2-15-5959/84 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen ja Maris Kuurberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

16. detsember 2022. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-15-5959

Kohtuasi

X hagi Y ja C vastu kaasomandi lõpetamiseks ja

nõusolekute saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 17.01.2022 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

3500 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (apellant): X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Kostja I (vastustaja I): Y (isikukood XXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Eerik Entsik

Kostja

II

(vastustaja

II):

C

(isikukood

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja Kuldar Kirt

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta läbi vaatamata kostja II 23.03.2022 taotlus Harju Maakohtu 21.04.2015 hagi

tagamise määruse tühistamiseks, alternatiivselt Harju Maakohtu 21.04.2015

määruse kehtetuks tunnistamiseks.

2. Tühistada Harju Maakohtu 17.01.2022 otsus osas, milles maakohus jättis

rahuldamata hageja järgmised nõuded kostjate vastu:

2.1. kohustada kostjaid andma nõusolekud kustutada Tallinna linnas XXX

korteriomandile nr 2 (registriosa nr XXXXXXXX) kostjale I kuuluvale

mõttelisele osale kostja II kasuks seatud hüpoteek summas 1 430 000 Eesti

krooni korteriomandi nr 2 jagamisel tekkiva hageja ainuomandisse jääva

korteriomandi osas;

2.2. kohustada kostjaid andma nõusolekud kustutada Tallinna linnas XXX

korteriomandile nr 2 (registriosa nr XXXXXXXX) kostjale I kuuluvale

mõttelisele osale kostja II kasuks seatud keelumärge kinnisasja käsutamise

2-15-5959

keelamiseks korteriomandi nr 2 jagamisel tekkiva hageja ainuomandisse jääva

korteriomandi osas.

Samuti tühistada maakohtu otsus osas, milles maakohus tühistas hagi tagamise

abinõud ja jättis kostja II menetluskulud hageja kanda. Teha tühistatud osas uus

otsus, millega rahuldada hageja nõuded p 2.1. ja 2.2. märgitud ulatuses, jätta hagi

tagamise abinõud kehtima ja jätta kostja II menetluskulud kostja II kanda. Muus

osas jätta maakohtu otsus muutmata.

3. Harju Maakohtu 17.01.2022 otsus on jõustunud järgmises osas:

-

Lõpetada kaasomand Tallinna linnas XXX korteriomandi nr 2 (registriosa nr

XXXXXXXX) suhtes selliselt, et Tallinna linnas XXX korteriomand nr 2

(registriosa nr XXXXXXXX) jagatakse kaheks korteriomandiks, millest ühe

korteriomandi ainuomand (reaalosa) on ümbritsetud kohtuotsusele lisatud plaanil

kollasega ning teise korteriomandi ainuomand (reaalosa) on ümbritsetud

kohtuotsusele lisatud plaanil sinisega;

-

Kohustada kostjat I andma nõusoleku kaasomandis oleva Tallinna linnas XXX

korteriomandi nr 2 (registriosa nr XXXXXXXX) jagamiseks selliselt, et

korteriomand jagatakse kaheks korteriomandiks, millest ühe korteriomandi

ainuomand (reaalosa) on ümbritsetud kohtuotsusele lisatud plaanil kollasega ning

teise korteriomandi ainuomand (reaalosa) on ümbritsetud kohtuotsusele lisatud

plaanil sinisega;

-

Kohustada kostjat I andma nõusoleku kinnisomandi üleandmise kinnistamiseks

selliselt, et kostja I ainuomandisse jääb Tallinna linnas XXX korteriomandi nr 2

(registriosa nr XXXXXXXX) jagamisel tekkiv korteriomand, mille ainuomand

(reaalosa) on ümbritsetud kohtuotsusele lisatud plaanil kollasega ning hageja

ainuomandisse jääb jagamisel tekkiv korteriomand, mille ainuomand (reaalosa)

on ümbritsetud kohtuotsusele lisatud plaanil sinisega. Jõustunud kohtulahend

asendab kostja I tahteavaldust kinnistusraamatu kande tegemiseks;

-

Kohustada kostjat I andma nõusoleku kustutada Tallinna linnas XXX

korteriomandile nr 2 (registriosa nr XXXXXXXX) hagejale kuuluvale mõttelisele

osale Swedbank AS-i kasuks seatud hüpoteegi (summas 90 665 eurot)

korteriomandi nr 2 jagamisel tekkiva kostja I ainuomandisse jääva korteriomandi

osas. Jõustunud kohtulahend asendab kostja I tahteavaldust kinnistusraamatu

kande tegemiseks;

-

Kohustada kostjat I andma nõusoleku ühendada Tallinna linnas XXX

korteriomandi nr 2 (registriosa nr XXXXXXXX) jagamisel tekkiv hageja

ainuomandisse jääv korteriomand XXX korteriomandiga nr 1 (registriosa nr

YYYYYYYYY). Jõustunud kohtulahend asendab kostja I tahteavaldust

kinnistusraamatu kande tegemiseks.

4. Lugeda otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgnevalt:

4.1. Jätta kinnitamata hageja ja kostja I vahel 23.09.2021 sõlmitud kompromiss

ning rahuldada hagi kostjate vastu osaliselt.

4.2. Lõpetada kaasomand Tallinna linnas XXX korteriomandi nr 2 (registriosa nr

XXXXXXXX) osas selliselt, et Tallinna linnas XXX korteriomand nr 2

(registriosa nr XXXXXXXX) jagatakse kaheks korteriomandiks, millest ühe

korteriomandi ainuomand (reaalosa) on ümbritsetud kohtuotsusele lisatud

plaanil kollasega ning teise korteriomandi ainuomand (reaalosa) on

ümbritsetud kohtuotsusele lisatud plaanil sinisega.

4.3. Kohustada Y andma nõusoleku kaasomandis oleva Tallinna linnas XXX

korteriomandi nr 2 (registriosa nr XXXXXXXX) jagamiseks selliselt, et

korteriomand jagatakse kaheks korteriomandiks, millest ühe korteriomandi

2-15-5959

ainuomand (reaalosa) on ümbritsetud kohtuotsusele lisatud plaanil kollasega

ning teise korteriomandi ainuomand (reaalosa) on ümbritsetud kohtuotsusele

lisatud plaanil sinisega.

4.4. Kohustada Y andma nõusoleku kinnisomandi üleandmise kinnistamiseks

selliselt, et Y ainuomandisse jääb Tallinna linnas XXX korteriomandi nr 2

(registriosa nr XXXXXXXX) jagamisel tekkiv korteriomand, mille ainuomand

(reaalosa) on ümbritsetud kohtuotsusele lisatud plaanil kollasega ning X

ainuomandisse jääb jagamisel tekkiv korteriomand, mille ainuomand

(reaalosa) on ümbritsetud kohtuotsusele lisatud plaanil sinisega. Jõustunud

kohtulahend asendab Y tahteavaldust kinnistusraamatu kande tegemiseks.

4.5. Kohustada

Y

andma

nõusoleku

kustutada

Tallinna

linnas

XXX

korteriomandile nr 2 (registriosa nr XXXXXXXX) X-le kuuluvale mõttelisele

osale Swedbank AS-i kasuks seatud hüpoteek (summas 90 665 eurot)

korteriomandi nr 2 jagamisel tekkiva Y ainuomandisse jääva korteriomandi

osas. Jõustunud kohtulahend asendab Y tahteavaldust kinnistusraamatu kande

tegemiseks.

4.6. Kohustada Y andma nõusoleku ühendada Tallinna linnas XXX korteriomandi

nr 2 (registriosa nr XXXXXXXX) jagamisel tekkiv X ainuomandisse jääv

korteriomand XXX korteriomandiga nr 1 (registriosa nr YYYYYYYYY).

Jõustunud kohtulahend asendab Y tahteavaldust kinnistusraamatu kande

tegemiseks.

4.7. Kohustada Y ja C andma nõusolekud kustutada Tallinna linnas XXX

korteriomandile nr 2 (registriosa nr XXXXXXXX) Y-le kuuluvale mõttelisele

osale C kasuks seatud hüpoteek summas 1 430 000 Eesti krooni korteriomandi

nr 2 jagamisel tekkiva X ainuomandisse jääva korteriomandi osas.

4.8. Kohustada Y ja C andma nõusolekud kustutada Tallinna linnas XXX

korteriomandile nr 2 (registriosa nr XXXXXXXX) Y-le kuuluvale mõttelisele

osale C kasuks seatud keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks

korteriomandi nr 2 jagamisel tekkiva X ainuomandisse jääva korteriomandi

osas.

4.9. Jätta hagi läbi vaatamata C vastu esitatud nõudes kohustada C andma

nõusoleku kustutada Swedbank AS-i kasuks seatud hüpoteek summas 90 665

eurot korteriomandi nr 2 jagamisel tekkiva Y ainuomandisse jääva

korteriomandi osas.

4.10. Jätta hagi läbi vaatamata C vastu esitatud nõudes kohustada C andma

nõusoleku ühendada Tallinna linnas XXX korteriomandi nr 2 (registriosa nr

XXXXXXXX) jagamisel tekkiv X ainuomandisse jääv korteriomand XXX

korteriomandiga nr 1 (registriosa nr YYYYYYYYY).

