2-22-7592/18 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Üllar Roostoja, Triin Uusen-Nacke, Vahur-Peeter Liin

Määruse tegemise aeg ja koht

19. detsember 2022, Tartu

Tsiviilasja number

2-22-7592

Tsiviilasi

Ahto Laanemägi kaebus kohtutäituri 6. mai 2022. a

otsuse peale täiteasjas nr 095/2017/911

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 13. septembri 2022. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Ahto Laanemägi määruskaebus ja kohtutäitur Kristel

Maalmani määruskaebus

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse

esitaja

I

(avaldaja/vastustaja):

Ahto

Laanemägi

(isikukood

XXXXXXXXXXX),

esindaja

vandeadvokaadi abi Piret Rummi

Vastustaja I (puudutatud isik/määruskaebuse esitaja II):

kohtutäitur Kristel Maalman, esindaja vandeadvokaat Hillar

Villers

RESOLUTSIOON

1. Jätta Ahto Laanemägi määruskaebus ja kohtutäitur Kristel Maalmani määruskaebus

rahuldamata ning Viru Maakohtu 13. septembri 2022. a määrus muutmata, kuid muuta

osaliselt maakohtu määruse põhjendusi.

2. Jätta ringkonnakohtus kantud menetluskulud menetlusosaliste enda kanda.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagita menetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta esitama tähtaja kestel määruskaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või

tähtaja pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Ahto Laanemägi (avaldaja, võlgnik) esitas 20. mail 2022 Viru Maakohtule kaebuse

kohtutäitur Kristel Maalmani 6. mai 2022. a otsuse peale täiteasjas nr 095/2017/911.

Kaebuse kohaselt toimub avaldaja suhtes täitemenetlus täiteasjas nr 095/2017/911. Võlgnik

töötab bussijuhina XXXXXXX OÜ-s ja võlgniku bruto töötasu on 185 eurot 79 senti kuus, mis

jääb alla elatusmiinimumi. Kohtutäitur on arestinud võlgniku kontol raha suuremas ulatuses,

kui lubab seadus. 11. veebruaril 2022 laekus võlgniku kontole töötasu 179 eurot 10 senti (neto).

11. veebruaril 2022 arestis kohtutäitur sellest 170 eurot. Avaldaja on korduvalt pöördunud

kohtutäituri poole nõudega igakuise mittearestitava miinimumi võimaldamiseks ja

õigusvastaselt arestitud summa tagastamiseks.

Kohtutäituri 6. mai 2022. a otsuses esitatud põhjendused ei õigusta ega põhjenda kohtutäituri

ebaseaduslikku tegevust. Kaebaja ei nõustu kohtutäituri seisukohaga, et kuna kaebaja kontole

on alates 11. veebruarist 2022 jäetud kasutamiseks vahendeid 0,36 miinimumpalka kuus, siis

on talle tagatud seadusega sätestatud mittearestitavad vahendid. Kaebaja palus tühistada

kohtutäituri 6. mai 2022. a otsuse täiteasjas nr 095/2017/911, kohustada kohtutäiturit lõpetama

sundtäitmine ulatuses, milles sundtäidetakse summat, mis kuulub igakuise mittearestitava

miinimumi alla ja tagastada täiteasjas nr 095/2017/911 02/2022, 03/2022, 04/2022 ja 05/2022

õigusvastaselt arestitud summad ning võimaldada kaebajal igakuise mittearestitava miinimumi

kasutamist.

2. Puudutatud isik vaidles kaebusele vastu ja taotles selle rahuldamata jätmist. Puudutatud isik

on õiguspäraselt arestinud avaldaja kontod täiteasjas ning jätnud avaldajale tema konto osas

õiguse kasutada rahalisi vahendeid mittearestitava summa ulatuses. Puudutatud isik on

11. veebruaril 2022 teatanud avaldajale, et avaldajale on jäetud elatusmiinimumile vastav

summa ehk 235 eurot 44 senti kasutamiseks Swedbank AS-is. Nimetatut tõendab käesoleva

vastuse lisaks 1 olev tõend. Samuti tõendab nimetatut kaebuse II lisa 8.2., millisest nähtuvalt

on avaldaja 2022. a märtsikuus kasutanud kontot mittearestitava summa piires.

