2-20-17184/25 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

(Eesistuja) kohtunik Krista Kirspuu, (liikmed) kohtunik

Indrek Soots ja kohtunik Ulvi Loonurm

Määruse tegemise aeg ja koht 15.12.2022.a, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-17184

Kohtuasi

X

avaldus

Tallinn,

Vana-Kalamaja

tn

korteriomanike 13.11.2020.a üldkoosoleku otsuste

vaidlustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 20.12.2021.a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Q määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (vastustaja): X (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Kalju Hanni (e-post

XXX)

Puudutatud isik I: Tallinn, Vana-Kalamaja tn 11

korteriühistu (registrikood 80227901), seaduslik esindaja

X

Puudutatud isik II (määruskaebuse esitaja): Q (isikukood

XXXXXXXXXXX),

lepinguline

esindaja

Vladimir

Buldakov (e-post XXX)

Puudutatud isik III: W (isikukood XXXXXXXXXXX, e-

post XXX)

Puudutatud isik IV: F (isikukood XXXXXXXXXXX, e-

post XXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 20.12.2021.a määrus jätta muutmata.

2. Q määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jätta Q kanda.

4. Määrata kindlaks menetluskulude rahaline suurus määruskaebusmenetluses ja

rahuldada avaldaja X taotlus menetluskulude kindlaksmääramiseks osaliselt.

2-20-17184

5. Mõista Q-lt X kasuks välja menetluskulud summas 468 eurot (koos käibemaksuga).

Q

on

kohustatud

hüvitamisele

kuuluvatelt

menetluskuludelt

tasuma

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni

viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (avaldaja) esitas 20.11.2020.a Harju Maakohtule avalduse, milles palus tuvastada Q

(puudutatud isik II) ja W (puudutatud isik III) poolt 13.11.2020.a Korteriühistu Vana-Kalamaja

(puudutatud isik I) nimel vastuvõetud 13.11.2020.a korduskoosoleku otsuste tühisus,

alternatiivselt tunnistada 13.11.2020.a vastu võetud otsused kehtetuks.

2. Avalduse kohaselt on avaldaja Tallinnas, Vana-Kalamaja 11-1 asuva korteri omanik,

puudutatud isiku I ja selle juhatuse liige. Korteriühistul on 8 korteriomandit. Põhikirja kohaselt

on ühistu liikmeks kõik Tallinn Vana-Kalamaja 11 asuva elamu korteriomanikud.

3. 19.11.2020.a sai avaldaja äriregistri automaatteavituse vahendusel teada esitatud

kandeavaldusest, millega tutvudes ilmnes, et kaks korteriühistu liiget, so Q ja W on esitanud

avalduse seniste juhatuse liikmete X ja F tagasi kutsumiseks ja enda juhatusse määramiseks.

4. Kandeavaldusele lisatud dokumentidest nähtus, et:

-

02.10.2020.a Sebastian Bel Group S.L nimelise isiku poolt saadetud e-kiri

adresseerituna korteriühistu juhatuse liikmetele, milles nõutakse põhikirja p.7.10.2

alusel 15 päeva jooksul üldkoosoleku kokkukutsumist päevakorras: 1) KÜ juhatuse

tagasikutsumine usalduse kaotuse tõttu 2) Uue juhatuse valimine 3) Korterisse 8

paigaldatud ebaseaduslike kanalisatsioonitorude probleemi lahendamine. Nõude

esitajatena on märgitud: „Korteriomanike initsiatiivgrupp (VanaKalamaja 11);

-

20.10.2020.a Sebastian Bel Group S.L nimelise isiku poolt saadetud e-kiri, milles

„omanike algatusrühm“ kutsub kokku üldkoosoleku 05.11.2020.a üldkoosoleku

päevakorraga: 1) KÜ juhatuse tagasikutsumine usalduse kaotuse tõttu 2) Uue juhatuse

valimine 3) Korterisse 8 paigaldatud ebaseaduslike kanalisatsioonitorude probleemi

lahendamine. Nõude esitajatena on märgitud: „Korteriomanike initsiatiivgrupp

(VanaKalamaja 11);

-

05.11.2020.a erakorralise üldkoosoleku protokoll, mille on allkirjastanud C ja W.

Protokolli sisuks on üldkoosoleku läbiviimine. Kuna dokumendi järgi ei olnud

üldkoosoleku kvoorum koos, otsustati kutsuda kokku korduv erakorraline koosolek.

2-20-17184

-

06.11.2020.a Sebastian Bel Group S.L nimelise isiku poolt saadetud, milles „omanike

algatusrühm“ kutsub kokku üldkoosoleku 13.11.2020.a üldkoosoleku päevakorraga: 1)

KÜ juhatuse tagasikutsumine usalduse kaotuse tõttu 2) Uue juhatuse valimine 3)

Korterisse 8 paigaldatud ebaseaduslike kanalisatsioonitorude probleemi lahendamine.

