2-22-13978/18 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Kaija Kaijanen ja Ulvi Loonurm

Määruse kuupäev

16. detsember 2022, Tallinn

Tsiviilasja number

2-22-13978

Tsiviilasi

X hagi Y vastu rahanõudes

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 4. oktoobri 2022 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosaline

Hageja (määruskaebuse esitaja): X

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Täiendada Harju Maakohtu 4. oktoobri 2022 määrust otsustusega menetluskulude

jaotuse kohta. Ülejäänud osas jätta sama määruse resolutsioon muutmata, aga

täiendada selle põhjendusi käesoleva määruse punkti 8 alapunktidega.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta hageja kanda.

4. Jätta menetluskulud rahaliselt kindlaks määramata.

5. Vabastada hageja kohustusest hüvitada riigile määruskaebuse esitamisel tasuda

tulnud riigilõiv 70 eurot.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest.

Määruskaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei

ole sätestatud teisiti. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. X (hageja) esitas 20. septembril 2022 Harju Maakohtule hagi Y (kostja) vastu. Hageja

märkis avalduses, et palub mõista kostjalt välja põhivõla 5740 eurot, millest võtta maha laen

1700 eurot. Nende summade vahe – 4040 eurot märkis hageja hagi hinnaks. Hageja selgituse

kohaselt soovis ta kostjalt igapäevaste olmekulude hüvitamist 2 aasta 5 kuu (st kokku 29 kuu)

eest määraga 200 või 210 eurot kuus. Hageja soovis menetluskulud kanda menetlusabi korras.

2 (4)

2. Maakohus jättis 22. septembri 2022 määrusega hagi käiguta ja kohustas hagejat selgemalt

tooma esile hagi aluse. Hagejal tuli tuua esile iga kulu kohta, kes on selle kandnud ja miks neid

kandma kostja. Kohtule tuli esitada ka kulutuste kandmist tõendavad dokumendid. Hagejal tuli

selgemalt esitada nõude kujunemine ja summa, mille välja mõistmist ta kostjalt taotleb. Kohus

selgitas, et kui hageja soovib menetlusabi riigilõivu tasumiseks, tuleb esitada nõuetekohaselt

vormistatud taotlus koos oma majanduslikku olukorda ilmestavate tõenditega.

3. Hageja esitas 28. septembril 2022 täpsustuse, mille kohaselt elasid pooled 2,5 aastat

3-toalises korteris, mis hageja väitel kuulub talle ja C-le. Hageja selgitas, et igapäevaseid

kulusid kandsid tema ja C. Hageja tõi esile, kui suur oli tema teada kostja sissetulek ja märkis,

et hageja on tasunud 800 eurot kommunaalkulude ettemakse. Lisaks nimetas hageja

nõudesumma 4100 eurot ja põhjendas seda kui „2 aasta 5 kuu 0,33% 3-toalise korteri 2 tuba

kogu makstavate kulude summa, mis jaguneks kuskil 210 eurot kuus“. Kui kostjal pole

sissetulekut ja ta elab korteris edasi, siis palub hageja tasuda 35–50 eurot kuus tema vangla

kontole või kanda hagejale telefoniraha.

MAAKOHTU MÄÄRUS

4. Maakohus keeldus 4. oktoobri 2022 määrusega (vaidlustatud määrus) hagi menetlusse

võtmast.

4.1. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta hagi-

avalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi

kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja

taotletavat eesmärki võimalik saavutada. Käesoleval juhul on tegemist olukorraga, kus kohtu

hinnangul ei ole hagi esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil,

millele riik peaks andma õiguskaitset.

4.2. Kohtule esitatav avaldus peab vastama TsMS §-s 363 sätestatud vorminõuetele. Muu

hulgas tuleb avalduses välja tuua selgelt väljendatud nõue (hagi ese), avalduse aluseks olevad

faktilised asjaolud (avalduse alus) ning tõendid, mis kinnitavad nimetatud faktilisi asjaolusid.

Hageja ei toonud arusaadavalt välja, millise konkreetse nõude ja mis alusel ta kostja vastu

esitab. Hageja märkis, et kostja pole tasunud korteri kasutamise eest, samas soovib, et kostja

tasuks iga kuu 35–50 eurot tema vangla kontole. Hagist ei selgu, kas ja milline on olnud tema

kokkulepe kostjaga kulude kandmisel ja mis ulatuses ja mille eest ta täpselt hüvitist nõuab.

