2-21-103654/22 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Gea Lepik, liikmed Villem Lapimaa ja Meeli

Kaur

Otsuse tegemise aeg ja koht

9. detsember 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-103654

Kohtuasi

Colibri Ehitus OÜ hagi Osaühingu Tigorel vastu

3674,25 eurot nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 24. septembri 2021. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Osaühingu Tigorel apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

3960,43 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja Colibri Ehitus OÜ (registrikood 14832425),

lepinguline esindaja Tiiu-Ann Kaldma

Kostja

Osaühing

Tigorel

(registrikood

10282548),

lepingulised esindajad Erki Vainu, Oleg Nišajev ja Janika

Drobot

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Harju Maakohtu 24. septembri 2021. a otsuse resolutsioon muutmata, osaliselt

täiendades kohtuotsuse põhjendusi.

2. Jätta apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta apellatsioonimenetluse kulud Osaühingu Tigorel kanda.

4. Rahuldada Colibri Ehitus OÜ taotlus apellatsioonimenetluse menetluskulude

kindlaksmääramiselt osaliselt. Mõista Osaühingult Tigorel Colibri Ehitus OÜ

kasuks välja apellatsioonimenetluse menetluskulude hüvitis 220 eurot.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

2-21-103654

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Colibri Ehitus OÜ (hageja) esitas 6. aprillil 2021 Harju Maakohtule hagi Osaühingu Tigorel

(kostja) vastu, milles palus kostjalt välja mõista põhivõlg 3577,20 eurot ning viivis kuni hagi

esitamiseni 97,05 eurot ja edasi kuni võlgnevuse tasumiseni võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 113

sätestatud suuruses. Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

1.1. Hagiavalduse kohaselt sõlmisid hageja ja kostja 2020. a augustis suulise töövõtulepingu,

mille kohaselt hageja kohustus paigaldama alltöövõtjana kostja objektil aadressil Jakobsoni 13-

33 parketi ning tegema tunnitasu alusel muid ehitustöid samal objektil ja Rotermanni 2 objektil

vastavalt kostja juhistele. Pooled leppisid kokku, et töötund objektil maksab 12 eurot ja parketi

paigaldamise hind on 5 eurot/m2. Parketi paigaldamise hind ei sisaldanud aluspõranda

ettevalmistustöid, hind sisaldas üksnes parketi paigaldamist ja liimimist.

1.2. Hageja töötajad olid objektidel kostja käsutuses 2020. a augustikuu jooksul ning tegid kõik

kokkulepitud tööd vastavalt kostja juhataja XXi juhistele ja nõudmistele. Kokku töötasid hageja

töötajad kostja objektil 208 t ja paigaldasid 97 m2 parketti. Tööd anti üle 15. septembril 2020

ja 27. septembril 2020. Tööde üleandmise kohta eraldi akti ei koostatud. Tellijal ei olnud tööde

kohta märkusi. Tellija esindaja XX saatis hageja esindajale e-kirjaga töötundide tabeli ja palus

esitada arve. Korteriomanik on asunud korterisse elama, seega võib lugeda tööd vastuvõetuks.

1.3. Hageja esitas tehtud tööde kohta kaks arvet: 18. septembri 2020. a arve nr 25 ja 27.

septembri 2020. a arve nr 26. Mõlema arve maksetähtpäev oli 10. oktoober 2020. Kostja ei ole

arveid tasunud. Hagejale teadaolevalt on peatöövõtja kostjale hageja tehtud tööde eest tasu

maksnud.

1.4. Vastuseks kostja vastuväidetele leidis hageja, et kuna tema sõlmis töövõtulepingu kostjaga,

mitte Eviko OÜ-ga, ei ole viimase kiri praeguses vaidluses asjakohane ja ei saa olla tõendiks.

