2-22-10279/27 · Tartu Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vahur-Peeter Liin, Indrek Parrest, Triin Uusen-Nacke

Määruse tegemise koht ja aeg

Tartu, 12. detsember 2022

Tsiviilasja number

2-22-10279

Tsiviilasi

Oliver Kruuda (pankrotis) pankrotihaldur Andres

Tootsmani hagi ME3 Motosport.com OÜ, Gustav

Kruuda, Gerda Paltsi, Reet Raiduri, Aktsionär OÜ,

DeliveryMade OÜ ja SIA Piena Trading Business vastu

16. jaanuari 2017 ja 2. septembri 2021 müügilepingute,

31. oktoobri 2017 kasutusvalduse seadmise lepingu, 12.

mai 2020 ja 20. jaanuari 2021 ühishüpoteegi seadmise

lepingute ja 2. septembri 2021 tagatiskokkuleppe

tagasivõitmiseks või tühisuse tuvastamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Maakohtu 15. juuli 2022. a määrus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

SIA Piena Trading Business, DeliveryMade OÜ ning

Aktsionär OÜ ja Gerda Paltsi määruskaebused

Kohtuistungi toimumise aeg

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Määruskaebuse esitajad:

1. SIA Piena Trading Business (kostja VII) (Läti

Vabariigi registrikood 40203089033), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Priit Lember

2. DeliveryMade OÜ (kostja VI) (registrikood 14159649)

3. Aktsionär OÜ (kostja V) (registrikood 14300898)

Määruskaebuse esitajate II ja III lepinguline esindaja

vandeadvokaat Marko Kaevando

4. Gerda

Palts

(kostja

III)

(isikukood

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja vandeadvokaat

Kaspar Lind

Vastustaja

(hageja):

Oliver

Kruuda

(pankrotis)

pankrotihaldur Andres Tootsman, lepingulised esindajad

vandeadvokaat Tarmo Peterson ja vandeadvokaat Andrei

Svištš

Asjast puudutatud isikud:

1. ME3 Motosport.com OÜ (kostja I) (registrikood

12037066)

2. Gustav

Kruuda

(kostja

II)

(isikukood

XXXXXXXXXXX)

3. Reet Raidur (kostja IV) (isikukood XXXXXXXXXXX)

RESOLUTSIOON

1. Jätta SIA Piena Trading Business, DeliveryMade OÜ

ning Aktsionär OÜ ja Gerda Paltsi määruskaebused

rahuldamata.

2. Jätta Tartu Maakohtu 15. juuli 2022. a määrus

muutmata.

3. Menetluskulude jaotuse määrab kindlaks maakohus

asjas tehtavas lõpplahendis.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel

on

õigus

esitada

määruskaebus

Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva määruse

kättetoimetamisest.

Hagimenetluses

Riigikohtus

võib

menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada

üksnes vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole

sätestatud teisiti.

Juhul, kui menetlusosaline taotleb menetlusabi, peab ta

esitama

tähtaja

kestel

määruskaebuse.

Kaebuse

põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud

menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja

pärast menetlusabi taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei ole esitatud põhjendamatult või tähtaja

pikendamise eesmärgil.

ASJAOLUD

1. Oliver Kruuda (pankrotis) (võlgnik) pankrotihaldur Andres Tootsman (hageja) esitas

13. juulil 2022 Tartu Maakohtule hagi ME3 Motosport.com OÜ (kostja I), Gustav Kruuda

(kostja II), Gerda Paltsi (kostja III), Reet Raiduri (kostja IV), Aktsionär OÜ (kostja V),

DeliveryMade OÜ (kostja VI) ja SIA Piena Trading Business (kostja VII) vastu 16. jaanuari

2017. a ja 2. septembri 2021. a müügilepingute, 31. oktoobri 2017. a kasutusvalduse seadmise

lepingu, 12. mai 2020. a ja 20. jaanuari 2021. a ühishüpoteegi seadmise lepingute ja

2. septembri 2021. a tagatiskokkuleppe tagasivõitmiseks või tühisuse tuvastamiseks.

Hagiavalduse kohaselt sõlmisid võlgnik ja kostja I 16. jaanuaril 2017 müügi- ja

asjaõiguslepingu, millega võlgnik müüs kostjale I Tartu Maakohtu kinnistusosakonna

kinnistusregistri registriossa nr XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX,

XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX ja XXXXXXXX kantud

korteriomandid (edaspidi korteriomandid) aadressiga XXXX. Kostja I ainuosanik ja ainus

juhatuse liige on võlgniku poeg Karl Kruuda.

Korteriomandite müügihinnaks oli kogumis 211 000 eurot, mis müügilepingu kohaselt kanti

võlgniku avalduse alusel avalduses näidatud isikute kontodele. Hagejale ei ole teada, kellele

kinnistu müügist saadud raha tegelikult laekus, kuid võlgniku pangakontoväljavõttest nähtub,

et võlgniku kontole ostuhind ei laekunud. Seega vähenes võlgniku vara väärtus 211 000 euro

võrra, kuivõrd võlgnik jäi ilma kinnistu omandist ega saanud oma vara hulka vastusooritust.

31. oktoobril 2017 sõlmisid kostja I ja kostjad II–IV kasutusvalduse seadmise lepingu, mille

alusel kanti kinnistule tähtajatu kasutusvaldus kostjate II ja III (võlgniku lapsed) ning kostja IV

(võlgniku elukaaslane) kasuks. Kasutusvalduse eest tasuvad kostjad II–IV lepingu kohaselt

vastavalt poolte kokkuleppele. Seega kasutusvalduse seadmise lepinguga kasutusvalduse tasu

suurust kindlaks ei määratud. Kinnisvara hindaja leidis, et sellise sisuga kasutusvalduse lepingu

sõlmimine ei ole tavapärane ega vasta turutingimustele. Kui turutingimustel sõlmitud

kasutusvaldus vähendab vara väärtust 30– 40%, siis selle kasutusvalduse tingimused

vähendavad seda 2/3 võrra (koos kasutusvaldusega on kinnistu väärtus 70 000 eurot).

20. jaanuaril 2021 sõlmisid kostja I ja kostja VI hüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu,

mille kohaselt kostja I seadis kostja VI kasuks korteriomanditele hüpoteegi summas 300 000

eurot. Kostja VI ainus juhatuse liige on võlgniku poeg Karl Kruuda ning ainuosanik on

Saneerimine OÜ, mille ainuosanik ja ainus juhatuse liige on võlgniku elukaaslane kostja IV.

12. mail 2020 sõlmisid kostja I ja kostja V ühishüpoteegi seadmise lepingu ja asjaõiguslepingu,

mille kohaselt kostja I seadis kostja V kasuks korteriomanditele ühishüpoteegi summas 200 000

eurot. Kostja V ainuosanik ja ainus juhatuse liige on võlgniku elukaaslane kostja IV.

2. septembril 2021 sõlmisid kostja I, kostja V ja kostja VII korteriomandite müügilepingu,

hüpoteekide loovutamise kokkuleppe, kokkuleppe hüpoteekidega tagatud nõuete muutmiseks

ja asjaõiguslepingud. Müügilepinguga müüs kostja I korteriomandid kostjale VII. Viimase

tegelik kasusaaja on võlgniku elukaaslane kostja IV. Korteriomandite müügihinnaks kogumis

oli 446 000 eurot, millest 218 435 eurot 68 senti liikus hüpoteegipidajale Luminor Bank AS,

kes loovutas tema kasuks seatud hüpoteegid 286 000 eurot ja 300 000 eurot kostjale V, kelle

ainuosanik ja ainus juhatuse liige on kostja IV, ehk võlgniku elukaaslane. Hüpoteekidega seotud

tagatiskokkuleppeid muudeti.

16. jaanuari 2017. a müügileping on tagasivõidetav pankrotiseaduse (PankrS) § 110 lg 1 p 4

alusel. 31. oktoobri 2017. a kasutusvalduse seadmise leping on eriõigusjärglastelt

tagasivõidetav PankrS § 116 lg 2 p-i 1 ja lg 4 alusel. 12. mai 2020. a ja 20. jaanuari 2021. a

ühishüpoteegi seadmise lepingud on eriõigusjärglastelt tagasivõidetavad PankrS § 116 lg-te 2

ja 4 alusel. 2. septembri 2021. a korteriomandite müügileping on eriõigusjärglaselt

tagasivõidetav PankrS § 116 lg 2 p-i 1 alusel. 2. septembri 2021. a tagatiskokkulepe on

tagasivõidetav PankrS § 116 lg-te 2 ja 4 alusel. Alternatiivselt tuleb 16. jaanuari 2017. a kinnistu

müügilepingut käsitleda tühisena (tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 89 lg 1 või § 86 lg

1) ning hilisemad tehingud samuti tühiste või tagasivõidetavatena.

