2-21-13314/53 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margit Vutt, Kersti Kerstna-Vaks, Andra Pärsimägi

Määruse tegemise aeg ja koht

15. detsember 2022, Tartu

Tsiviilasja number

2-21-13314

Tsiviilasi

A.A. ja B.B.i hagi Sergei Vladimirovi ja Svetlana

Dragunova vastu tehingu kehtetuks tunnistamiseks,

tehingu alusel saadu tagastamiseks ja kostjate nõusolekute

kohtulahendiga asendamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu 25. oktoobri 2022 määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Sergei Vladimirovi määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitaja: Sergei Vladimirov (kostja I), ik

XXXXXXXXXXX

Vastustajad: A.A. (hageja I), ik XXXXXXXXXXX ja B.B.

(hageja II), ik XXXXXXXXXXXX; esindaja Roman Märtson

RESOLUTSIOON

1. Jätta Viru Maakohtu 25. oktoobri 2022 määrus

muutmata.

2. Jätta määruskaebus rahuldamata.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule

15 päeva jooksul alates määruse kättetoimetamisest.

ASJAOLUD

1. A.A. (hageja I) ja B.B. (hageja II) esitasid hagi Sergei Vladimirovi (kostja I) ja Svetlana

Dragunova (kostja II) vastu, milles palusid tunnistada kehtetuks kostjate vahel 12.05.2020

sõlmitud kinkelepingu, millega läks kostja I omandist välja kinnistu registriosa numbriga

XXXXXX (asukohaga XXXXXXXXX), kohustada kostjat II andma nõusolek

kinnistusraamatu registriosa nr XXXXXX omanikuna kostja I sisse kandmiseks ning

asendada kostja II tahteavaldus kohtuotsusega, tuvastada kostja I kohustus esitada

kinnistamisavaldus kande tegemiseks, millega kantakse kinnistu registriosa nr XXXXXX

omanikuna sisse kostja I ja asendada see kohtuotsusega.

2. Hagejad võtsid 18.10.2022 avaldusega hagi tagasi, kuna kostja on hageja nõude menetluse

ajal täitnud. Menetluskulud palusid hagejad TsMS § 168 lg 4 ja 5 alusel jätta kostjate kanda.

3. Kostja I ei nõustunud menetluskulude kandmisega, märkides, et ei ole pöördunud hagejate

esindaja poole.

MAAKOHTU MÄÄRUS

4. Viru Maakohus jättis 25.10.2022 määrusega hagi läbi vaatamata ja tühistas hagi tagamise.

Maakohus jättis hagejate menetluskulud 690 euro ulatuses kostjate kanda. Kostjalt I mõisteti

mõlema hageja kasuks välja 50% menetluskuludest (345 eurot) ja kostjalt II mõisteti mõlema

hageja kasuks välja 50% menetluskuludest (345 eurot). Kostjate menetluskulud jäeti nende

endi kanda.

TsMS § 168 lg 2 järgi kannab hageja menetluskulud, kui hagi jäetakse läbi vaatamata või kui

menetlus lõpetatakse määrusega ja TsMS § 168 lg 2 lõigetest 3–5 ei tulene teisiti. TsMS §

168 lg 4 ja 5 kohaselt, kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja

menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et

kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud. Kui hageja loobub hagist või võtab selle

tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja

menetluskulud.

Maakohus jättis hagi läbi vaatamata, sest kostja I on rahuldanud nõude pärast hagi esitamist

täies ulatuses, seega jäävad hagejate menetluskulud nende põhjendatud ulatuses kostjate

kanda. TsMS § 175 lg 1 kohaselt, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust

kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise

esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Hagejate menetluskulude nimekirja kohaselt moodustavad hagejate menetluskulud kokku 840

eurot (7 tundi, maksumusega 120 eurot tund, sh hagejate esmane nõustamine ja päringute

teostamine registrites – 1 tund; hagiavalduse, hagi tagamise taotluse, menetlusabi taotluse

koostamine ja koos lisadega kohtule esitamine – 3 tundi; 16.09.2021 määruskaebusele

seisukoha koostamine – 1 tund; 30.03.2022 kohtuistung - 1 tund, 06.06.2022 avaldus

menetluse jätkamiseks – 30 minutit, menetluskulude nimekirja koostamine – 30 minutit).

Hagejate lepingulise esindaja õigusabikulude tunnihind 120 eurot tunnis on mõistliku

suurusega.

Maakohus selgitas kostjale I, et hagejate menetluskulud on seotud mitte sellega, kas kostja on

nende esindaja poole pöördunud või kas talle on õigusabi osutatud – hagejate menetluskulud

on seotud sellega, et hagejad oli sunnitud nõudega kohtusse pöörduma.

Hagejate menetluskulud, mida maakohus ei pidanud põhjendatuks, on järgmised:

24.10.2021 – seisukoha koostamine 16.09.2021 määruskaebusele - ajakulu üks tund,

kokku 120 eurot. Esitatud seisukoht koosnes ühes leheküljest, millest sisuline osa oli

maksimaalselt pool lehekülge, seega on põhjendatud ajakulu pool tundi, maksumusega 60

eurot;

30.03.2022 – kohtuistung – ajakulu üks tund, kokku 120 eurot. 30.03.2022

kohtuistungi protokollist nähtub, et kohtuistung algas kell 11.30 ja lõppes kell 11.54, seega

võib kohtuistungi kestvuseks lugeda pool tundi, maksumusega 60 eurot;

06.06.2022 – avalduse esitamine - ajakulu pool tundi, kokku 60 eurot. Esitatud

avaldus on sisuliselt viierealine (8 lauset), millele lisandus päis; dokumendi koostamisele

kulunud põhjendatud ajakuluks on kokku 0,25 tundi (15 minutit), maksumusega 30 eurot.

