2-22-14192/35 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Imbi Sidok-Toomsalu

Määruse tegemise aeg ja koht 12.12.2022 Tallinn

Kohtuasja number

2-22-14192

Kohtuasi

Sihtasutuse

Põhja-Eesti

Regionaalhaigla

taotlus

esialgse õiguskaitse korras X suhtes tahtest olenematu

ravi kohaldamiseks

Vaidlustatud kohtulahendid

Harju Maakohtu 30.9.2022 määrus (esialgse õiguskaitse

rakendamine)

Harju Maakohtu 2.10.2022 määrus (esialgse õiguskaitse

pikendamine)

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla

Puudutatud isik X, riigi õigusabi korras määratud esindaja

vandeadvokaat Mariann Tusti

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X määruskaebus rahuldamata.

2. Jätta määruskaebuse menetlemise kulud Eesti Vabariigi kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale võib Riigikohtule esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul alates määruse

kättetoimetamisest.

Määruskaebemenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning

avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel. Kui menetlusosaline taotleb

määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele

esitada ka määruskaebus.

2-22-14192

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Sihtasutus Põhja-Eesti Regionaalhaigla (avaldaja) esitas 29.9.2022 Harju Maakohtule

taotluse kohaldada X (puudutatud isik) suhtes esialgse õiguskaitse korras tahtest olenematut

ravi neljaks päevaks ja pikendada esialgset õiguskaitset 40 päevani.

2. Taotluse kohaselt viibib puudutatud isik psühhiaatriakliinikus alates 14.9.2022 ning

29.9.2022 kell 9 rakendati tema suhtes tahtest olenematut ravi. Puudutatud isik on

psüühikahäire tõttu ohtlik ümbritsevatele ja iseendale ebaadekvaatse käitumise ja

toimetulematuse tõttu. Puudutatud isik ei ole võimeline ravivajadust ise hindama.

Psühhiaatrite HM, AK ja ÜV 30.9.2022 arvamuse (psühhiaatrite arvamus) kohaselt esineb

puudutatud isikul esineb raske psüühikahäire – täiskasvanu täpsustamata isiksus- ja

käitumishäire (F69) ning kaasuvalt täpsustamata depressiivne episood (F32.9), mis piirab

puudutatud isiku võimet oma käitumisest aru saada või seda mõista. Oma psüühilisest

seisundist tulenevalt on puudutatud isiku käitumine ettearvamatu. Haiglaravita jäädes on

puudutatud isik ohtlik enesele suitsiidiohu tõttu. Teistele isikutele on puudutatud isik ohtlik

impulsiivse, ettearvamatu ja agressiivse käitumise tõttu, mida kinnitavad lähedastelt saadud

andmed. Lisaks on puudutatud isikul teenistusrelv, millega ohustab potentsiaalselt end ning

oma lähedasi.

Puudutatud isik viibib haiglaravil esimest korda, kuid on olnud alates 2016. aastast perearsti

jälgimisel ärevushäirega ja antidepressantravil. Puudutatud isik toimetati avaldaja

psühhiaatriakliinikusse kiirabi ja politsei saatel kodust. Kiirabi kutsus puudutatud isiku ema

suitsiidiohu tõttu. Sellele eelnevalt saatis puudutatud isik abikaasale video, kus oli üritanud end

kaabliga üles puua. Kiirabi saabudes ei avanud puudutatud isik ust, mistõttu sekkus ka politsei.

Avaldaja psühhiaatriakliiniku valvetoas oli puudutatud isik motoorselt rahutu, elavate

emotsionaalsete reaktsioonidega, trotslik ning tugeva sooviga lahkuda. Ohtlikkuse tõttu

iseendale vormistas valvearst tahtest olenematu ravi otsuse 14.9.2022 kell 12.55. Järgmisel

päeval andis puudutatud isik enda nõusoleku statsionaarseks haiglaraviks. Puudutatud isik

selgitas, et oli hiljuti kolinud abikaasast ja lastest lahku. Oma murede põhjuseks pidas

puudutatud isik laste kaotamist. Abikaasa antud anamneesi kohaselt on puudutatud isik

suitsiidiga ähvardanud aastaid. Puudutatud isik on ähvardanud sõita merre, vastu betooni,

hüpata rongi ette ning laste kuuldes ühel korral võtta üledoos ravimitest. Samuti on ligi kümne

aasta jooksul esinenud vaimset ja füüsilist vägivalda puudutatud isiku poolt oma naise ning

kolme alaealise lapse vastu, kellest noorimat on puudutatud isik vihahoos ka raputanud.

Puudutatud isik proovis abikaasale autoga otsa sõita ning peksta raudtoikaga autot, milles samal

ajal viibis abikaasa koos kahe lapsega. Ühel korral on puudutatud isik sõitnud autos koos

naisega, lasknud suurel kiirusel sõites roolist lahti, mille tõttu tekkis liiklusohtlik olukord.