4.11. Jätta hagi läbi vaatamata Y ja C vastu esitatud nõudes kohustada Y ja C

andma nõusolekud kustutada Tallinna linnas XXX korteriomandile nr 2

(registriosa nr XXXXXXXX) Y-le kuuluvale mõttelisele osale kohtutäitur D

kasuks seatud keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks korteriomandi nr

2 jagamisel tekkiva X ainuomandisse jääva korteriomandi osas.

4.12. Jätta hagi läbi vaatamata Y ja C vastu esitatud nõudes kohustada Y ja C

andma nõusolekud Tallinna linnas XXX korteriomandi nr 2 (registriosa nr

XXXXXXXX) jagamisel tekkiva Y ainuomandisse jääva korteriomandi

ühendamiseks XXX korteriomandiga nr 3 (registriosa nr KKKKKKKKK).

4.13. Jätta jõusse Harju Maakohtu 21.04.2015 kohtumäärusega rakendatud hagi

tagamise abinõud.

2-15-5959

4.14. Menetluskulud maakohtus ja ringkonnakohtus jätta menetlusosaliste endi

kanda.

5. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X esitas 17.04.2015 Harju Maakohtule hagiavalduse Y vastu. Hageja esitas 02.09.2015

menetlusdokumendis nõuded lisaks kostjale I ka C vastu. Hageja esitas kostjate vastu nõuded:

1.1. Lõpetada kaasomand Tallinna linnas XXX korteriomandi nr 2 (registriosa nr

XXXXXXXX, katastritunnus XXX, mis moodustab 625/11497 mõttelist osa kinnistust ja

reaalosana eluruumi nr 2, mille üldpind on 62,50 m2) suhtes selliselt, et:

-

Tallinna linnas XXX korteriomand nr 2 (registriosa nr XXXXXXXX) jagatakse

kaheks korteriomandiks, millest ühe korteriomandi ainuomand (reaalosa) on

ümbritsetud kohtuotsusele lisatud plaanil kollasega ning teise korteriomandi

ainuomand (reaalosa) on ümbritsetud kohtuotsusele lisatud plaanil sinisega;

-

Kohustada kostjat I andma kinnistusraamatuseaduse (KRS) § 341 lõike 1 mõistes

nõusoleku kaasomandis oleva Tallinna linnas XXX korteriomandi nr 2 (registriosa nr

XXXXXXXX)

jagamiseks

selliselt,

et

korteriomand

jagatakse

kaheks

korteriomandiks, millest ühe korteriomandi ainuomand (reaalosa) on ümbritsetud

kohtuotsusele lisatud plaanil kollasega ning teise korteriomandi ainuomand (reaalosa)

on ümbritsetud kohtuotsusele lisatud plaanil sinisega;

-

Kohustada kostjat I andma KRS § 341 lõike 1 mõistes nõusoleku kinnisomandi

üleandmise kinnistamiseks selliselt, et kostja I ainuomandisse jääb Tallinna linnas

XXX korteriomandi nr 2 (registriosa nr XXXXXXXX) jagamisel tekkiv

korteriomand, mille ainuomand (reaalosa) on ümbritsetud kohtuotsusele lisatud

plaanil kollasega ning hageja ainuomandisse jääb jagamisel tekkiv korteriomand,

mille ainuomand (reaalosa) on ümbritsetud kohtuotsusele lisatud plaanil sinisega.

Jõustunud kohtulahend asendab kostja I tahteavaldust kinnistusraamatu kande

tegemiseks.

1.2. Kohustada kostjaid andma KRS § 341 lg 1 mõistes nõusolekud kustutada Tallinna linnas

XXX korteriomandile nr 2 (registriosa nr XXXXXXXX) kostjale I kuuluvale mõttelisele osale

kostja II kasuks seatud hüpoteek summas 1 430 000 Eesti krooni korteriomandi nr 2 jagamisel

tekkiva hageja ainuomandisse jääva korteriomandi osas. Määrata, et jõustunud kohtulahend

asendab kostjate tahteavaldust kinnistusraamatu kande tegemiseks.

2-15-5959

1.3. Kohustada kostjaid andma KRS § 341 lg 1 mõistes nõusolekud kustutada Tallinna linnas

XXX korteriomandile nr 2 (registriosa nr XXXXXXXX) kostjale I kuuluvale mõttelisele osale

kostja II ja kohtutäitur Mati Kadak kasuks seatud keelumärge kinnisasja käsutamise

keelamiseks korteriomandi nr 2 jagamisel tekkiva hageja ainuomandisse jääva korteriomandi

osas. Määrata, et jõustunud kohtulahend asendab kostjate tahteavaldust kinnistusraamatu kande

tegemiseks.

1.4. Kohustada kostjaid andma KRS § 341 lg 1 mõistes nõusolekud kustutada Tallinna linnas

XXX korteriomandile nr 2 (registriosa nr XXXXXXXX) hagejale kuuluvale mõttelisele osale

Swedbank AS kasuks seatud hüpoteek summas 90 665 eurot korteriomandi nr 2 jagamisel

tekkiva kostja I ainuomandisse jääva korteriomandi osas. Määrata, et jõustunud kohtulahend

asendab kostjate tahteavaldust kinnistusraamatu kande tegemiseks.

1.5. Kohustada kostjaid andma KRS § 341 lg 1 mõistes nõusolekud ühendada Tallinna linnas

XXX korteriomandi nr 2 (registriosa nr XXXXXXXX) jagamisel tekkiv hageja ainuomandisse

jääv korteriomand XXX korteriomandiga nr 1 (registriosa nr YYYYYYYYY). Määrata, et

jõustunud kohtulahend asendab kostjate tahteavaldust kinnistusraamatu kande tegemiseks.

1.6. Kohustada kostjat II andma KRS § 341 lg 1 mõistes nõusoleku ühendada Tallinna linnas

XXX korteriomandi nr 2 (kinnistusregistri registriosa nr XXXXXXXX, katastritunnus XXX)

jagamisel tekkiv kostja I ainuomandisse jääv korteriomand XXX korteriomandiga nr 3

(registriosa nr KKKKKKKKK). Määrata, et jõustunud kohtulahend asendab kostja II

tahteavaldust kinnistusraamatu kande tegemiseks.

2. Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusraamatu registriossa nr XXXXXXXX on

kantud korteriomand asukohaga Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, XXX, mille

reaalosa on eluruum nr 2 (edaspidi ka korteriomand). Korteriomandi kaasomanikena on

kinnistusraamatusse kantud kostja I ½ kaasomandist ja hageja ½ kaasomandist.

Kinnistusraamatusse on kantud käsutamise keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks

kostja I omandisse kuuluvale mõttelisele osale kostja II ja kohtutäitur Mati Kadaku kasuks.

Hageja ja kostja I omandasid korteriomandi 06.03.2006 sõlmitud müügilepingu (edaspidi ka

müügileping) alusel ostuhinnaga 2 450 000 Eesti krooni (156 583,54 eurot). Müügilepingu

punktis 7.1 leppisid hageja ja kostja I kokku kaasomandi lõpetamises ja kinnistu jagamises

selliselt, et kostja I omandisse jääb lepingu lisaks nr 2 oleval plaanil kollasega ümbritsetud

kinnistu osa, mille kostja I ühendab tema omandis oleva korteriomandiga ja hageja omandisse

jääb lepingu lisaks oleval plaanil nr 2 sinisega ümbritsetud kinnistu osa, mille hageja ühendab

tema omandis oleva korteriomandiga. Müügilepingu punktis 7.2 leppisid hageja ja kostja I

kokku, et sõlmivad vormikohase kokkuleppe kaasomandi lõpetamiseks ning teevad avalduse

kinnistu jagamiseks ja ühendamiseks hiljemalt 31.12.2006. Müügilepingu punktis 7.3 leppisid

hageja ja kostja I kokku, et kostja I broneerib notaribüroos aja kaasomandi lõpetamise

kokkuleppe sõlmimiseks ja kinnistu jagamise avalduse tegemiseks ning informeerib sellest

hagejat vähemalt seitse kalendripäeva enne planeeritavat tehingut. Kostja I ei broneerinud

nõuetekohaselt notaribüroos aega kaasomandi lõpetamise kokkuleppe sõlmimiseks ja kinnistu

jagamise avalduse tegemiseks ega ei informeerinud kaasomandi lõpetamise kokkuleppe

sõlmimise ajast hagejat. Lepingupooled ei ole hagi esitamiseni sõlminud kaasomandi

lõpetamise kokkulepet ega teinud vormikohast avaldust kinnistu jagamiseks ja ühendamiseks.

Hageja on müügilepingu lisas nr 2 piiritletud pinnad kokku ehitanud teise sama hoone samal

korrusel asuva hagejale kuuluva korteriomandiga. Sama on teinud kostja I. Kostjale I kuuluvale

kaasomandiosale on täitemenetluses pööratud sissenõue. Seetõttu esineb reaalne oht, et kostjale

I kuuluv mõtteline osa müüakse avalikul elektroonilisel enampakkumisel isikule, kes ei ole

müügilepingu pooleks ning kes võib keelduda kaasomandi lõpetamisest kokkulepitud

2-15-5959

kasutuskorra alusel ja/või esitada nõude väljakujunenud kasutuskorra muutmiseks. Hageja

nõuab kaasomandi lõpetamist ja taotleb kohtult lahendi tegemist, mis asendab kostja I

nõusolekut kaasomandis oleva korteriomandi reaalosadeks jagamiseks.

