2-21-143289/37 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Margo Klaar, Imbi Sidok-Toomsalu, Ele Liiv

Määruse tegemise aeg ja koht 13.12.2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-143289

Kohtuasi

AS ÜHISTEENUSED hagi X vastu leppetrahvi ja

sissenõudmiskulu väljamõistmiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 14.10.2022 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

X apellatsioonkaebus

Tsiviilasja hind

674 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja AS ÜHISTEENUSED (registrikood 11052490),

lepinguline esindaja Annemarie Taal

Kostja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Aleksei Smelov

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Keelduda menetlusse võtmast X apellatsioonkaebust Harju Maakohtu 14.10.2022

otsuse peale.

2. Jätta kaebuse esitamisega seotud menetluskulud X kanda. Kindlaksmääratavad

menetluskulud puuduvad.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb määruskaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

määruskaebus.

2-21-143289

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. AS ÜHISTEENUSED (hageja) esitas 29.12.2021 Pärnu Maakohtule maksekäsu

kiirmenetluse avalduse võlgnikult X (kostja) 796 euro saamiseks. Kohus tegi 31.12.2021

võlgnikule makseettepaneku, millele võlgnik esitas vastuväite. Seoses võlgniku vastuväitega

lõpetati 20.01.2022 määrusega maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Harju Maakohtule

menetluse jätkamiseks hagimenetluses.

2. Hageja esitas 24.01.2021 Harju Maakohtule hagi kostja vastu võla 824 eurot

väljamõistmiseks. Hageja palus kostjalt välja mõista leppetrahvid 777 eurot, sissenõudmiskulud

30 eurot ja Transpordiametile tasutud riigilõivu 17 eurot.

3. Hagiavalduse kohaselt on hageja parkimisteenust osutav ettevõte. Hagejal on sõlmitud

Vormsi 10 korteriühistuga teenuse osutamise leping, mille alusel hageja töötajad kontrollivad

vastavalt

liiklusskeemile

Vormsi

elanikele

mõeldud

parkimiskohti

ja

parkimiskorraldusnõuete täitmist. Tallinna linna ja Vormsi 10 korteriühistu vahel on

02.03.2016 sõlmitud isikliku kasutusõiguse seadmise leping ja asjaõigusleping, mis tõendab

muuhulgas, et hagejal on õigus alal Vormsi 16b parkimisjärelevalvet teostada.

4. Sõidukile nr XXXXXX (sõiduk), mille kasutaja leppetrahvide koostamise hetkel on olnud

kostja, on vormistatud 19 leppetrahvi:

1) Leppetrahv Vormsi tn 10 parklas, nr 0263000130, aeg 19.02.2019 22:36:09,

parkimiskorraldusnõuete eiramine. Summa 40 eurot. Vormsi tn 10 parklas on lubatud

parkida Vormsi 10 lubadega, sõidukil puudus parkimisluba.

2) Leppetrahv Vormsi tn 10 parklas, nr 0263000637, aeg 16.04.2019 01:09:03,

parkimiskorraldusnõuete eiramine. Summa 40 eurot. Vormsi tn 10 parklas on lubatud

parkida Vormsi 10 lubadega, sõidukil puudus parkimisluba.

3) Leppetrahv Vormsi tn 10 parklas, nr 0236009703, aeg 21.04.2019 18:33:20,

Parkimiskorraldusnõuete eiramine. Summa 40 eurot. Vormsi tn 10 parklas on lubatud

parkida Vormsi 10 lubadega, sõidukil puudus parkimisluba.

4) Leppetrahv Vormsi tn 10 parklas, nr 0254003599, aeg 22.05.2019 22:38:54,

Parkimiskorraldusnõuete eiramine. Summa 40 eurot. Vormsi tn 10 parklas on lubatud

parkida Vormsi 10 lubadega, sõidukil puudus parkimisluba.

5) Leppetrahv Vormsi tn 10 parklas, nr 0254003642, aeg 24.05.2019 01:06:30,

Parkimiskorraldusnõuete eiramine. Summa 40 eurot. Vormsi tn 10 parklas on lubatud

parkida Vormsi 10 lubadega, sõidukil puudus parkimisluba.

6) Leppetrahv Vormsi tn 10 parklas, nr 0204022414, aeg 30.05.2019 06:30:34,

Parkimiskorraldusnõuete eiramine. Summa 40 eurot. Vormsi tn 10 parklas on lubatud

parkida Vormsi 10 lubadega, sõidukil puudus parkimisluba.