Puudutatud isikul on oma ametikohast tulenevalt teenistusrelv.

Puudutatud isik muutus rahutuks ning soovis ilmtingimata haiglaravilt lahkuda. Puudutatud isik

on enda sõnul nõus vaid ambulatoorse raviga. Arvestades puudutatud isiku varasemat

agressiivset käitumist ning kriisisituatsiooni, on puudutatud isik haiglaravita endale ja teistele

ohtlik. Puudutatud isik keeldub vaatamata korduvatele põhjalikele selgitustele haiglaravi

jätkamast. Kogu haiglaravi jooksul on puudutatud isik olnud pidevalt muutliku, ambivalentse

suhtumisega ravivajadusse. Vestlustes on puudutatud isik tunnistanud esinevaid impulsiivseid

hooge ning ärritumist, kuid ei ole võtnud omaks eelpoolkirjeldatud situatsioone ega kinnita

vägivaldseid tegusid. Puudutatud isik on tühistava olekuga ning võimalusel vestlustes keerutava

kõnega ning väldib sisukamaid vastuseid.

2-22-14192

Puudutatud isikul diagnoositi raske psüühikahäire: KH - pikaajaline depressiivne reaktsioon

(F43.21) ning kaasuvalt isiksuse iseloomujoonte rõhutamine (Z73.1).

Harju Maakohtu 30.9.2022 määrus

3. Harju Maakohus kohaldas 30.9.2022 määrusega puudutatud isiku suhtes esialgse

õiguskaitse korras tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi ning paigutas puudutatud isiku alates

29.9.2022 kell 9 kuni 2.10.2022 psühhiaatriakliinikusse, andes loa talle vajadusel tahtevastaselt

ravimite manustamiseks, eeskätt rahustava, psühhoosivastase ja kehalist seisundit stabiliseeriva

ravi manustamiseks haigla tingimustes ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks arsti valitud

viisil, juhul kui isik vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu.

Arvestades puudutatud isiku psüühikahäiret ja asjaolu, et ravi ei ole muul viisil võimalik, on

alust kohaldada esmast õiguskaitsevahendit tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 534

lg 5 alusel. Puudutatud isiku ohtlikkus lähitulevikus on pigem kindel kui tõenäoline.

Puudutatud isiku käitumine on täiel määral mõjutatud psüühilisest haigestumisest, mistõttu

haiglaravita jäädes püsib ta ohtlikuna nii iseendale kui ümbritsevatele. Ärakuulamisel veendus

maakohus, et puudutatud isik ei mõtle selgelt ning ei mõista ravivajadust. Puudutatud isik elab

enda mõttemaailmas, mis ei haaku reaalse maailmaga. Puudutatud isik on segase mõttekäiguga,

kergesti ärrituv, impulsiivne ja võib muutuda vägivaldseks. Puudutatud isik on olnud oma

endise naise ja laste vastu vägivaldne, sh neid füüsiliselt rünnanud. Puudutatud isik on

varasemast käitumisest nähtuvalt agressiivne ja ettearvamatu ning ohtlik ümbritsevatele –

eeskätt enda endisele naisele ja lastele. Välistada ei saa sama käitumise kordumist. Samuti võib

puudutatud isik kujutada ohtu iseendale, kuna ta on depressiivne ning on avaldanud oma

lähedatele, et soovib end tappa (mh saatnud video endast kaabel kaelas). Kuivõrd haiguse äge

faas püsib, püsib ka oht vägivallaaktide või suitsiidikatse kordumisele. Puudutatud isiku

ohtlikkust suurendab teenistusrelva olemasolu.

Puudutatud isiku seisundi hinnangust lähtuvalt ei ole tõenäoline tema iseseisev toimetulek

kodustes tingimustes. Samuti ei ole kodustes tingimustes tagatud ega kontrollitav ravimite

korrektne manustamine. Puudutatud isik ei pea ennast haigeks ja ei soostu ravimeid arsti

määratud skeemi järgi tarvitama. Tahtest olenematult saab aga isikut ravida ainult haigla

tingimustes.

Menetluse edasine käik

4. Puudutatud isiku raviarst esitas 1.10.2022 kohtule arvamuse, mille kohaselt ei ole

puudutatud isiku seisund muutunud. Puudutatud isikul puudub jätkuvalt koostöövalmidus

raviks ja ravita jäämisel on ta oma raske psüühikahäire tõttu ohtlik endale ja ümbritsejatele.