Hagist ei nähtu põhjendusi, mis alusel peaks kostja tasuma hagejale igakuiselt 35–50 eurot.

4.3. Kuna maakohus keeldus hagi menetlusse võtmisest, ei lahendanud ta hageja taotlust

menetlusabi saamiseks.

4.4. Menetluskulude jaotust maakohus ei otsustanud.

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS

5. Hageja esitas 17. oktoobril 2022 (kohtusse saabumise aeg) määruskaebuse, milles palus

määrata endale advokaadi. Hageja kordas kaebuses oma vahepealses 14. oktoobri 2022

menetlusdokumendis väljendatud soovi, et kostja koliks korterist välja. Ühtlasi märkis hageja,

et soovib lahutust. Kaebusest ja selle 1. novembri 2022 täiendusest on aru saada, et hageja

soovib jätkuvalt, et kohus menetleks tema nõuet kostjalt 2,5 aasta eest 4100–6000 euro

saamiseks. Hageja vahepealsest avaldusest selgus täiendavalt, et pooled on abikaasad, C on

hageja ema ja hageja ei soovinud siis veel abielu lahutamist.

6. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, vabastas hageja menetlusabi korras kaebuselt

riigilõivu tasumisest, jättis kaebuse rahuldamata ja edastas selle lahendamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 28. novembril 2022.

3 (4)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

7. Ringkonnakohus täiendab maakohtu määrust otsustusega menetluskulude jaotuse kohta,

aga jätab selle resolutsiooni ülejäänud osas muutmata, täiendades siiski põhjendusi (TsMS

§ 659 kaudu kohalduv § 657 lg 1 p2¹). Määruskaebus jääb rahuldamata ja hageja kannab sellega

seonduvad menetluskulud. Siiski ei pea hageja riigile hüvitama kaebuselt tasuda tulnud lõivu.

8. Maakohus leidis põhjendatult, et praegu esitatud hagi ega selle täpsustus ei ole menetlus-

kõlbulikud. Seega keeldus maakohus lõppjärelduses õigesti hagi menetlusse võtmast.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ja märgib täienduseks järgmist.

8.1. Hageja nõude menetlemist takistab esiteks rahalise nõude (hagi eseme) ebaselgus. Hageja

on nimetanud nõudesummad 4040, 4100, 5740 ja 6000 eurot. Kohus ei saa menetleda rahalist

nõuet, mis ei ole summaliselt selge. Kostjal ei ole mõistlikult võimalik end ebaselge nõude

vastu ka kaitsta. Kindlalt määratlemata rahaline nõue on perspektiivitu TsMS § 371 lg 2 p 2

tähenduses.

8.2. Lisaks on hageja toonud ebapiisavalt esile elulised asjaolud (hagi aluse), mille tõttu

esineb ka TsMS § 371 lg 2 p-s 1 sätestatud alus jätta hagi menetlusse võtmata, sest hageja

õiguste rikkumine ei ole hagi alusena toodud faktilistele asjaoludele tuginedes võimalik. Hageja

avaldustest on aru saada, et ta soovib kostjalt teatavate kulutuste hüvitamist – need võivad olla

kas argikulud, mida hageja on osaliselt nimetanud, või kaudselt avaldusest nähtuvad eluaseme

kasutamise kulud. Õige on maakohtu seisukoht, et need kulud tuleb selgelt eristada,

summaliselt esile tuua ja põhjendada, miks peaks kostja neid hüvitama. Osade kulutuste osas

väidab hageja, et need tasus C, aga selles osas puuduvad põhjendused, miks peaks kostja

vastava kulu hüvitama hagejale. Siiski ei tarvitse olla põhjendatud maakohtu etteheide, et

hageja ei viidanud poolte kokkuleppele. Hagejal võivad olla kulutuste hüvitamise nõuded muul

(nt perekonnaõiguslikul või lepinguvälisel) alusel.