7) Leppetrahv Vormsi tn 10 parklas, nr 0254003790, aeg 31.05.2019 00:56:47,

Parkimiskorraldusnõuete eiramine. Summa 40 eurot. Vormsi tn 10 parklas on lubatud

parkida Vormsi 10 lubadega, sõidukil puudus parkimisluba.

8) Leppetrahv Vormsi tn 10 parklas, nr 0263001338, aeg 09.06.2019 22:18:37,

Parkimiskorraldusnõuete eiramine. Summa 40 eurot. Vormsi tn 10 parklas on lubatud

parkida Vormsi 10 lubadega, sõidukil puudus parkimisluba.

9) Leppetrahv Vormsi tn 10 parklas, nr 0204023117, aeg 25.06.2019 06:56:01,

Parkimiskorraldusnõuete eiramine. Summa 40 eurot. Vormsi tn 10 parklas on lubatud

parkida Vormsi 10 lubadega, sõidukil puudus parkimisluba.

2-21-143289

10) Leppetrahv Vormsi tn 10 parklas, nr 0204023281, aeg 02.07.2019 06:54:36,

Parkimiskorraldusnõuete eiramine. Summa 40 eurot. Vormsi tn 10 parklas on lubatud

parkida Vormsi 10 lubadega, sõidukil puudus parkimisluba.

11) Leppetrahv Vormsi tn 10 parklas, nr 0204023369, aeg 08.07.2019 06:38:46,

Parkimiskorraldusnõuete eiramine. Summa 40 eurot. Vormsi tn 10 parklas on lubatud

parkida Vormsi 10 lubadega, sõidukil puudus parkimisluba.

12) Leppetrahv Vormsi tn 10 parklas, nr 0204023446, aeg 12.07.2019 06:38:31,

Parkimiskorraldusnõuete eiramine. Summa 40 eurot. Vormsi tn 10 parklas on lubatud

parkida Vormsi 10 lubadega, sõidukil puudus parkimisluba.

13) Leppetrahv Vormsi tn 10 parklas, nr 0204023684, aeg 19.07.2019 06:54:12,

Parkimiskorraldusnõuete eiramine. Summa 40 eurot. Vormsi tn 10 parklas on lubatud

parkida Vormsi 10 lubadega, sõidukil puudus parkimisluba.

14) Leppetrahv Vormsi tn 10 parklas, nr 0254007510, aeg 28.12.2019 04:11:11,

Parkimiskorraldusnõuete eiramine. Summa 40 eurot. Vormsi tn 10 parklas on lubatud

parkida Vormsi 10 lubadega, sõidukil puudus parkimisluba.

15) Leppetrahv Linnamäe tee 3 parklas, nr 0232014638, aeg 13.02.2020 13:29:05, invakohal

parkimine. Summa 57 eurot.

16) Leppetrahv Vormsi tn 10 parklas, nr 0204030586, aeg 17.04.2020 06:59:38,

Parkimiskorraldusnõuete eiramine. Summa 40 eurot. Vormsi tn 10 parklas on lubatud

parkida Vormsi 10 lubadega, sõidukil puudus parkimisluba.

17) Leppetrahv Vormsi tn 10 parklas, nr 0232015475, aeg 28.04.2020 20:13:38,

Parkimiskorraldusnõuete eiramine. Summa 40 eurot. Vormsi tn 10 parklas on lubatud

parkida Vormsi 10 lubadega, sõidukil puudus parkimisluba.

18) Leppetrahv Vormsi tn 10 parklas, nr 0204034135, aeg 13.09.2020 09:47:20,

Parkimiskorraldusnõuete eiramine. Summa 40 eurot. Vormsi tn 10 parklas on lubatud

parkida Vormsi 10 lubadega, sõidukil puudus parkimisluba.

19) Leppetrahv Vormsi tn 10 parklas, nr 0263004168, aeg 14.12.2020 23:02:16,

Parkimiskorraldusnõuete eiramine. Summa 40 eurot. Vormsi tn 10 parklas on lubatud

parkida Vormsi 10 lubadega, sõidukil puudus parkimisluba.

4.1. Eraparklas on lubatud parkida Vormsi 10 elanikel nõuetekohase parkimisloa alusel selleks

ettenähtud parkimiskohtadel. Sõidukil nõuetekohane parkimisluba puudus. Hageja töötaja

tehtud fotodelt on tuvastatav, et kostja sõidukile on parklaoperaator ParkIT väljastanud

parkimisloa Vormsi 16 parkimiskohtadel parkimiseks.

