2-22-134370/7 · Tartu Maakohus Võru kohtumaja Võrus

K O H T U O T S U S EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Külli Puusep Otsuse tegemise aeg ja koht

12. detsember 2022, Võru kohtumaja Tsiviilasja number 2-22-134370 Tsiviilasi BAUHOF GROUP AS hagi FALLEMARK EHITUS OÜ ja

E. E. vastu võlgnevuse väljamõistmiseks Tsiviilasja hind 4881 eurot 98 senti Menetlusosalised ja nende esindajad Hageja BAUHOF GROUP AS (registrikood 10636638; asukoht xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx), seaduslik esindaja F. K. , e-post: xxxxxxxxxxx@xxxxxxxxxxx Kostja I FALLEMARK EHITUS OÜ (registrikood 11289334); asukoht: xxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxx; seaduslik esindaja E. E. , e-post: xxxxxxxxx@xxxxxxxxx Kostja II E. E. (isikukood xxxxxxxxxxx); elukoht: xxxxxxxxxxx-xxxxxxxxxxxxxx, e-post: xxxxxxxx@xxxxxx RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt ja mõista FALLEMARK EHITUS OÜ-lt ja

E. E. solidaarselt BAUHOF GROUP AS kasuks välja põhivõlgnevus 2765 eurot 5 senti, sissenõutavaks muutunud viivised 603 eurot 7 senti ja viivised põhinõudelt (2765 eurot

5 senti) alates 12. novembrist 2022 kuni põhinõude täitmiseni määraga 0,15% päevas, kuid E. E. mitte rohkem kui 4131 eurot 88 senti.

2. Jätta BAUHOF GROUP AS hagi E. E. vastu kohtuotsusega rahuldamata osas, milles BAUHOF GROUP AS palub mõista E. E. BAUHOF GROUP AS kasuks välja viivise põhivõlgnevuse jäägilt (2765 eurot 5 senti) alates 12. novembrist 2022 kuni laenu põhiosa tasumiseni määras 0,15% päevas suuremas summas kui 4131 eurot 88 senti.

3. Jätta menetluskulud solidaarselt FALLEMARK EHITUS OÜ ja E. E. kanda.

4. Mõista FALLEMARK EHITUS OÜ-lt ja E. E. solidaarselt välja BAUHOF GROUP AS kasuks menetluskuluna tasutud riigilõiv 560 eurot ja õigusabikulud 300 eurot, kokku 860 eurot. FALLEMARK EHITUS OÜ-l ja E. E. tuleb hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt (860 eurot) tasuda viivist menetluskulude suurust kindlakstegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

5. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

2-22-134370

2(4)

6. Toimetada kohtuotsus menetluse pooltele kätte.

Edasikaebamise kord

Kostja võib esitada Tartu Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagi on kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele; avaldus kaja esitamise kohta; samuti asjaolu, mis takistas kostjal hagile vastamast ja sellest teatamast ning selle põhistus (v.a juhul, kui kaja esitamiseks ei ole mõjuv põhjus vajalik). Koos kajaga esitada kõik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja vastus ja kostja väidete kohta tõendid. Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tasuda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099 Swedbank AS, nr EE221700017003510302 Luminor Bank AS või nr EE567700771003819792 LHV Pank. Maksekorralduse selgitusse märkida tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Pooled võivad esitada sisulise otsuse peale, selles osas milles kohus jättis hagiavalduse rahuldamata, apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Selgitus menetlusabi taotlejale

Kui menetlusosaline taotleb menetlusabi kohtule esitatava kaebuse või taotluse koostamiseks peab menetlusabi taotleja tegema seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. ASJAOLUD

