2-22-17671/4 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Bergson

Otsuse tegemise aeg ja koht

19. detsember 2022, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-17671

Tsiviilasi

Ramirent Baltic AS hagi DPNB Group OÜ ja K. D. vastu

võlgnevuse ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

49 003,22 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Ramirent Baltic AS (registrikood 10199349,

asukoht Laki 11D, Tallinn 12915)

Hageja

lepinguline

esindaja

Reelika

Tuisk

(e-post

reelika.tuisk@intrum.com)

Kostja I: DPNB Group OÜ (registrikood 14287956; asukoht

Lehola tn 2-13, Kohtla-Järve linn, Ida-Viru maakond 31025)

Kostja I seaduslik esindaja ja kostja II: K. D. (isikukood

xxxx, elukoht xxxx, e-post xxxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Välja mõista kostjatelt DPNB Group OÜ ja K. D. solidaarselt hageja Ramirent

Baltic AS kasuks põhivõlgnevus 24 481,61 eurot, sissenõutavaks muutunud viivis

24 481,61 eurot ning sissenõudmiskulu 40 eurot.

3. Toimetada käesolev kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

4. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

5. Jätta menetluskulud solidaarselt kostjate DPNB Group OÜ ja K. D. kanda.

6. Rahuldada hageja menetluskulude avaldus ning mõista välja kostjatelt DPNB

Group OÜ ja K. D. solidaarselt hageja Ramirent Baltic AS kasuks hageja

menetluskuludena hagiavalduselt tasutud riigilõiv 1400 eurot ja õigusabikulud 40

eurot.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või

selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse

seadustikus (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv Rahandusministeeriumi

arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099

Swedbank AS, EE221700017003510302 Luminor Bank AS või EE567700771003819792 LHV

Pank AS. Kajalt tuleb riigilõivuna tasuda summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid

mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (riigilõivuseadus § 59 lg 19).

Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg-le 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi

taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille

tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või

riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi

andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi alus

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I 16.07.2019 kliendilepingu nr xxxx, millega

pooled reguleerisid tööriistade, seadmete, masinate ja muu vara rentnikule rendile andmise raam-

ja eritingimused. Konkreetsete seadmete rentimiseks sõlmisid pooled täiendavalt eraldi

rendilepingud, milledes lepiti kokku rendile antavate seadmete loetelu, renditasu ja muud

erikokkulepped. Koos kliendilepinguga sõlmisid hageja ja kostja II 16.07.2019 käenduslepingu.

Kostja II on alates äriühingu registreerimisest 03.07.2017 kuni käesoleva hetkeni põhivõlgniku

ainukene juhatuse liige ja osanik ning seega on käendus sõlmitud majandustegevuses. Kostja II

vastustab käenduslepingu p 1 kohaselt kostja I poolt rahaliste kohustuste, sh renditasud, renditud

seadmetele kasutamise käigus tekkinud kahju, teenuste ja vara müük, teenustasud, viivised ja

leppetrahvid, täitmise eest kreeditori ees, mis tulenevad kreeditori ja kliendi vahel sõlmitud

kliendilepingu nr xxxx alusel sõlmitavast igast konkreetsest seadme rendilepingust. Käendaja

ehk kostja II vastutab põhivõlgniku kohustuste täitmise eest täies mahus, kuid kokku mitte

suuremas summas kui 50 000 eurot. Hageja on esitanud kostjale I vastavalt rendilepingutega

renditud seadmetele arved kogusummas 24 481,16 eurot, mis on siiani tasumata. Kliendilepingu

p 5.11 sätestab, et rentniku poolt mistahes makse tasumisega viivitamisel on rentnik kohustatud

maksma rendileandjale viivist 0,5% tähtaegselt tasumata summalt iga viivitatud päeva eest. Ka

seadmete rendi üldtingimuste p 5.9 kohaselt rentniku poolt mistahes makse viivitamisel on

rentnik kohustatud maksma rendileandjale viivist 0,5% tähtaegselt tasumata summalt iga

viivitatud päeva eest, samuti hüvitama kogu kahju, sh õigusabi- ja inkassoteenuse kasutamisega

seotud kulud. Arvestuslik viivis hagi esitamise seisuga on 24 894,26 eurot, ent tulenevalt

mõistlikkuse põhimõttest vähendab hageja nõutavat viivist põhivõlgnevuse summani.

Kostja I seaduslikule esindajale ja kostjale II K. D.ile toimetati hagimaterjalid kätte 25.11.2022

KÄPO-s, ent kostjad hagile õigeaegselt nõuetekohast hagivastust ei esitanud.

Kohtu selgitused

Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja

põhjendava osata.

Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid,

millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv hagiavalduselt 1400

eurot ning õigusabikulud 40 eurot (käibemaksuta). Kohus peab põhjendatuks riigilõivu

väljamõistmist kostjatelt summas 1400 eurot ning õigusabikulude väljamõistmist summas 40

eurot (käibemaksuta). Kohtu hinnangul on nimetatud õigusabikulud täies mahus põhjendatud ja

vajalikud.

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Bergson

kohtunik