2-17-16335/121 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Tsiviilasja number

2-17-16335

Otsuse tegemise koht ja aeg

Tartu, 19. detsember 2022

Kohtukoosseis

Triin Uusen-Nacke, Kersti Kerstna-Vaks, Indrek Parrest

Tsiviilasi

V.K. hagi A.K.i vastu ühisvara jagamiseks ning A.K.i

vastuhagi V.K. vastu ühisvara jagamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 10. novembri 2021. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

V.K. apellatsioonkaebus

Apellatsioonkaebuse hind

3500 eurot

Menetlustoiming

kompromissi kinnitamine ja

tsiviilasja

menetluse lõpetamine

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja (apellant) V.K. (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Aleksandr Jefimov

Kostja (vastustaja) A.K. (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Margus Kiir

Kohtuistungi toimumise aeg

11. oktoober 2022

RESOLUTSIOON

1. Kinnitada menetlusosaliste vahel sõlmitud kompromiss järgmistel tingimustel:

1.1. V.K. ja A.K. lepivad kokku, et ühisvara jagatakse järgmiselt.

1.2. Lõpetada V.K. ja A.K.i ühisomand XXXX alevikus XXXXXX asuvale

korteriomandile (registriosa nr XXXXXX) ning jätta korteriomand A.K.i

ainuomandisse.

1.3. Lõpetada V.K. ja A.K.i ühisomand XXXXXXX külas XXXXXXXXXXX linnas

XXXXX asuvale kinnisasjale (registriosa nr XXXXXXXX) ning jätta kinnisasi

V.K. ainuomandisse.

1.4. Jätta sõiduauto Honda Jazzi (väljalaskeaasta 2011, registreerimismärk

XXXXXXX) liisingulepingust tulenevad õigused ja kohustused väärtusega 4150

eurot V.K.le.

1.5. Mõista V.K.lt A.K.i kasuks välja hüvitisena enamsaadud ühisvara eest 13 000

eurot. V.K. peab tasuma A.K.ile eelmises lauses nimetatud hüvitise hiljemalt 20.

jaanuariks 2023.

1.6. A.K.il on õigus kasutada XXXXXXX külas XXXXXXXX linnas XXXXX asuvat

kinnisasja (registriosa nr XXXXXXXX) kuni 20. jaanuarini 2023. A.K.il on

kasutusõiguse lõppemisel õigus viia eelmises lauses nimetatud kinnisasjalt ära

enda küttepuud ja käesolevas asjas Viru Maakohtu 14. märtsil 2019 tehtud otsuse

resolutsiooni p-des 5.1 ja 5.2 tema ainuomandisse jäetud asjad.

1.7. V.K. ja A.K. lepivad kokku XXXX alevikus XXXXXX asuva korteriomandi

(registriosa nr XXXXXX) üleandmises A.K.i ainuomandisse. Eelmises lauses

nimetatud kokkulepe on käsitatav asjaõiguslepinguna asjaõigusseaduse (AÕS) §

120 lg 1 teise lause mõttes.

1.8. V.K.

ja

A.K.

teevad

tagasivõtmatud

tahteavaldused,

et

kustutada

kinnistusraamatust XXXX alevikus XXXXXX asuva korteriomandi (registriosa

nr XXXXXX) ühisomanikena V.K. ja A.K. ning kanda ainuomanikuna

kinnistusraamatusse A.K..

1.9. V.K. ja A.K. lepivad kokku XXXXXXX külas XXXXXXXX linnas XXXXX asuva

kinnisasja (registriosa nr XXXXXXXX) üleandmises V.K. ainuomandisse.

Eelmises lauses nimetatu on käsitatav asjaõiguslepinguna AÕS § 120 lg 1 teise

lause mõttes.

1.10.V.K.

ja

A.K.

teevad

tagasivõtmatud

tahteavaldused,

et

kustutada

kinnistusraamatust

poolte

ühisomandisse

kuulunud

XXXXXXX

külas

XXXXXXXX linnas XXXXX asuva kinnisasja (registriosa nr XXXXXXXX)

omanikuna V.K. ning kanda ainuomanikuna kinnistusraamatusse V.K..

