (registrikood XXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Irina Nikolase määruskaebus osaliselt.

2. Tühistada Viru Maakohtu 18. novembri 2022. a

määrus ning saata tsiviilasi tagasi samale maakohtule

avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks.

3. Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab

kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel

on

õigus

esitada

määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise

või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

määruskaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Irina Nikolas (avaldaja) esitas 17. novembril 2022 avalduse Narva linn, XXXXX

korteriühistu (puudutatud isik) üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Avalduse

kohaselt toimus 18. oktoobril 2022 puudutatud isiku korduv üldkoosolek, mille päevakorras

olid järgmised küsimused: 1. Informatiivne osa (teostatud tööd, võlgnevused, tariifid,

ettepanekud, muudatused); 2. 2021. aasta majandustegevuse aruanne; 3. Majandustegevuse

plaan 2022. aastaks; 4. Korteri nr X omanikult kohtulik võlgnevuse sissenõudmine (kütte

arveldusfoormula kinnitamine); 5. Täiendavate välikaamerate paigaldamine (4 tk); 6. Esimehe

tasu suurendamine (50 eurot neto igakuiselt).

Avalduse kohaselt tuleb otsuse p-d 4 ja 6 tunnistada kehtetuks. Üldkoosolek võttis otsuse p-s 4

vastu otsuse esitada hagiavaldus seoses korteri nr X võlgnevusega 2208 eurot 52 senti

1. oktoobri 2022. a seisuga. Nimetatud üldkoosoleku otsus tuleb tunnistada kehtetuks, kuna

Viru Maakohtu menetluses on juba puudutatud isiku hagi seoses korteri nr X võlgnevusega.

Täiendava hagi esitamine ja korteriomanike rahaliste vahendite raiskamine ei ole põhjendatud.

Samuti ei ole üldkoosolekul avaldatud võlgnevuse summa õige. Sama otsuse punktiga kinnitati

kütteteenuse arvestamise metoodika, mis ei ole avaldaja hinnangul korrektne.

Üldkoosolek võttis otsuse p-s 6 vastu otsuse suurendada korteriühistu esimehe tasu 50 euro

võrra alates 1. novembrist 2022. Viidatud üldkoosoleku otsuse p 6 on vastuolus sama

üldkoosoleku otsuse p-ga 3, millega kinnitati 2022. a majandustegevuse plaan. Täiendava

tasuga seotud kulud ei ole nimetatud majandustegevuse plaaniga ette nähtud. Jääb ebaselgeks,

millistest allikatest kavatsetakse finantseerida korteriühistu esimehe tasu suurendamist

igakuiselt 50 euro (neto) võrra.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2. Viru Maakohus keeldus 18. novembri 2022. a määrusega avalduse menetlusse võtmisest ning

jättis menetluskulud avaldaja kanda.

Maakohus leidis, et hagi menetlusse võtmisest tuleb keelduda tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 371 lg 2 p 2 alusel, mille kohaselt hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse

ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole

hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Avaldaja 2021. a majandustegevuse aruandes toodud haldamiskulude võrdlus 2022. a

planeeritud töötasukuludega ja 2020. a planeeritud kuludega ei saa olla üldkoosoleku otsuse

kehtetuks tunnistamise aluseks. Majanduskavas (majandustegevuse plaan) toodud andmetel on

informatiivne ja prognoositav tähendus. Toodud andmed võivad muutuda ning kui aasta jooksul

ilmneb, et majanduskava ei taga valitsemist majanduskavas ettenähtud mahus, koostatakse uus

majanduskava (korteriomandi- ja korteriühistuseadus (KrtS) § 41 lg 4). Osa kuludest võib olla

planeeritust väiksemad ning kokku hoitud vahendeid on võimalik kasutada muul otstarbel.

Avaldaja väited otsuse p-i 4 kehtetuse osas, millega otsustati esitada avaldaja (korteri nr X

omanik) vastu hagi kohtusse võlgnevuse sissenõudmiseks, ei viita otsuse kehtetusele.