3. Kahe eraldiseisva korteriomandi moodustamine on tehniliselt võimalik, sest kaasomanikud

on reaalselt moodustanud korteriomandi jagamisel kaks eraldiseisvat korteriomandit ning

ühendanud need teiste samas hoones asuvate korteriomanditega. Korteriomandil sissepääs

trepikoja koridorist antud hetkel puudub, seega tegemist ei ole iseseisva ruumiliselt piiritletud

eluruumiga, vaid hageja omandisse kuuluva korteriomandi nr 1 ja kostja I omandisse kuuluva

korteriomandi nr 3 osaga. Ruumikorralduslikult ei ole korteriomandit nr 2 üleüldse olemas ning

korteriomand nr 2 on ilma mistahes täiendavate ehituslike ümberkorraldusteta teiste

korteriomandite osaks. Lõppkokkuvõttes need pinnad liidetakse XXX-1 korteriomandi ja

XXX-3 korteriomandiga.

4. Kostja I kaasomandiosale korteriomandist on seatud hüpoteek summas 1 430 000 Eesti

krooni kostja II kasuks. Korteriomandi reaalosadeks jagamiseks on vajalik hüpoteegipidaja

nõusolek. Kohtuotsuse täitmist ei takista hagejale kuuluvale mõttelisele osale Swedbank AS-i

kasuks seatud hüpoteek summas 90 665 eurot ning Swedbank AS nõusoleku organiseerib

hageja enne kohtuotsuse täitmist.

5. Korteriomandi omandamisel kanti kinnistusraamatusse märkus kaasomandi lõpetamise ja

kinnistu jagamise kohta sõnastuses „kinnistu jagamist ja kaasomandi lõpetamist tagav eelmärge

kinnistu igakordsete omanike kasuks vastavalt 10.03.2006 lepingu punktile 7.1“. Kostja I

mõttelisele osale on kostja II kasuks seatud hüpoteek pärast eelmärke kinnistusraamatusse

kandmist. Hageja ei soovi, et kostja II kasuks seatud hüpoteek jääb koormama korteriomandi

jagamisel tekkivat korteriomandit, mis jääb hageja ainuomandisse. Kostja II vastu hagi

esitamist õigustab kinnistusraamatusse kantud eelmärge, mille järjekoht on hüpoteegi

järjekohast eespool. Kuivõrd eelmärke järjekoht on ka käsutamise keelumärke omast eespool,

on hagejal õigus nõuda ka keelumärke kustutamist.

6. Hageja ei pea vajalikuks ega otstarbekaks esitada alternatiivseid haginõudeid kaasomandi

jagamise viisi osas. Kui kohus ei pea soovitud viisil kaasomandi jagamist võimalikuks, siis ei

soovi hageja kaasomandi jagamist muul alternatiivsel viisil, vaid hagi rahuldamata jätmist.

7. Hageja on teadlik asjaolust, et kohtuotsuse täitmine, so kaasomandis oleva korteriomandi

tegelik reaalosadeks jagamine ja sellest kahe eraldiseisva korteriomandi moodustamine peab

toimuma plaani alusel, mis vastab ruumide tegelikule paigutusele ja kajastab tehtud

ümberehitusi. Samas on nimetatud asjaolu osas tegemist kohtuotsuse täitmise küsimusega,

mistõttu viidatud plaani puudumine ei takista asja edasist menetlemist. Ülalnimetatud plaani

laseb hageja koostada enne jõustunud kohtulahendi esitamist kinnistamisosakonnale.

Kostja I seisukohad

8. Kostja I võttis hagi õigeks ja tunnistas selles esitatud hageja nõudeid kostja I vastu. Kostja I

palus jätta menetluskulud kostja II kanda. Hagiga kohtusse pöördumine on tingitud üksnes

kostja II käitumisest.

Kostja II vastuväited

9. Kostja II vaidles hagile vastu. Kostja II on kostja I endine abikaasa, kelle kasuks on kostjale

I kuuluvale korteriomandi mõttelisele osale täitemenetluses täiteasjas nr 008/2013/486 kantud

2-15-5959

keelumärge. Täitemenetluse aluseks on kostja II ligikaudu 90 000 euro tasumise nõue kostja I

vastu. Nõue tuleneb kostjate vahel 01.01.2009 sõlmitud laenulepingust, mis on tagatud

16.02.2009 Tallinna notari Tea Türnpu poolt koostatud ja tõestatud ühishüpoteegi seadmise

lepingu ja asjaõiguslepinguga. Kostja I ei ole tasunud kostja II hüpoteegiga tagatud nõude

rahuldamiseks midagi. Kostjate vahel toimuvad erinevad kohtuvaidlused. Täitemenetluse

peatamine ning kaasomandi jagamine hageja soovitud viisil kahjustavad kostja II huve ning

õigusi. Hageja ja kostja I on kokku leppinud kaasomandi lõpetamises ning sellest oma edasises

tegevuses lähtunud, sh kokku ehitanud korteriomandi kokku teiste korteriomanditega. Seetõttu

ei ole võimalik kaasomandi lõpetamine muul viisil kui hageja ja kostja I vahel kokkulepitud

viisil. Kostja II hinnangul on põhjendamatu väide, et kui kostja I asemel saab kaasomanikuks

kolmas isik, võib uus kaasomanik keelduda kaasomandi lõpetamisest või esitada nõude

olemasoleva korra muutmiseks. Kaasomandi lõpetamise ja jagamise kohta tehtud eelmärge on

kehtiv kinnistu igakordsete omanike suhtes, viidates konkreetsele lepingupunktile. Kostjal II

puuduvad vastuväited kaasomandi lõpetamise ja selle viisi osas. Samas on kaasomandi

lõpetamine kostja II õigusi ülemäära kahjustav, sest kaasomandi lõpetamise korral jääb kostja

II kasuks seatud hüpoteek hilisemale järjekohale kui kostja I korteriomandit koormav hüpoteek

Swedbank AS-i kasuks.

10. Kostja II taotleb enda suhtes esitatud nõuete osas hagiavalduse läbi vaatamata jätmist.

Hageja on 15.02.2021 menetlusdokumendiga oma nõudeid muutnud. Kohus on ebaõigesti

lubanud hagi muutmist. Menetluses ei ole tõendatud, et korteriomandi jagamine on võimalik.

Seetõttu tuleks hagiavaldust jätta täies ulatuses läbi vaatamata või alternatiivselt rahuldamata.

Tegeliku olukorra kohta ei ole tõendeid esitatud. Kui tegelikku olukorda ei ole võimalik

hinnata, ei ole võimalik hinnata ka hageja taotluste mõju kostja II hüpoteegile ja tagatisvara

väärtusele. Erandlikke asjaolusid ei esine, millele tuginedes oleks hüpoteegipidaja kohustatud

sõlmima kokkuleppe, mille kohaselt jääb kaasomandiosa koormav hüpoteek koormama ainult

ühte jagamisel tekkivat kinnisasja. Hagejale ei tulene eelmärkest õigust nõuda hüpoteegi ja

käsutamise keelumärke kustutamist.

Maakohtu otsus ja põhjendused

11. Maakohus jättis kinnitamata hageja ja kostja I vahel 23.09.2021 sõlmitud kompromissi

(resolutsiooni p 2) ning rahuldas hagi kostja I vastu osaliselt õigeksvõtul põhineva otsusega

(resolutsiooni p 3) järgmiselt:

11.1. Lõpetada kaasomand Tallinna linnas XXX korteriomandi nr 2 (registriosa nr

XXXXXXXX) suhtes selliselt, et:

-

Tallinna linnas XXX korteriomand nr 2 (registriosa nr XXXXXXXX) jagatakse kaheks

korteriomandiks, millest ühe korteriomandi ainuomand (reaalosa) on ümbritsetud

kohtuotsusele lisatud plaanil kollasega ning teise korteriomandi ainuomand (reaalosa)

on ümbritsetud kohtuotsusele lisatud plaanil sinisega;

-

Kohustada kostjat I andma nõusoleku kaasomandis oleva Tallinna linnas XXX

korteriomandi nr 2 (registriosa nr XXXXXXXX) jagamiseks selliselt, et korteriomand

jagatakse kaheks korteriomandiks, millest ühe korteriomandi ainuomand (reaalosa) on

ümbritsetud kohtuotsusele lisatud plaanil kollasega ning teise korteriomandi ainuomand

(reaalosa) on ümbritsetud kohtuotsusele lisatud plaanil sinisega;

-

Kohustada kostjat I andma nõusoleku kinnisomandi üleandmise kinnistamiseks

selliselt, et kostja I ainuomandisse jääb Tallinna linnas XXX korteriomandi nr 2

(registriosa nr XXXXXXXX) jagamisel tekkiv korteriomand, mille ainuomand

(reaalosa) on ümbritsetud kohtuotsusele lisatud plaanil kollasega ning hageja

2-15-5959

ainuomandisse jääb jagamisel tekkiv korteriomand, mille ainuomand (reaalosa) on

ümbritsetud kohtuotsusele lisatud plaanil sinisega. Jõustunud kohtulahend asendab

kostja I tahteavaldust kinnistusraamatu kande tegemiseks.

