2-22-3728/21 · Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja

Tsiviilasi nr 2-22-3728

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtukoosseis

kohtunik Ülle Raag

Määruse tegemise aeg ja koht

14. detsember 2022, Jõgeva kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-3728

Tsiviilasi

Exx-Gxxxxx Pxxx (pankrotis) pankrotimenetlus

Menetlusosalised

võlgnik:

ExxxGxxxxx

Pxxx

(pankrotis;

isikukood

xxxxxxxxxxx; elukoht: xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx;

telefon: xxxxxxxxxx e-post: xxxxxxxxxxxxx@gmail.com),

lepinguline esindaja: Mart Sikut (Sikuti Advokaadibüroo;

e-post: mart.sikut@sikutiab.ee);

pankrotihaldur: Tiia Kalaus (OÜ Civilex; Soola 3, Tartu

linn, 51004 Tartu maakond; telefon: 7 407 662; 50 46694;

e-post: tiia.kalaus@civilex.ee);

usaldusisiku

kandidaat:

Annika

Rau

(isikukood

48405176538;

telefon:

56620629:

e-post:

volanoustamine@gmail.com)

Menetlustoiming

pankrotimenetluse

raugemine,

pankrotihalduri

tasu

määramine, võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamise otsustamine

Menetlustoimingu aeg

7. november 2022

RESOLUTSIOON:

1. Lõpetada füüsilisest isikust võlgniku Exx-Gxxxxx Pxxx (pankrotis) pankrotimenetlus

raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist, sest pankrotivarast ei jätku

pankrotimenetluse kulude katteks.

2. ExxxGxxxxx Pxxx (pankrotis) võlausaldajate tunnustatud nõuete osad, mille

ulatuses võlausaldajad ei ole raha saanud, on alljärgnevad:

II järk (PankrS § 153 lg 1 p 2) – muud tähtaegselt esitatud tunnustatud nõuded:

Võlausaldaja (registrikood)

Saamata

nõue €

Jaotise

%

Andmed võlausaldajatele

väljamaksete tegemiseks

1. Eesti Inkasso OÜ (12438291)

315,70

0,66

EE492200221057039340

2. PlusPlus Capital AS (11919806)

21 482,06

44,94

EE082200221053320710

Viitenumber: 24970213

3. Holm Bank AS (14080830)

3 321,27

6,95

EE087700771000802113

Viitenumber: 00381011226

4. OK Incure OÜ (11542046)

6 223,70

13,02

EE452200221066697508

Viitenumber: 68925100087585808

5. Eesti Energia AS (10421629)

135,83

0,28

EE322200221112223334

Viitenumber: 88199420144

6. Nord Collect OÜ (11897588)

2 926,21

6,12

EE097700771004470732

7. ERA Liisingu Inkassoteenused

AS (10625474)

2 872,01

6,01

EE121200001297817924

8. Aktiva Finants OÜ (10746479)

10 525,65

22,02

EE147700771000526428

Saaja: Julianus Inkasso OÜ

Kokku:

47 802,43

100,00

Võlgnik nõuetele vastuväiteid ei esitanud.

3. Exx-Gxxxxx Pxxx maksejõuetuse tekkimise põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 162

lg 3, § 163 lg 5, § 28 tähenduses.

4. Vabastada Tiia Kalaus Exx-Gxxxxx Pxxx (pankrotis) pankrotihalduri kohustustest.

5. Määrata pankrotihaldur Tiia Kalause tasuks Exx-Gxxxxx Pxxx (pankrotis)

pankrotimenetluses 654 eurot, mille lisandub käibemaks 130,80 eurot, kokku 784,80

eurot, ja mõista tasu büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so OÜ-le CiviLex.

6. Anda

Exx-Gxxxxx

Pxxxxx

(pankrotis)

hüvitamiskohustuseta

menetlusabi

pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest summas 654 eurot, millele

lisandub käibemaks 130,80 eurot, kokku 784,80 eurot.

7. Riigi Tugiteenuste Keskusel maksta pankrotihaldur Tiia Kalause pankrotihalduri

tasu katteks riigi vahenditest 784,80 eurot, sh käibemaks, OÜ CiviLex (registrikood

12088721) arvelduskontole nr EE312200221055387366.

8. Algatada Exx-Gxxxxx Pxxx (pankrotis) suhtes võlgniku kohustustest vabastamise

menetlus.

Kui füüsilisest isikust võlgnik on enne 2022. aasta 1. juulit esitanud kohustustest

vabastamise avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse

algatamise, otsustatakse kohustustest vabastamine PankrS § 175 lõikest 1 tuleneva viie

aasta asemel pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest. (PankrS § 1933 lg 2).

Seega otsustab kohus kohustustest vabastamise pärast kolme aasta möödumist menetluse

algatamisest.

