2-21-103654/22 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium
Legislator summary
AI generatedJätta Harju Maakohtu 24. septembri 2021. a otsuse resolutsioon muutmata, osaliselt Rahuldada Colibri Ehitus OÜ taotlus apellatsioonimenetluse menetluskulude
Legislator headnote
AI generated2-21-103654/22 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium: Jätta Harju Maakohtu 24. septembri 2021. a otsuse resolutsioon muutmata, osaliselt Rahuldada Colibri Ehitus OÜ taotlus apellatsioonimenetluse menetluskulude
Keywords
AI generatedRelated Decisions
AI generatedFull text
K O H T U O T S U S
EESTI VABARIIGI NIMEL
Kohus
Tallinna Ringkonnakohus
Kohtukoosseis
Eesistuja Gea Lepik, liikmed Villem Lapimaa ja Meeli
Kaur
Otsuse tegemise aeg ja koht
9. detsember 2022, Tallinn
Kohtuasja number
2-21-103654
Kohtuasi
Colibri Ehitus OÜ hagi Osaühingu Tigorel vastu
3674,25 eurot nõudes
Vaidlustatud kohtulahend
Harju Maakohtu 24. septembri 2021. a otsus
Kaebuse esitaja ja liik
Osaühingu Tigorel apellatsioonkaebus
Kaebuse hind
3960,43 eurot
Menetlusosalised ja nende
esindajad ringkonnakohtus
Hageja Colibri Ehitus OÜ (registrikood 14832425),
lepinguline esindaja Tiiu-Ann Kaldma
Kostja
Osaühing
Tigorel
(registrikood
10282548),
lepingulised esindajad Erki Vainu, Oleg Nišajev ja Janika
Drobot
Menetluse liik
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1. Jätta Harju Maakohtu 24. septembri 2021. a otsuse resolutsioon muutmata, osaliselt
täiendades kohtuotsuse põhjendusi.
2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.
3. Jätta apellatsioonimenetluse kulud Osaühingu Tigorel kanda.
4. Rahuldada Colibri Ehitus OÜ taotlus apellatsioonimenetluse menetluskulude
kindlaksmääramiselt osaliselt. Mõista Osaühingult Tigorel Colibri Ehitus OÜ
kasuks välja apellatsioonimenetluse menetluskulude hüvitis 220 eurot.
Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused
Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse
kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks
tegemisest.
2-21-103654
Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja
taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada
Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või
muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse
esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka
kassatsioonkaebus.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud
1. Colibri Ehitus OÜ (hageja) esitas 6. aprillil 2021 Harju Maakohtule hagi Osaühingu Tigorel
(kostja) vastu, milles palus kostjalt välja mõista põhivõlg 3577,20 eurot ning viivis kuni hagi
esitamiseni 97,05 eurot ja edasi kuni võlgnevuse tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 113
sätestatud suuruses. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.
1.1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 2020. a augustis suulise töövõtulepingu,
mille kohaselt hageja kohustus paigaldama alltöövõtjana kostja objektil aadressil Jakobsoni 13-
33 parketi ning tegema tunnitasu alusel muid ehitustöid samal objektil ja Rotermanni 2 objektil
vastavalt kostja juhistele. Pooled leppisid kokku, et töötund objektil maksab 12 eurot ja parketi
paigaldamise hind on 5 eurot/m2. Parketi paigaldamise hind ei sisaldanud aluspõranda
ettevalmistustöid, hind sisaldas üksnes parketi paigaldamist ja liimimist.
1.2. Hageja töötajad olid objektidel kostja käsutuses 2020. a augustikuu jooksul ning tegid kõik
kokkulepitud tööd vastavalt kostja juhataja XXi juhistele ja nõudmistele. Kokku töötasid hageja
töötajad kostja objektil 208 t ja paigaldasid 97 m2 parketti. Tööd anti üle 15. septembril 2020
ja 27. septembril 2020. Tööde üleandmise kohta eraldi akti ei koostatud. Tellijal ei olnud tööde
kohta märkusi. Tellija esindaja XX saatis hageja esindajale e-kirjaga töötundide tabeli ja palus
esitada arve. Korteriomanik on asunud korterisse elama, seega võib lugeda tööd vastuvõetuks.