-

- 13.11.2020.a erakorralise üldkoosoleku protokoll, mille on allkirjastanud Q ja W.

Erakorralise üldkoosoleku protokolli järgi on otsustatud: 1) Kutsuda tagasi praegune

Vana Kalamaja 11 KÜ juhatus, mis koosneb F ja X-st: 2) Valida KÜ juhatusse W ja Q;

3) Krt nr 8 on õigus eemaldada illegaalsed torud enda korteri pinnalt koheselt. Krt 6 ja

7 omanikud peavad sellest tulenevalt oma pretensioonid esitama korteri müüjale või

juhatusele kes tollal tööd vastu võttis ning nende õigust pidi kontrollima.

5. 13.11.2020.a üldkoosoleku otsused on tühised üldkoosoleku kokkukutsumise korra olulise

rikkumise tõttu: üldkoosolek kutsuti kokku selleks õigustamata isikute poolt järgimata

põhikirjast tulenevat kokkukutsumise korda. Põhikirja p. 7.10.2 järgi kui juhatus ei kutsu

erakorralist üldkoosolekut kokku, võivad taotlejad üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas

korras juhatusega. Põhikirja p.7.10.3. üldkoosoleku kokkukutsumisest peab liikmetele ette

teatama vähemalt 7 päeva. Teade pannakse välja trepikodadesse. Üldkoosoleku kutsel peab

olema näidatud koosoleku toimumise koht, aeg ja päevakord. „Omanike algatusrühm“ ei ole

üldkoosoleku kokkukutsumise teadet trepikodades avaldanud. 20.10.2020.a Sebastian Bel

Group S.L isiku e-kiri, milles „omanike algatusrühm“ on kokku kutsunud erakorralise

koosoleku, on saadetud e-posti aadressidele. Lisaks E-posti saatja anonüümsusest „Sebastian

Bel Group S.L“ tingituna sattus see avaldaja postkastis rämpsposti hulka ning avaldaja ei

saanud ka seetõttu sellest teada. 06.11.2020.a Sebastian Bel Group S.L isiku e-kiri, milles

„omanike algatusrühm“ kutsub kokku üldkoosoleku 13.11.2020.a, ei sisaldanud mistahes viidet

sellele, et uus üldkoosolek on otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata.

6. Alternatiivselt tuleb otsused tunnistada kehtetuks. Otsuste vastuvõtmiseks ei antud piisavalt

poolthääli, puudutatud isikud ei oleks tohtinud hääletada neid endid puudutavate otsuste osas.

Torude eemaldamise otsus on vastuolus heade kommetega.

Puudutatud isikute seisukohad

7. Puudutatud isik II (Q) vaidles avaldusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata. Korteriühistu

juhatusele pidi teada olema, et e-posti aadress, millelt saadeti nõue üldkoosoleku

kokkukutsumiseks, kuulub puudutatud isikule II. Kuna korteriühistul on 8 liiget, sai

kokkukutsumist nõuda vähemalt üks korteriühistu liige. Trepikodades puudub koht, kuhu saaks

panna kokkukutsumise teate. Varasematele üldkoosolekutele on juhatus alati kutsunud e-posti

teel. Viite puudumine, et koosolek on otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata, ei muuda

vastuvõetud otsuseid tühisteks. Juhatus pidanuks teavitama 28.10.2020.a üldkoosolekut, et

puudutatud isik II nõuab üldkoosoleku kokkukutsumist teise päevakorraga. Torusid puudutava

otsuse tühisus või kehtetus ei too kaasa teiste otsuste tühisust ega kehtetust.

8. Puudutatud isik III (W) vaidles avaldusele vastu ning nõustus asjas puudutatud isiku II poolt

esitatuga. Koosoleku kokkukutsumise korda ei rikutud. Kõik korteriomanikud olid koosolekust

teadlikud, kuid otsustasid kohale mitte ilmuda. Juba üle 10 aasta on üldkoosolekutele kutsutud

ainult e-posti teel, kuna üldine teadetahvel puudub, trepikodasid on 4 ning juhatusel ja kõigil

omanikel ei ole olnud kõigi trepikodade võtmeid. Juhatus on juba mitmeid aastaid ületanud oma

volitusi, rikkunud põhikirja, püüdnud võtta seadusega vastuolus olevat uut põhikirja vastu,

varjanud infot jne, mistõttu vajas ühistu uut juhatust ja 13.11.2020.a üldkoosolek ka kokku

kutsuti.

