2-17-19246/89 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Kaija Kaijanen ja Ulvi Loonurm

Määruse kuupäev

16. detsember 2022, Tallinn

Tsiviilasja number

2-17-19246

Tsiviilasi

OP, SP, TP, KP ja DP hagi AL ja KL vastu solidaarselt

kahju hüvitamiseks. Menetluskulude

kindlaksmääramine

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 19. oktoobri 2022 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

AL ja KL määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hagejad (vastustajad määruskaebemenetluses): OP

(isikukood XXXXXXXXXXX), SP (isikukood

XXXXXXXXXXX), TP (isikukood XXXXXXXXXXX),

KP (isikukood XXXXXXXXXXX), DP (isikukood

XXXXXXXXXX), ühine lepinguline esindaja

vandeadvokaat Andres Past

Kostjad (määruskaebuse esitajad): AL (isikukood

XXXXXXXXXX) ja KL (isikukood XXXXXXXXXX),

ühine lepinguline esindaja Ardi Šuvalov

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 19. oktoobri 2022 määrus jätta muutmata ja määruskaebus

rahuldamata.

2. Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2 (4)

MENETLUSE KÄIK

1. Põhimenetluses esitasid OP (hageja I), SP (hageja II), TP (hageja III), KP (hageja IV) ja

DP (hageja V, kõik ühiselt hagejad) 27. detsembril 2017 Harju Maakohtule hagi AL (kostja I)

ja KL (kostja II, koos kostjad) vastu solidaarselt kahju hüvitamiseks.

2. Maakohus jättis 9. novembri 2021 otsusega rahuldamata hageja II varalise nõude tervikuna

ning kõigi hagejate mittevaralise nõude kostja II suhtes, kuid rahuldas hagejate nõude kostja I

vastu, mõistes kostjalt I välja mittevaralise kahju hüvitise hagejate I, II, III ja V kasuks

100 eurot ja hageja IV kasuks 200 eurot. Hagejate menetluskulud jättis maakohus hagejate endi

kanda, kostja I menetluskulud tema enda kanda ja mõistis hagejatelt kostja II kasuks

menetluskuludena välja 3029 eurot ja viivise.

3. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 4. märtsi 2022 otsusega maakohtu otsuse osas, milles

maakohus jättis rahuldamata hageja II hagi kostjate vastu solidaarselt varalise kahju

477,98 euro hüvitamiseks ja sellelt arvutatud viivise saamiseks, hagejate hagi kostja II vastu

mittevaralise kahju hüvitamiseks, hagejate hagi kostja I vastu mittevaralise kahju 150 euro

hüvitamiseks, samuti menetluskulude jaotust ja kindlaksmääramist puudutavas osas. Tühistatud

osas tegi ringkonnakohus uue otsuse, millega rahuldas hageja II hagi kostjate vastu solidaarselt

varalise kahju 477,98 euro hüvitamiseks ja sellelt arvutatud viivise väljamõistmiseks, mõistis

kostjatelt solidaarselt iga hageja kasuks välja täiendava mittevaralise kahju hüvitise 150 eurot.

Ringkonnakohus jättis maa- ja ringkonnakohtus kantud hagejate menetluskuludest 35%

solidaarselt kostjate kanda ning kostjate menetluskuludest 65% võrdsetes osades hagejate

kanda. Ringkonnakohtu otsus jõustus 5. septembril 2022 Riigikohtu määrusega.

4. Hagejad esitasid maakohtu menetluses menetluskulude nimekirja 15. oktoobril 2021 ja

ringkonnakohtu menetluses 10. veebruaril 2022. Lõpliku nimekirja esitasid hagejad

22. septembril 2022. Hagejate menetluskulud maakohtus olid järgmised: riigilõiv 1150 eurot,

õigusabikulu 12 620,52 eurot ja ekspertiisikulu 3630 eurot. Hagejatele osutati maakohtus

õigusabi tunnihinnaga 100–120 eurot (käibemaksuga) 31 t 30 min ja alates 3. juunist 2019

tunnihinnaga 130 eurot (lisandub käibemaks) 56 t 40 min. Ringkonnakohtu menetluses tasusid

hagejad riigilõivu 1100 eurot ja kandsid õigusabikulu 1170 eurot. Hagejatele osutati õigusabi

tunnihinnaga 130 eurot (lisandub käibemaks) kokku 7 t 30 min.