9. Nimetada kohustustest vabastamise menetluses ExxxGxxxxx Pxxx usaldusisikuks

Annika

Rau

(isikukood

48405176538;

telefon:

56620629:

e-post:

volanoustamine@gmail.com).

10. Usaldusisikul (Annika Raul) kanda tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata

sissenõuet, Exx-Gxxxxx Pxxx igapäevakulutusteks mõeldud arvelduskontole.

Igakuuliselt tuleb eraldada võlausaldajate tarbeks 75% tulust, millele seaduse

kohaselt saab pöörata sissenõude. Eraldis kanda teisele arveldusarvele, millelt

usaldusisik (Annika Rau) teeb väljamaksed võlausaldajatele üks kord aastas (iga

aasta 20. novembril).

11. Kohustada ExxxGxxxxx Pxxxx esitama kohtule perioodilisi (iga kuue kuu tagant)

aruandeid ja teavet võlgniku (s.o iseenda) tegevuse, sissetulekute, vara ning

võlausaldajatele raha eraldamise kohta (PankrS § 173 sätestatud kohustused).

Esimene aruanne esitada 10. juunil 2023, järgnev 10. detsembril 2023, jne.

Usaldusisikul (Annika Raul) tuleb teha vastavalt käesolevas määruses ettenähtud

jaotistele üks kord aastas (iga aasta 20. novembril) võlausaldajatele väljamakseid ja

esitada selle kohta aruanne kohtule iga aasta 10. detsembriks, esimene aruanne

esitada hiljemalt 10. detsembril 2023.

12. Võlgniku kohustused kohustustest vabastamise menetluse kestel on järgmised

(PankrS § 173):

Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist

tegevust ei ole, siis seda otsima.

Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha

vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku

nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest saadud tulu või

ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule. Usaldusisik peab

sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.

Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata

sissenõuet. Täitemenetluse seadustik (TMS) § 132 lg 1 järgi sissetulekut ei arestita, kui

see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära (alates 01.01.2022 654 eurot) suurust

või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust, mittearestitav summa suureneb iga

ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus.

Kui võlgniku sissetulek on väiksem, kui TMS § 132 lg 1 toodud alammäär ning

sissenõude pööramine võlgniku muule varale ei ole viinud või eeldatavalt ei vii nõude

täielikule rahuldamisele, võib TMS § 132 lg 12 kohaselt arestida ühes kuus kuni 20%

võlgniku sissetulekust, millest on maha arvestatud Statistikaameti poolt avaldatud

arvestuslik elatusmiinimum. Kui võlgnikul on ülalpeetavaid, arvutatakse TMS § 132 lg 12

nimetatud 20% sissetulekust, millest on maha arvatud lisaks Statistikaameti poolt

avaldatud elatusmiinimumile mittearestitav summa iga ülalpeetava kohta.

TMS § 131 lg 1 p 1-12 järgi ei saa sissenõuet pöörata järgmistele sissetulekutele: riiklikud

peretoetused; puudega inimese sotsiaaltoetus; sotsiaaltoetus sotsiaalhoolekande seaduse

tähenduses; Eesti Töötukassa kaudu makstud töötutoetus, stipendium, sõidu- ja

majutustoetus ning toetus ettevõtluse alustamiseks; kehavigastuse või terviserikke

tekitamise tõttu makstav hüvitis, välja arvatud hüvitis kaotatud sissetuleku eest, ja

mittevaralise kahju hüvitis; töövõimetoetus; seadusel põhinev elatis; rahaline

ravikindlustushüvitis

ravikindlustuse

seaduse

tähenduses,

välja

arvatud

ajutise

töövõimetuse hüvitis; riiklik pension seaduses sätestatud ulatuses; vanglast vabanemise

toetus; okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse alusel makstav

represseeritu toetus.

Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole usaldusisikule üle

andma.

II pensionisamba väljamakse kujutab endast sissetulekut, millele saab lähtudes TMS § 131

pöörata sissenõuet ning see loetakse loovutatuks usaldusisikule (PankrS § 173 lg 3; FIMS

§ 47 lg 3). Saadud II pensionisamba väljamaksest tuleb teha võlausaldajatele eraldisi

seaduses ettenähtud määras – s.o 75% sissetuleku osast, mida saab arestida (PankrS § 173

lg 4; FIMS § 47 lg 4).

13. Määrus

saata

menetlusosalistele.

Pankrotihalduril

edastada

määrus

võlausaldajatele. Resolutsiooni seitsmenda punkti osas saata määrus täitmiseks Riigi

Tugiteenuste Keskusele.