4.2. Linnamäe tee 3 parklas on tasuta võimalik parkida ajavahemikus 6.00-23.00 parkimiskella

alusel 3h. Antud juhul parkis kostja invakohal invakaardita, mistõttu on väljastatud kostjale

leppetrahv.

5. Hageja kehtestatud parkimistingimuste kohaselt loetakse sõiduki parklasse sisenemisel

sõidukijuhi ja hageja vahel sõlmituks leping, mille järgi kohustub sõidukijuht kasutama parklat

parkimistingimustes ettenähtud tingimustel. Parkimistingimused on näidatud parklates olevatel

infotahvlil. Kui sõidukijuht pargib sõiduki või liikleb parklas eirates parkimistingimustes

sätestatud korda, on p-st 8 tulenevalt sõidukijuhil kohustus tasuda parklaoperaatori nõudmisel

leppetrahvi kuni 57 eurot. Hageja parklas olevad tüüptingimused on leppetrahvi vormistamise

aluseks. Leppetrahvikviitungid on edastatud pärast vormistamist sõiduki kojamehe vahele

asetamisega. Leppetrahvide maksetähtaeg oli 14 päeva. Leppetrahvid kogusummas 777 eurot

on tasumata. Kostja ei ole tõendanud, et leppetrahvide vormistamise ajal kasutas sõidukit keegi

teine, mistõttu eeldatavalt oli kostja sõiduki juhiks ja lepingu pooleks.

6. Leppetrahv 40 eurot on madalam maksimaalmäärast ega ole kostjat liigselt koormavad. Üks

leppetrahv nr 0232014638 on määratud maksimaalmääras 57 eurot, kuivõrd sõiduk parkis

invakohal vastavat kaarti omamata.

2-21-143289

7. Hageja on teinud päringu Transpordiametile, koostanud nõudekirju ja saatnud nõudekirjad

tasulise lihtkirjaga kostjale.

8. Hageja taotleb sissenõudmiskulude hüvitamist 30 eurot tulenevalt võlaõigusseadusest (VÕS)

§ 1132 lg 2 p-st 1. Hageja volitusel on võlgade sissenõudmisega tegelenud inkassoettevõte ja

pärast võlamenetluse ebaõnnestumist on hageja tuvastanud liiklusregistrist sõiduki

omaniku/vastutava kasutaja, mille järel jätkas sissenõudmismenetlusega hageja. Hageja tasus

Maanteeametile riigilõivu kokku 17 eurot, et saada sõidukiomaniku või vastutava kasutaja

andmed leppetrahvi vormistamise aja seisuga.

Kostja vastuväited

9. Kostja palus jätta hagi rahuldamata.

10. Tallinnas asuvate Vormsi 16 ja Vormsi 10 korterelamute vahel asub haljastatud ala, kus

korterelamute korteriomanikud pargivad oma sõiduautosid (haljasala, parkla) tasuta. Haljasala

ei kuulu Vormsi 10 ja Vormsi 16 korterelamute omandisse ega ka hageja omandisse.

11. Kostja omandis on sõiduk registreerimisnumbriga XXXXXX. Kostja on korteriomandi

Vormsi tn 16-126 omanik ja Vormsi 16 korteriühistu liige ning seega tal on õigus kasutada

parklat sõiduki parkimiseks.

12. Tõendamata on, et hageja on Vormsi 10 korterelamu parklaoperaator. Vormsi 10

korteriühistu ja Tallinna linna vahelise isikliku kasutusõiguse seadmise lepinguga kohustus

kasutaja mitte andma kasutusõigusest tulenevaid õigusi üle kolmandatele isikutele. Seega on

välistatud, et hageja võib kehtestada parkimisalal parkimistingimusi ja reegleid parkimisala

kasutamiseks. Vastavalt lepingule pidi korteriühistu täitma lepingut iseseisvalt ja korraldama

parkimist nii, et see vastaks Tallinna linna kehtestatud tingimustele. Parkimistingimuste

kehtestamiseks pidi ühistul olema korteriomanike üldkoosoleku otsus, mida pole esitatud,

samuti ei ole linna luba. Hageja ei saa kehtestada parkimistingimusi, vaid sai ainult kontrollida

nende täitmist. Seega on tingimused tühised. Leppetrahvi suurust ei ole teenuse osutamise

lepingus.

