3-22-154/27 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Daimar Liiv

Otsuse avalikult teatavaks

tegemise aeg ja koht

12.12.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-154

Haldusasi

Multipakend Tootmine OÜ kaebus

kohustada

Keskkonnaametit võimaldama Multipakend Tootmine

OÜ-le paber- ja kartongjäätmete (Baseli kood B3020,

EÜ määruse nr 1013/2006 jäätmekoodid 15 01 01 ja

19 12 01) eksporti Venemaa Föderatsiooni või

alternatiivselt

kohustada Keskkonnaametit läbi

vaatama ja rahuldama Multipakend Tootmine OÜ

taotlus veoloa väljastamiseks paber- ja

kartongjäätmete (Baseli kood B3020, EÜ määruse nr

1013/2006 jäätmekoodid 15 01 01 ja 19 12 01)

eksportimise

võimaldamiseks

Venemaa

Föderatsiooni.

Menetlusosalised

Kaebaja Multipakend Tootmine OÜ, esindaja v.adv

Rainer Kuulme

Vastustaja Keskkonnaamet, esindaja Kristjan Kers

Asja läbivaatamise viis

Kohtuistung 11.11.2022

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus tervikuna rahuldamata.

2. Jätta poolte menetluskulud nende enda kanda.

3. Sekretäril edastada kohtuotsus menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Otsuse peale võib Tallinna Ringkonnakohtule esitada apellatsioonkaebuse 30 päeva

jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 11.01.2023.

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

vastuapellatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud

apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses

märkida, vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus

menetluses (HKMS § 182 lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb

tal Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse

esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning

apellatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka

menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Multipakend Tootmine OÜ esitas 20.01.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse, paludes: 1)

kohustada Keskkonnaametit (KeA) võimaldama kaebajal paber- ja kartongijäätmete (Baseli

kood B3020, määruse nr 1013/2006 jäätmekoodid 15 01 01 ja 19 12 01) eksporti Venemaa

Föderatsiooni (VF või Venemaa); 2) alternatiivselt kohustada KeA-d läbi vaatama ja

rahuldama Multipakend Tootmine OÜ taotlus veoloa väljastamiseks paber- ja

kartongijäätmete eksportimise võimaldamiseks VF-i.

Ühes kaebusega esitas kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse, milles palus lubada esialgse

õiguskaitse korras kaebajal eksportida paber- ja kartongijäätmeid VF-i või alternatiivselt

kohustada KeA-d väljastama eksportimise võimaldamiseks viivitamatult veoluba.

2. Tallinna Halduskohus jättis 28.01.2022 määrusega kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse

rahuldamata (määruse resolutsiooni p 1). 10.03.2022 määrusega otsustas Tallinna

Ringkonnakohus jätta Tallinna Halduskohtu 28.01.2022 määruse resolutsiooni p 1 muutmata,

kuid muuta määruse põhjendusi vastavalt oma määruse põhjendustele.

3. Asjas toimus kohtuistung 11.11.2022.

KAEBUSE ESITAJA NÕUDED JA PÕHJENDUSED

4. Kaebaja palub kaebuse rahuldada alljärgnevatel põhjustel.

4.1. KeA senise tegevuse õigusvastasus seoses kaebajal paberjäätmete veo keelamisega.

4.1.1. Kaebaja hinnangul on KeA tegevus (millega on kaebajal keelatud paber- ja

kartongjäätmete eksport VF-i) ja tegevusetus (so seni ei ole tehtud otsustust kaebaja taotluse

osas veoloa väljastamiseks paber- ja kartongjäätmete ekspordiks VF-i) õigusvastane. Kaebaja

hinnangul on ilmne, et õiguspärase käitumise korral peaks KeA kas lubama kaebajal teostada

paber- ja kartongjäätmete eksporti VF-i või alternatiivselt väljastama kaebajale veoloa paber-

ja kartongjäätmete eksportimiseks VF-i. Põhjendused selles osas on esitatud alljärgnevalt.

4.1.2. Kaebaja märgib, et VF on seni lubanud (alates kaebaja poolt vedudega alustamisest) ja

lubab jätkuvalt oma riiki sisse vedada (sh Eesti Vabariigist) paber- ja kartongjäätmeid ega ole

selles osas esitanud mitte ühtegi etteheidet ega pretensiooni. Seega on ilmselge ega saa olla

mitte mingit vaidlust, et VF on oma senise käitumisega (paber- ja kartongjäätmete jätkuv riiki

sisseveo lubamine) selgelt väljendanud, et VF lubab riiki sisse vedada paber- ja

kartongjäätmeid ning, et VF ei soovi nende jäätmete sissevedu kontrollida. Vastupidisel juhul

ei lubakski VF oma riiki üldse paber- ja kartongjäätmeid sisse vedada. Ühtlasi on VF pädeva

asutuse poolt alates 16.11.2020 antud paber- ja kartongjäätmete Venemaale sisseveo lubamise

osas ka vaikiv nõusolek määruse nr 1013/2006 mõistes. Nimelt kaebaja esitas 16.10.2020

KeA-le korrigeeritud taotluse vastava veoloa saamiseks koos kõikide vajalike dokumentidega,

millise taotluse on KeA edastanud samal päeval (16.10.2020) ka VF pädevale asutusele (vt

kaebuse lisa nr 4, so Keskkonnaameti 16.10.2020 kiri ja tõlge eesti keelde, I kd tl 24-26).

Määruse nr 1013/2006 art 9 lg 1 kohaselt juhul, kui 30 päevase tähtaja jooksul vastuväiteid ei

ole esitatud, võib seda pidada transiidikoha pädeva asutuse vaikivaks nõusolekuks. Seega on

määruse nr 1013/2006 kohaselt KeA-l alates 16.11.2020 olemas VF pädeva asutuse vaikiv

nõusolek paber- ja kartongjäätmete veo lubamiseks Venemaale.

4.1.3. 23.07.2021 on VF pädev asutus edastanud paberjäätmete Venemaale ekspordi kohta

vastuse.

23.07.2021 on VF pädev asutus edastanud paberjäätmete Venemaale ekspordi kohta vastuse

Venemaa äriühingule OOO-le Grind Fibers, milline vastus on edastatud koheselt ka KeA

jäätmebüroo peaspetsialist K.K (vt kaebuse lisa nr 7, so Venemaa pädeva asutuse 23.07.2021

vastus ja tõlge eesti keelde, I kd tl 33-34). Eelviidatud vastusest nähtuvalt on VF pädev asutus

andnud selgesõnaliselt teada, et paber- ja kartongjäätmete (Baseli kood B3020) Venemaale

sissevedamiseks ei ole vaja saada VF pädeva asutuse luba. Seda kinnitab VF pädeva asutuse

23.07.2021 vastuse lk 2 kolmas lõik: „Rosprirodnadzor teavitab käesolevaga avalduse saatjat,

et pole vaja saada luba paberi- ja papipakendijäätmete piiriüleseks vedamiseks, mis vastavalt

ohtlike jäätmete üle piiri viimise ja nende kõrvaldamise kontrolli Baseli konventsioonile

vastab koodile B3020 – vanapaber ja papp (IX lisa, loetelu B).“

Seega on alates 23.07.2021 KeA valduses vastus, millest nähtub, VF lubab riiki sisse vedada

paber- ja kartongjäätmeid ning, et VF ei soovi nende jäätmete sissevedu kontrollida.

VF pädeva asutuse eelviidatud vastuse tõttu ei ole määruse nr 1013/2006 kohaselt Venemaale

paber- ja kartongjäätmete eksportimiseks veoluba vajalik ja ka KeA ei saa kaebajalt vedude

eeldusena sellise veoloa olemasolu nõuda ega kaebajal vedude teostamist keelustada.

Oluline on siinjuures märkida, et VF pädeva asutuse vastusest nähtuvalt ei ole vastav kinnitus

kehtiv ainuüksi alates selle andmisest, vaid see kohaldub ka varasema perioodi osas

(kinnituses on viide 17.07.2003 vastu võetud eeskirjale), seega ei erine kinnituses avaldatu

mitte mingil määral VF varasemast seisukohast samas küsimuses.

Samuti ei ole see kinnitus antud vaid ühe ettevõtte põhiselt – vastusest nähtuvalt peetakse

selles üldiselt silmas paber- ja kartongjäätmete vedu VF-i vaatamata sellele, kes jäätmevedu

teostab või millisesse jäätmekäitluskohta jäätmeid veetakse. Seega kohaldub see seisukoht ka

kaebaja suhtes.

Siinjuures osutab kaebaja faktilisele asjaolule, et kuigi KeA soovib mingil kummalisel seni

teadmata põhjusel VF pädeva asutuse vastust tõlgendada selliselt, nagu kehtiks see vaid ühe

ettevõtte osas, jääb sellise eksliku tõlgenduse juures ka täielikult arusaamatuks, millisel alusel

on veoluba KeA poolt väljastatud äriühingule Grind Fibers OÜ, olukorras, kus VF pädeva

asutuse vastus ei ole saadetud mitte Grind Fibers OÜ-le (reg kood: 14528029), vaid hoopis

kolmandale isikule, so Venemaa äriühingule OOO Grind Fibers (Venemaa reg kood:

1205000007519, vt kaebuse lisa nr 7, I kd tl 33-34, so Venemaa pädeva asutuse 23.07.2021

vastuse lk 1 esimene lõik, ka kirja ülaosas on näha, et kiri on saadetud mitte Grind Fibers OÜ-

le, vaid OOO-le Grind Fibers). Seega KeA poolse eksliku tõlgenduse põhjal ei oleks KeA

saanud Grind Fibers OÜ-le veoluba väljastada, sest KeA enda tõlgenduse põhjal kehtib

Venemaa pädeva asutuse vastuses toodu vaid ühe isiku suhtes – so Venemaa ärihingu OOO

Grind Fibers suhtes, kes ei ole KeA-lt veoluba taotlenud. Faktiline asjaolu, et KeA on siiski

lubanud Grind Fibers OÜ-l (kuigi veoluba see äriühing KeA eksliku tõlgenduse põhjal saada

ei tohiks) paberjäätmeid VF-i vedada, tõendab täiendavalt, et tegelikkuses paberjäätmete

Venemaale veoks luba vaja ei ole.

Oluline on märkida, et ka Euroopa Komisjoni vastav pädev ametnik on rõhutanud, et sellist

VF pädeva asutuse kirja saab liikmesriik arvestada vastava asjakohase nõusolekuna ja selle

alusel saab liikmesriik väljastada ka vastava veoloa.

Nimelt Euroopa Komisjoni riikidevahelise vedude ametniku 10.09.2021 vastuse kohaselt (vt

kaebuse lisa nr 10, I kd tl 39-40p, so Euroopa Komisjoni riikidevahelise vedude ametniku

10.09.2021 meilisõnum, K.K 31.08.2021 meilisõnum ja tõlge eesti keelde) on Euroopa

Komisjon ühesel seisukohal, et liikmesriik saab VF pädeva asutuse 23.07.2021 vastust

arvestada asjakohase nõusolekuna ja väljastada selle alusel ka omapoolse nõusoleku

jäätmeveo teostamiseks. Seega tuleb VF pädeva asutuse vastust kohaldada ka kaebaja suhtes

ning KeA-l ei ole mitte ühtegi õiguslikku alust keelata kaebajale paber- ja kartongjäätmete

eksporti Venemaale.

4.1.4. Kaebaja leiab, et käesoleval juhul ei ole tegemist JäätS § 108 lg 2 nimetatud jäätmetega

(so ohtlikud ja välislepinguga reguleeritavad jäätmed), mistõttu ei ole eelnevat silmas pidades

paber- ja kartongjäätmete (Baseli kood B3020) VF sissevedamiseks vajalik omada veoluba.