1.3. Hageja esitas tehtud tööde kohta kaks arvet: 18. septembri 2020. a arve nr 25 ja 27.
septembri 2020. a arve nr 26. Mõlema arve maksetähtpäev oli 10. oktoober 2020. Kostja ei ole
arveid tasunud. Hagejale teadaolevalt on peatöövõtja kostjale hageja tehtud tööde eest tasu
maksnud.
1.4. Vastuseks kostja vastuväidetele leidis hageja, et kuna tema sõlmis töövõtulepingu kostjaga,
mitte Eviko OÜ-ga, ei ole viimase kiri praeguses vaidluses asjakohane ja ei saa olla tõendiks.
Kirjas esitatud väited on paljasõnalised ja pole selge, kuivõrd see üldse puudutab hageja tehtud
töid, sest objektil töötasid ka kostja töötajad. Pretensioon on esitatud alles märtsi lõpus, kuigi
tööd võeti vastu septembris ja arve tulnuks tasuda oktoobris. Tellija (kostja) vaatas hageja töö
üle, kinnitas töötunnitabeli ja palus esitada arve. Töö üleandmise hetkel tellijal pretensioone ei
olnud. Isegi juhul, kui hiljem on ilmnenud töö mittevastavus lepingutingimustele, ei vastuta
hageja VÕS § 641 lg 3 järgi. Parketi paigaldamine oli tehtud töödest ainult väike osa. Enamuse
arve sisust moodustab hageja töötajate töö objektil tellija vahetus alluvuses ja vastavalt tellija
antud juhistele. Samuti ei puuduta Jakobsoni 13 väidetavad puudused Rotermanni 2 objekti.
Kostja vastuväited
2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata.
2-21-103654
2.1. Pooled ei vaidle selle üle, et nende vahel oli sõlmitud töövõtuleping, mille esemeks olid
hageja loetletud tööd. Vaidlus on tööde kvaliteedis. Peatöövõtja EVIKO Ehitus OÜ esitas pärast
tööde valmimist kostjale pretensiooni, millest nähtuvalt on kogu töö tehtud ebakvaliteetselt.
EVIKO Ehitus OÜ on ekspertarvamusele tuginevalt selgitanud, et tööde tegemisel on kasutatud
ebaõigeid töövõtteid ja seetõttu tuleb kogu töö uuesti teha. Kostja suunas pretensiooni hagejale
edasi ja soovis, et hageja kõrvaldaks vaegtööd. Hageja seda ei teinud. Vaegtööd tegi peatöövõtja
EVIKO Ehitus OÜ enda kulul. Eelnevat arvestades ei ole EVIKO Ehitus OÜ kostjalt töid vastu
võtnud ega tööde eest tasunud.
2.2. Hagejaga sõlmitud kokkuleppe kohaselt muutus hageja tasunõue sissenõutavaks alles
pärast seda, kui tööd on peatöövõtja poolt vastu võetud ja nende eest on tasutud. Kostja
hinnangul ei ole hageja tasunõue sissenõutavaks muutunud. Kui eeldada tasunõude
sissenõutavaks muutumist, on kostjal õigus tasu maksmisest keelduda VÕS § 111 alusel. Kostja
viitas VÕS §-le 641 ja leidis, et töö ei vastanud kokkulepitule ega sobinud otstarbeks, milleks
seda vajati.
Maakohtu otsus ja põhjendused
3. Harju Maakohus rahuldas 24. septembri 2021. a otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja
kasuks välja põhivõla 3577,20 eurot, maakohtu otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud
viivise 273,46 eurot ja VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras viivise põhivõlalt 3577,20 eurot
alates 25. septembrist 2021, kuid mitte rohkem kui võla suuruses. Maakohus jättis
menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 725 eurot.
3.1. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei vaidle pooled järgneva üle:
-
poolte vahel oli sõlmitud suuline töövõtuleping parketi paigaldamiseks Jakobsoni 13 ja
Rotermanni 2 hoonetes;
-
suulise lepingu alusel oli töötunni hind 12 eurot ja parketi paigaldamise hind 5 eurot/m2;
-
hageja töötajad tegid tööd 208 t ja paigaldasid 97 m2 parketti.
Pooled vaidlevad tööde kvaliteedi üle ja selle üle, kas kostja esitas pretensioonid tööde
kvaliteedi kohta mõistliku aja jooksul.