2-20-17184

9. Puudutatud isik IV (F) ja I nõustusid avaldusega. 02.12.2020.a toimus üldkoosolek, kus

otsustati: 1) lugeda kõik 13.11.2020.a otsused tühiseks, 2) kui kohus loeb 13.11.2020.a otsused

kehtivaks, siis kutsuda puudutatud isikud II ja III juhatusest tagasi; 3) keelata korteris 8 asuvat

vee-ja kanalisatsiooniühendust katkestada ilma kaasomanike enamuse eelneva kirjaliku

heakskiiduta.

Maakohtu määrus ja põhjendused

10. Harju Maakohus rahuldas avalduse 20.12.2021.a määrusega ning tuvastas Tallinn, Vana-

Kalamaja tn 11 korteriomanike 13.11.2020 kordusüldkoosoleku otsuste tühisuse, jättis X,

Tallinn, Vana-Kalamaja tn 11 korteriühistu ja F menetluskulud solidaarselt Q ja W kanda ning

Q ja W menetluskulud nende endi kanda; määras, et Tallinn, Vana-Kalamaja tn 11

korteriühistule ja F-le hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole; mõistis Q-lt ja W-lt

solidaarselt X kasuks välja menetluskulu 1453,60 eurot; määras, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb Q-l ja W-l solidaarselt tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

määras ning tühistas 23.11.2020.a kohtumäärusega kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõud,

millega kohus peatas 13.11.2020.a otsuste kehtivuse ning keelas otsuse vastuvõtmise torude

eemaldamise kohta.

11. Maakohtu määruse põhjendustest nähtuvalt tugines kohus KrtS 20 lg 1 teisele lausele, § 29

lg-tele 1 ja 2 ning MTÜS § 20 lg-tele 1, 3 ja 4.

12. Nähtuvalt 13.11.2020.a üldkoosoleku kokkukutsumise teatest (dtl 15-16) on teate saatjaks

märgitud „KÜ korteriomanike initsiatiivrühm“. Teade on saadetud e-posti aadressilt XXX, mis

puudutatud isiku II esitatu kohaselt on tema e-posti aadress. Kohus tuvastas, et kutse

13.11.2020.a üldkoosolekule saatis puudutatud isik II.

13. MTÜS § 20 lg 3 järgi juhatus peab üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult

ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette

nähtud väiksema esindatuse nõuet. Vastavalt MTÜS § 20 lg 4 kui juhatus ei kutsu

üldkoosolekut käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud asjaoludel kokku, võivad taotlejad

üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega. Enne 04.12.2020.a kehtinud

puudutatud isiku põhikirja (dtl 35-41) p 7.10.2 järgi tuleb erakorraline üldkoosolek kokku, kui

juhatus seda vajalikuks peab või kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10

ühistu liikmetest. Erakorralise koosoleku kutsub juhatus kokku 15 päeva jooksul alates kirjalike

avalduste saabumisest. Kui juhatus ei kutsu erakorralist üldkoosolekut kokku, võivad taotlejad

üldkoosoleku ise kokku kutsuda samas korras juhatusega.

14. Kohus tuvastas, et 02.10.2020.a on puudutatud isiku I juhatusele saadetud e-kiri aadressilt

XXX, milles on nõutud erakorralise üldkoosoleku kokku kutsumist järgmise päevakorraga: 1.

KÜ juhatuse tagasikutsumine usalduse kaotuse tõttu; 2. Uue juhatuse valimine; 3. Korterisse 8

paigaldatud ebaseaduslike kanalisatsioonitorude probleemi lahendamine (dtl 91). E-kirja

saatjaks on märgitud „Korteriomanike initsiatiivgrupp (VanaKalamaja 11). Tõendamaks, et

puudutatud isiku I juhatusele pidi olema teada, et XXX on puudutatud isiku II e-posti aadress,

on puudutatud isik II esitanud kutse 13.10.2020.a üldkoosolekule (dtl 92), mis on mh saadetud

nimetatud aadressile. Kohus nõustus, et tulenevalt korteriomanike arvust (väljavõtted

kinnistusraamatust dtl 26-34) sai nõude üldkoosoleku kokkukutsumiseks esitada ka puudutatud

isik II üksi. Samas isegi kui juhatusele oli teada, et XXX on puudutatud isiku II aadress, ei

muuda see põhikirjast ja seadusest tulenevat kirjaliku vormi nõuet üldkoosoleku

kokkukutsumise nõudele. TsÜS § 80 lg 1 kohaselt kirjaliku vormiga loetakse võrdseks tehingu

2-20-17184

elektrooniline vorm, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti, TsÜS § 80 lg 2 p 2-3 järgi

elektroonilise vormi järgimiseks peab tehing mh sisaldama tehingu teinud isikute nimesid ja

olema elektrooniliselt allkirjastatud. 02.10.2020.a e-kiri nõude esitajate nimesid ei sisalda,

samuti ei ole e-kirjaga edastatud nõue allkirjastatud.

