3-22-1848/18 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maret Altnurme, liikmed Janar Jäätma ja

Virgo Saarmets

Määruse tegemise aeg ja koht

16.12.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-1848

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus loa andmiseks täitmist

tagavate toimingute sooritamiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Maksu- ja Tolliamet, esindaja IL

Isik, kelle suhtes haldustoiminguks luba taotletakse – X

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 07.09.2022 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde 30.11.2022 esitatud määruskaebuse täienduse lisad.

2. Rahuldada X määruskaebus osaliselt.

3. Tühistada Tallinna Halduskohtu 07.09.2022 määrus haldusasjas nr 3-22-1848 osas,

millega anti luba Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) käsutamise

keelumärke seadmiseks X-le kuuluvale kinnistule aadressil XXX (registriosa nr

XXXXXXXX).

EDASIKAEBAMISE KORD

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3, § 265

lg 5).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Maksu- ja Tolliamet (MTA) esitas 31.08.2022 Tallinna Halduskohtule taotluse

(täpsustatud 05.09.2022) anda luba käsutamise keelumärgete seadmiseks X-le kuuluvatele

kinnistutele aadressidel YYY (registriosa nr YYYYYYYY) ja XXX (registriosa nr

XXXXXXXX).

Maksuhalduri menetluses on Q OÜ maksuvõla sissenõudmine. Äriühingul on 31.08.2022

seisuga maksuvõlg ajavahemiku märts 2018 kuni juuli 2018 ja september 2019 eest 63 537,88

3-22-1848

2(7)

eurot (sh intressinõuded). Äriregistri andmete kohaselt oli X maksuvõla tekkimise ajal Q OÜ

juhatuse liige. Taotluse esitamisega alustati X suhtes vastutusotsuse koostamisele suunatud

maksumenetlust.

Maksumenetluse tõenäoliseks tulemuseks on X-le vastutusotsuse tegemine, mille kohaselt

vastutab isik äriühingu maksuvõla tasumise eest kokku summas 46 436,89 (põhivõlg 30 262,61

eurot ja intress 16 174,28 eurot). Võlg koosneb Q OÜ parandusdeklaratsioonide (esitatud

18.09.2019‒19.09.2019) esitamisega tekkinud ajavahemiku aprill 2018 kuni juuli 2018

erijuhtude tulumaksu ja ajavahemiku märts 2018 kuni juuli 2018 käibemaksu võlast. MTA

leidis 15.05.2019 kontrolliaktis, et Q OÜ on alusetult deklareerinud sisendkäibemaksu, sest

äriühing

ei

esitanud

sisendkäibemaksu

arvestamiseks

nõuetekohaseid

raamatupidamisdokumente. Samuti ei olnud äriühing deklareerinud tulu- ja sotsiaalmaksu,

kohustusliku kogumispensioni makseid ega töötuskindlustusmakseid. Lisaks tegi äriühing

pangaülekandeid X-le kogusummas 173 428,50 eurot, mille MTA luges kontrolliaktiga

ettevõtlusega mitteseotud tuluks ja millelt oleks tulnud tasuda tulumaksu. Q OÜ esitas ise KMD

ja TSD parandused. Äriühing kinnitas parandusdeklaratsioonide esitamisega, et kajastas

esialgselt esitatud KMD-del ja TSD-del valeandmeid.

Maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et X vastutab MKS §-s 8 nimetatud kohustuste

tahtliku rikkumise eest ja võib asuda maksukohustuse sissenõudmisest kõrvale hoidma. X oli

ajavahemikul detsember 2017 kuni september 2019 Q OÜ juhatuse ainuliige ja seega vastutav

äriühingu maksuseadustest tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegse ja täieliku

täitmise eest. Ainsa juhatuse liikmena sai ta otsustada äriühingu rahaliste vahendite kasutamise

üle, samuti omas X e-maksuametis raamatupidaja õiguseid ning sai esitada deklaratsioone ja

nendega tutvuda. Äriühing ei esitanud käibemaksu osas kontrollitava ajavahemiku ostuarveid

ja tegi juhatuse liikmele pangaülekandeid kokku summas 173 428,50 eurot, ülekannete

selgituseks oli märgitud „Leping“. X äriühingust saadud töötasu on alates 2015. a algusest

jäänud 360‒500 euro vahele ja ta ei ole saanud dividendide väljamakseid. Ülekandeid tehti

vastavalt sellele, kuidas äriühingule raha laekus ja kui palju oli äriühingule muude kohustuste

tasumise järgselt rahalisi vahendeid jäänud.