2. Hageja esitas ka taotluse hagi tagamiseks. Hagi tagamise abinõuna palus hageja:

1) arestida kostjale VII kuuluvad Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri

registriossa nr XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX,

XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX ja XXXXXXXX kantud kinnistud aadressiga

XXXX, ning seada nimetatud kinnistusraamatusse registriosade kinnistutele käsutuskeeldu

nähtavaks tegevad keelumärked;

2) keelata kostjatel II–IV Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosadesse

nr

XXXXXXXX,

XXXXXXXX,

XXXXXXXX,

XXXXXXXX,

XXXXXXXX,

XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX ja XXXXXXXX kantud kinnistute III jakku

nende kasuks seatud kasutusvalduse käsutamine;

3) kanda

Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna kinnistusregistri

registriosadesse nr

XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX,

XXXXXXXX, XXXXXXXX ja XXXXXXXX kantud kinnistute III jakku kostjate II–IV

kasuks seatud kasutusvalduse juurde käsutuskeeldu nähtavaks tegev keelumärge;

4) alternatiivselt p-le 3, kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri

registriosadesse

nr

XXXXXXXX,

XXXXXXXX,

XXXXXXXX,

XXXXXXXX,

XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX ja XXXXXXXX kantud

kinnistute III jakku kostjate II–IV kasuks seatud kasutusvalduse juurde kinnistusraamatu

ebaõige kande kustutamise nõude tagamiseks vastuväide;

5) arestida Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosadesse nr

XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX,

XXXXXXXX, XXXXXXXX ja XXXXXXXX IV jakku kostja V kasuks seatud hüpoteegid

või keelata kostjal V nende hüpoteekide käsutamine;

6) kanda

Tartu Maakohtu

kinnistusosakonna kinnistusregistri

registriosadesse nr

XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX,

XXXXXXXX, XXXXXXXX ja XXXXXXXX IV jakku kostja V kasuks seatud hüpoteekide

juurde käsutuskeeldu nähtavaks tegev keelumärge;

7) alternatiivselt p-le 5, kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri

registriosadesse

nr

XXXXXXXX,

XXXXXXXX,

XXXXXXXX,

XXXXXXXX,

XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX ja XXXXXXXX IV jakku kostja

V kasuks seatud hüpoteekide juurde kinnistusraamatu ebaõigete kannete kustutamise nõude

tagamiseks vastuväide;

8) keelata kostjal V Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosadesse nr

XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX,

XXXXXXXX, XXXXXXXX ja XXXXXXXX IV jakku kostja V kasuks seatud hüpoteekide

suhtes mistahes tagatiskokkulepete sõlmimine ja muutmine;

9) arestida Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosadesse nr

XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX,

XXXXXXXX, XXXXXXXX ja XXXXXXXX IV jakku kostja VI kasuks seatud hüpoteek 300

000 eurot või keelata kostjal VI hüpoteegi käsutamine;

10) kanda registriosade nr XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX,

XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX ja XXXXXXXX IV jakku kostja

VI kasuks seatud hüpoteegi 300 000 eurot juurde käsutuskeeldu nähtavaks tegev keelumärge;

11) alternatiivselt p-le 10, kanda registriosade nr XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX,

XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX ja XXXXXXXX

IV jakku kostja VI kasuks seatud hüpoteegi summas 300 000 eurot juurde kinnistusraamatu

ebaõigete kannete kustutamise nõude tagamiseks vastuväide;

12) keelata kostjal VI Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosadesse nr

XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX,

XXXXXXXX, XXXXXXXX ja XXXXXXXX IV jakku tema kasuks seatud hüpoteegi 300

000 eurot suhtes mistahes tagatiskokkulepete sõlmimine ja muutmine;

13) arestida Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosadesse nr

XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX,

XXXXXXXX, XXXXXXXX ja XXXXXXXX IV jakku kostja III kasuks seatud hüpoteek

summas 600 000 eurot või keelata kostjal III hüpoteegi käsutamine;

14) kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr XXXXXXXX,

XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX,

XXXXXXXX ja XXXXXXXX IV jakku kostja III kasuks seatud hüpoteegi 600 000 eurot

juurde käsutuskeeldu nähtavaks tegev keelumärge;

15) alternatiivselt p-le 14, kanda Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri

registriosadesse

nr

XXXXXXXX,

XXXXXXXX,

XXXXXXXX,

XXXXXXXX,

XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX ja XXXXXXXX IV jakku kostja

III kasuks seatud hüpoteegi 600 000 eurot juurde märkus asjas toimuva õigusvaidluse kohta

järgmises sisus: „Tartu Maakohtu menetluses on omandiõiguse tunnustamise hagi tsiviilasjas

nr (tsiviilasja number), milles Oliver Kruuda (pankrotis) pankrotihaldur nõuab SIA Piena

Trading Business (Läti Vabariik, registrikood 40203089033) tagasivõitmise korras vara

tagastamist. Nõude täitmise tagamiseks on Gerda Paltsil (endine Kruuda, isikukood

XXXXXXXXXXX) keelatud registriosades nr XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX,

XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX ja XXXXXXXX

IV jao (registriosas nr XXXXXXXX kanne nr 4; teistes nimetatud registriosades kanne nr 5)

esemeks oleva hüpoteegi käsutamine“;

16) keelata kostjal III Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr

XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX,

XXXXXXXX, XXXXXXXX ja XXXXXXXX IV jakku tema kasuks seatud hüpoteegi 600

000 eurot suhtes mistahes tagatiskokkulepete sõlmimine ja muutmine.

Taotluse kohaselt on hagi tagamata jätmisel tõenäoline, et kostja VII võõrandab hagist

teadasaamisel kinnistud kolmandale isikule. Sellises olukorras tekib võlausaldajatele oluline

kahju. Hageja hinnangul kinnitab seda võlgniku ja kostjate varasem käitumine. Samuti on hagi

tagamata jätmisel võimalik ning võlgniku lähikondsete senist tegevust silmas pidades ka

tõenäoline, et kostjad II–IV võivad kasutusvalduse üle anda kolmandale isikule, kes ei ole

võlgniku lähikondne, mille alusel võidakse asuda kohtumenetlust takistama. Kostjad III, V ja

VI võivad hüpoteegid loovutada kolmandale isikule ja sõlmida kolmandate isikutega

tagatiskokkuleppeid, mille alusel võidakse asuda kohtumenetlust takistama, proovida hüpoteeki

täitemenetluses realiseerida või ka kinnistu tagasivõitmisel hilisemas pankrotimenetluses

esitada pankrotimenetlusse uusi „pandiga tagatud“ nõudeid.

MAAKOHTU SEISUKOHT

2. Tartu Maakohus rahuldas 15. juuli 2022. a määrusega taotluse hagi tagamiseks osaliselt.

Maakohus arestis kostjale VII kuuluvad Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri

registriosadesse

nr

XXXXXXXX,

XXXXXXXX,

XXXXXXXX,

XXXXXXXX,

XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX ja XXXXXXXX kantud

korteriomandid asukohaga XXXX ning kandis eespool nimetatud korteriomandite

käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke hageja kasuks. Samuti keelas maakohus kostjal V

Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr XXXXXXXX IV jakku

kostja V kasuks seatud hüpoteekide summas 286 000 eurot (kanne nr 3), 300 000 eurot (kanne

nr 5) ja 200 000 eurot (kanne nr 6) ning registriosade nr XXXXXXXX, XXXXXXXX,

XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX ja XXXXXXXX

IV jakku kostja V kasuks seatud hüpoteekide summas 286 000 eurot (kanne nr 4), 300 000 eurot

(kanne nr 6) ja 200 000 eurot (kanne nr 7) käsutamise ning kandis nende hüpoteekide juurde

käsutuskeeldu nähtavaks tegevad keelumärked hageja kasuks. Maakohus keelas kostjal V Tartu

Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr XXXXXXXX IV jakku kostja V

kasuks seatud hüpoteekide ning registriosadesse nr XXXXXXXX, XXXXXXXX,

XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX ja XXXXXXXX

IV jakku kostja V kasuks seatud hüpoteekide suhtes mistahes tagatiskokkulepete sõlmimise ja

muutmise.

