2-20-2458/122 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Imbi Sidok-Toomsalu

Määruse kuupäev

12.12.2022, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-2458

Tsiviilasi

Q hagi T, U ja C vastu testamendi tühisuse

tuvastamiseks

Vaidlustatud määrus

Harju Maakohtu 21.4.2022 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Q määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Q, lepingulised esindajad vandeadvokaat Maria-

Mägi Rohtmets ja vandeadvokaat Erki Siht

Kostja I T

Kostja II C

Kostja III U

Kostjate ühine lepinguline esindaja vandeadvokaadi abi

Teet Lehiste

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Harju Maakohtu 21.4.2022 määrus jätta muutmata.

2. Määruskaebus jätta rahuldamata.

3. Määruskaebuse menetlemise kulusid ei hüvitata.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse vahetult Riigikohtule 15 päeva jooksul alates

määruse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel määruse tegemisest. Hagita

menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi

esitada ise või advokaadi vahendusel. Määruskaebuse esitamisel tuleb tasuda riigilõiv.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

2-20-2458

2 (4)

MENETLUSE KÄIK

1. Põhimenetluses esitas Q (hageja) 13.2.2020 Harju Maakohtule hagi T (kostja I), U

(kostja II) ja C (kostja III) (ühiselt – kostjad) vastu W 15.11.2019 testamendi tühisuse

tuvastamiseks.

2. Hageja esitas 8.12.2021 hagist loobumise avalduse.

3. Maakohus võttis 17.12.2021 määrusega vastu hagist loobumise ja lõpetas asjas menetluse

ning jättis menetluskulud hageja kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 14.1.2022 määrusega

maakohtu määruse resolutsiooni menetluskulude jaotuse osas muutmata, kuid muutis ja

täiendas määruse põhjendusi. Määruskaebuse esitamisest tingitud menetluskulud jäid hageja

kanda. Maakohtu ja ringkonnakohtu määrused jõustusid 1.2.2022.

4. Kostjad esitasid 13.12.2021 maakohtule menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on

kostjate menetluskulud 8226,50 eurot (50 eurot määruskaebuse esitamisel tasutud riigilõiv ja

8176,50 eurot lepingulise esindaja kulu). Kostjate lepinguline esindaja osutas õigusteenust

kokku 59,25 t tunnihinnaga 138 eurot (käibemaksuga). Ringkonnakohtule esitasid kostjad

13.1.2022 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt on määruskaebuse menetlusega seoses

tekkinud menetluskulu 299 eurot. Esindajal kulus õigustoimingutele 2 t 10 min tunnihinnaga

138 eurot (käibemaksuga).

5. Hageja vaidlustas kostjate maakohtus kantud õigusabikulud 3702 euro ulatuses ja leidis, et

rahuldamata jäänud määruskaebusega ja kompromissläbirääkimisega seotud kulud tuleb jätta

kostjate kanda.

MAAKOHTU MÄÄRUS

6. Maakohus määras 21.4.2022 määrusega (vaidlustatud määrus) menetluskulud kindlaks

ning mõistis hagejalt välja riigituludesse 760 eurot ja sellelt summalt viivise võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses määruse jõustumisest kuni täitmiseni ning

iga kostja kasuks 2468,82 eurot ja samuti viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud

ulatuses määruse jõustumisest kuni täitmiseni, kuid iga kostja puhul mitte rohkem kui

2468,82 eurot.

6.1. Maakohtu 17.9.2021 määrusega määrati kindlaks eksperditasu 1140 eurot ning määrati

selle tasumine 760 euro ulatuses riigi vahenditest. Sama määrusega jäeti menetluskulud hageja

kanda. Eeltoodust tulenevalt on riigile tekkinud menetluskulud 760 eurot, mis tuleb hagejalt

välja mõista.

6.2. Arvestades kohtuvaidluse mahtu ja õiguslikku keerukust, on kostjate lepingulise esindaja

toimingud vajalikud ning põhjendatud 53,67 t ulatuses. Kohtuvaidlus eeldas dokumentidega

tutvumist, esindatava ja esindaja vahelist koostööd, õiguslikku analüüsi, mis on ajamahukas.

Kostjaid esindas kohtumenetluses toimingute tegemise ajal lepinguline esindaja, kes vastab

lepingulisele esindajale sätestatud nõuetele. Vandeadvokaadist lepingulise esindaja tunnitasu

138 eurot (käibemaksuga) on põhjendatud.

6.3. Maakohtu 14.2.2020 määruse peale kostjate esitatud määruskaebuse menetluskulud

(lepingulise esindaja õigusabi 7,75 t ja määruskaebuselt tasutud riigilõiv 50 eurot) jäid kostjate

kanda.

6.4. Hagejal tuleb kanda kostjate kompromissläbirääkimistega seotud menetluskulud, kuna

hageja ei tõendanud asjaolusid, mille kohaselt pidasid kostjad läbirääkimisi pahauskselt lepingu

sõlmimise soovita. Kompromissi sõlmimisest keeldumist ei saa kostjatele ette heita, sest

menetlusosalistel on õigus otsustada, kas kompromiss sõlmida või mitte. Samuti ei jõustu

2-20-2458

3 (4)

kompromissi sõlmimine enne määrusega kinnitamist. Poolel on õigus ümber mõelda ja oma

menetluslikku positsiooni muuta.