Kui juhatuse ainuliige X poleks valeandmeid esitanud, ei oleks maksuvõlga tekkinud, kuna

äriühingust välja viidud rahaliste vahendite eest oleks võimalik maksukohustusi täita.

Maksudest kõrvalehoidumine saab olla vaid süüline tegevus. Seega on tekkinud põhjendatud

kahtlus, et X tegutses teadlikult, eesmärgiga esitada valeandmetega deklaratsioonid ja hoiduda

maksude tasumisest. X varasem käitumine Q OÜ majandustegevuse korraldamisel ja avalik-

õiguslikesse kohustustesse suhtumine võib iseloomustada ka tema suhtumist vastutusotsusega

määratavasse vastutuskohustusse. Samuti ei saa isiku igakuise sissetuleku suuruse tõttu olla

kindel, et tal on piisav sissetulek vastutusotsusega kavandatava kohustuse täitmiseks.

Q OÜ maksuvõla sissenõudmine ei ole aegunud, maksuvõlg ei ole kustutatud ning säilinud on

äriühingu õigusvõime. Samuti ei ole möödunud MKS § 98 lg 1 kohane tahtliku tegevusega

kaasnev maksukohustuse aegumistähtaeg 5 aastat. Q OÜ maksusumma sissenõudmine ei ole

andnud tulemusi. Maksuhaldur esitas 07.03.2022 krediidiasutustele korraldused äriühingu

maksuvõla sissenõudmiseks ja 11.04.2022, 17.06.2022 ning 02.09.2022 korraldused võla

arestimiseks. Intressivõla sissenõudmiseks edastas maksuhaldur krediidiasutustele korraldused

07.03.2022. Arestimistoimingute tulemusena ei ole toimunud ühtki laekumist. Äriühingule ei

kuulu registervara, sõidukeid ega väärtpaberikontot. Maksuvõla vähenemine on toimunud vaid

veebruar 2022 kuni juuli 2022 tekkinud tagastusnõuete alusel. Äriühingu käive on oluliselt

vähenenud ja puuduvad kehtivad töölepingud, mistõttu ei ole maksuvõla sissenõudmine

äriühingu majandustegevusest tekkiva tulu arvelt võimalik.

3-22-1848

3(7)

Kinnistusraamatu andmetel kulub X-le kaks kinnistut: aadressil YYY (registriosa nr

YYYYYYYY) elamumaa elamuga ja aadressil XXX (registriosa nr XXXXXXXX) elamumaa

aiamajaga. Kummagi kinnisasja tegelik seisukord ei ole teada. Isikule kuuluvad ka kaks

väätpaberikontot väärtustega 500 eurot ja 100 eurot ning osamaksed äriühingutes, mille tegelik

väärtus ei ole teada ja seda on raske hinnata. Isikule ei kuulu sõidukeid ega väikelaevu. X

omandis olevatele kinnistutele käsutamise keelumärgete seadmine on põhjendatud, kuna

kohtuliku hüpoteegi suuruse arvestamisel tuleb lähtuda kinnistute likviidsest väärtusest, mh

olemasolevate hüpoteekide suurusest ning hüpoteegipidajate nõuete proportsioonist.

Maksuhaldurile ei ole teada, millised on krediidiasutuste nõuete jäägid taotluse esitamise

seisuga. Kinnistusraamatusse kantav käsutamise keelumärge ei takista X-l kinnisasjade

kasutamist. Käsutamise keelumärgete kandmine registrisse ei ole isikut ebaproportsionaalselt

koormav ega piira teda rohkem, kui on vaja vastutusotsuse täitmiseks.

Tulenevalt MKS § 136¹ lg 2 p-st 3 lõpetab maksuhaldur X vastu suunatud täitetoimingud, kui

isik on esitanud tagatise MKS § 120 lg 1 p-i 3 ja §-i 121 kohaselt. Esitatav tagatis peab lisaks

maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus oleneb tagatise liigist (MKS

§ 122). Eeldatavad sundtäitmise kulud on 5130 eurot, mistõttu peab asendustagatise väärtuseks

olema 51 566,89 eurot. Kui isik soovib tagatissumma kanda deposiiti, siis on kantava deposiidi

väärtuseks 46 436,89 eurot.