3.2. Maakohus viitas VÕS §-le 635, § 637 lg-tele 4 ja 5, §-le 643 ning § 644 lg-tele 1 ja 3.
3.3. Kohtule esitatud 15. septembri 2020. a e-kirjast, millele on lisatud tööaja tabel (dtl-d 44–
46) nähtub, et hageja lõpetas tööd Jakobsoni 13 ja Rotermanni 2 objektidel 31. augustil 2020
ning esitas tööaja tabeli 15. septembril 2020. Järelikult valmis töö 31. augustil 2020 ning kostjal
oli võimalik töö kvaliteeti ja mahtu kontrollida alates 15. septembrist 2020. Hageja esitas
kostjale arve nr 25 (dtl 39) 18. septembril 2020 ja arve nr 26 (dtl 40) 27. septembril 2020.
Tööajatabelis kajastatud tööde maht vastab arvetel märgitud tööde mahule ja poolte
kokkulepitud hinnale.
3.4. Kohtule esitatud peatöövõtja Eviko Ehituse pretensioonist, mis on edastatud nii kostjale
kui ka hagejale 23. märtsi 2021. a e-kirjaga (dtl-d 58–63) nähtub, et Jakobsoni 13-33 korterisse
paigaldatud parkett on peatöövõtja hinnangul liimist lahti tulnud. Järelikult on töö puudustest
teatamine toimunud seitse kuud pärast tööde tegemist ja puuduse kirjeldus on piisavalt
arusaadav.
3.5. Maakohtu hinnangul on kostja ja peatöövõtja Eviko Ehitus minetanud õiguse keelduda töö
eest tasumast, tuginedes töö lepingutingimustele mittevastavusele, sest ei ole sellest teatanud
2-21-103654
mõistliku aja jooksul. Kohtu hinnangul ei saa ehituse puhul pidada töö kvaliteedi hindamise
mõistlikuks ajaks seitset kuud. Ehitustööde kvaliteedi hindamisel ei pruugi piisata tööde
visuaalsest ülevaatamisest ning teatud juhtudel võib puuduse ilmnemine vajada teatud
tingimuste esinemist, nt saab vihmakindlust hinnata vihma korral ja soojuskindlust talvisel ajal.
Parketi kvaliteedi hindamine siseruumides ei vaja siiski eriliste ilmastikutingimuste esinemist
ja liimi pidavuse kvaliteeti on võimalik hinnata lühema perioodi jooksul kui seitse kuud.
3.6. Asjaolu, et kostja ei saa keelduda tasu maksmisest VÕS § 644 lg 3 alusel, ei välista teiste
õiguskaitsevahendite kasutamist, sh tööde puuduste kõrvaldamist garantii raames. Kohus pidas
vajalikuks märkida, et ühel objektil esinenud puudused ei anna alust keelduda teisel objektil
tehtud tööde eest tasumisest. Tööaja tabelist nähtub, et Jakobsoni 13 objektil tehti tööd 43,45 t,
teistel objektidel 128,65 t. Peatöövõtja Eviko Ehituse 23. märtsi 2021. a e-kirjas on viidatud
vaid Jakobsoni 13-33 objektil esinenud puudustele.
3.7. Maakohus viitas VÕS § 76 lg-le 1 ja § 101 lg 1 p-le 6 ning leidis, et hagejal on õigus nõuda
võlgnevuse ja viivise tasumist. Kostjalt tuleb välja mõista põhivõlg 3577,20 eurot. Kohtule
esitatud arvetest nähtub, et kohustuse tasumise tähtaeg oli 10. oktoober 2020. Seega on hagejal
õigus nõuda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras viivist alates 11. oktoobrist 2020. Kostjalt
tuleb mõista välja kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 273,46 eurot ja
edasi viivised kuni põhivõla tasumiseni, kuid mitte rohkem kui põhivõlg.
3.8. Maakohus jättis menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 järgi
kostja kanda ja määras kindlaks hüvitatavate menetluskulude suuruse. Maakohus pidas hageja
põhjendatud menetluskuludeks ja mõistis kostjalt välja 325 eurot hagi esitamisel tasutud
riigilõivu eest ja 400 eurot õigusabikulude eest mahus 7,5 t, kokku 725 eurot.
Apellatsioonkaebus
4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus,
millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.
4.1. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme,
eksinud asjaolude tuvastamisel ja neid ebaõigesti hinnanud.