1.11.V.K. ja A.K. kinnitavad, et neil puuduvad käesoleva kohtumenetluse esemeks

olnud ühisvara jagamise nõuetega seoses muud vastastikused pretensioonid ja

nõuded.

1.12. Jätta menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus poolte endi kanda.

2. Tühistada Viru Maakohtu 10. novembri 2021. a ning Tartu Ringkonnakohtu

7. novembri 2022. a otsused tsiviilasjas nr 2-17-16335.

3. Lõpetada tsiviilasjas nr 2-17-16335 menetlus.

4. Tagastada V.K.le 150 eurot, mis on pool apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivust.

Tagastada pool riigilõivust kontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXXX.

5. Toimetada kohtumäärus V.K.le ja A.K.ile kätte ning saata jõustumisel Tartu

Maakohtu kinnistusosakonnale täitmiseks (e-post: kinnistusosakond@kohus.ee).

Edasikaebamise kord

Menetlusosaliste kokkuleppe ning tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 64 lg 2 ja § 661

lg 4 kohaselt võib käesoleva määruse peale esitada määruskaebuse kolme päeva jooksul alates

määruse kättetoimetamisest

Hagimenetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses

sätestatud ega kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks

peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. V.K. (hageja) esitas 1. novembril 2017 A.K. (kostja) vastu hagi ühisvara jagamiseks.

Kostja esitas 18. detsembril 2017 vastuhagi.

1.1.

Hagiavalduse ja selle täienduse kohaselt sõlmisid pooled 30. detsembril 1980

abielu. Abielu lahutati Viru Maakohtu 16. veebruari 2017. a otsusega tsiviilasjas nr 2-

16-18768, mis jõustus 11. aprillil 2017. Abikaasade varasuhetele kohaldusid

varaühisuse sätted. Abielu lõppedes pooled ühisvara ei jaganud.

Hagi ja vastuhagi ning nende täienduste kohaselt kuulusid abikaasade ühisvara hulka:

•

korteriomand XXXX alevikus aadressil XXXXX (registriosa nr XXXXXX)

(korteriomand);

•

kinnisasi

XXXXXXX

külas

aadressil

XXXXX

(registriosa

nr

XXXXXXXX) (kinnisasi);

•

sõiduauto Honda Jazzi (väljalaskeaastaga 2011; registreerimismärk

XXXXXXX; sõiduk) liisingulepingust tulenevad õigused ja kohustused;

•

elamu haagis Hobby 10a 1994. aastast (registrimärk XXXXXX);

•

haagis 2015. aastast (registrimärk XXXXXXX);

•

paat „Latrex“ koos Honda päramootoriga (registrimärk XXXXXXXX);

•

majapidamisseadmed 1500 euro väärtuses;

majapidamisvahendid 1900

euro väärtuses; majapidamistarbed 900 euro väärtuses.

1.2.

Viru Maakohus jagas poolte ühisvara 14. märtsi 2019. a otsusega. Tartu

Ringkonnakohus jättis 14. märtsi 2019. a otsusega maakohtu otsuse muutmata ja see

jõustus osas, milles maakohus jagas ühisvara järgmiselt.

Hageja ainuomandisse jäid:

•

haagis (registrimärk XXXXXXX) väärtusega 300 eurot;

•

paat „Latrex“ koos Honda päramootoriga (registrimärk XXXXXXXX)

väärtusega 1000 eurot;

•

majapidamisseadmed väärtusega 1500 eurot;

•

majapidamisvahendid väärtusega 1900 eurot.

Kostja ainuomandisse jäid:

•

elamu haagis Hobby 10a (registreerimismärk XXXXXX) väärtusega 2000

eurot; majapidamistarbed väärtusega 900 eurot.

1.3.

Tartu Ringkonnakohtu 26. augusti 2019. a otsusega tühistati Viru Maakohtu 14.

märtsi 2019. aasta otsus ülejäänud osas ning menetlus jätkus järgnevate esemete suhtes:

•

korteriomand XXXX alevikus aadressil XXXXXX (registriosa XXXXXX);

•

kinnisasi

XXXXXXX

külas

aadressil

XXXXX

(registriosa

nr

XXXXXXXX);

•

sõiduauto Honda Jazzi (registreerimismärk XXXXXXX) liisingulepingust

tulenevad õigused ja kohustused.