11.2. Samuti kohustas maakohus kostjat I andma nõusoleku kustutada Tallinna linnas XXX

korteriomandile nr 2 (registriosa nr XXXXXXXX) hagejale kuuluvale mõttelisele osale

Swedbank AS-i kasuks seatud hüpoteek (summas 90 665 eurot) korteriomandi nr 2 jagamisel

tekkiva kostja I ainuomandisse jääva korteriomandi osas. Jõustunud kohtulahend asendab

kostja I tahteavaldust kinnistusraamatu kande tegemiseks (resolutsiooni p 3.2).

11.3. Samuti kohustas maakohus kostjat I andma nõusoleku ühendada Tallinna linnas XXX

korteriomandi nr 2 (registriosa nr XXXXXXXX) jagamisel tekkiv hageja ainuomandisse jääv

korteriomand XXX korteriomandiga nr 1 (registriosa nr YYYYYYYYY). Jõustunud

kohtulahend asendab kostja I tahteavaldust kinnistusraamatu kande tegemiseks (resolutsiooni

p 3.3).

11.4. Maakohus jättis rahuldamata hagi kostjate vastu järgmistes nõuetes (resolutsiooni p 4):

-

Kohustada kostjaid andma nõusolekud kustutada Tallinna linnas XXX korteriomandile

nr 2 (registriosa nr XXXXXXXX) kostjale I kuuluvale mõttelisele osale kostja II kasuks

seatud hüpoteek summas 1 430 000 Eesti krooni korteriomandi nr 2 jagamisel tekkiva

hageja ainuomandisse jääva korteriomandi osas;

-

Kohustada kostjaid andma nõusolekud kustutada Tallinna linnas XXX korteriomandile

nr 2 (registriosa nr XXXXXXXX) kostjale I kuuluvale mõttelisele osale kostja II ja

kohtutäitur Mati Kadaku kasuks seatud keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks

korteriomandi nr 2 jagamisel tekkiva hageja ainuomandisse jääva korteriomandi osas.

11.5. Maakohus jättis läbi vaatamata hagi kostja II vastu järgmistes nõuetes (resolutsiooni p 5):

-

Kohustada kostjat II andma nõusoleku kustutada Tallinna linnas XXX korteriomandile

nr 2 (registriosa nr XXXXXXXX) hagejale kuuluvale mõttelisele osale Swedbank AS-

i kasuks seatud hüpoteek summas 90 665 eurot korteriomandi nr 2 jagamisel tekkiva

kostja I ainuomandisse jääva korteriomandi osas;

-

Kohustada kostjat II andma nõusoleku ühendada Tallinna linnas XXX korteriomandi nr

2 (registriosa nr XXXXXXXX) jagamisel tekkiv hageja ainuomandisse jääv

korteriomand XXX korteriomandiga nr 1 (registriosa nr YYYYYYYYY).

11.6. Samuti jättis maakohus läbi vaatamata hagi kostjate vastu nõudes kohustada kostjaid

andma nõusolekud Tallinna linnas XXX korteriomandi nr 2 (registriosa nr XXXXXXXX)

jagamisel tekkiva kostja I ainuomandisse jääva korteriomandi ühendamiseks XXX

korteriomandiga nr 3 (registriosa nr KKKKKKKKK) (resolutsiooni p 6).

11.7. Maakohus tühistas Harju Maakohtu 21.04.2015 kohtumäärusega rakendatud hagi

tagamise (resolutsiooni p 8) ning jättis kostja I menetluskulud tema enda kanda ja ülejäänud

menetluskulud hageja kanda.

12. Kohus ei kinnitanud hageja ja kostja I vahel sõlmitud kompromissi. Kaasomandi

lõpetamine poolte kokkuleppel kujutab endast asja käsutamist. Asja käsutamiseks on nii

korteriomandi jagamine kaheks iseseisvaks korteriomandiks kui ka tekkinud korteriomandite

omandiõiguste üleandmine. Käsutuskeelu eesmärk on välistada kostjale I kuuluva

kaasomandiosa käsutamine, et säilitada kostjal I vara olemasolu, millele on sissenõue pööratud.

Kompromiss seevastu näeb ette kaasomandi lõppemise ja asja käsutamise, mis on vastuolus

käsutuskeelu eesmärgiga. Seetõttu on poolte kompromissi punktides 2, 6 ja 7 sisalduvad

kokkulepped tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 88 lg 1 järgi tühised, sest rikuvad

2-15-5959

kohtutäituri antud käsutuskeeldu. Kinnistusraamatusse kantud märkus kinnistu jagamiseks ja

kaasomandi lõpetamiseks ei ole asjaõigus. Seetõttu ei tulene märkuse järjekohast enne

keelumärget hagejale ja kostjale I õigust sõlmida asjaõiguslepingut kaasomandi lõpetamiseks.

Kompromissi punktides 2, 6 ja 7 sisalduvate kokkulepete tühisus toob kaasa kogu kompromissi

tühisuse. Kõik kompromissis sisalduvad poolte kokkulepped on suunatud kaasomandi

lõpetamisele ning kaasomandi lõpetamisel tekkinud iseseisvate korteriomandite käsutamisele.

Seetõttu võib eeldada, et kompromissi ei oleks sõlmitud ilma kompromissi punktides 2, 6 ja 7

sisalduvate kokkulepeteta (TsÜS § 85). Kuivõrd hageja ja kostja I vahel 23.09.2021 sõlmitud

kompromiss on tühine, ei ole seda võimalik täita.

13. Hagejal on asjaõigusseaduse (AÕS) § 76 lõikest 1 ja 10.03.2006 lepingu punktidest 7.1 ja

7.2 tulenevalt õigus nõuda kostjalt I korteriomandi kaasomandi lõpetamist korteriomandi

reaalosadeks jagamise teel. Kostja I võttis hagiavalduse 11.05.2021 avalduses täies ulatuses

õigeks. Korteriomandi reaalosadeks jagamine ning jagamisel tekkinud uute korteriomandite

kummagi kaasomaniku ainuomandisse jätmine on võimalik AÕS § 54 lg 1, korteriomandi- ja

korteriühistuseaduse (KrtS) § 9 lg 1 ning AÕS § 77 lg 2 järgi. Hagi rahuldamine ei ole vastuolus

avaliku korra või oluliste õiguspõhimõtetega. Käsutuskeeld ei takista kaasomandi lõpetamiseks

vajalike tahteavalduste tegemist kohustava kohtulahendi tegemist. Käsutamise keelumärge toob

kaasa käsutustehingu kehtetuse. Kinnisasja käsutustehinguks on asjaõigusleping, mis ei ole

ühepoolne tehing. Kohtuotsus ei sisalda asjaõiguslepingut, sest kohtulahend asendab ainult

kostja I tahteavalduse asjaõiguslepingu sõlmimiseks ega ei asenda hageja tahteavaldust

asjaõiguslepingu sõlmimiseks. Seetõttu ei mõjuta käsutamise keelumärge kostja I ühepoolse

tahteavalduse kehtivust. Kuivõrd kostja I võttis hagiavalduse õigeks, ei hinnanud kohus hageja

nõude õiguslikku põhjendatust ega seejuures seda, kas kaasomandis oleva korteriomandi

jagamine kaheks iseseisvaks korteriomandiks on ruumikorralduslikult võimalik, sh kas uued

korteriomandid vastavad KrtS § 4 lõikes 1 sätestatud tunnustele.

14. AÕS § 54 lg 4 sätestab, et kinnisasja jagamise korral jääb kinnistusraamatusse kantud õigus,

mille esemeks on kinnisasi tervikuna, koormama kõiki jagamise tulemusel tekkinud kinnisasju.

Kui kaasomandiosa on koormatud hüpoteegiga, jääb kaasomandiosa koormav hüpoteek AÕS

§ 54 lg 4 järgi koormama kinnisasja jagamisel tekkinud kinnisasju. Kuivõrd hageja taotletud

viisil kaasomandi lõpetamise korral jääb kostja I kaasomandiosale kostja II kasuks seatud

hüpoteek koormama hagejale jäävat korteriomandit, on hageja AÕS § 349 lõigete 1 ja 2 mõistes

kinnisasja igakordseks omanikuks, kellel on AÕS § 349 lõikes 1 või 2 sätestatud eeldustel õigus

nõuda hüpoteegi kustutamist. Hageja ei ole põhjendanud hagiavaldust väidetega, mille kohaselt

on kostja II kasuks seatud hüpoteegiga tagatud nõuded osaliselt (AÕS § 349 lg 2) või täielikult

rahuldatud (AÕS § 349 lg 1). Samuti ei ole hageja põhjendanud hagiavaldust väidetega, mille

kohaselt ei ole tagatavat nõuet tekkinud (AÕS § 349 lg 1). Hageja ei ole toonud välja asjaolusid,

millest nähtuvalt on kostja II poolt hüpoteegi kustutamisest keeldumine kuritarvituslik ja

vastuolus hea usu põhimõttega (AÕS § 349 lg 1, TsÜS § 138). Seetõttu puudub alus nõude

rahuldamiseks AÕS § 349 lg 1 alusel. Kinnistusraamatusse kantud märkus kinnistu jagamiseks

ja kaasomandi lõpetamiseks ei ole asjaõigus. Kostja I on käsutanud oma kaasomandiosa,

koormates selle hüpoteegiga kostja II kasuks. Kaasomandiosa koormamine hüpoteegiga ei

kahjusta ega piira kaasomanike õigust nõuda AÕS § 76 lg 1 järgi kaasomandi lõpetamist, sh

pole kaasomanikel vaja hüpoteegipidaja nõusolekut kaasomandi lõpetamiseks. Hageja ja kostja

I sõlmisid 10.03.2006 võlaõigusliku kokkuleppe kaasomandi lõpetamiseks ja kinnistu

jagamiseks. Lepingudokumendist ei nähtu lepingupoolte kokkulepet, mille kohaselt on kostjal

I kohustus mitte koormata temale kuuluvat kaasomandiosa hüpoteegiga. Seega ei toonud

eelmärge kaasa kostjale I kuuluva kaasomandiosa hüpoteegiga koormamise tühisust AÕS § 63

lg 3 järgi. Eeltoodut arvestades leidis kohus, et hagejal puudub AÕS § 63 lg 5 järgi õigus nõuda

kostjatelt nõusolekut hüpoteegi kustutamiseks.