Kirjas esitatud väited on paljasõnalised ja pole selge, kuivõrd see üldse puudutab hageja tehtud

töid, sest objektil töötasid ka kostja töötajad. Pretensioon on esitatud alles märtsi lõpus, kuigi

tööd võeti vastu septembris ja arve tulnuks tasuda oktoobris. Tellija (kostja) vaatas hageja töö

üle, kinnitas töötunnitabeli ja palus esitada arve. Töö üleandmise hetkel tellijal pretensioone ei

olnud. Isegi juhul, kui hiljem on ilmnenud töö mittevastavus lepingutingimustele, ei vastuta

hageja VÕS § 641 lg 3 järgi. Parketi paigaldamine oli tehtud töödest ainult väike osa. Enamuse

arve sisust moodustab hageja töötajate töö objektil tellija vahetus alluvuses ja vastavalt tellija

antud juhistele. Samuti ei puuduta Jakobsoni 13 väidetavad puudused Rotermanni 2 objekti.

Kostja vastuväited

2. Kostja vaidles hagile vastu ja palus jätta see rahuldamata.

2-21-103654

2.1. Pooled ei vaidle selle üle, et nende vahel oli sõlmitud töövõtuleping, mille esemeks olid

hageja loetletud tööd. Vaidlus on tööde kvaliteedis. Peatöövõtja EVIKO Ehitus OÜ esitas pärast

tööde valmimist kostjale pretensiooni, millest nähtuvalt on kogu töö tehtud ebakvaliteetselt.

EVIKO Ehitus OÜ on ekspertarvamusele tuginevalt selgitanud, et tööde tegemisel on kasutatud

ebaõigeid töövõtteid ja seetõttu tuleb kogu töö uuesti teha. Kostja suunas pretensiooni hagejale

edasi ja soovis, et hageja kõrvaldaks vaegtööd. Hageja seda ei teinud. Vaegtööd tegi peatöövõtja

EVIKO Ehitus OÜ enda kulul. Eelnevat arvestades ei ole EVIKO Ehitus OÜ kostjalt töid vastu

võtnud ega tööde eest tasunud.

2.2. Hagejaga sõlmitud kokkuleppe kohaselt muutus hageja tasunõue sissenõutavaks alles

pärast seda, kui tööd on peatöövõtja poolt vastu võetud ja nende eest on tasutud. Kostja

hinnangul ei ole hageja tasunõue sissenõutavaks muutunud. Kui eeldada tasunõude

sissenõutavaks muutumist, on kostjal õigus tasu maksmisest keelduda VÕS § 111 alusel. Kostja

viitas VÕS §-le 641 ja leidis, et töö ei vastanud kokkulepitule ega sobinud otstarbeks, milleks

seda vajati.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus rahuldas 24. septembri 2021. a otsusega hagi ja mõistis kostjalt hageja

kasuks välja põhivõla 3577,20 eurot, maakohtu otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud

viivise 273,46 eurot ja VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras viivise põhivõlalt 3577,20 eurot

alates 25. septembrist 2021, kuid mitte rohkem kui võla suuruses. Maakohus jättis

menetluskulud kostja kanda ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 725 eurot.

3.1. Maakohtu otsuse põhjenduste kohaselt ei vaidle pooled järgneva üle:

-

poolte vahel oli sõlmitud suuline töövõtuleping parketi paigaldamiseks Jakobsoni 13 ja

Rotermanni 2 hoonetes;

-

suulise lepingu alusel oli töötunni hind 12 eurot ja parketi paigaldamise hind 5 eurot/m2;

-

hageja töötajad tegid tööd 208 t ja paigaldasid 97 m2 parketti.

Pooled vaidlevad tööde kvaliteedi üle ja selle üle, kas kostja esitas pretensioonid tööde

kvaliteedi kohta mõistliku aja jooksul.

3.2. Maakohus viitas VÕS §-le 635, § 637 lg-tele 4 ja 5, §-le 643 ning § 644 lg-tele 1 ja 3.

3.3. Kohtule esitatud 15. septembri 2020. a e-kirjast, millele on lisatud tööaja tabel (dtl-d 44–

46) nähtub, et hageja lõpetas tööd Jakobsoni 13 ja Rotermanni 2 objektidel 31. augustil 2020

ning esitas tööaja tabeli 15. septembril 2020. Järelikult valmis töö 31. augustil 2020 ning kostjal

oli võimalik töö kvaliteeti ja mahtu kontrollida alates 15. septembrist 2020. Hageja esitas

kostjale arve nr 25 (dtl 39) 18. septembril 2020 ja arve nr 26 (dtl 40) 27. septembril 2020.