2. Tallinna Halduskohus rahuldas 07.09.2022 määrusega MTA taotluse ja andis loa Eesti

Vabariigi kasuks (MTA kaudu) käsutamise keelumärgete seadmiseks X-le kuuluvatele

kinnistutele aadressidel YYY ja XXX.

Täidetud on MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et maksuhaldur peab kontrollima maksude

tasumise

õigsust.

Kohtule

esitatud

taotlusega

on

algatatud

vastutusmenetlus.

Vastutusmenetluse eesmärk on X-le vastutusotsuse tegemine summas 46 436,89 (sh põhivõlg

30 262,61 eurot ja intress 16 174,28 eurot), mis koosneb Q OÜ parandusdeklaratsioonide

tulemusel tekkinud käibemaksust ja erijuhtude tulumaksust ning intressist. Tõenäolise

maksusumma kujunemine on taotlusest jälgitav.

Maksuhaldur on esitanud andmed, et äriühingult maksuvõla sissenõudmine ei ole olnud

tulemuslik. Asjaolu, et veebruarist juulini 2022 on käibemaksu tagastusnõuete arvelt

maksusumma vähenenud, ei väära järeldust, et äriühingult maksusumma sissenõudmine ei ole

õnnestunud. Maksusumma vähenemine on toimunud väikese käibe tagastusnõude alusel, mitte

tegelike rahaliste laekumiste tulemusena. Eelnev viitab, et äriühingu majandustegevusest ei ole

võimalik maksukohustust täita.

Vastutusotsuse andmist välistavad asjaolud puuduvad (MKS § 96 lg 6). Kuna maksude

arvestamise ja tasumise varaseim kohustus tekkis 2018. a aprillis, ei ole maksu määramise

aegumistähtaeg MKS § 98 lg-s 1 sätestatud tahtliku tegevuse korral möödunud. Äriregistri

kohaselt ei ole äriühingut kustutatud. Seega on vastutusmenetluse läbiviimine ja

täitetoiminguks loa andmine eesmärgipärane. Taotluse asjaolude pinnalt ei saa väita, et

vastutusotsuse tegemine oleks välistatud või ilmselgelt võimatu. Seega on täidetud MKS § 1361

lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse

määramine.

Täidetud on ka eeldus, et kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda

oluliselt raskemaks või võimatuks. Praegusel juhul on selline tõenäosus, arvestades isiku

käitumist äriühingu juhtimisel ja taotletavat täitetoimingut, taotluse rahuldamiseks piisav.

Kontrolliaktist nähtub, et Q OÜ on ajavahemikul detsember 2017 kuni juuli 2018 kajastanud

alusetult sisendkäibemaksu nõuetekohaseid arveid esitamata. Samuti nähtub kontrolliaktist, et

3-22-1848

4(7)

X juhatuse liikmeks oleku ajal on äriühing teinud ettevõtlusega mitteseotud väljamakseid

juhatuse liikmele ning jätnud esitamata väljamaksete aluseks olevad dokumendid.

Dokumentide esitamata jätmisest ja juhatuse liikme sissetuleku suurusest tulenevalt ei olnud

usutav äriühingule laenu andmine.

Q OÜ 18.09.2019‒19.09.2019 parandusdeklaratsioonidega tekkinud, kuid seni tasumata

maksukohustus tekkis ajal, mil X oli äriühingu ainuke juhatuse liige. Kuigi äriregistris on märge

tema juhatuse liikme volituste lõppemise kohta 19.03.2017, ei ole äriregistris olevatel volituse

kestuse kuupäevadel õiguslikku tähendust. X allkirjastab äriregistrist nähtuvalt äriühingu

juhatuse liikmena kõik majandusaasta aruanded ka pärast äriregistrisse märgitud volituste

lõppemise kuupäeva (viimane allkirjastatud 09.08.2022). Olukorras, kus äriühingul on ainult