4.2. Kostja leiab, et mõistlik aeg on määratlemata õigusmõiste ning aja mõistlikkuse hindamisel
tuleb silmas pidada iga juhtumi eripärasid. Poolte suhete kontekstis mõistliku aja määramisel
peab arvestama kõiki asjaolusid ja poolte käitumist (VÕS § 7), mh ka täitmise vastuvõtmise
aega ja asjaolusid (Riigikohtu 20. märtsi 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-15-08, p 13). Kostja
arvates ei ole maakohus praegusel juhul mõistlikku aega õigesti hinnanud ja on VÕS § 644 lg-
t 3 vääralt kohaldanud.
Erasektoris võib mõistlik aeg olla väga erinev ja sõltuda paljudest eri asjaoludest. Seitse kuud
ei ole praegusel juhul ebamõistlik, kuna tegemist oli varjatud puudustega, mis ei ilmnenud kohe
ja Jakobsoni 13-33 korteriomand seisis ka mõnda aega tühjana. Esialgsel visuaalsel vaatlusel ei
olnud võimalik viga tuvastada. Puudused hakkasid ilmnema alles kütteperioodil pärast mõnda
aega sees elamist. Maakohus on jätnud tähelepanuta ka VÕS § 642 lg 21, mis sätestab, et
töövõtulepingu puhul, mille esemeks on ehitamine ehitusseadustiku mõttes ja mis on sõlmitud
majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isiku ja tarbija vahel, eeldatakse, et kahe aasta jooksul
töö tarbijale üleandmise päevast arvates ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas
töö üleandmise ajal. Kuna seadusest tuleneb töövõtja 2-aastane vastutusperiood, ei saa seitse
kuud olla liiga pikk, eriti arvestades hagi aluseks olevaid asjaolusid.
2-21-103654
Eelnevast tulenevalt leiab kostja, et ei tema ega ka peatöövõtja EVIKO Ehitus OÜ ei ole
minetanud õigust jätta töö eest tasumata.
4.3. Lisaks ei ole maakohus järginud praeguses asjas proportsionaalsuse põhimõtet. Maakohus
on küll õigesti viidanud, et ühel objektil esinenud puudused ei anna alust keelduda teisel objektil
tehtud toote eest, mõistes samas välja ka puudustega tehtud tööde maksumuse. Ka puudustega
objektil tehti teisi töid, mille kohta pretensioone ei olnud. Seega oleks pidanud makstavast
summast maha arvama parketi paigalduse töö, mitte mõistma välja kogu summa.
Vastustaja seisukoht
5. Hageja apellatsioonkaebuse kohta seisukohta ei esitanud.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
6. Ringkonnakohus leiab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 21 alusel
tuleb jätta maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb täiendada kohtuotsuse
põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Apellatsioonimenetluse kulud jäävad
kostja kanda. Ringkonnakohus määrab kindlaks hageja apellatsioonimenetluse kulude rahalise
suuruse.
7. Maakohus tuvastas järgmised asjaolud, mille üle pooled apellatsioonimenetluses ei vaidle:
-
poolte vahel oli sõlmitud suuline töövõtuleping parketi paigaldamiseks Jakobsoni 13 ja
Rotermanni 2 hoonetes. Suulise lepingu alusel oli töötunni hind 12 eurot ja parketi
paigaldamise hind 5 eurot/m2;
-
hageja töötajad töötasid 208 t ja paigaldasid 97 m2 parketti;
-
hageja lõpetas tööd Jakobsoni 13 ja Rotermanni 2 objektidel 31. augustil 2020 ja esitas
tööaja tabeli 15. septembril 2020;
-
hageja esitas kostjale 18. septembril 2020 arve nr 25 ja 27. septembril 2020 arve nr 26.
8. Maakohus leidis õigesti, et poolte vahel sõlmitud leping on töövõtuleping VÕS § 635 lg 1
tähenduses. Selle sätte kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või
muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik
(tellija) aga maksma selle eest tasu.
9. Hageja nõuab esitatud hagis kostjalt kokkulepitud tasu maksmist. Maakohus tuvastas, et
hageja esitatud arved on kooskõlas hageja tööajatabelis kajastatud tööde mahu ja poolte
kokkulepitud tööde hinnaga, kusjuures tehtud tööde hinna ja mahu osas pooltel vaidlust ei ole
(vt maakohtu otsuse p-d 5 ja 7). Sellest tulenevalt pidas maakohus hageja väidetud tasu suurust
3577,20 eurot põhjendatuks. Kostja ei ole tasu suurust apellatsioonkaebuses vaidlustanud.