5. Kostjad esitasid samuti maakohtu menetluses menetluskulude nimekirja 15. oktoobril 2021

ja ringkonnakohtu menetluses 10. veebruaril 2022. Lõpliku nimekirja esitasid kostjad

12. oktoobril 2022. Kostjate kulud maakohtus olid järgmised: riigilõiv 50 eurot, õigusabikulu

5460 eurot, ekspertiisikulu 320 eurot ja põlengujärgse ülevaatuse kulu 108 eurot. Kostjate

esindaja tunnihind oli 120 eurot. Ajakulu maakohtus oli 45 t 30 min ja ringkonnakohtus 6 t.

6. Hagejad vaidlustasid kostjate menetluskulud 4,5 t ulatuses, sest selles osas ei ole kulude

kandmine usaldusväärselt tõendatud.

7. Kostjad vaidlesid vastu hagejate menetluskuludele. Kui tsiviilasjaga taotletav hüve on

rahalise hüvitise saamine, ei tohiks olla põhjendatud ja vajalik menetluskulu suurem kui

rahuldatud haginõude kolmekordne summa, st 6063,48 eurot (= 3 × 2021,16).

MAAKOHTU MÄÄRUS

8. Maakohus määras 19. oktoobri 2022 määrusega (vaidlustatud määrus) kindlaks hagejate

menetluskulude rahalise suuruse 16 698,80 euro ja mõistis sellest kostjatelt solidaarselt välja

5844,58 eurot. Kostjate kulude summaks määras kohus 6400 euro ulatuses ja mõistis igalt

hagejalt kostjate välja 832 eurot. Tasaarvestuse tulemusel mõistis maakohus solidaarselt

kostjatelt hagejate kasuks välja menetluskulud 1684,58 eurot ja sellelt summalt viivise

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses määruse jõustumisest kuni

täitmiseni.

3 (4)

8.1. Maakohus võttis kõigepealt seisukoha hagejate menetluskulude osas.

8.1.1. Põhjendatud kulu on nii tasutud riigilõiv 1150 eurot kui ka ekspertiisikulu 3910 eurot.

Hagejad märkisid ekspertiisikuluks 3630 eurot, kuid nad tasusid lisaks 280 eurot, mis tuleb

tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 143 p 1 alusel samuti hüvitada.

8.1.2. Arvestades tsiviilasja keerukust, menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu, on

hagejate esindajakulu maakohtus osaliselt ülemäärane. Kulunimekirjas märgitud toimingud on

põhjendatud ja vajalikud kokku 67 t 58 min ulatuses, millest 10 t on tunnihinnaga 100 eurot,

18 t tunnihinnaga 120 eurot ja 39 t 58 min tunnihinnaga 130 eurot (lisandub käibemaks). Need

tunnihinnad on põhjendatud. Eeltoodust tulenevalt on hagejate põhjendatud ja vajalik õigusabi-

kulu maakohtus 9394,80 eurot (≈ 10 × 100 + 18 × 120 + 39,97 × 130 × 1,2). Koos tasutud

riigilõivu ja ekspertiisitasuga on hagejate menetluskulud maakohtus kokku 14 454,80 eurot (=

1150 + 3910 + 9394,80).

8.1.3. Ringkonnakohtus oli vajalik tasuda riigilõivu 1100 eurot ja õigusabikulu on

põhjendatud 7 t 20 min ulatuses tunnihinnaga 130 eurot, mis rahaliselt kokku on 2244 eurot

(= 1100 + 7,33 × 130 × 1,2).

8.2. Järgmiseks võttis maakohus seisukoha kostjate menetluskulude osas.

8.2.1. Kostjate põhjendatud kulu maakohtus oli riigilõiv 50 eurot, ekspertiisitasu 320 eurot ja

põlengujärgse ülevaatuse kulu 108 eurot ja esindajakulu 45 t 30 min tunnihinnaga 120 eurot –

kokku 5938 eurot.

8.2.2. Arvestades asja keerukust, menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu, on kostjate

esindajakulu ringkonnakohtus osaliselt ülemäärane. Kulunimekirjas märgitud toimingud on

põhjendatud ja vajalikud 3 t 51 min ulatuses tunnihinnaga 120 eurot, st summas 462 eurot.