Harju Maakohtu 2.10.2022 määrus

5. Harju Maakohtu 2.10.2022 määrusega pikendati puudutatud isiku suhtes esialgse

õiguskaitse korras kohaldatud tahtest olenematu ravi tähtaega kuni 40 päevani alates tema

29.9.2022 psühhiaatri otsusega tahtest olenematule ravile võtmisest ning määrati ravi lugeda

lõpetatuks 7.11.2022 kell 9 või mõnel eelneval päeval, kui raviasutus on teinud otsuse

tahtevastase ravi lõpetamiseks kinnisesse asutusse paigutamise eelduste äralangemisega.

Samuti andis kohus loa puudutatud isikule vajadusel tahtevastaselt ravimite manustamiseks,

eeskätt rahustava, psühhoosivastase ja kehalist seisundit stabiliseeriva ravi manustamiseks

haigla tingimustes ja vajalike ravimeetodite rakendamiseks arsti valitud viisil, juhul kui isik

vabatahtlikult ravimeid ei manusta ja/või ravimeetoditega ei nõustu. Menetluskulud jättis

maakohus Eesti Vabariigi kanda.

Arvestades puudutatud isiku psüühikahäiret ja asjaolu, et ravi ei ole muul viisil võimalik, on

alust kohaldada esmast õiguskaitsevahendit TsMS § 534 lg 5 alusel. Puudutatud isiku ohtlikkus

2-22-14192

lähitulevikus on pigem kindel kui tõenäoline. Puudutatud isiku käitumine on täiel määral

mõjutatud psüühilisest haigestumisest, mistõttu haiglaravita jäädes püsib ta ohtlikuna nii

iseendale kui ümbritsevatele inimestele. Puudutatud isik elab enda mõttemaailmas, mis ei haaku

reaalse maailmaga. Puudutatud isik on segase mõttekäiguga, kergesti ärrituv, impulsiivne ja

võib muutuda vägivaldseks. Puudutatud isik on olnud oma endise naise ja laste vastu

vägivaldne, sh neid füüsiliselt rünnanud. Puudutatud isik on varasemast käitumisest nähtuvalt

agressiivne ja ettearvamatu ning ohtlik ümbritsevatele – eeskätt enda endisele naisele ja lastele.

Välistada ei saa välistada sama käitumise kordumist. Samuti võib puudutatud isik kujutada ohtu

iseendale, kuna ta on depressiivne ning on avaldanud oma lähedatele, et soovib end tappa (mh

saatnud video endast kaabel kaelas). Kuivõrd haiguse äge faas püsib, püsib ka oht

vägivallaaktide või suitsiidikatse kordumisele. Puudutatud isiku ohtlikkust suurendab

teenistusrelva olemasolu.

Tõenäoline ei ole puudutatud isiku toimetulek kodustes tingimustes. Samuti ei ole kodustes

tingimustes tagatud ega kontrollitav ravimite korrektne manustamine. Puudutatud isik ennast

ise haigeks ei pea ja ravimeid arsti määratud skeemi järgu tarvitama ei soostu. Arstide arvamuse

kohaselt vajab puudutatud isik enda seisundi raskusest tulenevalt ravi vähemalt 40 päeva.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

6. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu 30.9.2022 ja

2.10.2022 määrused ning palub lugeda teda statsionaarsele ravile vabatahtliku soovi alusel.

Puudutatud isik leiab, et kui raviarst oleks selgitanud, et tal on kindlasti vaja jätkata

statsionaarse raviga, oleks puudutatud isik sellega nõustunud. Enne kui raviarst esitas kohtule

avalduse, ei toimunud puudutatud isikuga arutelu, nagu arst oli puudutatud isikule lubanud.

Samuti ei toimunud puudutatud isiku arstlikku läbivaatust. Kuna puudutatud isiku raviarstiks

oli arst-resident, siis arvab puudutatud isik, et asi jäi vähese kogemuse taha, mida hiljem ei

soovitud muuta.

Puudutatud isik sai 28.9.2022 kohtult teate, et abikaasa on esitanud kohtule avalduse, milles

soovib lõpetada ühise hooldusõiguse ning taotleb esialgse õiguskaitsega lastele

lähenemiskeeldu, väites, et puudutatud isik on lastele ohtlik. Kohus andis puudutatud isikule

seisukoha esitamiseks viis päeva. Kuna puudutatud isik mõistis, et haiglas olles on tema

võimalused piiratud, siis soovis ta uuringud ära teha ning end haiglast välja kirjutada.

Puudutatud isik selgitas arstile, et on nõus raviga vabatahtlikult jätkama, kui arst seda vajalikuks

peab. Kuna puudutatud isik soovis haiglast ära minna, oli raviarst esitanud kohtule avalduse.

Puudutatud isik selgitas ka maakohtule, et on nõustub raviga vabatahtlikult.

7. Harju Maakohus võttis määruskaebuse menetlusse, jättis selle rahuldamata ja edastas

TsMS § 663 lg 5 alusel lahendamiseks Tallinna Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

8. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus

§-ga 659 jätta rahuldamata.

