2-19-10759/96 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(19)

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Peeter Pällin, Imbi Sidok-Toomsalu

Otsuse tegemise aeg ja koht

12.12.2022, Tallinn

Tsiviilasja number

2-19-10759

Tsiviilasi

Y hagi C, Q ja Z vastu kinnisasja ebaseaduslikust

valdusest väljanõudmiseks

C ja Q vastuhagi Y vastu talumiskohustuse, hüvitise

määramise ja juurdepääsu kohta servituutide seadmiseks

tahteavalduste andmiseks kohustamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 1. juuni 2022. a otsus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

10 500 eurot

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Menetlusosalised ja nende

esindajad

C ja Q 1. juuli 2022. a apellatsioonkaebus

Hageja/vastuhagi kostja (apellatsioonimenetluses vastustaja)

Y (isikukood XXXXXXXX), lepinguline esindaja

vandeadvokaat Ljudmila Tamar

Kostja I/vastuhagi hageja I (apellatsioonimenetluses apellant

I) C (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja

Tuulikki Laesson

Kostja II/vastuhagi hageja II (apellatsioonimenetluses

apellant II) Q (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Tuulikki Laesson

Kostja III Z (isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Istungimenetlus, istung 03.11.2022

RESOLUTSIOON:

1.Harju Maakohtu 01.06.2022 otsus tühistada osas, milles maakohus rahuldas hagi ja

jättis vastuhagi rahuldamata nõudes kohustada Y taluma Kanali tn 11, Pärnu linn

asuva kinnistu osaks oleva metallist piirdeaia ulatumist Kanali tn 9 kinnistule 56cm osas

ja menetluskulude jaotuse osas ning teha tühistatud osas uus otsus, millega jätta hagi

rahuldamata, rahuldada vastuhagi osaliselt, nõudes kohustada Y taluma Kanali tn 11,

Pärnu linn asuva kinnistu osaks oleva metallist piirdeaia ulatumist Kanali tn 9

2(19)

kinnistule 56cm osas ning teha uus menetluskulude jaotus. Muus osas jätta maakohtu

otsus muutmata.

2. C ja Q apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

3.Kehtiv kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine:

3.1. Y hagi C, Q ja Z vastu kinnisasja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks jätta

rahuldamata.

3.2. C ja Q vastuhagi Y vastu rahuldada osaliselt.

3.3. Kohustada Y taluma Kanali tn 11, Pärnu linn asuva kinnistu osaks oleva metallist

piirdeaia ulatumist Kanali tn 9 kinnistule 56cm osas.

3.4. Jätta rahuldamata C ja Q vastuhagi hüvitise väljamõistmiseks ja juurdepääsu kohta

servituutide seadmiseks tahteavalduste andmiseks kohustamiseks.

3.5. Poolte menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta nende endi kanda.

4.Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult

Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast

viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses Riigikohtus

võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada üksnes

vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada Riigikohtule menetlusabi

saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta

seisukohti ja vastuväiteid. Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega

kohtu poolt määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb.

Hagi asjaolud ja hageja nõue

1. Y esitas kostjate vastu järgmised nõuded:

1) Välja nõuda C, Q ja Z ebaseaduslikust valdusest Y valdusesse aadressil Kanali 9/Väike-

Posti 39, Pärnu linn, Pärnu linn, registriosa nr 15105, asuva kinnistu osa vastavalt lisatud

plaanile (hagi lisa 4-1);

2) Määrata kohtuotsuse täitmise kord järgmiselt:

2.1) kohustada C, Q ja Z ühe kuu jooksul eemaldama metallist piirdeaia konstruktsioon 60 cm

ulatuses alates Kanali 9 asuva garaažihoone seinast kuni piiripunktini nr 88;

3) välja mõista C-lt, Q-lt ja Z-lt solidaarselt Y kasuks menetluskulud ja viivis

menetluskuludelt VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses.

2. Hagiavalduse põhjenduste kohaselt Y-le (hageja) kuulub kinnistu aadressiga Pärnu linn,

Kanali tn 9/Väike-Posti 39, registriosa nr 15105, maatüki katastritunnusega 62511:060:2250

ning pindalaga 925 m2.

Osa hageja kinnistust kasutab aga kostja I (Kanali 11 kinnistu), seda ilma hageja nõusolekuta,

vastava asjaõiguse või muu õiguseta. Hageja garaažiga piirneval maatüki osal kasvavad kostja

I kaks suurt elupuud, lilled ja asub metallist piirdeaed. Kostja hõivatud pindalaks on 1,96 m2,

hageja ei saa oma maad kasutada. Hageja soovib ise oma maatükki kasutada, kuid see ei ole

võimalik, kuna kostja I ei ole nõus teisaldama oma elupuid ja piirdeaeda. 17.07.2019 esitas Y

hagi C vastu kinnisasja osa ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks. Hageja nõuab välja

Pärnus Kanali 9 asuva kinnisasja osa Pärnus Kanali 11 asuva kinnistu ühe kaasomaniku, C,

ebaseaduslikust valdusest ning kostja kohustamist kahe elupuu ja metallpiirdeaia osa

eemaldamiseks. Hageja on korduvalt enne kohtusse pöördumist nõudnud kostjalt I maatüki

3(19)

vabastamist, kuid vastuseks on saanud vaid erinevad tema vastu algatatud kohtumenetlused ja

hageja kassi piinamist. Hageja arusaama järgi kuuluvad elupuud kostjale I ja piirdeaed –

kostjale I ja kostjale II, seda väitis kostja I ka 03.08.2020 eelistungil.

Pärnus Kanali 11 asuv kinnistu asukohaga Pärnu linn, Kanali tn 11, registriosa nr 31605,

katastritunnus 62511:060:2300, kuulub kolmele kaasomanikule: C-le (Kostja I) – ¼ mõttelist

osas; Q-le (Kostja II) – ¼ mõttelist osa ja Z-le (Kostja III) – ½ mõttelist osa.

Kinnistusraamatu andmetel ei ole Kanali 11 kinnistule määratud kasutuskorda, seega

valdavad ja kasutavad kaasomanikud oma kinnistut ühiselt ning kõik kaasomanikud on ka

kostjateks käesolevas vaidluses.

3. Visuaalselt on tuvastatav, et kolmest elupuust tänavapoolne ja keskmine elupuu asuvad

hageja kinnistul (kinnistu piiripost on näha), kolmas elupuu asub kostjate kinnistul. Selliselt ei

moodusta kolm puud endast piirirajatist, kuna nad ei asu ühel joonel, nagu seda on piirijoon.

Piirirajatise olemasolu peavad tõendama kostjad.

21.09.2020 hagiavalduse täienduse kohaselt ei nõua hageja kostjatelt enam elupuude

eemaldamist, vaid soovib, et oleks kohtuotsuse täitmise korras eemaldatud metallist piirdeaia

osa (sh jalgvärav), mis asub hageja kinnistul 60 cm ulatuses alates Kanali 9 asuva

garaažihoone seinast kuni piiripunktini nr 88. Kostja arvates piirdeaed on Kanali 11 kinnistule

püstitatud AÕS § 148 lg 2 mõttes heauskselt ja hagejal tuleb seda taluda. Kostja rõhutab, et

piirdeaed samas asukohas on asunud aastakümneid. Hageja arvates ei anna varasem, st enne

Kanali 11 ja Kanali 9 maa ostueesõigusega erastamist piirdeaia asumine õigust püstitada ja

omada piirdeaeda Kanali 9 kinnistul pärast maa erastamist, kui selleks puudub Kanali 9

nõusolek ja asjaõigus. Hageja ei nõustu kostja I väitega, et uus (metallist) piirdeaed oli

olemas, kui hageja Kanali 9 kinnistu omandas; piirdeaed ehitati siis kui hageja ehitas garaaži-

sauna valmis.

Kogu kostjate piirdeaed on ebaseaduslik ehitis, samuti on ehitatud ilma hageja loata. Hageja

on rajatist talunud kuni ka hageja ehitised paiknesid osaliselt kostjate maal, kuid kuna kostja I

poolt algatatud kohtumenetluste tagajärjel pidi hageja oma ehitisi lammutama, siis ei pea ka

hageja taluma kostjate ehitisi oma maa peal.

4. Igal omanikul on põhimõtteliselt õigus vallata ja kasutada oma omandit enda äranägemise

järgi ning tema õigusi piiravad üksnes teiste omanike või muude isikute õigused või üldised

huvid tervikuna (Riigikohtu lahend nr 3-2-1- 89-11). Pärnus, Kanali 9 ja Kanali 11asuva maa

erastamine ja kinnistute moodustamine toimus üheaegselt, 1995. aastal. Katastriüksused

moodustati mõõdistamise teel (kinnistute plaanid on kohtule esitatud 13.10.2020), mille

käigus oli 12.07.1995 koostatud ka piiriprotokoll. Piiriprotokolli kohaselt kinnistute vaheline

piir oli tähistatud: piiripunkt nr 89 – metallist aiapost ja nr 88 – aiaposti lõunanurk.

Käesoleval ajal on selle asemel raudtoru asfaldis. Kuna kostja I on vaidlustanud raudtoru

asumist samas kohas, kus enne oli aiapost, tellis hageja piirimärkide kontrollmõõdistamise

Maa-ametilt, kelle pädevuses on kinnistute piiride õigsuse kontrollimine ja maakatastri

korrastamine. 03.12.2020 edastas Maa-amet pooltele Kanali 9 ja Kanali 11 katastriüksuste

kontrollmõõdistamise tulemused, mille kohaselt asub katastriüksuste ühine piiripunkt nr 88

nõutava mõõdistamistäpsuse ulatuses piiriandmetele vastavas asukohas, jalgvärava keskel, on

looduses asfaldinael.

Hageja viitab nõude õigusliku alusena TsÜS § 54 lg-le 1, AÕS § 68 lg-le 1 ja § 80 lg-le 1,

hageja tugineb ka Riigikohtu lahendile tsiviilasjas nr 3-2-1-178-14.

C vastus

5. Kostja I, C, kirjalikus vastuses hagi ei tunnista ning vaidleb sellele terves ulatuses vastu.

4(19)

C kinnitab, et hageja Y on Pärnu linnas, Kanali tn 9 asuva kinnistu omanik. C (kostja) on

Pärnu linnas, Kanali tn 11 asuva kinnistu kaasomanik ¼ osas. Kanali tn 9 ja Kanali tn 11

kinnistute piiril asub hagejale kuuluva ehitise osa, mis on osaliselt kasutusel kui garaaž ning

osaliselt hagejale kuuluva elamu osa. Edaspidise selguse huvides on ehitise osa nimetatud kui

garaaž. Kostja esitas vastuse lisana 1 Maa-ameti kaardi väljavõtte, kust nähtub tegelik

faktiline olukord ning asjaolu, et garaaž asub kahe kinnistu piiril ja osaliselt ka kostja

kaasomandis oleval kinnistul.

