3-22-2589/2 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Kristina Maimann

Määruse tegemise aeg ja koht

09.12.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-2589

Haldusasi

Maksu- ja Tolliameti taotlus täitmist tagavate toimingute

tegemiseks

Menetlusosalised

Taotleja – Maksu- ja Tolliamet

Isik, kelle suhtes taotletakse loa andmist – X (isikukood

xxxxxxxxxxx)

Menetlustoiming

Haldustoiminguks loa andmise taotluse lahendamine

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Maksu- ja Tolliameti 08.12.2022 taotlus ning anda Maksu- ja Tolliametile

luba taotleda Eesti Vabariigi kasuks (Maksu- ja Tolliameti kaudu) kinnistusraamatusse

käsutamise keelumärke seadmist X ja Y’i ühisomandis olevale kinnistule asukohaga

xxxxxxxx (registriosa numbriga xxxxxxx), mis keelab Xl kinnisasja käsutada.

2. Kohtulahendist avalikustada üksnes resolutsioon ja kohtu põhjendused ning asendada

läbivalt füüsiliste ja juriidiliste isikute nimed ning puudutatud isikule kuuluv (sh

täitmistoimingule allutatud) vara tähemärkidega.

EDASIKAEBAMISE KORD JA KOHTU SELGITUSED

Käesolev määrus toimetatakse kätte Maksu- ja Tolliametile, kellel tuleb kohut viivitamata

teavitada käesoleva loa alusel täitetoimingute sooritamisest. Seejärel toimetab kohus määruse kätte

puudutatud isikule.

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse

kättetoimetamisest arvates.

KOHTU PÕHJENDUSED

2. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 264 lg 1 kohaselt annab kohus seadusega

sätestatud juhtudel haldustoimingu tegemiseks loa ja pikendab seda. Sama paragrahvi lg 2 kohaselt

esitab taotluse loa saamiseks selleks volitatud haldusorgan kirjalikult koos põhjendusega ning

seaduses ettenähtud ja asja otsustamiseks vajalike tõendite ja seletustega. Kohus võib nõuda

täiendavate tõendite või seletuste esitamist. HKMS § 264 lg 4 kohaselt otsustab kohus loa andmise

viivitamatult kirjaliku määrusega ainuisikuliselt lihtmenetluses. MKS § 1361 ei sätesta

maksukohustuslase seletuse esitamist maksuhalduri täitetoimingute sooritamiseks loa andmise

menetluses. Kuna antud juhul ei näe seadus ette seletuse küsimist isikult, kelle suhtes sooritatavaks

toiminguks loa andmist otsustatakse, samuti ei tulene seadusest kohustust otsustada asi

kohtuistungil, siis otsustab kohtunik loa andmise ainuisikuliselt, viivituseta ja kohtuistungit

pidamata.

3. MKS § 1361 lg 1 sätestab, et kui maksude tasumise õigsuse kontrollimisel tekib põhjendatud

kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või kohustuse määramist võib selle

sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks, võib

maksuhalduri juht või tema volitatud ametnik teha halduskohtule taotluse loa saamiseks, et

sooritada MKS § 130 lg-s 1 sätestatud täitetoimingud. Maksuhalduril on mh õigus taotleda

käsutuskeeldu nähtavaks tegeva keelumärke kandmist kinnistusraamatusse või muusse

vararegistrisse puudutatud isiku nõusolekuta (MKS § 130 lg 1 p 1).

4. MKS § 1361 lg-s 1 nimetatud loa andmine eeldab esiteks seda, et maksuhaldur on läbi viimas

menetlust, mille eeldatavaks tulemuseks on isiku maksukohustuse kindlaksmääramine ning teiseks

peab esinema põhjendatud kahtlus, et pärast maksuseadusest tuleneva rahalise nõude või

kohustuse määramist võib selle sundtäitmine maksukohustuslase tegevuse tõttu osutuda oluliselt

raskemaks või võimatuks. Kohus ei kontrolli seejuures üksikasjalikult seda, kas käimasoleva

maksumenetluse tulemusena maksuhalduri poolt eelduslikult tehtav maksuotsus oleks

õiguspärane. Võimaliku maksuotsuse sisuline kohtulik kontroll on võimalik, kui pärast sellise

otsuse tegemist esitatakse halduskohtule kaebus. MKS § 1361 lg 1 nimetatud loa andmisel saab

kohus lähtuda maksuhalduri kinnitusest, et maksumenetlus on käimas. Taotluse rahuldamiseks ei

oleks alust, kui maksuhalduri esitatud andmete põhjal oleks kavandatava maksuotsuse või

vastutusotsuse tegemine ilmselgelt õigusvastane. Halduskohus otsustab maksuhaldurile täitmist

tagavate toimingute sooritamiseks loa andmise olukorras, kus tuleb tegutseda ennetavalt ja

puuduvad kindlad tõendid isiku käitumise kohta tulevikus. Seega on tegemist prognoosotsusega,

mille puhul maksuhalduril ja halduskohtul tuleb hinnata isiku käitumise võimalikkust ja kahjulike

tagajärgede saabumise tõenäosust.