4.1.5. KeA on oma 28.12.2021 vastuses (vt kaebuse lisa nr 12, I kd tl 44-45p) esitanud

kaebajale paber- ja kartongjäätmete Eestist Venemaale väljaveo keelamise osas uue vastuväite

(vt KeA 28.12.2021 vastuse lk 1 viimane lõik). Selline KeA poolt välja mõeldud uus

argument oma senise õigusvastase käitumise (so kaebajal paber- ja kartongjäätmete

Venemaale veo alusetu keelamine) õigustamiseks on asjakohatu. Esiteks ei ole KeA esitanud

mitte ühtegi põhjendust, miks on KeA-l põhjust arvata, et kaebaja poolt VF eksporditavate

paber- ja kartongjäätmete käitlemine ei toimu artiklis 49 nimetatud keskkonnaohutul viisil.

Teiseks on KeA seni lubanud paber- ja kartongjäätmeid VF-i vedada Grind Fibers OÜ-l, kes

veab jäätmed Venemaal samale äriühingule (Okulovskaja Paberi Vabrik), kuhu varasemalt

vedas ja soovib jätkuvalt vedada ka kaebaja – jääb arusaamatuks, miks ja millisel kummalisel

õiguslikul alusel peab KeA Grind Fibers OÜ puhul sama äriühingut nö usaldusväärseks

partneriks (lubades jäätmete vedu), samas kaebaja puhul on sama jäätmeid vastu võttev

äriühing muutunud ebausaldusväärseks. Kolmandaks on ka Euroopa Komisjon rõhutanud, et

VF pädeva asutuse vastust saab liikmesriik arvestada vastava asjakohase nõusolekuna ja selle

alusel saab liikmesriik väljastada ka vastava veoloa.

4.1.6. Arvestades eeltoodut, on ilmne, et KeA tegevus, millega on alates 12.10.2020 kuni

käesoleva ajani keelatud kaebajal paberjäätmete eksport VF, on õigusvastane ning kaebajal on

õigus taotleda sellise tegevuse õigusvastasuse tuvastamist ja KeA kohustamist võimaldada

kaebajal paber- ja kartongjäätmete (Baseli kood B3020, Euroopa Parlamendi ja Nõukogu

määrus nr 1013/2006 jäätmesaadetiste kohta (määrus nr 1013/2006) jäätmekoodid 15 01 01 ja

19 12 01) eksporti Venemaa Föderatsiooni.

4.2. KeA tegevusetuse õigusvastasus seoses otsustuse tegemata jätmisega kaebaja poolse

veoloa taotluse osas.

4.2.1. Juhul kui asuda seisukohale, et paber- ja kartongjäätmete VF-i ekspordiks on vajalik

vastav veoluba (millise seisukohaga kaebaja ei nõustu), siis on ilmselgelt õigusvastane KeA

tegevusetus, millega KeA ei ole seni teinud otsustust kaebaja taotluse osas vastava veoloa

väljastamiseks.

Kaebaja esitas 16.10.2020 KeA-le korrigeeritud taotluse vastava veoloa saamiseks koos

kõikide vajalike dokumentidega (so kaebaja 16.10.2020 taotlus). On ilmselge, et KeA poolse

otsustuse tegemata jätmine 1,5 aastase perioodi jooksul ei vasta hea halduse põhimõttele ega

ole HMS § 5 lg 2 kohaselt õiguspärane. Seda enam, et kõik sellise otsustuse tegemiseks

vajalikud andmed/vastused on KeA-l olemas juba hiljemalt alates 23.07.2021.

4.2.2. Arvestades eelnevat, taotleb kaebaja, et kohus tuvastaks, et KeA tegevusetus, millega ei

ole seni tehtud otsustust kaebaja taotluse osas veoloa väljastamiseks paber- ja kartongjäätmete

(Baseli kood B3020, EÜ määruse nr 1013/2006 jäätmekoodid 15 01 01 ja 19 12 01)

ekspordiks VF-i, on õigusvastane.

4.3. Ei esine aluseid jätta kaebajale veoluba väljastamata, võrdsuspõhiõiguse ilmne

rikkumine KeA poolt.

4.3.1. Juhul kui asuda seisukohale, et paber- ja kartongjäätmete VF-i ekspordiks on vajalik

vastav veoluba (millise seisukohaga kaebaja ei nõustu), siis ei esine aluseid jätta kaebajale

selline veoluba väljastamata.

4.3.2. Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 12 kohaselt kõik on seaduse ees võrdsed. Euroopa

Liidu lepingu artikli 2 kohaselt on võrdsus, mittediskrimineerimine ja võrdõiguslikkus

Euroopa Liidu aluspõhimõtted, millised õigused tuleb igale isikule tagada. KeA on käesoleval

juhul ilmselgelt rikkunud isikute võrdse kohtlemise põhimõtet – nimelt on KeA lubanud

paber- ja kartongjäätmeid Venemaale vedada ja väljastanud vastava veoloa Grind Fibers OÜ-

le, samas on KeA ilma sisulisi põhjendusi esitamata mingil kummalisel põhjusel keelanud

kaebajale paber- ja kartongjäätmete Venemaale vedamise ega ole seni ka olnud nõus

kaebajale väljastama vastavat veoluba. Selline isikute ebavõrdne kohtlemine viitab üheselt

korruptiivsele käitumisele ja on ilmselgelt lubamatu ning vastuolus ka hea halduse

põhimõttega.

4.3.3. KeA ei ole seni vastavat veoluba kaebajale väljastanud põhjendusega, et VF-i pädev

asutus ei ole väljastanud KeA-le kirjalikku kinnitust, et neil puuduvad vastuväited

paberijäätmete veoks – selline VF-i pädeva asutuse kirjalik kinnitus on KeA-le seisuga

23.07.2021 esitatud.

Kaebaja leiab, et VF pädeva asutuse vastusest ei nähtu, et see kinnitus puudutaks vaid ühte

konkreetset jäätmekäitluskohta ja nagu ei tohiks selle kinnituse alusel jäätmeid viia teistesse

jäätmekäitluskohtadesse Venemaal (nagu seda üritab oma vastuses eksitavalt väita KeA),

kinnituses räägitakse üldiselt jäätmete sisseveost VF-i territooriumile, seega kohaldub see

kinnitus vaatamata sellele, millisesse jäätmekäitluskohta Venemaal jäätmeid veetakse. Vt

selles osas Venemaa pädeva asutuse 23.07.2021 vastuse lk 1 teine lõik: „...nimelt paberi- ja

papipakendi jäätmed, mida avaldaja hakkab vedama sisse Venemaa Föderatsiooni

territooriumile...“ ning vastuse lk 2 teine lõik: „....mille jaoks on pärast täiendavat töötlemist

Venemaa Föderatsiooni territooriumil olemas taaskasutuse võimalus ja teostatavus uute

toodete tootmiseks.“ Euroopa Komisjoni pädev ametnik on rõhutanud, et sellist kirja saab

liikmesriik arvestada vastava asjakohase nõusolekuna ja selle alusel saab liikmesriik

väljastada ka vastava veoloa.

4.3.4. Samuti on oluline rõhutada, et kaebaja soovib jäätmeid vedada samasse

jäätmekäitluskohta, kuhu veab ka Grind Fibers OÜ (so Venemaa äriühingule Okulovskaja

Paberi Vabrik).

4.3.5. Samuti on oluline rõhutada, et alates 16.11.2020 on KeA-l olnud olemas ka VF pädeva

asutuse vaikiv nõusolek paber- ja kartongjäätmete VF-i sisseveo lubamise kohta.

Kaebaja hinnangul tuleb määruse nr 1013/2006 art 9 lg 1 tõlgendada selliselt, et juhul kui 30

päevase tähtaja jooksul ei ole vastuväiteid esitatud, siis tuleb seda pidada ka sihtkoha (so

antud juhul Venemaa) pädeva asutuse vaikivaks nõusolekuks. Puudub igasugune mõistlik

põhjendus määrata ka sihtkoha riigile vastamise tähtajaks 30 päeva, ilma sellise tähtaja

möödumise osas sihtkoha riigile tagajärgi ette nägemata, millise tõlgenduse korral muutuks

art 9 lg 1 täielikult sisutühjaks.

4.3.6. Eelnevat silmas pidades on ilmne, et kaebaja taotlus vastava veoloa väljastamiseks

tuleb rahuldada ning aluseid veoloa väljastamata jätmiseks ei esine.

4.3.7. Arvestades eelnevat, taotleb kaebaja alternatiivselt (juhul kui kohus peaks asuma

seisukohale, et paber- ja kartongjäätmete Venemaale ekspordiks on vajalik vastav veoluba), et

kohus kohustaks KeA-d läbi vaatama ja rahuldama kaebaja taotlust veoloa väljastamiseks

paber- ja kartongjäätmete (Baseli kood B3020, EÜ määruse nr 1013/2006 jäätmekoodid 15 01

01 ja 19 12 01) eksportimise võimaldamiseks VF-i.

4.4. Kaebaja leiab, et KeA tõlgendus VF pädeva asutuse 23.07.2021 vastuse kohta on

ilmselgelt väär.

Küll aga on KeA asunud õigele seisukohal, et kirjaliku loamenetluse nõue kehtib seni, kuni

VF ei ole teavitanud, et ei soovi kontrollida vastavate jäätmete sissevedu.

Arvestades juba eelpool välja toodud asjaolusid ei saa olla vaidlust selles, et VF pädev asutus

on 23.07.2021 avaldanud oma selgesõnalise nõusoleku, mille kohaselt ei ole paber- ja

kartongjäätmete (Baseli kood B3020, EÜ määruse nr 1013/2006 jäätmekoodid 15 01 01 ja 19

12 01) Venemaale veoks vajalik taotleda Venemaa poolset luba, millist vastust tuleb ühtlasi

pidada määruse 1013/2006 kohaseks teavituseks. Asjaolu, et vastavat teavitust ei ole saadetud

EL-le, ei muuda teavituse sisu ega faktilist asjaolu, et Venemaa on teada andnud, et Venemaa

ei soovi vastavate jäätmete sissevedu kontrollida ega nõua loamenetluse kohaldamist. KeA ei

ole selgitanud, mis takistab KeA-l endal edastada Venemaa pädeva asutuse 23.07.2021

vastust EL-le, kes saaks sel juhul selle vastuse alusel muuta ka rakendusmäärust nr

1418/2007.

4.5. Kaebaja nõustub ringkonnakohtu seisukohaga (vt ringkonnakohtu 14.02.2022

meilisõnumit), et paber- ja kartongjäätmete (Baseli kood B3020, EÜ määruse nr 1013/2006

jäätmekoodid 15 01 01 ja 19 12 01) Venemaale eksportija ei pea saama luba Venemaa

pädevalt asutuselt.

Samuti on ringkonnakohus asunud selles osas õigele seisukohale, et: „Tõlgendades norme

mõistlikult ja kooskõlas rahvusvahelise õigusega, võib asuda seisukohale, et Euroopa Liit on

kehtestanud küll väljaveoloa saamise kohustuse, kuid kolmandalt riigilt sisseveoloa saamine

ei ole vältimatu eeltingimus väljaveoloa andmiseks, kui lähtekoha pädevale asutusele

esitatakse piisavad tõendid selle kohta, et jäätmete käitlemine kolmandas riigis toimub

lähtekoha pädeva asutuse poolt vajalikuks ja põhjendatuks peetud keskkonnanõudeid järgides.