10. Maakohus ei ole vaidlustatud otsuses selgelt tuvastanud hageja tasunõude sissenõutavaks
muutumise aega, mistõttu tuleb selles osas maakohtu otsuse põhjendusi täiendada.
10.1. VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS
§ 637 lg-st 4 tuleneb, et kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on
tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse
vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest
tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Sama paragrahvi 5. lõikest tuleneb, et tellija ei pea töö
2-21-103654
eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata, välja arvatud juhul, kui
kokkulepitud üleandmisviis või maksmise tingimused ei anna talle selleks võimalust.
10.2. Maakohus leidis tuvastatud asjaolude põhjal, et töö valmis 31. augustiks 2020 ja kostjal
oli võimalik töö kvaliteeti ja mahtu kontrollida alates 15. septembrist 2020 (vt maakohtu otsuse
p 7). Kostja ei ole neid järeldusi apellatsioonkaebuses vaidlustanud. Oma vastuses hagile on ka
kostja kinnitanud, et vaidlusalused tööd on valminud (vt 19. aprilli 2021. a hagi vastuse p 5).
Hageja väitel on kostja tööd vastu võtnud (vt nt hageja 21. mai 2021. a seisukoht; 16. juuni
2021. a seisukoht), mida tõendab kostja esindaja 15. septembri 2020. a e-kiri, milles hagejal
paluti esitada arve. Kostja ei ole väitnud, et ta ei ole töid vastu võtnud. Ehkki maakohtus väitis
kostja, et poolte kokkuleppe kohaselt pidi hageja tasunõue muutuma sissenõutavaks pärast seda,
kui tööd on peatöövõtja EVIKO Ehitus OÜ poolt vastu võetud ja nende eest on tasutud (vt 19.
aprilli 2021. a hagi vastuse p 7), ei ole kostja sellise kokkuleppe olemasolu menetluses
tõendanud. Seega muutus hageja tasunõue sissenõutavaks 15. septembril 2020. Selleks ajaks
olid tööd valmis ning valminud tööde kontrollimise võimaluse olemasolu ja töövõtjale juhise
andmine esitada tööde eest arve kinnitab tööde vastuvõtmist tellija poolt. Igal juhul oli hageja
tasunõue sissenõutav hageja esitatud arvetelt nr 25 ja nr 27 nähtuval tasumistähtajal (10.
oktoober 2021), millest alates arvestab hageja ka viivist.
11. Kostja on menetluses leidnud, et tal on õigus keelduda hagejale tasu maksmisest, kuna
hageja tööd olid tehtud puudustega. Kostja apellatsioonkaebuse peamine väide on see, et
maakohus leidis ebaõigesti, et kostja ei saa töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda,
kuna ta ei teatanud sellest mõistliku aja jooksul. Kolleegium nõustub maakohtu
lõppjäreldusega, et kostja ei saa töö väidetavatele puudustele tuginedes keelduda hagejale tasu
maksmisest, kuid täiendab selles osas maakohtu otsuse põhjendusi.
11.1. Kostja on tuginenud tasu maksmisest keeldumise õigusliku alusena VÕS §-le 111 (vt 19.
aprilli 2021. a hagi vastuse p 10). Nimetatud paragrahvi 1. lõikest tuleneb, et kui lepingupooltel
on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool
oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist
pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Riigikohus
on selgitanud, et VÕS § 111 lg 1 tagab esmajoones lepingupoole jaoks vastusoorituse saamist.
Et sellele sättele tugineda, peab tellijal olema õigus vastusooritusele. Töövõtja
lepingutingimustele mittevastava soorituse korral, sh ebakvaliteetse täitmise korral tagatakse
kohustuse täitmisest keeldumise õigusega esmajoones tellija nõudeid kohaseks täitmiseks, st
esmajoones lepingutingimustele mittevastava täitmise asendamiseks või parandamiseks VÕS §
108 lg 6 mõttes. Selleks, et tellija võiks VÕS § 111 lg-le 1 tuginedes keelduda lepingujärgset
tasu maksmast, peab ta ühtlasi tuginema mingile nõudele töövõtja vastu, mille täitmist ta nõuab
(vt Riigikohtu 28. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 33). Praegusel juhul ei
ole kostja menetluses täpselt välja toonud, milline kohustus hagejal kostja ees on, mis võiks
õigustada kostjal oma lepingust tuleneva tasu maksmise kohustuse täitmisest keeldumist.
Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on tööd teinud, s.t töö on valmis. Kostja on küll väitnud, et
ta on edastanud EVIKO Ehitus OÜ pretensiooni hagejale, nõudes puudustega tööde
parandamist, kuid kostja menetlusdokumentidest nähtub ka see, et juba hagile vastamise ajaks
oli EVIKO Ehitus OÜ väidetavad puudused ise kõrvaldanud (vt 19. aprilli 2022. a hagi vastuse
p 6; kostja 16. juuni 2021. a seisukoha p 9). Kostja ei ole väitnud, et ta oleks esitanud hagejale
mingeid muid nõudeid. Samuti ei ole kostja väitnud, et tal oleks hageja vastu mingi rahaline
nõue, mille ta oleks tasunõudega tasaarvestanud, või et ta oleks kasutanud mingit sellist
õiguskaitsevahendit, mis annaks talle õiguse keelduda tasu maksmisest n-ö lõplikult (vt
Riigikohtu 28. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 32).
2-21-103654
11.2. Ehkki kostja pole hageja väidetavat kohustust või hageja nõuet välistava
õiguskaitsevahendi rakendamist selgelt määratlenud, on kostja seisukohtade põhjal selge, et see
tuleneks väidetavast töö lepingutingimustele mittevastavusest. Täpsemalt heidab kostja
hagejale ette seda, et hageja tööd olid tehtud ebakvaliteetselt, kuna paigaldatud parkett tuli
liimist lahti. Selles osas leiab kolleegium sarnaselt maakohtuga, et kostja ei saa nimetatud
puudustele praeguses menetluses tugineda, kuna kostja ei ole maakohtus põhistanud ega
tõendanud, et ta oleks teatanud hagejale puudustest mõistliku aja jooksul.
11.2.1. VÕS § 644 lg 1 esimese lause kohaselt peab tellija teatama töö lepingutingimustele
mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele
mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Selle sätte sisustamisel tuleb arvestada VÕS §-
ga 643, mille kohaselt kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või
kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. VÕS § 644
lg-st 3 tuleneb, et kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest
õigeaegselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata
jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele
tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud
saamata jäänud tulu. VÕS § 645 lg-st 1 tuleneb, et tellija võib lepingutingimustele
mittevastavusele tugineda, sõltumata sellest, et ta tööd üle ei vaadanud ja selle
lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud, kui: 1) lepingutingimustele
mittevastavus on tekkinud töövõtja tahtluse või raske hooletuse tõttu; 2) töövõtja teadis või pidi
teadma lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei teatanud sellest
tellijale.
11.2.2. Kolleegium nõustub maakohtuga, et üldjuhul ei saa ehituse puhul pidada tööde
kvaliteedi hindamise mõistlikuks ajaks seitset kuud. Parketi paigaldamise kvaliteedi hindamine
siseruumides ei vaja nt eriliste ilmastikutingimuste esinemist ning eelduslikult on liimi pidavust
võimalik hinnata lühema aja kui seitsme kuu jooksul (vt maakohtu otsuse p 8). Kostja ei ole
menetluses õigel ajal toonud esile asjaolusid, millest võiks järeldada, et praegusel juhul oli
puuduste iseloomu ja avaldumise aega arvestades põhjendatud teatada neist seitse kuud pärast
töö valmimist ja üleandmist. Kostja on alles apellatsioonkaebuses väitnud, et puuduste näol oli
tegemist varjatud puudustega, mida ei olnud võimalik esialgsel visuaalsel vaatlusel tuvastada
ja mis hakkasid ilmnema alles kütteperioodil pärast mõnda aega sees elamist. Lisaks märgib
kostja apellatsioonkaebuses, et kõnealune korteriomand (Jakobsoni 13-33) seisis mõnda aega
tühjana. Need asjaolud, mis seonduvad töö väidetavate puuduste iseloomu, nende avastamise
võimalikkuse ja avastamise asjaoludega, oleks kostja saanud esile tuua juba maakohtus.
Kolleegiumi hinnangul ei esine praegu selliseid asjaolusid, mis õigustaks kostja toodud uute
asjaolude arvestamist apellatsioonimenetluses (TsMS § 652 lg 3). Seejuures märgib
kolleegium, et maakohus oli kostjale 31. mail 2021 saadetud kirjas selgitanud, et kostjal tuleb
selgelt välja tuua ja tõendada, et ta esitas pretensiooni hagejale õigeaegselt, st mõistliku aja
jooksul pärast tööde üleandmist.