13. Fotodest

nähtub,

et

haljasalale

sissesõidu

teel

on

infotahvel

Parkit

OÜ

parkimistingimustega, kuid hageja infotahvlit seal ei ole. Lisaks on sinna paigaldatud liiklus-

ja teavitusmärgid, mille kohaselt haljasalal on lubatud parkida Vormsi 10 ja Vormsi 16

korteriühistute liikmetel ühistu kirjalikul loal.

14. Hageja ei ole edastanud kostjale leppetrahve mõistliku aja jooksul, sest hagiavaldusele

lisatud leppetrahvide tekstid ei ole leppetrahvide koopiad. Sõiduki kojamehe vahele on pandud

mingid valged paberilehed, millelt ei ole tekst näha. Leppetrahvinõuded sai kostja kätte alles

hagiga tutvudes ja seetõttu on hageja minetanud leppetrahvide nõudeõiguse.

15. Kostja ei ole hagejaga lepingut sõlminud. Isegi kui oletada, et hageja väited lepingu

sõlmimise kohta on õiged, siis on hageja nõuded põhjendamatud, kuna hageja ei ole tõendanud,

et kostja sõiduk olid pargitud Vormsi 10 parklas ja et selline parkla oli olemas.

16. Leppetrahvi suurus on ebamõistlikult suur. Asjaolud, et hageja ei ole paigaldanud

infotahvlit haljasala sisenemise teele ja haljasala juurde, ning et kostja on Vormsi 16

korteriühistu liige, annavad alusel leppetrahvi vähendamiseks.

17. Fotodel leppetrahvide nr 0232015475, nr 0204023446 ja nr 0204023281 kohta on

keelumärgid sõiduki vasakul küljel ja seega need ei reguleeri parkimist ning ei kehti

parkimiskohal, kus on pargitud sõiduk. Hagejal ei ole õigust teha ka leppetrahvi nr 0232014638.

2-21-143289

Maakohtu otsus

18. Maakohus rahuldas 14.10.2022 otsusega hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks

välja 674 eurot. Menetluskulud jättis maakohus 79 % ulatuses kostja kanda ja 21 % ulatuses

hageja kanda. Kohus mõistis tasaarvestuse tulemusena hagejalt kostja menetluskulude katteks

välja 108,85 eurot.

19. Maakohus asus seisukohale, et hagejal oli õigus Tallinnas Vormis 16b asuval kinnistul

nr 26354801 asuval vaidlusalusel alal (Vormsi 10 parkimisala) parkimist korraldada. Hageja

esitas selle tõenduseks Maa-ameti kaardiserveri väljavõtte, fotod parkimist keelava mõjualaga

märgist ja selle alla paigaldatud tahvlitest, Vormsi 10 korteriühistu ja hageja vahel 17.01.2018

sõlmitud teenuse osutamise lepingu nr 10/1984 ja selle lisaks 1 oleva katastriplaani ning

Tallinna linna ja Vormsi 10 korteriühistu vahelise 02.03.2016 sõlmitud isikliku kasutusõiguse

seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu. Vaidlusalune ala on tähistatud sinisega asjaõiguslepingu

lisaks oleval skeemil ja selle suurus on 220 m2. Sellele alale on viidatud ka hageja ja ühistu

vahelises lepingu p-s 1.2. Märgitud alale parkides tuli esitada parkimisõigust tõendav dokument

kooskõlas parkimistingimuste p-ga 7.

20. Maakohus ei nõustunud kostjaga, et Vormsi 10 korteriühistul puudus õigus tellida

parkimisõiguse kontrolli ja et hagejal puudus õigus määrata parkimistingimusi. Isikliku

kasutusõiguse sisuks oli korteriühistu kui kasutaja õigus kasutada vastavat ala parkimisalana ja

seda hooldada (lepingu p 3).Korteriühistu poolt parkimise korraldamisel hageja teenuse

kasutamine on kooskõlas isikliku kasutusõiguse lepingu sisuga. Vormsi 10 korteriühistu ja

hageja vahelise lepinguga ei antud parkimisala hageja kasutusse, vaid hagejal oli õigus teha

parkimiskorra rikkujaile leppetrahvi, hoiatusi, paigaldada teadetahvleid, kontrollida

parkimisreeglite täitmist. See nähtub hageja ja korteriühistu vahelise lepingu p-dest 1.1 ja 1.3.