2-15-5959

15. Kostja I ei ole AÕS § 349 lõigetes 1 ja 2 nimetatud nõude osas puudutatud isikuks KRS §

341 lg 1 mõistes. Kui kohus oleks hagiavalduse AÕS § 349 lg 1 järgi rahuldanud, ei oleks

hüpoteegi kinnistusraamatust kustutamiseks olnud vajalik kostja I nõusolek. AÕS § 63 lg 5

järgi esitatud nõue eeldab hinnangut kostjate vahelise tehingu kehtivusele, millega

kaasomandiosa koormati hüpoteegiga. Seetõttu saab AÕS § 63 lg 5 järgi otsuse teha mõlema

kostja suhtes ühiselt. Eelneva tõttu ei ole kohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 440

lg 4 ls 2 järgi õigeksvõtuga seotud.

16. Kostja I ei ole ka keelumärke kustutamise nõude osas puudutatud isikuks KRS § 341 lg 1

mõistes. Käsutamise keelumärke osas on puudutatud isikuteks kostja II ja kohtutäitur, kelle

nõusolekud keelumärke kustutamiseks on vajalikud. Kostja I suhtes hagiavalduse

rahuldamisega ei saa kaasneda õiguslikku tagajärge, milleks on keelumärke kustutamiseks

vajaliku tahteavalduse asendamine kohtulahendiga. Seetõttu ei ole kohus kostja I õigeksvõtuga

seotud. Kohtutäituri poolt kostjale I kuuluva kaasomandiosa käsutamise keelamine ei ole

korteriomandi või selle mõttelise osa käsutamine. Seega ei muuda kinnistusraamatusse kantud

eelmärge AÕS § 63 lg 3 alusel kinnisasja käsutamise keelamist tühiseks. Eeltoodut arvestades

puudub hagejal õigus nõuda kostjatelt AÕS § 63 lg 5 järgi nõusolekut keelumärke

kustutamiseks.

17. Kinnistusraamatust hüpoteegikande kustutamiseks on vajalik hüpoteegipidaja nõusolek.

Hüpoteegipidaja on asjast puudutatud isikuks KRS § 341 lg 1. Seetõttu on vajalik Swedbank

AS-i nõusolek hüpoteegi kustutamiseks. Kui kaasomanik soovib, et kinnisasja jagamisel teisele

kaasomanikule jäetud reaalosa koormav hüpoteek kustutatakse, on vajalik ka teise kaasomaniku

nõusolek KRS § 341 lg 1 mõistes. Kuivõrd hageja nõue on suunatud hüpoteegi kustutamisele

kostja I ainuomandisse jäävalt korteriomandilt, on asjast puudutatud isikuks ka kostja I

kinnisasja omanikuna. Nõusolekute andmist on võimalik taotleda kostjalt I ja Swedbank AS-ilt

eraldi, kuivõrd vaidlusalune õigussuhe on vaja tuvastada üksnes hageja ja Swedbank AS-i

vahel. Swedbank AS-i vastu hageja nõusoleku andmise nõuet esitanud ei ole. Kostja II ei ole

KRS § 341 lg 1 järgi puudutatud isikuks, kelle nõusolek on vajalik Swedbank AS-i kasuks

seatud hüpoteegi kustutamiseks. Seetõttu jättis kohus hagiavalduse nimetatud nõudes kostja II

vastu läbi vaatamata. Kostja I vastu esitatud nõue Swedbank AS-i kasuks seatud hüpoteegi

kustutamiseks korteriomandi jagamisel tekkiva kostja I ainuomandisse jääva korteriomandi

osas kuulub rahuldamisele kostja I õigeksvõtust tulenevalt.

18. Hüpoteegipidaja nõusolek KRS § 341 lg 1 mõistes on kinnisasjade ühendamiseks vajalik

üksnes siis, kui kinnistusraamatusse kantud õiguste senisel kujul kehtima jäämine ei ole

võimalik. Hageja ei ole välja toonud asjaolusid, millest nähtuvalt ei ole kinnistusraamatusse

kantud õiguste senisel kujul kehtima jäämine võimalik, kui toimub korteriomandite

ühendamine hageja taotletud viisil. Seetõttu ei saa lugeda kostja II puudutatud isikuks KRS §

341 lg 1 mõistes hageja nõude osas nõusolekute andmiseks, et korteriomandi jagamisel tekkiv

hageja ainuomandisse jääv korteriomand ühendatakse hagejale kuuluva korteriomandiga nr 1

ning hagi tuleb kõnealuses nõudes kostja II vastu jätta läbi vaatamata. Kinnisasjade ühendamine

ei ole AÕS § 77 lõikes 2 sätestatud kaasomandi lõpetamise viisiks. Samas leidis kohus, et

iseenesest on hagejal võimalik nõuda kostjalt I kui asjassepuutuva korteriomandi omanikult

AÕS § 54 lg 1 ja KrtS § 9 lg 1 alusel tahteavalduse andmist kokkuleppe sõlmimiseks, millega

muudetakse olemasoleva korteriomandi ulatust korteriomandite liitmise teel. Õigeksvõtust

tulenevalt rahuldas maakohus nõude kostja I vastu.

19. Hageja soovis kostjate kohustamist KRS § 341 lg 1 mõistes nõusolekute andmiseks, et

korteriomandi jagamisel tekkiv hageja ainuomandisse jääv korteriomand ühendatakse hagejale

kuuluva korteriomandiga nr 3. Seadus ei anna hagejale õigust taotleda kostja I kinnisasjade

2-15-5959

ühendamist. Seetõttu ei ole kohus seotud kostja I õigeksvõtuga. Kohtu hinnangul ei ole kostja

II selle nõude osas puudutatud isikuks KRS § 341 lg 1 mõistes. Kohus jättis eeltoodut arvestades

hagi kõnealuses nõudes läbi vaatamata.

20. Kohus ei rahuldanud hagiavaldust hüpoteegipidajast kostja II vastu esitatud nõuetes ega

kohustanud teda andma nõusolekuid kostjale I kuuluvat kaasomandiosa koormava hüpoteegi ja

käsutamise keelumärke kustutamiseks. Seega ei tulene kohtuotsusest hageja õigusi kostja II

suhtes, mille täitmise tagamiseks on vajalik hagi tagamise abinõude rakendamine. Hagi

tagamise abinõudena rakendas kohus täitetoimingute tegemise keeldu täiteasjas nr

008/2013/486, mis on algatatud kostja II täitmisavalduse alusel hüpoteegiga tagatud nõude

sundtäitmiseks. Seega on hagi tagamise abinõuna reguleeritud hageja ja kostja II vahelist

õigussuhet. Kuivõrd kohus ei rahuldanud hagiavaldust kostja II vastu esitatud nõuete osas,

esineb alus hagi tagamise tühistamiseks.

Apellatsioonkaebus

21. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada maakohtu otsuse

resolutsiooni punktide 2, 4, 5, 6 ja 8 osas ning teha asja esimese astme kohtule uueks

läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega rahuldatakse täielikult hagi kostjate vastu ning jätta

kõik menetluskulud kostja II kanda.

22. Maakohtu otsuse seisukohad ja järeldused on otseses vastuolus nii kehtivate

materiaalõiguse normide kui ka pikaajalise Riigikohtu praktikaga, kusjuures maakohtu poolne

väär materiaalõiguse normi tõlgendamine ja kohaldamine ning oluline menetlusõiguse normi

rikkumine on viinud käesoleva tsiviilasja ebaõigele ja väärale lahendamisele ning on kaasa

toonud ebaseadusliku ja põhjendamatu kohtuotsuse tegemise.