Tallinna Ringkonnakohtu 27.06.2013. a otsusega tsiviilasjas nr 2-08-9554 on tuvastatud, et

hageja püstitas garaaži pahauskselt, s.o teadlikult osaliselt üle naaberkinnisasja (Kanali tn 11)

piiri. Hageja selgitas, et soovis garaaži ehitamisega muidu nurga all kulgeva piiri „viia

otseks“. Tsiviilasjas nr 2-08-9554 tehtud otsusega kohustati hagejat lammutama Kanali tn 11

kinnistule jääv garaaži osa, mis tänaseks päevaks on ka hageja poolt lammutatud. Viidatud

kohtuasjas on tuvastatud, et hageja püstitas garaaži teadlikult kahe kinnistu piirile ehk hageja

oli teadlik, kust jookseb kahe kinnistu piir.

6. C on seisukohal, et hagi tuleb jätta rahuldamata. Hageja on esitanud hagi AÕS § 80 lg 1

alusel. Hageja peab tõendama, et i) hageja on vaidlusaluse kinnistu osa omanik, ii)

vaidlusalune kinnistu osa on kostja valduses ning iii) kostja 3 valdus on õigusvastane.

Kostja I on seisukohal, et hageja ei ole hagi esemeks oleva maa-ala omanik, kuivõrd maa-alal

kasvavad elupuud on Kanali tn 11 kaasomanike ning hageja vahel kaasomandis (AÕS § 150).

Samuti saab elupuid koos hagejale kuuluva garaaži välisseinaga käsitleda piirirajatistena AÕS

§ 151 lg 1 mõttes.

7. Isegi juhul, kui kohus leiab, et hageja on vaidlusaluse maa-ala omanik ning kostja valdab

vaidlusalust maa-ala – millega kostja ei nõustu – valdab kostja vaidlusalust maa-ala

õiguspäraselt, kuivõrd on vaidlusalune maa-ala (1,96 m2) hagejale kuuluvast ehitise osast

(garaažist) jäänud Kanali tn 11 kinnistu poole hageja enda tegevuse ja teadliku otsuse

tagajärjel. Hagejal oli võimalik garaaž rajada ka otse mööda kinnistu piiri, kuid hageja on

varasemas kohtumenetluses (2-08-9554) kinnitanud, et tema teadlikuks sooviks oli nn kahe

kinnistu piir otseks ajada.

Garaaži püstitamisega hageja enda poolt valitud asukohta hageja sisuliselt loobus vaidlusaluse

maa-ala kasutamisest ning pidi möönma, et vaidlusaluse maa-ala edasine kasutamine on

võimalik üksnes naaberkinnistu kaudu. Kostja rõhutab samas veelkord, et ei ole teinud

hagejale ühtegi takistust väidetavalt hagejale kuuluvat 1,96 m2 maa-ala kasutada.

8. Hageja käitumine on vastuolus hea usu põhimõttega. Pahatahtlikud on hageja väited,

justkui oleks ta korduvalt nõudnud maatüki vabastamist, kuivõrd ei ole kostjale teadaolevalt

hageja varem vaidlusaluse maa-ala osas huvi üles näidanud. Vaidlusalust maa-ala on pidevalt

hooldanud Kanali tn 11 kaasomanikud, sh kostja. C rõhutab, et isegi juhul, kui nõustuda

hageja seisukohaga, et osaliselt kuulub hagejale ka see osa kinnisasjast, mis jääb hageja

garaažist Kanali tn 11 kinnistu poole (kuigi Maa-ameti kaardi väljavõtted seda ei kinnita), siis

on oluline arvestada, et hageja rajas teadlikult enda garaaži sellesse asukohta ehk jättis sellisel

juhul teadlikult osa väidetavalt talle kuuluvast kinnistust garaažist Kanali tn 11 kinnistu poole.

Hageja on tsiviilasja nr 2-08-9554 raames kinnitanud, et garaaži ehitamisel oli hageja

eesmärgiks kahe kinnistu piir otseks viia. Seega on hageja ka ise nõustunud sellega, et

kinnistute piiriks saab lugeda garaaži välisseina. Hageja poolt esitatud hagi on pahatahtlik,

sest hageja on algselt ise oma tegevusega (garaaži ehitamise ning asukohavalikuga) loonud

olukorra, mida ta hagiavalduses kostjale ette heidab.

9. Hagejal tuleb garaaži välisseinaga seotud ehitus- või hooldustööde korral vaidluseta

kasutada kostja kaasomandis olevat kinnistut, kostja ei ole seda seni ka keelanud ega teinud

5(19)

selleks mingeid takistusi ning kostja ei plaani seda teha ka edaspidi. Kostjale jääb

mõistetamatuks, mida on hageja hagiavaldusega soovinud saavutada. Hageja poolt väidetavalt

hagejale kuuluvat 1,96 m2 ala on hagejal võimalik juba tänasel päeval kasutada, hagejal on

sellele alale tagatud ligipääs läbi kostja kaasomandis oleva kinnistu.

10. Hageja ei ole ka tõendanud, et vaidlusalune maa-ala kuulub hagejale, hageja ei ole

esitanud tõendeid, mis hageja seisukohta kinnitaks. Tegeliku piiri asukohta looduses ei saa

tõendada OÜ Maamõõdukeskuse poolt 2006. a koostatud mõõdistus. 2006. a mõõdistuselt

nähtub, et ka osa hagejale kuuluvast ehitisest asub kostja kaasomandis oleval kinnistul.

11. Kostja peab vajalikuks rõhutada, et kostja kaasomandis oleval kinnistul on piirdeaed

samas asukohas asunud juba aastakümneid, mida tõendavad fotod kostja perekonna

fotoarhiivist. Eelmise piirdeaia post on samas asukohas, kus praeguse piirdeaia post. Ei ole

vaidlust, et piirdeaed oma tänapäevasel kujul oli olemas ka 2000. aastal, kui hageja Kanali tn

9 kinnisasja omandas.

12. Hageja nõue lammutada 60 sentimeetri ulatuses piirdeaeda on samuti vastuolus hea usu

põhimõttega, samuti ka linnaruumiliselt vastuolus hea tavaga ning on ebaselge, kas Pärnu

Linnavalitsus piirdeaia eemaldamist taotletud viisil üleüldse lubaks. Kostja ei ole teinud

takistusi hagejale vaidlusalust maa-ala kasutada, sh kasutada hagiavalduses esitatud fotodelt

nähtavat jalgväravat. Hageja ei ole vaidlusaluse 1,96 m2 ala kasutamiseks pöördunud kostja

poole ka juurdepääsuservituudi nõudega, mille seadmise vastu kostjal vastuväited puuduksid.

13. Kanali tn 11 kinnistule on piirdeaed püstitatud AÕS § 148 lg 2 mõttes heauskselt, mistõttu

isegi juhul, kui nõustuda hageja väitega, et vaidlusalune 1,96 m2 maa-ala kuulub hagejale,

tuleb hagejal AÕS § 148 lõikest 1 tulenevalt piirdeaeda, sh jalgväravat senises asukohas

taluda. Hagejal on AÕS § 148 lõikest 2 tulenevalt õigus nõuda Kanali tn 11 kinnistu

omanikelt vaidlusaluse maa-ala omandamist või Kanali tn 11 kinnistu kaasomanikelt

perioodilist hüvitist. Kostjale teadaolevalt ei ole hageja vastavat nõuet Kanali tn 11 omanikele

esitanud.

14. Täiendavas vastuses hagiavalduse terviktekstile kostja I märgib, et hageja ei ole jätkuvalt

tõendanud kinnistu piiride paiknemist ega piiripunkti asukohta. Hageja 14.12.2020. a esitatud

tõendid ei tõenda kahe kinnistu vahelise piiri ja piiripunkti asukohta. Maa-ameti tulemuste

kokkuvõtte kohaselt on piiripunkti nr 88 asukohas asfaldinael, mis asub jalgvärava keskel,

hoone nurgast 0,60 m kaugusel. Samas on mõõdistustes tõdetud, et hoone nurgast 3,5 cm

kaugusel on ka teine asfaldinael. Ei ole teada, kes asfaldinaelad on paigaldanud. Samuti tõdeb

Maa-ameti, et pärast katastriüksuste esmamoodustamist ei ole Maa-ametile täiendavate

mõõdistamiste kohta andmeid esitatud. Maa-ameti tulemuste kokkuvõttes on tõdetud, et

jalgvärava keskel olev asfaldinael asub nõutava mõõdistamistäpsuse ulatuses samas kohas,

kus kunagi oli piiriprotokollides kirjeldatud piirimärk (aiaposti lõunanurk). Samas ei tõenda

Maa-ameti

kontrollmõõdistamine

piiripunkti

tegelikku

asukohta.

Maa-ameti

mõõdistamistulemustega on võimalik teha järeldusi üksnes asfaldinaela tähenduse osas,

kusjuures on kindlaks tehtud, et hoone nurgast 3,5cm kaugusel asub ka veel teine asfaldinael,

mille päritolu ja eesmärk on teadmata. Eeltoodust tulenevalt ei ole hageja jätkuvalt tõendanud,

et kahe kinnistu piir asub kohas, kus hageja on väitnud ning et piiripunkt asub kohas, kus

hageja seda on väitnud asuvat. Täiendavalt juhib kostja tähelepanu asjaolule, et hageja garaaž

(ehk hoone, mida on Maa-amet oma kirja punktis 1.4 silmas pidanud) püstitati hageja poolt

alles 2003. aastal, kui aga piiriprotokoll ning piirimõõdistused on teostatud 1995. aastal.

Seega ei ole alust piiripunkti asukoha määramisel võtta aluseks ega tugineda hoone asukohale

(vt Maa-ameti kirja punkti 1.4).

Q vastus

6(19)

15. Kostja II, Q, kirjalikus vastuses rõhutab, et hageja ei ole kohtuväliselt kordagi pöördunud

kostja poole seoses väidetava hagejale kuuluva maatükiga. Hageja ei ole tõendanud, et

vaidlusalune maatükk asuks kostjate ainukasutuses oleval alal. Samuti ei ole hageja

tõendanud, et piirdeaed, mille osalist lammutamist hageja kohtuotsuse täitmise korra näol

nõuab, asuks. Kostja nõustub kõigi C ehk kostja 1 poolt käesolevas menetluses esitatuga ega

pea vajalikuks menetlusökonoomiast tulenevalt esitatud seisukohti korrata. Q palub jätta Y

hagi rahuldamata, menetluskulud jätta hageja kanda, mõista hagejalt kostja kasuks välja

menetluskulud ning viivis menetluskuludelt.

16. Hageja täpsustatud nõuetega hagi terviktekstile C-ga ühiselt esitatud vastuses kostjad

leiavad, et oma 14.12.2020. a hagiavalduse terviktekstis nõuab hageja kostjate

ebaseaduslikust valdusest välja hagejale kuuluv kinnisasi vastavalt hagiavaldusele lisatud

plaanile. Kohtuotsuse täitmise korra on hageja palunud määrata selliselt, et kostjad lammutaks

ühe kuu jooksul metallist piirdeaia konstruktsiooni 60 cm ulatuses alates Kanali 9 asuva

garaažihoone seinast kuni piiripunktini nr 88. Seega hageja on nõudnud metallist piirdeaia

konstruktsiooni lammutamist suuremas ulatuses ehk osaliselt on nõudnud hageja aia

lammutamist ka osas, milles see asub kostjatele kuuluval kinnistul. Sellise nõude esitamiseks

puudub hagejal õiguslik alus.