21. Kostja väide, et hageja võis vaid kontrollida parkimisreeglite täitmist, kuid mitte määrata

tingimusi, on alusetu, sest kui hagejal oli õigus nõuda leppetrahvi, oli tal ka võimalik määrata

tingimusi, mille eest seda nõutakse (VÕS § 158 lg 1). Tallinna linna ja korteriühistu vahelisest

lepingust ega korteriühistu ja hageja vahelisest lepingust ei tulene, et parkimistingimused võis

määrata vaid korteriühistu või linn. Eeltoodud põhjendustel on alusetud kostja väited, et

parkimistingimused on eelnevalt märgitu tõttu tühised.

22. Selleks, et hageja saaks korraldada vaidlusalusel Tallinna linnale kuuluval ja korteriühistu

kasutuses oleval alal parkimist, ei olnud vaja korteriühistu või korteriomanike otsust.

Parkimisala asus Tallinna linna kinnistul, mis anti isikliku kasutusõiguse alusel kasutamiseks

ühistule. Seega ei ole tegemist korteriomanike kaasomandis oleva maatükiga (kaasomandi

mõtteline osa), millisel juhul tõusetuks küsimus selle maatüki kasutamisest korteriomanike

poolt või nende otsustele vastavalt.

23. Hageja esitatud fotodega on tõendatud, et Vormsi 10 parkimisalale sõidukiga sõites ja seal

parkides tuleb esitada parkimisõigust tõendav dokument kooskõlas parkimistingimuste p-ga 7.

Paigaldatud ja avaldatud tingimustega avaldab hageja VÕS § 16 lg 1 mõttes tahet sõlmida

märgitud tingimustel leping parkijaga. Vormsi 10 parkimisalale sõites ja seal parkides avaldab

sõiduki kasutaja omakorda lepingu sõlmimiseks nõustumuse VÕS § 20 lg 1 mõttes ning

parkima asudes sõlmib sõiduki kasutaja VÕS § 9 lg-te 1–2 ja VÕS § 8 lg 1 kohaselt lepingu.

Kostjale väljastatud parkimisluba annab õiguse parkida alal, mida opereerib ParkIT ja mitte

hageja. Seega ei tõendanud kostja, et tal oleks olnud luba parkida hagiavalduses märgitud

aegadel hageja opereeritavates parklates.

24. Maakohus nõustus kostjaga, et leppetrahvide nr 0232015475, nr 0204023446, nr

0204023281 juures tehtud fotodel asub parkimist korraldav märk sõidukist vasakul pool. Seega

ei ole tõendatud, et kostja sõiduk oleks parkinud alal, millele laieneb parkimiskord ja kostja

2-21-143289

oleks rikkunud parkimistingimuse p 7, mistõttu ei olnud hagejal õigus nõuda leppetrahvi 120

euro ulatuses.

25. Hageja tõendas fotodega, et Linnamäe tee 3 asub hageja opereeritav eraparkla ja kostja

sõiduk oli pargitud puudega inimesele mõeldud parkimiskohale, milleks tal ei olnud vastavat

luba. Sõiduki kasutaja sõlmis VÕS § 9 lg-te 1–2, VÕS § 8 lg 1, § 16 lg 1, § 20 lg 1 kohaselt

lepingu hageja toodud tingimustel. Puudega inimese parkimiskohal parkides peab olema luba.

See tuleneb otseselt Majandus- ja kommunikatsiooniministri 22.02.2011 määruse nr 12 § 15 p-

st 40 ja määruse lisast 5 (märk 575d), mille järgi sellist parkimiskohta tohib kasutada ainult

sõidukiga, millel on vastav parkimiskaart.

26. Ülejäänud nõuete osas leidis maakohus, et viidatud fotodega ja leppetrahvi kohaldamise

dokumentidega on tõendatud sõiduki parkimine hageja opereeritavale parkimisalale

(jäädvustatud on sõiduki ümbruses olevate hooned, haljasala, statsionaarsed objektid, sh

parkimisala teekatte) ja parkimistingimuste rikkumine.