Üldkoosolek on pädev sellist küsimust otsustama ning võlgnevuse periood ja suurus selgub hagi

esitamisel, mitte üldkoosolekul.

Eeltoodust tulenevalt ei ole avaldusel edulootust ja avalduse menetlusse võtmisest tuleb

keelduda TsMS § 371 lg 2 p 2 alusel. Kui avaldaja osales vaidlusaluse otsuse tegemisel (seda

võib järeldada protokollist), siis on avaldajal õigus tulenevalt KrtS § 29 lg-st 2 ja

tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 38 lg-st 4 otsuse kehtetuks tunnistamist nõuda üksnes

juhul, kui ta on lasknud protokollida oma vastuväite otsusele. Seega kui avaldaja vastuväidet

protokollida ei lasknud, siis ei ole avaldajal õigust nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist.

MÄÄRUSKAEBUS

3. Avaldaja esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse

tühistamist ning maakohtu kohustamist avalduse menetlusse võtmiseks.

Määruskaebuse kohaselt tuleks avalduse juurde lisatud dokumentaalseid tõendeid ning

avalduses toodud väiteid ja põhjendusi hinnata asja sisulisel läbivaatamisel, mitte avalduse

menetlusse võtmise otsustamisel.

Avalduse menetlusse võtmise otsustamisel on maakohtul avalduse õigusliku perspektiivituse

korral õigus mh kaaluda, kas kohaldada TsMS § 371 lg 2 p 1 või 2 või jätkata vaatamata

õiguslikule perspektiivitusele asja menetlemist. Kohus võib määrata TsMS § 3401 lg 1 järgi

tähtaja nõude täpsustamiseks ning alles siis, kui nõuet ei täpsustata või on see õiguslikult

perspektiivitu, võib maakohus keelduda TsMS § 371 lg 2 p 1 või p 2 järgi avalduse menetlusse

võtmisest.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada osaliselt, maakohtu määrus tuleb

TsMS § 667 lg 2 alusel tühistada ning tsiviilasi tuleb saata tagasi maakohtule avalduse

menetlusse võtmise otsustamiseks.

5. TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt koosmõjus TsMS § 477 lg-ga 1 võib kohus jätta hagita asjas

esitatud avalduse menetlusse võtmata, kui see ei ole esitatud seadusega kaitstud õiguse ega huvi

kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui sellega ei ole taotletavat

eesmärki võimalik saavutada. Avalduse menetlusse võtmisest võib keelduda üksnes juhul, kui

selles esitatud asjaoludel ei oleks avaldaja nõuet võimalik rahuldada ühelgi materiaalõiguslikul

alusel (Riigikohtu 11. detsembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-139-13, p 14; 3. märtsi

2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-193-13, p 12). See tähendab, et kohtul tuleb avalduse

menetlusse võtmisel selles märgitud faktiliste asjaolude õigsust eeldades analüüsida, kas on

olemas faktikogumile vastavat õigusnormi, mis võiks anda aluse nõude rahuldamiseks. Kohus

ei saa TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaldamisel hinnata tõendeid (Riigikohtu 18. novembri 2012. a

määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-120-13, p 12; 2. mai 2012. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-31-12,

p-d 12 ja 13; 9. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-95-13, p 12) ning lähtuda tuleb

üksnes avalduse õiguslikust perspektiivikusest.

Kohus ei saa asja menetlusse võtmisest TsMS § 371 lg 2 p 2 kohaselt keelduda, kui hagi

perspektiivikuse üle ei saa otsustada tõendeid hindamata (Riigikohtu 12. jaanuari 2022. a

määrus tsiviilasjas nr 2-19-1719, p 20; 13. veebruari 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-8939,

p 9; 1. novembri 2017. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-8446, p 10). Sellisel juhul tuleb kohtul

lahendada asi sisuliselt.