Kolmanda riigi pädeva asutuse sellekohane kinnitus võib küll olla oluline tõend väljaveoloa

saamiseks, kuid selle esitamata jätmine ei saa automaatselt tingida väljaveoloa andmisest

keeldumist.“

Selline ringkonnakohtu tõlgendus on kooskõlas VF pädeva asutuse 23.07.2021 vastuses

tooduga. Samuti on selline tõlgendus kooskõlas KeA enda poolse tõlgendusega – nimelt on

KeA väljastanud veoloa Eesti äriühingule Grind Fibers OÜ samuti ilma, et selleks oleks

olemas Venemaa pädeva asutuse kirjalikku nõusolekut.

Nimelt ei sisalda VF pädeva asutuse 23.07.2021 vastus üldse ei veoloa väljastamist ega

kirjalikku nõusolekut veo teostamiseks – selles vastuses on VF pädev asutus hoopis teada

andnud vaid seda, et ei ole vaja luba selliste jäätmete Venemaale sisseveoks. Seega ei saa olla

mitte mingit vaidlust ka selles, et KeA kohtleb teadlikult Eesti ettevõtteid ebavõrdselt

väljastades Grind Fibers OÜ-le veoloa ilma Venemaa pädeva asutuse poolse veoloata, nõudes

samas kaebajalt jätkuvalt veoloa väljastamise eeldusena Venemaa veoloa (nö kirjaliku

nõusoleku) esitamist.

Eelnevat silmas pidades nõuab KeA käesoleval juhul kaebajalt alusetult loa esitamist, mille

kohta on Venemaa pädev asutus teada andnud, et luba vaja ei ole.

4.6. Ka juhul kui asuda seisukohale, et asjas tuleb vaatamata VF pädeva asutuse 23.07.2021

vastuses toodule ikkagi kohaldada vastavat loamenetlust (mis eelnevast nähtuvalt nii ei ole),

siis on kaebaja hinnangul ilmne, et VF pädeva asutuse 23.07.2021 vastust tuleb igal juhul

kohaldada ka kaebaja suhtes ja selle alusel on KeA kohustatud väljastama ka kaebajale

omapoolse veoloa.

Kaebaja rõhutab, et Euroopa Komisjoni riikidevahelise vedude ametniku 10.09.2021 vastuse

kohaselt (vt kaebuse lisa nr 10, I kd tl 39-40p, so Euroopa Komisjoni riikidevahelise vedude

ametniku 10.09.2021 meilisõnum, K.K 31.08.2021 meilisõnum ja tõlge eesti keelde) on

Euroopa Komisjon ühesel seisukohal, et liikmesriik saab VF pädeva asutuse 23.07.2021

vastust arvestada asjakohase nõusolekuna ja väljastada selle alusel ka omapoolse nõusoleku

jäätmeveo teostamiseks.

Euroopa Komisjoni ametniku vastusest ei nähtu, et Venemaa pädeva asutuse 23.07.2021

vastust tuleks kohaldada vaid ühe ettevõtte osas, seega on KeA poolne vastav väide

paljasõnaline ja väär.

4.7. KeA leiab, et vaatamata Venemaa pädeva asutuse 23.07.2021 vastuses toodule tuleb

paber- ja kartongjäätmete Venemaale eksportimisel kohaldada EL määruse nr 1013/2006 art

35 kirjeldatud loamenetlust. KeA tõlgenduse kohaselt peaks iga saadetise kohta olemas olema

lähtekoha ja sihtkoha kirjalik nõusolek, samas ei ole KeA põhjendanud, mil viisil on Grind

Fibers OÜ-l võimalik teostada korduvaid paber- ja kartongjäätmete Venemaale vedusid ilma

sellise iga saadetise kohta väljastatud igakordse lähtekoha ja sihtkoha kirjaliku nõusolekuta.

Eelviidatud säte ei näe ette võimalust, et lähtekoha ja sihtkoha kirjalik nõusolek antaks mitte

iga saadetise kohta eraldi, vaid vastava jäätmeliigi regulaarseks sisseveoks, nagu seda on

käesoleval juhul tehtud Grind Fibers OÜ puhul. Ka eelnev kummutab KeA tõlgenduse

õigsust, nagu ei saaks VF pädeva asutuse 23.07.2021 vastuses toodut kohaldada ka kaebaja

suhtes.

4.8. KeA üritab oma vastuses jätkuvalt kohut teadlikult eksitada väites, et nõusoleku on

saanud Grind Fibers OÜ. VF pädeva asutuse vastus on antud Venemaa äriühingule OOO

Grind Fibers (Venemaa reg kood: 1205000007519).

Kuna OOO Grind Fibers ja Grind Fibers OÜ näol on tegemist erinevate juriidiliste isikutega,

siis ei oma selles osas tähtsust, kas need ettevõtted on asutatud samade isikute poolt (milline

KeA väide on paljasõnaline ja tõendamata), kas need ettevõtted on asutatud samal eesmärgil

(milline KeA väide on paljasõnaline ja tõendamata) ning kas tegemist on ema- ja

tütarettevõttega (milline KeA väide on paljasõnaline ja tõendamata).

Teiseks ei nähtu Venemaa pädeva asutuse 23.07.2021 vastusest, et see üldse sisaldaks

mingeid nõusolekuid ja seda veel konkreetsete saadetiste osas. Lisaks ei nähtu Venemaa

pädeva asutuse 23.07.2021 vastusest, et see oleks antud vaid konkreetse jäätmekäitleja suhtes.

4.9. Kaebaja esitas kohtule dokumentaalse tõendina Keskkonnainspektsiooni 10.12.2020

teatise kriminaalmenetluse alustamise kohta ja Viru Ringkonnaprokuratuuri 07.10.2022

määruse kriminaalmenetluse lõpetamise kohta (I kd tl 219-222p).

Keskkonnainspektsiooni 10.12.2020 teatisest nähtuvalt on Keskkonnainspektsiooni poolt

algatatud kaebaja suhtes karistusseadustiku (KarS) § 3681 lg 2 alusel (riikidevahelise

jäätmeveo nõuete rikkumine) kriminaalmenetlust seoses kaebuses nimetatud paber- ja

kartongjäätmete Venemaale veoga.

Viru Ringkonnaprokuratuuri 07.10.2022 määrusest nähtuvalt on sama kriminaalmenetlus

prokuröri poolt lõpetatud, mis tähendab, et süüteo koosseisu tegelikkuses ei esinenud, st

kaebaja poolt ei ole riikidevahelise jäätmeveo nõudeid rikutud.

Eelviidatud tõendid tõendavad esiteks seda, et kaebaja tegevus (so perioodil 20.02.2019-

09.10.2020 paber- ja kartongjäätmete Venemaale vedu) ei ole olnud ebaseaduslik ning teiseks

tõendavad need täiendavalt asjaolu, et KeA-l ei ole õiguslikku alust keelata kaebajale paber-

ja kartongjäätmete Venemaale vedu.

4.10. Kaebaja palub vastustajalt välja mõista menetluskulud kokku summas 3130 eurot (sh

käibemaks) vastavalt menetluskulude nimekirjale (I kd tl 226-238).

VASTUSTAJA SEISUKOHT

5. Vastustaja kaebusega ei nõustu ja palub jätta kaebuse rahuldamata.

5.1. Vastustaja toob välja, et paberijäätmeid tähistab Baseli kood B3020 ning alates

14.06.2014 kehtiva määruse nr 1418/2007 versioonis Venemaad käsitlevas osas ei ole

vastavat Baseli koodi kajastatud. Sellest järeldub automaatselt, et paber- ja kartongjäätmete

väljaveoks Venemaale tuleb rakendada kirjaliku teatamise ja nõusoleku menetlust vastavalt

määruse nr 1013/2006 artiklis 35 sätestatule. Viimast on selgelt kinnitanud ka Euroopa

Kohus lahendi C-405/10 p-s 10.

5.2. Määruse nr 1013/2006 artikkel 35 lg 2 p b sätestab, et lähtekoha pädev asutus ühenduses

(antud juhul KeA) teeb artiklis 9 nimetatud otsuse saadetisega nõustumise kohta alles pärast

seda, kui ta on saanud kirjaliku nõusoleku sihtkoha (Venemaa) pädevatelt asutustelt. Kuna

antud juhul ei ole Venemaa pädev asutus kirjalikku nõusolekut kaebaja veoloa taotluse osas

andnud, siis ei ole ka KeA-l õiguslikult võimalik veoluba kaebajale väljastada.

5.3. Määruse nr 1013/2006 artikkel 35 lg 4 p-i a kohaselt võib jäätmesaadetise lähetamine

toimuda vaid siis, kui teataja on kätte saanud kirjaliku nõusoleku nii lähtekoha kui ka sihtkoha

pädevatelt asutustelt. Sellest tulenevalt ei ole võimalik ei KeA-l ega ka MTA-l lubada

kaebajal jäätmete väljavedu Venemaale, sest kaebajal puudub nii KeA kui ka Venemaa

pädeva asutuse kirjalik nõusolek vastavaks veoks.

5.4. Eelneva põhjal ei saa ka nõustuda kaebaja väitega, et kuna Venemaa pole siiani esitanud

ühtegi pretensiooni kaebaja jäätmevedudele, siis võiks seda lugeda justkui Venemaa pädeva

asutuse nõusolekuks määruse nr 1013/2006 mõttes. KeA selgitab, et määrus nr 1013/2006

selliseks tõlgenduseks alust ei anna – artikkel 35 sätestab läbivalt, et vajalik on Venemaa

pädeva asutuse kirjalikku nõusolekut. Samuti väärib mainimist, et artikkel 35 ei anna kuidagi

mõista, et Venemaa ametnike pretensioonide või etteheidete puudumist saaks samastada

nõutava kirjaliku nõusolekuga.

5.5. Veelgi arusaamatuks jääb kaebaja viide määruse nr 1013/2006 artikkel 9 lg-le 1, mille

kohaselt, kui 30 päevase tähtaja jooksul vastuväiteid ei ole esitatud, võib seda pidada

transiidikoha pädeva asutuse vaikivaks nõusolekuks. Kaebaja järeldab antud sättest, et kuna

Venemaa pädev asutus KeA kirjale 30 päeva jooksul ei vastanud, siis saab seda lugeda

vaikivaks nõusolekuks. KeA selgitab siinkohal kaebajale, et antud juhul on Venemaa puhul

tegemist sihtriigiga, mitte transiidikohaga, mistõttu on ilmselge, et viidatud sätet antud juhul

kohaldada pole võimalik.