Maakohus keelas kostjal VI Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr

XXXXXXXX IV jakku kostja VI kasuks seatud hüpoteegi 300 000 eurot (kanne nr 7) ning

registriosade nr XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX,

XXXXXXXX, XXXXXXXX ja XXXXXXXX IV jakku kostja VI kasuks seatud hüpoteegi

300 000 eurot (kanne nr 8) käsutamise ning kandis nende hüpoteekide juurde käsutuskeeldu

nähtavaks tegevad keelumärked hageja kasuks. Samuti keelas maakohus kostjal VI Tartu

Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr XXXXXXXX IV jakku kostja VI

kasuks seatud hüpoteegi 300 000 eurot (kanne nr 7) ning registriosadesse nr XXXXXXXX,

XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX ja

XXXXXXXX IV jakku kostja VI kasuks seatud hüpoteegi 300 000 eurot (kanne nr 8) suhtes

mistahes tagatiskokkulepete sõlmimise ja muutmise.

Maakohus keelas kostjal III Tartu Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa nr

XXXXXXXX IV jakku kostja III kasuks seatud hüpoteegi 600 000 eurot (kanne nr 4) ning

registriosadesse

nr

XXXXXXXX,

XXXXXXXX,

XXXXXXXX,

XXXXXXXX,

XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX ja XXXXXXXX IV jakku kostja III kasuks

seatud hüpoteegi 600 000 eurot (kanne nr 5) käsutamise ning kandis nimetatud hüpoteegi juurde

käsutuskeeldu nähtavaks tegevad keelumärked hageja kasuks. Samuti keelas maakohus kostjal

III nimetatud hüpoteekide suhtes mistahes tagatiskokkulepete sõlmimise ja muutmise.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 377 lg 1 kohaselt võib kohus hageja taotlusel hagi

tagada, kui on alust arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle

võimatuks teha. Hagi tagamisel tuleb kontrollida, kas hagi tagamise taotlus vastab TsMS § 381

lg-s 1 sätestatud nõuetele (sh kas on esitatud TsMS §-s 388 nimetatud asjaolud), kas

hagiavaldus vastab TsMS § 363 lg 1 p-des 1–3 sätestatud nõuetele, kas hagi on lubatav,

õiguslikult perspektiivikas ning kas nõude ja tagamise aluseks olevad asjaolud on põhistatud

(TsMS § 235, § 381 lg 2) (Riigikohtu 3. veebruari 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-16, p

18). Maakohus leidis, et hagi on lubatav, õiguslikult perspektiivikas ning hageja on oma nõuet

piisavalt põhistanud. Hagiavalduse kohaselt vähenes võlgniku ja kostja I vahel 16. jaanuaril

2017 sõlmitud müügilepingu tulemusel võlgniku vara, sest võlgnik jäi ilma korteriomandite

omandist ega saanud oma vara hulka kinnistu turuväärtusele vastavat vastusooritust.

Müügileping kahjustas võlausaldajate huve ning on tagasivõidetav või alternatiivselt tühine.

Samuti on tagasivõidetavad ka 2. septembri 2021. a kinnistu müügileping, 31. oktoobri 2017. a

kasutusvalduse seadmise leping, 12. mai 2020. a ja 20. jaanuari 2021. a ühishüpoteegi seadmise

lepingud ja 2. septembri 2021. a tagatiskokkulepe.

TsMS § 378 lg 1 p 2 kohaselt on hagi tagamise abinõuks kostja või teise isiku valduses oleva

kostjale kuuluva vara arestimine ning selle alusel käsutuskeelu nähtavaks tegeva keelumärke

kandmine kinnistusraamatusse või muu käsutuskeeldu nähtavaks tegeva kande tegemine

muusse vararegistrisse. Kohtu hinnangul on hageja piisavalt põhistanud hagi tagamise aluseks

olevaid asjaolusid. Eeldades hageja toodud asjaolude õigsust, on kohtu hinnangul tõenäoline,

et kostja VII võib kinnistu tagasivõitmise hagist teadasaamisel võõrandada kinnistu kolmandale

(heausksele) isikule. Kinnistu edasisel võõrandamisel võib tekkida aga olukord, kus enam ei

ole võimalik kinnistut tagasi võita. Seetõttu tuleb kinnistu edasine võõrandamine hagi tagamise

abinõusid rakendades välistada. Kinnistu arestimine ja sellele käsutuskeelu seadmine välistab

kinnistu võõrandamise või mistahes muude tehingute tegemise kinnistu suhtes, mis võiks

hageja huve kahjustada. TsMS § 378 lg 4 kohaselt tuleb hagi tagava abinõu valikul arvestada,

et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd seda võib pidada hageja

õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Kohaldatav hagi tagamise abinõu ei

koorma kostjat VII liialt, arvestades hageja õigustatud huvisid. Vähemkoormavate abinõudega

(kinnistu omandi ülekandmisele suunatud eelmärge ja märkus) ei ole võimalik takistada

kinnistu võõrandamist menetluse kestel.

TsMS § 378 lg 1 p 3 kohaselt on hagi tagamise abinõuks kostjal teatud tehingute ja toimingute

tegemise keelamine. AÕS §-st 215 tulenev kasutusvalduse üleandmise keeld tähendab seda, et

õigusi ja kohustusi ei saa loovutada, seda isegi mitte siis, kui pooled on sellega nõus. Keelust

tulenevalt ei saa loovutada ka nõudeid, mida kasutusvaldus annab. Keelu tõttu ei saa ka

kasutusvaldajat asendada. Kasutusvaldaja asendamiseks tuleb seada uus kasutusvaldus.

Kuivõrd AÕS § 215 kohaselt ei ole kasutusvaldus üleantav, ei saa kostjad õigusi ja kohustusi

kolmandale isikule loovutada (ka olukorras, kus pooled on sellega nõus). Maakohus ei pidanud

hagi tagamise korras kasutusvalduse käsutamise ja kokkulepete sõlmimise või muutmise

keelamist põhjendatuks.

TsMS § 378 lg 1 p 2 näeb hagi tagamise abinõuna muu hulgas ette kostja või teise isiku valduses

oleva kostjale kuuluva vara arestimise ning selle alusel käsutuskeelu nähtavaks tegeva

keelumärke kandmise kinnistusraamatusse või muu käsutuskeeldu nähtavaks tegeva kande

tegemise muusse vararegistrisse. Maakohus leidis, et hageja on piisavalt põhistanud hagi

tagamise aluseks olevaid asjaolusid. Eeldades hageja toodud asjaolude õigsust, on tõenäoline,

et kostjad III, V ja VI võivad hüpoteeke loovutada kolmandale isikule ja sõlmida kolmandate

isikutega tagatiskokkuleppeid, mille alusel võidakse asuda kohtumenetlust takistama, proovida

hüpoteeki

täitemenetluses

realiseerida

või

ka

kinnistu

tagasivõitmisel

hilisemas

pankrotimenetluses esitada pankrotimenetlusse uusi pandiga tagatud nõudeid. Seega on kohtu

hinnangul põhjendatud keelata kostjatel III, V ja VI hüpoteekide käsutamine ning

tagatiskokkulepete sõlmimise või muutmise keelamine.

Hüpoteegi käsutamise ja tagatiskokkulepete sõlmimise või muutmise keelamine kuni

kohtumenetluse lõpuni ei ole ka kostjate III, V ja VI jaoks liigselt koormav (TsMS § 378 lg 4).

Pärast menetluse lõppu võivad kostjad III, V ja VI hüpoteeke käsutada ning sõlmida või muuta

tagatiskokkuleppeid. Hüpoteegi käsutamise keelamise kohta kinnistusraamatusse kande

tegemist ei välista ka asjaolu, et eelnevalt on maakohus seadnud kinnistu käsutamise

keelamiseks kinnistusraamatusse keelumärke. Kuivõrd kohus keelab üksnes hüpoteegi

käsutamise, mitte kinnisasja enda käsutamise, jääb kohaldatav hagi tagamise abinõu väljapoole

keelumärke mõjuala.

Kuivõrd tegemist ei ole rahalise nõudega, siis ei pidanud maakohus vajalikuks nõuda hagejalt

tagamise tagatist (TsMS 383 lg 1).