Avaldaja ei kasutanud oma õigust vaidlustada 2022. a veebruaris avaldaja kontole laekunud

raha arestimist 3 tööpäeva jooksul. Puudutatud isikul ei ole võimalik tagastada summat, kuna

see on üle kantud sissenõudjale. Avaldaja ei ole esitanud ühtegi tõendit, et alates 2022. a

märtsikuust oleks tal takistusi seoses puudutatud isiku tegevusega mittearestitava summa

kasutamisel. Seega on kaebus 02/2022, 03/2022, 04/2022 ja 05/2022 õigusvastaselt arestitud

summade tagastamise osas alusetu ja sisutu. Puudutatud isikul on põhjendatud kahtlus, et

avaldaja varjab oma sissetulekuid. Eluliselt ei ole usutav, et viidatud töötasust saab avaldaja

ennast ülal pidada ja täita ka lapse ülalpidamiskohustust.

MAAKOHTU LAHEND

3. Viru Maakohus rahuldas 25. oktoobri 2022. a määrusega kaebuse osaliselt ja tühistas

kohtutäituri 6. mai 2022. a otsuse osas, mis käsitleb sissetuleku arestimist suuremas ulatuses

kui arvestuslik elatusmiinimum. Maakohus jättis rahuldamata ülejäänud kaebuses esitatud

nõuded. Menetluskulud jäid poolte endi kanda (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172

lg 1).

Avaldaja leiab, et kohtutäitur on õigusvastaselt kinni pidanud tema sissetuleku rikkudes

täitemenetluse seadustiku (TMS) § 132 lg-t 12.

Avaldaja esitatud Swedbank konto väljavõttest perioodil 11.02.2022-04.03.2022 nähtub, et

kaebaja kontolt on kohtutäituri kasuks kinni peetud 11. veebruaril 2022 laekunud töötasust

(179 eurot 10 senti) 170 eurot. 1. märtsi 2022. a töötasust on kinni peetud 170 eurot.

Kohtutäituri esitatud tõendid vastupidist ei tõenda. Kui kohtutäituri dokumentides on olemas

nõuetele vastav viide mittearestitavale summale, ei näita see faktilist olukorda. Eeltoodust

järeldub, et kaebaja pangakontolt on kinni peetud rohkem raha kui võimaldab TMS § 132 lg 12.

Kohus märkis, et kaebaja ei ole vaidlustanud kohtutäituri tegevust või otsust täiteasjas nr

095/2017/912 ja on esitanud nõude tühistada kohtutäituri otsus täiteasjas nr 095/2017/911, st

teises täiteasjas (sissenõudja on mõlemas täiteasjas Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni

Amet).

Avaldaja palus kohustada kohtutäiturit tagastama talle ebaseaduslikult kinni peetud raha. Kohus

leidis, et kaebaja nõue tuleb jätta rahuldamata, sest eksliku arestimise korral on kohtutäiturid

raha juba sissenõudjatele üle kandnud. Samuti ei nähtu ühestki tõendist, et avaldajalt on

täiteasjas nr 095/2017/911 kinni peetud raha ka 04/2022 ja 05/2022. Kohtutäituri otsusest saab

järeldada,

et

tegemist

on

mitme

täiteasjaga,

mitte

ainult

täiteasjaga

nr 095/2017/911.