17. Kostjatele jääb ka arusaamatuks hageja valduse väljanõudmise nõue, kuivõrd kostjad ei

ole takistanud hageja valduse (juhul kui lähtuda hageja hinnangust, et tegemist on tema

valdusega) teostamist, s.o ligipääsu vaidlusalusele kinnistu osale. Kostjad jäävad ka oma

varem esitatud seisukohtade juurde, mille kohaselt on hageja garaaži välissein kahe kinnistu

piirirajatiseks (vt selles osas kostja I menetlusdokumendi 23.09.2019. a menetlusdokumendi

punktid 2.9-2.12 ning kostja I 05.10.2020. a menetlusdokumendi punktid 2.7-2.8). Vaidlust ei

ole selles, et osaliselt asub garaaž täpselt kahe kinnisasja piiril. Selles osas on garaaž

kahtlusteta piirirajatis. Ehitis, sh selle välissein on konstruktsiooniliselt üks tervik ega ole

jagatav osadeks, samuti teenib välissein ühtset eesmärki. Kostjate hinnangul ei ole võimalik

olukord, et hageja garaaži välissein oleks piirirajatis üksnes osaliselt, vaid garaaži välisseina

tuleks antud juhul käsitleda tervikuna piirirajatisena. Samuti on AÕS § 151 piirirajatisena

käsitletav elupuuhekk. Hageja on menetluse käigus loobunud nõudest, mille järgi tuleks üks

elupuu likvideerida. Samas on kostjad seisukohal, et ka elupuuheki näol on tegemist

piirirajatisega, mistõttu ei ole hagejal õigust piirirajatist ilma teise piirinaabri nõusolekuta

likvideerida.

18. Kuivõrd on ka garaaži välissein piirirajatiseks, siis ei ole hagejal õigust piirirajatisest

Kanali tn 11 kinnistu poole jääva ala valdusele. Samuti tuleks kostjate hinnangul käsitleda ka

seda ala, mis ei jää elupuuheki alla piirirajatisena, sest ala moodustab ühtse terviku

elupuuheki ja garaaži välisseinaga ning samuti on ala vajalik elupuuheki ja garaaži seina

hooldamiseks.

Kostjate hinnangul saab ainuüksi sellest, et hageja on olemasolevat olukorda talunud ligi 20

aastat, järeldada, et pooltel oli omavahel vaikiv kokkulepe piirirajatise talumiseks ning

vastastikuseks hooldamiseks. Vaidlust ei ole selles, et hageja kasutas vaidlusalust ala ajal, kui

ta teostas oma garaaži välisseina viimistlustöid ning kostjad on ala kasutanud piirirajatise

hooldamiseks ja korrastamiseks. Tegemist on seadusest tuleneva võlasuhtega. Hageja on

olukorda ligi 20 aastat talunud ning on nüüd kostjatele teadmata põhjustel asunud oma õigusi

hea usu vastaselt kasutama. AÕS §-s 80 esitatud nõude esitamine ei ole lubatud vastuolus

TsÜS § 138 lõikega 2. AÕS § 39 lõike 1 kohaselt lõpeb valdus, kui valdaja loobub tegelikust

võimust asja üle või kaotab selle muul viisil. Kostjad on lisaks seisukohal, et otsusega ehitada

garaaž kinnistu piirile, on hageja loobunud vaidlusaluse ala osas AÕS § 39 lõike 1 mõttes

oma valdusest vaidlusaluse maa-ala suhtes, kuna garaaži asukohavalik oli hageja teadlik otsus

ning hageja teadis sel ajahetkel enda sõnul täpselt, kus kahe kinnistu piir kulgeb. Eeltoodust

7(19)

tulenevalt on kostjad jätkuvalt seisukohal, et hagi rahuldamiseks puudub alus ning hagi tuleb

jätta esitatud kujul rahuldamata.

Z vastus

19. Kostja III, Z kirjalikus vastuses märgib, et on Pärnus Kanali 11 asuva kinnistu

kaasomanik ½ osas, mille päris oma isalt Ü-lt. Z on Kanali 11 majas sündinud ja kasvanud.

Mäletab naabreid C ja tema tütart Q, kes oli Z kooliõde. Kostjate osad majast ja krundist olid

eraldi; igaühel omal krunt ja sissepääs. Ka piirdeaiad olid ehitatud eraldi – Z isa poolt

merepoolses osas ja C piirdeaed linna poole. Kanali 11 ja Kanali 9 vahel oli siis aroonia hekk,

kuid kelle maa peal aed asus, Z ei tea.

20. Kinnistu kuulus Z isale, C-le ja kolmandale isikule, kelle nime Z ei mäleta, kuid üle 15

aasta tagasi ostis selle inimese osa Q. Pärast seda C remontis maja ja ehitas majandushoone,

tegeles majutusteenusega. Õues olid puhketoolid ja istutatud elupuud, mis on praegu juba

väga kõrged. C ehitas ka uue piirdeaia Kanali 9 vahele, mis on ka täna alles. Kelle kulul

piirdeaed ehitati, Z ei tea. Teab kindlalt, et tema isa toimetas oma kuludega ja C oma

kuludega, koos ei ole tehtud midagi.

21. Kanali 9 omanikku Z ei tunne. Z on isa juures tihti käinud, hoidnud seal oma kalandusasju

ja tehnikat, siis on näinud, et Kanali 9 krundile kerkis uus maja ja vana maja tehti korda. Z

mäletamist mööda oli Kanali 9 garaaž valmis ehitatud ka sel ajal, kui Q ostis kinnistu osa.

Kanali 9 omaniku suhetest C-ga ei tea Z midagi. Hageja soovib kolmelt kostjalt välja nõuda

oma maatüki osa. Z usub, et see on hageja maatükk, kuna mäletab, et vanasti samas kohas

kulges kahe krundi vahel vana piirdeaed, mis oli Kanali 9 vanast majast kaugel.

22. Z leiab, et kuna vaidlusalune maatükk ei ole tema valduses ega kasutuses ja tema ei ole

metallist piirdeaeda naabri krundile ehitanud, siis ei saa teda kohustada piirdeaeda eemaldama

ja maksma menetluskulusid. Z palub tema osas jätta hagi rahuldamata.

Kostjate C ja Q vastuhagi

23. 05.04.2021 esitasid C ja Q kohtule vastuhagi. Tulenevalt uutest selgunud asjaoludest –

mille kohaselt on Kanali tn 9 ja Kanali tn 11 kinnistu piiripunktis piirinael, mis asub kostjatele

kuuluva metallist piirdeaia jalgvärava keskel – on kostjatel enda õiguste kaitseks vajalik

esitada hageja vastu vastuhagi üle neile kuuluva kinnisasja piiri ulatuva piirdeaia osa

talumiseks.

24. Kostjad on seisukohal, et vaidlust ei ole selles, et metallist piirdeaed on Kanali tn 11

kinnisasja osaks. Kostja I ehitas piirdeaia teadmisel, et Kanali tn 9 ja Kanali tn 11 kinnistute

piir kulgeb mööda hageja garaaži välisseina ehk kostja I eeldas, et piiripunktiks on hagejale

kuuluva garaaži nurgas asuv piirinael (piirinael garaažinurgas on nähtav kostja I 23.09.2019. a

menetlusdokumendi lisas nr 5 esitatud fotolt). Nüüd on katastripiiride mõõdistamisel

selgunud, et tegelikkuses on kahe kinnistu piiripunktiks hoopis piirinael, mis asub

garaažinurgast 56 cm kaugusel.

25. Kostjad I ja II on seisukohal, et AÕS § 148 lõikest 2 tuleneva talumiskohustuse eeldused

on täidetud. Kostja I oli piirdeaeda ehitades heausklik, sest kostja I oli veendunud, et hageja

on garaaži püstitanud kahe kinnistu piirile. Kostja I veendumust kinnitas ka hiljem garaaži

nurka paigutatud piirinael. Kostja I rõhutab, et hageja garaaž oli aia rajamise ajaks juba

sellisel kujul olemas, ning kostjal I ei pidanud tekkima kahtlust, et ta ehitab piirialal või et

ehitis ulatuks üle naaberkinnisasja piiri. Kostjaga I sarnane mõistlik isik oleks samuti

eeldanud, et hageja on oma garaaži ehitanud kinnisasja piirile. Arvestades kinnistute

omavahelist paiknemist ja hageja garaaži asukohta on loogiline, et Kanali tn 11 kinnistu

piirdeaed ulatub kuni garaažini.

8(19)

26. Kostja II on samuti käitunud heas usus ning arvestanud põhjendatult sellega, et kinnistute

piir kulgeb piki hageja garaaži välisseina. Kostja II omandas kinnisasja 2004. aastal ning siis

oli vaidlusalune piirdeaed sellisel kujul olemas. Isik, kes omandas kinnistu sellisena, ei saa

olla piirdeaia ehitamise osas pahausklik. Hageja poolt ei ole piirdeaia osas tulnud enne

hagiavalduse esitamist mitte ühtegi vastuväidet.

27. Hageja piirdeaia püstitamise ajal AÕS § 148 lg 3 kohaselt sellele vastu ei vaielnud. Veelgi

enam – piirdeaed on sellisel kujul samas asukohas olnud kostjate mäletamist mööda ligi 20

aastat, hageja on seda sellisel kujul talunud ega ole ühtegi vastuväidet piirdeaia osas esitanud.

Hageja poolt on vastuolus hea usu põhimõttega nõuda samas asukohas ligi 20 aastat asunud

piirdeaia eemaldamist. Seega oli kostja I piirdeaeda rajades heausklik, mida täiendavalt

kinnitab kostjate hinnangul ka asjaolu, et hageja on piirdeaeda samas asukohas sellisel kujul

talunud ligi 20 aastat.

28. Kostjate hinnangul on koos kohustusega taluda piirdeaia osa, mis ulatub hageja

kinnisasjale, otstarbekas nõuda hagejalt ka vastava servituudi seadmist kostjatele kuuluva

kinnisasja kasuks ehk nn üleehitusservituudi seadmist.

29. Kuna kostjatel on vajalik endale kuuluvale kinnistule juurdepääsuks läbi jalgvärava

ületada osaliselt hagejale kuuluvat kinnistut, siis on kostjatel vajalik taotleda hagejalt ka

juurdepääsuservituuti. Servituudi määramine on vajalik ka selleks, et kostjatel oleks võimalik

jätkuvalt hooldada ja korrastada piirirajatiseks olevat elupuuhekki.

Kostjate I ja II ainuomandis olevale kinnistu osale toimub sissepääs läbi metallist piirdeaia,

jalgsi pääseb kinnistule läbi metallist piirdeaia jalgvärava, mis asub osaliselt hagejale

kuuluval maatükil. Jalgsi juurdepääsu servituudi seadmine ei riiva ega mõjuta kuidagi hageja

omandiõigust, kuna see ei kitsenda kuidagi hagejal enda kinnisasja kasutust.