SIA PIENA TRADING BUSINESS MÄÄRUSKAEBUS

3. Kostja VII esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu

määruse resolutsiooni p-de 2–3 osas ning teha uus määrus, millega jätta hagi tagamise avaldus

kostja VII suhtes rahuldamata ning määruskaebuse menetlemisega seotud menetluskulud

hageja kanda.

Määruskaebuse kohaselt ei ole PankrS § 116 lg 2 p-i 2 eeldused täidetud. Viidatud sätte kohaselt

võib võlgnikuga tehingu teinud poole eriõigusjärglase vastu esitada tagasivõitmise nõude, kui

eriõigusjärglane omandas saadu tasuta. Antud juhul on võlgnikuga tehingu teinud pooleks

kostja I ning korteriomandite uue omanikuna tema eriõigusjärglane kostja VII. Seega

PankrS § 116 lg 2 p-i 2 kohaldamiseks peaks kostja VII olema omandanud hagi esemeks olevad

korteriomandid tasuta. Nii hagis esitatud asjaoludest, kui ka maakohtu määrusest nähtub, et

korterid müüdi kostjale VII rahalise vastusoorituse eest 446 000 eurot. Kuigi hageja ise on

õigusliku alusena toonud esile hoopis PankrS § 116 lg 2 p-i 1, ei ole maakohus vastaval alusel

esitatud nõuet määruses analüüsinud.

2. septembril 2021 kostja I ja kostja VII vahel sõlmitud müügileping ei kahjustanud võlgniku

võlausaldajate huve. Hageja on esile toonud, et korteriomandid võõrandati 446 000 euro eest

ning tegemist on turuhinnaga. Kui kohus peaks hageja nõude kostja I vastu rahuldama, on kostja

VII poolt korteriomandite eest tasutud raha pankrotihalduri käsutuses (PankrS § 119 lg 3).

Võlgniku ja kostja I vahelised tehingud toimusid turuhinnaga 211 000 eurot ja rahalise

vastusoorituse vastu.

Maakohus on nõude lubatavust, õiguslikku perspektiivi ja põhistamist hinnanud lähtudes

PankrS § 116 lg 2 p-st 2. Hagiavalduses on nõuet kostja VII vastu põhjendatud hoopis PankrS §

116 lg 2 p-i 1 alusel. Tegemist on eraldiseisvate ja täiesti erinevate eriõigusjärglase vastu

tagasivõitmise nõude esitamise alustega.

Hagiavalduse kohaselt on kostja IV võlgniku „elukaaslane“. PankrS § 116 lg 2 p-i 1 ja § 117

lg 1 p-i 2 kohaldamisel ei saa paljasõnaliselt väita, et kostja IV on võlgniku „elukaaslane“ ja

seetõttu on kõik kostjaga IV seotud juriidilised isikud pankrotivõlgniku lähikondsed. Maakohus

on jätnud hagi lubatavust ja õiguslikku perspektiivi hinnates tähelepanuta, et PankrS ei tunnista

lähikondse kategooriat „elukaaslane“. Vastavalt PankrS § 117 lg 1 p-le 2 on lähikondseks isik,

kellel on võlgnikuga ühine majapidamine või kellel oli võlgnikuga ühine majapidamine viimase

aasta jooksul enne tagasivõidetavat tehingut. Hageja ei ole seda põhistanud ega tõendanud.

Samuti ei loe seadus füüsilise isiku lähikondseks juriidilist isikut. Seega on hagi ka

PankrS § 116 lg 2 p-i 1 kohaldamise osas puudulik.

Maakohus on jätnud TsMS § 389 lg 3 lubamatult kohaldamata.

Maakohus ei viinud läbi vastavalt TsMS § 378 lg-le 4 tegelikku hageja ja kostja huvide

kaalumist. Maakohus ei ole alternatiivseid abinõusid kaalunud. Vara arestimine on kõige

ekstreemsem hagi tagamise meede, mis piirab kõige intensiivsemalt kostja õigusi. Hagejal on

ennekõike rahalised huvid ning korteriomandite võõrandamine ei kahjusta hageja huve.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

4. Hageja vaidles kostja VII määruskaebusele vastu. Maakohus, kooskõlas TsMS ja Riigikohtu

praktikaga on kontrollinud hagi tagamisel hagis väljatoodud asjaolusid ning veendunud, et

TsMS §-s 377 sätestatud eeldused on täidetud. Hagi on õiguslikult perspektiivikas.

Õigusjärglasega sõlmitud tehingu tagasivõitmiseks PankrS § 116 alusel ei ole vaja eraldi asuda

sisustama õigusjärglasega sõlmitud tehingu tulemusel võlausaldajate huvide kahjustamist, vaid

oluline on, et eriõigusjärglane oli teadlik 16. jaanuari 2017. a müügilepingu tagasivõitmise

asjaoludest. Hageja on alternatiivse nõude sisustamisel välja toonud ka võlausaldajate huvide

kahjustamise asjaolud 2. septembri 2021. a müügilepingu kontekstis.

Asjaolu, et kohus on ekslikult viidanud määruses 2. septembri 2021. a kostja I ja kostja VII

vahelise müügilepingu tagasivõitmise nõude alusena PankrS § 116 lg 2 p 1 asemel PankrS § 116

lg 2 p-le 2, ei tähenda, et kohus on hagi taganud eeldusega, et hageja on esitanud nõude PankrS §

116 lg 2 p 2 alusel.

Hageja on toonud kohtu ette asjaolud, miks tuleks kostjat IV pidada võlgniku lähikondseks

PankrS § 117 lg 1 p 2 tähenduses. Kostja IV on võlgniku elukaaslane, kellel on võlgnikuga

ühine majapidamine või oli võlgnikuga ühine majapidamine viimase aasta jooksul enne

tagasivõidetavat tehingud.

Maakohus on põhjendatult kohaldanud kostja VII suhtes hagi tagamise abinõu. Maakohus on

hagi tagamise abinõu kohaldamisel seoses vara arestimisega lähtunud TsMS § 378 lg 1 p-st 2.

Abinõu valikul on maakohus lähtunud muuhulgas TsMS § 378 lg-s 4 sätestatust ning leidnud,

et korteriomandite käsutamise keelamine kuni kohtumenetluse lõpuni ei ole kostja VII jaoks

liigselt koormav. Kui kohus jätaks hageja taotletu abinõu kohaldamata, saaks kostja VII

takistada korteriomandite tagasivõitmist, võõrandades korteriomandid edasi kolmandale

(heauksele) isikule. Keelumärge tagab kõige efektiivsemalt korteriomandite puutumatuse.

Kuigi korteriomandeid on mitu, siis on nendega seonduvaid tehingud tehtud alati ühiselt. Seega

on kohus õiglaselt hagi tagamise korras ka korteriomandid korraga arestinud ning kohus ei ole

käsitlenud käesolevat olukorda kui mitme asja arestimisena TsMS § 389 lg 3 tähenduses.

Kostja I ja kostja VII vaheline 2. septembri 2021. a müügileping sõlmiti pärast võlgnikule

ajutise halduri nimetamist, ning kuna kostja I kuulub võlgniku pojale ja kostja VII tegelik

kasusaaja on võlgniku elukaaslane, siis on ilmne, et osapooled ei teinud tehingut heauskselt,

kuivõrd kostjad I ja VII olid teadlikud tagasivõitmise aluseks olevatest asjaoludest ning ajutise

halduri nimetamisest.

DELIVERYMADE OÜ JA AKTSIONÄR OÜ MÄÄRUSKAEBUS

5. Kostjad V ja VI esitasid maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles taotlevad maakohtu

määruse tühistamist neid puudutavas osas (kostja V maakohtu määruse resolutsiooni p-de 4–6

osas ning kostja VI maakohtu määruse resolutsiooni p-de 7–9 osas) ning vaidlustatud osas uue

määruse tegemist, millega jätta hagi tagamise taotlus kostjate V ja VI suhtes rahuldamata.

Määrusest ei nähtu, milliste konkreetsete haginõuete tagamiseks on kohus konkreetset

tagamisabinõu kohaldanud. Kui hageja taotleb mitme haginõude tagamist, peab kohus

kontrollima hagi tagamise eelduste esinemist iga haginõude puhul eraldi. Kui ühes hagis on

esitatud nõuded mitme kostja vastu, peab kohus kontrollima hagi tagamise eelduste esinemist

iga kostja suhtes eraldi. Maakohus rakendas tagamisabinõusid üksnes tehingute tagasivõitmise

korras kehtetuks tunnistamise nõuete tagamiseks, teiste nõuete lubatavust ja perspektiivikust ei

ole määruses käsitletud.

