4-22-2626/26 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval

4-22-2626

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Pärnu Maakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. november 2022, Pärnu kohtumaja

Väärteoasja number

4-22-2626 (2670,22,001926)

Kohtunik

Indrek Nummert

Kohtuistungi sekretär

Marie-Liis Orav

Väärteoasi

S.G kaitsja vandeadvokaat V.N-i 28.07.2022 kaebus

Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu

politseijaoskonna väärtegude ja varavastaste kuritegude

menetlusgrupi uurija X.A 14.07.2022 üldmenetluse

otsusele väärteoasjas nr 2670,22,001926 NPALS § 151 lg 1

järgi

Kohtuistungitel osalenud

isikud:

Kaebuse esitaja

menetlusalune isik S.G, lepinguline kaitsja vandeadvokaat

V.N ja kohtuvälise menetleja esindajana uurija X.A ja

Kristi Kostenok ning tunnistajad X.Y, S.R ja O.H S.R

S.G (ik

Kohtuvälise menetleja esindaja

PPA Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna väärtegude

ja varavastaste kuritegude menetlusgrupi uurija X.A

RESOLUTSIOON

Juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 2, § 132 p 1, §

133-135, kohus otsustas:

Jätta S.G kaitsja vandeadvokaat V.N-i 28.07.2022 kaebus Politsei- ja Piirivalveameti

Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna väärtegude ja varavastaste kuritegude

menetlusgrupi uurija X.A 14.07.2022 üldmenetluse otsusele väärteoasjas nr

2670,22,001926 NPALS § 151 lg 1 järgi rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus

muutmata.

Jätta kaebuse esitaja kanda tema kulud kaitsjale.

Kohtuotsuse lõpposa saata S.G-le, kaitsjale ja Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuurile.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse lõpposa kuulutamine: 9. novembril 2022. a.

1 (6)

4-22-2626

Kassatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb teatada kirjalikult Pärnu Maakohtule 7 päeva

jooksul alates kohtuotsuse või selle lõpposa kuulutamisest ning kassatsiooni võib esitada

Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsus on menetluse pooltele kohtus

tutvumiseks kättesaadav ning selleks tuleb kasutada advokaadi abi.

Kui kohtumenetluse pooled loobusid kassatsiooniõiguse kasutamisest vastavalt VTMS § 135 lg 4

p 2, jõustub otsus selle kuulutamisele järgnevast päevast.

Kirjaliku kassatsiooniteate esitamise korral on põhistatud kohtuotsus kohtumenetluse pooltele

kohtu kantseleis tutvumiseks kättesaadav alates 13. detsember 2022. a.

Väärteo kirjeldus

03.04.2022 kell 03:42 A. H. Tammsaare pst 61, XXX, isikult võeti vallasasjana hoiule minigrip

kott valge pulbriga. Ekspertiisiakt nr 22EAN0571 kohaselt sisaldas valge pulber massiga 0,11

grammi kokaiini. Kokaiin kuulub Sotsiaalministri 18. mai 2005. a määruse nr 75 lisa 1

narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade II nimekirja. Seega isik omas narkootilist

ainet (kokaiini) väikeses koguses ilma arsti ettekirjutuseta.

Asjaolud ja menetluskäik

15.06.2022 on koostatud Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri vanemväärteomenetleja

X.A poolt väärteoprotokoll selle kohta, et 03.04.2022 kell 03:42 A. H. Tammsaare pst 61, XXX,

isikult võeti vallasasjana hoiule minigrip kott valge pulbriga. Ekspertiisiakt nr 22EAN0571

kohaselt sisaldas valge pulber massiga 0,11 grammi kokaiini. Kokaiin kuulub Sotsiaalministri

18. mai 2005. a määruse nr 75 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ja ainerühmade II

nimekirja. Seega isik omas narkootilist ainet (kokaiini) väikeses koguses ilma arsti

ettekirjutuseta. Oma teoga rikkus menetlusalune isik NPALS § 3 lg 1 nõudeid, pannes sellega

toime väärteo, milline on kvalifitseeritav NPALS § 151 lg 1 järgi.

14.07.2022 üldmenetluse otsusega nr 2670,22,001926 on määratud S.G-le kohtuvälise menetleja

poolt eelpoolnimetatud väärteo toimepanemise eest NPALS § 151 lg 1 alusel karistuseks

rahatrahv 30 trahviühiku ulatuses, s.o 120 eurot.