5. MKS § 1361 lg 2 kohaselt peavad taotluses olema märgitud järgmised andmed: 1) põhjendus,

millest nähtub võimaliku maksukohustuse sissenõudmise oluline raskenemine või võimatus;

2) võimaliku rahalise nõude või kohustuse hinnanguline suurus; 3) andmed tagatise kohta, mille

esitamisel maksuhaldur lõpetab täitetoimingud; 4) üks või mitu MKS § 130 lg-s 1 või

täitemenetluse seadustikus sätestatud täitetoimingutest ning põhjendus, miks maksuhaldur peab

valitud toimingu tegemist vajalikuks.

6. Kontrollinud taotluse lubatavust ja seaduse nõuetele vastavust, leiab kohus, et taotlus vastab

MKS § 1361 lg-s 2 sätestatud nõuetele ja on vajalikul määral põhistatud.

6.1 Taotlusest nähtub, et täidetud on MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et maksuhaldur peab

kontrollima maksude tasumise õigsust. MTA on alustanud 05.05.2022 korraldusega nr 12.2-

3/058224-2 X residendist füüsilise isiku 2019. a ja 2020. a tulumaksu arvestamise, deklareerimise

ja tasumise õigsuse kontrolli.

6.2 Maksuhaldur on põhistanud oma seisukohta, et kontrolli tulemuseks on tõenäoliselt

maksuotsuse tegemine. Maksukontrolli käigus selgunud asjaolud on andnud maksuhaldurile alust

arvata, et X esitas residendist füüsilise isiku 2019. ja 2020. a tuludeklaratsioonid valeandmetega

ja varjas Eestis saadud tulu, millelt tuleb tulumaksu tasuda. Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus,

et X on jätnud tasumata tulumaksu 17 619,91 (15 040,40 + 2579,51) eurot ning tõenäoliselt

määratakse kontrollimenetluse lõppedes Xle vastavas ulatuses tulumaksu tasumise kohustus (vt

taotluse p-d 2.1. ja 2.2). Kontrollimenetluse käigus tuvastatud asjaolud ja maksuhalduri järeldused

on täpsemalt välja toodud Xle 02.12.2022 koostatud kontrolliaktis nr 12.2-3/058224-5.

Taotluses välja toodud asjaolude pinnalt ei saa väita, et maksuotsuse tegemine oleks välistatud või

ilmselgelt võimatu. Seega on täidetud MKS § 1361 lg-s 1 sätestatud eeldus, et kontrolli

tõenäoliseks tulemuseks on rahalise nõude või kohustuse määramine.

6.3 MKS § 1361 lg 1 kohaldamine eeldab, et maksuhalduril on tekkinud põhjendatud kahtlus, et

kontrolli tulemusel antava haldusakti sundtäitmine võib osutuda oluliselt raskemaks või võimatuks

ning et sundtäitmise võimatus tuleneb maksukohustuslase tegevusest. Kohus leiab, et nimetatud

eeldus on samuti täidetud.

Maksuhalduril on põhjendatud kahtlus, et X on varjanud oma maksustatavaid tulusid pikema aja

jooksul, sest tal puudub ametlik sissetulek alates 2015. a. Töötamise registri andmetel on Xl üks

kehtiv tööleping alates 01.01.2021 X OÜ-s. Nimetatud äriühing talle väljamakseid ei deklareeri.

Eelnevast võib eeldada, et tal ei ole võimalik oma sissetulekute arvelt mõistliku aja jooksul

täielikult täita maksuotsusega määratavat kohustust ning tekib vajadus maksuotsuse

sundtäitmiseks. Maksuhalduril ei ole võimalik hinnata, milline võib olla X sissetulek edaspidi.

31.12.2020 seisuga oli X arvelduskonto lõppsaldo Swedbankis 191,78 eurot, SEB Pangas 0,31

eurot ja Luminor Bankis -1,61 eurot. Kui ka vahepeal on puudutatud isiku arvelduskontodel raha

kavandatava maksuotsusega määratavast maksukohustusest rohkem, tuleb arvestada, et

arvelduskontodel asuv raha on likviidne ning kontode seis võib kiirelt muutuda. X on ainuosanik

äriühingutes X OÜ, X OÜ, OÜ X, OÜ X, X OÜ ja OÜ X, mille osadele on seatud arest täiteasjas

nr 034/2021/2454. Puudutatud isiku varasem maksekäitumine pole olnud laitmatu (vt taotluses

viidatud hüvitispettus Eesti Haigekassalt haigushüvitise saamiseks).