30. Hageja on olemasolevat olukorda talunud ligi 20 aastat ning pole selle aja vältel esitanud

piirdeaia asukoha suhtes ühtegi vastuväidet. Pahatahtlik ja vastuolus hea usu põhimõttega

oleks olukord, kus kostjad oleks sunnitud oma piirdeaia lammutama ning rajama uue

piirdeaia. Samuti tooks piirdeaiaga seonduvad lammutus- ja ehitustööd kostjatele kaasa

ebaproportsionaalselt suured kulutused, mille kandmine ei ole asjaolusid arvestades

põhjendatud

31. Kostjad paluvad servituuditasu kindlaksmääramisel arvestada asjaolu, et kostjad on ala

koguaeg korrastanud ja hooldanud, nad on nõus seda ka edaspidi tegema ja tasaarvestama

korrashoiu ja hoolduskulud servituuditasuga, mis tuleks kostjatel hagejale tasuda. Kostjad on

nõus hüvitama osaliselt ka vaidlusaluse maa-ala (alla 1,96m2) eest hagejale maamaksu.

32. Eeltoodu alusel kostjad I ja II paluvad kohtul rahuldada vastuhagi ja

1) kohustada Y taluma Kanali tn 11, Pärnu linn asuva kinnistu osaks oleva metallist piirdeaia

ulatumist Kanali tn 9 kinnistule 56 cm osas.

2) Määrata piirdeaia osa talumise kohustuse ühekordne hüvitis vastavalt kohtu äranägemisele.

3) Kohustada Y andma nõusolek reaalservituudi seadmiseks Kanali tn 11, Pärnu linn asuva

kinnistu kasuks, mille sisuks on Kanali tn 11 kinnistu osaks oleva piirdeaia talumise kohustus

Kanali tn 9 kinnistul 56 cm ulatuses.

4) Määrata servituuditasu perioodilise hüvitisena vastavalt kohtu äranägemisele.

5) Kohustada Y andma nõusolek reaalservituudi seadmiseks Kanali tn 11, Pärnu linn asuva

kinnistu igakordsete omanike kasuks, mille sisuks on nõusolek lubada jalgsi ületada Kanali tn

9, Pärnu linn kinnistut osas, milles see on vajalik Kanali tn 11, Pärnu linn kinnistule

juurdepääsuks ja piirirajatise hooldamiseks.

9(19)

6) Määrata servituuditasu perioodilise hüvitisena vastavalt kohtu äranägemisele.

8) Jätta menetluskulud Y kanda.

Y vastus vastuhagile

33. Y vastuhagi ei tunnista. Asja materjalidest nähtuvalt taotleb Y kostjate ebaseaduslikust

valdusest oma kinnisasja osa kolmnurkse kujuga, mille kõige laiem külg on 56 cm pikk.

Sõltumata sellest, et sellele maatükile ei pruugi mahtuda prügikonteiner, ei välista see maatüki

kasutamist muul viisil (murulapina, lillepeenrana, ilupuu/põõsa kasvukohana jne). „Igal

omanikul on põhimõtteliselt õigus vallata ja kasutada oma omandit enda äranägemise järgi

ning tema õigusi piiravad üksnes teiste omanike või muude isikute õigused või üldised huvid

tervikuna“ (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-89-11). Seega ei ole käesolevas vaidluses tähtis, mis

eesmärgil soovib Y oma maatüki osa oma valdusesse. Oluline on siinkohal vaid asjaolu, kas

teiste isikute õigused või üldised huvid saavad kinnisasja omaniku õigust oma omandile

õiguspäraselt piirata.

34. Kostja I ja II vastuhagis leiavad, et neil on õigus naaberkinnistu omaniku õigust oma

maale tühise tasu eest piirata. Kostja I on varasemates kohtumenetlustes piirivaidlustes ei

olnud kordagi mõistliku kompromissiga nõus ja nõudnud Y-lt tema ehitiste eemaldamist, sh

ka täitemenetluse kaudu. Y on kahel korral kandnud nii menetluskulud kui ka

ümberehitamisega seotud kulud, kuigi kostja I ei ole suurt midagi sellega võitnud. Lisaks on

kostja I pidevalt kahjustanud naaberkinnistut ja omaniku vara, teadlikult (kasutades lisatoru)

suunates suvel korduvalt vihmavesi oma majapidamishoonelt naaberkrundile küttepuude

hoidmise asukohta (linnavalitsusele on esitatud mitmed kaebused). Kostja II toetab oma ema

käitumist. Kuna heanaaberlikke suhteid poolte vahel ammu ei ole, siis ei ole ka käesolevas

asjas kompromiss mõeldav.

35. Nõue nr 1 – kohustada Y taluma Kanali tn 11, Pärnu linn, asuva kinnistu osaks oleva

metallist piirdeaia ulatumist Kanali tn 9 kinnistule 56 cm osas ja määrata piirdeaia osa

talumise kohustuse ühekordne hüvitis vastavalt kohtu äranägemisele. Hagejal sellist

talumiskohustust ei ole. Kostjad I ja II pakuvad AÕS § 148 lg 2 kohaselt hüvitist. Kostja I ei

olnud metallist piirdeaia üle kinnistu piiri hageja kinnistule ehitamisel heauskne. Poolte vahel

ei ole vaidlust, et metallist piirdeaed on Kanali tn 11 kinnisasja osa, kuid piirdeaia osa –

jalgvärav – on piirdeaia iseseisev element, mis ulatub hageja kinnistule. Poolte vahel ei ole

vaidlust ka selles, et metallist piirdeaed koos jalgväravaga oli ehitatud pärast seda, kui sai

valmis hageja garaaž.

Hageja ehitas garaaži projekti alusel, millele anti ehitusluba 28.06.2001. a. Projekti lehele

„asendiplaan“ on enne ehitusloa saamist kostja I andnud oma nõusoleku. Projekti lehel

„asendiplaan“ (lisa 1) on selgelt märgitud projekteeritava hoone (garaaži) asukoht

piiripunktist nr 88 eemal; garaaž puutub kinnistu piiriga kokku vaid ühes kohas, tänavast

hoovi poole; eksida garaaži asukohas ei olnud võimalik. Kostja I oli teadlik, et garaaži seinast

tema kinnistu poole tekib kolmnurkne maa-ala, mis on osa hageja kinnistust. Samasugune

asendiplaan oli esitatud ka haldusasjas nr 3-15-439 kostja I vaidluses Pärnu linnaga. Tallinna

Halduskohtu 31.05.2016 otsuse (lisa 2) punktis 2 on kohus märkinud tuvastatud asjaoluna, et

kaebaja (Kostja I) on 2001. a ehitusprojektile nõusoleku andnud (tlk 82) ning 28.06.2001

ehitusloa vaidlustamiseks on tühistamiskaebuse tähtaeg ammu möödunud. Kohtumenetlus

toimus kostja I kaebuses ehitusloale, mille alusel pidi hageja lammutama üle kostjate kinnistu

piiri ulatunud garaaži hoone osa, mille lammutamist kostja I ise on nõudnud. Samuti on tol

ajal Kostja I andnud nõusoleku, et garaaži pikkuseks Kanali tänava poolt on 3,7 m, mida oleks

Kostja I saanud kontrollida lihtsa mõõtmisega mõõdulindi abil ja veenduda, et garaaži

välissein kinnistu piirile ei jõua. Pöördudes Pärnu Linnavalitsuse poole 26.11.2003, on kostja

I veel kord mh kinnitanud, et ta on andnud nõusoleku garaaži ehitamiseks.

10(19)

Kostja I ei saanud eeldada, et piiripunktiks on see koht, kus paikneb täna piirinael, sest

garaaži valmimisel seda piirinaela ei olnud. Kostja ei ole seda tõendanud. Puuduvad tõendid,

millal või kelle poolt (võib olla kostja I enda poolt) see piirinael paigaldati, samuti ei suutnud

seda tuvastada ei Maa-amet (2020. aasta detsembris) ega viimane maamõõtja (2021. aasta

märtsis). Kõik maamõõtmisega tegelenud isikud on tuvastanud, et piiripunkt nr 88 asub ka

täna samas asukohas, kus ta asus katastriüksuste ja kinnistute moodustamisel. Kuna kostja ei

ole tõendanud, mis ajal on ta piirdeaia ehitanud, siis jäi tõendamata ka kostja I väide, et

piirdeaed on samas kohas olnud juba 20 aastat. Kostja I ei ole heauskne, kuna ta on teadlikult

ehitanud piirdeaia üle hageja kinnistu.

36. AÕS § 148 lg 3 võib naaberkinnisasja omanik nõuda ehitajalt oma kinnisasja piiridesse

ulatuva ehitise osa kõrvaldamist, kui ehitaja on pahauskne. Kostja I on pahauskne, kuna teadis

sellest, et ehitab piirdeaia üle kinnistute piiri hageja kinnistule. Kuna kostja I esitas hagi

eesmärgil oma piirdeaed hageja kinnistul säilitada, tuleb jätta hagi selles osas rahuldamata.

37. Kostja II taotleb samuti metallist piirdeaia osas hageja talumiskohustuse tuvastamist.

Vastuhagi punktis 4.4 kostja II selgitab, et kui tema omandas 2004. aastal Kanali tn 11

kinnistu osa, piirdeaed sellisel (ilmselt tänasel kujul) oli juba olemas. Sellest hageja järeldab,

et kostja II ei ole piirdeaeda ehitanud, seega kostjal II puudub ka nõudeõigus hageja vastu

seda taluda.

Kostja II selgitas veel, et hageja poolt ei ole temale tulnud mitte ühtegi vastuväidet. Kostja II

on käitunud hea usus ning arvestanud sellega, et kinnistute piir kulgeb piki hageja garaaži

välisseina. Hageja selgitab, et temal ei saanud olla vastuväiteid kaasomaniku vastu, kes ei ole

piirdeaia ehitanud (kostja II elab Soomes ja krundil ei toimeta). Et kostja II uskus oma ema

(Kostjat I) või oli kuidagi teisiti (kostja II ei selgita) ekslikult teadlik, et kinnistute piir kulgeb

piki garaaži välisseina, ei anna talle õigust nõuda piirdeaia säilitamist hageja kinnistul.

38. Nõue nr 2 – kohustada Y andma nõusolek reaalservituudi seadmiseks Kanali tn 11, Pärnu

linn, asuva kinnistu kasuks, mille sisuks on Kanali tn 11 kinnistu osaks oleva piirdeaia

talumise kohustus Kanali tn 9 kinnistul 56 cm ulatuses ja määrata servituuditasu perioodilise

hüvitisena vastavalt kohtu äranägemisel. Kuna nõue nr 1 tuleb jätta rahuldamata, tuleb jätta

rahuldamata ja nõue nr 2.

39. Nõue nr 3 - kohustada Y andma nõusolek reaalservituudi seadmiseks Kanali tn 11, Pärnu

linn, asuva kinnistu igakordsete omanike kasuks, mille sisuks on nõusolek lubada jalgsi

ületada Kanali tn 9, Pärnu linn, kinnistut osas, milles see on vajalik Kanali tn 11, Pärnu linn,

kinnistule juurdepääsuks ja piirirajatise hooldamiseks ning määrata servituuditasu perioodilise

hüvitisena vastavalt kohtu äranägemisele.

Kostja I ja kostja II reaalservituudi seadmist Kanali tn 9 kinnistu osale Kanali tn 11 kinnistu

kasuks, et kõigil isikutel jalgsi Kanali tn 11 kinnistule pääsemiseks ja piirirajatise

hooldamiseks. Hageja hinnangul sisaldab nõue nr 3 kaks erinevat nõuet, mille rahuldamiseks

on vaja tuvastada erinevate eelduste olemasolu. Hageja arvates selliseid eeldusi ei ole

võimalik tuvastada.