Eeltoodu põhjal on hagejate A.A. ja B.B.i esindaja R. Märtsoni põhjendatud ja vajalikud

lepingulise esindaja kulud kokku 690 eurot (5,75 tundi x 120 eurot).

Ülaltoodust tulenevalt kuuluvad kostjatelt I ja II hagejate kasuks väljamõistmisele

menetluskulud alljärgnevalt:

•

kostjalt I summas 345 eurot (50%);

•

kostjalt II summas 345 eurot (50%).

MÄÄRUSKAEBUS

5. Kostja I esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse

tühistada osas, millega kostjalt I mõisteti välja hagejate kasuks menetluskulud 345 eurot.

Määruskaebuse põhjenduste kohaselt on väljamõistetud menetluskulud ebamõistlikult suured

ja kostjal I puudub võimalus neid tasuda. Kostja I tervislik seisund on kehv ja tema praegune

töötasu on 503 eurot.

6. Hagejad vaidlesid määruskaebusele vastu.

Hagejate hinnangul tuleks määruskaebus jätta läbi vaatamata, kuna selles ei sisaldu selget

menetluslikku taotlust. Määruskaebusest ei selgu, kas kostja I vaidlustab menetluskulude

jaotust või kindlaksmääramist. Määruskaebus ei sisalda ka faktilisi ja õiguslikke väiteid.

Maakohus jättis menetluskulud õigesti TsMS § 168 lg 4 ja 5 alusel kostjate kanda, kuna

kostjad rahuldasid nõude pärast hagi esitamist.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

7. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS 657 lg 1 p 1 ja TsMS § 659 alusel

jätta muutmata ja määruskaebus rahuldamata.

8. Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on pärast hagi esitamist

tema nõude rahuldanud, kannab kostja hageja menetluskulud (TsMS § 168 lg 5). Puudub

vaidlus, et kostja I rahuldas nõude pärast hagi esitamist. Seetõttu jättis maakohus

õiguspäraselt TsMS § 168 lg 5 alusel menetluskulud kostjate kanda.

9. TsMS § 174 lõike 1 alusel määrab kohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks

menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses. Ringkonnakohus ei nõustu

kostjaga I, et kindlaksmääratud menetluskulud on ebamõistlikult suured. Maakohus on teinud

menetluskulude kindlaksmääramisel kaalutlusotsuse ja põhjendanud TsMS § 436 lõikes 1

sätestatut järgides, millised menetluskulud on põhjendatud ja millised mitte. Kuna maakohus

ei rikkunud menetluskulude kindlaksmääramisel menetlusõigust, ei saa ringkonnakohus

sekkuda maakohtu tehtud kaalutlusotsusesse.

10. Määruskaebuse rahuldamiseks ei anna ka alust kostja I väide, et tema majanduslik olukord

on kehv. Menetluskulude kindlaksmääramisel lähtutakse mitte neid tasuma kohustatud isiku

majanduslikust olukorrast, vaid kulude hüvitamist nõudma õigustatud isiku menetluskulude

vajalikkusest ja põhjendatusest (TsMS § 174 lg 1). Ringkonnakohus leiab, et selles asjas ei ole

alust kohaldada ka TsMS § 162 lõiget 4, mille järgi saaks jätta kulud täielikult või osaliselt

poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti,

oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. TsMS § 162 lg 4 kohaldamiseks ei

piisa üksnes ebaõiglusest või ebamõistlikkusest, vaid seadusandja on siin kehtestanud

kõrgendatud standardi, mille järgi peab olema äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik

kohtukulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti. TsMS § 162 lg 4 lubab

erandlikel asjaoludel jätta kohtukulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda (Riigikohtu 26.

jaanuari 2011 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-142-10, p 10). Tegemist on kohtu kaalutlusotsusega.

345 euro suuruse menetluskulu kandmine ei ole kostja I jaoks äärmiselt ebaõiglane või

ebamõistlik ning asjas ei esine erandlikke asjaolusid. Väljamõistetud kulud ei ületa isegi

kostja I igakuist töötasu ja selle tasumine on mõistlikult võimalik.

11. Ringkonnakohus ei nõustu hagejatega, et määruskaebus tuleb jätta läbi vaatamata.

Iseenesest on õige väide, et TsMS § 633 lg 2 p 2 alusel tuleb apellatsioonkaebuses märkida

apellandi selgelt väljendatud taotlus, märkides ära, millises ulatuses apellant esimese astme

kohtu otsust vaidlustab ning missugust ringkonnakohtu lahendit ta taotleb. See säte kehtib

TsMS § 659 alusel ka määruskaebusmenetluse kohta. Ringkonnakohus leiab, arvestades seda,

et määruskaebuse esitajal ei olnud õigusteadmisi, et kohtu ja menetlusosaliste jaoks on

piisavalt arusaadav, et kostja I soovib ringkonnakohtult lahendit, millega temalt

menetluskulusid välja ei mõistetakse või millega vähendatakse väljamõistetud

menetluskulude rahalist suurust. Määruskaebuse esitaja on selgelt märkinud, et väljamõistetud

menetluskulud on ebamõistlikult suured. Sellest võib järeldada, et määruskaebuse esitaja

vaidlustab menetluskulude kindlaksmääramist.

12. Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata (TsMS

§ 178 lg 4).

(digitaalselt allkirjastatud)