5.6. Kaebaja asub kaebuses seisukohale, et Venemaa pädeva asutuse 23.07.2021 kiri annab

selge sõnumi, et paber- ja kartongjäätmete (Baseli kood B3020) Venemaale sissevedamiseks

ei ole vaja saada Venemaa pädeva asutuse luba. Samuti on kaebaja seisukohal, et antud

põhimõte kehtib kõikide ettevõtete suhtes, kes vastavaid jäätmeid Venemaale eksportida

soovivad. KeA antud seisukohaga ei nõustu. KeA on seisukohal, et Grind Fibers OÜ-le

Venemaa pädeva asutuse poolt saadetud kirjalikku nõusolekut ei saa kohaldada ka kaebaja

suhtes, sest Grind Fibers OÜle antud nõusolek on antud lähtudes sihtkohariigi konkreetsest

jäätmekäitlejast, kellega Grind Fibers OÜ-l on sõlmitud leping. KeA hinnangul on Venemaa

pädeva asutuse kirjas käsitletud jäätmete vedu seotud konkreetse lõppkäitluskohaga

Venemaal. Teisisõnu, nimetatud Venemaa pädeva asutuse kiri on seotud vaid Grind Fibers

OÜ-ga ja tema poolt esitatud taotluse ja läbiviidava jäätmekäitlusega. Sellele viitab mh

Venemaa pädeva asutuse järgnev viide: „Vastavalt Venemaa loodusvarade ministeeriumi 29.

juuni 2012. aasta korraldusele nr l79 (edaspidi halduskorraldus nr 179) heaks kiidetud

föderaalse loodusvarade järelevalve talituse jäätmete piirülese veo lubade väljastamise riikliku

teenuste osutamisel tuvastati avaldaja materjalide läbivaatamisel, et avalduses märgitud

jäätmed, nimelt paberi-ja papipakendi jäätmed, mida avaldaja hakkab vedama sisse Venemaa

Föderatsiooni territooriumile 09.02.2021 Grind Fibers OÜ-ga (Eesti Vabariik) sõlmitud

lepingu nr 09102121-RU alusel(…)“. Antud viide kinnitab, et Venemaa pädev asutus on läbi

vaadanud taotluse materjalid ning teinud kindlaks, millise lepingu alusel Grind Fibers OÜ

jäätmeid Venemaale veab. Selle pinnalt on teinud Venemaa pädev asutus otsuse ainult Grind

Fibers OÜ suhtes. On oluline mainida, et isegi kui nõustuda kaebaja tõlgendusega Venemaa

pädeva asutuse kirjast, siis selle alusel veoloa väljastamine oleks endiselt vastuolus määrusega

nr 1013/2006, mille kohaselt on vajalik nii sihtkoha kui ka lähtekoha ja pädevate asutuste

otsust konkreetsele taotlusele, st kindla saadetise ja vedaja kohta.

Samuti väärib rõhutamist, et kui Venemaa soovib anda üldist nõusolekut vastavate jäätmete

sisseveoks, siis oli Venemaal antud soovi võimalik avaldada EL-ile ehk märkida vastav

jäätmete kood (B3020) ära määruse 1418/2007 lisas. Alates 14.06.2014 kehtivas Euroopa

Komisjoni määruse 1418/2007 (määrus nr 1418/2007) versioonis Venemaad käsitlevas osas ei

ole aga vastavat Baseli koodi kajastatud. Kusjuures, 2014. aastal jõustunud muudatuses ei ole

B3020 ainuke kood, mille osas Venemaa esitatud andmeid muutis. Seega ei saa ka arvata, et

tegemist on juhusliku eksitusega, mistõttu koodi määruses ei kuvata. Venemaa ei ole ka EL-le

andnud täiendavaid selgitusi selle kohta, millest tulenevalt paberijäätmeid tähistav kood

määrusest välja sooviti võtta ega ka selle kohta, milliseid protseduurireegleid ta soovib

rakendada. KeA-le teadaolevalt ei ole Venemaa pädev asutus korduvalt reageerinud ka EL-i

poolt antud teemal edastatud küsimustikele. Asjaolu, et Venemaa on Baseli koodi B3020

määruse 1418/2007 lisast välja võtnud ebaselgetel põhjustel, ei anna alust kirjaliku nõusoleku

saamise põhimõttest taandumiseks. Viimast kinnitab selgelt Euroopa Kohtu lahend C-405/10,

milles kohus leidis, et kui kood on ebaselgel põhjusel kantud lisaks veerule a ka veergu d, siis

ei muuda see järeldust, et kehtib ka veergu a kantud piirang. Seega kirjaliku teatamise ja

nõusoleku nõue kehtib seni, kuni Venemaa ei ole teavitanud EL-i, et ei soovi kontrollida

vastavate rohelise nimekirja jäätmete sissevedu. Kusjuures KeA jaoks siduvaks muutub

vastav nõusolek hetkest, mil nõusolek on kajastatud ka määruse nr 1418/2007 lisas Venemaad

kajastavas osas. Vastustaja rõhutab, et Venemaa pädeva asutuse pretensioonide puudumist

ega Venemaa pädeva asutuse 23.07.2021 kirja ei saa lugeda EL-i teavitamiseks ega ka KeA

jaoks siduvaks üldiseks nõusolekuks.

5.7. Kaebaja on enda menetlusdokumentides läbivalt rõhutanud ka asjaolu, et Venemaa

pädeva asutuse kiri on saadetud Venemaa äriühingule OOO Grind Fibers, mitte KeA-lt loa

saanud Grind Fibers OÜ-le. KeA selgitab, et tõepoolest on faktiliselt pöördunud Venemaa

pädeva asutuse poole Venemaal registreeritud äriühing OOO Grind Fibers, kuid nimetatud

nõusolek on saadud siiski konkreetse taotluse suhtes. Asjaolu, et Grind Fibers OÜ on

määrusele nr 1013/2006 vastava kirjaliku nõusoleku Venemaa pädevalt asutuselt saanud läbi

Venemaal registreeritud partnerite, ei ole KeA kunagi eitanud ega ümber lükanud. Samuti on

selge, et Grind Fibers OÜ ja OOO Grind Fibers puhul on tegemist samade isikute poolt samal

eesmärgil, kuid erinevates riikides registreeritud ettevõtetega. Teisisõnu – OOO Grind Fibers

on OÜ Grind Fibers tütarettevõte, mis loodigi Venemaale lootuses, et suhtlus sealse pädeva

asutusega on lihtsam. Oluline on ka mainida, et ka Euroopa Komisjon andis heakskiidu kõne

all oleva Venemaa pädeva asutuse kirja käsitlemiseks kirjaliku nõusolekuna määruse nr

1013/2006 mõttes (kaebuse lisa 10, I kd tl 39-40p). Kui ka kaebaja looks kontakti Venemaa

pädeva asutusega läbi enda Venemaa partnerite ja seeläbi saaks nõutava kirjaliku nõusoleku,

siis aktsepteeriks KeA selliselt hangitud nõusolekut ka kaebaja suhtes.

5.8. Kaebaja hinnangul saab Venemaa pädeva asutuse 23.07.2021 kirja tõlgendada ka kaebaja

suhtes põhjusel, et seda on kinnitanud ka Euroopa Komisjoni riikidevaheliste vedude ametnik.

KeA selgitab, et Euroopa Komisjoni ametnik andis heakskiidu vaid Grind Fibers OÜ-le

veoloa väljastamiseks Venemaa pädeva asutuse kirja alusel. Teisisõnu – küsimus oli, kas kõne

all olevat Venemaa pädeva asutuse kirja saab käsitleda kirjaliku nõusolekuna määruse nr

013/2006 mõttes ning seda ainult Grind Fibers OÜ suhtes. Nimelt ei sisaldanud KeA ja

Euroopa Komisjoni vahelises kirjavahetuses sõnagi Venemaa pädeva asutuse kirja

tõlgendamisest teiste ettevõtete suhtes. Samuti, tulenevalt eeltoodud analüüsist määruse nr

1013/2006 artiklist 35, mille kohaselt on vajalik sihtkohariigi pädeva asutuse kirjalik nõusolek

iga taotluse kohta eraldi, ei saa kuidagi väita, et Euroopa Komisjon oleks heakskiidu andnud

Venemaa pädeva asutuse kirja kohaldamiseks ka teiste ettevõtete, sh kaebaja suhtes.

5.9. Keskkonnaamet ei nõustu kaebuses märgituga, et määruse nr 1013/2006 artikkel 37 lg 3

alusel tuleb antud juhul kohaldada sama määruse artiklit 18. Artikkel 37 lg 3 sätestab, et kui

mõni riik osutab oma vastuses sellele, et teatud jäätmesaadetisi ei kontrollita üldse, tuleb

sellistele saadetistele kohaldada artiklit 18 mutatis mutandis. Antud sättes mainitud „vastuse“

all peetakse silmas vastust Euroopa Komisjoni taotlusele, mida on kirjeldatud artikkel 37 lg-s

1. Sellisele taotlusele pole Venemaa ametnikud vastanud, et Baseli koodiga B3020

jäätmesaadetisi ei kontrollita üldse. Vastupidi, nagu korduvalt eelnevalt selgitatud, viitab

antud koodi määruse 1418/2007 lisast eemaldamine Venemaa tahtele selliseid jäätmesaadetisi

kontrollida. Igal juhul ei saa aga Venemaa pädeva asutuse 23.07.2021 kirja tõlgendada

vastusena määruse nr 1013/2006 mõttes. Seega kehtib antud juhul siiski kirjaliku teatamise ja

nõusoleku menetlus.

5.10. Pole mingisugust vaidlust, et antud juhul pole tegemist JäätS § 108 lg-s 2 nimetatud

jäätmetega. Seetõttu on ka viide antud sättele asjakohatu. Oluline on siinkohal JäätS § 108 lg

1, mille kohaselt veetakse jäätmeid üle riigipiiri kooskõlas Eesti Vabariigi suhtes jõustunud

välislepingutega ning määruses nr 1013/2006 sätestatud korras. Just viimase järgi on antud

juhul vajalik siht- ja lähteriigi kirjalik nõusolek (veoluba).

5.11. KeA selgitab, et ta ei ole otsesõnu ühelgi korral väitnud, et kaebaja poolt Venemaale

eksporditavate paber- ja kartongjäätmete käitlemine ei toimu määruse nr 1013/2006 artiklis 49

nimetatud keskkonnaohutul viisil. KeA selgitas enda 28.12.2021 vastuses (kaebuse lisa 12, I

kd tl 44-45p) kaebajale vaid seda, miks on EL vastava regulatsiooni jäätmete vedudele

seadnud. Seega ei ole KeA kasutanud kaebaja veoloa mitteandmiseks argumenti, et kõne all

olevaid jäätmeid ei käideldaks keskkonnaohutul viisil. Veoloa mitteväljastamise põhjuseks on

asjaolu, et määruse nr 1013/2006 kohast sihtriigi kirjalikku nõusolekut kaebajal ei ole,

mistõttu ei saa KeA lähteriigi pädeva asutusena väljastada ka endapoolset nõusolekut

(veoluba).

5.12. Kaebaja väidab kaebuses ka seda, et soovib jäätmeid vedada samale äriühingule

(Okulovskaja Paberi Vabrik), nagu seda teeb Grind Fibers OÜ. Antud väide ei vasta tõele,

sest Grind Fibers OÜ veoloa taotluses on märgitud jäätmete adressaadina hoopis teine

ettevõte (vt Keskkonnaameti 27.01.2022 menetlusdokumendi lisa 13, juurdepääsupiiranguga

dokumentide köide tl 101). Seega on ka antud valeväitest tuletatud argumendid asjakohatud.

5.13. Eelnevat kokku võttes on KeA käitunud kaebaja veoloa menetluses igati õiguspäraselt –

kuna määruse nr 1013/2006 alusel on kaebajal vajalik veoloa taotlusele saada Venemaa

pädeva asutuse kirjalikku nõusolekut ning kaebajal seda ei ole, siis ei saa KeA väljastada ka

lähteriigi pädeva asutuse nõusolekut ega lubada muul moel jäätmete väljavedu Venemaale.

5.14. Otsuse tegemata jätmine ei ole õigusvastane.

Nagu eelnevalt selgitatud, siis KeA veoloa väljastamise eelduseks on Venemaa pädeva

asutuse kirjalik nõusolek (määruse nr 1013/2006 artikkel 35 lg 2 p b). Kuna Venemaa pädeva

asutuse nõusolekut kaebajal ette näidata ei ole, siis saaks antud hetkel KeA teha vaid keelduva

otsuse ehk keelduda kaebajale veoloa väljastamisest. On ilmselge, et see kaebaja

eesmärkidega kooskõlas ei ole. Seetõttu on arusaamatu kaebaja etteheide KeA õigusvastasele

tegevusetusele.