15. Nähtuvalt 20.10.2020.a e-kirjast (dtl 23-24) on XXX (puudutatud isik II) saatnud

korteriomanikele kutse 05.11.2020.a üldkoosolekule. Kohus nõustus avaldajaga, et kuna

02.10.2020.a nõuet ei esitatud nõutavas vormis, ei tekkinud juhatusel vastava päevakorraga

üldkoosoleku kokkukutsumise kohustust ning seega ei saanud puudutatud isikul II ka tekkida

õigust juhatuse asemel üldkoosolek ise kokku kutsuda.

16. Nähtuvalt

05.11.2020.a

üldkoosoleku

protokollist

(dtl

19-21)

üldkoosolek

otsustusvõimeline ei olnud - üldkoosolekul osalesid ainult puudutatud isiku II esindaja ja

puudutatud isik III. Seetõttu otsustati samas kokku kutsuda kordusüldkoosolek. Kohtule on

esitatud 06.11.2020.a e-kiri aadressilt XXX korteriomanikele (dtl 15), mille kohaselt

korteriomanikke kutsutakse 13.11.2020.a erakorralisele koosolekule. Kohus leidis, et kuna

puudutatud isikul II 05.11.2020.a üldkoosoleku kokkukutsumise õigust ei tekkinud, ei saanud

tekkida ka 13.11.2020.a kordusüldkoosoleku kokkukutsumise õigust.

17. Puudutatud isiku I kehtinud põhikirja p 7.11.1 II lause järgi kui üldkoosolekule ei ilmu

nõutud arv liikmeid, tuleb koosolek uuesti kokku kutsuda sama päevakorraga kolme nädala

jooksul. Kehtinud põhikirja p 7.10.3 I-II lause kohaselt üldkoosoleku kokkukutsumisest peab

liikmetele ette teatama vähemalt 7 päeva. Teade pannakse välja trepikodadesse. Vastavalt KrtS

§ 23 lg 1 kui korteriomanike üldkoosolek on käesoleva seaduse § 20 lõike 2 järgi

otsustusvõimetu, kutsub juhatus sama päevakorraga kokku uue üldkoosoleku, mis on

otsustusvõimeline osalejate arvust olenemata. Sellele asjaolule tuleb üldkoosoleku kutses

viidata.

18. Puudutatud isikud II ja III on menetluses selgitanud, et kutseid 13.11.2020.a üldkoosolekule

trepikodadesse ei pandud, saadeti ainult e-kirjaga. Kohus ei nõustunud, et põhikirjast tulenevat

üldkoosoleku kokkukutsumise korda saaks muuta väidetava tavaga. Juhul kui korteriomanikud

ei pea kutsete panemist trepikodadesse vajalikuks, tuleb põhikirja vastavalt muuta. Ka teadete

tahvli puudumisel on võimalik kutse panna trepikoja seinale, trepikotta pääsemiseks ilma

võtmeta saab paluda vastava trepikoja elaniku abi. Kuna 13.11.2020.a koosolekule kutsuti

06.11.2020.a e-kirjaga, ei jäänud ka koosoleku toimumise ja kutse saatmise vahele nõutav 7

päeva, koosolek oli määratud 7. päevale pärast kutse saatmist. Kohus tuvastas, et 06.11.2020.a

kutsest puudub viide, et 13.11.2020.a üldkoosolek on otsustusvõimeline olenemata osalejate

arvust.

19. Tulenevalt KrtS § 29 lg 1 toob korteriomanike üldkoosoleku otsuste tühisuse kaasa selline

kokkukutsumise korra rikkumine, mis on oluline. Riigikohus on selgitanud puutuvalt osaühingu

osanike koosolekusse, et kokkukutsumise reeglid on seaduses sätestatud selleks, et tagada

osanikele võimalus saada teada, kus ja millal koosolek toimub ning mida seal otsustama

hakatakse, ja ennast koosolekuks ette valmistada ning seal informeeritult hääletada (3-2-1-10-

17, p 13). Kohus leidis, et sama kehtib ka korteriomanike üldkoosoleku puhul. Kõik tuvastatud

puudused 13.11.2020.a üldkoosoleku kokkukutsumisel on kohtu hinnangul kokku kutsumise

korra olulised rikkumised, kuna kahjustavad korteriühistu liikmete võimalust üldkoosoleku

toimumisest teada saada (kutse trepikodadesse panemata jätmine, etteteatamisaja rikkumine)

ning otsustada osalemise vajalikkuse üle (kokkukutsumine õigustamata isiku poolt, KrtS § 23

lg 1-järgse märke puudumine kutsest).