Kaebuse sisu

28.07.2022 esitas S.G kaitsja vandeadvokaat V.N Pärnu Maakohtule kaebuse väärteoasjas nr

2670,22,001926 14.07.2022 tehtud otsuse täies ulatuses tühistamiseks.

Kaebuse põhjenduste kohaselt ei ole vaidluse all fakt, et kaebaja sattus 03.04.2022 kella 03.42

ajal ööklubis toimunud intsidendi tõttu Pärnu Politseiprefektuuri arestimajja. Otsusest nähtub, et

väärteo toimepanemine on tõendatud alljärgnevate tõenditega: ekspertiisiakt nr 22E-AN0571,

ekspertiisimäärus, vallasasja hoiulevõtmise protokoll ja õiendiga ekspertiisi maksumuse kohta.

Nähtuvalt vallasasja hoiulevõtmise protokollist võeti kohtuvälise menetleja poolt hoiule kaebaja

kainenema toimetamisel kott valge pulbriga, mis avastati hoiule võetud esemete hulgas

(mobiiltelefoni ja tagumise kaitsekaane vahelt). Tuginedes viidatud vallasasja hoiulevõtmise

protokollile tegigi kohtuväline menetleja järelduse, et hoiule võetud kott valge pulbriga kuulus

kaebajale. Samas muid tõendid, mis seda fakti kinnitaksid asjas kogutud ei ole. Kaebaja

mäletamist mööda ei pruukinud tal endal üldse sellel õhtul telefoni kaasas olla. Seega on

tegelikkuses tõendamata, kellele nimetatud telefon, mille vahel leiti kott valge pulbriga üldse

kuulus.

2 (6)

4-22-2626

Samuti ei nähtu kogutud tõenditest, et kilekotil, mis tuvastati, oleks olnud kaebaja sõrmejäljed

või leidunud kaebaja DNA-d. Seega on tegelikkuses tõendamata asjaolu, et kott valge pulbriga

on seostatav kaebajaga. Antud asjas ei ole kuulatud üle ka politseipatrulli, kes kaebaja kinni

pidasid, et kontrollida, mida kaebaja ise on väitnud mobiiltelefoni osas, et kellele sees siis

kuuluda võis. Tuvastatud ei ole isegi mobiiltelefoni marki või rääkimata muudest telefoni

individualiseeritavatest andmetest (IMEI kood), et siduda seda kaebajaga.

KrMS § 7 lg 2 sätestab, et kriminaalmenetluses ei ole keegi kohustatud tõendama oma süütust.

Seega on kohtuvälise menetleja roll esitada kõik süütõendid, mis kinnitavad kaebaja süüd. KrMS

§ 7 lg 3 kriminaalmenetluses kõrvaldamata kahtlus kahtlustatava või süüdistatava süüdiolekus

tõlgendatakse tema kasuks. Käesoleval juhul ei ole kaitsja hinnangul kohtuväline menetleja

suutnud tõsikindlalt tõendada, et mobiiltelefon, mille tagakaane vahelt leiti kott valge pulbriga,

omas puutumust kaebajaga ning kaebaja oli isikuks, kes narkootilist ainet valdas.

Kohtuvälise menetleja vastus kaebusele

Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Pärnu politseijaoskonna uurija X.A oma

24.08.2022 kirjalikus vastuses Pärnu Maakohtule palub jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälises

menetluses tehtud otsus muutmata järgmistel põhjendustel.

03.04.2022. a on koostatud menetlusalusele isikule kainenema toimetamise protokoll. Enne

kainenemiseks arestimajja vastuvõtmist teostatakse korrakaitseseaduse (edaspidi KorS) § 42 lg 4

alusel isiku suhtes turvakontroll ja asjade läbivaatus. Kainenema toimetatud isikult võetakse

hoiule raha, väärtasjad ja dokumendid, samuti esemed ja ravimid, mis võivad ohustada teda

ennast või teist isikut. Arestimajas nende toimingute teostamisel seega vaadati ainult

menetlusaluse isiku asju, mis temal endal kaasas on toimingu tegemise hetkel. Seega on

põhjendamatu väide, et telefon või selle ümbris võis kuuluda kellelegi teisele. Telefon ning selle

ümbris koos teiste temalt kainenemise ajaks hoiule võetud asjade seas, oli menetlusaluse isiku

valduses ning oluline ei ole omamise fakt vaid see, et need oli tema valduses. Valduses olev asi

on selle valdaja tegeliku võimu all (AÕS § 33 lg 1). Seega oli menetlusalusel isikul igasugune

kontroll tema kaasas olnud ja seega tema valduses oleva telefoni ning selle ümbrisele. NPALS §

151 ei näe ette karistust vaid narkootilise või psühhotroopse aine omamise eest, karistatav on ka

valdamine. Seega on menetlusalune isik pannud toime süüteo tahtlikult.