14. Avaldada teade pankrotimenetluse lõpetamise ja võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

Edasikaebamise kord

Määruse

peale

on

õigus

esitada

määruskaebus

Tartu

Maakohtu

kaudu

Tartu

Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates määruse saamisest. PankrS § 164 lg 2 alusel võib

võlausaldaja pankrotimenetluse lõpetamise määruse peale ja PankrS § 171 lg 4 alusel

võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise peale esitada määruskaebuse, kui ta

pankrotimenetluse lõpetamise avalduse vastu või võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamise vastu esitas PankrS § 162 lg 2, § 163 lg 2 või § 171 lg 1 sätestatud

vastuväite.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

ExxxGxxxxx Pxxx esitas 14.03.2022. a kohtule avalduse tema enda pankroti

väljakuulutamiseks. Kohus kuulutas 19.04.2022. a määrusega välja ExxxGxxxxx Pxxx

pankroti ja nimetas pankrotihalduriks Tiia Kalause. Võlausaldajate esimene üldkoosolek

toimus 18.05.2022. a.

28.07.2022. a esitas pankrotihaldur kohtule kinnitamiseks lõpliku võlausaldajate nimekirja.

Kohus kinnitas võlausaldajate nimekirja 19.08.2022. a määrusega.

27.10.2022. a esitas haldur kohtule taotluse, milles palub: 1) lõpetada ExxxGxxxxx Pxxx

pankrotimenetlus raugemise tõttu pärast pankroti väljakuulutamist; 2) Pankrotimenetluse

lõpetamisel vabastada pankrotihaldur Tiia Kalaus halduri kohustustest; 3) Kinnitada

pankrotimenetluses halduri tasu summas 784,80 € (s.h. käibemaks), ning mõista tasu välja OÜ

Civilex kasuks (EE312200221055387366); 4) Anda võlgnikule menetlusabi summas 784,80

eurot (s.h. käibemaks) ja välja mõista halduritasu katteks riigi vahenditest OÜ Civilex

(EE312200221055387366) kasuks; 5) Otsustada võlgniku suhtes kohustustest vabastamise

menetluse algatamine ja nimetada ExxxGxxxxx Pxxx kohustustest vabastamise menetluses

usaldusisikuks võlanõustaja Annika Rau (i.k. 48405176538).

Kohus on avaldanud 01.11.2022. a teate väljaandes Ametlikud Teadaanded, et menetluse

raugemise vältimiseks on võimalik maksta kohtu deposiiti 1500 eurot hiljemalt 22.11.2022. a.

Keegi võlausaldajatest ega kolmandatest isikutest ei ole kohtu deposiiti nõutud summat

tasunud.

Annika Rau on esitanud kirjaliku nõusoleku usaldusisiku kohustuste täitmiseks võlgniku

kohustustest vabastamise menetluses.

07.11.2022. a toimunud istungil kuulas kohus ära võlgniku, et temalt saada täiendavaid

selgitusi oma rahaliste vahendite kasutamise ja oma finantskäitumise kohta nii enne pankrotti

kui ka pankrotimenetluse ajal.

ARUANNE

1. Andmed pankrotivara ja selle müügist saadud raha kohta (PankrS § 162 lg 2 p 1)

1.1. Materiaalne põhi- ja käibevara:

Võlgnikule ei kuulunud realiseeritavat vara pankroti väljakuulutamisel

1.2. Muu laekumine: puudub

Pankrotihaldurile teadaolevale kontole, mis oli avatud LHV Pangas võlgniku nimele ei ole

pankrotimenetluse ajal tulu laekunud suuruses, millest oleks olnud võimalik teostada

kinnipidamist pankrotivarasse.

LHV kontole on laekunud erinevate selgitustega makseid eraisikutelt (s.h. selgitusega laen) ja

sotsiaalkindlustusametilt sotsiaaltoetus Rxxxx Sxxxx jaoks.

Haldur esitas võlgnikule päringu, kuhu on tema tulud pankrotimenetluses laekunud ning

vastusena selgitas võlgnik, et tema nimel olid avatud kaks arvelduskontot väljaspool Eesti

krediidiasutusi: LT633500010015077452 ja LT083500010015069130.

Võlgnik selgitas, et avas oma nimel seal konto elukaaslase palvel, sest elukaaslase kontod olid

täituri poolt arestitud.

Haldur, tutvudes esitatud pangakontode väljavõtetega tuvastas, et antud kontodele olid

laekunud pankrotimenetluse ajal ka võlgniku töötasud. Hulgaliselt muude laekumiste juures ei

ole võimalik aru saada, millised on olnud elukaaslase tulud-kulud ja millised võlgniku omad.

Vastavalt esitatud töötasude väljavõtetele on võlgnikule makstud töötasu pankrotimenetluse

ajal järgmiselt:

Mai 2022 – 847,84 eurot (neto)

Juuni 2022 – 992,53 eurot (neto)

Juuni 2022 (koos puhkusetasuga) – 693,10 eurot (neto)

Juuli 2022 – tulu ei olnud (puhkus)

September 2022 – 1067,31 eurot (neto).