2-20-17184

20. Kohus rahuldas avalduse ning tuvastas 13.11.2020.a üldkoosoleku otsuste tühisuse.

Tulenevalt TsMS § 463 lg-st 2 ja § 445 lg-st 2 tühistas kohus 23.11.2020.a määrusega

kohaldatud esialgse õiguskaitse abinõud, kuna need ei ole vajalikud kohtulahendi täitmise

tagamiseks.

21. Kohus leidis, et menetluse põhjustasid 13.11.2020.a üldkoosoleku korraldamisega

puudutatud isikud II ja III, kes vaidlesid ka avaldusele vastu, mistõttu jättis kohus puudutatud

isikute II ja III menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel nende endi kanda ning teiste

menetlusosaliste menetluskulud solidaarselt puudutatud isikute II ja III kanda. Kohus mõistis

TsMS § 175 lg 1 alusel puudutatud isikutelt II ja III solidaarselt avaldaja kasuks välja

menetluskulud summas 1453,60 eurot (9,4 h x 144 eurot õigusteenuse eest makstav tasu ja 100

eurot riigilõiv) ning määras, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda viivist

VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Määruskaebus

22. Puudutatud isik II (Q) esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu määrus osas,

milles kohus rahuldas avalduse, tuvastas Tallinn, Vana-Kalamaja tn 11 korteriomanike

13.11.2020.a kordusüldkoosoleku otsuste tühisuse, jättis X, Tallinn, Vana-Kalamaja tn 11

korteriühistu ja F menetluskulud Q ja W kanda solidaarselt, jättis Q ja W menetluskulud nende

endi kanda, mõistis Q-lt ja W-lt solidaarselt X kasuks välja menetluskulu 1453,60 eurot ning

määras, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb Q-l ja W-l solidaarselt tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS

§ 113 lg 1 teises lauses ettenähtud määras.

23. Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on kohus vääralt kohaldanud materiaalõigust.

Puudutatud isik II leiab, et TsÜS § 80 sätted reguleerivad tehingu vormi ning neid ei saa

kohaldada üldkoosoleku kokkukutsumise nõudele. Nõue üldkoosoleku kokkukutsumiseks on

tahteavaldus, mitte tehing. TsÜS § 68 lg 1 kohaselt võib tahteavalduse teha mis tahes viisil, kui

seadusega ei ole ette nähtud teisiti. MTÜS § 20 lg 3 järgi peab juhatus üldkoosoleku kokku

kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 mittetulundusühingu

liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud väiksema esindatuse nõuet. Puudutatud isiku I

juhatusele

02.10.2020.a

puudutatud

isiku II

poolt

esitatud

nõude

üldkoosoleku

kokkukutsumiseks on vormistatud kirjalikult ning nõudes on näidatud ära põhjus, seega on

täidetud kõik eeldused üldkoosoleku kokkukutsumiseks puudutatud isiku I juhatuse poolt.

Järelikult puudutatud isiku I juhatusel oli kohustus vastava päevakorraga üldkoosoleku kokku

kutsuda ning puudutatud isikul II on tekkinud õigus juhatuse asemel üldkoosolek ise kokku

kutsuda.

24. Puudutatud isik II leiab, et kohus tegi ebaõigeid järeldusi. Kohus tugines korteriühistu

põhikirja p-le 7.10.3, mille kohaselt üldkoosoleku kokkukutsumisest peab liikmetele ette

teatama vähemalt 7 päeva. Ülalmärgitud põhikirja sätted ei reguleerinud kordusüldkoosoleku

kokkukutsumist. Kordusüldkoosoleku kokkukutsumise reguleerib põhikirja p 7.11.1 sätted,

mille kohaselt kui üldkoosolekule ei ilmu nõutud arv liikmeid, tuleb koosolek kutsuda sama

päevakorraga kolme nädala jooksul. Käesolev eeldus kordusüldkoosoleku kutsumiseks oli

täidetud.

25. Puudutatut isik II leiab, et kohus jättis arvestamata, et kõigist toimunud koosolekutest

teavitas puudutatud isiku I juhatus korteriühistu liikmeid elektronposti kaudu ning see oli

aktsepteeritav nii juhatuse poolt kui ka korteriühistu liikmete poolt. Puudutatud isik II on

seisukohal, et üldkoosoleku ja korduskoosoleku kokkukutsumise teate saatmine e-posti kaudu

2-20-17184

on kindel viis tagada korteriühistu liikmete teavitamine, kus ja millal koosolek toimub ning

mida

seal

otsustama

hakatakse.

Olulisi

rikkumisi

13.11.2020.a

korduskoosoleku

kokkukutsumisel ei esinenud.

26. Kohus jättis avaldaja menetluskolud puudutatud isiku II kanda ja mõistis temalt välja

menetluskulu summas 1453,60 eurot. Puudutatud isik II on seisukohal, et maakohtu määrus

kuulub tühistamisele ka selles osas, sest kui kohus oleks avalduse jätnud rahuldamata, oleks

kohus pidanud jätma menetluskulud avaldaja kanda.