11.2.3. Põhjendatud ei ole kostja apellatsioonkaebuse väide, et maakohus on jätnud alusetult
tähelepanuta VÕS § 642 lg 21. See säte kohaldub ehitamiseks sõlmitud töövõtulepingu puhul,
mis on sõlmitud majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isiku ja tarbija vahel. Praegusel juhul
on nii hageja kui ka kostja näol tegemist äriühingutega, mistõttu VÕS § 642 lg 21 ei kohaldu.
11.2.4. Kostja ei ole toonud menetluses esile ka selliseid asjaolusid, millest nähtuvalt võiks
puudustest õigeaegselt teatamata jätmine olla mõistlikult vabandatav (VÕS § 644 lg 3 teise
lause mõttes). Kolleegium märgib, et kostja on menetluses väitnud, et ta teavitas hagejat töödes
ilmnenud puudustest koheselt pärast seda, kui peatöövõtja oli objekti üle vaadanud ja kostjat
2-21-103654
puudustest teavitanud (vt kostja 16. juuni 2021. a seisukoha p 6). Asjaolu, et peatöövõtja juhtis
kostja tähelepanu puudustele alles hiljem, ei anna kolleegiumi hinnangul alust lugeda hageja ja
kostja vahelises suhtes puudustest õigeaegselt teatamata jätmist mõistlikult vabandatavaks,
kuna kostjal oli endal VÕS §-st 643 tulenevalt kohustus hageja tehtud töö üle vaadata. Pigem
nähtub kostja väitest, et väidetavad puudused oli võimalik objekti ülevaatamisel avastada,
mistõttu eelduslikult oleks pidanud ka kostja need avastama.
11.2.5. Samuti ei ole kostja toonud esile asjaolusid, mis võiks anda alust VÕS § 645 lg 1
kohaldamiseks. Kostja ei ole toonud välja ega tõendanud asjaolusid, millest saaks järeldada, et
väidetavad puudused oleksid tekkinud hageja tahtluse või raske hooletuse tõttu või et hageja
oleks pidanud neist teadma.
Kostja esitatud EVIKO Ehitus OÜ pretensioonist nähtuvalt olid puudused tingitud sellest, et
aluspõranda ettevalmistamisel oli kasutatud valesid töövõtteid: vahebetooni pinnale tekkiv
betoonipiim oli ilmselt jäetud maha lihvimata ja kohtpahteldus oli teostatud vale tootega;
ilmselt oli kasutatud aluspinnal ka mingit krunti. Pretensioonis on selgitatud, et betoonipiim
tekitab betooni pinnale sellise kihi, mis ei lase krundil/liimil aluspinda imenduda, et tekiks nake.
Selle tulemusel puudus liimil nake aluspõrandaga ja see sai nakkuda ainult puiduga. Kohati oli
liim tõmmanud üles ka pahtli (dtl-d 62–63). Seega nähtub kostja maakohtus esitatud tõenditest,
et puudused olid tingitud aluspõranda ebasobivast ettevalmistamisest.
Pooled ei vaielnud maakohtus selle üle, et hageja töö seisnes parketi paigaldamises. Kostja ei
vaidlustanud hageja väidet, et parketi paigaldamise hind (5 eurot/m2) ei sisaldanud aluspõranda
ettevalmistustöid, vaid üksnes parketi paigaldamist ja liimimist. Hagi vastuses märkis kostja, et
vaidlust ei ole selles, et poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu esemeks olid hageja loetletud
tööd (vt 19. aprilli 2021. a hagi vastuse p 3). EVIKO Ehitus OÜ pretensioonist ei nähtu, et
parketi paigaldamisel oleks kasutatud valesid töövõtteid. Pretensiooni kohaselt on kasutatud
õiget, elastset liimi ja kihi paksuse põhjal on ka kulu olnud õige (vt dtl-d 62–63). Kostja ei ole
toonud esile ega põhistanud asjaolusid, millest saaks järeldada, et hageja pidi parketi
paigaldamisel teadma, et aluspõranda ettevalmistustööd on tehtud ebasobivalt, ja jättis sellele
põhjendamatult tellija tähelepanu juhtimata või et hageja käitus sellisele aluspõrandale parketti
paigaldades raskelt hooletult. Sellest, et hageja oli nõus vaegtööd likvideerima, kui kostja tasub
talle tehtud tööde eest ja kannab ka vaegtööde likvideerimisega seotud kulud, ei saa järeldada,
et hageja oli väidetavatest puudustest töö üleandmisel teadlik (vt kostja 16. juuni 2021. a
seisukoha p 8).