BAUHOF GROUP AS (hageja) esitas 6. septembril 2022 maksekäsu kiirmenetluse avalduse FALLEMARK EHITUS OÜ (kostja I) ja E. E. (kostja II) vastu võlgnevuse nõudes. Seoses mõlema kostja vastuväitega lõpetati 1. novembri 2022 määrusega maksekäsu kiirmenetlus ja anti nõue üle Tartu Maakohtule menetluse jätkamiseks hagimenetluses. 11. novembril 2022 esitas hageja Tartu Maakohtule nõude hagiavaldusele ettenähtud vormis. Hageja palub mõista kostjalt I ja kostjalt II solidaarselt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse 2765 eurot 5 senti, sissenõutavaks muutunud viivised

603 eurot 7 senti ja tulevikus sissenõutavaks muutuva viivise põhinõudelt määraga 0,15% päevas kuni põhivõlgnevuse tasumiseni.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja I 12. aprillil 2016 krediiditingimustega müügilepingu nr. 8060. Hageja müüs vastavalt lepingule kostjale I kaupa ning vastavalt müügileping p-le 4.2 kohustus kostja 1 kauba eest tasuma vastavalt esitatud arvetele. Kostjale I esitati kauba eest perioodil

23. mai 2022 kuni 30. mai 2022 arveid kokku summas 2765 eurot 5 senti, mida kostja I ei tasunud. Koos 12. aprilli 2016 sõlmisid hageja ja kostja II käenduslepingu, millega kostja 2 kohustus hageja ees solidaarselt koos kostjaga I vastutama lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise eest.

2-22-134370

3(4) Vastavalt käenduslepingu p-le 1.2 on käendaja vastutuse maksimumsumma 7500 eurot. Tulenevalt eeltoodust nõuab hageja kohustuse täitmist kostjalt II kui käendajalt solidaarselt koos kostjaga I.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 järgi võib kohus hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Sama paragrahvi lõikest 6 tuleneb, et kui hageja on nõus tagaseljaotsuse tegemisega, kuid hagi ei ole hagiavalduses märgitud ulatuses ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud, teeb kohus otsuse, millega jätab hagi rahuldamata. TsMS § 407 lg 6 järgi tehtav otsus ei ole tagaseljaotsus TsMS § 407 lg 1 alusel, vaid kohtuotsus kui sisuline lahend, millega jäetakse hagi õigusliku põhjendamatuse tõttu rahuldamata. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt. Seega sisaldab käesolevas asjas tehtud lahend kahte erineval õiguslikul alusel tehtud otsust – tagaseljaotsust, millega maakohus hagi rahuldab ning kohtuotsust kui sisulist lahendit, millega maakohus jätab hagi õigusliku põhjendamatuse tõttu rahuldamata. Hageja saab esitada sisulise kohtuotsuse peale apellatsioonkaebuse (TsMS § 420 lg 1 teine lause).

Hagimaterjalid ja kirjaliku vastuse nõue toimetati kostja I juhatuse liikmele ja kostjale II TsMS § 3141 lg 1 alusel kätte 23. novembril 2022. Kohus andis kostjatele kirjaliku vastuse esitamiseks tähtaja 14 päeva. Kostjad kohtule tähtaegselt ei vastanud (tähtaeg möödus 7. detsembril 2022).

Kohtu hinnangul on hagi põhjendatud põhivõlgnevuse 2765 euro 5 sendi, 11. novembri 2022 seisuga sissenõutavaks muutunud viiviste 603 euro 7 sendi ja viiviste põhinõudelt (2765 eurot 5 senti) alates

12. novembrist 2022 kuni põhinõude täitmiseni määraga 0,15% päevas, kuid E. E. mitte rohkem kui 4131 euro 88 sendi osas. Kohus rahuldab hagi eeltoodud nõuete suhtes ja mõistab väljatoodud võlgnevused kostjatelt solidaarselt hageja kasuks välja.