Kaebaja nõue kohustada kohtutäiturit lõpetama sundtäitmine ulatuses, milles sundtäidetakse

summat, mis kuulub igakuise mittearestitava miinimumi alla, ei ole eesmärgipärane ning sellist

osalist täitemenetluse lõpetamise alust TMS § 48 ette ei näe. Kui kohtutäitur on täitemenetluses

arestinud suurema sissetuleku kui TMS võimaldab, siis on oma olemuselt tegemist kohtutäituri

õigusvastase tegevusega täitemenetluse läbiviimisel (võlgniku sissetuleku arestimisel) ning

sellest lähtuvalt tuleb formuleerida ka kaebuse nõue. Ainetu on kaebaja nõue võimaldada

kaebajal igakuise mittearestitava miinimumi kasutamist, kuna selline õigus tuleb

kaebajale/võlgnikule seadusest. Eeltoodust tulenevalt rahuldas kohus kaebuse osaliselt.

MÄÄRUSKAEBUSE ESITAJA TAOTLUS JA PÕHJENDUSED

4. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist kaebuse

rahuldamata jätmise osas ja uue määruse tegemist, millega kaebus rahuldada ja menetluskulud

jätta puudutatud isiku kanda.

Avaldaja leiab, et maakohus jättis ebaõigesti rahuldamata avaldaja nõude kohustada

kohtutäiturit tagastama talle ebaseaduslikult kinni peetud summad. Võlgnik andis kohtutäiturile

juba 5. jaanuaril 2022 ette teada, et sissetulek laekub ning palus võimaldada nõutud

mittearestitav miinimum. Uuesti pöördus avaldaja kohtutäituri poole nõudega igakuise

mittearestitava miinimumi võimaldamiseks 11. veebruaril 2022 (3 tööpäeva sees) ning seejärel

veel 16. veebruaril 2022 (s.o enne kui kohtutäitur 17. veebruaril 2022 raha sissenõudjale

edastas). Kohtutäituril oli nii kohustus kui ka võimalus õigusvastaselt arestitud summad

tagastada. 04/2022 ja 05/2022 ei ole avaldajalt raha kinni peetud suuremas määras kui sätestab

seadus. Kokkuvõttes on avaldaja seisukohal, et kohtutäituril tuleb tagastada võlgnikule summa,

mis vastab õigusvastaselt arestitud summa suurusele ehk 170 eurot 38 senti (millest 0,38 eurot

moodustab maksekorralduse teenustasu).

Avaldaja leiab, et maakohus on rikkunud selgitamiskohustust. Maakohus põhjendab määruses,

et kui kohtutäitur on täitemenetluses arestinud suurema sissetuleku kui TMS võimaldab, siis on

oma olemuselt tegemist kohtutäituri õigusvastase tegevusega täitemenetluse läbiviimisel

(võlgniku sissetuleku arestimisel) ning sellest lähtuvalt tuleb formuleerida ka kaebuse nõue.

Avaldaja selgitab, et kohtumenetluses ei viidanud maakohus sellele, et avaldaja peaks oma

nõuded mistahes osas ümber formuleerima. Lahend on avaldajale selles osas üllatuslik.

Avaldaja leiab, et kuna maakohus rahuldas osaliselt avaldaja kaebuse, siis õige oleks olnud jätta

avaldaja menetluskulud täies ulatuses või vähemalt osaliselt kohtutäituri kanda. Käesolev

kohtuvaidlus on alanud põhjusel, et kohtutäitur arestis õigusvastaselt avaldaja sissetuleku.

Põhjendatud on jätta menetluskulud kohtutäituri kanda. Kohtutäituri menetluskulude avaldaja

kanda jätmine on ebaõiglane (TsMS § 172 lg 1).

5. Puudutatud isik vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata ja

menetluskulude avaldaja kanda jätmist.

Maakohus on õigesti jätnud rahuldamata kaebuse esitaja nõude kohustada vastustajat tagastama

kinni peetud summad. Puudutatud isik on pärast asjakohase taotluse saamist vabastanud

sissetuleku aresti alt ja jätnud kaebuse esitajale kasutamiseks elatusmiinimumile vastava

summa.

Maakohus ei ole rikkunud selgitamiskohustust.

6. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles taotleb maakohtu määruse tühistamist kaebuse

rahuldamise ja menetluskulude jaotuse osas ja uue määruse tegemist, millega jätta kaebus

rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda.

Kinnipidamised on tehtud erinevatel kalendrikuudel (veebruaris 2022 ja märtsis 2022) ning

kinnipeetav summa jääb alla elatusmiinimumi ehk alla 235 euro 44 sendi, millest johtuvalt on

kohtutäitur järginud TMS § 132 lg-s 12 sätestatut. Vaidlustatavast otsusest nähtub üheselt, et

avaldajale on jäetud elatusmiinimumile vastav summa ehk 235 eurot 44 senti kasutamiseks

Swedbank AS-is. Nimetatut tõendab vastuse lisaks 1 olev tõend. Samuti tõendab nimetatut

kaebuse lisa 8.2., millest nähtuvalt on avaldaja kasutanud 2022. a märtsikuus kontot

mittearestitava summa piires.

7. Avaldaja vaidleb määruskaebusele vastu ja taotleb selle rahuldamata ja menetluskulude

puudutatud isiku kanda jätmist.

Kui avaldaja sai töötasu 179 eurot 10 senti ja kohtutäitur pidas sellest kinni 170 eurot, siis ei

saa jõuda järelduseni, et kohtutäitur on järginud igakuise mittearestitava miinimumi nõuet.

Kohtutäituri poolt koos vastusega esitatud täiteasja toimiku väljavõttest nähtub, et kohtutäitur

on määranud kasutamiseks vahendeid 0,36 miinimumpalka kuus, mis on ebaõige (vt

kohtutäituri vastuse lisa 1).

Avaldaja ei nõustu kohtutäituri väitega, et kõik menetluskulud (sh kohtutäituri menetluskulud)

oleks pidanud jätma avaldaja kanda. Nagu avaldaja nii maakohtu menetluses kui ka oma

määruskaebuses selgitas, siis vaidluse põhjust ja sisu arvestades oleks õige ja õiglane jätta kõik

menetluskulud kohtutäituri kanda. Samas igal juhul on kohtutäituri menetluskulude avaldaja

kanda jätmine ebaõiglane (TsMS § 172 lg 1).

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebused tuleb jätta rahuldamata ja maakohtu määrus

muutmata. Määruskaebustes esitatud väited ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.

Osaliselt tuleb muuta maakohtu põhjendusi TMS § 132 lg 12 kohaldamise osas.

9. Ringkonnakohus võtab esmalt seisukoha kohtutäituri määruskaebuse osas. Asja materjalidest

nähtuvalt vaidlevad menetlusosalised selle üle, kas kohtutäitur järgis võlgniku sissetuleku

arestimisel TMS § 132 lg 12 teises lauses sätestatut. TMS § 132 lg 12 kohaselt kui sissenõude

pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude täielikule

rahuldamisele, võib sõltumata võlgniku suhtes läbiviidavate täitemenetluste arvust arestida

ühes kuus kuni 20 protsenti sissetulekust, mis ei ole suurem kui TMS § 132 lg-s 1 nimetatud

sissetulek, millest on maha arvatud Statistikaameti poolt avaldatud arvestuslik elatusmiinimum.

Sissetulekut ei arestita, kui see jääb alla Statistikaameti poolt avaldatud arvestusliku

elatusmiinimumi.

10. Ringkonnakohus leiab, et osaliselt tuleb muuta maakohtu põhjendusi TMS § 132 lg 12

kohaldamise kohta. TMS § 132 lg 12 kohaldamisel tuleb hinnata, kas võlgniku sissetulek jääb

alla Statistikaameti avaldatud arvestusliku elatusmiinimumi, millisel juhul ei ole sissetuleku

arestimine üldse lubatud. 2022. a on Statistikaameti avaldatud arvestuslik elatusmiinimum

235 eurot 44 senti. Avaldajale on laekunud töötasuna 2022. a veebruaris, märtsis ja aprillis

179 eurot 10 senti kuus.