üks juhatuse liige, kellel on vaba otsustusõigus äriühingu raha kasutamise üle ja võimalus

esitada deklaratsioone, on alusetu sisendkäibemaksu deklareerimine, endale äriühingule

laekvate maksete edasi kandmine, dokumentide esitamata jätmine, parandusdeklaratsioonide

esitamine ja sellest tekkinud maksukohustuse tasumata jätmine tõlgendatav teadliku

maksukohustuse tekitamise ja selle tasumise vältimisena. Sellises olukorras on põhjendatud

kahtlus, et sama isik võib äriühingu võla hilisemal väljanõudmisel asuda selle tasumisest

kõrvale hoidma. Sealjuures tuleb nõustuda maksuhalduriga, et pärast kontrolliakti koostamist

(15.05.2019) parandusdeklaratsioonide esitamine viitab, et äriühing (sh ainuke juhatuse liige)

on kontrolliakti järeldustega nõus, kuid ei soostu maksukohustust jätkuvalt täitma. Eelnev viitab

maksupettuse toimepanemisele, mis on kohtute praktika kohaselt piisav kahtlemaks, et isik asub

maksuvõla sissenõudmisest kõrvale hoidma.

Keelumärke seadmine on põhjendatud ja proportsionaalne. Kinnisasjadele käsutamise

keelumärgete seadmine aitab tagada vastutusotsusega määratava maksukohustuse täitmist ega

riiva samas isiku õigusi ülemäära. Käsutamise keelumärge ei takista vara kasutamist ega

valdamist. Kuigi käsutamise keelumärge takistab kinnisasjade käsutamist, on isikul võimalik

võõrandamisvajaduse korral (nt kui ta soovib kinnistute müügist saadud raha kasutada

maksukohustuse tasumiseks) selles maksuhalduriga kokkuleppele jõuda. Maksuhaldur on

selgitanud, miks ei ole põhjendatud kinnisasjadele kohtuliku hüpoteegi seadmine. Isikul

puudub oluline muu vara, mille arvelt kohustuse tasumist tagada. Käsutamise keelumärgete

seadmist tuleb eelistada füüsilise isiku igakuiste sissetulekute suhtes täitetoimingute

tegemisele, kuivõrd isiku töötasu on eelduslikult otseselt seotud isiku igapäevase

toimetulekuga. Maksuhaldur on ära näidanud võimaliku sundtäitmisega kaasnevate kulude

suuruse ning need ei ole ilmselgelt ekslikud.

Taotluses on märgitud, et maksuhaldur lõpetab täitetoimingud, kui isik on esitanud tagatise

MKS § 120 lg 1 p-i 3 ja §-i 121 kohaselt. Asendustagatise esitamisel tuleks arvestada asjaoluga,

et esitatav tagatis peab lisaks maksuhalduri nõudele katma ka sundtäitmise kulud, mille suurus

oleneb tagatise liigist (MKS § 122).

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

3. X esitas 06.10.2022 (täiendatud 30.11.2022) määruskaebuse halduskohtu 07.09.2022

määruse peale.

Nõuet hetkel ei ole ja määruskaebuse esitaja on selle tekkimise osas skeptiline. Äriühing

tegutses Venemaa ja Ukraina suunal.

Arvestades tekkida võiva nõude suurusega, on XXX kinnistu osas keelumärke seadmine

põhjendamatu. YYY kinnistu osas koostatud eksperthinnangu nr 1725-22 kohaselt on kinnistu

turuväärtus 240 000 eurot. Määruskaebuse esitaja Swedbank AS-i laenu põhiosa jääk

3-22-1848

5(7)

30.11.2022 seisuga on 75 862,28 eurot. Seega jääb MTA-l tekkida võiva nõude katteks

164 137,72 eurot (240 000 – 75 862,28 = 164 137,72).

4. MTA palub 09.12.2022 vastuses jätta määruskaebus rahuldamata.

Väide maksunõude puudumisest ei ole põhjendatud. Q OÜ-l on maksuvõlg, mille

sissenõudmisele on suunatud X osas alustatud vastutusmenetlus. Maksuvõlg on tekkinud X

enda poolt deklareeritud andmete alusel. Q OÜ maksuvõla tekkimine a-tel 2017‒2018 ei saa

omada mingisugust puutumust a-l 2022 Venemaal ja Ukrainas toimuvaga. X esitatud

25.11.2022 eksperthinnangus toodu ning asjaolu, et YYY kinnistu osas Swedbank AS-i kasuks

seatud hüpoteegiga seotud laenu jääk Swedbank AS-i ees on 30.11.2022 seisuga 75 862,28

eurot, on selgunud pärast halduskohtu määruse tegemist. MTA ega halduskohus ei saanud neid

asjaolusid teada ning need ei oma halduskohtu 07.09.2022 määruse õiguspärasuse hindamisel

tähendust.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

5. Puudutatud isik esitas koos 30.11.2022 määruskaebuse täiendusega järgmised tõendid:

riiklikult tunnustatud ekspert VL eksperthinnang nr 1725-22 YYY kinnistu (registriosa nr