2. Hageja esitas 28. jaanuaril 2020 täiendava seisukoha (III kd, tl 4) ja 28. oktoobril 2020

vastuse kohtunõudele (III kd, tl 52), milles palus jagada ühisvara järgmiselt:

•

jätta korteriomand väärtusega 20 000 eurot kostja ainuomandisse;

•

jätta kinnisasi väärtusega 37 000 eurot hageja ainuomandisse;

•

sõiduki liisingulepingust tulenevad õigused ja kohustused hageja lahusvaraks; mõista

hagejalt kostja kasuks välja enamsaadud ühisvara hüvitisena 8500 eurot.

3. Kostja esitas 25. augustil 2021 seisukohad (III kd, tl, 130), milles palus jagada ühisvara

järgmiselt:

•

jätta korteriomand väärtusega 20 000 eurot hageja ainuomandisse;

•

jätta kinnisasi väärtusega 37 000 eurot kostja ainuomandisse;

•

jätta sõiduki liisingulepingust tulenevad õigused ja kohustused väärtusega 4150 eurot

hagejale;

•

mõista kostjalt hageja kasuks välja enamsaadud ühisvara hüvitisena 5525 eurot, mille

kostja peab hagejale tasuma 60 päeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.

4. Viru Maakohus rahuldas 10. novembri 2021. a otsusega hagi ja vastuhagi osaliselt ning

jagas korteriomandi, kinnisasja ning sõiduki liisingulepingust tulenevad õigused ja kohustused

järgmiselt.

Maakohus jättis hageja ainuomandisse korteriomandi väärtusega 20 000 eurot, jättis kostja

ainuomandisse kinnisasja väärtusega 37 000 eurot, jättis kostjale sõiduki liisingulepingust

tulenevad õigused ja kohustused väärtusega 4150 eurot ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja

5525 eurot hüvitisena enamsaadud ühisvara eest, kohustades kostjat tasuma see 60 päeva

jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Samuti kohustas kohus hagejat andma kande

tegemiseks vajalik tahteavaldus pärast hüvitise saamist, lugedes tahteavalduse asendatuks

kohtuotsusega tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 68 lg 5 kohaselt. Menetluskulud jättis

maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1 kohaselt poolte endi kanda.

5. Hageja esitas maakohtu otsuse peale apellatsioonkaebuse, milles palus tühistada

maakohtu otsuse resolutsiooni p-d 1, 2, 3.1.2, 3.2, 4 ja 5, milles käsitleti hagi ja vastuhagi osalist

rahuldamist, millega jäeti korteriomand hageja ainuomandisse, kinnisasi kostja ainuomandisse,

mõisteti välja enamsaadud ühisvara eest hüvitis ja kohustati hagejat andma pärast hüvitise

laekumist tahteavaldus kinnistusraamatu kande muutmiseks. Samuti vaidlustas hageja sõiduki

liisingulepingust tulenevate õiguste ja kohustuste osas hüvitise suurust.

6. Kostja vaidles hageja apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja

maakohtu otsuse muutmata.

7. Tartu Ringkonnakohus tühistas 7. novembri 2022. a otsusega maakohtu otsuse osas,

milles maakohus jagas poolte ühisvara selliselt, et jättis korteriomandi hageja ainuomandisse

ning kinnisasja kostja ainuomandisse ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja hüvitisena

enamsaadud ühisvara eest 5525 eurot. Ringkonnakohus tegi tühistatud osas uue otsuse, milles

nägi ühisomandi lõpetamise viisina ette, et korteriomand müüakse avalikul enampakkumisel

ning kinnisasi pannakse ühisomanikevahelisele enampakkumisele ning muutis eeltoodut

arvestades ka hüvitise suurust, mõistes hagejalt kostja kasuks välja 2975 eurot.