5.15. Samuti on oluline mainida, et kaebaja taotlus KeA õigusvastase tegevusetuse

tuvastamiseks on antud juhul asjakohatu ning tuleb jätta läbi vaatamata.

5.16. Eelnevale toetudes ei ole KeA õigusvastaselt viivitanud otsuse tegemisega, vaid jätnud

teadlikult otsuse tegemata juhuks, kui Venemaa pädev asutus annab kirjaliku nõusoleku

kaebaja taotlusele. Antud faktilises olukorras saab KeA teha ainult keelduva otsuse. Samuti

on kaebaja tuvastusnõue asjakohatu.

5.17. Keskkonnaamet ei ole rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet.

Vastab tõele, et KeA on Grind Fibers OÜ-le väljastanud jäätmete väljaveoloa Venemaale.

KeA edastas (sarnaselt kaebajaga) ka Grind Fibers OÜ veoloa taotluse Venemaa pädevale

asutusele. Kuna ka nimetatud taotluse puhul Venemaa pädevalt asutuselt vastust ei laekunud,

võttis Grind Fibers OÜ eesmärgiks ise sihtkohariigi kirjalik nõusolek hankida ning pöördus

läbi oma Venemaal registreeritud partneri Venemaa pädeva asutuse poole. Selle tulemusena

sai Grind Fibers OÜ ka Venemaa pädevalt asutuselt kirjaliku nõusoleku jäätmete vedamiseks

Venemaal asuvasse kindlasse käitluskohta. See on ka põhjus, miks KeA-l oli võimalus

veoluba Grind Fibers OÜ-le väljastada (millega oli nõus ka Euroopa Komisjoni ametnik).

Samuti on see põhjuseks, miks ei saa KeA-d süüdistada ettevõtete ebavõrdses kohtlemises ja

konkurentsieelise loomises – eristamine tuleneb selgelt asjaolust, et ühel ettevõttel on

Venemaa pädeva asutuse nõusolek ja teisel mitte. Ei ole mõeldav, et KeA oleks pidanud ka

Grind Fibers OÜ-l keelama jäätmete eksporti Venemaale põhjusel, et teistel ettevõtetel, kes

sarnase tegevusega soovivad tegeleda, Venemaa pädeva asutuse nõusolekut ei ole (eriti

arvesse võttes asjaolu, et n-ö eelis Grind Fibers OÜ-l on tekkinud tema enda pingutuste

tulemusel, mitte KeA ebavõrdse kohtlemise tulemusel).

5.18. Eelnevale toetudes on kaebaja süüdistus KeA korruptiivse käitumise kohta alusetu,

põhjendamata ning tõendamata. KeA saab aru kaebaja frustratsioonist olukorras, kus

konkureerival ettevõttel on võimalik oma tegevust läbi viia, kuid kaebajal mitte. Antud

olukord on aga põhjustatud Venemaa pädeva asutuse igasuguse koostöövalmiduse

puudumisest, mitte KeA tegevusest/tegevusetusest või ettevõtete ebavõrdsest kohtlemisest.

Nagu eelnevalt kirjeldatud, on KeA järginud mõlema ettevõtte suhtes täpselt samu

protseduurireegleid ning ka neid täpselt samamoodi täitnud. KeA-l ei ole võimalik (tulenevalt

määruse nr 1013/2006 jäigast regulatsioonist) kaebajale sarnaseid tingimusi võimaldada.

Seega teeb KeA ettepaneku jätta taolised tõsised süüdistused KeA korruptiivsest tegevusest

antud menetlusest kõrvale.

5.19. Eelnevale toetudes ei ole KeA kohelnud ettevõtteid ebavõrdselt ning kaebaja

sellekohased süüdistused on asjakohatud.

5.20. KeA juhib tähelepanu, et kaebaja poolt esitatud kriminaalasja lõpetamise määrus on

põhistamata, mistõttu ei saa selle pinnalt teha järeldust, et ettevõte ei rikkunud riikidevahelise

jäätmeveo nõudeid.

KarS § 368¹ lg 2 sätestab vastutuse riikidevahelise jäätmeveo nõuete rikkumise eest, kui

jäätmete vedu toimus olulises koguses juriidilise isiku poolt. KarS § 2 lg 2 kohaselt

karistatakse teo eest, kui see vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle

toimepanemises süüdi. Seega peab selleks, et prokurör asja kohtusse viiks, olema tõendatud

kõik kolm deliktistruktuuri elementi – koosseisuline tegu, õigusvastasus ja süü. Ühe elemendi

puudumine välistab kuriteokoosseisu. Kuivõrd prokuratuuri 07.10.2022 kriminaalmenetluse

lõpetamise määrus on põhistamata, ei saa selle põhjal teha muud järeldust, kui et

kriminaalmenetlus lõpetati. Kas lõpetamise põhjus oli riikidevahelise jäätmeveo nõuete

rikkumise puudumine, mõne karistusseadustikus märgitud õigusvastasust välistava asjaolu

esinemine (karistusõiguslikus tähenduses) või on põhjuseks tahtluse puudumine mõne

kuriteokoosseisu elemendi suhtes (ei välista hoolsuskohustuse rikkumist haldusõiguslikus

tähenduses), ei ole võimalik põhistamata määruse põhjal järeldada.

Kaebaja 10.10.2022 halduskohtule esitatud dokumendid ei tõenda, et KeA-l puudub õiguslik

alus keelata kaebajale paber- ja kartongjäätmete Venemaale vedu. KeA on käitunud kaebaja

veoloa menetluses igati õiguspäraselt, kuna Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruse nr

1013/2006 alusel on kaebajal vajalik veoloa taotlusele saada Venemaa pädeva asutuse

kirjalikku nõusolekut ning kaebajal seda ei ole, siis ei saa KeA lubada muul moel jäätmete

väljavedu Venemaale.

5.21. Vastusta palub jätta kaebaja menetluskulud tema enda kanda.

KOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

6. Kohus, analüüsinud ja hinnanud vaidlustatud otsustes ja vaideotsuses märgitut,

asjakohaseid õigusnorme, poolte kirjalikke seisukohti, ning kõiki asjas kogutud tõendeid

kogumis ja nende vastastikuses seoses, on seisukohal, et kaebus tuleb jätta tervikuna

rahuldamata.

7. Kaebaja on palunud esmase nõudena kohustada vastustajat võimaldama kaebajal paber- ja

kartongjäätmete eksporti Venemaa Föderatsiooni (VF) või alternatiivselt kohustada

vastustajat läbi vaatama ja rahuldama kaebaja taotlus veoloa väljastamiseks paber- ja

kartongjäätmete eksportimise võimaldamiseks VF-i.

Kaebaja peamisteks argumentideks on esiteks see, et VF on seni lubanud ja lubab jätkuvalt

oma riiki sisse vedada paber- ja kartongjäätmeid ning VF ei soovi nende sissevedu

kontrollida, kuna ei ole esitanud ühtegi pretensiooni andes sellega vaikiva nõusoleku Euroopa

Parlamendi ja Nõukogu määruse nr 1013/2006 mõistes. Teiseks VF pädev asutus on

edastanud info, et paber- ja kartong jäätmete sisse vedamiseks ei ole vaja VF pädeva asutuse

luba (kaebaja viitab OOO-le Grind Fibers antud VF pädeva asutuse 23.07.2021 kirjale I kd tl

33-34). Juhul kui luba on siiski vaja, siis oleks Keskkonnaamet (KeA) pidanud selle kaebajale

väljastama, kuna vastasel korral on tegemist ebavõrdse kohtlemisega (KeA on olnud seejuures

õigusvastases viivituses). Kaebaja leiab, et VF pädeva asutuse nõusolek (vt OOO-le Grind

Fibers antud VF pädeva asutuse 23.07.2021 kiri I kd tl 33-34 ja vastustaja ning Euroopa

Komisjoni liikme e-kirja vahetus I kd tl 39-40p) laieneb ka kaebajale ja teistele Eesti

ettevõtetele.

8. Asjas tuvastatud faktilised asjaolud:

8.1. Pooled ei vaidle selle üle, et kaebaja vedas varasemalt so alates 2019 aasta veebruarist

kartong- ja paberjäätmeid VF-i so kuni 12.10.2020 mil kaebajal keelati KeA poolt teostada

Eestist Venemaale paber- ja kartongjäätmete eksporti. Kaebajale on väljastatud jäätmekäitleja

registreerimistõend perioodiks 05.02.2019-03.02.2024 (I kd tl 11-13p).

8.2. Asjas on tõendamist leidnud, et kaebaja esitas KeA-le 16.10.2020 taotluse veoloa

väljastamiseks paber- ja kartongjäätmete eksportimiseks VF-i (I kd tl 57-69). Taotlus edastati

samal päeval VF pädevale asutusele (I kd tl 24-26). Vaidlus puudub ka selles, et VF pädev

asutus käesoleva ajani KeA-le vastanud ei ole.

8.3. KeA ei ole taotluse suhtes käesoleva ajani otsust teinud. Küll aga on KeA olnud pidevas

suhtluses kaebajaga selgitades nii õiguslikku kui faktilist olukorda ning viimane

menetlustoiming on tehtud 28.12.2021 (I kd tl 44-45p).

8.4. Asjas on tõendamist leidnud, et Grind Fiber OÜ-le (registrikood: 14528029) on

väljastatud tähtajaline veoluba paber- ja kartongjäätmete eksportimiseks VF-i

(juurdepääsupiiranguga toimik tl 181 ja selle pöördel) OOO-le GRIND FIBER (Venemaa

registrikood: 1205000007519 ) VF pädeva asutuse poolt antud 23.07.2021 kirja (I kd tl 33-34)

ja Grind Fiber OÜ taotluse (juurdepääsupiiranguga toimik 138-180 ja 182 ja selle pöördel)

alusel.

8.5. Kohus leiab, et kaebaja poolt 10.10.2021 kohtule esitatud Keskkonnainspektsiooni

10.12.2020 teatis kriminaalmenetluse alustamise kohta ja Viru Ringkonnaprokuratuuri

07.10.2022 määrus kriminaalmenetluse lõpetamise kohta tuleb jätta tähelepanuta, kuivõrd

esitatud dokumendid ei oma asja lahendamise seisukohalt tähtsust.

Kaebaja soovis esitatud dokumentidega esiteks tõendada seda, et kaebaja tegevus (so

perioodil 20.02.2019- 09.10.2020 paber- ja kartongjäätmete Venemaale vedu) ei ole olnud

ebaseaduslik ning teiseks tõendavad need kaebaja arvates täiendavalt asjaolu, et

Keskkonnaametil ei ole õiguslikku alust keelata kaebajale paber- ja kartongjäätmete

Venemaale vedu.

Kohus märgib esiteks, et käesolevas asjas ei ole vaidluse all küsimus, kas perioodil

20.02.2019- 09.10.2020 oli kaebaja poolt paber- ja kartongjäätmete Venemaale vedu

ebaseaduslik või mitte, millest tulenevalt ei ole vaja vastavat asjaolu tõendada. Vastav

küsimus väljub käesoleva kaebuse esemest.

Teiseks ei saa kriminaalmenetluse lõpetamise määrus kuidagi tõendada seda, et KeA-l ei ole

õiguslikku alust keelata kaebajale paber- ja kartongjäätmete Venemaale vedu. Tegemist on

täiesti erinevate menetlustega. Lisaks viitab vastustaja asjakohaselt, et tegemist on

põhistamata kriminaalmenetluse lõpetamisega määrusega, millest ei saa selle põhjal teha

muud otsest järeldust, kui et kriminaalmenetlus lõpetati.