12. Eelnevast tulenevalt on maakohus põhjendatult mõistnud kostjalt hageja kasuks välja
lepingu alusel tehtud töö eest tasu 3577,20 eurot.
13. Maakohus rahuldas hagi ka viivisenõude osas, mõistes kostjalt hageja kasuks välja
kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 273,46 eurot ja edasiulatuva
viivise kuni põhivõla tasumiseni, kuid mitte rohkem kui põhivõla suuruses. Kostja ei ole viivise
arvestust apellatsioonkaebuses vaidlustanud. Seega ei ole alust muuta maakohtu otsust ka
väljamõistetud viivise osas.
Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
14. Kuna maakohtu otsus jääb asja sisulise lahendamise osas muutmata, ei ole vajadust seda
muuta ka menetluskulude jaotuse osas (TsMS § 173 lg 3). Kostja ei ole apellatsioonkaebuses
väitnud, et maakohtu menetluskulude jaotus oleks vale sõltumata sellest, et hagi rahuldati.
Samuti ei ole kostja eraldi vaidlustanud maakohtu menetluskulude kindlaksmääramist ega
2-21-103654
esitanud väiteid, millest tulenevalt maakohus võiks olla menetluskulude kindlaksmääramisel
eksinud.
15. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta TsMS
§ 171 lg 1 alusel kostja kanda.
16. Kooskõlas
TsMS
§
lg-ga
määrab
ringkonnakohus
kindlaks
ka
apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude rahalise suuruse.
16.1. Hageja esitas 30. novembril 2022 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt ta palub
kohtul välja mõista järgmised menetluskulud:
1) riigilõiv hagiavalduse esitamisel 325 eurot;
2) õigusabikulud apellatsioonimenetluses 320 eurot ilma käibemaksuta, mis koosnevad:
-
16. novembri 2022. a seisukoha koostamine 2 t hinnaga 80 eurot/t, kokku 160 eurot;
-
30. novembri 2022. a seisukoha koostamine 2 t hinnaga 80 eurot/t, kokku 160 eurot.
16.2. Kolleegium märgib, et hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 325 eurot on hageja
maakohtus tekkinud menetluskulu, millega maakohus on menetluskulude kindlaksmääramisel
juba arvestanud ja vaidlustatud otsusega kostjalt hageja kasuks välja mõistnud. Seega ei arvesta
ringkonnakohus selle kuluga apellatsioonimenetluse menetluskulude kindlaksmääramisel.
16.3. TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja
vajalikus ulatuses. Kolleegium leiab, et hageja lepingulise esindaja ajakulu 16. novembri 2022.
a seisukoha koostamiseks 2 t on menetlusdokumendi sisu ja mahtu arvestades põhjendatud.
Nimetatud menetlusdokumendi koostamiseks pidi hageja esindaja tutvuma ka kostja taotlusega
tõendite vastuvõtmiseks ning esitatud uute tõenditega. Hageja 30. novembri 2022. a
menetlusdokumendi koostamise ajakulu 2 t on aga osaliselt põhjendamatu. Dokument sisaldab
u 1 lk ulatuses õiguslikke seisukohti, mis osaliselt kordavad 16. novembri 2022. a
menetlusdokumendis esitatut. Lisaks sisaldab dokument lühikest menetluskulude nimekirja.
Kolleegiumi hinnangul on hageja 30. novembri 2022. a menetlusdokumendi koostamise
põhjendatud ajakulu kuni 45 min. Seega on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu
apellatsioonimenetluses kokku 2,75 t.
16.4. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 80 eurot on vaidluse sisu ja keerukust ning esindaja
kvalifikatsiooni (õigusharidusega jurist, kuid mitte advokaat) arvestades põhjendatud.
Eelnevast tulenevalt tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja apellatsioonimenetluse
menetluskulude hüvitis 220 eurot (2,75×80).
17. Kolleegium selgitab, et vastavalt TsMS § 178 lg-le 1 saab menetluskulude jaotust ja
hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates,
millega vastavalt kas menetluskulude jaotus või rahaline suurus kindlaks määrati. Sama
paragrahvi 2. lõike kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata
menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui
vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.
(allkirjastatud digitaalselt)