Maakohus ei põhjendanud nõuetekohaselt hagi tagamist. Hagi tagamise määrusest peavad

nähtuma kohtu põhjendused hagi (iga tagatud haginõude) lubatavuse, õigusliku

perspektiivikuse, haginõuete aluseks olevate faktiliste asjaolude ja hagi tagamise aluseks

olevate asjaolude põhistatuse kohta. Vaidlustatud määrus eeltoodud nõuetele ei vasta, kuna

selles on käsitletud (ja sedagi pealiskaudselt) üksnes 16. jaanuari 2017. a müügilepingu

tagasivõitmise nõude perspektiivikust ja selle aluseks olevaid asjaolusid.

Maakohus tagas õiguslikult perspektiivitud haginõuded. Kinnisasja müügileping ei saa

kahjustada võlgniku võlausaldajate õigusi, kui kinnisasi müüakse turuhinnaga. Seejuures tuleb

turuhinda võrrelda just lepingus kokkulepitud müügihinnaga ning tähtsust ei oma, kas

müügihind võlgnikule ka tegelikult tasuti ning kas võlgnik kasutas müügilepingu alusel saadud

raha võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Hageja ei tugine sellele, et lepingujärgne müügihind

211 000 eurot oli korteriomandite tolleaegsest turuhinnast madalam. Vastupidi, hageja esitatud

eksperthinnangu kohaselt oligi korteriomandite turuväärtus 211 000 eurot ning seda ilma

korteriomandeid koormanud ühishüpoteeke arvestamata. 16. jaanuari 2017. a müügilepingu

tagasivõitmise nõude perspektiivituse tõttu on perspektiivitud ka ülejäänud vaidlusaluste

tehingute tagasivõitmise nõuded, sh kostjate V–VI vastu esitatud nõuded.

Kostja V ja kostja VII vahel 2. septembril 2021 sõlmitud tagatiskokkuleppe tagasivõitmise nõue

ning sellest tulenevalt nõue kostja V vastu 286 000 euro ja 300 000 euro suuruste

ühishüpoteekide kustutamiseks on perspektiivitud ka juhul, kui 16. jaanuari 2017. a

müügileping oleks tagasivõidetav. PankrS § 116 lg 4 võimaldab pankrotihalduril esitada

tagasivõitmise nõude isiku vastu, kes on omandanud võlgnikuga tehingu teinud poole

eriõigusjärglaselt kasutusõiguse või muu õiguse tagasivõidetavale esemele. Kostja V ei

omandanud eespool viidatud ühishüpoteeke mitte kostjalt VII (võlgnikuga tehingu teinud kostja

I väidetavalt eriõigusjärglaselt), vaid AS-lt Luminor Bank. Kostjaga VII sõlmis kostja V üksnes

tagatiskokkuleppe (s.o võlaõigusliku kokkuleppe ühishüpoteekidega tagatavate nõuete kohta),

mitte ei omandanud kostjalt VII mingit õigust korteriomandite suhtes.

Hageja väite, et 16. jaanuari 2017. a leping on näilik, kuna sellel puudus majanduslik sisu ning

selle eesmärgiks oli üksnes õigusnäivuse tekitamine kostja I kui korteriomandite omaniku osas,

on õiguslikult perspektiivitu. Abstraktsioonipõhimõttest (TsÜS § 6 lg 4) tulenevalt ei muuda

omandi üleandmisele suunatud käsutustehingut näilikuks see, kui müügileping on näilik.

Asjaõiguslepingu kehtivuse korral sai kostja I korteriomandite omanikuks, mistõttu ei saa tema

edasiseid tehinguid teiste kostjatega käsitleda võlgniku tehingutena. Samuti on perspektiivitu

hageja väide 16. jaanuari 2017. a lepingu tühisuse kohta TsÜS § 86 lg 1 alusel.

Rakendatud tagamisabinõud ei ole proportsionaalsed ega vajalikud. Maakohus keelas kostjatel

V–VI nende ühishüpoteekide käsutamise ning seadis ühishüpoteekidele käsutamise

keelumärked põhjendamata, miks ei ole hagi tagamisega taotletavaid eesmärke võimalik

saavutada

kostjaid

vähemkoormavate

abinõudega,

nagu

eelmärke

või

vastuväite

sissekandmine. Selleks, et välistada kostjatele V–VI kuuluvate ühishüpoteekide kehtiv

loovutamine kolmandatele isikutele piisab hüpoteekidele eelmärgete seadmisest nende

kustutamise nõude tagamiseks.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

6. Hageja vaidles kostjate V ja VI määruskaebusele vastu ning palus jätta selle rahuldamata.

Maakohus, kooskõlas TsMS ja Riigikohtu praktikaga on kontrollinud hagi tagamisel hagis

väljatoodud asjaolusid ning veendunud, et TsMS §-s 377 sätestatud eeldused on täidetud.

16. jaanuari 2017. a müügilepingu tagasivõitmise nõue on perspektiivikas ja sellest tulenevalt

on perspektiivikad ka teised vaidlusaluste tehingute tagasivõitmise nõuded, sh 20. juuli 2021. a

kostja VI ja kostja VII vahelise tagatiskokkuleppe tagasivõitmise nõue. Ka turutingimustel

tehtud tehingu korral ei ole välistatud võlausaldajate huvide kahjustamine muude asjaolude

tõttu (Riigikohtu 3. mai 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-30-17, p 14). Võlgniku omandis olnud

viie kinnisasja (X, X, XX ja XXX kinnistud ning X korteriomandid) tagasivõitmise hagi

asjaolud on erakordsed süstematiseeritud tehingute ahelate poolest, mille alusel osutus

võlgnikul võimalikuks ainuüksi kinnistute võõrandamise ja koormamise tehingutega

kahjustada oma varalist seisundit vähemalt 2 264 000 euro ulatuses. Kuna võlgniku vara hulka

X korteriomanditele ekvivalentset sooritust ei liikunud ning müügilepingust tulenevalt kanti

raha kolmandate isikute kontodele, siis on hagejal alust arvata, et tegelikult toimus tehingu

raames üksnes rahade liigutamine lähikondsete vahel eesmärgiga peita vara ja kahjustada

võlgniku võlausaldajaid. Näiliku tehingu puhul saab erandolukorras asuda seisukohale, et

käsutustehing on tühine kohustustehinguga samadel asjaoludel. Hageja on põhistanud

tagasivõitmise nõude aluseks olevaid asjaolusid ja tehingu tühisuse tuvastamise aluseks olevaid

asjaolusid erinevalt.

Maakohus on põhjendatult kohaldanud hüpoteekidega seotud hagi tagamise abinõusid ja seoses

hüpoteekide käsutamise ja tagatiskokkulepete sõlmimise või muutmise keelamisega lähtunud

TsMS § 378 lg 1 p-st 2. Abinõu valikul on kohus lähtunud muuhulgas § 378 lg-s 4 sätestatust

ning leidnud, et hüpoteekide käsutamise ja tagatiskokkulepete sõlmimise või muutmise

keelamine kuni kohtumenetluse lõpuni ei ole kostjate V–VI jaoks liigselt koormav. Keelumärge

tagab kõige efektiivsemalt korteriomandite hüpoteekide puutumatuse.

GERDA PALTSI MÄÄRUSKABUS

7. Kostja III esitas maakohtu määruse peale määruskaebuse, milles palub tühistada maakohtu

määruse resolutsiooni p-d 10–12 ning teha tühistatud osas uus määrus, millega jätta hageja

taotlus rahuldamata osas, millega on taotletud kostjale III kuuluva hüpoteegi suhtes hagi

tagamise abinõude rakendamist. Kostja III palub jätta määruskaebuse menetlemisega seotud

menetluskulud hageja kanda.

Määruskaebuse kohaselt on kostja III kasuks seatud hüpoteegid kinnistusraamatusse kantud

2013. aastal, mistõttu nende tehingute tagasivõitmise korras kehtetuks tunnistamine ei ole

võimalik. PankrS sätted, millele tuginetakse hagiavalduses, ei näe isegi lähikondsete puhul ette

võimalust tagasi võita tehinguid, millest on möödunud kaheksa aastat.

