2-21-12785/30 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Ulvi Loonurm, Krista Kirspuu, Mati Maksing

Otsuse tegemise aeg ja koht

15.12.2022, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-12785

Tsiviilasi

UAB „MONTUOTOJAS“ hagi Marsalis Sverige AB

vastu võlgnevuse ja viivise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 29.07.2022 otsus

Kaebuse esitaja, liik ja hind

Marsalis Bygg Sverige AB apellatsioonkaebus, hind

96 561,09 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja UAB „Montuotojas“ (registrikood 121520069),

esindajad vandeadvokaat Paul Keres ja advokaat Joonas

Põder

Kostja Marsalis Bygg Sverige AB (registrikood 556777-

2339), esindaja Kerli Leetsaar

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 29.07.2022 otsus muutmata ja apellatsioonkaebus

rahuldamata.

2. Apellatsioonimenetluse kulud jätta kostja kanda.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse määrab kindlaks asja lahendanud maakohus

pärast kohtuotsuse jõustumist TsMS § 177 lg-s 2 sätestatud korras.

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. UAB „MONTUOTOJAS“ (hageja/müüja) esitas 13.08.2021 Harju Maakohtule hagi

Marsalis Sverige AB (kostja/ostja) vastu, milles palus välja mõista võla 85 379,47 eurot ja

hagiavalduse esitamise ajaks (13.08.2021) sissenõutavaks muutunud viivise 4 931,84 eurot.

Hageja palus kohustada kostjat tasuma põhinõudelt viivist 0,2% päevas alates hagiavalduse

esitamisest kuni põhinõude täitmiseni. Menetluskulud tuli jätta kostja kanda.

2. Hagi kohaselt sõlmisid pooled 04.06.2020 ostu-müügilepingu, millega hageja kohustus

müüma kostjale lepingu lisas 2 olnud hinnapakkumuses toodud teraselemente ja kostja hagejale

nende eest tasuma 166 555,94 eurot. Vastavalt lepingu p-le 4.1. tasus kostja hagejale esmalt

ettemaksu 10% tehingu hinnast ja seejärel järgnevalt pidi maksma kauba eest 45 päeva peale

vastava arve koostamise kuupäeva. Hageja andis kauba kooskõlas lepingu p-ga 6.7. üle

28.07.2020, 15.09.2020 ja 10.12.2020. Müüja edastas ostjale tasumiseks kolm arvet:

− MON20/0828 summas 74 955,40 eurot (nõue muutus sissenõutavaks 11.09.2020) –

ostja tasus 17 015 eurot (tasumata 57 940,40 eurot), arve alusel sissenõutavaks

muutunud viivis oli 3 893,59 eurot;

− MON20/1429 summas 11 238,70 eurot (nõue muutus sissenõutavaks 24.01.2021) –

arve tasumata, arve alusel sissenõutavaks muutunud viivis 451,80 eurot;

− MON20/1497 summas 16 200,37 eurot (nõue muutus sissenõutavaks 14.02.2021) –

arve tasumata, arve alusel sissenõutavaks muutunud viivis 586,45 eurot.

Kokku jättis kostja hagejale arvete alusel maksmata 85 379,47 eurot. Lepingu p 4.4. kohaselt

kohustus ostja müüjale maksetega hilinemise korral tasuma viivist 0,02% võlgnevuse jäägist

iga päeva eest, mil ta viivituses oli alates sissenõutavusele järgnevast kuupäevast.

Kostja ei teatanud hagejale, et tal oleks etteheiteid talle tarnitud kauba lepingutingimustele

vastavuse suhtes. Kostjal kui ehitusettevõttel lasus kohustus asi viivitamata peale selle

üleandmist üle vaadata. Mistahes etteheited kauba lepingutingimustele vastavusele oleks kostja

pidanud esitama vahetult peale kauba kättesaamist. Hagi esitamise seisuga esitatud vastuväited

polnud tähtaegsed. Kostja 23.07.2021 teade polnud nõuetekohane, sest seda ei esitatud

õigeaegselt. Kostja oleks hiljemalt 2020 lõpus pidanud teada saama kauba väidetavast

lepingutingimustele mittevastavusest. Värvikvaliteedi oleks pidanud avastama kauba