27. Hageja esitas leppetrahvinõuded ja fotod sõidukist, millel on näha, et sõiduki kojamehe

vahel on pandud leppetrahvi tegemise dokumendid. Esitatud fotodelt on võimalik aru saada, et

igal parkimistingimuste rikkumise korral on kostja sõiduki kojamehe vahele asetatud üksteisele

sarnanevad dokumendid, millest võib vastavalt tavapärasele praktikale aru saada, et tegemist

on leppetrahvinõuetega. Kohtul ei ole põhjust kahelda, et fotodelt tuvastatav dokument on

leppetrahvinõue. Hagejal oleks ka objektiivselt raske oma väiteid teatise sisu osas paremini

tõendada. Vähemalt nõuaks see ebamõistlikke ja senises kohtupraktikas ebavajalikuks peetud

kulutusi. Kohtu arvates on tavapärane praktika, et Tallinna linnas parkides tuleb järgida

parkimistingimusi nii eraparklates kui ka linnatänavatel, ning tavapärane praktika on ka see, et

leppetrahvinõue parkimislepingu rikkumise eest asetatakse sõiduki kojamehe vahele. Hageja

teavitas kostjat TsÜS § 70 järgi parkimistingimuste rikkumisest ja hagiavalduses toodud

parkimistrahvidest viivitamata. Seega ei ole hageja kaotanud VÕS § 159 lg 2 järgi leppetrahvi

nõudmise õigust.

28. Kostja viited haljasalale ja õigusele seda parkimiseks kasutada, on alusetud, sest hageja

fotodelt ei nähtu, et kostja oleks parkinud haljasalal.

29. Leppetrahvid 40 eurot ja 57 eurot ei ületa parkimisvaldkonnas tavapärast leppetrahvi

suurust. Kohtupraktikas on tunnistatud mõistlikuks leppetrahvi 57 eurot (tsiviilasi nr 2-16-

116867). Tegemist ei ole tühise tüüptingimusega VÕS § 42 lg 3 p 5 järgi. Hagejal on õigus

nõuda kohustuse täitmist ja leppetrahvi tasumist VÕS § 101 lg 1 p 1, § 108 lg 1, § 158 lg 1

järgi. Puudus alus leppetrahvinõude vähendamiseks VÕS 162 lg 1 alusel. See, et kostja on

korteriomandi Vormsi 16-126 omanik, ei ole aluseks leppetrahvinõude vähendamiseks.

Arvestada tuleb, et kostja rikkus korduvalt parkimislepingu tingimusi.

30. Hageja tõendas Transpordiametilt saadud vastuse väljatrükiga, et ta on teinud 17 päringut

seoses kostja sõidukiga ja tasunud sellelt 17 eurot riigilõivu. Kostja ei esitanud nimetatud nõude

osas vastuväiteid. Maakohus pidas kahju nõuet 17 eurot põhjendatuks (VÕS § 127 lg-d 1 ja 3,

§ 115 lg 1 ja § 128 lg-d 2 ja 3).

31. Maakohus jättis rahuldamata hageja nõude sissenõudmiskulu 30 eurot saamiseks, kuna

hageja ei tõendanud kostjale kirjade saatmist.

Apellatsioonkaebus

32. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles hagi

rahuldati ja uue otsusega jätta hagi rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

33. Maakohus rikkus oluliselt menetlusnormi ja kohaldas ebaõigesti materiaalõiguse norme.

2-21-143289

34. Kostja leiab, et maakohus tuvastas ebaõigesti, et hagejal oli õigus parkimisala

parkimistingimuste kehtestamiseks, mistõttu parkimistingimused on tühised ja seega on hageja

nõue alusetu.

35. Maakohus hindas ebaõigesti lepinguid. Tulenevalt Vormsi 10 korteriühistu ja hageja

vahelise lepingu p-st 4.1.2 teatab korteriühistu hagejale liiklemis- ja parkimiskorra

muudatustest ja seega korteriühistu ka kehtestab tingimused. Täiendavalt tuleneb p-dest 1.3,

3.1, 3.6 ja 3.7 järeldus, et ainult korteriühistu saab kehtestada parkimistingimused ja hagejal

sellist õigust ei ole. Hageja ei saanud kehtestada Tallinna linna omandisse kuuluval Vormsi 16b

kinnistu parkimisalal parkimistingimusi, mille kohaselt parkimistingimuste rikkumisel võib

kolmandast isikust hageja nõuda endale leppetrahvi. Hageja ei ole esitanud Tallinna linna

kehtestatud korda, mis annaks õiguse hagejal nõuda leppetrahvi. Lisaks ei ole esitatud ka

korteriühistu üldkoosoleku otsust parkla kasutuskorra ja parkimistingimuste kehtestamiseks.

Ebaõige on maakohtu seisukoht, et üldkoosoleku otsus ei ole vajalik.

36. Vormsi 10 korteriühistu ja hageja vahelisest lepingust tuleneb üksnes hageja õigus

kontrollida parkimistingimuste täitmist, kuid tõendatud ei ole, et korteriühistu sellised

parkimistingimused oleks kehtestanud.