40. Kostjad I ja II soovivad juurdepääsu oma kinnistule ja seda läbi jalgvärava, mis asub

hageja kinnistul. AÕS § 156 järgi on juurdepääsu nõude rahuldamise esimene eeldus avalikult

teelt vajaliku juurdepääsu puudumine avaldaja kinnisasjale. See eeldus ei ole täidetud, kuna

Kanali tn 11 kinnistu piirneb hoovi pikkuses avaliku teega – Kanali tänavaga.

Kostja I on rikkunud kokkulepet, mille kohaselt ka hageja ehitised asusid mingil määral

kostjate kinnistul. Kostja I kahel korral (esialgselt 2008. aastal) on pöördunud kohtusse

nõuetega, et hageja eemaldaks oma ehitiste osad tema kinnistult (teine nõue puudutas ca 2 cm

ületamist). Hageja pidi lammutama (ümber ehitama) osa garaaži hoonest ja puukuuri ning

11(19)

sellega on kandnud märkimisväärsed kulutused (ca 9000 eurot). Selle kõrval ei ole

tõsiseltvõetav kostjate väide, et jalgvärava eemaldamisega kaasnevad ebaproportsionaalselt

suured kulud. Väidetavate kulude suurus ei ole kostjate poolt ka tõendatud. Käesolevas

vaidluses ei saa kaaluda, kas hageja kinnistu koormamine võiks kostjate jaoks olla oluliselt

odavam, võrreldes uue sissepääsu rajamisega. Hageja on õigustatult soovinud kostjate

kasutusest oma maatüki osa kätte saada ja selleks tuleb eemaldada ka piirdeaia osa koos

jalgväravaga. Kostjad eksivad, kui väidavad, et piirdeaia olemasolu hageja kinnistu osal ei

kitsenda hageja õigust oma kinnisasja kasutada oma äranägemisel. Hageja ei soovi oma

kinnistu osal näha metallist rajatist. Hageja soovib arendada maatüki osa arhitektuurselt

temale sobivamas stiilis (ei pea prügikonteiner asuma).

Hageja ei nõustu juurdepääsuga läbi tema kinnistu ka selle tõttu, et kostjad, kes tegelevad (kas

kostja I või kostja II või mõlemad koos) oma kinnistul majutusteenuse osutamisega, soovivad

juurdepääsu kõigile isikutele, st ka turistidele. Kostjate kinnistu ei ole ärimaa sihtotstarbega ja

suure hulga inimeste poolt kasutamiseks ette nähtud ei ole. Kui kostjad soovivad edasi

majutusteenuse osutamisega tegeleda, siis peavad nad seda tegema üksnes oma kinnistul.

41. Kostjad seostavad juurdepääsu nõuet vajadusega hooldada piirirajatiseks peetud

elupuuhekki. Kostjad ei ole põhjendanud, kus asub elupuuhekk, milliste parameetritega

elupuuhekk, millist hooldust kostjad silmas peavad ja miks seda on vaja teha üksnes hageja

maatüki osa pealt. Asjas esitatud plaanidest nähtub, et tegemist ei ole elupuuhekiga, kolm

kostjate kinnistul asuvat elupuud ei puutu omavahel kokku, et moodustada ühtne elupuuhekk.

Jääb arusaamatuks, kuidas siiani pääsesid kostjad nende elupuude hooldamiseks, mis on

istutatud garaaži seina vastas. Hageja hinnangul on kostjate väited otsitud ja tegelikult

alusetud. Ülaltoodust tulenevalt tuleb ka see nõue jätta rahuldamata.

42. Hageja palub jätta kostja I ja kostja II vastuhagi täies ulatuses rahuldamata ja vastuhagi

menetluskulud kostja I ja kostja II kanda.

Esimese astme kohtu otsus

43. Maakohus rahuldas Y hagi C, Q ja Z vastu kinnisasja ebaseaduslikust valdusest

väljanõudmiseks. Nõudis C, Q ja Z ebaseaduslikust valdusest välja Y valdusesse aadressil

Kanali 9/Väike Posti 39, Pärnu linn, Pärnu linn, registriosa nr 15105, asuva kinnistu osa

vastavalt otsuse lisaks olevale plaanile. Määras kohtuotsuse täitmise korra. Jättis rahuldamata

C ja Q vastuhagi Y vastu. Y menetluskulud jättis võrdsetes osades C ja Q kanda. Kostjate

menetluskulud jäid iga kostja enda kanda. Määras kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

44. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt vaidlust ei ole selles, et kostjate kaasomandis oleva

Kanali 11 kinnisasja Kanali tänava äärne piirdeaed on ehitatud hageja garaaži seinani ning

asub 60 cm ulatuses (s.o aiapost ja osa jalgväravast) hageja kinnisasjal aadressiga Kanali

9/Väike-Posti 39. Pooled ei vaidle selle üle, et kostjad I ja II istutasid hageja garaaži seina

äärde 3 elupuud ja hagiavalduse 17.07.2019 esitamise ajal asusid hageja maatükil ka kaks

kostjatele kuuluvat lillekonteinerit. Pärnu linnavalitsuse planeerimisosakonna 15.09.2020

teate ja sellele lisatud 10.01.2018. a kinnistute piirialal tehtud geodeetilise mõõdistuse plaani

järgi jäävad elupuud Kanali tn 11 piiresse, kuid tuleb nõustuda hageja seisukohaga, et plaanil

ei ole puude asukoht täpne, vaid tegemist on kõrghaljastuse tähisega.

45. Asjas ei saa olla vaidlust, et vaidlusalune 1,96 m2 (mõnel dokumendil on maatüki

suuruseks märgitud ka 1,98 m2) suurune maatükk kuulub hagejale, kuid faktiliselt on Kanali

11 kinnisasja kaasomanike valduses. Eelkõige C ja Q otseses valduses, sest nemad kasutavad

Kanali 11 kinnistule pääsemiseks jalgväravat, mis osaliselt ulatub hageja kinnistule.

Kolmanda kostja, Z, kasutuses on Kanali 11 kinnistust osa, mis ei piirne Kanali 9 kinnisasjaga

ja on ka kostjate I ja II valdusest eraldatud kinnistusisese aiaga.

12(19)

C-le ja Q-le kuulub kummalegi 1/4 mõttelist osa Kanali 11 kinnistust, Z omandiosa suurus on

2/4 mõttelist osa.

46. Kohus on seisukohal, et Y valduse väljanõudmise hagi rahuldamine sõltub sellest, kas

kostjate kinnistult hageja kinnistule ulatuv piirdeaed on ehitatud heauskselt ja kas hageja on

seetõttu kohustatud seda taluma. Kui Y on kohustatud piirdeaeda taluma, võib mõistlikkuse ja

hea usu põhimõttest tulenevalt ulatuda talumiskohustus ka sellele, et piirdeaed jätab hagejale

kuuluva väikese maatüki sisuliselt kostjate valdusesse. On ju piirdeaia eesmärk eraldada

kinnisasi teistest kinnisasjadest.

Asjas ei olnud vaidlust, et Kanali 9 ja Kanali 11 vahelist piiri tähistab plaanidel piiripunkt nr

88. Kostjate I ja II väidetel hageja garaaži ehitades likvideeris Kanali tn poolses otsas varem

piiripunktiks olnud betoonposti ja arooniaheki. See ei tähenda, et piiripunkti asukoht garaaži

ehitamise käigus muutus. Kohtule esitatud tõendid (Kanali tn 9 kinnistu plaan 19.07.1995,

piiriandmed ja piiril asuvate hoonete plaan (I kd, lk 101 - 107); fotod I kd, lk 8-9; Maa-ameti

03.12.2020 vastus (I kd, lk 136-137) tõendavad, et piiripunkt nr 88 (asfaldinael) asub Kanali

11 jalgvärava keskel ja selle asukoht ka kontrollmõõdistamistel vastas 14.07.1995 koostatud

piiriprotokolli kantud piiriandmetele, asfaldinaela asukoha erinevus asukohast katastrikaardil

on 0,04 m (tiheasustusega alal koordinaatide määramise suurim lubatav viga riikliku või

kohaliku geodeetilise võrgu suhtes on 0,10 m; vt Keskkonnaministri 14.08.2018 määruse nr

30 „Katastriüksuse moodustamise kord“ § 17 lg 13)). Kontrollmõõdistamise tulemusel on

kindlaks tehtud, et jalgvärava keskel asuv asfaldinael asub nõutava mõõtmistäpsuse ulatuses

samas kohas, kus kunagi oli piiriprotokollides kirjeldatud piirimärk (aiaposti lõunanurk).

Hageja garaažinurga juures asuv teine asfaldinael piiriandmetega ei sobi.

Samuti on menetluse ajal 23.03.2021 kõikide menetlusosaliste juuresolekul tehtud

katastrimõõdistamine ning selle alusel koostatud piiriprotokollid (II kd, lk 65-74), kostjad on

piiriprotokollid 2021. a aprillis digitaalselt allkirjastatud. Piiriprotokollides kajastatu kohaselt

mõõdistamise tulemusel selgus, et Kanali tn 11 ja Kanali tn 9//Väike-Posti tn 39

katastriüksuse mõõdetud piirimärgid on katastris registreeritud piiriandmetega vastavuses.

Kanali tn 9//Väike-Posti tn 39 ka Kanali 11 katastriüksuse ühise piiripunkti nr 7

piiriandmetele vastavas asukohas, jalgvärava keskel asuv piirinael asub nõutava

mõõdistamistäpsuse ulatuses samas kohas, kus kunagi oli piiriprotokollides kirjeldatud

piirimärk (aiaposti lõunanurk). Piiripunktis nr 7 asuvast piirinaelast 56 cm kaugusel Kanali tn

9//Väike-Posti tn 39 hoone nurga juures on veel üks piirinael, mille tekke kohta kohalviibinud

isikud infot ei osanud anda. Samuti puudub info selle kohta, et Kanali tn 11 ja Kanali tn

9//Väike-Posti tn 39 katastriüksustel oleks peale esmamoodustamist tehtud täiendavaid

mõõtmisi. Kirjelduse põhjal ei ole kahtlust, et 2021. a mõõdistamisel uus piiripunkti number 7

vastab varasemale piiripunktile number 88 (varem piirimärgiks olnud aiaposti lõunanurk,

nüüd piirinael).

47. Kostjad ei ole tõendanud, et kostja I järgis piirialal ehitades käibes vajalikku hoolsust,

kontrollis piiri asukohta piisavalt ning et ta ei teadnud ega pidanudki teadma, et piirdeaed

ulatub osaliselt võõrale kinnisasjale. Tuleb nõustuda hageja seisukohaga, et Kanali 11

piirdeaia rajamisel ei olnud aia rajamist korraldanud kaasomanik C heauskne. C-le pidi olema

teada, et naaberkinnistule ehitatud garaaž ei paikne täpselt kinnistute piiril. C on andnud 2003.

aastal Kanali tn 9 maa-ala plaanile tehnovõrkudega (II kd, lk 99) oma nõusoleku Y poolt

Kanali 9 kinnistule garaaži ehitamise kohta. Asendiplaanil on selgelt näha, et kavandatav

ehitis paikneb kinnistute vahelise piiri suhtes nurga all: garaaži seina, kahe kinnistu vahelise

piiri ja Kanali tänava vahele moodustub kolmnurkne maatükk. Plaanil on piiripunkti nr 88

läheduses piirimärgi asukohatähis ainult Kanali 11 ja Kanali 9 kinnistute vahelise piiri Kanali

tänava poolses otsas. Hageja garaaži nurga juures piirimärgi tähist ei ole. Plaanilt on

kahtlusteta aru saadav, et hageja garaaži sein vähemalt Kanali tn poolses otsas ei kulge täpselt

13(19)

mööda piiri.