Võlgnikul on 3 alaealist ülalpeetavat, mistõttu oli halduri poolt määratud rahaliste vahendite

kasutamise limiit ühes kuus 1308 eurot.

Kuigi töötasu laekumised on jäänud alla kehtestatud limiidi ja seaduse kohaselt arestimist

pankrotivarasse poleks saanud teostada, siis puudub ülevaade, kui palju sai võlgnik muid

tulusid. Laekumine pankrotivarasse seisuga 26. oktoober 2022. a puudub.

2. Andmed pankrotiseaduse § 146 lg 1 nimetatud väljamaksete kohta (PankrS § 143 lg

1 p 3)

Väljamaksed vastavalt PankrS § 146 lg 1 p 1 - vara välistamise nõuded - puuduvad;

Väljamaksed vastavalt PankrS § 146 lg 1 p 2 – võlgnikule ja tema ülalpeetavatele makstav

elatis – pankrotivara arvelt pole tasutud;

Väljamaksed vastavalt PankrS § 146 lg 1 p 3 (massikohustused) – puuduvad;

Väljamaksed vastavalt PankrS § 146 lg 1 p 4 (pankrotimenetluse kulud) – väljamaksed

puuduvad.

Pankrot kuulutati välja ilma ajutist haldurit nimetamata.

Võlausaldajate esimesel üldkoosolekul esitas haldur taotluse halduritasu määramiseks

toimingutasuna. Haldur palub määrata PankrS § 65 lg 113 toimingutasuna halduritasu summas

654 eurot (lisandub käibemaks), kokku 784,80 eurot.

3. Andmed jaotiste alusel väljamakstud raha kohta nõuete rahuldamisjärkude kaupa

(PankrS § 162 lg 2 p 3)

3.1. II järgu võlausaldajatele väljamakseid teostatud ei ole.

3.3. I järgus ja III järgus tunnustatud nõuded puudusid.

4. Andmed iga pandieseme müügist saadu kohta (PankrS § 162 lg 2 p 4)

Pandiesemeid pankrotivarasse ei kuulunud.

5. Andmed müümata pankrotivara ja võlgnikul teistelt isikutelt saadaoleva vara kohta

(PankrS § 162 lg 2 p 5)

Müümata vara puudub.

6. Andmed halduri tegevuse kohta pankrotivara valitsemisel (PankrS § 162 lg 2 p 6)

Haldur juhindus pankrotimenetluse läbiviimisel seadusest ning võlausaldajate ning võlgniku

huvidest. Võlgniku pangakontole, mis oli haldurile teada, oli seatud halduri kasutus- ja

käsutusõigus.

7. Andmed iga võlausaldaja tunnustatud nõude osa kohta, mille ulatuses võlausaldaja

ei ole raha saanud (PankrS § 162 lg 2 p 7)

II rahuldamisjärgus tunnustatud võlausaldajate nõuded, mille ulatuses võlausaldajad ei ole

raha saanud moodustavad 47 802,43 eurot ja jagunevad võlausaldajate vahel alljärgnevalt:

Jrk

nr

Võlausaldaja

Tunnustatud

nõude

suurus EUR

Jaotis

%

Saamata

jaotis

EUR

Võlausaldajate andmed

Konto nr/viitenumber

Eesti Inkasso

OÜ (12438291)

315,70

0,66

315,70 EE492200221057039340

PlusPlus Capital

AS (11919806)

21 482,06

44,94

21 482,06 EE082200221053320710/24970213

Holm Bank AS

(14080830)

3 321,27

6,95

3 321,27 EE087700771000802113/00381011226

OK Incure OÜ

(11542046)

6 223,70

13,02

6 223,70 EE452200221066697508/68925100087585808

Eesti Energia AS

(10421629)

135,83

0,28

135,83 EE322200221112223334/88199420144

Nord Collect OÜ

(11897588)

2 926,21

6,12

2 926,21 EE097700771004470732

ERA Liisingu

Inkassoteenused

AS (10625474)

2 872,01

6,01

2 872,01 EE121200001297817924

Aktiva Finants

OÜ (10746479)

10 525,65

22,02

10 525,65 Saaja: Julianus Inkasso

EE147700771000526428

47 802,43

100,00

47 802,43

8. Andmed pankrotimenetluses esitatud hagide läbivaatamise kohta, samuti hagide

kohta, mida haldur kavatseb veel esitada (PankrS § 162 lg 2 p 8)

Haldur ei ole hagisid esitanud ega kavatse seda ka teha.