9. Kohus märgib esmalt, et jäätmeseaduse (JäätS) § 108 lg 1 sätestab, et jäätmeid veetakse

üle riigipiiri kooskõlas Eesti Vabariigi suhtes jõustunud välislepingutega ning Euroopa

Parlamendi ja nõukogu määruses (EÜ) nr 1013/2006 sätestatud korras. (RT I, 05.05.2021, 1 -

jõust. 15.05.2021). Sama paragrahvi lg 2 kohaselt võib ohtlikke jäätmeid ja välislepinguga

reguleeritavaid jäätmeid Eesti Vabariiki sisse vedada, Eesti Vabariigist välja vedada või Eesti

Vabariigi territooriumilt läbi vedada Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määruses

1013/2006/EÜ sätestatud korras väljaantud jäätmete riikidevahelise veo loa (edaspidi

veoluba) alusel.

Käesoleval juhul ei ole tegemist JäätS § 108 lg 2 nimetatud jäätmetega (so ohtlikud ja

välislepinguga reguleeritavad jäätmed). Järelikult tuleb lähtuda JäätS § 108 lg 1.

Piiriüleseid jäätmevedusid EL liikmesriikide vahel, EL-st väljavedu ja EL sissevedu

reguleerib Euroopa Parlamendi ja Nõukogu määrus nr 1013/2006 jäätmesaadetiste kohta

(määrus 1013/2006). Jäätmete vedu ühendusest kolmandatesse riikidesse käsitleb määruse nr

1013/2006 IV jaotis.

10. Kohus selgitab, et nende riikide puhul, millele OECD otsust ei kohaldada, tuleb jäätmete

väljaveol taaskasutamise eesmärgil lähtuda määruse nr 1013/2006 artiklites 36 ja 37

sätestatust. Võttes arvesse määrust nr 1013/2006, eriti selle artikli 37 lõike 2 kolmandat lõiku,

võttis Euroopa Komisjon vastu määruse nr 1418/2007, milles käsitletakse teatavate määruse

nr 1013/2006 III ja IIIA lisas loetletud jäätmete väljavedu taaskasutamise eesmärgil

teatavatesse riikidesse, mille suhtes ei kohaldata OECD otsust jäätmete riikidevahelise veo

kontrolli kohta (määrus nr 1418/2007).

Määruse nr 1418/2007 kohaselt, kui mingi konkreetse riigi puhul ei ole märgitud teatavat

jäätmeliiki või jäätmesegu, tähendab see, et nimetatud riik ei ole andnud piisavalt selget

kinnitust, et seda jäätmeliiki või jäätmeliikide segu võib eksportida taaskasutuseks sellesse

riiki, ning ei ole teada andnud, millist kontrollimenetlust (kui üldse mingit) selles riigis

rakendatakse.

Määruse nr 1013/2006 artikkel 37 lg 2 sätestab muuhulgas, et kui mõni riik ei ole väljastanud

artikli 37 lg 1 nimetatud tõendit või mõne riigiga ei ole mingil põhjusel ühendust võetud,

kohaldatakse lõike 1 punkti b. See tähendab, et kui konkreetset jäätmeliiki ei kajastata riigi

andmete juures, tuleb vastavasse riiki jäätmete ekspordi soovi korral rakendada eelneva

kirjaliku teatamise ja nõusoleku menetlust, nagu on kirjeldatud artiklis 35.

Paberijäätmeid tähistab Baseli kood B3020. Alates 14.06.2014 kehtivas määruse 1418/2007

versioonis Vene Föderatsiooni (VF) käsitlevas osas ei ole vastavat Baseli koodi kajastatud.

Pooled ei vaidle selle üle, et VF ei ole ka EL andnud täiendavaid selgitusi selle kohta millest

tulenevalt paberijäätmeid tähistav kood määrusest välja sooviti võtta ega ka selle kohta,

milliseid protseduurireegleid soovib rakendada. Keskkonnaamet (KeA) on kohtule usutavalt

selgitanud, et temale teadaolevalt ei ole VF pädev asutus korduvalt reageerinud ka EL poolt

antud teemal edastatud küsimustikele. Kohus nõustub siinkohal vastustajaga ja leiab, et

eeltoodu tähendab, et EL liikmesriigist taaskasutamise eesmärgil paberijäätmete väljaveoks

VF-i on vajalik taotleda kirjalik luba määruse 1013/2006 mõistes. Selline nõue kehtib

kõikides EL liikmesriikides kõikide rohelise nimekirja jäätmete kohta, mida ei ole kajastatud

määruse 1418/2007 VF-i käsitlevas osas. Nõue kehtib seni, kui VF ei ole teavitanud just EL,

et ei soovi kontrollida vastavate rohelise nimekirja jäätmete sissevedu. Vaidlust ei ole ka

selles, et VF ei ole EL teavitanud, et ei soovi kontrollida vastavate rohelise nimekirja jäätmete

sissevedu.

Määruse nr 1013/2006, art 37 lg 2 alusel vastu võetud komisjoni määruse nr 1418/2007

kohaselt on jäätmete koodiga 3020 eksportimine VF kantud veergudesse b ja d. Määruse lisa

esimese lause kohaselt tähendab veerg b, et vajalik on kirjalik etteteatamine ja nõusolek, nagu

kirjeldatud jäätmesaadetiste määruse art-s 35. Art-st 35 tuleneb selgelt, et nõusoleku peavad

andma nii lähteriigi kui ka sihtriigi pädevad asutused. See tähendab, et EL õiguse kohaselt

saab KeA väljastada kaebajale veoloa pärast seda, kui VF pädev asutus on saadetisele

nõusoleku andnud.

Järelikult tuleb paber- ja kartongjäätmete väljaveoks VF-i rakendada kirjaliku

teatamise ja nõusoleku menetlust vastavalt määruse 1013/2006 art 35. Kohus nõustub

vastustaja ja Tallinna Ringkonnakohtu 10.03.2022 määruses käesolevas asjas avaldatud

seisukohaga, et eeltoodud seisukohta toetab ka Euroopa Kohtu praktika (vt näiteks

lahend C-405/10 p 10).

Nimelt tõi Tallinna Ringkonnakohus asjakohaselt välja, et: „Veerg d tähendab määruse nr

1418/2007 lisa esimese lause järgi, et „sihtriigis järgitakse muid kontrollimenetlusi vastavalt

kehtivale siseriiklikule õigusele. Veerus c loetletud jäätmete suhtes kohaldatakse mutatis

mutandis määruse (EÜ) nr 1013/2006 artiklis 18 sätestatud üldnõudeid, välja arvatud juhul,

kui jäätmed on loetletud ka veerus b.“ Ei ole küll üheselt selge, kust Euroopa Komisjon sellise

info võttis, sest VF 14.08.2013 kirjas Euroopa Komisjonile midagi sellist märgitud ei ole

(keskkonnaministri

08.03.2021

kiri

nr

9-2/21/526-5

kaebajale,

https://trade.ec.europa.eu/doclib/docs/2014/january/tradoc_152162.pdf

)

ning

kui

küsimustikule vastanud riik jättis asjaomase koodi juures lahtrid tühjaks, siis kohaldatakse

jäätmesaadetiste määruse art 37 lg 2 kohaselt eelneva kirjaliku teatamise ja nõusoleku

menetlust. Selles osas on olukord mõneti sarnane kohtuasjaga C-405/10, milles Euroopa

Kohus leidis, et kui kood on ebaselgel põhjusel kantud lisaks veerule a ka veergu d, siis ei

muuda see järeldust, et kehtib ka veergu a kantud piirang. Euroopa Kohtu seisukohtade

ülekandmisel praeguse vaidluse asjaoludele võib järeldada, et igal juhul kehtib veerust b

tulenev kirjaliku teavitamise ja nõusoleku (Eesti ja VF-i lubade) nõue.“

11. Nagu ka Tallinna Ringkonnakohus oma määruses käesolevas asjas selgitas, siis tuleb

arvestades eeltoodud regulatsiooniga lahendada ka küsimus, kas selline korraldus, kus EL

näeb omaenda õigusaktiga ette iga saadetise kohta kolmanda riigi poolt loa andmise

otsustamise kohustuse (mida ei tulene kolmandale riigile Baseli konventsioonist) ja ettevõtjale

veoloa mittesaamise, kui kolmas riik nõnda ei toimi, on igas olukorras mõistlik ja õiguspärane

või mitte.

Kohus leiab, et praegu EL-is kehtiv lahendus ei ole õigusvastane, kuna see aitab kaasa

jäätmesaadetiste määruse üldisele eesmärgile vähendada jäätmete eksporti. Vastav

regulatsioon on sätestatud lähtudes üldistest keskkonnakaitselistest eesmärkidest. Oluline on

siinkohal huvi selle vastu, et kõiki jäätmeid käideldakse lähtudes rangetest

keskkonnakaitselistest nõuetest, sealhulgas juhul kui need eksporditakse kolmandasse riiki

väljaspoole EL. On selge, et eelistatum on käidelda jäätmeid nende tekkimise kohale

võimalikult lähedal. Sellest tulenevalt on EL kehtestanud ka jäigad ja ranged regulatsioonid

jäätmete eksportimisele ning kohtul puudub alus nendest nõuetest kõrvale kalduda.

Kohus märgib, et VF on riigina tegutsedes üha rohkem kaldunud kõrvale rahvusvahelise

õiguse tõlgendamisel üldistest arusaamadest ja põhimõtetest. VF suhtumine rahvusvahelisse

õigusesse on näidanud selgelt, et ta ei pea seda endale siduvaks ning võib kalduda otseselt

kõrvale rahvusvahelistest lepingutest sh mitte vastata teiste riikide ega EL ametlikele

päringutele. Kohus möönab, et vastava asjaoluga ei ole tõepoolest ka EL oma õiguse välja

töötamisel osanud arvestada. Samas ei saa sellele vaatamata panna EL liikmesriigile riski

anda välja lube, mis tuginevad üksnes VF poolsel tõlgendusel ühes konkreetses

haldusmenetluses. Eesti riik peab lähtuma oma siseriiklikust ja EL õigusest. Õigusvastase

veoloa väljastamisel jääks ilmselt Eesti riigile äriettevõttele võimaliku tekkida võiva kahju

kandmise risk juhul, kui VF peaks mingil põhjusel siiski keelduma näiteks kaebaja poolt

eksporditavate paber- ja kartong jäätmete vastuvõtmisest põhjusel, et tema selleks luba

andnud ei ole.

Kokkuvõtvalt leiab kohus, et vastavat regulatsiooni ei saa pidada õigusvastaseks ka seetõttu,

et loodud on erinevad võimalused juhuks kui kolmas riik on jäätmesaadetistest huvitatud.

Nimelt saab kolmas riik anda nõusoleku konkreetse jäätmesaadetise sisseveoks või teavitada

teatud jäätmekategooria osas sisseveoloa nõude puudumisest EL-i, kes saab siis omakorda

saadud teabe alusel muuta rakendusmäärust nr 1418/2007.

Vastavaid asjaolusid ja põhimõtteid on KeA ka kaebajale selgitanud oma 28.12.2021 vastuses

(kaebuse lisa 12, I kd tl 44-45p), mitte ei ole esitanud kaebajale paber- ja kartongjäätmete

Eestist VF väljaveo keelamise osas uusi vastuväiteid. Seejuures ei ole KeA nimetatud

vastuses väitnud, et VF ei käitle paber- ja kartongjäätmeid nõuetekohaselt, vaid on selgitanud

rahvusvahelise jäätmeveo regulatsiooni eesmärke (sh miks on sätestatud vastava kirjaliku

nõusoleku nõue).

12. Kuivõrd kohus jõudis järeldusele, et kirjalik nõusolek on antud juhul vajalik, siis

tuleb järgmisena käsitleda kaebaja väiteid selle olemasolu kohta.