ülevaatamise käigus (silmaga nähtav ja polnud varjatud puudus). Samuti polnud selge, millistel

konkreetsetel tarnitud esemetel väidetav puudus esines ja milles seisnes värvimiskvaliteedi

standardile mittevastavus. Müüjal polnud võimalik tuvastada, kas tooted peab üle värvima või

sobib mõni muu meede ning kas üldse oli tegemist kauba lepingutingimustele

mittevastavusega. Kostja ei tõendanud oma väidet talle tarnitud kauba 70% ulatuses

lepingutingimustele mittevastavuse kohta. Hageja vaidles kostja tasaarvestuseavaldusele vastu.

Ka kostja esitatud inspektsiooniaruanne ei tõendanud puudusi. Inspekteerimine toimus

25.05.2020 ja 30.11.2020, kuigi kaup tarniti 28.07.2020, 15.09.2020 ja 10.12.2020. Seetõttu

aruandes viidatud puudused ei saanud kostja 23.07.2021 teatises osundatud arvetega kauba

puudusi tõendada. Inspektsiooni käigus ei avastatud ühtegi üldist teraselementide värvitöö

puuduslikkust, vaid parandusvärviga töödeldud kohtade värvipaksuse paksust. Muu hulgas, kui

inspektsiooni teostati 30.11.2020, siis vastava aruande esitas kostja alles kohtumenetluses

(mõistlik tähtaeg oli möödunud). Isegi kui jaatada, et ostja ei osanud puudusi ise otsida, siis

hiljemalt 30.11.2020 ülevaatusel pidi ostja saama enda väidetud puudustest teadlikuks, kuna

inspektsiooni juures viibis ostja enda töötaja. Ka 06.05.2022 aruandest ei ilmnenud, et selles

käsitleti hageja tarnitud kaupu, selles sisaldavaid fotosid polnud võimalik seostada konkreetsete

hageja tarnitud toodetega, sellest ei ilmnenud väidetud rikkumise sisu ega ulatus ning et

kaupadel väidetavalt esinevad puudused oleksid hageja tegevuse või tegevusetuse tulemus.

Ostja ei tõendanud, et kaup ei vastanud lepingutingimustele.

Kostja vastuväited

3. Kostja vaidles hagile vastu, palus jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja tegi hagejale hinnapäringu, millele hageja vastas ning ühtlasi esitati kostjale

kaubakirjeldused. Toodete kirjelduses oli täpselt välja toodud, millistele nõuetele pidanuks

toodetel olev värvikiht vastama. Kostja ei nõustunud hageja väitega, et ta ei teatanud müüjale

etteheidetest. Toodete mittevastavus selgus juulis 2021 projekti ülevaatuse käigus inspektori

poolt. 09.06.2021 teostati inspektorite poolt ülevaatus ja koostati vastav akt (ülevaatused

toimusid 25.02.2020, 30.11.2020 ja 30.11.2020). Selles tuvastati, et värvikihi paksus oli

lubatust mitu korda väiksem. Kostja saatis müüjale 23.07.2021 teate, et ta vaidlustab esitatud

arveid tulenevalt toodete halvast kvaliteedist. Teates selgitati, et 70% toodete värvikvaliteedist

ei vastanud standarditele ja lepingule ning kostja hinnanguline kahju oli 119 600 eurot. Samuti

palus kostja teavitada 10 tööpäeva jooksul, kas hageja tuleb tooteid üle värvima ning

informeeris hagejat, et juhul kui hageja ei tule tooteid üle värvima, teostab kostja ise üle

värvimise hageja kulul. Müüja vastas 04.08.2021, et ostja nõue oli alusetu. Kostja korraldas ise

toodete kvaliteedi parandamise. Vastavaid töid teostas Alston Gruppen AB. Parandustööde

mahuks hinnati 119 600 eurot, tööde eeldatav lõpptähtaeg 2021 oktoobri lõpp. Kostja kandis

kulusid 20.06.2022 seisuga 25 926,65 eurot. Kostja tasaarvestas temale tekkiva kohustuse kogu

ulatuses hageja nõudega.