C ei saanud eeldada, et hageja garaaži ehitamisel plaanile kantud asukohta ei järginud. Seega

ei saanud kostja C 2003. aastal nõusoleku andmisel ega ka pärast hageja garaaži valmimist

2004. aastal Kanali tn 11 kinnistule uue piirdeaia ehitamisel eeldada, et piiripunkt nr 88 võib

asuda hageja garaažiseina juures ning et hageja garaažiseinani ulatuv piirdeaed asub tervikuna

Kanali 11 kinnistul.

48. Kuna kostja I enne aia ehitamist piiri tegelikku asukohta ei kontrollinud ning talle pidi

teada olema, et hageja garaažisein ei asu piiril, ei olnud kostja I hageja kinnistule ulatuva

piirdeaia ehitamisel heauskne.

Üleehitust ei muuda heauskseks see, kui hageja üle kinnistu piiri ehitamisele viivitamata vastu

ei vaielnud. Riigikohus on 01.04.2016 lahendis tsiviilasjas nr 3-2-1-136-15 muu hulgas

märkinud, et kui kinnisasja omanik teab piirdeaeda rajades, et ehitis ulatub üle tema kinnisasja

piiri naaberkinnisasjale, ei saa teda lugeda AÕS § 148 lg 2 mõttes heauskseks. Seda järeldust

ei muuda asjaolu, et kinnisasja omanikul on üle oma kinnisasja piiri naaberkinnisasjale

ehitamiseks naaberkinnisasja omaniku nõusolek.

Pahausksuse tuvastamise korral ei oma tähtsust ning kohus ei pea kontrollima, kas koormatud

kinnisasja omanik üleehitamisele vastu vaidles või kas ta tegi seda õigeaegselt.

Kui tegemist on pahauskse piiriülese ehitamisega, on naaberkinnisasja omanikul õigus nõuda

hagejalt oma kinnisasja piiridesse ulatuva ehitise osa kõrvaldamist.

49. Kohus ei nõustu kostjate seisukohaga, et kuna osaliselt on garaažisein vahetult piiri kõrval

(asjas ei ole tõendeid, et garaažisein mingis osas ulatuks kostjate kinnistule, hageja on selle

osa lammutanud), siis kannab kogu garaažisein ühtset piirirajatise funktsiooni. Praegusel

juhul on olukord, kus garaaž asub täielikult Y-le kuuluval kinnistul ning garaaži ja kostjatele

kuuluva kinnistu piiri vahele jääb veel 1,96m2 suurune maatükk. Kohus möönab, et

garaažiseina kõrvale Kanali 11 kinnistu poole jääva maatüki kolmnurkne kuju ja mõõtmed

piiravad selle kasutamise praktilisust, kuid see ei anna alust jätta rahuldamata kinnisasja

omaniku valduse vabastamise nõuet õigusliku aluseta valdaja vastu. Hageja on maatüki

omanik ning tal on õigus oma kinnisasja kasutada.

50. Isegi juhul kui käsitada garaaži kõrvale istutatud elupuid piirirajatistena, mis seaduse järgi

on hageja ja kostjate kui piirinaabrite ühiskasutuses, on hageja juurdepääs ka väidetavale

piirirajatisele piiratud kostjate piirdeaiaga. Kostjad väidavad, et ei tee hagejale juurdepääsu

takistusi ja hageja võib vaidlusalusele maatükile ka oma lilli panna, kuid hageja juurdepääs

oma maatükile jääb ikkagi piiratuks ja sõltuks kostja(te) suvast. Hageja ja kostja I vahel on

olnud mitmeid kohtuvaidlusi. Seda arvestades ei saa hagejale ette heita hea usu põhimõtte

rikkumist sellega, et ta nõuab aia eemaldamist ja valduse vabastamist, kuigi nägi aia

ehitamist, ei vaielnud sellele vastu ja on olukorda ligi 20 aastat talunud. Nagu märgitud,

pahauskse üleehituse korral ei sõltu valduse vabastamise ja üle piiri ehitatud rajatise

eemaldamise nõue sellest, kas hageja ehitamisele vastu vaidles.

Hageja ei ole faktiliselt olukorda ka talunud, sest poolte vahel on just kinnistute vahelise piiri

ja üleehitamisega seoses vähemalt 2008.aastast olnud kohtuvaidlus (I kd, lk 86-88). Hageja

enda sõnul pidas garaaži ehitamisel tõepoolest silmas, et see jääb piirirajatiseks – hageja

soovis kinnistute vahelist piiri sellega otseks ajada, et piir hakanuks edaspidi kulgema

paralleelselt hageja garaažiseinaga, mitte ehitis ei oleks piiri suhtes nurga all. Selle tagajärjeks

aga oli kinnistu tagumises osas 2 m2 üleehitus kostjate kinnistule ja kostjate kinnistust

kolmnurkse maatüki tekkimine, mis oli hageja valduses.

Kostjate I ja II väited piirdeaia osa ümbertõstmise suurte kulude kohta ei anna alust jätta Y

14(19)

hagi rahuldamata. Õigusliku aluseta valduse lõpetamiseks ja valduse tagastamise nõude

rahuldamise korral ei oma tähtsust pahauskse üleehituse kõrvaldamise kulude maksumus.

Hageja on ka esile toonud, et kostjate piirdeaia ümbertõstmise kulud on marginaalsed,

võrreldes kostja I nõudmisel hageja poolt hoone osa likvideerimiseks teha tulnud kuludega.

Y hagi tuleb rahuldada ja kostjaid kohustada vabastama Y-le kuuluv maatükk ebaseaduslikust

valdusest.

51. Õiguslikult põhjendatud ei ole kostjate I ja II vastuhagis esitatud nõuded koos

talumiskohustuste tuvastamisega seada üleehituse ja juurdepääsu servituudid. Isegi juhul, kui

piirdeaed oleks ehitatud heauskselt üle hageja kinnistu piiri, oleks hageja seadusest tulenevalt

kohustatud seda taluma, kuid hagejal ei ole kohustust anda tahteavaldusi servituudi

seadmiseks. Üleehituse servituut saab tekkida ainult üleehitamise kokkuleppe olemasolu

korral, sellise kokkuleppe olemasolu poolte vahel ei ole kostjad I ja II tõendanud. Kostja III

on hageja nõudeid menetluses läbivalt sisuliselt tunnustanud, kuid leiab, et tema hageja

õiguste rikkumise eest ei vastuta.

52. Asjas ei ole vaidlust, et kostjate kinnistu asub avalikult kasutatava Kanali tänava ääres

ning vaidlusalune jalgvärav ei ole ainus juurdepääs kinnistule. Hageja kinnistule ulatuva

piirdeaia osa (sh jalgvärava) ümber tõstmine ei kahjusta Kanali 11 omanike juurdepääsu

avalikult kasutatavale teele, kostjatel on võimalik rajada uus jalgvärav piirdeaia osasse, mis

jääb kostjate kinnistu kohale. AÕS § 156 lg-s 1 sätestatud eeldusi avalikult kasutatavale teele

juurdepääsuks üle võõra kinnisasja ei esine, seega kostjatel I ja II ei saa olla hageja vastu ka

juurdepääsu servituudi seadmise nõuet.

53. Hageja taotlusel ja TsMS § 445 lg 1 alusel kohus määrab kindlaks otsuse täitmise viisi ja

korra ning täitmise tähtaja. Kuna hageja valdust takistab eelkõige kostjate kinnistule rajatud ja

üle piiri ehitatud piirdeaed, on põhjendatud kohtuotsuse täitmiseks kohustada kostjaid

piirdeaia osa hageja kinnistult eemaldama.

Kostjate C ja Q apellatsioonkaebus

54. Kostjad paluvad tühistada Pärnu Maakohtu 01.06.2022. a otsus tervikuna, s.o osas,

millega rahuldati Y hagi C, Q ja Z vastu kinnisasja ebaseaduslikust valdusest väljanõudmiseks

ning jäeti rahuldamata C ja Q vastuhagi Y kohustamiseks, samuti menetluskulude jaotuse

osas. Teha uus otsus ning sõnastada otsuse resolutsioon järgmisena: Jätta Y hagi rahuldamata.

Rahuldada C ja Q vastuhagi, millega kohustada Y taluma Kanali tn 11, Pärnu linn asuva

kinnistu osaks oleva metallist piirdeaia ulatumist Kanali tn 9 kinnistule 56cm osas. Määrata

piirdeaia osa talumise kohustuse ühekordne hüvitis vastavalt kohtu äranägemisele. Kohustada

Y andma nõusolek reaalservituudi seadmiseks Kanali tn 11, Pärnu linn asuva kinnistu kasuks,

mille sisuks on Kanali tn 11 kinnistu osaks oleva piirdeaia talumise kohustus Kanali tn 9

kinnistul 56cm ulatuses. Määrata servituuditasu perioodilise hüvitisena vastavalt kohtu

äranägemisele. Kohustada Y andma nõusolek reaalservituudi seadmiseks Kanali tn 11, Pärnu

linn asuva kinnistu igakordsete omanike kasuks, mille sisuks on nõusolek lubada jalgsi

ületada Kanali tn 9, Pärnu linn kinnistut osas, milles see on vajalik Kanali tn 11, Pärnu linn

kinnistule juurdepääsuks ja piirirajatise hooldamiseks. Määrata servituuditasu perioodilise

hüvitisena vastavalt kohtu äranägemisele. Alternatiivselt tuvastada Y kohustus taluda Kanali

tn 11, Pärnu linn asuva kinnistu osaks oleva metallist piirdeaia ulatumist Kanali tn 9

kinnistule 56cm osas. Alternatiivselt saata asi uuesti lahendandamiseks maakohtule.

55. Apellatsioonkaebuses leiavad kostjad I ja II, et maakohus on ebaõigesti kohaldanud AÕS

§ 151 lõiget 1. Kostjate hinnangul tuleb hageja garaaži välisseina tervikuna käsitleda kui

piirirajatist. Kuivõrd on piirirajatis naabrite ühiskasutuses, siis peab ühiskasutuses olema ka

vaidlusalune ala 1,96m2, kuna üksnes selle ala kaudu on võimalik piirirajatisele juurde

15(19)

pääseda, sh teostada hooldustöid.

56. Vaidlust ei saa olla selles, et osaliselt asub hageja garaaži välissein täpselt kinnistute piiril.

Kostjad on seisukohal, et üks ja sama terviklik ehitise osa (välissein) ei saa olla üheaegselt

osaliselt piirirajatis ja osaliselt mitte.