8.3. Hagejate põhjendatud menetluskulude suurus kahes kohtuastmes on 16 698,80 eurot

(= 14 454,80 + 2244) ja kostjatel 6400 eurot (= 5934 + 462). Hagejate menetluskuludest jäi

35% solidaarselt kostjate kanda, siis tuleb kostjatelt solidaarselt hagejate kasuks välja mõista

5844,58 eurot (= 16 698,80 × 35%). Kostjate menetluskuludest jäi 65% võrdsetes osades

hagejate kanda, mistõttu tuleb igalt hagejalt kostjate kasuks välja mõista 832 eurot (= 6400 ×

65% / 5).

8.4. TsMS § 445 lg 1 teise lause alusel tuleb poolte vastastikused nõuded tasaarvestada ja

kostjad peavad solidaarselt hagejatele tasuma 1684,58 eurot (= 5844,58 – 5 × 832). Hagejate

taotluse ja TsMS § 177 lg 4 alusel tuleb välja mõistetud menetluskuludelt tasuda määruse

jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS

9. Kostjad esitasid 27. oktoobril 2022 määruskaebuse, milles paluvad vaidlustatud määruse

tühistada osas, millega hagejate menetluskulude suuruseks määrati 16 698,80 eurot ja määrata

menetluskulude suuruseks mitte rohkem kui 6747,42 eurot. Kostjad leiavad jätkuvalt, et

hagejate menetluskulud ei tohiks ületada haginõuete rahuldatud osa kolmekordset määra.

Menetluskulude hüvitamisel peab olema tagatud mõistlik tasakaal kohtumenetluses taotletava

hüve väärtuse ja selle üle vaidlemise kulude vahel. Taotletava hüve väärtus peab olema

kohtumenetluses vähemalt suures plaanis ette aimatav ja poolte rahalised kulud sellega

proportsioonis.

10. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis hagejatele tähtaja sellele vastamiseks.

Hagejad vaidlesid kaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule, kuhu tsiviilasja toimik saabus 17. novembril 2022.

4 (4)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus jätab vaidlustatud määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata

(TsMS § 659 kaudu kohalduv § 657 lg 1 p 1). Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud

ning määruskaebuse väited ei anna alust selle muutmiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu

põhjendustega ega korda neid.

12. Alusetu on kostjate seisukoht, et neile ei olnud ettenähtav, mis ulatuses nad peavad

vastaspoole menetluskulusid hüvitama. Hagiavaldusega nõudsid hagejad 51 636,98 euro,

sissenõutavaks muutunud viivise 3576,39 eurot, edasiulatuva viivise maksmist ja lisaks

mittevaralise kahju hüvitist kohtu õiglasel äranägemisel. Seega pidid kostjad arvestama

võimalusega, et vastaspoole menetluskulud tuleb hüvitada vähemalt nende nõudesummade

suurusjärgus. Praegu kindlaks määratud kulud on algse haginõude summadest väiksemad.

Maakohus arvestades asja keerukust, menetlusdokumentide sisu ja tõendite mahtu ning

hagejate kantud kohtukulusid ning leidis asjakohaselt, et hagejate põhjendatud menetluskulude

suurus maakohtus ja ringkonnakohtus kokku on 16 698,80 eurot. See on tunduvalt väiksem

summa, kui kostjad võisid ette näha.

13. Põhimenetluses

jaotas

ringkonnakohus

menetluskulud

võrdeliselt

hagi

ja

apellatsioonkaebuse rahuldamise ulatusega. Ringkonnakohus lähtus sellest, et hageja II nõue

varalise kahju hüvitamiseks rahuldatati alla 1% ning hagejate nõue mittevaralise kahju

hüvitamiseks rahuldati täielikult. Ringkonnakohtu hinnangul erinevate nõuete mahtudega

võrreldes (sh nõude rahuldamise eelduseks olevate asjaolude tuvastamise maht) tähendas see

hagi rahuldamist 35% ulatuses. Vastavalt hagi rahuldamise ulatusele jäid hagejate

menetluskuludest 35% solidaarselt kostjate kanda ja kostjate menetluskuludest 65% võrdsetes

osades hagejate kanda. Praeguses menetlusetapis ei saa enam muuta kulude jaotust.

Menetluskulude kindlaksmääramisel on maakohus sellest ka õigesti lähtunud.

14. Eeltoodust tulenevalt on maakohus hagejate menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

määranud menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses ning

ringkonnakohtul ei ole alust seda muuta. Maakohus tegi kulusid kindlaks määrates kaalutlus-

otsuse, põhjendas seda kohaselt ega ületanud diskretsioonipiire.

15. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

16. Käesoleva määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3

esimese lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale

edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud

isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)