Maakohtu otsus

4. Maakohus rahuldas hagi võlaõigusseaduse (VÕS) § 208 lg 1, § 217 lg 1, lg 2, § 218 lg 1, lg

4, § 219 lg 1, § 101 lg 3, § 220 lg 3, § 221 lg 1 p-de 1 ja 2, lg 2 ning § 76 lg 1 alusel (vt ka

Riigikohtu 08.02.2012 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-156-11, p 19 ja 30.11.2005 otsust tsiviilasjas

nr 3-2-1-131-05, p 13). Kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja võlgnevuse 85 379,47 eurot

ja viivise 4 931,84 eurot ning kohustas kostjat tasuma hagejale viivist 0,02% päevas tasumata

põhinõudelt alates hagi esitamisest kuni põhivõlgnevuse täitmiseni. Menetluskulud jäid kostja

kanda, kuid kohus menetluskulusid rahaliselt kindlaks ei määranud.

Kostja soovis osta 03.06.2020 pakkumises toodud teraselemente (I kd tl 21-23), mis koostati

11.05.2020 saadetud jooniste alusel (I kd 101p - 200). Poolte vahel polnud vaidlust, et nende

vahel oli sõlmitud müügileping (I kd tl 4-23). Hageja tarnis kostjale kauba 28.07.2020,

15.09.2020 ja 10.12.2020 ning esitas 28.07.202 kostjale arve nr MON20/0828 summas

74 955,40 eurot, 10.12.2020 arve nr MON20/1429 summas 11 238,70 eurot ja 31.12.2020 arve

nr MON20/1497 summas 16 200,37 eurot. Kostja tasus arve nr MON20/0828 alusel vaid

17 015 eurot, s.t tasumata oli 85 379,47 eurot. Pooled vaidlesid, kas ostjale üleantud asi vastas

lepingutingimustele või oli tegemist asja lepingutingimustele mittevastavusega, mille eest

müüja vastutas ning mille tõttu oli ostja õigustatud kauba eest tasumisest keelduda, sh

tasaarvestada oma nõudega.

Kostja esitas puuduste tõendamiseks 09.06.2021 ülevaatuse akti (I kd tl 200p - 210) ja

09.06.2021 aruande (II kd tl 4-30; 39-63p). Kostja selgitas, et antud vaidluses omas tähtsust

ülevaatusakt osa, mis puudutas 30.11.2020 ülevaatust (II kd tl 37 p 2.1., vt p-d O.6.2, O.6.3 ja

O.6.4). Kostja soovis puuduste esinemist tõendada ka tunnistaja C ütlustega.

Kohus leidis, et ülevaatusakti alusel polnud võimalik tuvastada, et kontrollspetsialiste poolt

esile toodud puudused oleksid kuidagi seotud hageja tarnitud teraselementidega või et

nimetatud puudused oleksid kuidagi seotud hageja tegevuse või tegevusetusega. Sellele viitas

asjaolu, et p O.6.2 osa puudutas kruviliiteid ja p O.6.4 katlamaja/hooldusruumi juurde

paigaldatud ja veel paigaldamata uksi. Hageja polnud seotud kruviliidetega ega tarninud ka

uksi. Aruande p-s O.6.3 oli viidatud rooste täheldamisele kohtades, mis kostja sõnul oli

parandusvärviga lõpuni töödeldud. Võttes arvesse, et hageja tarnis ostetud teraselemendid

28.07.2020, 15.09.2020 ja 10.12.2020 ning kosta ei toonud kohtu ette asjaolusid, et kostja oleks

pidanud enne 30.11.2020 teostama hageja tarnitud teraselementide suhtes parandustöid

ülevärvimise näol, siis ei saanud olla aktis viidatud puudused seotud hageja müüdud

teraselementidega või nende puudustega. Tunnistaja kinnitas, et 30.11.2020 oli

keevitusekohtade kontroll ja see ei puudutanud värvipaksust (II kd tl 75p). Ka 09.06.2021

aruanne ei tõendanud kostja väiteid. Aruandes foto 3 juures viidati piltidele 1 ja 2 ning

nimetatud fotod olid seotud ülevärvimisega. Kuna kostja ei toonud kohtu ette asjaolusid, millal

hageja müüdud teraselementide suhtes pärast 30.11.2020 kontrolli (siis kontrolliti

keevituskohti) värvimõõtmisi tegi ja millised olid tulemused ning et selle tagajärjel oli fotodel