Maakohus ei ole hagi tagamist piisavalt põhjendatud (TsMS § 384 lg 1). Kohtumäärus sisaldab

üldisi põhjendusi sh ka hüpoteekide kohta, kuid sisuliselt on maakohus lihtsalt nõustunud

hageja taotlusega ning ei ole eraldi isikute lõikes analüüsinud seda, kas hagi tagamine on

põhjendatud või mitte. Määrusest ei nähtu, millised haginõuded on kohus taganud, sh milliste

haginõuete tagamiseks on kohus iga konkreetset abinõu kohaldanud.

Nõue kostja III suhtes on esitatud kui kasutusvaldaja vastu. Kostja III kui hüpoteegi pidaja

suhtes ei ole esitatud ühtegi nõuet, mis oleks käsitletav hagi alusena. Kuivõrd hüpoteegi

seadmise lepingut ja selle aluseks olevaid tehinguid ei ole võimalik tagasivõita ega vaidlustada

ning seda pole ka hagiavalduses tehtud, siis ei saa piirata kostja III kui hüpoteegipidaja õigusi

oma vara (nõudeid ja hüpoteeki) käsutamast. Kostja III hüpoteek ei puutu asjasse ning kostja

III kui hüpoteegipidaja on kohtuvaidluse suhtes kõrvaline isik ja temale kuuluv hüpoteek ei ole

seotud praeguse asjaga. Hagi tagamise abinõusid on kostja III hüpoteegi suhtes rakendatud

ilma, et tegemist oleks asjassepuutuvate tehingutega või hüpoteegiga või kostja III kui

hüpoteegipidaja vastu suunatud nõudega.

VASTUSTAJA SEISUKOHT

8. Hageja vaidles kostja III määruskaebusele vastu, palus jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud kostja III kanda.

Maakohus kontrollis hagi tagamisel hagis toodud asjaolusid ning veendus, et TsMS §-s 377

sätestatud eeldused on täidetud – hagi tagamise taotlused vastavad seaduses sätestatud

formaalsetele nõuetele (TsMS § 381 lg 1, TsMS § 377), hagiavaldus vastab TsMS § 363 lg 1

p-des 1–3 sätestatud nõuetele, hagi on lubatav (puuduvad TsMS § 371 lg-s 1, § 423 lg-s 1 ja

§-s 428 sätestatud asjaolud), õiguslikult perspektiivikas (TsMS § 371 lg 2, § 423 lg 2) ning

hageja on nõude ja hagi tagamise aluseks olevad asjaolud TsMS § 381 lg 2 kohaselt põhistatud

ehk väiteid on põhjendatud selliselt, et põhjenduste õigsust eeldades on kohus lugenud väited

usutavaks. Kuna käesolevas asjas on mitu kostjat, siis on hageja põhistanud iga kostja osas

eraldi, millistel asjaoludel põhineb tema nõue ning vajadus hagi tagada.

Maakohus on hagi tagamise abinõu kohaldamisel seoses hüpoteegi käsutamise ja

tagatiskokkulepete sõlmimise või muutmise keelamisega lähtunud TsMS § 378 lg 1 p-st 2.

Abinõu valikul on kohus lähtunud mh § 378 lg-s 4 sätestatust ning leidnud, et hüpoteegi

käsutamise ja tagatiskokkulepete sõlmimise või muutmise keelamine kuni kohtumenetluse

lõpuni ei ole kostja III jaoks liigselt koormav.

Hageja on toonud välja asjaolud, sh võlgniku ja kostjate varasema käitumismustri, mis on

tinginud võlgnikule kuulunud vara tagasivõitmise hagi esitamise vajaduse – selleks, et võimalik

pankrotivara säiliks kohtumenetluse ajal võimalikult muutumatul kujul, on põhjendatud

asjakohase vara suhtes hagi tagamise korras nii omandi, kui hüpoteekide käsutamise keelamine.

Asjakohane hüpoteek, mis käesoleval ajal on seatud kostjale VII kuuluvale kinnistule, oli seatud

võlgniku ja kostja III vahel sõlmitud ja tulevikus sõlmitavatest lepingutest võlgniku kohustuste

täitmise tagamiseks. Arvestades võlgniku ja tema lähikondsete tegevust, on hagejal alust arvata,

et võlgnik asub koostöös lähikondsetega tegema toiminguid, mis võivad pankrotimenetluse

läbiviimist hakata takistama. Hagi tagamisega seatud keelud kostja III suhtes tagavad vara

säilimise sellisel viisil ja kujul, nagu see hagi avalduse esitamise hetkel oli, mis on nii võlgniku

suhtes läbiviidava pankrotimenetluse, kui ka kõigi võlausaldajate huvides.

Hagi tagamata jätmisel võidakse asuda kohtumenetlust takistama, proovida hüpoteeki

täitemenetluses realiseerida või kinnistu tagasivõitmisel hilisemas pankrotimenetluses esitada

pankrotimenetluses uusi pandiga tagatud nõudeid.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

9. Ringkonnakohus, tutvunud kaebuste ja tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu määrus

tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 ja § 659 kohaselt jätta muutmata ja kostjate määruskaebused

rahuldamata. Maakohtu määrus on seaduslik ja põhjendatud (TsMS § 465 lg 2 p 8) ning

määruskaebuste väited ei anna alust selle tühistamiseks.

10. Kostjad V ja VI on õigesti määruskaebuses leidnud, et kui ühes hagis on esitatud nõuded

mitme kostja vastu, peab kohus kontrollima hagi tagamise eelduste esinemist iga kostja suhtes

eraldi. Ringkonnakohus ei nõustu aga määruskaebuste väidetega, et maakohus ei ole iga hagi

tagamise eelduse esinemist iga kostja suhtes kontrollinud ega põhjendanud.

11. TsMS § 377 lg 1 esimese lause järgi võib kohus hageja taotlusel hagi tagada, kui on alust

arvata, et tagamata jätmine võib raskendada kohtuotsuse täitmist või selle võimatuks teha.

Kohus saab seega hagi tagada vaid siis, kui esinevad TsMS §-s 377 sätestatud eeldused – hagi

tagamise taotlus ja hagiavaldus vastavad seaduses sätestatud formaalsetele nõuetele, hagi on

lubatav, õiguslikult perspektiivikas ning lisaks on hageja nõue ja hagi tagamise aluseks olevad

asjaolud TsMS § 381 lg 2 kohaselt põhistatud ehk väidet on põhjendatud selliselt, et põhjenduse

õigsust eeldades saab kohus lugeda väite usutavaks (vt nt Riigikohtu 21. detsembri 2020. a

määrus tsiviilasjas nr 2-20-5086, p 11). Hagi tagamise eesmärk on tagada kohtuotsuse täitmise

võimalus juhuks, kui hagi rahuldatakse, st lihtsustada tulevase kohtuotsuse täitmist.

Hagi on esitatud võlgniku ning kostja I vahel sõlmitud kinnistu müügilepingu, kostja I ja

kostjate II–IV vahel sõlmitud samale kinnistule kasutusvalduse seadmise lepingu, kostja I ja

kostja VII vahel sõlmitud sama kinnistu müügilepingu, kostja I ja kostjate V ja VI vahel

sõlmitud ühishüpoteegi seadmise lepingu ning kostjate VII ja V kinnistut koormavate

hüpoteekidega seotud tagatiskokkuleppe kehtetuks tunnistamiseks ning hüpoteekide

kustutamiseks. Alternatiivselt on hageja tuginenud sellele, et vaidlusalused tehingud on heade

kommete vastased või näilikud.

Tehingute tagasivõitmise nõuete puhul on hageja tuginenud sellele, et need tehingud ei olnud

tehtud turutingimustel, et võlgnik ei ole saanud vastusooritust, tegu oli võlgniku ja tema

lähikondsete eesmärgipärase tegevusega, et võlgniku vara väärtust vähendada ja see kõrvale

toimetada ning muuta kinnistu tagasivõitmine võlgniku pankroti korral võimatuks. Samuti on

hageja tuginenud sellele, et need tehingud kahjustasid võlausaldajate huve. Hageja on hagis

põhjalikult käsitlenud mitte ainult vaidlusaluste tehingutega seonduvat, vaid ka võlgniku ja

tema lähikondsete tegevust teiste samasuguste tehingute tegemisel

Ringkonnakohus leiab, et eeltoodut arvestades vastab tagasivõitmise hagi TsMS § 363 lg 1

p-des 1–3 sätestatud nõuetele ja puudub alust arvata, et see ei oleks õiguslikult perspektiivikas.