Karistuseks on menetlusalusele isikule määratud kergem karistusliik so rahatrahv ja seda

minimaalmäära lähedases summas. Kohtuväline menetleja leiab, et see on piisav menetlusaluse

isiku mõjutamiseks ning on vastavuses süü suurusega.

Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil

Kohtuistungil kaebuse esitaja jäi oma kaebuses toodud seisukohtade juurde. Kaebuse esitaja

hinnangul on kõige kummalisem see, et vallasasja vaatlust ei tehtud isiku juuresolekul. See

annab aluse tõstatada igasuguseid kahtlusi, kuidas sai see minigrip kott sinna. Kas ta seal täpselt

asus või mitte, ei tea seda. Loomulikult tunnistaja ütlused on tõendid, aga need ei ole

objektiivsed tõendid. Oleks seal olnud salvestus, oleks kõik seda näinud. Puudu on üks põhiline

asi, kuidas seostada seda minigrip kotti isikuga. Oleks tulnud teha kas DNA-ekspertiis või

sõrmejäljeekspertiis, aga seda antud asjas tehtud ei ole, mis tegelikult jätab kahtluse selles, et

esiteks kas see isik on seostatav S.G-ga. Jah, ka politsei on tõstatanud küsimuse, et isik seda

valdas. Kas see valdamine on ka pikaajaline olnud või on ka küsimus, kas see minigrip kott võis

ka juhuslikult sattuda sinna, aga kas see kuulub S.G-le. Me ei tea seda. Selliseid tõendeid antud

asjas ei ole. See, et ese on isiku käes iseenesest ei tähenda seda, et sealt leitud minigrip kott

temale kuulub. Me jääme selle seisukoha juurde, et neid tõendeid ei ole siin piisavad, et isikut

selles süüdi mõista.

3 (6)

4-22-2626

Kohtuistungil kohtuväline menetleja, vastupidiselt menetlusaluse isiku esindajale, leidis, et tegu

on tõendamist leidnud. On viidatud paljasõnaliselt vaid tunnistajate ütluste usaldusväärsusele,

kuid milles see kahtlus usaldusväärsuses seisneb, ei ole esitatud. Tegemist on

politseiametnikega, kes teostasid tööülesandeid vastavalt reeglitele ja seega kahtlus puudub.

Tunnistajad annavad oma ütluseid vande all, mis samuti suurendab nende ütluste

usaldusväärsust. Seevastu menetlusaluse isiku usaldusväärsus tema ütlustes on küll kahtluse alla

seatav. Ta eelmisel kohtuistungil rääkis sellest, kuidas ta viibis ööklubi ukse taga ja oli seal

rahulikult ja oli küll alkoholi tarvitanud, kuid ei olnud sellises joobeseisundis, et peaks teda ära

toimetama, kuid selle sündmuse aluseks oli siiski vägivalla süütegu, mille pärast ta

kainestusmajja toimetati. Samuti seab tema ütlused kahtluse alla see, et kaebuses on viidatud, et

telefon, millise kaane vahelt leiti minigrip kott ei kuulunud temale, samas kohtuistungil ta ütles,

et see on siiski tema telefon, sest see leiti tema juurest. Selle kohta võiks öelda, et see on selgelt

süüteo järgne käitumine, et vabaneda vastutusest. Nagu kuulsime tunnistajate ütlustest, siis iga

arestimajja paigutatud isiku asjad paigutatakse eraldi karpidesse ning ei ole võimalik, et kõik

asjad on segamini. Just selleks on see töökorraldus ette nähtud ja arestimaja sisekorraeeskiri

samamoodi. Sel hetkel, kui menetlusalune isik arestimajja kainestuskambrisse paigutati, ei olnud

ühtegi teist isikut kainenema toimetamisel. Kohtuvälisele menetlejale teadaolevalt kolm isikut

juba oli sel hetkel kainenema toimetatud ja nendega sel hetkel ei tegeletud. Need kolm

kiirreageerijat tegelesid ainult menetlusaluse isiku asjadega ja temaga seonduvaga. Seetõttu

kohtuväline menetleja leiab, et otsus tuleb jätta muutmata. Karistuse osas märgkis kohtuväline

menetleja, et karistus on määratud alla keskmise, kuigi kohtupraktika kohaselt võetakse karistuse

määramisel aluseks paragrahvi keskmine määr. Seekord on rahatrahv määratud üsna

miinimummäära lähedases määras.