YYYYYYYY) turuväärtuse kohta (dtl 241‒283); X Swedbank AS-i laenu põhiosa jääk seisuga

30.11.2022 (dtl 285). Ringkonnakohus võtab need tõendid HKMS § 62 lg 2 ja § 198 lg-te 2 ja

3 alusel asja materjalide juurde. Tõendid on määruskaebuse lahendamisel asjassepuutuvad ja

esitatud tähtaegselt.

6. MKS § 1361 lg 1 kohaselt võib maksuhaldur teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et

sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoiminguid (sh MKS § 130 lg 1 p-s 1 sätestatud

käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmine kinnistusraamatusse), kui maksude

tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva

rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse

tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks. Riigikohtu praktikast tulenevalt peab

halduskohus vastutusotsuse hilisema sundtäitmise võimaldamiseks tehtavate täitetoimingute

jaoks luba andes MKS § 1361 lg 1 alusel kaaluma, kas: a) maksuhaldur kontrollib maksude

tasumise õigsust; b) kontrolli tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse

määramine; c) kontrollimisel on maksuhalduril tekkinud põhjendatud kahtlus selle suhtes, et

kontrolli tulemusena antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või

võimatuks; d) sundtäitmise võimatus (või oluline raskenemine) tuleneb maksukohustuslase

tegevusest; e) ei esine MKS § 96 lg-s 6 nimetatud aluseid, mis välistavad vastutusotsuse

tegemise; f) isik, kellele tahetakse vastutusotsust teha, vastutab seaduse alusel maksukohustuste

täitmise eest; g) maksusumma määramise tähtaeg ei ole möödunud; h) maksumaksja või maksu

kinnipidaja suhtes on alustatud sissenõudmist ning selle tulemusel ei ole õnnestunud kolme kuu

jooksul võlga sisse nõuda või on maksumaksjale või maksu kinnipidajale välja kuulutatud

pankrot; i) vastutusotsus on tehtud enne juriidilise isiku õigusvõime lõppemist, kelle maksuvõla

suhtes soovitakse vastutusotsust teha; ning j) maksuhalduri taotluses on märgitud andmed

tagatise kohta, mille esitamisel lõpetatakse täitetoimingud (Riigikohtu 27.11.2012 määrus nr 3-

3-1-15-12, p 50). Halduskohus on õigesti leidnud, et praegusel juhul on need eeldused

täitetoiminguteks loa andmiseks täidetud.

7. Täitmist tagavateks toiminguteks loa andmise menetluses kontrollitakse eelkõige

vastutusotsuse tegemist välistavate asjaolude puudumist või esinemist, mitte ei tuvastata

vastutuskohustuse tõendatust (Riigikohtu 02.06.2017 määrus nr 3-3-1-17-17, p 11; 09.06.2014

määrus nr 3-3-1-24-14, p 11.3; 05.05.2014 määrus nr 3-3-1-4-14, p 9.3). Vastutusotsuse

koostamise menetlus võib alata ka täitmist tagavate toimingute sooritamiseks loa saamise

3-22-1848

6(7)

taotluse esitamisega (Riigikohtu 14.05.2013 määrus nr 3-3-1-7-13, p 12; 18.03.2020 määrus nr

3-19-1178, p 9). Olukorras, kus kavandatav vastutusotsus seonduks äriühingu deklareeritud,

kuid tasumata jäetud maksukohustustega, on aktsepteeritud, et maksuhalduri piisavalt

põhjendatud kahtlus võib olla tekkinud ka äriühingu maksuvõla sissenõudmise menetluse

tulemusel (Riigikohtu 18.03.2020 määrus nr 3-19-1178, p-d 9-14).