8. Pooled esitasid 7. detsembril 2022 ringkonnakohtule ühiselt allkirjastatud taotluse,

milles palusid lõpetada menetluse ja kinnitada kompromissi.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus leiab, et poolte poolt ringkonnakohtule esitatud kompromiss tuleb

kinnitada. Pooled võivad TsMS § 4 lg 3 ja § 206 lg 2 kohaselt käsutada enda menetlusõigusi

kompromissi sõlmimise teel. Pooltel on TsMS § 430 lg 1 kohaselt õigus sõlmida kompromiss

kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni. Pooled esitasid ringkonnakohtule ühiselt

allkirjastatud taotluse kompromissi kinnitamiseks ja menetluse lõpetamiseks 7. detsembril

2022, seega enne Tartu Ringkonnakohtu 7. novembri 2022. a otsuse jõustumist.

10. Ringkonnakohus võib TsMS § 430 lg 3 kohaselt keelduda kompromissi kinnitamisest

üksnes juhul, kui kompromiss on vastuolus heade kommetega või seadusega või rikub olulist

avalikku huvi või kui kompromissi ei ole võimalik täita. Alused on loetletud seaduses

ammendavalt. Ringkonnakohus leiab, et käesolevas asjas nimetatud asjaolusid ei esine, seega

puudub alus jätta kompromiss TsMS § 430 lg 3 kohaselt kinnitamata.

11. Kohus peab TsMS § 431 lg 1 järgi selgitama poolele või tema esindajatele menetluse

lõpetamise tagajärgi. Pooled on ühiselt allkirjastatud kompromissitaotluses kinnitanud, et on

teadlikud kompromissi kinnitamise ja menetluse lõpetamise tagajärgedest TsMS §-de 430 ja

432 mõttes. Ringkonnakohus märgib, et TsMS § 430 lg 8 kohaselt saab kompromissi tühistada

või selle tühisusele tugineda ning kompromissist taganeda või kompromissi üles öelda üksnes

kompromissi kui täitedokumendi alusel toimuvas täitemenetluses sundtäitmise lubamatuks

tunnistamise hagiga. Kompromissil on TsMS § 432 kohaselt samad materiaalõiguslikud ja

protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, muu hulgas ei saa hageja

uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle.

12. Asja lahendanud kohus tühistab TsMS § 431 lg 2 alusel asjas tehtud lahendi või

lahendid, kui ta lõpetab menetluse edasikaebetähtaja jooksul esitatud avalduse alusel.

Ringkonnakohus tühistab kompromissi kinnitamise tõttu TsMS § 431 lg 2 ja § 645 lg 1 kohaselt

Viru Maakohtu 10. novembri 2021. a ning Tartu Ringkonnakohtu 7. novembri 2022. a otsused

tsiviilasjas nr 217-16335. Jõusse jääb käesolevas asjas tehtud Viru Maakohtu 14. märtsi 2019.

a otsus osas, milles Tartu Ringkonnakohus jättis 26. augusti 2019. a otsusega maakohtu otsuse

muutmata, mille tulemusel Viru Maakohtu 14. märtsi 2019. a otsus jõustus osaliselt.

13. Pool menetluses tasutud riigilõivust tagastatakse TsMS § 150 lg 2 p 1 järgi, kui pooled

sõlmivad kompromissi. TsMS § 150 lg 3 kohaselt ei tagastata eelnevas kohtuastmes tasutud

riigilõivu. Hageja on palunud kompromissi kinnitamise taotluses tagastada pool

apellatsioonkaebuselt tasutud riigilõivust. Hageja tasus apellatsioonkaebuse esitamisel

tsiviilasja materjalide ning kuni 1. jaanuarini 2022 kehtinud riigilõivuseaduse § 59 lg 4 järgi

riigilõivu 300 eurot. Seega tuleb hagejale TsMS § 150 lg 1 p 2 alusel tagastada 150 eurot.

14. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jäävad poolte kokkulepe kohaselt ja kooskõlas

TsMS § 168 lg-ga 3 poolte endi kanda.

15. Pooled võivad TsMS § 64 lg 2 ja § 661 lg 4 kohaselt kokkuleppel määruskaebuse

esitamise tähtaega hagimenetluses lühendada või määruskaebuse esitamise õiguse välistada.

Pooled on kompromissi kinnitamise taotluses kokku leppinud, et lühendavad kompromissi

kinnitamise määruse peale määruskaebuse esitamise tähtaega kolme päevani alates käesoleva

määruse kättesaamisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Uusen-Nacke

Kersti Kerstna-Vaks

Indrek Parrest