1 ja 2 ehitustorud kostja poolt lastud üle värvida, siis ei olnud võimalik seostada fotol 3

kajastatud mõõtmist hageja müüdud ehitustoruga. Foto 17 osas märkis kohus, et 30.11.2020

aruande pinnalt sai järeldada, et ehitusel kasutati hageja müüdud teraselemente, kuid lisaks

kasutati ka teiste müüjate teraselemente. Kuna ühegi tõendi pinnalt ei saanud konkreetsel fotol

fotografeeritud eset seostada hageja müüdud teraselemendiga, polnud kostja tõendanud, et fotol

nr 17 oli pildistatud hageja müüdud toodet ja hageja tootel olev kiht oli liiga õhuke. Kostja

märkis 23.07.2021 teates, et 70% toodetest oli värvikahjustusega (I kd tl 71). Tunnistaja

kinnitas ütlusi andes, et ta sai kinnitada vaid seda, et kostja käis kõik üle. Visuaalset kontrolli

teostati pisteliselt.

Kostja ei tõendanud, et müüdud kaup oli puudustega, millised konkreetsed tooted olid

puudustega ja millises ulatuses puudused esinesid. Kostja ei tõendanud väidet, et 70% ostetud

teraselementidest olid värvikahjustusega. Isegi kui lugeda, et 09.06.2021 aruande lisa foto nr

17 kajastas puudusi just hageja müüdud teraselemendil, siis oli tegemist vaid ühe talaga, mille

värvikoht oli õhuke.

Kohus nõustus hagejaga, et isegi kui jaatada, et kostja ei osanud puudusi ise otsida, siis hiljemalt

30.11.2020 ülevaatusel pidi kostja saama enda väidetud puudustest teadlikuks, kuna

inspektsiooni juures viibis ka kostja töötaja. Ostja polnud vabastatud kauba ülevaatamise

kohustusest. Puudusid õigustused müüja teavitamiseks alles 23.07.2021. Isegi kui puudused

esinesid, siis oli ostja minetanud õiguse tugineda lepingutingimuste mittevastavusele, sest ei

teatanud nendest mõistliku aja jooksul. Lisaks ei vastanud kostja 23.07.2021 teade VÕS § 220

lg-s 2 sätestatud nõuetele, sest lepingule mittevastavust ei olnud piisavalt täpselt kirjeldatud.

Üksnes 70% värvikahjustustele viitamist ei saanud lugeda täpsele kirjeldusele vastavaks.

Kuna kohus ei tuvastanud, et müüdud teraselemendid ei vastanud lepingutingimustele, ei olnud

müüja seotud kuludega, mida ostja kannab parandustööde teostamisele. Isegi kui puudused

esinesid, oli tunnistaja ütlustega tõendatud, et kostja pidi puuduste ulatusest sõltumata käima

kogu objekti üle, s.t teostama parandustööd täies ulatuses. Kuivõrd kostja ei toonud kohtu ette

asjaolusid, millises ulatuses vastutaks võimaliku puuduse esinemisel hageja teostatud

parandustööde eest (hageja vastutus piirneks üksnes hagejaga seotud puuduste kõrvaldamisele

kuulunud osaga), ei saanud ka tasaarvestust teostada. Hageja nõue viivise väljamõistmiseks

kuulus rahuldamisele VÕS § 101 lg 1 p 6, TsMS § 367 ja lepingu p 4.4. alusel.

Kostja apellatsioonkaebus

5. Kostja palus tühistada maakohtu otsuse ja teha uue, millega jätta hagi rahuldamata või

alternatiivselt saata asi esimese astme kohtule uueks läbivaatamiseks. Menetluskulud tuli jätta

hageja kanda.