TsMS § 444 lg 3 sätestab, et tagaseljaotsuse või hagi õigeksvõtul põhineva otsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata. Ulatuses milles kohus otsuse rahuldas on tegemist tagaseljaotsusega, mistõttu kohus teeb otsuse selles osas põhjendava osata.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja II 12. aprillil 2016 hageja ja kostja I vahel sõlmitud krediiditingimustega müügilepingust nr 8060 tulenevate kohustuste täitmise tagamiseks käenduslepingu. Käendaja vastutab käenduslepingu p 1.1 järgi BAUHOF GROUP AS ees BAUHOF GROUP AS ja FALLEMARK EHITUS OÜ vahel 12. aprillil 2016 sõlmitud krediiditingimustega müügilepingust nr 8060 ja selle alusel sõlmitud lepingutest tulenevate kohustuste nõuetekohase täitmise eest. Käenduslepingu p 1.2 kohaselt vastutab käendaja BAUHOF GROUP AS ees punktis

1.1 nimetatud kohustuste täitmise eest solidaarselt kostjaga I, kuid mitte suuremas ulatuses, kui lepingus sätestatud rahaline maksimumsumma. Käendaja vastutab kostja I poolt tasumata võla summa, tasumata intresside ning kohustuse rikkumisest tulenevate nõuete, eelkõige leppetrahvi, viivise ja kahju, samuti kostjalt I võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulutuste ning kahju hüvitamise eest. Käendaja vastutuse rahaliseks maksimumsummaks on 7500 eurot.

Kostja II vastutab solidaarselt kostjaga I seega põhivõlgnevuse, sissenõutavaks muutunud viiviste ja hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutnud viiviste eest. Kostja II vastutab solidaarselt kostjaga I ka krediiditingimustega müügilepingust tuleneva alates hagi esitamisest kuni laenu põhiosa tasumiseni tekkiva viivise eest lepingujärgses määras 0,15% päevas, ent arvestades kõiki nõudeid kokku siiski mitte suuremas ulatuses kui käenduslepingust tuleneva kostja II vastutuse piirmäär 7500 eurot. Hageja nõuab kostjalt II hageja ja kostja I vahel sõlmitud müügilepingust tulenevate kohustuste (sh viivise), mitte käenduslepingust tulenevate kohustuste täitmist. Kuna kostja II vastutus

2-22-134370

4(4) müügilepingust tulenevate kohustuste eest on piiratud 7500 euroga, jääb kostja II vastu esitatud hagi rahuldamata ulatuses, milles tulevikus sissenõutavaks muutuv viivis ületab kostja II vastutuse piirmäära.

Kohus jätab hagi rahuldamata osas, milles BAUHOF GROUP AS palub mõista E. E. BAUHOF GROUP AS kasuks välja viivise laenu põhiosa jäägilt (2765 eurot 5 senti) alates 12. novembrist 2022 kuni laenu põhiosa jäägi 2765 euro 5 sendi tasumiseni määras 0,15% päevas suuremas summas kui 4131 eurot 88 senti (7500 – 2765,05 – 603,07).

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

TsMS § 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. TsMS § 165 lg 3 sätestab, et kui otsus on tehtud solidaarvõlgnikest kostjate kahjuks, vastutavad kostjad menetluskulude eest samuti solidaarselt. Kohus rahuldas hagi mõlema kostja suhtes määravas osas ning kostjad olid solidaarvõlgnikud, mistõttu tuleb menetluskulud jätta täies ulatuses solidaarselt kostjate kanda.

Hageja on esitanud taotluse hagiavalduselt tasutud riigilõivu 560 euro ja õigusabikulude 300 euro väljamõistmiseks. Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Riigilõivu suurus ja maksmise kohustus tuleneb seadusest, seega on tegemist põhjendatud menetluskuluga.

Tulenevalt TsMS § 175 lg 1, kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Kohtu hinnangul on hageja 300 euro suurune õigusabikulu antud asjas põhjendatud ja vajalik.

Kokku tuleb kostjatel solidaarselt hüvitada menetluskulu 860 eurot, sh riigilõiv 560 eurot ja lepingulise esindaja õigusabikulu 300 eurot.

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

Kohtule teadaolevalt kostjad menetlustoiminguid teinud ei ole, seega eeldab kohus, et kostjatel menetluskulud puuduvad.

Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati.

/allkirjastatud digitaalselt/ Külli Puusep kohtunik