11. Asjas esitatud võlgniku kontoväljavõttelt (dtl 64) nähtub, et 11. veebruaril 2022 on

võlgnikule laekunud töötasu 179 eurot 10 senti, millest kohtutäitur on samal päeval arestinud

170 eurot. 1. märtsil 2022 ja 4. aprillil 2022 on võlgnikule laekunud töötasuna samuti 179 eurot

10 senti. Ebaõige on maakohtu seisukoht selles, et ka 1. märtsil 2022 laekunud summa on

kohtutäitur 170 euro ulatuses arestinud. Kontoväljavõtte järgi on 4. märtsil 2022 võetud 170

eurot välja sularahas. Samuti on 6. aprillil 2022 võetud 170 eurot välja sularahas. Tegemist ei

ole kohtutäituri arestitud summadega. Järelikult on praegusel juhul vaidluse all see, kas

kohtutäitur järgis TMS § 132 lg-t 12 2022. a veebruari töötasu arestimisel.

12. Ringkonnakohus ei nõustu kohtutäituri seisukohaga, et kohtutäitur on järginud

2022. a veebruarikuu töötasu arestimisel seaduses sätestatut. Võlgniku töötasu, milleks on

179 eurot 10 senti jääb alla arvestusliku elatusmiinimumi, s.o 235 eurot 44 senti. TMS § 132 lg

12 teise lause kohaselt ei saa arestida sissetulekut, mis jääb alla Statistikaameti poolt avaldatud

arvestusliku elatusmiinimumi. Järelikult ei võinud kohtutäitur arestida võlgniku 2022. a

veebruarikuu sissetulekut.

TMS § 133 lg 1 teise lause kohaselt tühistab kohtutäitur arestimise võlgniku avalduse alusel

kolme tööpäeva jooksul ulatuses, mis tagab võlgnikule arestimisele mittekuuluva sissetuleku,

arvestades TMS §-des 131 ja 132 sätestatud piiranguid. Võlgnik on esitanud kohtule

kohtutäituri ja võlgniku kirjavahetuse (dtl 10), millest nähtub, et võlgnik palus

11. veebruaril 2022 muuta viivitamatult aresti, mille peale vastas kohtutäitur, et Swedbank

kontole on võlgnikule jäetud elatusmiinimum 235 eurot 44 senti. Ringkonnakohtu hinnangul

nähtub esitatud kirjavahetusest selgelt, et võlgnik on teavitanud kohtutäiturit enda pangakontole

sissetuleku laekumisest ning soovinud selle arestist vabastamist. Ringkonnakohus leiab, et

kohtutäitur ei ole esitatud tõenditega tõendanud, et võlgnikule jäi pärast 170 euro arestimist

seaduses sätestatud arvestuslik elatusmiinimum. Konto väljavõtte kohaselt jäi võlgnikule

2022. a veebruaris pärast 170 euro arestimist 9 eurot 10 senti, mis ei ole kooskõlas TMS § 132

lg 12 teises lauses sätestatuga. Samuti ei tühistanud kohtutäitur TsMS § 133 lg 1 teise lause

kohaselt arestimist, kuigi võlgnik esitas selleks avalduse õigeaegselt, s.o samal päeval

sissetuleku arestimisega.

Eeltoodud põhjendustel jääb kohtutäituri määruskaebus rahuldamata. Maakohus on

põhjendatult tühistanud kohtutäituri otsuse osas, mis käsitleb sissetuleku arestimist suuremas

ulatuses kui arvestuslik elatusmiinimum.

13. Vastuseks kohtutäituri väidetele selle kohta, et kohtutäitur kahtlustab võlgniku enda

sissetuleku varjamises, märgib ringkonnakohus, et ainuüksi selline kahtlus ei õigusta võlgniku

mittearestitava sissetuleku arestimist. Varjatud sissetuleku puhul on arestimine võimalik TMS

§ 130 lg-te 11-15 ning § 135 alusel. Selleks ei piisa aga pelgalt kahtlusest, vaid see eeldab, et

kohtutäitur tuvastab varjatud sissetuleku mingite objektiivsete tõendite alusel.