9. Kohtukulud ning ajutise halduri ja halduri tehtud vajalikud kulutused (PankrS §

162 lg 2 p 9)

Kohtukulud puuduvad. Halduri poolt tehtud kulutused on kirjeldatud aruande punktis 2 ja

lisatud lõpparuandele. Lõpparuande kinnitamisel kuulub kinnitamisele pankrotihalduri tasu.

Haldur palub määrata PankrS § 65 lg 113 toimingutasuna halduritasu summas 654,00 eurot

(lisandub käibemaks), kokku 784,80 eurot, anda võlgnikule menetlusabi ning tasuda riigi

vahenditest. Prognoositav halduritasu ei ületa PankrS § 95 lõikes 113 sätestatud piirmäära.

10. Muud pankrotimenetluses tähtsust omavad asjaolud ja maksejõuetuse põhjus

(PankrS § 162 lg 2 p 10, lg 3)

ExxxGxxxxx Pxxxxpankrotimenetluses on haldur tuvastanud, et maksejõuetuse põhjuseks oli

võlgniku ebapiisav sissetulek kohustuste täitmiseks. Võlgnik kasvatab kolme alaealist last.

Tutvudes võlgniku pangakontodega, mida ta kasutas pankrotimenetluse ajal, siis on haldur

seisukohal, et võlgnik ei ole pankroti väljakuulutamise järgselt on suurt tarbimishimu

vähendanud. Konto tasumiste kohaselt on seal enamus makseid võlgniku enda tarbeks ning

kahjuks puudub arusaamine, kas lastele on ka midagi jäänud.

Kui võlgniku tarbimisharjumused olid samad ka enne pankroti väljakuulutamist, siis võib

tegemist olla võlgniku poolt raiskamisega ning laenud on võetud kergekäeliselt oma

tarbimisharjumuste ja asjade ostmise vajadusteks.

Halduri hinnangul tuleks kohtul enne kohustustest vabastamise menetluse algatamise

otsustamist saada võlgnikult täiendavaid selgitusi oma rahaliste vahendite kasutamise ja oma

finantskäitumise kohta nii enne pankrotti kui ka pankrotimenetluse ajal.

KOHTU SEISUKOHAD PANKROTIMENETLUSE RAUGEMISE OSAS

Kohus nõustub halduriga, et võlgnikul puuduvad pankrotimenetluse katteks rahalised

vahendid ja tegemist on pankrotimenetluse raugemise olukorraga PankrS § 158 lg 4 mõttes.

Keegi võlausaldajatest ega kolmandatest isikutest ei ole pankrotimenetluse raugemise

vältimiseks kohtu deposiiti nõutud summat tasunud.

Kohus nõustub pankrotihalduri poolt välja toodud maksejõuetuse põhjusega. Tegemist ei ole

kuriteotunnustega teoga ja võlgniku maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu PankrS § 162 lg

3, § 163 lg 5, § 28 tähenduses.

Kohus lõpetab pankrotimenetluse raugemise tõttu, kuna pankrotivarast ei jätku

massikohustuste ja pankrotimenetluse kulude katteks vajalike väljamaksete tegemiseks.

Kuna Exx-Gxxxxx Pxxx pankrotimenetlus lõpetatakse, siis vabastab kohus PankrS § 165 lg 3

alusel Tiia Kalause pankrotihalduri kohustest.

Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine

Füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FiMS) jõustus 01.07.2022. FiMS § 68 lg 2 näeb ette, et

enne FiMS-i jõustumist esitatud pankrotiavalduste, kohustustest vabastamise avalduste ja

võlgade

ümberkujundamise

avalduste

alusel

algatatud

menetlustele

kohaldatakse

pankrotiseaduse redaktsiooni või võlgade ümberkujundamise ja võlakaitse seadust, mis

kehtisid 2022. aasta 30. juunini.

Käesolevas asjas on pankrotimenetlus algatatud enne 2022. a 1. juulit ning kohaldamisele

tulevad füüsilisest isikust võlgniku kohustustest vabastamise menetlust käsitlevad

redaktsioonid, mis kehtisid 2022. aasta 30. juunini.

14.03.2022. a esitas võlgnik Exx-Gxxxxx Pxxx (pankrotis) koos pankrotiavaldusega kohtule

avalduse tema suhtes kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Avaldus sisaldas

kinnitusi, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamist välistada, ja et

ta kohustub täitma PankrS §-s 173 nimetatud kohustusi.

PankrS § 170 lg 1 kohaselt võlgniku kohustusest vabastamise avaldus tuleb esitada kohtule

hiljemalt võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise ajaks või koos pankrotimenetluse

lõpetamisel esitatava aruandega. Võlausaldajate esimene üldkoosolek toimus 18.05.2022.

PankrS § 171 lg 1 sätestab: Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab

kohus PankrS § 158 lõikes 4 sätestatud juhul või lõpparuande kinnitamisel. Võlausaldaja võib

PankrS § 171 lõikes 2 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustusest

vabastamisele vastuväite.