Maakohus on vaidlusaluses määruse p-s 5 muuhulgas tuginenud sellele, et üldkoosoleku

protokollist nähtuvalt osales avaldaja üldkoosolekul, ning juhul, kui ta ei lasknud oma

vastuväiteid protokollida, puudub tal õigus nõuda otsuse kehtetuks tunnistamist. Samuti nähtub

maakohtu määrusest, et maakohus tuvastas, et korteri nr X omanik on avaldaja. Avaldusest seda

ei nähtu. Seega on maakohus avalduse menetlusse võtmisest keeldumisel muuhulgas hinnanud

tõendeid.

6. Ringkonnakohus märgib, et maakohus jättis tähelepanuta, et avalduse kohaselt lahendas

üldkoosolek otsuse p-s 4 sisuliselt kaht erinevat küsimust. Nimelt otsustas üldkoosolek p-s 4

ühelt poolt esitada hagi korteri nr X omaniku vastu ning teisalt kinnitati sama otsuse punktiga

kütteteenuse arvestamise metoodika. Avaldaja hinnangul ei ole kinnitatud metoodika korrektne.

Maakohus ei ole seda avaldaja väidet hinnanud. Ringkonnakohtu hinnangul selliselt avaldaja

sõnastatud nõude puhul ei ole välistatud KrtS § 40 alusel nõude esitamine. Avaldajal tuleb oma

nõuet täpsustada, esitades muuhulgas põhjendused kinnitatud metoodika ebaõigsuse kohta.

7. Kui avalduses esitatud asjaolud ei võimalda üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamise

nõude rahuldamist, kuid avaldust oleks võimalik täpsustada, tuleks kohtul jätta avaldus TsMS

§ 3401 lg 1 alusel esmalt käiguta ning selgitada avaldajatele õiguslikku olukorda ning kõnealuse

nõude rahuldamiseks vajalike asjaolude esitamise ja tõendamise vajadust. Asja materjalidest ei

nähtu, et maakohus oleks jätnud avalduse TsMS § 3401 järgi esmalt käiguta ning andnud

avaldajale võimaluse avalduse aluseks olevate asjaolude täpsustamiseks ja täiendamiseks.

Lisaks märgib ringkonnakohus, et avalduse lisad on venekeelsed. TsMS 32 lg 1 ja § 33 lg 1

esimese lause kohaselt toimub kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine eesti keeles ning kui

menetlusosalise kohtule esitatud avaldus, taotlus, kaebus või vastuväide ei ole eestikeelne,

nõuab kohus määratud tähtpäevaks esitajalt selle tõlget eesti keelde. TsMS § 33 lg 3 sätestab,

et kui tõlget tähtpäevaks ei esitata, võib kohus jätta avalduse, taotluse, kaebuse, vastuväite või

dokumentaalse tõendi tähelepanuta. Seega lisaks sellele, et kohus ei tohtinud hinnata tõendeid

asja menetlusse võtmise üle otsustamisel, võis kohus jätta võõrkeelsed tõendid ka tähelepanuta.

8. Eelmärgitust tulenevalt tuleb maakohtu määrus tühistada. Kuivõrd avalduse menetluse

võtmise üle on pädev otsustama maakohus, tuleb asi saata selles osas maakohtule tagasi

avalduse menetlusse võtmise otsustamiseks. Ringkonnakohus ei saa kohustada maakohut võtta

avaldus menetlusse. Kuna määruskaebuses on palutud ringkonnakohtul kohustada maakohut

avaldus menetlusse võtta, rahuldab kohus kaebuse osaliselt. Arvestades avalduses esitatud

nõudeid, tuleb maakohtul jätta avaldus TsMS § 3401 lg 1 järgi käiguta ja määrata avaldajale

tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks.

9. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus asja menetlust lõpetavas lahendis.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vahur-Peeter Liin

Indrek Parrest

Triin Uusen-Nacke