Pärnu Maakohtu seisukoht

VTMS § 123 kohaselt arutab kohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse

piiridest, kontrollides kohtuvälise menetleja otsuse tegemise aluseks olnud faktilisi ja õiguslikke

asjaolusid. VTMS §-s 133 on loetletud küsimused, millised selgitab kohus välja kaebuse

lahendamisel. VTMS §-s 150 on loetletud väärteomenetlusõiguse olulised rikkumised.

Kohus, vaadanud läbi kaebuse, asjas kogutud kirjalikud materjalid ning kuulanud ära

menetlusosaliste seletused ja tunnistajate ütlused, leidis, et S.G kaitsja vandeadvokaat V.N-i

kaebus rahuldamisele ei kuulu.

S.G-le on koostatud 15.06.2022 väärteoprotokoll selle kohta, et 03.04.2022 kell 03:42 Pärnus,

A. H. Tammsaare pst 61, võeti temalt vallasasjana hoiule minigrip kott valge pulbriga, mis

ekspertiisiakt nr 22E-AN0571 kohaselt sisaldas valget pulbrit massiga 0,11 grammi kokaiini, mis

kuulub sotsiaalministri 18.05.2005. a määruse nr 75 lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete

ja ainerühmade II nimekirja. Seega isik valdas narkootilist ainet kokaiini väikeses koguses ilma

arsti ettekirjutuseta, millega rikkus NPALS § 3 lg-t 1 ning pani toime NPALS § 15 1 lg 1 järgi

kvalifitseeritava väärteo (väärteoprotokoll, tl 2). Protokollile on alla kirjutanud S.G.

Asjaolu, et minigrip kotis sisalduva valge pulbri näol oli tegemist narkootilise ainega kokaiin, on

tõendatud 07.06.2022 ekspertiisiaktiga nr 22E-AN0571, mille kohaselt ekspertiisiks esitatud

valge pulber massiga 0,11 grammi minigrip kilekotis pakendis nr 1 sisaldab kokaiini, mille

protsentuaalset sisaldust ja puhta aine kogust pulbris ei määratud, kuna esitatud pulbri kogus jääb

allapoole kokaiini suure koguse piirmäära (tl 4-7).

NPALS § 3 lg 1 kohaselt narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine on keelatud, välja

arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil, narkootiliste ja psühhotroopsete ainetega seotud

4 (6)

4-22-2626

kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või käesolevas seaduses ettenähtud

õppeotstarbel kasutamise eesmärgil ning NPALS § 151 lg 1 näeb ette vastutuse narkootilise või

psühhotroopse aine arsti ettekirjutuseta tarvitamise või väikeses koguses ebaseadusliku

valmistamise, omandamise või valdamise eest. S.G-l narkootiliste või psühhotroopsete ainete

käitlemise luba ei ole ning väärteosüüdistusega heidetakse talle ette narkootilise aine väikeses

koguses omamist. Kaitsja põhiväide on, et pole teada, kas see minigrip kott tõesti ka S.G-le

kuulus.

Kohtu hinnangul ei ole vajalik NPALS § 151 lg 1 objektiivse koosseisu täitmiseks olla

narkootilise aine omanik, kuivõrd regulatsioon näeb ette vastutuse narkootilise aine valdamise

eest. Samas omandi mõistesse kuulub ka valdamine, lisaks käsutamisele ja kasutamisele. Antud

asjas on ilma kahtlusteta tõendamist leidnud, et telefon, mis võeti arestimajas S.G-lt kainenema

paigutamisel ära, kuulus talle. Seda kinnitas S.G ka ise 04.11.2022 kohtuistungil antud ütlustes –

vaatasin üle, et kõik oli olemas – telefon oli minu oma, kellad olid minu omad ja raha oli ka

(04.11.2022 kohtuistungi protokoll lk 3).

Kohus peab andma hinnangu ka menetlusaluse isiku ütlustele.

Esiteks, eluliselt ei ole usutav, et keegi teine hoiab enda asja teise isiku telefoni kaane all peidus.