23. Kinnistusraamatusse kantud märkus kinnistu jagamiseks ja kaasomandi lõpetamiseks on

asjaõigus ning sellest tulenevate õiguste teostamist ei saa takistada hiljem kinnistusraamatusse

kantud hüpoteek või hüpoteegi realiseerimiseks veel hiljem kinnistusraamatusse kohtutäituri

seatud kinnisasja käsutamise keelumärge. Hageja hinnangul ei ole maakohus asja lahendamisel

piisavalt arvestanud ka asjaoluga, et hagiavalduses oli esitatud muuhulgas haginõudeid kostja

II kohustamiseks esitada tahteavaldus kostja II ja kohtutäitur Mati Kadak kasuks seatud

kinnisasja käsutamise keelumärgete kustutamiseks, mistõttu kuivõrd maakohus lahendas

muuhulgas kompromissi kinnitamise küsimuse kohtuotsusega, siis oleks maakohus saanud

kompromissi kinnitada, samaaegselt ülejäänud kohtuotsusega tuvastada kostja kohustus

võimaldada sellisel viisil kaasomandis oleva kinnisasja reaalset jagamist ning hageja

ainuomandisse jääva kinnisasja jagamisel tekkinud uue kinnisasja vabastamist kostja II kasuks

seatud hüpoteegist ja keelumärkest ning selle liitmist hageja ainuomandis oleva kõrvalasuva

korteriomandiga, millega erinevad kinnisasjad on niikuinii ehituslikult ühendatud.

24. Teise kaasomanikuga on hagejal täielikult puudunud igasugune õigusvaidlus või muud

erimeelsused korteriomandi jagamise või jagamise viisi osas. Kohtuvälist ja vabatahtlikku

korteriomandi jagamist on takistanud eelkõige kostja I kaasomandiosa mõttelist osa koormav

kostja II kasuks seatud hüpoteek ja käsutamise keelumärge. Haginõuded on esitatud kostja II

vastu mitte eelkõige korteriomandi jagamiseks, vaid selleks, et korteriomandi jagamise järgselt

hageja ainuomandisse jääv jagamisel tekkiv korteriomand oleks vaba mistahes kostja II kasuks

seatud asjaõigusest ja käsutamise keelumärkest. Kostja II vastu hagi esitamist õigustas eelkõige

2006. a kinnistusraamatusse kantud märkus kaasomandi lõpetamise ja kinnistu jagamise kohta

järgmises sõnastuses: „Kinnistu jagamist ja kaasomandi lõpetamist tagav eelmärge kinnistu

igakordsete omanike kasuks vastavalt 10.03.2006 lepingu punktile 7.1“. Nimetatud eelmärke

2-15-5959

järjekoht on eespool 2009. a kostja II kasuks seatud hüpoteegist ja 2013. a kohtutäituri Mati

Kadak poolt kinnistusraamatusse kantud käsutamise keelumärkest. Hageja tugines kostja II

vastu suunatud hüpoteegi kustutamise nõude alusnormina eelkõige AÕS §-le 63 lg-le 5, kuid

nõude alusnormiks võib olla ka TsÜS § 138 lg 1 ja 2, st nõue võis tuleneda ka hea usu

põhimõttest.

25. AÕS § 63 lg 4 sätestab, et nimetatud paragrahvi 3. lõiget rakendatakse ka sundtäitmise

käigus, pankrotihalduri poolt või kohtulahendi alusel tehtava käsutuse suhtes, järelikult on

varasemale järjekohale kantud eelmärke õigusjõud ning juriidiline kaal suurem kui 2009. a

seatud hüpoteegi realiseerimiseks 2013. a kohtutäituri seatud käsutuskeelul. Võttes aluseks

erisätteks olevad AÕS § 63 lg 3, 4 ja 5 oli hagejal järelikult õigus nõuda muuhulgas kostjalt II

kohtutäituri poolt kostja II kasuks seatud hüpoteegi realiseerimisel seatud kinnisasja käsutamise

keelumärke kustutamist jagamisel tekkiva korteriomandi osas, mis jääb hageja ainuomandisse.

Selline nõudeõigus tuleneb täiendavalt ka hea usu põhimõttest (TsÜS § 138 lg 1 ja 2).

26. Ülaltoodud faktilistest ja õiguslikest asjaoludest tulenevalt hageja leiab, et kohtuotsus on

õigusvastane ja väär otsuse resolutsiooni punktide 3, 4, 5 ja 6 osas, millega maakohus kas jättis

rahuldamata või läbi vaatamata kõik hageja nõuded kostja II vastu.

27. Kuivõrd käesolevas tsiviilasjas tehtava kohtuotsuse jõustumise ning reaalse XXX

korteriomandi nr 2 jagamise vahele võib jääda pikk ajavahemik (kuivõrd reaalseks

korteriomandi jagamiseks ja kinnistamiseks on vajalik esitada kinnistamisosakonnale ka uued

korteriomandi joonised ja eksplikatsioonid, mis on heaks kiidetud kohaliku omavalitsuse

poolt), siis peab jõustunud kohtuotsuse täitmist jääma tagama 21. aprilli 2015 kohtumäärusega

kohaldatud hagi tagamise abinõud.

Vastustajate seisukohad

28. Kostja I võttis hageja apellatsioonkaebuse õigeks.

29. Kostja II vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud hageja kanda. Kostja II palub tühistada Harju Maakohtu 21.04.2015 määrus hagi

tagamise kohta, alternatiivselt tunnistada Harju Maakohtu 21.04.2015 määrus kehtetuks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

30. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada osas,

millega maakohus jättis rahuldamata hagi kostjate vastu järgmistes nõuetes (maakohtu otsuse

resolutsiooni p 4):

-

Kohustada kostjaid andma nõusolekud kustutada Tallinna linnas XXX korteriomandile

nr 2 (registriosa nr XXXXXXXX) kostjale I kuuluvale mõttelisele osale kostja II kasuks

seatud hüpoteek summas 1 430 000 Eesti krooni korteriomandi nr 2 jagamisel tekkiva

hageja ainuomandisse jääva korteriomandi osas;

-

Kohustada kostjaid andma nõusolekud kustutada Tallinna linnas XXX korteriomandile

nr 2 (registriosa nr XXXXXXXX) kostjale I kuuluvale mõttelisele osale kostja II kasuks

seatud keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks korteriomandi nr 2 jagamisel

tekkiva hageja ainuomandisse jääva korteriomandi osas.

Samuti tuleb maakohtu otsus tühistada osas, milles maakohus tühistas hagi tagamise abinõud

(resolutsiooni p 8) ja jättis kostja II menetluskulud hageja kanda.

2-15-5959

Tühistatud osas tuleb teha uus otsus, millega rahuldada hageja eelpoolnimetatud nõuded

kostjate vastu, jätta hagi tagamise abinõud kehtima ja jätta kostja II menetluskulud kostja II

kanda. Muus osas tuleb jätta maakohtu otsus muutmata. Apellatsioonkaebus kuulub osaliselt

rahuldamisele. TsMS § 654 lg 22 alusel esitab ringkonnakohus otsuse kehtiva resolutsiooni

terviklikus sõnastuses.

31. Ringkonnakohus kontrollib TsMS § 651 lg 1 järgi apellatsiooni korras esimese astme kohtu

otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Hageja on

vaidlustanud maakohtu otsuse resolutsioonipunktide 2, 4, 5, 6 ja 8 ning menetluskulude jaotuse

osas. Seega on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 järgi jõustunud järgmises vaidlustamata osas:

kaasomandi lõpetamine selliselt, et korteriomand nr 2 jagatakse kaheks korteriomandiks,

millest ühe korteriomandi ainuomand (reaalosa) on ümbritsetud kohtuotsusele lisatud plaanil

kollasega ning teise korteriomandi ainuomand (reaalosa) on ümbritsetud kohtuotsusele lisatud

plaanil sinisega. Samuti kaasomandi lõpetamiseks ja kinnisomandi üleandmiseks kostja I

nõusoleku andmiseks kohustamiseks ning kostja I kohustamiseks nõusoleku andmiseks

Swedbank AS-i kasuks seatud hüpoteegi kustutamiseks korteriomandi jagamisel kostja I

ainuomandisse jääva korteriomandi osas ning kostja I kohustamiseks nõusoleku andmiseks

korteriomandi nr 2 jagamisel tekkiva hageja ainuomandisse jääva korteriomandi ühendamiseks

korteriomandiga nr 1 (maakohtu otsuse resolutsioonipunktid 3 ja 7).

32. Kõigepealt võtab ringkonnakohus seisukoha apellatsioonkaebuse taotluse osas kohtuotsuse

resolutsiooni p 2 tühistamiseks. Maakohus jättis nimetatud punktis kinnitamata hageja ja kostja

I vahel 23.09.2021 sõlmitud kompromissi. Hageja on soovinud apellatsioonkaebuses maakohtu

otsuse tühistamist otsuse resolutsiooni punktide 2, 4, 5, 6 ja 8 osas ning on palunud teha asja

esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks saatmata uus otsus, millega rahuldatakse

täielikult hagi kostjate vastu. TsMS § 633 lg 2 p 2 kohaselt märgitakse apellatsioonkaebuses

muuhulgas apellandi selgelt väljendatud taotlus, märkides ära, millises ulatuses apellant

esimese astme kohtu otsust vaidlustab ning missugust ringkonnakohtu lahendit apellant taotleb.