12.1. Esmalt tuleb märkida, et kaebaja on ekslikul seisukohal, et kuivõrd VF pole siiani

esitanud ühtegi pretensiooni kaebaja jäätmevedudele, siis võiks seda lugeda justkui VF

pädeva asutuse nõusolekuks määruse nr 1013/2006 mõttes. Kohus selgitab, et määrust nr

1013/2006 sellisel viisil tõlgendada ei ole võimalik, kuivõrd määrusest tuleneb otseselt nõue

saada vastava riigi, antud juhul siis VF pädeva asutuse kirjalik nõusolek.

12.2. Teiseks viitas kaebaja määruse 1013/2006 art 9 lg-le 1, mille kohaselt, kui 30 päevase

tähtaja jooksul vastuväiteid ei ole esitatud, võib seda pidada transiidikoha pädeva asutuse

vaikivaks nõusolekuks. Kaebaja järeldab antud sättest, et kuna VF pädev asutus KeA kirjale

30 päeva jooksul ei vastanud, siis saab seda lugeda vaikivaks nõusolekuks. Nagu ka Tallinna

Ringkonnakohus oma 10.03.2022 määruses selgitas, siis määruse nr 1013/2006 art 9 lg 1

reguleerib transiitriigi, mitte sihtriigi vaikivat nõusolekut. Seega ei ole viidatud sätet antud

juhul kohaldada võimalik ning kaebaja seisukoht, et puudub igasugune mõistlik põhjendus

määrata ka sihtkoha riigile vastamise tähtajaks 30 päeva, ilma sellise tähtaja möödumise osas

sihtkoha riigile tagajärgi ette nägemata, millise tõlgenduse korral muutuks art 9 lg 1 täielikult

sisutühjaks, ei ole asjakohane.

12.3. Kaebaja leiab, et VF pädeva asutuse 23.07.2021 kirjast (I kd tl 33-34) tuleneb üheselt ja

selgelt, et paber- ja kartongjäätmete (Baseli kood B3020) VF sissevedamiseks ei ole vaja

saada VF pädeva asutuse luba. Samuti on kaebaja seisukohal, et antud põhimõte kehtib

kõikide ettevõtete suhtes, kes vastavaid jäätmeid VF eksportida soovivad. Kohus leiab, et

eeltoodud kaebaja seisukohad on ebatäpsed ja ekslikud. Kaebaja ajab esiteks segamini

mõisted pädeva asutuse luba ja pädeva asutuse kirjalik nõusolek.

Kohus leiab, et paberijäätmete (3020) Venemaa Föderatsiooni eksportija peab saama veoloa

Eesti riigi pädevalt asutuselt (KeA-t), aga mitte VF pädevalt asutuselt. Selles osas on kaebajal

õigus, et veoluba VF-st saada ei ole vaja. Juhul kui eksporditakse Baseli konventsiooni IX

lisasse (B-nimekiri) kantud jäätmeid, sh B3020 paberi, papi ja paberitoodete jäätmed, mis

pole segunenud ega määrdunud ega sisalda ohtlikke aineid, siis ei näe Baseli konventsioon

ette kohustust saata sihtkohariigi pädevale asutusele loa saamiseks konventsiooni V A lisas

täpsustatud deklaratsioonide ja teavet (loataotlust) ega sihtkohariigi kohustust seda menetleda.

Vastav asjaolu nähtub ka VF ametiasutuse 23.07.2021 kirjast OOO-le Grind Fibers, millele

viitab ka kaebaja – kõnealuste jäätmete „piiriülene liikumine ei kuulu Baseli konventsiooni

nõuete kohase riikliku reguleerimise alla“. Ehkki kirja lk-l 2 viidatakse sellele, et konkreetse

importija saadetist on võimalik Venemaa Föderatsiooni territooriumil pärast täiendavat

töötlemist taaskasutada ja toota uusi tooteid, on kirja üldisest kontekstist aru saada, et Baseli

konventsiooni järgset loamenetlust sellele jäätmeliigile Venemaa Föderatsioonis ei kohaldata.

Küll aga ei tähenda eeltoodu seda, et Eesti riigi pädev asutus saaks vastava veoloa väljastada

ilma VF kirjaliku nõusolekuta. Nimelt määrus nr 1013/2006 jäätmesaadetiste kohta on laiema

ulatusega kui Baseli konventsioon ja sellest tuleneb, et jäätmete koodiga 3020 eksportimisel

Venemaa Föderatsiooni kehtib kirjaliku etteteatamise ja nõusoleku nõue, nagu kirjeldatud

määruse (EÜ) nr 1013/2006 artiklis 35.

Kohus analüüsides põhjalikult nimetatud 23.07.2021 kirja ja kehtivat õiguslikku regulatsiooni

leiab, et OOO-le GRIND FIBERS VF pädeva asutuse poolt saadetud kirjalikku nõusolekut ei

saa käsitleda kui EL-le antud üldist nõusolekut, et paber- ja kartongjäätmete (Baseli kood

B3020) Venemaale sissevedamiseks ei ole vaja saada VF pädeva asutuse nõusolekut. Vastava

üldise nõusoleku saaks VF pädev asutus anda kirjalikult üksnes otse EL-le, kes siis vastava

teabe aluseks peaks muutma rakendusmäärust nr 1418/2007. Käesoleval juhul sellise

nõusolekuga ilmselgelt tegemist ei ole. Tegemist on konkreetse OOO GRIND FIBERS poolt

esitatud taotluse alusel antud VF pädeva asutuse seisukohaga/nõusolekuga. Kohtule esitatud

dokumentidest nähtub, et OOO GRIND FIBERS on sõlminud lepingu Grind Fibers OÜ-ga,

ning VF pädev asutus on vastavate dokumentide alusel kinnitanud, et nende alusel paber- ja

kartongjäätmete VF-ni sissevedamisele VF vastuväiteid ei ole. Eeltoodust tulenevalt on väär

kaebaja seisukoht selles, et ei kaebajal ega ühelgi teisel isikul, kes paberi- ja kartongjäätmeid

VF eksportida soovivad, vastavat VF-ni nõusolekut vaja ei olegi.

12.4. Järgmiseks tuleb vastata aga küsimusele, kas OOO-le GRIND FIBERS VF pädeva

asutuse poolt 23.07.2021 antud nõusolekut (vt I kd tl 33-34) tuleks tõlgendada laiendavalt s.t

kas seda on võimalik käsitleda ka kui nõusolekut kaebaja veoloa taotluse menetluses

arvestades, et vastustaja on seda käsitlenud kui nõusolekut Grind Fibers OÜ loataotluse

menetluses ning väljastanud veoloa Grind Fibers OÜ-le. Samuti tuleb kohtul võtta seisukoht

selles, kas KeA on kohelnud kaebajat ebavõrdselt.

Kohus nõustub siinkohal kõigepealt vastustajaga ja leiab, et ülal viidatud VF pädeva asutuse

23.07.2021 seisukohta ei ole võimalik tõlgendada selliselt, et see kehtib ka kaebaja suhtes

ning sellest tulenevalt tuleks ka kaebajale veoluba väljastada.

Seda eelkõige põhjusel, et OOO-le GRIND FIBERS antud nõusolek on antud lähtudes

sihtkohariigi konkreetsest jäätmekäitlejast, kellega Grind Fibers OÜ-l on sõlmitud leping

(juurdepääsupiiranguga toimik tl 118-124) ja kellel omakorda on VF 23.07.2021 seisukoha

kohaselt sõlmitud 09.02.2021 leping nr 09/02/21-RU leping OOO-ga GRIND FIBERS.

Kohus nõustub KeA seisukohaga selles, et VF pädeva asutuse 23.07.2021 kirjas viidatud

jäätmete vedu on seotud konkreetse lõppkäitluskohaga Venemaal. Vastavat seisukohta andes

on VF pädev asutus lähtunud talle esitatud dokumentide kogumist sh Grind Fibers OÜ ja

OOO-ga GRIND FIBERS vahel 09.02.2021 sõlmitud lepingust nr 09/02/21-RU. Viimast

kohtule esitatud ei ole, kuid VF ametiasutuse kirjas on sellele tehtud selgesõnaline ja üheselt

mõistetav viide. Eeltoodust tulenevalt on VF pädeva asutuse kiri seotud vaid OOO-ga GRINF

FIBERS ja Grind Fibers OÜ-ga ja VF-le esitatud taotlusega konkreetse nõusoleku saamiseks

ja selle alusel konkreetselt läbiviidava jäätmekäitlusega.

Õige on KeA seisukoht ka selles, et isegi kui nõustuda kaebaja tõlgendusega VF pädeva

asutuse kirjast, siis selle alusel veoloa väljastamine kaebajale oleks endiselt vastuolus

määrusega nr 1013/2006, mille kohaselt on vajalik nii sihtkoha kui ka lähtekoha ja pädevate

asutuste otsust konkreetsele taotlusele, st kindla saadetise ja vedaja kohta. Vaidlust ei ole

selles, et kaebaja taotluse osas VF pädeva asutuse nõusolek puudub ning ülal viidatud VF

pädeva asutuse kiri sellest nähtuvalt kaebaja taotlust ei puuduta.

Kohus mõistab siinkohal kaebaja pahameelt arvestades, et eelpool märgitud nõusolek anti

OOO-le GRIND FIBERS, kuid selle alusel andis KeA veoloa Grind Fibers OÜ-le, kuid

kohtul ei ole võimalik minna vastuollu määrusega nr 1013/2006 ning kaebaja poolt esitatud

kohustamisnõudeid rahuldada.

Seejuures ei nõustu kohus kaebajaga selles, et kuivõrd KeA on tõlgendanud juba VF pädeva

asutuse kirja Grind Fibers OÜ veoloa taotluse menetluses laiendavalt, siis on tegemist

ebavõrdse kohtlemisega. Kohus leiab, et KeA ei ole kaebaja ja Grind Fibers OÜ taotluste

lahendamisel võrdse kohtlemise põhimõtteid rikutud.

Vastustaja on kohtule veenvalt selgitanud, et KeA, viies läbi Grind Fibers OÜ ja kaebaja

jäätmete väljaveoloa menetlust, kohtles ettevõtteid ühesuguselt. Nimelt edastas KeA sarnaselt

kaebaja taotluse menetlusega esmalt ka Grind Fibers OÜ veoloa taotluse Venemaa pädevale

asutusele. Kuna ka nimetatud taotluse puhul VF-ni pädevalt asutuselt vastust ei laekunud,

võttis Grind Fibers OÜ eesmärgiks ise sihtkohariigi kirjalik nõusolek hankida ning pöördus

oma VF-is registreeritud partneri vahendusel VF-ni pädeva asutuse poole, mille tulemusel

saadi kirjalik nõusolek jäätmete vedamiseks VF-is asuvasse kindlasse käitluskohta. KeA sai

selle tulemusel veoloa Grind Fibers OÜ-le väljastada ja sellise käitumisega oli nõus ka

Euroopa Komisjoni ametnik oma kirjas (I kd tl 39-40p). Samasugust võimalust hankida

iseseisvalt VF pädeva asutuse nõusolek on selgitatud haldusmenetluses ka kaebajale KeA

28.12.2021 kirjas (vt I kd tl 45 ja selle pöördel). Varasemalt on seejuures kaebaja ka ise oma

kirjavahetuses KeA-ga viidanud, et võiks proovida ka ise VF pädeva asutuse poole pöörduda

(I kd tl 37 kaebaja 22.09.2021 kiri). See, et kaebaja ei ole seda võimalust kasutanud (või tal

sellised partnerid VF-is puuduvad), ei ole seotud kuidagi vastustaja tegevusega ega tähenda

seda, et vastustaja kohtleks kaebajat ebavõrdselt. Sellest tulenevalt nõustub kohus KeA-ga, et

teda ei saa süüdistada ettevõtete ebavõrdses kohtlemises ja konkurentsieelise loomises.