8. Kuna puudutatud isik oli Q OÜ juhatuse liige ajal, mil maksuvõlg tekkis kui ka

parandusdeklaratsioonide esitamise ajal, oli tal kohustus tagada äriühingu maksuseadustest

tulenevate rahaliste ja mitterahaliste kohustuste tähtaegne ja täielik täitmine (MKS § 8 lg 1).

Selle kohustuse rikkumise korral tahtlikult või raskest hooletusest vastutab seaduslik esindaja

MKS § 40 lg 1 järgi rikkumise tõttu tekkinud maksuvõla eest solidaarselt maksukohustuslasega.

MTA on loataotluses põhjendanud kahtlust, et puudutatud isik on tahtlikult rikkunud MKS § 8

lg-s 1 sätestatud kohustusi ning vastutab Q OÜ maksukohustuse täitmise eest. Maksuhaldur on

15.05.2019 kontrolliaktis leidnud, et puudutatud isiku juhatuse liikmeks oleku ajal deklareeris

Q OÜ alusetult sisendkäibemaksu ajavahemikul detsember 2017 kuni juuli 2018 ning jättis

sama perioodi TSD-del deklareerimata väljamaksed juhatuse liikmele ega esitanud

väljamaksete aluseks olevaid dokumente. Dokumentide esitamata jätmisest ja juhatuse liikme

sissetuleku suurusest tulenevalt ei olnud usutav äriühingule laenu andmine. 18.09.2019‒

19.09.2019 esitatud parandusdeklaratsioonide tulemusena suurenes äriühingu maksukohustus

58 910,26 euro võrra (käibemaks 15 553,13 eurot ja tulumaks 43 357,13 eurot). Taotluse ja

selle täpsustuse kohaselt on vastutusmenetluse eesmärk puudutatud isikule vastutusotsuse

tegemine summas 46 436,89 (sh põhivõlg 30 262,61 eurot ja intress 16 174,28 eurot).

Parandusdeklaratsioonide esitamine kinnitab, et Q OÜ esitas esialgselt valeandmeid ning

nõustub kontrolliakti järeldustega, kuid ei soostu maksukohustust täitma.

9. Eeldades, et puudutatud isiku süü vormiks on tahtlus, nagu MTA on loataotluses

märkinud, ei ole temalt maksuvõla sissenõudmine aegunud. Puuduvad ka muud MKS § 96 lg-

s 6 sätestatud vastutusotsuse tegemist välistavad asjaolud. Q OÜ-l on maksuvõlg, mida ei ole

kustutatud. Kuna maksuhaldur on asunud äriühingu maksuvõlga sisse nõudma (MTA taotluse

p 7), on täidetud MKS § 96 lg-s 5 ettenähtud vastutusotsuse tegemise eeldus. Kokkuvõttes sai

halduskohus põhjendatult järeldada, et maksukontrolli tõenäoliseks tulemuseks on puudutatud

isikule rahalise nõude või kohustuse määramine (MKS § 1361 lg 1).

10. MTA taotluse rahuldamine eeldab põhjendatud kahtlust, et pärast maksuseadusest

tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase

tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks (MKS § 1361 lg 2 p 1).

Ringkonnakohus nõustub halduskohtu hinnanguga, et maksuhaldur on seda kahtlust piisavalt

põhjendanud. Puudutatud isiku juhatuse liikmeks oleku ajal on Q OÜ kajastanud tegelikkusele

mittevastavaid andmeid äriühingu maksudeklaratsioonides, sh alusetult deklareerinud

sisendkäibemaksu

ning

teinud

ettevõtlusega

mitteseotud

kulutusi,

esitanud

parandusdeklaratsioonid pärast kontrolliakti, ning jätnud maksukohustused täitmata. Nimetatud

asjaolude põhjal on piisav alus arvata, et puudutatud isik võib vastutusotsusega määratava

kohustuse vältimiseks oma vara võõrandada. Põhjendatud kahtlus selleks, et sundtäitmine võib

maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks ei eelda seda, et

isik oleks juba astunud konkreetseid samme selleks, et raskendada rahalise kohustuse hilisemat

sissenõudmist. MKS § 1361 alusel täitmist tagavate toimingute sooritamise eesmärk ongi sellist

käitumist ennetada (Riigikohtu 30.04.2013 määrus nr 3-3-1-4-13, p 22).