Menetlusosaliste seisukohad

27. Avaldaja palus jätta määruskaebus rahuldamata ning menetluskulud puudutatud isiku II

kanda. Määruskaebuse esitaja viidatud tahteavaldus on üks tehingu liike, mis nagu ka tehing on

vormivaba, kui seadus ei sätesta teisiti. KrtS § 20 lg 1 ja MTÜS § 20 lg 3 järgi peab juhatus

peab üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt

1/10 mittetulundusühingu liikmetest. Sarnane nõue oli ka korteriühistu kehtinud põhikirja p.-s

7.10.2: „ Erakorraline üldkoosolek tuleb kokku kui juhatus seda vajalikuks peab või kui seda

nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates vähemalt 1/10 mittetulundusühingu liikmetest. Seega

nii MTÜS § 20 lg 3 ja korteriühistu põhikirjas on üldkoosoleku kokkukutsumisele kehtestatud

kirjalik vorminõue. Määruskaebuse esitaja e-kiri on käsitletav kirjalikku taasesitamist

võimaldavas vormis esitatud teatena, mis ei sisalda tehingu teinud isikute nimesid. Selle

tulemusel ei saanud tekkida korteriühistu juhatusele kohustust ega määruskaebuse esitajale

õigust üldkoosoleku kokkukutsumiseks. Korduskoosoleku kokkukutsumist reguleerivad

põhikirja p 7.11.1. ja 7.10.3. sätted, ehk korduskoosolek oleks tulnud kokku kutsuda kolme

nädala jooksul vähemalt 7 päevase etteteatamistähtajaga. Põhikirja p. 7.10.3. järgi tuleb

üldkoosoleku kokkukutsumise teade panna välja trepikodadesse. Menetluses puudub vaidlus,

et seda nõuet ei ole järgitud.

28. Puudutatud isik III nõustus puudutatud isiku II seisukohtadega. Koosoleku kutse siltide

paigaldamine või mitte paigaldamine ei anna alust lugeda koosoleku kokkukutsumist tühiseks,

kuna sellisel juhul oleksid kõik varasemad koosolekud alates 2020 ja enne seda tühised. Kõik

etteteatamise tähtajad olid korrektsed ja koosolek kutsuti kokku vastavalt põhikirjale ja

korteriühistus kehtivale praktikale.

29. Puudutatud isik I ja IV vastasid, et nõustuvad avaldaja esitatuga.

Menetluse edasine käik

30. Harju Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

31. Ringkonnakohus märgib esmalt, et kontrollib TsMS § 651 lg 1 ja § 659 alusel maakohtu

määruse õigsust osas, mille peale on edasi kaevatud. Puudutatud isik II vaidlustas maakohtu

määruse osas, millega kohus rahuldas avaldaja avalduse ning mõistis puudutatud isikult II

avaldaja kasuks välja menetluskulud. Ülejäänud osas, sh osas, milles maakohus mõistis

avaldaja kasuks menetluskulud välja puudutatud isikult III, on maakohtu määrus edasi

kaebamata jõustunud tulenevalt TsMS § 466 lg-st 3. Selguse huvides märgib ringkonnakohus,

et puudutatud isiku III poolt puudutatud isiku II määruskaebuse seisukohtadega ühinemine ei

2-20-17184

ole käsitletav määruskaebuse esitamisena. Puudutatud isikul III tulnuks maakohtu määruse

vaidlustamiseks soovi korral esitada määruskaebus seaduses sätestatud tähtaja jooksul.

32. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, on seisukohal, et vaidlustatud

maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuses esitatud väited ei anna

määruse tühistamiseks alust. Vastavalt TsMS § 657 lg 1 p-le 1 ja §-le 659 jätab ringkonnakohus

maakohtu määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub

TsMS § 654 lg 6 alusel maakohtu määruses toodud põhjendustega ning sellest tulenevalt

põhjendusi ei korda. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus järgmist.

33. Ringkonnakohtu hinnangul materiaalõiguse väär kohaldamine maakohtule ette heidetav ei

ole.

34. Nii nagu määruskaebuse esitaja ise õigesti esile toob, sätestab TsÜS § 68 lg 1, et

tahteavalduse võib teha mis tahes viisil, kui seadusega ei ole ette nähtud teisiti. Kuivõrd

korteriühistu üldkoosoleku kokku kutsumisele kohaldub ka MTÜS § 20 lg 3, mille järgi peab

juhatus üldkoosoleku kokku kutsuma, kui seda nõuab kirjalikult ja põhjust ära näidates

vähemalt 1/10 mittetulundusühingu liikmetest ja põhikirjaga ei ole ette nähtud väiksema

esindatuse nõuet ning puudutatud isiku I põhikirja p 7.10.2 kohaselt tuli (tahte)avaldus

erakorralise üldkoosoleku kokku kustumiseks teha juhatusele kirjalikus vormis, pidi

puudutatud isik II selle vorminõudega arvestama.