Võlausaldajad ei ole esitanud vastuväidet võlgniku kohustustest vabastamise menetluse

algatamiseks. Haldur on aruandes kohtule esitanud asjaolusid, mis PankrS § 171 lg 2 järgi

saaksid olla aluseks kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmisele. Kohus võib

PankrS § 171 lg 2 toodud asjaolu ilmnemisel jätta võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamata, st menetluse algatamine on kohtu kaalutusotsustus.

Kohus, kaalunud ExxxGxxxxx Pxxx kohustustest vabastamise menetluse algatamist PankrS §

171 lg 2 järgi leiab, et ei ole kaalukat põhjust jätta PankrS § 171 lg 2 alusel kohustustest

vabastamise menetlus algatamata. Võlgniku ärakuulamisest järeldab kohus, et ta on teinud

oma veast tõsised järeldused ja talle tuleb anda võimalus näidata vastutustunnet panustada

oma kohustustest vabastamisse. 07.11.2022. a toimunud võlgniku ärakuulamisel selgitas

võlgnik, et ta ei teavitanud Paysera kontost pankrotihaldurit, sest kontot kasutas võlgniku

elukaaslane ja mitte võlgnik ise ning et kontost mitteteavitamine oli võlgniku viga. Võlgnik

selgitas, et ta mängib internetikasiinodes väga harva ja praegusel ajal tal selleks raha ei ole.

Võlgnik kinnitas, et ta on oma veast aru saanud, Paysera konto on ta kinni pannud ja kasutab

nüüd ainult LHV panka. Ärakuulamisel selgitas kohus võlgnikule võlgniku kohustustest

vabastamise olemust ja sisu ning võlgniku kohustusi selles menetluses, sh kohustust esitada

korrapäraseid aruandeid. Kohus selgitas, et eelistatud on pangakontodel ülekannete tegemine

ja mitte sularaha kasutamine, sest nii saab kohus ülevaate võlgniku kulutuste kohta. Kohus

selgitab võlgnikule, et kõik laekumised võlgnikule, aga ka tema väljaminekud peavad

toimuma läbi võlgniku enda nimel oleva pangakonto.

Kohus hoiatab võlgnikku, et pankrotimenetluse käigus ilmnenud käitumise kordumise korral

kohustustest vabastamise menetluse ajal, võib olla tulemuseks olla võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse lõpetamine ilma võlgnikku kohustustest vabastamata.

Kohustustest vabastamise menetluse algatamine iseenesest ei too endaga kaasa

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist. PankrS § 1933 lg 2 sätestab, et

kui füüsilisest isikust võlgnik on enne 2022. aasta 1. juulit esitanud kohustustest vabastamise

avalduse, mille alusel kohus otsustab kohustustest vabastamise menetluse algatamise,

otsustatakse kohustustest vabastamine PankrS § 175 lõikest 1 tuleneva viie aasta asemel

pärast kolme aasta möödumist menetluse algatamisest.

Kohus rahuldab ExxxGxxxxx Pxxx taotluse kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks

tema suhtes. PankrS § 173 sätestab võlgniku kohustused kohustustest vabastamise menetluse

kestel.

PankrS § 173 lg 1 sätestab: Võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega

ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

PankrS § 173 lg 2 sätestab: Võlgnik peab viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast

elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu

ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta.

PankrS § 173 lg 3 sätestab: Võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest

saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule.

Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele teatama.

PankrS § 173 lg 4 sätestab: Käesoleva paragrahvi lõikes 3 nimetatud tulust peab usaldusisik

võlgnikule üle andma 25 protsenti. Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva

määra.

PankrS § 173 lg 5 sätestab: Võlgnik ei pea usaldusisikule üle andma tulu, millele seadusest

tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet.

PankrS § 173 lg 6 sätestab: Pärimise teel saadu väärtusest on võlgnik kohustatud poole

usaldusisikule üle andma.

II pensionisamba väljamakse kujutab endast sissetulekut, millele saab lähtudes TMS § 131

pöörata sissenõuet ning see loetakse loovutatuks usaldusisikule (PankrS § 173 lg 3; FIMS §

47 lg 3). Saadud II pensionisamba väljamaksest tuleb teha võlausaldajatele eraldisi seaduses

ettenähtud määras – s.o 75% sissetuleku osast, mida saab arestida (PankrS § 173 lg 4; FIMS §

47 lg 4).

PankrS § 172 lg 1 sätestab: Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse,

nimetab ta võlausaldajate üldkoosoleku ettepanekul usaldusisiku, kellele võlgnik teeb PankrS

§ 173 lõigetes 3 ja 6 nimetatud makseid.