11. Puudutatud isik leiab määruskaebuses, et XXX kinnistu osas keelumärke seadmine on

põhjendamatu ning vastutusotsusega määratava nõude tagamiseks piisab keelumärke

seadmisest üksnes YYY kinnistule.

3-22-1848

7(7)

12. MKS § 1361 alusel on täitmist tagavaks toiminguks loa andmine kaalutlusotsus ning

kohtul tuleb lisaks taotluse rahuldamise eelduste täidetusele arvestada ka kohaldatava meetme

põhjendatust ja proportsionaalsust võrdluses maksukohustusega, mille täitmist soovitakse

tagada. Kohtul tuleb täitmist tagavaks toiminguks loa andmise taotluse lahendamisel arvestada

ületagamise keeluga (Riigikohtu 27.12.2012 määrus nr 3-3-1-15-12, p-d 57‒60; 05.04.2019

määrus nr 3-17-2005, p 9). Maksuhaldur, kes taotleb luba täitetoiminguteks, peab esitama

tõendid selle kohta, et taotlus on põhjendatud soovitud ulatuses ega piira isiku õigusi

ülemääraselt (HKMS § 59 lg 1).

13. Maksuhaldur on kinnisvaraportaali www.kv.ee andmetele tuginedes loataotluses välja

toonud, et Keila linnas, kus asub ka puudutatud isikule kuuluv YYY kinnistu, müüakse maju,

mille ehitusaasta jääb vahemikku 1961‒1987, hinnavahemikus 169 000‒275 000 eurot.

Maksuhaldur on märkinud, et kinnistut koormab hüpoteek Swedbank AS-i kasuks summas

290 798 eurot. Kinnistusraamatu andmetest nähtuvalt on hüpoteek kinnistusraamatusse sisse

kantud 26.07.2006.

14. HKMS § 158 lg 2 esimese lause kohaselt teeb kohus asjaolud kindlaks kohtuotsuse

tegemise aja seisuga, kui seadus ei sätesta teisiti. Seega arvestatakse halduskohtumenetluses

menetluse ajal toimuvaid muutusi asjaoludes (vt ka Riigikohtu üldkogu 27.11.2012 määrus nr

3-3-1-15-12, p 63). Praegusel juhul on puudutatud isik koos 30.11.2022 määruskaebuse

täiendusega esitanud kohtule riiklikult tunnustatud ekspert VL 25.11.2022 eksperthinnangu nr

1725-22, mille kohaselt on puudutatud isikule kuuluva aadressil YYY asuva kinnistu

turuväärtuseks hinnatud 240 000 eurot. Samuti on puudutatud isik esitanud kohtule tõendi,

mille kohaselt on tema Swedbank AS-i hüpoteegiga seotud laenu põhiosa jääk 30.11.2022

seisuga 75 862,28 eurot. MTA taotluse ja selle täpsustuse kohaselt on tõenäoline X suhtes

vastutusotsuse tegemine summas 46 436,89 (sh põhivõlg summas 30 262,61 eurot ja intress

summas 16 174,28 eurot) ning sundtäitmiskulude hinnanguline suurus on 5130 eurot.

Ringkonnakohtu hinnangul on puudutatud isik nende tõenditega piisavalt tõendanud, et

puudutatud isiku YYY asuva kinnistu väärtus (240 000 eurot), arvestades sellest maha

kinnistule seatud hüpoteegi jäägi (75 862,28 eurot), katab tekkida võiva maksukohustuse

(46 436,89 eurot) koos sundtäitmise kuludega (5130 eurot). Seetõttu nõustub ringkonnakohus

puudutatud isikuga, et maksuhalduri nõue ja võimalikud täitekulud on võimalik täies ulatuses

tagada käsutamise keelumärke seadmisega üksnes puudutatud isikule kuuluvale kinnistule

aadressiga YYY. Käsutamise keelumärke seadmine täiendavalt kinnistule aadressiga XXX ei

ole seega põhjendatud.

15. Eelnevale tuginedes tuleb määruskaebus rahuldada osaliselt. Ringkonnakohus tühistab

halduskohtu 07.09.2022 määruse osas, millega anti MTA-le luba seada käsutamise keelumärge

puudutatud isikule kuuluvale kinnistule aadressil XXX (registriosa nr XXXXXXXX).

(allkirjastatud digitaalselt)