Maakohus jättis põhjendamatult kostja tõendid arvestamata ning kohaldas ebaõigesti

materiaalõiguslikke norme, mis tõi kaasa ebaõige lahendi tegemise. Kohus asus ebaõigesti

seisukohale, et polnud võimalik tuvastada, et kontrollspetsialistide poolt esile toodud puudused

oleksid seotud hageja tarnitud teraselementidega või et nimetatud puudused oleksid kuidagi

seotud hageja tegevuse või tegevusetusega. Samuti asus kohus ebaõigesti seisukohale, et kostja

ei tõendanud, et hageja müüdud kaup oli puudustega ja millises ulatuses puudused esinesid.

Värvimistööde inspektsiooni aktist oli näha, et värvikihi paksus oli ebapiisav,

metallkonstruktsioonidel oli rooste, värv kohati murenes ja oli kahjustustega. Puuduste

olemasolu sai tuvastada tunnistaja ütlustega. Kohus ei võtnud arvesse tunnistaja ütlusi.

Puudused käisid just hageja toodete kohta. Kostja tõendas piisavalt puuduste esinemist hageja

poolt tarnitud toodetel ning nimetatust tulenevalt oli põhjendatud ka kostja nõue ja

tasaarvestusavaldus. Kohus jättis vääralt kostja tasaarvestusavalduse rahuldamata.

Kostja ei nõustunud, et ta ei teavitanud hagejat puudustest õigeaegselt. Elementide jõudmisel

objektile kontrollitakse elementide visuaalset ja arvulist vastavust nõuetele, kuid polnud ühtegi

mõistlikku põhjust ega ka vajadust teha eraldi igale elemendile värvikihi paksuse vastavuse

kontrolli. Kostjal polnud kohustust lasta töö üle vaadata asjatundjal. Kauba üle andmisel piisas

üksnes kauba visuaalsest ja arvulisest üldisest kontrollist ning spetsiifilist kontrolli, mis nõuaks

eksperdi kaasamist polnud vajadust teha. Värvikihi paksuse kontrollimiseks oli vaja eraldi

aparaati ning spetsialisti. Asjaolu, et kaup ei vastanud nõuetele selgus alles 09.06.2021 teostatud

eksperdi kontrollist. Kostja teavitas hagejat kirjalikult puudustest 23.07.2021. Nimetatud aeg

polnud ebamõistlikult pikk. Kuivõrd hageja keeldus puudusi kõrvaldamast, siis pidi kostja ise

asuma neid kõrvaldama.

Vastustaja seisukohad

6. Hageja vaidles apellatsioonkaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata. Menetluskulud tuli

jätta kostja kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

7. Ringkonnakohus, leiab, et maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud ning

apellatsioonkaebuse väited ei anna alust selle tühistamiseks. Otsus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1

alusel jätta muutmata ja apellatsioonkaebus rahuldamata. Ringkonnakohtu hinnangul ei

rikkunud maakohus otsuse tegemisel menetlusõiguse norme ja kohaldas materiaalõiguse norme

õigesti. Maakohus on oma seisukohti piisavas ulatuses põhjendanud. Ringkonnakohus nõustub

esimese astme kohtu põhjendustega ja TsMS § 654 lg-st 6 tulenevalt neid ei korda.

8. TsMS § 652 lg 1 p 1 alusel võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse läbivaatamisel ja

lahendamisel aluseks esimese astme kohtus tuvastatud faktilised asjaolud, kuna puuduvad

kahtlused vastavate faktiliste asjaolude tõendamise menetluse õiguspärasuse või ebapiisava

ulatuse kohta ja ringkonnakohus ei pea nimetatud asjaolude uut tuvastamist vajalikuks.

9. Vaidlust ei olnud selles, et pooled sõlmisid 04.06.2020 müügilepingu, mille kohaselt hageja

müüs kostjale teraselemente ja kostja kohustus nende eest tasuma 166 555,94 eurot. Hageja

andis vedajale kauba üle 28.07.2020, 15.09.2020 ja 10.12.2020 ja kostja sai kauba kätte. Kostja

tasus ettemaksu ja kohustus kauba eest maksma 45 päeva peale arve koostamise kuupäeva.