Olukorras, kus maksuhalduril on kogutud dokumentide alusel tekkinud mõistlik kahtlus, et

maksukohustuslane on teadlikult maksude tasumisest kõrvale hoidnud, ei saa põhjendamatuks

pidada ka maksuhalduri kahtlust, et maksukohustuslane võib oma tegevusega muuta tõenäoliselt

määratava maksusumma hilisema sissenõudmise võimatuks või senisest oluliselt raskemaks.

Eeltoodut arvestades on maksude maksmisest kõrvale hoidumise vältimiseks vajalik anda

maksuhaldurile luba võimaliku tulevase maksuotsuse täitmist tagavate toimingute sooritamiseks

enne kohustuse kindlaksmääramist maksuotsusega.

6.4 MTA taotleb käsutuse keelumärke seadmist X suhtes tema ja Y’i ühisomandis olevale

kinnistule registriosa nr xxxxxx (xxxxxxxxx). MTA peab kinnisasja hinnanguliseks väärtuseks

196 750 eurot, millest Xle kuuluva osa väärtus oleks ca 98 375,20 eurot. Kinnistu on alates 2007.

a koormatud hüpoteegiga summas 4 160 000 krooni (265 872,46 eurot) ja alates 2008. a koormatud

hüpoteegiga summas 104 000 krooni (6646,81 eurot) Swedbank AS-i kasuks. 24.11.2022 on

kinnistusraamatusse 17.11.2022 kohtumääruse alusel sisse kantud keelumärge Xle kuuluva

ühisomandi osa kinnisasja käsutamise keelamiseks Eesti Vabariigi kasuks, mille seadmist ei ole

taotlenud MTA.

Kohus peab maksuhalduri taotletud meedet põhjendatuks. Muud registervara MTA andmetel Xle

ei kuulu. Hüpoteegi seadmine ühisvarale võimalik ei ole. Riigikohus on 12.01.2018 määruses nr

3-17-1141 (p-s 13) varasemale kohtupraktikale viidates selgitanud, et MKS § 1361 lg 1 võimaldab

maksuhalduril esitada ka sellise taotluse, mille kohaselt seataks keelumärge kinnisasjale nii, et

kinnisasja käsutamine keelatakse üksnes maksukohustuslasel. Seejuures võib keelumärkel olla

mõju mittevõlgnikust abikaasa õigusele ühisomandit käsutada, kuid sellist piirangut on

kohtupraktikas loetud ajutiseks ning menetlusosaliste õigustatud huve arvestades mõistlikuks.

Tsiviilkolleegium on selgitanud, et ühe abikaasa kahjuks kinnistusraamatusse kantud keelumärge

takistab abikaasadel kinnisasja tervikuna käsutamist, kuna ühel abikaasadest ei ole selle

käsutamise õigust. Kuid puudutatud isiku abikaasa ei saaks ka ilma keelumärke seadmiseta

kinnisasja üksinda käsutada, kuna selleks on vaja puudutatud isiku nõusolekut. Sellest tulenevalt

ei ole keelumärke seadmine ühe abikaasa suhtes teise abikaasa omandiõiguse ebaproportsionaalne

piirang (vt ka Riigikohtu 07.12.2016 määrus nr 3-2-1-62-16, p 17). Käsutamise keelumärge ei

takista Xl kinnisasja kasutamist. Nõude tagamiseks taotletav abinõu ei piira isikut rohkem, kui on

vajalik maksumenetluse raames esitatava nõude täitmise tagamiseks.

Kohus märgib täiendavalt, et kui Xle kuulub peale eelnimetatud kinnisasja muud vara, mille

väärtus vastab võimalikule määratavale maksukohustusele, on tal võimalik maksuhaldurilt

taotleda tagatise asendamist (MKS § 125 lg 1).

6.5 Kohus arvestab maksuhalduri kinnitusega, et täitetoimingud isiku suhtes lõpetatakse, kui isik

esitab maksuhaldurile MKS § 120 lg 1 p 3, § 121 ja § 122 kohase tagatise ning valitud tagatise

väärtus katab nii võimaliku maksunõude kui ka sundtäitmise kulud. Maksuhaldur hindas piisavaks

asendustagatise väärtuseks 22 875,91 eurot (s.o maksuhalduri nõue 17 619,91 eurot + täitmiskulud

5256 eurot). Kui X soovib MKS §-s 122 nimetatud tagatise liikide seast kasutada tagatisena

deposiiti, on deposiiti kantavaks summaks 17 619,91 eurot.

7. Eeltoodut arvestades leiab kohus, et taotlus on selles toodud asjaoludel põhjendatud ja kuulub

rahuldamisele.

8. Isiku eraelu kaitseks avaldab kohus määruse identifitseerimist mittevõimaldaval kujul (HKMS

§ 175 lg-d 3 ja 4).

/allkirjastatud digitaalselt/