Võlanõustaja Annika Rau on esitanud nõusoleku usaldusisiku kohustuste täitmiseks võlgniku

kohustustest vabastamise menetluses. Võlgniku võimekus ise usaldusisiku ülesandeid täita on

seatud kahtluse alla tema käitumisega toimuvas menetluses ja menetluse ausat toimumist

tuleb toetada usaldusisiku nimetamisega.

Kohus leiab, et Annika Rau tuleb nimetada ExxxGxxxxx Pxxx kohustusest vabastamise

menetluses usaldusisikuks. Kohtule ei ole teada asjaolusid, mis välistaksid Annika Rau

nimetamise usaldusisikuks.

PankrS § 172 sätestab usaldusisiku kohustused.

(2)Usaldusisik peab võlgnikult saadud maksed hoidma oma varast eraldi ja need vastavalt

jaotusettepanekus ettenähtud jaotistele üks kord aastas võlausaldajatele välja maksma.

(3) Võlausaldaja põhjendatud taotlusel võib kohus usaldusisikule anda õiguse kontrollida,

kas võlgnik täidab oma kohustusi.

(4) Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpuks esitab usaldusisik kohtule aruande.

Menetluse lõpetamisel vabastab kohus usaldusisiku.

(5)Mõjuval põhjusel võib kohus omal algatusel, võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel

vabastada usaldusisiku ja asendada ta teise usaldusisikuga enne võlgniku kohustustest

vabastamise menetluse lõpetamist. Vabastatud usaldusisik esitab kohtule aruande.

PankrS § 173 lg 3 näeb ette, et võlgniku töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest

saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu nõuded loetakse loovutatuks usaldusisikule.

Usaldusisik peab sellest tasude maksmiseks kohustatud isikutele (nt Exx-Gxxxxx Pxxx

tööandjale, Sotsiaalkindlustusametile) teatama. PankrS § 173 lg 4 järgi, PankS § 173 lõikes 3

nimetatud tulust (ExxxGxxxxx Pxxx töö- või teenistussuhtest või muust sarnasest suhtest

saadud tulu või ettevõtlusest saadud tulu) peab usaldusisik võlgnikule üle andma 25 protsenti.

Kohus võib asjaolusid arvestades määrata sellest erineva määra. Kohus leiab, et asjaolusid

arvestades ei ole põhjendatud muuta seaduses sätestatud määra ja PankrS § 173 lg-s 3

nimetatud tulust peab usaldusisik jätma võlgnikule igapäevaseks ülalpidamiseks 25 protsenti

ning ülejäänud 75 protsenti kandma teisele arveldusarvele, millelt tehakse väljamaksed

võlausaldajatele üks kord aastas (iga aasta 20. novembril).

Kohus kohustab usaldusisikut esitama kohtule aruandeid usaldusisiku ülesannete täitmise

kohta kord aastas (iga aasta 10. detsembril), esimene aruanne tuleb esitada 10. detsembril

2023. a. Exx-GxxxxxxPxxxx tuleb esitada kohtule perioodilisi aruandeid iga aasta 10. juuniks

ja 10. detsembriks, mis sisaldab teavet võlgniku tegevuse, sissetulekute ja vara ning

võlausaldajatele raha eraldamise kohta (PankrS § 173 sätestatud kohustused). Esimene

aruanne esitada 10. juunil 2023, järgnev 10. detsembril 2023, jne.

Kohustustest vabastamise menetluse algatamine iseenesest ei too endaga kaasa

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamist. Kohus selgitab, et kohus võib

keelduda võlgniku kohustustest vabastamisest, kui võlgnik ei panusta enesele võetud

kohustuste täitmisse kas üldse või teeb seda nii vähesel määral, et võlgniku käitumist saab

käsitada FIMS § 47, varasemalt PankrS § 173 lg 1 sätestatud kohustuse mittenõuetekohase

täitmisena. Võlgniku väljavaade saada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõppedes

kohustustest vabastatud, on otseses sõltuvuses võlgniku panusest kohustustest vabastamise

menetlusse ja tema tahtest rahuldada võlausaldajate nõudeid.

FIMS § 49 lg 1 sätestab: Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse algatamisest otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses

täitmata jäänud kohustustest, tehes selle kohta määruse.

PankrS § 1933 lg 2 mõttest tulenevalt kohaldatakse sellisel juhul ka PankrS § 175 lg 5 järgi

määratud viieaastase tähtaja asemel tähtaega kolm aastat.

PankrS § 175 lg 2 kohaselt kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui: võlgnik

on mõistetud süüdi pankrotikuriteos; võlgnik on rikkunud süüliselt oma PankrS §-s 173

nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve.

Pankrotihalduri tasu ja kulud

PankrS § 65 lg 1 sätestab: Halduril on õigus saada tasu oma ülesannete täitmise eest. Halduri

tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele,

sidekulud ja riigisisesed reisikulud.