Hageja soovib tunnistada kehtetuks tehingud, mille tulemusena on võlgniku kinnistud kahe

müügilepingu alusel (millest esimene sõlmiti vähem kui viis aastat enne ajutise halduri

nimetamist ning teine pärast võlgnikule ajutise halduri määramist) võõrandatud tema

lähikondsele, neile on seatud kasutusvaldused ja need on koormatud hüpoteekidega samuti

võlgniku lähikondsete kasuks. Võlgnik ja tema lähikondsed on teinud tehingud, mille tulemusel

on kinnistute väärtus märkimisväärselt vähenenud. Eeldades hageja väidete õigsust on hageja

hagi võimalik rahuldada. Hageja on tagasivõitmise aluseid piisavalt põhistanud (TsMS § 381

lg 2). Hagejal on menetluses võimalik tõendada, et vaidlusalused tehingud on tagasivõidetavad,

sest need kahjustasid võlausaldajate huve ning tagasivõitmise asjaolude tõendatuse korral saab

hageja nõuda PankrS § 119 lg 1 alusel vaidlusalust kinnistut pankrotivarasse või siis kinnistu

väärtusele vastavat hüvitist (PankrS § 119 lg 3).

12. Kostjad on määruskaebustes tuginenud sellele, et nende suhtes kohaldatud tagamisabinõud

on TsMS § 378 lg 4 järgi ebaproportsionaalsed. Viidatud sätte esimese lause kohaselt tuleb hagi

tagava abinõu valikul arvestada, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd, kuivõrd

seda võib pidada hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades põhjendatuks. Eeltoodu

tähendab, et poolte huvide kaalumisel tuleb hinnata ja võrrelda hagi tagamisest ning tagamata

jätmisest pooltele tekkida võivaid võimalikke negatiivseid tagajärgi ja küsida selle järele, kas

raskemaid tagajärgi põhjustaks hagi tagamata jätmine hagejale või hagi tagamine kostjale.

Hageja eesmärk on saavutada hagi tagamisega olukord, kus vaidlusalust kinnistut ei

võõrandataks edasi ega koormataks uute kolmandate isikute õigustega. Kostjad ei ole

määruskaebustes toonud välja asjaolusid, miks menetluse ajaks sellise status quo säilitamine

nende õigusi kahjustab. Ringkonnakohtu arvates põhjustaks hagi tagamata jätmine hagejale

oluliselt raskemaid tagajärgi, kui põhjustab hagi tagamine kostjatele. Muude abinõude

kohaldamine ei aitaks hageja eesmärke samaväärselt tagada, kuivõrd säiliks oht, et kostjate

pahatahtliku tegevuse tõttu tuleks hagejal kinnistute tagasisaamiseks algatada täiendavaid

kohtumenetlusi millega kaasnevad täiendavad pankrotimenetluse kulud. Seega ei ole

tagamisabinõud kostjaid ülemäära koormavad.

Hagi tagamine on kohtu kaalutlusotsustus, millesse kõrgema astme kohus sekkub vaid juhul,

kui madalama astme kohus on ületanud diskretsiooni piire. Ringkonnakohtu arvates ei anna

ühegi määruskaebuse väited praegusel juhul alust maakohtu diskretsiooniotsustusse sekkuda.

Maakohus on seadusest tulenevat kaalutlusõigust õigesti teostanud. Vaatamata sellele, et

maakohtu määruse põhjendused võivad kostjatele tunduda napid, on maakohus hagi õigesti

taganud.

13. Kostja VII vaidlustab seda osa maakohtu määrusest, millega maakohus arestis vaidlusalused

kinnistud ja kandis kinnistusraamatusse selle kohta keelumärke. Kostja VII väidetel on hageja

nõue perspektiivitu, kuna kostja VII ei saanud kinnistut kostjalt I tasuta ja seega ei saa

nendevahelist tehingut tagasi võita.

Ringkonnakohus ei nõustu sellega, et hageja nõue kostja VII vastu on perspektiivitu. Hageja on

põhistanud kostjate süsteemse tegevuse, mille tulemusena on võlgniku kinnisasi võõrandatud

ja koormatud ning selline tegevus tekitab kahtluse, et kostjate eesmärk ongi olnud võlgnik

varatuks muuta. See, kas tagasivõitmise aluseks olevad asjaolud leiavad tõendamist, mh see,

kas kostja VII on tegelikult kinnistu eest turuväärtusele vastava summa tasunud, tehakse

kindlaks kohtuasja menetluse käigus.

PankrS § 116 lg 2 kohaselt on eriõigusjärglasega tehtud tehingu tagasivõitmine võimalik kahel

juhul: esiteks siis, kui eriõigusjärglasele olid omandamise ajal teada võlgniku tehingu või

toimingu

tagasivõidetavuse

aluseks

olnud

asjaolud

ja

teiseks

siis,

kui

eriõigusjärglane omandas saadu tasuta. Sama paragrahvi kolmas lõige näeb ette, et kui

eriõigusjärglane oli omandamise ajal võlgniku lähikondne, siis eeldatakse, et võlgniku tehingu

tagasivõidetavuse aluseks olnud asjaolud olid talle teada. Hageja on tehingute asjaolusid

kirjeldades tuginenud esimesele alusele. Iseenesest on õige kostja VII väide, et ta ei pruukinud

saada korteriomandeid tasuta (PankrS 116 lg 2 teine alus), sest müügilepingu p-i 4.1.1 järgi on

ostis kostja VII korteriomandid 446 000 euro eest (II kd, tl 7 pöördel). Kuid ringkonnakohtu

hinnangul ei välista PankrS § 116 lg-s 2 nimetatud nimetatud alused üksteist. Hagejal on

võimalik tõendada, et kostjale VII olid teada võlgniku tehingu või toimingu tagasivõidetavuse

aluseks olnud asjaolud ning et vaidlusalune korteriomandite müügileping on tagasivõidetav,

sest see kahjustas võlausaldajate huve (PankrS § 116 lg 2 esimene alternatiiv).

Ringkonnakohtu arvates on hageja piisavalt põhistanud ka seda, et kostja IV on võlgniku

lähikondne. Hageja on põhistanud, et kostja IV on võlgniku elukaaslane. PankrS § 117 lg 1 p-i

2 kohaselt on lähikondne mh isik, kellel on võlgnikuga ühine majapidamine või kellel oli

võlgnikuga ühine majapidamine viimase aasta jooksul enne tagasivõidetavat tehingut. Lisaks

võib kohus PankrS § 117 lg 3 järgi lugeda võlgniku lähikondseks ka muu võlgnikule lähedase

isiku sõltumata ühise majapidamise olemasolust. Riigikohtu praktika kohaselt on PankrS § 117

lg 3 järgi muu isik lähikondne siis, kui tal on võlgnikuga sedavõrd suur ühine majanduslik huvi,

et üldiselt ja objektiivselt võib arvata, et võlgnik ja temaga seotud isik tegutsevad teineteise

kasuks ja teiste võlausaldajate kahjuks (vt nt Riigikohtu 13. veebruari 2019. a otsus tsiviilasjas

nr 2-16-8552, p 34). Võlgniku elukaaslase majanduslik huvi on üldjoontes sama, nagu oleks

võlgniku abikaasal, kes on PankrS § 117 lg 1 p 1 järgi lähikondne. Seega saab kostjat IV lugeda

võlgniku lähikondseks ja samamoodi on lähikondseks ka kostjaga IV seotud juriidilised isikud.

Kostja VII heidab maakohtule ette, et maakohus jättis kohaldamata TsMS § 389 lg 3.

Ringkonnakohus selgitab, et viidatud sätte koosmõjus TsMS §-ga 385 kohaldub rahaliste

nõuete puhul. Praegusel juhul ei ole hageja esmased nõuded rahalised ning TsMS § 389 lg 3 ei

kohaldu.

Kostja VII väidab ka seda, et hageja huvi saab olla üksnes rahaline, mistõttu ei kahjustaks

hageja huve see, kui kinnistu menetluse vältel võõrandatakse. Hageja on praegu esimese

alternatiivina esitanud nõuded, millega soovib saada tagasi vaidlusalused kinnistud.

PankrS § 119 lg 3 näeb ette, et tagasivõidetud tehingu alusel saadu hävimise või kahjustumise

korral, samuti juhul, kui saadu väljaandmine on muul põhjusel võimatu, peab teine pool

hüvitama saadu väärtuse või selle vähenemise, kui ta teadis või pidi teadma tagasivõitmise

aluseks olevatest asjaoludest. Viidatud normi eeldustest nähtub, et rahaline nõue tekib siis, kui

tehingu alusel saadu väljaandmine pole mingil põhjusel võimalik. See, kas see on võimalik,

tehakse kindlaks kohtumenetluse tulemusena.