6.5. Lähtudes asja õiguslikust keerukusest, menetlusdokumentide mahust ja sisust ning tehtud

toimingutest (sh võttes arvesse, et kostjate lepinguliselt esindajalt eeldatakse põhjalikke

õigusteadmisi), on kostjate lepingulise esindaja tasu põhjendatud 7406,46 euro ulatuses

(= 53,67 × 138). Menetluskulude nimekirjast ei nähtu, et üks kostja oleks kandnud

menetluskulusid suuremas ulatuses kui teine. Kostjad osalesid menetluses võrdses ulatuses ning

iga kostja kasuks tuleb välja mõista 2468,82 eurot (= 7406,46 ÷ 3). Vastavalt kostjate taotlusele

tuleb hagejalt iga kostja kasuks välja mõista ka viivis. Kostjate menetluskulude

kindlaksmääramise taotlus jäi rahuldamata 1119,04 euro ulatuses (= 8525,50 – 7406,46).

MÄÄRUSKAEBUS JA SELLE MENETLUS MAAKOHTUS

7. Hageja esitas 6.5.2022 määruskaebuse, milles palub vaidlustatud määruse tühistada osas,

millega määrati kostjate menetluskulud kindlaks 5643,12 eurot ületavas osas. Hageja palub

kostjate menetluskulud 1763,34 euro ulatuses jätta kindlaks määramata ning hagejalt välja

mõistmata. Hageja jääb selle juurde, et kompromissläbirääkimistega seotud menetluskulud

tuleb jätta kostjate endi kanda. Kostjad käitusid kohtumenetluses hageja suhtes pahatahtlikult

ja sõnamurdlikult, jättes endi pakutud ja lõplikult kokku lepitud kompromissi allkirjastamata.

8. Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse ja andis kostjatele tähtaja sellele vastamiseks.

Kostjad vaidles kaebusele vastu. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle

lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Ringkonnakohus leiab, et vaidlustatud määrus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 659 ja § 657 lg 1 p 1 alusel jätta muutmata ning määruskaebus rahuldamata.

Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud ning määruskaebuse väited ei anna alust selle

muutmiseks.

10. Põhjendamatu on hageja etteheide, et kostjatele on hüvitatud kompromissläbirääkimistega

seotud õigusabikulud. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku kohaselt hinnatakse menetluskulude

väljamõistmise õiglust ja mõistlikkust menetluskulude jaotuse määramisel põhimenetluses.

Nii näeb TsMS § 178 lg 1 ette, et menetluskulude jaotust saab vaidlustada, kaevates

kohtulahendi peale, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Menetluskulude

kindlaksmääramise menetluses ei saa muuta menetluskulude jaotust. Maakohus ega

ringkonnakohus ei ole põhimenetluses leidnud, et osad menetluskulud peaksid jääma kostjate

kanda, vaid kõik kulud läbi kohtumenetluse on jäetud hageja kanda.

11. Menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamine on TsMS § 175 lg 1 järgi kohtu diskretsiooniotsus, millesse kõrgema astme kohus

saab sekkuda juhul, kui kohus on ületanud diskretsioonipiire (vt nt Riigikohtu 5.2.2020 määrus

tsiviilasjas nr 2-14-14536, p 15 ja 23.3.2016 määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-184-15, p 14).

Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus õigusabile kulunud aja põhjendatuse ja vajalikkuse

ega esindaja tasumäära hindamisel kaalumispiire ületanud. Maakohus on analüüsinud

kohtumenetluses tehtud toiminguid ning lähtunud esindaja koostatud dokumentide sisust ja

mahust ning leidnud põhjendatult, et hagejal tuleb kostjale hüvitada ka kulud seoses

kompromissläbirääkimistega. Menetlusosalise parimaks kaitseks on esindaja õigustatud

kohtuvaidluses tegema menetlustoiminguid ja töötama selleks, et menetlusosalise huvid saaksid

kohtus kaitstud. Kui ka pooled ei jõua kompromissile, ei tähenda see, et sellele toimingule

kulutatud aeg on põhjendamatu. Kostjad on selgitanud, miks nad kompromissilepingut ei

2-20-2458

4 (4)

allkirjastanud (III kd, tl 49 pöördel, p 2.3). Neist asjaoludest ei ole ka ringkonnakohtul alust

teha järeldust, et kostjad oleks menetlusõigusi kuritarvitanud.

12. TsMS § 178 lg 4 kohaselt menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud

kulusid ei hüvitata.

13. Praeguse määruse peale saab kaevata Riigikohtule TsMS § 696 lg 1 teise lause ja lg 3

esimese lause alusel. TsMS § 178 lg 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale

edasi kaevata menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud

isik, kui vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)

Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Imbi Sidok-Toomsalu