Mis puudutab kaebaja väiteid seoses Euroopa Komisjoni liikme kirjaga (I kd tl 39-40), siis

selles osas on kaebaja ekslikul seisukohal nagu oleks Euroopa Komisjon andnud heakskiidu

kõne all oleva VF pädeva asutuse kirja käsitlemiseks üldise kirjaliku nõusolekuna määruse

1013/2006 mõttes märkides, et VF pädeva asutuse vastust saab liikmesriik arvestada vastava

asjakohase nõusolekuna ja selle alusel saab liikmesriik väljastada ka vastava loa. Tegemist on

Euroopa Komisjoni riikidevaheliste vedude ametniku ja KeA vahel toimunud kirjavahetusega

seoses Grind Fiber OÜ veoloataotlusega (vt KeA pöördumine I kd tl 39p ja 40 p). Nagu kohus

ülal selgitas, siis juhul kui VF oleks soovinud esitada üldise nõusoleku paber- ja

kartongjäätmete eksportimiseks EL-ist VF-ni, siis oleks VF-il tulnud teavitada kirjalikult EL-

i. Käesoleval juhul VF seda teinud ei ole selle üle vaidlust ei ole.

Keskkonnaamet on siinkohal asjakohaselt kohtule selgitanud, et Euroopa Komisjoni ametnik

andis heakskiidu vaid Grind Fibers OÜ-le veoloa väljastamiseks VF pädeva asutuse kirja

alusel ehk siis leidis, et VF kirja saab käsitleda kirjaliku nõusolekuna Eesti poolt väljastatava

konkreetse veoloa taotluse menetluses. Ametnikule esitatud küsimus oli, kas kõne all olevat

VF-i pädeva asutuse kirja saab käsitleda kirjaliku nõusolekuna määruse nr 1013/2006 mõttes

ning seda ainult Grind Fibers OÜ suhtes. Vastav asjaolu nähtub üheselt kirja sisust: „Sain

Eesti teavitajalt lisatud kirja Venemaa ametiasutuselt /…/ Võttes arvesse Venemaa

ametivõimude poolt saadetud kirja, soovin küsida teie arvamust, kas on juriidiliselt korrektne

nõustuda paberjäätmete Venemaale eksportimise Teatisega?“

Keskkonnaameti ja Euroopa Komisjoni vahelises kirjavahetuses ei ole midagi kirjutatud VF

pädeva asutuse kirja tõlgendamisest teiste ettevõtete suhtes. Vaid küsimus on esitatud

konkreetse teatise kohta. Samuti tuleb nõustuda vastustajaga selles, et tulenevalt eeltoodud

analüüsist määruse nr 1013/2006 artikli 35 osas, mille kohaselt on vajalik sihtkohariigi

pädeva asutuse kirjalik nõusolek iga taotluse kohta eraldi, ei saa kuidagi väita, et Euroopa

Komisjon oleks andnud heakskiidu VF pädeva asutuse kirja kohaldamiseks ka teiste

ettevõtete, sh kaebaja suhtes. Seejuures Euroopa Komisjon ei ole üldse mingit seisukohta

avaldanud, vaid tegemist on ametnike vahelise infovahetusega, millele ei saa omistada kohtu

arvates Euroopa Komisjoni ametliku ja asjakohaselt kaalutud seisukoha tähendust.

Õige on ka KeA seisukoht selles, et kaebaja süüdistus KeA korruptiivse käitumise kohta on

põhjendamata ning tõendamata. Lisaks väljuvad vastavad väited kaebuse esemest, millest

tulenevalt kohus ei pea vajalikuks neil väidetel pikemalt peatuda.

KeA on kinnitanud kohtumenetluses ja haldusmenetluses, et kui ka kaebaja looks kontakti VF

pädeva asutusega läbi enda Venemaa partnerite ja seeläbi saaks nõutava kirjaliku nõusoleku,

siis aktsepteeriks KeA selliselt hangitud nõusolekut ka kaebaja suhtes. Ka see kinnitab veel

üks kord, et kaebajat ei kohelda ebavõrdselt ning tegemist ei ole KeA poolse õigusvastase

tegevusega.

Kohus selgitab veel, et ei saa käesoleva kaebuse alusel kontrollida Grind Fibers OÜ-le

väljastatud veoloa õiguspärasust, kuivõrd see väljuks käesoleva kaebuse esemest. Lisaks

märgib kohus, et vastav veoluba, millele kaebaja kaebuses viitab, on käesoleva kohtuotsuse

tegemise aja seisuga ka oma kehtivuse kaotanud, kuivõrd see oli väljastatud tähtajaliselt

(juurdepääsupiiranguga toimik tl 181).

13. Kaebaja heitis vastustajale ette ka viivitamist kaebaja veoloa taotluse menetluses ja leiab,

et vastustaja on olnud õigusvastases tegevusetuses kaebaja taotluse lahendamisel.

Pooled ei vaidle selle üle, et kaebaja esitas 16.10.2020 vastustajale korrigeeritud taotluse

veoloa saamiseks (I kd tl 57-69). Vaidlust ei ole ka selles, et esitatud taotluse suhtes ei ole

vastustaja käesoleva ajani otsust langetanud ja haldusmenetlus on pooleli.

Kohtule esitatud dokumentidest nähtub, et kaebaja ja vastustaja on olnud alates taotluse

esitamisest pidevas omavahelises suhtluses läbi erinevas vormis toimunud kirjavahetuse sh

läbi teabenõuete (vt I kd tl 70-96). Kohtule teadaolevalt pöördus kaebaja viimati vastustaja

poole 01.12.2021 esitades taotluse, et vastustaja väljastaks kaebajale viivitamatult veoloa

paber- ja kartongjäätmete Eestist Venemaale vedamiseks.

Nimetatud taotlusele vastas vastustaja oma 28.12.2021 kirjaga märkides, et: „Samas ei ole

KeA-le laekunud Venemaa pädeva asutuse kinnitust, et eelnimetatud nõuded oleks täidetud ka

Multipakend Tootmine OÜ partneri juures ning paberi- ja kartongijäätmeid saaks viia sinna

jäätmekäitluskohta. Ettevõtte soovil edastab KeA taotlusdokumendid läbi olemasolevate

ametlike kanalite uuesti Venemaa pädevale asutusele. Selleks palume KeA-le teada anda, kas

ettevõte soovib taotluse sisu jätta samaks. Kuna Venemaa ei ole avaldanud soovi teha

koostööd antud küsimuses, ei pruugi ka see pöördumine olla tulemuslik. Samaaegselt

soovitame ka Multipakend Tootmine OÜ-l sarnaselt Grind Fibers OÜ-ga pöörduda otse

Venemaa pädeva asutuse poole kirjaliku vastuse, et Venemaa pädeval asutusel puuduvad

vastuväited konkreetsesse jäätmekäitluskohta paberi- ja kartongijäätmete veole.“

Peale nimetatud vastuse saamist pöördus kaebaja 20.01.2022 käesoleva KeA vastu kaebusega

kohtusse kohustamisnõudega võimaldada kaebajal paber- ja kartongjäätmete eksport VF-i või

alternatiivselt vaadata kaebaja taotlus läbi ja rahuldada see. Lisaks esitas kaebaja

õigusvastasuse tuvastamise nõuded, kuid nagu kohus juba kaebuse menetlusse võtmise

määruses märkis, siis eraldi tuvastamisnõudeid esitada ei olnud vaja ning need on hõlmatud

juba esitatud kohustamisnõuetega. Sellele vaatamata märgib kohus lühidalt, et ei saa

arvestades kaebuse aluseks olevaid faktilisi asjaolusid nõustuda kaebajaga selles, et vastustaja

on olnud õigusvastases viivituses kaebaja taotluse lahendamisega.

Arvestades kohtu ülal toodud seisukohti, milledest tulenevalt on põhjendatud KeA seisukoht,

et vajalik on VF-i pädeva asutuse kirjalik nõusolek kaebaja veoloa taotluse lahendamiseks

ning seda, et vastustaja on üritanud seda VF-st ebaõnnestunult saada, ei saa kohus pidada

KeA poolset viivitust õigusvastaseks. Samuti on viimases KeA vastuses küsitud selgelt

kaebaja seisukohta, kas kaebaja soovib, et KeA edastaks taotluse korduvalt VF-i pädevale

asutusele vastamiseks, kuid kaebaja ei ole sellele vastanud. Samuti on selgitatud võimalust, et

kaebaja hangiks vastava nõusoleku ise ning edastaks siis vastustajale, millisel juhul oleks

võimalik taotlus rahuldada. Kaebaja ei ole KeA-le ka selles osas vastanud. Sellest tulenevalt

ei saa asuda ka seisukohale, et KeA oleks õigusvastases viivituses, vaid taotluse edasine

menetlus seisab kaebaja enda taga. Kohtu hinnangul ei oleks käesoleval hetkel õiguspärase

otsuse – veoloa väljastamisest keeldumise – tegemine ilma eeltoodud võimaluste täiendava

ärakasutamiseta ilmselgelt ka kaebaja huvides.

14. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et eeltoodust tulenevalt on kaebaja kaebus nii põhinõudes kui

alternatiivses nõudes põhjendamatu ning tuleb jätta rahuldamata.

Kohus selgitab, et seega jätkub haldusmenetlus sealt kus see pooleli jäi, ehk kaebajal tuleb

vastata KeA 28.12.2021 kirjale ja selgelt teatada, kas ta soovib, et vastustaja edastaks kaebaja

taotluse uuesti VF-i pädevale asutusele vastamiseks või mitte ja/või pöördub kaebaja ka

iseseisvalt VF-i pädeva asutuse poole. Peale seda saab vastustaja teha järgmised

menetlustoimingud. Seejuures kui kaebaja ei soovi täiendavate menetlustoimingute tegemist,

saab KeA langetada kaebaja taotluse osas kaalutlusotsuse (hetkel kohtule teada olevate

andmete pinnalt ei ole aga võimalik esitatud haldusmenetluse materjalide alusel taotlust

rahuldada, kuivõrd VF-i pädeva asutuse kirjalik nõusolek on puudu, mis on nõutav määrusest

nr 1013/2006 tulenevalt ja ilma selleta on vastustajal võimalik teha üksnes keelduv otsus).

15. Kohus peab veel vajalikuks märkida, et kuigi kohtumenetlus ja kohtu asjaajamine toimub

eesti keeles (HKMS § 80), on kohus võtnud vastu vastustaja poolt kaebaja taotluse alusel

esitatud Grind Fibers OÜ-le väljastatud veoloa haldusmenetluse materjalid, mis on osaliselt

vene ja inglise keelsed (juurdepääsupiiranguga toimik) ja mille osas ei ole kohtule tõlkeid

esitatud. Kohus ei pidanud lähtudes menetlusökonoomia põhimõttest ning soovist vältida

täiendavate menetluskulude tekitamist vajalikuks vastavate dokumentide tõlkeid nõuda,

kuivõrd kohtule on arusaadavad mõlemad ülal märgitud keeled ning esitatud dokumente

kaebajale ei avaldata (vt ka HKMS § 81 lg 5).

Menetluskulud

16. Vastavalt HKMS § 108 lg 1 lausele 1 kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Käesoleval juhul tehti otsus kaebaja kahjuks. Vastustaja ei ole kohtule menetluskulude

hüvitamise taotlust esitanud. Seega jäävad poolte menetluskulud nende enda kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

Daimar Liiv

Kohtunik