9. Ringkonnakohus möönab samas, et hageja kirjeldatud asjaolud viitavad teatavale õigus-

kaitsevajadusele. Hagimenetlust reguleerivad TsMS-i sätted ei võimalda kohtul hageja asemel

ise asjaolusid välja selgitada ega nõuet paremini sõnastada. Hageja 14. ja 17. oktoobri 2022

avaldusega ei saanud maakohus arvestada vaidlustatud määruse tegemisel, aga neist nähtub

lisaks hageja tahe esitada korteri valduse vabastamise ja abielu lahutamise nõue. Hageja

avalduse abielu lahutamiseks on maakohus võtnud 29. novembril 2022 menetlusse tsiviilasjas

nr 2-22-16352. Ülejäänud nõuete osas on hageja ilmselt olukorras, kus ta ei suuda ise seista

oma õiguste eest kohtus, aga tal ei tarvitse olla võimalik palgata asjatundlikku esindajat. Riigi

õigusabi seaduse (RÕS) § 4 lg 3 p 4 järgi on riigi õigusabi üks liik isiku esindamine tsiviilasja

kohtueelses menetluses ja kohtus. Sellega on hõlmatud ka advokaadi määramine olukorras, kus

isik vajab abi kohtusse pöördumisel. Kui taotleja soovib riigi õigusabi hagiavalduse

koostamiseks, esitab ta taotluse kohtule, kelle pädevusse kuulub hagi läbivaatamine (RÕS § 10

lg 2). Eeldatavasti on vastav kohus Harju Maakohus, kuhu hageja saab esitada riigi õigusabi

taotluse, juhindudes RÕS §-de 12 ja 13 sätetest.

10. Käesolevas asjas taotles hageja riigi õigusabi määruskaebuse koostamiseks. Maakohus

tugines 24. novembri 2022 määruses asjakohaselt RÕS § 7 lg 1 p-le 5, mille kohaselt ei anta

riigi õigusabi, kui asjaoludest tulenevalt on taotleja võimalus oma õiguse kaitseks ilmselt

vähene. Määruskaebemenetluses ei saa muuta hagiavaldust menetluskõlbulikuks, mistõttu on

praegu tegemist sellise olukorraga.

11. Maakohus rikkus TsMS § 173 lg-d 1 ja 2, kui ei otsustanud menetluskulude jaotust. TsMS

§ 168 lg 1 alusel tuleb maakohtu menetluse kulud jätta hageja kanda. Ringkonnakohtu

menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel samuti hageja kanda. Juhindudes TsMS § 173

lg 1 teisest lausest märgib ringkonnakohus määruse resolutsioonis kõigi seniste menetluskulude

jaotuse. Menetluses ei ole osalenud teisi isikuid peale hageja, mistõttu pole vaja kulusid

rahaliselt kindlaks määrata.

4 (4)

12. TsMS § 190 lg 4 esimene lause sätestab mh, et kui hageja sai menetlusabi menetluskulude

kandmisel, mõistetakse temalt asja menetluse lõpetamise korral menetluskulud riigituludesse

täies ulatuses välja. Seega tuleks hagejalt mõista riigi kasuks välja määruskaebuse esitamisel

tasuda tulnud riigilõiv 70 eurot, mille tasumisest kaebuse esitamisel maakohus hageja

24. novembri 2022 määrusega vabastas. TsMS § 190 lg 7 võimaldab kohtul mõjuval põhjusel

vabastada isik menetluskulude riigituludesse tasumise kohustusest. Ringkonnakohus leiab, et

käesoleval juhul esineb mõjuv põhjus nimetatud tähenduses. Hageja õiguskaitsevajadust ei saa

välistada, st ta ei pöördunud kohtusse ilmselgelt asjatult. Kaebekulusid saanuks võib-olla

vältida, kui maakohus andnuks hagejale asjakohased selgitused. Lisaks on hagejal praegu

üksnes piiratud võimalused sissetulekut teenida. Neil kaalutlustel vabastab ringkonnakohus

hageja kohustusest hüvitada riigile määruskaebuse esitamisel tasuda tulnud riigilõiv 70 eurot.

13. TsMS § 696 lg 1 esimene lause võimaldab esitada ringkonnakohtu määruse peale

määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud. Käesoleva määruse

peale saab kaevata TsMS § 696 lg 1 teise lause ja § 372 lg 5 alusel.

(allkirjastatud digitaalselt)