Hageja ei ole apellatsioonkaebuses taotlenud maakohtu otsuse tühistamisel poolte kompromissi

kinnitamist, vaid uue otsusega hagi rahuldamist. Seega ei saaks ringkonnakohus maakohtu

poolsel põhjendamatul kompromissi kinnitamata jätmisel uuesti kompromissi kinnitada, kuna

sellist taotlust ei ole ringkonnakohtule esitatud. Lisaks märgib ringkonnakohus, et hageja

apellatsioonkaebusel puudub selles osas edulootus ka seetõttu, et maakohtu otsus on jõustunud

osas, milles kaasomand lõpetati, korteriomand jagati ning seejärel hageja ainuomandisse jääv

korteriomand omakorda ühendati korteriomandiga nr 1 ning kohustati kostjat I vastavad

tahteavaldused andma. Samasisuline oli ka hageja ja kostja I vahel sõlmitud kompromiss. Seega

on hageja sisuliselt kompromissiga soovitu juba kohtuotsusega saavutanud. Kuna

apellatsioonkaebus eeltoodu tõttu selles osas rahuldamisele ei kuulu, ei pea ringkonnakohus

vajalikuks käsitleda apellatsioonkaebuse väiteid kompromissi kinnitamata jätmise ebaõigsuse

kohta, sealhulgas ei hinda ringkonnakohus, kas kompromissilepingus sisalduvad kokkulepped

on TsÜS § 88 lg 1 järgi tühised, sest rikuvad kohtutäituri antud käsutuskeeldu.

33. Maakohus jättis rahuldamata hageja nõude kohustada kostjaid andma nõusolek kustutada

korteriomandile nr 2 kostjale I kuuluvale mõttelisele osale kostja II kasuks seatud hüpoteek

summas 1 430 000 Eesti krooni korteriomandi nr 2 jagamisel tekkiva hageja ainuomandisse

jääva korteriomandi osas. Ringkonnakohtu hinnangul jättis maakohus hageja eeltoodud nõude

ebaõigesti rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et poolte vahel sõlmitud

10.03.2006 leping ei piiranud hüpoteegi seadmist kostjale I kuuluvale mõttelisele osale,

mistõttu ei ole tegemist hüpoteegi seadmise tühisusega AÕS § 63 lg 3 järgi. Samas leidis

maakohus AÕS § 54 lõiget 4 kohaldades, et kaasomandi lõpetamisel jääb kostjale I kuuluvale

mõttelisele osale kostja II kasuks seatud hüpoteek koormama hagejale jäävat korteriomandit.

2-15-5959

Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus ebaõigesti AÕS § 54 lõiget 4 jättes

kohaldamata asjakohase sätte – AÕS § 54 lõike 5, mis sätestab, et kinnistusraamatusse kantud

õigus, mille esemeks oli jagatava kinnisasja osa, jääb koormama vastavat jagamise tulemusel

tekkinud kinnisasja. Antud juhul on kinnistusraamatusse kantud õiguseks, mille esemeks on

jagatava kinnisasja osa, korteriomandi nr 2 kostjale I kuuluvale mõttelisele osale kostja II

kasuks seatud hüpoteek. AÕS § 54 lg 5 ei näe ette, et kaasomandis oleva korteriomandi nr 2

jagamisel kostja I mõttelist osa koormav kostja II kasuks seatud hüpoteek jääks koormama

korteriomandi jagamisel ka hagejale jäävat osa (vt AÕS § 54 lg 5 kohaldamise kohta nt Tartu

Ringkonnakohtu 29.10.2021 otsust tsiviilasjas nr 2-19-10314 ja Tartu Ringkonnakohtu

22.10.2021 otsust tsiviilasjas nr 2-20-2769). KRS § 55 lg 11 kohaselt juhul kui piiratud

asjaõiguse esemeks on jagatava kinnistu osa, jäetakse piiratud asjaõiguse kanne vastavas

registriosas kehtima või tehakse vastavasse uude registriossa uus kanne. Nii AÕS § 54 lg 5 kui

ka KRS § 55 lg 11 kehtestati kinnisasja avalikes huvides omandamise seadusega (KAHOS),

mille eelnõu seletuskirjas on märgitud, et AÕS § 54 lõike 5 kohaselt jääb õigus, mille esemeks

on jagatava kinnisasja osa, koormama ainult seda jagamise tulemusel tekkinud kinnisasja,

millel see tegelikult asub. Eelnõu seletuskirja kohaselt: „Näiteks kui servituudiga koormatud

ala jääb pärast jagamist tervikuna ühele jagamisel tekkinud kinnisasjale, kantakse õigus

vastavasse registriossa. Puudutatud isiku nõusolek kande tegemiseks peab KRS § 341 lõigete 5

ja 51 kohaselt olema kas notariaalselt kinnitatud või digitaalselt allkirjastatud. Muudatuse

eesmärgiks on jätta piiratud asjaõigus kehtima sellesse registriossa, kus see faktiliselt paikneb.

Seega ei vähene piiratud asjaõiguse kaitse ja tagatud on endiselt piiratud asjaõiguse omaja

õigused. Samas ei koormata õiguse omajat täiendavate kokkulepete tegemise kohustusega ning

kannete tegemiseks piisab puudutatud isiku nõusolekust.“ (vt KAHOS eelnõu seletuskirja

aadressil

https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/4bf419b9-13c1-4e3d-9c3a-

923356d542ad/Kinnisasja+avalikes+huvides+omandamise+seadus,

lk

41).

Eeltoodust

tulenevalt nõustub ringkonnakohus hagejaga, et hagejal on selleks, et kostjale I kuuluvale

mõttelisele osale kostja II kasuks seatud hüpoteek summas 1 430 000 Eesti krooni ei kantaks

korteriomandi nr 2 jagamisel tekkiva hageja ainuomandisse jäävale korteriomandi osale, vajalik

kostja II kui puudutatud isiku nõusolek AÕS § 54 lg 5 alusel. Kostja I on hagi tervikuna õigeks

võtnud. Käesolevas asjas ei ole esile toodud, et kostja II kasuks kostja I mõttelisele osale seatud

hüpoteek peaks jääma koormama ka hagejale korteriomandi jagamisel tekkivat kinnisasja.

Kostja I mõttelisele osale seatud hüpoteek tagab kostja II nõuet kostja I vastu, mitte hageja

vastu. AÕS § 349 lg 1 sätestab, et kui hüpoteegiga tagatud nõue rahuldatakse või nõuet ei ole

tekkinud, võib koormatud kinnisasja igakordne omanik nõuda hüpoteegi kandmist enda nimele

või selle kustutamist, kui ei ole kokku lepitud teisiti. Kostja II poolne keeldumine nõusoleku

andmisest on seega AÕS § 54 lõikest 5 ja AÕS § 349 lõikest 1 tulenevalt hea usu põhimõttega

vastuolus (TsÜS § 138). Ringkonnakohus rahuldab selles osas hagi ja asendab TsÜS § 68 lg 5

alusel kostjate tahteavaldused kohtuotsusega.

34. Maakohus jättis rahuldamata hageja nõude kohustada kostjaid andma nõusolek kustutada

korteriomandile nr 2 kostjale I kuuluvale mõttelisele osale kostja II ja kohtutäitur Mati Kadaku

kasuks seatud keelumärge kinnisasja käsutamise keelamiseks korteriomandi nr 2 jagamisel

tekkiva hageja ainuomandisse jääva korteriomandi osas. Keelumärge kinnisasja käsutamise

keelamiseks on kostjale I kuuluvale mõttelisele osale kinnistusraamatusse kantud 05.03.2013

(III jrk). Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kinnistusraamatusse kantud eelmärge (I jrk)

ei muuda tulenevalt eelmärke sisust AÕS § 63 lg 3 alusel kinnisasja käsutamise keelamist

tühiseks. Samas ei nõustu ringkonnakohus maakohtuga selles, et hagejal puudub õigus

kostjatelt nõuda keelumärke kustutamist korteriomandile nr 2 kostjale I kuuluvale mõttelisele

osale kostja II kasuks seatud keelumärke kustutamist osas, milles see jääb korteriomandi nr 2

jagamisel hageja ainuomandisse jäävale korteriomandi osale. Kinnisasja jagamisel jäävad

2-15-5959

kinnistusraamatusse kantud õigused AÕS § 54 lg 2 esimese lause järgi kehtima, sh jääb märge

KRS § 56 lg 1 järgi püsima endises registriosas ja kantakse üle ka uutesse registriosadesse. Kui

ei ole kasutatud KRS § 56 lg 2 järgset võimalust kanda kinnistu üht osa puudutav märge selle

järgi õigustatud isiku nõusolekul üksnes vastavasse registriossa, kandub keelumärge üle

kõikidesse uutesse registriosadesse (vt Riigikohtu 20.06.2011 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-57-11,

p 24). Hageja on esitanud nõude saamaks kostjatelt nõusoleku selleks, et kostja II kasuks seatud

keelumärge ei kanduks kinnisasja jagamisel tekkivale hagejale jäävale osale. Seega peab

ringkonnakohus võimalikuks lähtuda hageja nõude lahendamisel KRS § 56 lõikest 2. Maakohus

on ebaõigesti jätnud selle sätte kohaldamata. Ringkonnakohtu hinnangul on hagejal õigus

nõuda kostjatelt KRS § 56 lõikes 2 sätestatud nõusolekut. Hagejal on õigus nõuda kostjatelt

tahteavalduse andmist keelumärke mittekandmiseks hagejale jäävale korteriomandi osale, kuna

kostjal II puudub õigustatud huvi keelumärkeks hagejale kuuluval korteriomandil. Keelumärge

on seatud kostja II avalduse alusel täitemenetluses kostjale II kuuluva nõude täitmise

tagamiseks. Hageja vastu pole kostjal II nõuet. Kostja II keeldumine nõusoleku andmisest

selleks, et kostja II kasuks seatud keelumärge ei kanduks kinnisasja jagamisel tekkivale

hagejale jäävale osale, on eeltoodust tulenevalt TsÜS § 138 alusel hea usu põhimõttega

vastuolus. Kostja I on hagi tervikuna õigeks võtnud. Ringkonnakohus rahuldab ka selles osas

hagi ja asendab TsÜS § 68 lg 5 alusel kostjate tahteavaldused kohtuotsusega.