14. Järgmisena

võtab

ringkonnakohus

seisukoha

avaldaja

määruskaebuse

osas.

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et rahuldada ei saa võlgniku kaebust

kohtutäituri otsuse peale osas, milles palutakse tagastada võlgnikule ebaseaduslikult kinni

peetud raha ja kohustada kohtutäiturit lõpetama sundtäitmise ulatuses, milles sundtäidetakse

summat, mis kuulub igakuise mittearestitava miinimumi alla.

15. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et seadus ei näe ette võimalust tagastada võlgnikule

ebaseaduslikult arestitav summa, kui summa on TMS § 43 lg 1 alusel sissenõudjale 10 päeva

jooksul raha laekumisest arvates üle kantud. Ringkonnakohus möönab, et kohtutäitur on

ebaseaduslikult arestinud 11. veebruaril 2022 võlgniku sissetulekust 170 eurot. Samuti on

kohtutäitur rikkunud TMS § 133 lg-st 1 tulenevat kohustust arest võlgniku avalduse alusel

tühistada. Kuid kohtutäituri väitel on ta raha sissenõudjale üle kandnud. Sellises olukorras ei

saa võlgnik nõuda raha tagastamist kohtutäiturilt. Avaldajal on õigus esitada sissenõudja vastu

nõue alusetu rikastumise sätete alusel, kuivõrd ei olnud alust töötasu arestida. Riigikohus on

leidnud, et välistatud ei ole ka kahju hüvitamise nõue kohtutäituri vastu, kui selle nõude

eeldused on olemas (vt Riigikohtu 3. oktoobri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-105-13,

p 19). Kuivõrd praegusel juhul on sissenõudjaks Eesti Vabariik, siis ei ole ringkonnakohtu

hinnangul siiski alust arvata, et avaldajal ei oleks võimalik ebaseaduslikult arestitud sissetulekut

sissenõudjalt tagasi saada.

16. Samuti ei saa kohtutäiturit kohustada lõpetama sundtäitmise ulatuses, milles sundtäidetakse

summat, mis kuulub igakuise mittearestitava miinimumi alla. Kohtutäituril on kohustus tagada

võlgnikule seadusega ettenähtud vahendid täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asjas

esitatud tõenditest (dtl 54 ja 10) nähtub, et kohtutäitur on vabastanud arestist avaldaja

pangakonto 0,36 miinimumpalga, s.o 235 euro 44 sendi ulatuses. Avaldaja väljatoodud

sissetulek on sellest väiksem. Seega on kogu avaldaja praegune sissetulek arestist vabastatud.

TMS § 132 kaitseb arestimise eest üksnes võlgniku sissetulekut, mitte abstraktselt tema

pangakontot. Sealt ei tulene kohtutäiturile kohustust tagada võlgniku pangakontole arestist vaba

summa ka olukorras, kus võlgnikul selles ulatuses sissetulekut ei ole (vt Riigikohtu 12. märtsi

2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-12972, p-d 22 ja 23 ning neis viidatud varasem Riigikohtu

praktika). Kui avaldaja sissetulek suureneb, saab ta esitada kohtutäiturile avalduse arestivaba

summa muutmiseks.

17. Kuna avaldaja ja puudutatud isiku määruskaebused jäävad rahuldamata, siis ei pea

ringkonnakohus põhjendatuks muuta maakohtu poolt kindlaksmääratud menetluskulude

jaotust. Ringkonnakohus leiab, et sellises olukorras on põhjendatud jätta ringkonnakohtus

kantud menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste enda kanda. Sellest tulenevalt

puuduvad ka hüvitatavad menetluskulud.

/digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/ /digitaalselt allkirjastatud/

Üllar Roostoja Triin Uusen-Nacke Vahur-Peeter Liin