37. Hageja ei tõendanud, et tema kehtestatud parkimistingimuste alusel sõlmis ta kostjaga

parkimisala kasutamise lepingu. Hagejal puudub õigus anda parkimisala kasutamiseks, sh ei

tulene see korteriühistuga sõlmitud teenuse osutamise lepingust.

38. Maakohus rikkus TsMS § 392, kui leidis, et kostja viited haljasalale ja õigusele seda

haljasala kasutada, on alusetud, sest hageja fotodelt ei nähtu, et kostja oleks parkinud haljasalal.

Kostja nimetas haljasalaks kinnistu osas, kus korteriühistu liikmed parkisid oma sõidukeid.

Maakohus oleks pidanud eelmenetluses välja selgitama, mida kostja soovib sõnaga haljasala

öelda.

39. Maakohus hindas ebaõigesti tõendeid, s.o Maa-ameti kaardiserveri väljavõtet ja fotosid

parkimist keelava mõjualaga märgist ning selle alla paigaldatud tahvlitest. Asjaolu, kas

parkimisalale oli paigaldatud tahvel, kus oli kirjas parkimistingimused, on oluline, kuna kui

sellist tahvlit ei ole, siis ei saanud kostja tutvuda tingimustega ja lepingut sõlmida. Seega on

põhjendamatu kohtu järeldus, et kostja tutvus parkimistingimustega ja nende alusel sõlmis

hagejaga lepingu sõidukiga parkimisalale sisenedes.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

40. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus tuleb jätta TsMS § 637 lg 21 järgi menetlusse

võtmata.

41. Kuni 31.12.2021 kehtinud TsMS § 405 lg 1 redaktsiooni kohaselt menetleb kohus hagi oma

õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud

üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa

summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 2000 eurole ja koos kõrvalnõuetega 4000 eurole.

Alates 01.01.2022 kehtiva TsMS § 405 lg 1 redaktsiooni kohaselt menetleb kohus hagi oma

õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes samas seadustikus sätestatud

üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa

summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole.

Hageja esitas maakohtule raha maksmisele suunatud hagi, milles nõudis leppetrahvide 777

eurot, Transpordiametile päringutelt tasutud riigilõivu 17 eurot ja sissenõudmiskulude 30 eurot

väljamõistmist. Tegemist on lihtmenetluse asjaga nii kuni 31.12.2021 kehtinud kui alates

01.01.2022 kehtiva TsMS § 405 lg 1 redaktsiooni kohaselt. Viidatud asjas saab ringkonnakohus

2-21-143289

apellatsioonkaebuse menetlusse võtta üksnes juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba

edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud

materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti

hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit (TsMS § 637 lg 21).

42. Maakohus ei andnud luba otsuse edasikaebamiseks (TsMS § 442 lg 10). Asjaolu, et

maakohus täitis seadusest tuleneva nõude ja lisas kohtuotsusele edasikaebamise korda käsitleva

selgituse, ei ole edasikaebamise loa andmine TsMS § 637 lg 2¹ tähenduses. Edasikaebamise

korda tuleb selgitada ka nendes maakohtu otsustes, milliste puhul edasikaebamise luba ei anta,

sest edasikaebamine ei ole ka välistatud TsMS § 637 lg-s 2¹ sätestatud alustel.

43. Arvestades asja materjale, maakohtu otsuse põhjendusi ja apellatsioonkaebuse väiteid, ei

ole maakohus kolleegiumi hinnangul otsust tehes selgelt ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse

normi ega rikkunud menetlusõiguse normi viisil, mis võinuks kaasa tuua ebaõige otsuse.

Maakohus on kolleegiumi hinnangul tõendeid kooskõlas TsMS § 232 lg-tega 1 ja 2 hinnates

asunud põhjendatult seisukohale, et hagi tuleb osaliselt rahuldada. Kostja mittenõustumine

maakohtu järeldustega ei anna alust maakohtu otsuse tühistamiseks, kui maakohus on

materiaalõigust õigesti kohaldanud ega ole rikkunud oluliselt menetlusõiguse norme.

Eeltoodust tulenevalt puudub ringkonnakohtul apellatsioonkaebuse menetlusse võtmiseks

õiguslik alus.