9. Vaatamata asjaolule, et praeguse lahendi tegemise ajaks on puudutatud isiku tahtest

olenematu vältimatu psühhiaatriline ravi lõpetatud (digitoimiku leht (dtl) 62), annab

ringkonnakohus hinnangu maakohtu määruste seaduslikkusele. TsMS § 543 lg 3 alusel saab

kõrgema astme kohus ka pärast isiku kinnisesse asutusse paigutamise lõpetamist tuvastada

kinnisesse asutusse paigutamise määruse seaduslikkuse või ebaseaduslikkuse, olgugi et

avaldust ei saa enam uuesti lahendada (Riigikohtu määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-155-13, p 19).

Seega ei takista puudutatud isiku ravi lõppemine määruskaebuse lahendamist.

2-22-14192

10. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus eksinud TsMS § 534 lg 1 ning psühhiaatrilise

abi seaduse § 11 lg 1 kohaldamisel, kui rakendas esialgse õiguskaitse korras puudutatud isikule

tahtest olenematut psühhiaatrilist ravi ja paigutas puudutatud isiku psühhiaatriakliinikusse ning

pikendas seejärel esialgse õiguskaitse tähtaega. Ringkonnakohus nõustub maakohtu määruste

põhjendustega neid kordamata (TsMS § 654 § lg 6 koosmõjus §-ga 659).

11. Vastuseks määruskaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

12. Määruskaebuse kohaselt avaldas puudutatud isik raviarstile, et soovib haiglast lahkuda,

misjärel esitas avaldaja kohtule taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks. Kuna puudutatud

isik ei avaldanud määruskaebuse kohaselt raviarstile, et nõustub vajadusel vabatahtlikult ravi

jätkamisega, ei saa maakohtule ette heita määruste tegemisel õigusnormide rikkumist.

Kui avaldaja oli kohtule juba esitanud taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, mida

raviarst määruskaebuse kohaselt puudutatud isikule ka selgitas, siis otsustas tahtest olenematu

ravi kohaldamise üle esialgse õiguskaitse korras kohus. Psühhiaatrite arvamuse kohaselt

keeldus puudutatud isik vaatamata korduvatele põhjalikele selgitustele haiglaravi jätkamisest.

Kogu haiglaravi jooksul on puudutatud isik olnud pidevalt muutliku, ambivalentse suhtumisega

ravivajadusse (vt dtl 10, neljas lõik). Ka avaldaja 1.10.2022 arvamuse kohaselt puudus

puudutatud isikul jätkuvalt koostöövalmidus raviks (dtl 32). Samuti veendus maakohus

ärakuulamisel, et puudutatud isik ei mõtle selgelt ega mõista ravivajadust. Avaldajale ei saanud

olla teada, kas puudutatud isikul võib ka edaspidi tekkida soov haiglast lahkuda ning ta ei

saanud lähtuda puudutatud isiku muutlikust meelest. Seda, kas esineb vajadus kohtule esialgse

õiguskaitse kohaldamiseks avalduse esitamiseks, ei pidanud avaldaja eelnevalt puudutatud

isikuga arutama. Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks ja selle pikendamiseks aluse esinemist

hindas kohus. Maakohtu määrustele hinnangu andmisel ei oma tähtsust põhjused, miks

puudutatud isik soovis haiglast lahkuda.

13. Määruskaebuse kohaselt sai puudutatud isik haiglas ravi ja talle tehti erinevaid uuringuid

ning puudutatud isiku enesetunne läks iga päevaga paremaks (dtl 65, p 1 teine lõik). Samuti on

puudutatud isik määruskaebuses märkinud, et sai aru oma tervislikust seisukorrast ja mõistis,

et vajab meditsiinilist abi (dtl 65, p 1 esimene lõik). Samas väidab puudutatud isik, et talle ei

tehtud arstlikku läbivaatust (dtl 66, p 2). Arvestades, et kohtule on esitatud psühhiaatrite

arvamus (dtl 10–11) ning puudutatud isikut on haiglas faktiliselt ravitud, ei ole ringkonnakohtul

alust arvata, et puudutatud isikule jäi arstlik ülevaatus tegemata.

14. Määruskaebusest nähtuvalt ei ole puudutatud isikul maakohtu määrustele muid

vastuväiteid. Ülaltoodud põhjendustel jääb määruskaebus rahuldamata ja maakohtu määrused

muutmata.

15. Määruskaebuse menetlemisel kantud menetluskulud jäävad TsMS § 172 lg 3 esimese lause

alusel Eesti Vabariigi kanda.

16. Määruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule (TsMS § 543 lg 2).

(allkirjastatud digitaalselt)

Neve Uudelt, Villem Lapimaa, Imbi Sidok-Toomsalu