35. Samas ei ole hagi põhjendatud nõude osas, milles hageja taotles kostjate nõusolekut

kohtutäituri kasuks seatud keelumärke kustutamiseks. Kohtutäituri vastu ei ole hagi esitatud.

Arvestades, et KRS § 56 lg 2 järgi saab asendada ainult selle isiku nõusoleku, kelle kasuks

märge tehti, ei ole kohtutäituri M. Kadaku kasuks sisse kantud keelumärke ülekandmata

jätmiseks kostja II nõusolekut vaja. Selles osas tuleb hagejal nõusolekut taotleda kohtutäiturilt.

Eeltoodust tulenevalt tuleb hagi jätta TsMS § 423 lg 2 p 2 alusel läbi vaatamata osas, milles

hageja palus kohustada kostjat II andma nõusolek kustutada korteriomandile nr 2 kostjale I

kuuluvale mõttelisele osale kohtutäitur Mati Kadaku kasuks seatud keelumärge kinnisasja

käsutamise keelamiseks korteriomandi nr 2 jagamisel tekkiva hageja ainuomandisse jääva

korteriomandi osas. Kuna kostja I ei ole kohtutäituri kasuks seatud keelumärke kustutamise

nõude osas puudutatud isikuks KRS § 341 lg 1 mõistes, ei ole kohus kostja I õigeksvõtuga

seotud, mistõttu jätab ringkonnakohus ka kostja I kohustamise osas selle nõude läbi vaatamata.

36. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et maakohus jättis ebaõigesti läbi vaatamata hageja

nõude kohustada kostjat II andma nõusolek kustutada korteriomandile nr 2 hagejale kuuluvale

mõttelisele osale Swedbank AS-i kasuks seatud hüpoteek summas 90 665 eurot korteriomandi

nr 2 jagamisel tekkiva kostja I ainuomandisse jääva korteriomandi osas. Maakohus leidis

õigesti, et Swedbank AS-ile kuuluva hüpoteegi osas ei ole kostja II isikuks, kellelt nõusolekut

oleks vaja (hüpoteek on seatud panga kasuks) ja seega ei ole kostja II KRS § 341 lg 1 mõttes

puudutatud isikuks. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega selles osas, neid

siinkohal kordamata.

37. Maakohus jättis läbi vaatamata hageja nõude kohustada kostjat II andma nõusolek

ühendada korteriomandi nr 2 jagamisel tekkiv hageja ainuomandisse jääv korteriomand

korteriomandiga nr 1. Maakohus leidis, et kostja II ei ole KRS § 341 lg 1 mõttes puudutatud

isikuks. Ringkonnakohus nõustub sellega. Ehkki kostja II nõusolekut on vaja selleks, et kostjale

II kuuluv hüpoteek, mis on kantud kostjale I kuuluvale korteriomandi mõttelisele osale, ei

kanduks korteriomandi jagamisel hagejale jäävale osale, ei oma kostja II õiguste osas

puutumust hagejale jääva korteriomandi osa ühendamine hageja ainuomandis oleva

korteriomandiga. KRS § 341 lg 1 kohaselt on kande tegemiseks, muutmiseks või kustutamiseks

nõutav selle isiku nõusolek, kelle kinnistusregistriossa kantud õigust kanne kahjustaks

(puudutatud isik), kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kaasomandis oleva korteriomandi

2-15-5959

jagamisel tekkiva osa ühendamine teise korteriomandiga ei kahjusta kaasomandis oleva

korteriomandi mõttelisele osale seatud hüpoteegipidaja õigusi. Seega ei oma hageja ka

õigustatud huvi kostja II sellekohase nõusoleku andmise tuvastamiseks.

38. Samuti jättis maakohus läbi vaatamata hageja nõude kohustada kostjaid andma nõusolek

ühendada korteriomandi nr 2 jagamisel tekkiv kostja I ainuomandisse jääv korteriomand

korteriomandiga nr 3. Ringkonnakohus nõustub ka selles osas maakohtuga. Hagejal puudub

õiguslik huvi kostja I kohustamiseks anda nõusolek kostjale I kuuluvate kinnisasjade

ühendamiseks. Samuti ei ole hagejal õigustatud huvi kohustada kostjat II selleks nõusoleku

andmiseks.

39. Hagi tagamise abinõudena rakendas maakohus täitetoimingute tegemise keeldu täiteasjas

nr 008/2013/486, mis on algatatud kostja II täitmisavalduse alusel hüpoteegiga tagatud nõude

sundtäitmiseks. Kostja II taotleb apellatsioonkaebuse vastuse resolutsioonis hagi tagamise

määruse tühistamist (alternatiivselt selle kehtetuks tunnistamist). Ringkonnakohtu hinnangul

puudub kostjal II selleks võimalus. Maakohtu hagi tagamise määrust ei saa vaidlustada

apellatsioonkaebuse vastuses. Ringkonnakohus jätab kostja II taotluse seetõttu läbi vaatamata.

40. Hageja on vaidlustanud maakohtu otsuse ka osas, milles maakohus tühistas hagi tagamise

abinõud. Hageja hinnangul peab jõustunud kohtuotsuse täitmist jääma tagama 21. aprilli 2015

kohtumäärusega kohaldatud hagi tagamise abinõud, kuna vajalike toimingute tegemiseks

(korteriomandi jagamiseks ja kinnistamiseks) kulub aega. Kostja II leiab, et täitemenetluse

peatamine ning kaasomandi jagamine hageja soovitud viisil kahjustavad kostja II huve ning

õigusi. Kaasomandi lõpetamise ja jagamise kohta tehtud eelmärge on kehtiv kinnistu

igakordsete omanike suhtes, viidates konkreetsele lepingupunktile. Maakohus leidis hagi

tagamise abinõusid tühistamist põhjendades, et hagi tagamise abinõudena rakendas kohus

täitetoimingute tegemise keeldu täiteasjas nr 008/2013/486, mis on algatatud kostja II

täitmisavalduse alusel hüpoteegiga tagatud nõude sundtäitmiseks ning kohtuotsusest ei tulene

hageja õigusi kostja II suhtes, mille täitmise tagamiseks on vajalik hagi tagamise abinõude

rakendamine. Tulenevalt sellest, et hageja nõuded kostja II vastu kuuluvad osaliselt

rahuldamisele, on hagi tagamise abinõude tühistamine tulenevalt TsMS § 386 lõikest 4

põhjendamatu ja ringkonnakohus tühistab ka selles osas maakohtu otsuse ning jätab 21.04.2015

määruse kohaldatud hagi tagamise abinõud kehtima. Kostja II väite osas märgib

ringkonnakohus, et eelmärge tagab võlaõiguslikku nõuet kinnistusraamatust nähtuva

asjaõigusliku olukorra muutmiseks. See kaitseb õigustatud isikut kohustatud isiku, tema

õigusjärglaste ja võlausaldajate vastu, tuues AÕS § 63 lg 3 järgi kaasa eelmärkega tagatud

nõudeid kahjustavate või piiravate käsutuste tühisuse (vt Riigikohtu 12.11.2019 otsust

tsiviilasjas nr 2-18-13609, p 11). Samas on Riigikohus selgitanud, et kokkuleppe kehtivust

kaasomanike eriõigusjärglaste suhtes ei saa tagada eelmärkega, mille õiguslik tähendus on AÕS

§ 63 lg-te 3-5 järgi teistsugune (vt Riigikohtu 08.11.2006 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-97-06, p

21). Seega nõustub ringkonnakohus hagi tagamise määruses maakohtu poolt esitatuga, et hagi

tagamiseta ei oleks hagejal võimalik kostja I mõttelise osa müügi puhul täitemenetluses

tugineda hageja ja kostja I vahel sõlmitud võlaõiguslikule kokkuleppele.

41. Maakohus jättis kostja I menetluskulud tema enda kanda ja ülejäänud menetluskulud hageja

kanda. Maakohtu otsuse osaline tühistamine tingib maakohtu menetluskulude jaotuse

muutumise, kuid seda mitte kostja I kanda jäänud osas, kuna kostja I ei ole apellatsioonkaebust

esitanud. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb muuta hageja ja kostja II vahelist menetluskulude

jaotust ning jätta TsMS § 163 lg 1 alusel tulenevalt kostja II vastu esitatud hagi osalisest

rahuldamisest kostja II menetluskulud kostja II kanda ja hageja menetluskulud hageja kanda.

2-15-5959

42. Kuna apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt, tuleb jätta apellatsioonimenetluses kantud

menetluskulud TsMS § 171 lg 1 ja TsMS § 163 lg 1 alusel menetlusosaliste endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Maris Kuurberg