35. Kirjaliku vorminõude tähendus on sätestatud TsÜS § 78 lg-s 1, mille kohaselt juhul, kui

seaduses on sätestatud tehingu kirjalik vorm, peab tehingudokument olema tehingu teinud

isikute poolt omakäeliselt allkirjastatud, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti.

36. Tehingu kirjaliku vormiga loetakse TsÜS § 80 kohaselt võrdseks tehingu elektrooniline

vorm, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Elektroonilise vormi järgimiseks peab tehing: 1)

olema tehtud püsivat taasesitamist võimaldaval viisil ja 2) sisaldama tehingu teinud isikute

nimesid ja 3) olema tehingu teinud isikute poolt elektrooniliselt allkirjastatud. Elektrooniline

allkiri peab olema antud viisil, mis võimaldab allkirja seostada tehingu sisu, tehingu teinud

isiku ja tehingu tegemise ajaga. Elektrooniliseks allkirjaks on ka digitaalallkiri.

37. Tehing on TsÜS 67 lg-te 1 ja 2 kohaselt toiming või omavahel seotud toimingute kogum,

milles sisaldub kindla õigusliku tagajärje kaasatoomisele suunatud tahteavaldus. Tehingud on

ühepoolsed ja mitmepoolsed. Ühepoolne tehing on tehing, mille tegemiseks on vajalik ühe isiku

tahteavaldus.

38. Arvestades eeltoodut ning asjaolu, et puudutatud isiku II 02.10.2020.a e-kiri ei ole käsitletav

lihtsalt informatsiooni edastamisena, vaid puudutatud isiku I juhatusele saadetud otsese ja

kindla õigusliku tagajärje saavutamisele suunatud tahteavaldusena, on maakohus õigesti

leidnud, et puudutatud isiku II 02.10.2020.a e-kirjas väljendatud nõue, kutsuda kokku

erakorraline üldkoosolek, oleks pidanud sisaldama nõude esitajate nimesid ja olema nende

poolt allkirjastatud. Kuna puudutatud isiku II eelnimetatud e-kiri neile nõuetele ei vastanud,

järeldas maakohus õigesti, et puudutatud isiku I juhatusel ei tekkinud kohustust erakorralise

üldkoosoleku kokku kutsumiseks ning puudutatud isikule II ei läinud selle kokku kutsumise

õigus ka üle. Toodust johtuvalt on põhimõtteliselt õige ka see maakohtu järeldus, et puudutatud

isikul II ei tekkinud ka 13.11.2020.a kordusüldkoosoleku kokkukutsumise õigust.

39. Maakohtule ei ole ette heidetav ka tõendite ebaõige hindamine, sh puudutatud isiku I

põhikirja vale tõlgendamine.

2-20-17184

40. Määruskaebuse esitaja märgib iseenesest õigesti, et puudutatud isiku I põhikirja p 7.11.1.

sätestas, et kui üldkoosolekule ei ilmu nõutud arv liikmeid, tuleb (kordus)koosolek kutsuda

sama päevakorraga kolme nädala jooksul. Määruskaebuse esitaja eksib aga selles, kui väidab,

et kõik eeldused korduskoosoleku kokku kutsumiseks olid täidetud. Nimelt tuli puudutatud

isikul II, võttes arvesse, et korduskoosolekust etteteatamise osas põhikirja punkt 7.11.1. erisusi

ei sätestanud, kinni pidada üldkoosolekutest etteteatamise üldisest korrast. Kuna puudutatud

isiku I põhikirja punkti 7.10.3 tuli üldkoosolekust ette teatada vähemalt seitse päeva, leidis

maakohus õigesti, et puudutatud isik II pidi 13.11.2020.a kordusüldkoosoleku kokkukutsumisel

sellest tähtajast kinni pidama.

41. Ringkonnakohus ei nõustu määruskaebuse väitega, et maakohtul tulnuks arvesse võtta seda,

et puudutatud isiku I juhatus ise teavitas kõigist toimunud koosolekutest ühistu liikmeid (vaid)

elektronkirjaga.

42. Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt soovis puudutatud isik II, et puudutatud isiku I juhatus

kutsuks kokku erakorralise üldkoosoleku. Selleks tuli juhatusele teha vastav tahteavaldus.

Kuivõrd puudutatud isiku I põhikirja p 7.10.2. nägi imperatiivselt ette, et koosoleku

korraldamist nõudva ühistu liikme poolt tehtav avaldus erakorralise üldkoosoleku kokku

kutsumiseks tuleb teha kirjalikus vormis, leidis maakohus õigesti, et ainult elektronkirja

saatmisest ei piisanud.