Hageja esitas 3 arvet, millest kostja jättis maksmata 85 379,37 eurot. Kostja kohustus tasuma

maksetega hilinemisel viivist 0,02% võlgnevuse jäägist iga viivitatud päeva eest. Kostja

vastuväidetel ei vastanud hageja tarnitud kaup lepingutingimustele, kostja tegi parandustöid

ning ta tasaarvestas tehtud kulutused hageja nõudega.

Kostja on apellatsioonkaebuses korranud maakohtus esitatud vastuväiteid hagile ja neile kõigile

on maakohus piisava põhjalikkusega vastanud. Apellatsioonkaebuses heidab kostja maakohtule

ette kostja tõendite ebaõiget hindamist, mistõttu jäi tuvastamata hageja tarnitud kauba

lepingutingimustele

mittevastavus.

Vastuseks

apellatsioonkaebuse

väidetele

märgib

ringkonnakohus järgmist.

10. Ringkonnakohtu hinnangul ei rikkunud maakohus tõendite hindamisel TsMS § 232 lg 1

nõuet. Kohus on kõiki tõendeid hinnanud ja tuvastanud, et kostja ei tõendanud, et talle tarnitud

kaup poleks vastanud lepingutingimustele.

11. TsMS § 5 lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel,

lähtudes nõudest, ning sama paragrahvi teise lõike järgi on pooltel võrdne õigus ja võimalus

oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool

määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid

asjaolusid tõendab. TsMS § 230 lg 1 kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid

asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

Kostja esitas kauba lepingutingimustele mittevastavuse tõendamiseks 09.06.2021 ülevaatuse

akti, millest kostja selgitusel omas vaidluses tähtsust akt nr 200149-1.6.osa, mis puudutas

30.11.2020 ülevaatust (II kd, tl 37 p.2.1). Maakohus on hinnanud kostja tõendit ja järeldanud,

et pole võimalik tuvastada, et kontrollspetsialistide poolt esile toodud puudused oleksid kuidagi

seotud hageja tarnitud teraselementidega või et väidetud puudused oleksid seotud hageja

tegevuse või tegevusetusega. Kostja esitatud aktis osa 0.6.2 puudutab kruviliiteid ja 0.6.4

katlamaja/hooldusruumi juurde paigaldatud ja veel paigaldamata uksi, kusjuures hageja ei

olnud seotud ei kruviliidetega ega tarninud ta ka uksi. Osas 0.6.3 oleva kirjelduse kohaselt oli

30.11.2020 ülevaatusel pisteliselt kontrollitud parandusvärviga kohti. Nõustuda saab

maakohtuga, et kuivõrd hageja tarnis teraselemendid 28.07.2020, 15.09.2020 ja 10.12.2020

ning kostja ei väitnud, et ta oleks pidanud teostama enne 30.11.2020 hageja tarnitud

teraselementide suhtes parandustöid (sh neid üle värvima), siis ei saanud viidatud puudused olla

seotud hageja müüdud teraselementidega või nende puudustega. Samasel seisukohale jäi kohus

09.06.2021 aruande, kus oli ülesandeks seatud esmase terasraami pinnatöötluse, ülevärvimise

kontroll ja fotode hindamisel, et võimalik ei olnud tuvastada, kas fotol olevad esemed on hageja

müüdud teraselemendid või millised neist on defektsed. Osas 0.6.4 märgiti, et kontroll oli

pisteline. Et visuaalne kontroll oli pisteline, kinnitas kostjapoolne projektijuht C, maakohtus

29.06.2022 istungil oma ütlustes (I kd, lk 73 jj) Tunnistaja lisas, et ta viibis objektil, kui

inspektor detailide värvikihi paksust kontrollis, et objektil oli sadu metallist detaile ja kui

tuvastati mõnel detailil rikkumine, ei hakatud ülejäänud objekti lõpuni kontrollima, vaid paluti

kõik ära parandada. Apellatsioonkaebuse väide, et kohus tunnistaja ütlustega ei arvestanud, ei

ole õige. Maakohus on tunnistaja ütlusi hinnanud kooskõlas TsMS § 232 lg 1 nõudega.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja ei tõendanud, et hageja müüdud

teraselemendid olid puudustega või millised konkreetsed tooted olid puudustega. Kostja

avaldas apellatsioonkaebuses, et hageja pole väitnud, et inspektsiooniaruandes viidatud

metallkonstruktsioonid ei olnud hageja toodang. TsMS § 652 lg 4 kohaselt on tegemist uue

väitega, mis jääb tähelepanuta. Tõendamisreegleid arvestades oleks pidanud kostja vaidluse

korral esitama väite ja vajadusel tõendama, et tehase ehitamisel kasutati vaid hageja tarnitud

elemente.