44. Ringkonnakohus lahendab lihtmenetluse asjas apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest

keeldumise korral vaikimisi ka juba sisuliselt, jättes kaebuse menetlusse võtmata, kui sel ei ole

ilmselgelt edulootust (Riigikohtu 27.02.2017 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-16, p 13). Kostja

apellatsioonkaebuses esitatud väited ei võimalda ringkonnakohtu hinnangul jõuda maakohtu

otsuses märgitust teistsugustele järeldustele.

45. Apellatsioonkaebuse põhiline väide on see, et hagejal puudus õigus kehtestada

vaidlusalusel parkimisalal parkimistingimusi, mistõttu ei saa lugeda hageja ja kostja vahel

lepingut sõlmituks. Ringkonnakohtu hinnangul hindas maakohus õigesti nii Vormsi 10

korteriühistu ja Tallinna linna vahel sõlmitud isikliku kasutusõiguse seadmise lepingut kui ka

hageja ja korteriühistu vahel sõlmitud teenuse osutamise lepingut ning järeldas põhjendatult, et

hagejal on õigus vaidlusalusel territooriumil parkimist korraldada, sh parkimistingimused

kehtestada ja parkimistingimuste rikkumise korral leppetrahvi nõuda. Eeltoodust tulenevalt ei

ole asjakohane kostja vastuväide, et tõendamata on see, et korteriühistu oleks pidanud

kehtestama parkimistingimused. Õige on ka maakohtu seisukoht, et parkimistingimuste

kehtestamiseks ei ole vajalik korteriomanike üldkoosoleku otsus, kuna maa-ala, millel hageja

parkimist korraldab ja millel Vormsi 10 elanikel on võimaldatud nõuetekohaste lubadega tasuta

parkida, ei asu Vormsi 10 kinnistu piires.

46. Maakohtu otsuse tühistamiseks ei anna alust ka apellatsioonkaebuse etteheited seoses

parkimistingimuste nähtavaks tegemisega parklates. Maakohus asus hageja esitatud tõendeid

TsMS § 232 lg 1 alusel hinnates põhjendatult seisukohale, et hageja on esitatud fotodega

tõendanud, et enne kostja poolt auto parkimist olid parkimistingimused parklas nähtavaks

tehtud. Kostja väited tahvlite võimaliku puudumise ja erinevate parkimisalade võimaliku

tähistamata jätmise kohta on paljasõnalised ega anna alust teha maakohtust erinevat järeldust.

Kostja ei ole teinud usutavaks asjaolusid, mille alusel võiks kohtul tekkida kahtlus, et tahvleid

ei olnud või need ei olnud parkijatele mõistlikult nähtavad. Kolleegiumi hinnangul ei anna

kostja kaebuses esitatud väited alust kahelda hageja esitatud dokumentaalsete tõendite (fotode)

usaldusväärsuses.

2-21-143289

47. Kuivõrd maakohus vastas otsuses kõikidele kostja sisulistele vastuväidetele puutuvalt

väidetavalt haljasalal parkimist, siis ei ole määravat tähendust sellel, mida kostja mõtles sõna

„haljasala“ all ja kas see võis erineda sõna tavalisest sisust.

48. Kui ringkonnakohus keeldub apellatsioonkaebust menetlemast, ei toimeta ta TsMS § 638

lg 4 teise lause järgi apellatsioonkaebust vastustajale kätte ning apellatsioonkaebus tuleb selle

esitajale koos lisadega ja kaebuse menetlusse võtmisest keeldumise määrusega tagastada. Kuna

apellant esitas apellatsioonkaebuse elektrooniliselt, ei ole vaja seda talle tagastada. TsMS § 638

lg 10 järgi loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud.

49. Apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise tõttu jäävad kaebuse esitamisega

seotud menetluskulud TsMS § 168 lg 1 alusel koosmõjus § 639 lg-ga 1 kaebuse esitaja, s.o

kostja kanda. Kuivõrd apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keelduti ning ei edastatud

kaebust hagejale vastamiseks, ei saanud hagejale apellatsioonimenetluses tekkida vastaspoolelt

välja mõistmisele kuuluvaid menetluskulusid ja neid ei ole vaja rahaliselt kindlaks määrata.

50. Apellandil on apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest keeldumise korral õigus nõuda

määruse jõustumisel TsMS § 150 lg 1 p 2 ja lg 4 järgi tagasi apellatsioonkaebuselt tasutud

riigilõiv.

51. TsMS § 638 lg-st 9 tulenevalt võib apellant esitada määruskaebuse Riigikohtule.

(allkirjastatud digitaalselt)