57. Maakohus on täiendavalt jätnud arvestamata AÕS § 39 lõike 1, mille kohaselt lõpeb

valdus, kui valdaja loobub tegelikust võimust asja üle või kaotab selle muul viisil. Kostjad on

seisukohal, et otsusega ehitada garaaž osaliselt kinnistu piiriga paralleelselt ja osaliselt nn

sisselõikega enda kinnistule, on hageja teadlikult loobunud vaidlusaluse ala (1,96m2) osas

AÕS § 39 lõike 1 mõttes oma valdusest, kuna garaaži asukohavalik oli hageja teadlik otsus

ning hageja teadis sel ajahetkel enda sõnul täpselt, kus kahe kinnistu piir kulgeb. Samuti

tõendab soovi muuta kinnistute piiride asukohta selliselt, et piir kulgeks täpselt mööda garaaži

välisseina käesoleva apellatsioonkaebuse lisas 1 esitatud dokument. Seega on hageja garaaži 6

rajanud teadlikult selliselt, et on vaidlusaluse maa-ala osas oma valdusest loobunud.

58. Kostjad ei nõustu maakohtu seisukohaga, et kostja C on käitunud piirdeaeda rajades

pahausklikult. Maakohus ei ole arvestanud faktilisi asjaolusid ega poolte varasemat käitumist,

sh hageja otsust rajada garaaž selliselt, et garaaži ja piiri vahele jääv 1,96m2 maa-ala jääks

garaažist kostjate kinnistu poole. Kostjatel on samas asukohas asunud piirdeaed väga pikka

aega. Garaaži püstitamisega hageja enda poolt valitud asukohta loobus hageja sisuliselt

vaidlusaluse maa-ala kasutamisest.

59. Veelgi enam – maakohus on ise tuvastanud, et garaaži ehitamisel pidaski hageja silmas, et

garaaž jääb piirirajatiseks ning hageja soovis kinnistute vahelist piiri sellega otseks ajada, et

piir hakanuks edaspidi kulgema paralleelselt hageja garaažiseinaga, mitte ehitis ei oleks piiri

suhtes nurga all.

60. Maakohus on põhjendamatult väikese kaalu andnud ka kostjate korduvatele rõhutustele, et

kostjate piirdeaed ei ole kunagi olnud suletud ning hagejale on tagatud jalgvärava kaudu

piiramatu ja takistamatu ligipääs vaidlusalusele 1,96m2 suurusele alale. Samal ajal on

maakohus õigesti möönnud, et vaidlusalune 1,96m2 suurune ala on oma kuju ja pindala tõttu

sisuliselt kasutuskõlbmatu ehk hagejal ei ole võimalik seda ala otstarbekalt ja

eesmärgipäraselt kasutada. Ometi ei ole kostjad kunagi teinud ühtegi takistust hagejale seda

vaidlusalust ala kasutada, sest jalgvärav, mille kaudu vaidlusalusele alale ligi pääseb, on

ööpäevaringselt avatud.

61. Maakohus ei ole ka arvestanud arhitektuursete ja linnaehituslike tingimustega. Olukorras,

kus kostjate piirdeaia ning hageja garaaži vahel oleks ca 60 sendimeetri tühimik (ehk olukord,

kus piirdeaed oleks eemaldatud), muudaks see linnaehituslikult tänavalt avaneva vaate

ebaesteetiliseks ning avalikku huvi riivavaks. Samuti vähendaks selline olukord kostjate

hinnangul mõlema kinnistu turvalisust, kuna võib luua võimaluse 1,96m2 ala peal segamatult

tegutseda, s.o 1,96m2 suurusele alale on võimalik tänavalt takistamatult ligi pääseda ning ala

asukoht omakorda loob võimaluse märkamatult kas siseneda ebaseaduslikult Kanali tn 11

kinnistule või kahjustada Kanali tn 9 garaaži.

62. Olukorras, kus hageja on esmalt ise loobunud vaidlusaluse 1,96m2 suuruse maa-ala

kasutusest ning seejärel talunud faktilist olukorda ligi 20 aastat, on hageja poolt esitatud nõue

vastuolus hea usu põhimõttega. Praegusel juhul on hageja kohtusse pöördumise tegelikuks

motiiviks olnud kostjatele kahju tekitamine ning hageja ei ole seda olukorda kostjate

hinnangul ka sisuliselt varjanud, vaid eesmärk tekitada kostjatele kahju nähtub hageja enda

seisukohtadest käesolevas menetluses (vt muuhulgas maakohtu otsuse punkti 64). Maakohus

näib olevat nõustunud hagejaga, justkui oleks hageja hagiavaldus (valduse väljanõudmine)

praegusel juhul põhjendatud sellega, et varasemalt on kohus rahuldanud kostjate vastuhagi

16(19)

hoopis teises kohtuasjas, kus vaidluse ese oli hoopis erinev, samuti erinesid tehiolud.

63. Kuivõrd on maakohus jätnud kostjate vastuhagi rahuldamata samadel põhjendustel,

millega rahuldas hagi, siis on kõik eelnimetatud põhjendused asjakohased ka vastuhagi

rahuldamata jätmisel.

64. Täiendavalt on maakohus eksinud menetluskulude kindlaksmääramisel ja menetluskulude

jaotuses. Pärast maakohtu selgitusi muutis hageja hagiavaldust ja taotletavat kohtuotsuse

täitmise korda ning loobus Kanali tn 11 kinnistul kasvava elupuuheki raiumise nõudest.

Samas ei ole maakohus vähendanud selle nõudega seoses hageja menetluskulu ega arvestanud

ka kostjate poolt vastava nõudega seotud menetluskulu, mis oleks tulnud hagejalt välja

mõista. Seega on maakohtu otsus menetluskulude jaotuse osas vastuolus TsMS § 175 lõikega

1. Vastus apellatsioonkaebustele

65. Vastustaja vaidles esitatud apellatsioonkaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata ning

menetluskulud teise poole kanda.

Ringkonnakohtu seisukoht

66. Ringkonnakohus, tutvunud tsiviilasja materjalidega, leiab, et maakohtu otsus tuleb

tühistada osaliselt, osas, milles maakohus rahuldas hagi ja jättis vastuhagi rahuldamata nõudes

kohustada Y taluma Kanali tn 11, Pärnu linn asuva kinnistu osaks oleva metallist piirdeaia

ulatumist Kanali tn 9 kinnistule 56cm osas ja menetluskulude jaotuse osas ning teha tühistatud

osas uus otsus, millega jätta hagi rahuldamata, rahuldada vastuhagi osaliselt nõudes kohustada

Y taluma Kanali tn 11, Pärnu linn asuva kinnistu osaks oleva metallist piirdeaia ulatumist

Kanali tn 9 kinnistule 56cm osas ning teha uus menetluskulude jaotus. Muus osas jätta

maakohtu otsus muutmata. Kostjate I ja II apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

67. Asja materjalidest nähtub:

- Y-le (hageja) kuulub kinnistu aadressiga Pärnu linn, Kanali tn 9/Väike-Posti 39, registriosa

nr 15105, maatüki katastritunnusega 62511:060:2250 ning pindalaga 925 m2

-C-le, Q-le ja Z-le (kostjad) kuulub kinnistu asukohaga Pärnu linn, Kanali tn 11, registriosa nr

31605, katastritunnus 62511:060:2300. C-le ja Q-le kuulub kummalegi 1/4 mõttelist osa

Kanali 11 kinnistust, Z omandiosa suurus on 2/4 mõttelist osa. Kinnistusraamatusse ei ole

kantud Kanali 11 kinnisasja kaasomanike vahelist kinnistu kasutuskorda.

-Eelnimetatud kinnistud paiknevad kõrvuti.

-Pärnus, Kanali 9 ja Kanali 11asuva maa erastamine ja kinnistute moodustamine toimus

üheaegselt, 1995. aastal. Katastriüksused moodustati mõõdistamise teel, mille käigus oli

12.07.1995 koostatud ka piiriprotokoll (I kd, tlk 134). Piiriprotokolli kohaselt kinnistute

vaheline piir oli tähistatud järgmiselt: piiripunkt nr 89 – metallist aiapost ja nr 88 – aiaposti

lõunanurk (käesolevas asjas vaidlusalune piiripunkt).

- Hageja ehitas kinnistute piiri lähedale 2004. a garaaži, kostja I andis selle ehitamiseks

nõusoleku (II kd, tlk 99).

-Enne garaaži ehitamist lammutas hageja senise piirirajatise (aia) kahe kinnistu vahel ja kostja

I temale kuuluva kinnistu ja avalikult kasutatava tee vahel olnud piirirajatise (aia).

Ehitustööde käigus eemaldati piiripunkti nr 88 tähis.

-Hageja soovis garaaži ehitamisel, et see jääb piirirajatiseks – hageja soovis kinnistute vahelist

piiri sellega otseks ajada selliselt, et piir hakanuks edaspidi kulgema paralleelselt hageja

garaažiseinaga, vältides sellega seda, et ehitis on piiri suhtes nurga all. Selliselt ehitise

paigutamise tagajärjeks kinnistule oli see, et ehitatud garaaži välisseina ja pooltele kuuluvate

17(19)

kinnistute piiri vahele jäi kolmnurkse kujuga maatükk, mille suuruseks on 1,96 m2, selle

kolmnurkse maatüki kõige laiem külg on 56 cm (I kd, tlk 11).

-Peale hageja garaaži valmimist ehitas kostja I uue piirdeaia selliselt, et Kanali 11 kinnisasja

Kanali tänava äärne piirdeaed on ehitatud hageja garaaži seinani ning asub 56 cm ulatuses

(s.o üks aiapost ja osa jalgväravast) hageja kinnisasjal aadressiga Kanali 9/Väike-Posti 39.

- Y nõuab kostjate ebaseaduslikust valdusest välja eelnimetatud kinnisasja osa, mille suurus

on 1,96 m2, see kinnisasja osa on kolmnurkse kujuga, mille kõige laiem külg on 56 cm.

-Maakohtu menetluse ajal 23.03.2021 kõikide menetlusosaliste juuresolekul tehtud

katastrimõõdistamise ning selle alusel koostatud piiriprotokollides (II kd, lk 65-74) kajastatu

paikneb Kanali tn 9//Väike-Posti tn 39 ja Kanali 11 katastriüksuse ühine piiripunkt nr 7

(1995. a oli selle piiripunkti nr 88) piiriandmetele vastavas asukohas, jalgvärava keskel ning

seda tähistab piirinael. Piiripunktis nr 7 asuvast piirinaelast 56 cm kaugusel Kanali tn

9//Väike-Posti tn 39 hoone nurga juures on veel üks piirinael, mille tekke kohta kohalviibinud

isikud infot ei osanud anda.

-Kanali tn 11 kinnistu piirneb hoovi pikkuses avaliku teega – Kanali tänavaga. Seega on

kostjate kinnistule juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt olemas. Kostja I ja II kasutuses oleva

ehitise ja kostja garaaži vahelise ala pikkus (kostjate kinnistu ligipääs avalikult kasutatavalt

teelt) on niivõrd kitsas, et olemasolevaid autoväravaid ja jalgväravat hageja kinnistuosalt

kostjatele kuuluvale kinnistuosale nihutada võimalik ei ole.