Teiseks, tunnistajate S.R, O.H ja X.Y ütlustega on ümber lükatud ka kaebuse esitaja väide, nagu

oleks tol õhtul telefone laual olnud kümme tükki ning esineb võimalus, et minigrip kott leiti

hoopis kellegi teise telefoni ümbrise vahelt. Kõik kolm tunnistajat kinnitavad, et arestimajas ei

olnud sel hetkel sisse võtmisel ühtegi teist isikut peale S.G ning kõik temalt äravõetud esemed

paigutati selleks spetsiaalselt ettenähtud karpi. Seejuures ei ole kohtu hinnangul oluline, et

telefonilt ümbrise eemaldamise ajal S.G juba kambrisse paigutatud oli – tunnistaja S.R selgitas,

et isikult kainenema paigutamisel äravõetud esemete dokumenteerimisega alustati S.G kambrisse

paigutamise järgselt ning kohtu hinnangul on ka loogiline, et joobes ja kainenema toimetatud

isikut ei hoita käeraudades menetlustoimingute ruumis seni, kuni kõik dokumendid vormistatud

saavad (03.04.2022 indikaatorvahendi kasutamise protokolli kohaselt oli S.G-l alkoholijoove

0,91 mg/l kohta, tl 15). Oluline on, et dokumenteerimise juures viibisid tol õhtul S.G-ga

tegelenud politseinikud kõik koos ning kõik andsid ütluseid ka telefoni ümbrise eemaldamise

järelt sealt leitud esemete kohta – ümbrise vahel oli 50 eurot ning minigrip kott valge pulbriga.

Telefoni vahelt leitud minigrip koti valge pulbriga osas koostati 03.04.2022 vallasasja

hoiulevõtmise protokoll (tl 8). Loogiliselt ja üheselt jälgitav on ka valge pulbri edasine liikumine

politseimaja siseselt – koos vallasasja hoiulevõtmise aktiga viis tunnistaja X.Y koti seifi, kust see

edasi vastavate menetleja X.A 10.05.2022 ekspertiisimäärusega ekspertiisi tegemiseks Eesti

Kohtuekspertiisi Instituuti saadeti.

Kolmandaks, puuduvad igasugu kahtlused, miks peaksid tunnistajad andma valeütlusi

menetlusaluse isiku kohta. Puuduvad ka vähimadki kahtlused tunnistajate erapoolikuse osas.

Seega on eelnevalt kirjeldatud tõenditega kogumis üheselt kinnitust leidnud, et S.G telefoni

vahel oli minigrip kott valge pulbriga, mis sisaldas narkootilist ainet kokaiin ning sellega pani

S.G toime NPALS § 151 lg-s kirjeldatud väärteo – valdas väikeses koguses narkootilist ainet.

AÕS § 33 lg 1 kohaselt valdaja on isik, kelle tegeliku võimu all asi on – kuivõrd minigrip kott

narkootilise ainega oli S.G telefoni ümbrise vahel, teostas S.G selle üle tegelikku võimu, s.o

valdas ka narkootilist ainet. Kohus märgib, et narkootilise aine valdamise seisukohalt ei ole arsti

ettekirjutus oluline, arsti ettekirjutuse olemasolu või selle puudumine on oluline narkootilise aine

tarvitamise koosseisu puhul.

5 (6)

4-22-2626

Kaitsja poolt viidatud asjaolu, et kogutud tõenditest ei nähtu, et kilekotil, mis tuvastati, oleks

olnud kaebaja sõrmejäljed või leidunud kaebaja DNA-d, ei ole oluline, kuivõrd väärteo

toimepanemise tõendamisel ei ole ette nähtud kohustuslikke tõendeid, mida koguma peab.

Käesoleval juhul on S.G-le etteheidetav tegu tõendatud eelviidatud tõenditega kogumis,

narkootiline aine oli tema valduses, sh tema valduses spetsiifilises kohas ning sõrmejäljed või

DNA väärteo tõendatuse osas rolli ei mängi.

Väärteomenetlust välistavad asjaolud puuduvad.

Karistus

S.G-le on väärteootsusega määratud NPALS § 151 lg 1 alusel karistuseks rahatrahv 30

trahviühikut, s.o 120 eurot. Karistusraamid NPALS § 151 lg 1 alusel on rahatrahv kuni 300

trahviühikut või arest, s.t S.G-le määratud karistus jääb oluliselt alla rahatrahvi karistusraami

poole määra, olles sisuliselt miinimumilähedane.

S.G-l karistusregistri andmetel (tl 19) andmetel kehtivad karistused puuduvad ning seetõttu on

kohus seisukohal, et kohtuvälise menetleja poolt määratud karistus on proportsionaalne ning

täidab eripreventiivset eesmärgi ka miinimumilähedases määras.

Menetluskulud

Kohtumenetluses valitud kaitsja menetluskulud tuleb jätta S.G kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Indrek Nummert

Kohtunik

6 (6)