43. Kuna määruskaebus jääb eeltoodud põhjendustel rahuldamata, puudub seaduslik alus

maakohtu poolt määratud menetluskulude jaotuse muutmiseks.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine, edasikaebeõigus

44. Määruskaebuse menetlemisega seotud kulud jäävad selle rahuldamata jätmise tõttu TsMS

§ 172 lg-st 1 tulenevalt määruskaebuse esitaja, so puudutatud isiku II, kanda.

45. Kooskõlas TsMS § 173 lg-ga 1 ja §-ga 174 määrab ringkonnakohus kindlaks

menetluskulude

rahalise

suuruse.

Hagita

menetlustes

kohaldatakse

esindajakulude

väljamõistmisel üldnormina TsMS § 175. TsMS § 175 lg 1 järgi tuleb lähtuda esindajakulude

vajalikkusest ja põhjendatusest (vt Riigikohtu 02.10.2013.a kohtumäärus tsiviilasjas nr 3-2-1-

93-13, p 11).

46. TsMS § 175 lg 1 kohaselt kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline

esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva

seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.

47. Ringkonnakohtule on menetluskulude nimekirja esitanud avaldaja, kes taotleb

menetluskulude kindlaks määramist summas 1022,40 eurot ja nende välja mõistmist

solidaarselt määruskaebuse esitajalt Q ja määruskaebuse seisukohtadega ühinenud Wlt,

kohustades menetluskulude väljamõistmisel Q tasuma viivist VÕS § 113 lg 1 määras alates

menetluskulude kindlaksmääramise kohta tehtud lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni.

48. Avaldajale osutati õigusabikulu kokku 7 h ja 6 min hinnaga 120 eur/h, millele lisandub

käibemaks, alljärgnevalt: 21.12.2022.a kohtumäärusega tutvumine, konsultatsioon avaldajaga

00:42, 12.01.2022.a määruskaebusega tutvumine, konsultatsioon avaldajaga 01:12;

26.01.2022.a vastus määruskaebusele, kooskõlastamine kliendiga, esitamine 04:12;

2-20-17184

07.12.2022.a menetluskulude nimekiri 01:00. Kõik menetluskulud on kantud seoses käesoleva

kohtumenetlusega. Avaldaja ei ole käibemaksukohuslane, mistõttu on menetluskulude arvestus

käibemaksuga.

49. Määruskaebuse esitaja ja puudutatud isik III avaldaja menetluskuludele vastuväiteid

esitanud ei ole.

50. Ringkonnakohtu hinnangul kuulub avaldaja taotlus rahuldamisele osaliselt. Avaldajale

määruskaebusmenetluses osutatud õigusabile kulunud tööaeg on menetlusdokumentide sisu ja

mahtu, vaidluse keerukust ning avaldaja lepingulise esindaja kvalifikatsiooni arvestades

põhjendatud ja vajalik järgmises ulatuses: 21.12.2022.a kohtumäärusega tutvumine,

konsultatsioon avaldajaga 0,5 h, 12.01.2022.a määruskaebusega tutvumine, konsultatsioon

avaldajaga 1 h; 26.01.2022.a vastus määruskaebusele, kooskõlastamine kliendiga, esitamine

1,5 h; 07.12.2022.a menetluskulude nimekiri 15 minutit, kokku seega 3 h 15 minutit.

51. Avaldajale õigusabi osutanud lepingulise esindaja tunnihind 120 eurot, millele lisandub

käibemaks, on vaidluse keerukust ja asjaolu, et esindaja on kogenud ja kõrgelt kvalifitseeritud

õigusteenuse osutaja (vandeadvokaat), arvestades mõistlik ja põhjendatud.

52. Eeltoodust tulenevalt ja arvestades ringkonnakohtu poolt antud menetluskulude jaotust,

tuleb kindlaks määrata avaldajale puudutatud isiku II poolt hüvitatavate menetluskulude

rahaline

suurus

ning

mõista

puudutatud

isikult

II

avaldaja

kasuks

välja

määruskaebusmenetlusega seotud menetluskuludena 468 eurot (koos käibemaksuga) (3 h 15

minutit x 120 eurot x 1,2).

53. TsMS § 177 lg 4 alusel märgib kohus menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude

kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Avaldaja on vastava taotluse

esitanud.

54. Käesolev määrus on edasikaevatav tulenevalt TsMS § 617 lg-st 1 ja § 178 lg-st 1 ning TsMS

§ 643 lg 4 alusel koosmõjus TsMS §-iga 659. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude

kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

(allkirjastatud digitaalselt)

/kohtunik, kohtunik, kohtunik/