68. Maakohus tuvastas ja ringkonnakohus nõustub sellega, et kostjate kinnistult lähtuv

piirdeaed ulatub osaliselt hageja kinnisasjale st naaberkinnisasjale AÕS § 148 mõttes ning

piirdeaed on ehitusseaduse § 2 mõttes ehitis. Piirdeaia osad (aiapostid, aiadetailid, sõidu- ning

jalgvärav) on konstruktsiooniliselt ühendatud ja teenivad ühtset eesmärki.

69. AÕS § 148 lõike 1 kohaselt on ehitis, mis ulatub üle kinnisasja piiri, selle kinnisasja osa,

mille piirest ta väljub, kui kinnistusraamatusse on kantud kinnisasja piiriülest ehitamist lubav

asjaõigus või kui naaberkinnisasja omanik peab piiriülest ehitamist vastavalt AÕS § 148

lõikele 2 lubama. AÕS § 148 lõike 2 näeb ette, et kui AÕS § 148 lõikes 1 nimetatud ehitis on

püstitatud asjaõiguseta, kuid heauskselt, peab naaberkinnisasja omanik seda lubama. Sel juhul

on tal õigus nõuda ehitajalt tema kinnisasja piiridesse ulatuva ehitise osa alla jääva maatüki

omandamist või perioodilist hüvitist. Nende kahe nõude eelduseks on üle piiri ehitamise

heausksus ja sellest tulenev koormatud maatüki omaniku talumiskohustus. Koormatud

maatüki omanikul on õigus valida, kas nõuda naabrilt ehitise aluse maa omandamist või

perioodilist hüvitist.

70. AÕS § 148 lõike 3 kohaselt võib naaberkinnisasja omanik nõuda ehitajalt oma kinnisasja

piiridesse ulatuva ehitise osa kõrvaldamist, kui ehitaja on pahauskne või kui kinnisasja

omanik enne ehitamise algust või hiljemalt ajal, mil selle osa kõrvaldamine ei olnud seotud

ülemääraste kulutustega, sellele vastu vaidles. See tähendab, et koormatud kinnisasja omanik

võib nõuda ka heauskselt üle piiri ehitatud ehitise kõrvaldamist, kui ta sellele õigeaegselt

vastu vaidles. Pahauskse üleehituse korral (õigeaegselt) vastuväidete esitamine ehitise

kõrvaldamise nõude rahuldamise eelduseks ei ole.

Maakohus osutas põhjendatult sellele, et Riigikohus on korduvalt asunud seisukohale, et AÕS

§ 148 lg 3 kaitse-eesmärgist tulenevalt ei tegutse heausklikult isik, kes ei kontrolli piirialal

ehitades, kas ehitisealune maa kuulub täielikult tema omandisse, samuti seda, et ehitis ei

ulatuks naaberkinnisasjale. Vajaduse korral on piiri täpne kulgemine võimalik kindlaks teha

asjatundja abil. Kui isik ei ole piirialal ehitades neid asjaolusid kontrollinud ja ehitis ulatub

üle naaberkinnisasja piiri, on ta üldjuhul tegutsenud pahauskselt. Pahausksuse puudumist peab

tõendama ehitaja. Pahausksuse tuvastamise korral ei ole vaja kohtutel enam kontrollida seda,

18(19)

kas naaberkinnisasja omanik esitas ehitamisele vastuväited ja kas ta esitas need AÕS § 148

lg-s 3 ettenähtud ajal (vt Riigikohtu tsiviilkolleegiumi 17.10.2011. a otsus asjas nr 3-2-1-89-

11 (p 14); 01.04.2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-136-15, p 16).

71. Maakohus rahuldas hagi, kuna leidis, et kostja I (C) käitus pahauskselt rajades Kanali tn

11 kinnistule piirdeaia selliselt, et see ulatus võõrale kinnisasjale. Maakohus on sellele

järeldusele jõudmist põhjendanud eelkõige asjaoluga, et C on andnud 2003. aastal Kanali tn 9

maa-ala plaanile tehnovõrkudega (II kd, lk 99) oma nõusoleku hageja poolt Kanali 9 garaaži

ehitamise kohta.

72. Ringkonnakohus maakohtu seisukohaga kostja I pahausksuse kohta ei nõustu. Kuigi õige

on maakohtu seisukoht, et üldjuhul tuleb isikut pidada pahauskseks, kui ta piirialal ehitades

ületab ehitisega naaberkinnisasja piiri, jättes eelnevalt piiri asukoha kontrollimata, on

ringkonnakohus seisukohal, et käesolevas asjas poolte poolt esiletoodud asjaolud välistavad

kostja I pahausksuse piirirajatise ehitamisel.

73. Esiteks puudub poolte vahel vaidlus selles, et hageja garaaži ehitamiseks eemaldati senine

piiritähis, mistõttu piiri kulgemine muutus ebaselgeks. Mõistlikult võttes, sai kostja I

piirirajatist ehitades eeldada, et hageja garaaži välissein paikneb piiril. Teiseks ja isegi

olulisemateks asjaoludeks on see, et hageja tahteks garaaži paigutamisel oma kinnistule oli

garaaži paiknemine olemasoleva ehitisega paralleelselt, mitte väikese nurga all nagu kulgeb

osaliselt kinnistu piir. Hageja on käesolevas asjas esile toonud, et tema sooviks garaaži

ehitamisel oli see, et vaidlusalune maatükk jääks kostjate kasutusse aga samas saaks hageja

ehitada osaliselt oma garaaži kostjate kinnistule (II kd, tlk 98). Sellest väitest saab

ringkonnakohus järeldada, et juba garaaži ehitamisel eeldas hageja, et tema vaidlusalust

maatükki kasutama ei hakka. Asjas puuduvad samas tõendid selle kohta, et poolte vahel oli

kokkulepe nii hageja kui kostjate poolt üleehitamise tegemiseks. Küll aga on võimalik

eeltoodu alusel tuvastada hageja tahe, et tema garaaži välisseina ja poolte kinnistute piiril

olevat maatükki kasutama ei hakka. Hageja väidetest nähtuvalt tingis käesoleva hagi esitamise

see, et kostja I nõudis erinevates kohtumenetlustes, edukalt, et hageja lammutaks kostjate

kinnistule ilma sellekohast nõusolekut omamata ehitatud garaažiosa, mille suurus ületas

oluliselt heaks kiidetud ehitusprojektis oleva ehitise suurust.

74. Kuna kostjaid, eelkõige kostjat I ei saa pidada pahauskseks, tuleb tuvastada, kas hageja

esitas ehitamisele vastuväited ja kas ta esitas need AÕS § 148 lg-s 3 ettenähtud ajal. Kuna

asjas puudub vaidlus, et vaidlusalune aed rajati peale hageja poolt garaaži ehitamist, st umbes

2004.a aga asjas ei ole tõendatud, et hageja oleks nõudnud tema kinnistul oleva aiaosa

kõrvaldamist enne 2019.a, siis on ringkonnakohus seisukohal, et hageja ei ole esitanud

ehitamisele vastuväiteid AÕS § 148 lg 3 ettenähtud ajal.

75. Kostjad I ja II märkisid piirdeaia ulatuseks hageja kinnistul 56 cm, lähtudes piiripunkti ja

hageja garaažinurka pärast aia ehitamist pandud teise asfaldinaela vahelisest kaugusest (II kd,

lk 12 p 4). Kuna asja materjalidele lisatud fotolt (I kd, tlk 9) on asfaldinaelade asukoht

tuvastatav ning üks asfaldinaeltest paikneb kostjate jalgvärava keskel (praegu piiripunkt nr 7,

endise nr-ga 88) ning teine asfaldinael paikneb hageja garaaži väliseina nurga ja kostjate

jalgvärava posti juures, siis on õige kostjate väide, et vaidlusalune aia osa on hageja kinnistul

56 cm ulatuses.

76. Eeltoodu alusel on ringkonnakohus seisukohal, et kostjate I ja II vastuhagi hageja vastu

piirdeaia talumise kohustamiseks tuleb rahuldada, kinnisasja ebaseaduslikust valdusest

väljanõudmise hagi tuleb jätta rahuldamata.

77. Ringkonnakohus toob esile ka selle, et isegi juhul, kui asuda seisukohale, et kostja I oli

hageja kinnistule ehitades pahauskne, kuna ta pidi teadma, et ehitab võõrale kinnisasjale, tuleb

19(19)

ikkagi kostjate I ja II vastuhagi hageja vastu piirdeaia talumise kohustamiseks rahuldada ning

põhihagi jätta rahuldamata. TsÜS § 138 lõike 1 kohaselt tuleb õiguste teostamisel ja

kohustuste täitmisel toimida heas usus. Poolte poolt esile toodud asjaolud (käesoleva

kohtuotsuse p 73), eelkõige hageja käitumine, sh valduse väljanõudmine olukorras, kus hageja

ise loobus teadlikult valdusest, on vastuolus hea usu põhimõttega. Seejuures tuleb nõustuda

maakohtu seisukohaga (otsuse p 62), et vaidlusaluse maatüki kolmnurkne kuju ning mõõtmed

piiravad selle kasutamise praktilisust hageja poolt. Kostjate jaoks, eelkõige kostjale I ja II on

aga vaidlusaluse maa-ala kasutamine vajalik. TsÜS § 138 lõike 2 kohaselt ei ole õiguse

teostamine lubatud selliselt, et õiguse teostamise eesmärgiks on kahju tekitamine teisele

isikule.

78. AÕS § 148 lg 2 järgi, kui AÕS § 148 lg-s 1 nimetatud ehitis on püstitatud asjaõiguseta,

kuid heauskselt, peab naaberkinnisasja omanik seda lubama. Sel juhul on tal õigus nõuda

ehitajalt tema kinnisasja piiridesse ulatuva ehitise osa alla jääva maatüki omandamist või

perioodilist hüvitist. Viidatud sätte sõnastusest nähtub, et perioodilise hüvitise saamiseks või

ehitajat maatükki omandama kohustamiseks tuleb esitada nõue, millest nähtub, kummal viisil

naaberkinnisasja omanik asjaõiguseta, kuid heauskselt püstitatud ehitise lubamise eest

kompensatsiooni saada soovib. Kuigi vastuhagis esitasid kostjad I ja II neilt hüvitise

väljamõistmise nõude, tuleb see jätta rahuldamata, sest sellise nõude saab esitada hageja,

kellel on ühtlasi valikuõigus, millist kompensatsiooni ta saada soovib.

79. Osas, milles maakohus leidis, et kostjate I ja II servituutide seadmisega seotud vastuhagi

nõuded tuleb jätta rahuldamata, nõustub ringkonnakohus maakohtu seisukohtadega, neid

kordamata TsMS § 654 lg 6 alusel.

Menetluskulude jaotus

33. Kuna hagi tuleb jätta rahuldamata, kostjate I ja II vastuhagi tuleb rahuldada osaliselt ning

osaliselt tuleb rahuldada ka kostjate I ja II apellatsioonkaebus, siis arvestades hagi ja

vastuhagi olemust, vaidluse sisu ning rahuldatud ja rahuldamata nõuete proportsiooni, leiab

ringkonnakohus, et poolte menetluskulud nii maa- kui ka ringkonnakohtus tuleb TsMS § 163

lg 1 alusel jätta poolte endi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/

/allkirjastatud digitaalselt/