14. Kostjad V ja VI vaidlustavad maakohtu määrust osas, millega maakohus keelas kostjatel V

ja VI käsutada kinnistusraamatusse nende kasuks seatud hüpoteeke, kandis selle kohta

kinnistusraamatusse keelumärked ja keelas kostjatel V ja VI sõlmida nimetatud hüpoteekide

suhtes uusi tagatiskokkuleppeid või muuta olemasolevaid.

Ringkonnakohus on eespool juba hagi õiguslikku perspektiivi käsitlenud ja leidnud, et hagi ei

ole õiguslikult perspektiivitu. Isegi kui maakohus ei ole vaidlusaluses määruses põhjalikult

analüüsinud kostjate V ja VI tehingutega seonduvat, nähtub hagist, et pankrotihaldur soovib

saavutada olukorra, kus pankrotivara hulka tagastatakse kinnistu, mis kahe võlgniku

lähikondsete vahel sõlmitud võõrandamistehinguga liikus võlgniku vara hulgast välja, ja mis

lisaks koormati võlgniku lähikondsete kasuks. Hagi eesmärgiks on saada kinnistu tagasi sellisel

õiguslikul kujul, nagu see oleks ilma tagasivõidetavate tehinguteta. Hageja on esile toonud, et

tema arvates ei saanud võlgnik vastusooritust. Selle, kas see ka tegelikult nii oli, teeb kohus

kindlaks tõendeid hinnates.

Tagatiskokkuleppe tagasivõitmise nõue ei ole õiguslikult perspektiivitu, kuna selle

tagasivõitmine on iseenesest võimalik (PankrS § 116 lg 4). Õiguslikult on võimalik, et

kostjatega sõlmitud tagatiskokkulepped sõlmiti selleks, et vähendada kinnistu väärtust, nii et

seda ei oleks mõtet pankrotimenetluses tagasi võita. See, kas tegu oli kahjuliku või tasuta

tehinguga, on hagi tõendatuse, mitte perspektiivi küsimus.

Hageja on põhjendanud vaidlusaluste tehingute heade kommete vastasust sellega, et võlgnik ja

tema lähikondsed on võlgniku vara süstemaatiliselt ja pahauskselt kõrvale toimetanud. Ei ole

välistatud, et kohtumenetluses suudab hageja tõendada, et vaidlusalused tehingud olid

eeltoodud põhjustel heade kommete vastased.

Keelumärgete seadmine kinnistut koormavatele hüpoteekidele ja keeld sõlmida või muuta

nende hüpoteekidega seotud tagatiskokkuleppeid, on vajalikud ja lubatavad hagi tagamise

abinõud, mis ei koorma kostjat TsMS § 378 lg 4 mõttes ülemäära. Vähemkoormavate

abinõudega ei ole võimalik takistada hüpoteekide võõrandamist menetluse kestel. Kui need

menetluse kestel võõrandatakse, toob see kaasa uusi kohtuvaidlusi, takistab menetlust ja

pankrotimenetluse kulud suurenevad veelgi. Ringkonnakohtu arvates on valitud abinõud hagis

viidatud asjaolusid ning kostjate ja võlgniku varasemat käitumist arvestades proportsionaalsed.

15. Kostja III vaidlustab seda osa maakohtu määrusest, millega maakohus keelas kostjal III

käsutada vaidlusaluse kinnistu kohta kinnistusraamatusse kostja III kasuks kantud hüpoteeki,

kandis selle kohta kinnistusraamatusse keelumärke, keelas sõlmida selle hüpoteegi kohta uusi

tagatiskokkuleppeid ja muuta olemasolevaid.

Kostja III üheks vastuväiteks on, et kostja III kui hüpoteegi pidaja suhtes ei ole esitatud ühtegi

nõuet. Kuigi algses 13. juuli 2022. a hagiavalduses ei olnud hageja kostja III vastu kui hüpoteegi

pidaja vastu nõuet esitanud, on hageja 19. septembril 2022 oma hagi täiendanud. Hageja palus

19. septembril 2022 esitatud hagi täienduses tuvastada kostja III kohustus anda nõusolek Tartu

Maakohtu kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosadesse number XXXXXXXX,

XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX, XXXXXXXX,

XXXXXXXX ja XXXXXXXX IV jakku tema kasuks seatud hüpoteegi 600 000 eurot

kustutamiseks ning asendada kostja III tahteavaldus tema kasuks seatud hüpoteegi

kustutamiseks kohtuotsusega. Kuivõrd nõue on esitatud, siis on hagi tagamine lubatud.

Hagiavalduse kohaselt on hageja eesmärk saada korteriomandid tagasivõitmise tulemusena

pankrotivarasse selliselt, et kohtumenetluse ajal ei tekiks korteriomandite juurde selle väärtust

vähendavaid uusi kohustusi. Hagi tagamise lubatav eesmärk on säilitada vaidluse all oleva vara

seisund. Seejuures tuleb kinnistu „seisundi“ all mõista mitte ainult selle füüsilist, vaid ka

õiguslikku seisundit ehk selle koormatust õigustega kolmandate isikute kasuks. Kui kostjal III

oleks võimalik menetluse ajal hüpoteek võõrandada, sõlmida uusi tagatiskokkuleppeid või

muuta olemasolevaid, siis võiks kinnistu väärtus muutuda kolmandate isikute õiguste võrra

väiksemaks.

Hagi tagamise abinõud on sätestatud TsMS § 378 lg-s 1. Seejuures võib kohus viidatud lõike

p-i 10 kohaselt kohaldada ka muud kohtu vajalikuks peetud abinõud. Riigikohtu praktika

kohaselt peab kohtu kohaldataval muul abinõul olema seos mõne TsMS § 378 lg-s 1 loetletud

konkretiseeritud tagamise abinõuga, mistõttu saab p 10 eelkõige kasutada p-de 1–9 täiendavaks

tõlgendamiseks (Riigikohtu 19. novembri 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-101-14, p 13).

TsMS § 378 lg 1 p 3 kohaselt on üheks hagi tagamise abinõuks kostjal teatud tehingute ja

toimingute tegemise keelamine. Sellise keelu abil on võimalik takistada kostja tegevust, mis

võiks kahjustada hageja õiguspositsiooni (nõude sundtäitmise võimalust) või tema õigusi

kohtumenetluse ajal (TsMS-i kommenteeritud väljaanne, II osa, § 378 kommentaarid, p

3.5.3.1). Samasugust eesmärki kannavad praegu ka kostja III suhtes kohaldatavad hüpoteegi

võõrandamise ning tagatiskokkulepete sõlmimise ja muutmise keelud. Tagamata jätmisel oleks

kostjal III võimalik vähendada hüpoteegi käsutamise või sellega seotud tagatiskokkulepete

sõlmimise või muutmisega kinnistu väärtust ja seega ka müügitulemit. Tegu on lubatava

tagamisabinõuga.

Ringkonnakohtu arvates leidis maakohus põhjendatult ja menetlusnorme rikkumata, et hagi

tagamise abinõud ei koorma kostjat III ülemäära. Hagi tagamise abinõu valikul peab kohus

TsMS § 378 lg 4 kohaselt arvestama, et kohaldatav abinõu koormaks kostjat üksnes niivõrd,

kuivõrd seda võib hageja õigustatud huvisid ja asjaolusid arvestades pidada põhjendatuks.

Ringkonnakohus leiab, et praegu ei piira hüpoteegi käsutamise keeld ja selle kohta

kinnistusraamatusse kantud keelumärge, ega ka keeld sõlmida või muuta hüpoteegiga seotud

tagatiskokkuleppeid ülemäära kostja III õigusi. Käesolevas asjas on vaidluse all kostjate kui

võlgniku lähikondsete tehtud (väidetavalt kahjulikud) tehingud, asjaoludest nähtuvalt on tegu

olnud pikaajalise ja süstemaatilise tegevusega, mistõttu on põhjendatud, et kostja III peab

taluma kohtumenetluse aegseid piiranguid.

16. Kuna hagi tagamise kohta tehtav määrus ei ole asja menetlust lõpetav määrus, määrab

menetluskulude jaotuse kindlaks maakohus asjas tehtavas lõpplahendis (TsMS § 173 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vahur-Peeter Liin

Indrek Parrest

Triin Uusen-Nacke