12. Maakohus on selgitanud, et isegi kui müüdud teraselemendid olid puudustega, tuli sellest

hagejat mõistliku aja jooksul teavitada, sest majandustegevuses sõlmitud lepingu puhul kaotab

ostja õiguse tugineda ostetud asja lepingutingimustele mittevastavusele, kui ta õigeaegselt asja

üle ei vaadanud ja lepingutingimustele mittevastavusest ei teatanud. Kostja viitas

apellatsioonkaebuses VÕS §-le 643, mis käsitleb töö ülevaatamise kohustust töövõtulepingu

puhul ja selgitas, et temal kui tellijal ei ole kohustust lasta töö asjatundjal üle vaadata.

Ringkonnakohus selgitab, et kuivõrd pooled olid sõlminud müügilepingu, oli kostjal ostjana

kauba ülevaatamise kohustus. Kostja objektijuht C viibis 30.11.2020 inspektsioonide

(ülevaatuse) juures, mille käigus väidetavad puudused avastati ja järelikult pidi ka kostja neist

vastaval hetkel teadlikuks saama. Kostja väitel selgus talle, et kaup ei vasta nõuetele, alles

09.06.2021 ja ta teavitas hagejat sellest 23.07.2021, mis toimus ta hinnangul piisavalt kiiresti.

Ringkonnakohus jagab maakohtu seisukohta, et isegi kui puudused esinesid, on kostja

minetanud õiguse tugineda lepingutingimuste mittevastavusele, sest ta ei teavitanud puudustest

mõistliku aja jooksul. Hageja selgitusel esitas kostja talle teate peale seda, kui hageja hakkas

nõudma müügihinna võlgnevuse tasu maksmist. Hageja hinnangul oli tegemist nn otsitud

ettekäändega, et vältida kauba eest maksmist (apellatsioonkaebuse vastuse p 28). Maakohtu

hinnangul, ei vastanud 23.07.2021 puudustest teavitamise teade ka VÕS § 220 lg-s 2 sätestatud

nõuetele, kuna lepingule mittevastavust ei olnud kirjeldatud piisavalt täpselt.

13. Maakohus tuvastas ja sellega ringkonnakohus nõustub, et kuna hageja müüdud

teraselemendid vastasid lepingutingimustele, ei ole hageja seotud kostja väidetavate

parandustööde kuludega. Kostja tasaarvestusavalduse rahuldamiseks puudus alus.

14. Kokkuvõttes leiab ringkonnakohus, et maakohtu otsus on põhjendatud ja seaduslik. Kostjal

tuleb maksta hagejale talle müüdud kauba eest ja tasuda lepingu artiklis 4.4 kokkulepitud

viivist. Kohtu seisukoha kujunemine on jälgitav ja otsus on kooskõlas TsMS § 442 lg 8

nõuetega. Kaebuse väited ei anna alust hinnata tõendeid maakohtust erinevalt ega jõuda

apellatsioonkaebuses soovitud tulemuseni. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja

maakohtu otsus muutmata.

Menetluskulude jaotus

15. TsMS § 173 lg 1 kohaselt määrab kohus asjas tehtavas lõpplahendis kindlaks

menetluskulude jaotuse. Maakohus jättis menetluskulud kostja kanda, ning ringkonnakohtul

pole alust otsust selles osas muuta. Apellatsioonkaebuse rahuldamata jätmisel jäävad TsMS §

171 lg 1 alusel apellatsioonimenetluse kulud kostja kanda.

Maakohus ei määranud kindlaks hüvitatavate menetluskulude rahalist suurust, mistõttu seda ei

tee ka ringkonnakohus. Kulud määrab rahaliselt kindlaks maakohus pärast otsuse jõustumist

(TsMS § 177 lg 1 p 2).

(allkirjastatud digitaalselt)