PankrS § 65 lg 2 sätestab: Halduri tasu arvestatakse pankrotivara müügist ja

tagasivõitmisest, samuti halduri muu tegevuse tulemusena pankrotivarasse laekunud ja

pankrotivara hulka arvatud rahast lähtudes. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö

mahtu, keerukust ja halduri kutseoskust. Haldur peab pidama oma ülesannete täitmiseks

kulunud aja arvestust.

PankrS § 65 lg 113 sätestab: Füüsilise isiku pankrotimenetluses võib haldur taotleda tasu

toimingutasuna, mis ei või olla suurem kui kolmekordne töölepingu seaduse § 29 lõike 5

alusel kehtestatud alampalga määr (2022. aastal 1962 eurot). Toiminguks on kogu

pankrotimenetluse läbiviimine. Kui haldur soovib taotleda tasu toimingutasuna, peab ta

sellest kohtule ja võlausaldajatele teatama tasu ja menetluskulude kalkulatsiooni koostamisel

ega pea pidama tööaja arvestust.

Haldur on taotlenud määrata halduri tasu suuruseks 654 eurot, millele lisandub käibemaks

130,80 eurot, kokku 784,80 eurot. Tasu määrata büroole, mille kaudu haldur tegutseb – OÜ-le

CiviLex. Tööaja arvestuse järgi kulus halduril ülesannete täitmisele 9 töötundi ja 55 minutit

hinnaga 66 eurot tund, s.o 19 pooltundi ja 25 minutit hinnaga 33 eurot pooltund.

Pankrotihaldur taotleb menetlusabi andmist pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi

vahenditest summas 784,80 eurot, sh käibemaks 130,80 eurot.

PankrS § 65 lg 11 sätestab: Kui kohus on kuulutanud pankroti välja PankrS § 171 lõike 11

alusel ja võlgnikul ei ole pankrotimenetluse kulude katmiseks piisavalt vara, määrab kohus

halduri tasu käesoleva seaduse § 23 lõigete 1–3 alusel. Halduri tasu ja hüvitatavad kulutused

mõistab kohus välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi

vahenditest ei hüvitata halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui tsiviilkohtumenetluse

seadustiku § 183 lõikes 2 sätestatud ulatuses, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja

arvatud käibemaks. Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja

pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ näeb ette, et kui tasu

hüvitatakse riigi vahenditest, arvestatakse tasu poole tunni täpsusega ning ümardatuna

järgmise täiseuroni (§ 1 lg 2), tasu on 33 eurot poole tunni kohta (§ 2 lg 1) ning nimetatud

tasumäära kohaldatakse üksnes siis, kui tasu hüvitatakse riigi vahenditest ja selles ulatuses,

mis vastab riigi vahenditest hüvitatava tasu ja kulutuste summa piirmäärale (§ 2 lg 4).

Kuna pankrotihaldur taotleb halduri tasu hüvitamist riigi vahenditest, tuleb pankrotihalduri

tasu määramisel arvestada, et halduri tasu on 33 eurot poole tunni kohta, st 66 eurot tunni

kohta. Halduri tasu 9 töötunni ja 55 minuti puhul on: 9 h 55 min × 66 eurot ehk kokku 654

eurot, millele lisandub käibemaks 130,80 eurot. Arvestades pankrotihalduri töö keerukust ja

kutseoskust ning antud menetluse mahtu, peab kohus põhjendatuks rahuldada Tiia Kalause

taotlus ning määrata pankrotihalduri tasu suuruseks 784,80 eurot, sh käibemaks 130,80 eurot.

Pankrotihalduri taotlusel tuleb tasu välja mõista büroole, mille kaudu haldur tegutseb, so OÜ-

le CiviLex.

Kuivõrd vara väärtus ei ole piisav halduri tasu katmiseks ja pankrot kuulutati välja PankrS §

171 lg 11 alusel, määrab kohus halduri taotlusel halduri tasu hüvitamise riigi vahenditest.

TsMS § 183 lg 2 kohaselt ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks määratud

menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe

pankrotimenetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud

kuupalga kahekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud

käibemaks. Alates 01.01.2022 on kuutasu alammäär täistööajaga töötamise korral 654 eurot,

kahekordne alammäär on 1308 eurot.

Kohus leiab, et halduri taotlus on põhjendatud ning ExxxGxxxxx Pxxxxx tuleb anda

hüvitamiskohustuseta menetlusabi pankrotihalduri tasu hüvitamiseks riigi vahenditest summas

784,80 eurot, sh käibemaks 130,80 eurot. Tasu hüvitis maksta välja OÜ-le CiviLex.

/allkirjastatud digitaalselt/

kohtunik

Ülle Raag