Tööajatabelis kajastatud tööde maht vastab arvetel märgitud tööde mahule ja poolte

kokkulepitud hinnale.

3.4. Kohtule esitatud peatöövõtja Eviko Ehituse pretensioonist, mis on edastatud nii kostjale

kui ka hagejale 23. märtsi 2021. a e-kirjaga (dtl-d 58–63) nähtub, et Jakobsoni 13-33 korterisse

paigaldatud parkett on peatöövõtja hinnangul liimist lahti tulnud. Järelikult on töö puudustest

teatamine toimunud seitse kuud pärast tööde tegemist ja puuduse kirjeldus on piisavalt

arusaadav.

3.5. Maakohtu hinnangul on kostja ja peatöövõtja Eviko Ehitus minetanud õiguse keelduda töö

eest tasumast, tuginedes töö lepingutingimustele mittevastavusele, sest ei ole sellest teatanud

2-21-103654

mõistliku aja jooksul. Kohtu hinnangul ei saa ehituse puhul pidada töö kvaliteedi hindamise

mõistlikuks ajaks seitset kuud. Ehitustööde kvaliteedi hindamisel ei pruugi piisata tööde

visuaalsest ülevaatamisest ning teatud juhtudel võib puuduse ilmnemine vajada teatud

tingimuste esinemist, nt saab vihmakindlust hinnata vihma korral ja soojuskindlust talvisel ajal.

Parketi kvaliteedi hindamine siseruumides ei vaja siiski eriliste ilmastikutingimuste esinemist

ja liimi pidavuse kvaliteeti on võimalik hinnata lühema perioodi jooksul kui seitse kuud.

3.6. Asjaolu, et kostja ei saa keelduda tasu maksmisest VÕS § 644 lg 3 alusel, ei välista teiste

õiguskaitsevahendite kasutamist, sh tööde puuduste kõrvaldamist garantii raames. Kohus pidas

vajalikuks märkida, et ühel objektil esinenud puudused ei anna alust keelduda teisel objektil

tehtud tööde eest tasumisest. Tööaja tabelist nähtub, et Jakobsoni 13 objektil tehti tööd 43,45 t,

teistel objektidel 128,65 t. Peatöövõtja Eviko Ehituse 23. märtsi 2021. a e-kirjas on viidatud

vaid Jakobsoni 13-33 objektil esinenud puudustele.

3.7. Maakohus viitas VÕS § 76 lg-le 1 ja § 101 lg 1 p-le 6 ning leidis, et hagejal on õigus nõuda

võlgnevuse ja viivise tasumist. Kostjalt tuleb välja mõista põhivõlg 3577,20 eurot. Kohtule

esitatud arvetest nähtub, et kohustuse tasumise tähtaeg oli 10. oktoober 2020. Seega on hagejal

õigus nõuda VÕS § 113 lg-s 1 sätestatud määras viivist alates 11. oktoobrist 2020. Kostjalt

tuleb mõista välja kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivis 273,46 eurot ja

edasi viivised kuni põhivõla tasumiseni, kuid mitte rohkem kui põhivõlg.

3.8. Maakohus jättis menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 järgi

kostja kanda ja määras kindlaks hüvitatavate menetluskulude suuruse. Maakohus pidas hageja

põhjendatud menetluskuludeks ja mõistis kostjalt välja 325 eurot hagi esitamisel tasutud

riigilõivu eest ja 400 eurot õigusabikulude eest mahus 7,5 t, kokku 725 eurot.

Apellatsioonkaebus

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus,

millega jätta hagi täies ulatuses rahuldamata. Menetluskulud palub kostja jätta hageja kanda.

4.1. Apellatsioonkaebuse kohaselt on maakohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõiguse norme,

eksinud asjaolude tuvastamisel ja neid ebaõigesti hinnanud.

4.2. Kostja leiab, et mõistlik aeg on määratlemata õigusmõiste ning aja mõistlikkuse hindamisel

tuleb silmas pidada iga juhtumi eripärasid. Poolte suhete kontekstis mõistliku aja määramisel

peab arvestama kõiki asjaolusid ja poolte käitumist (VÕS § 7), mh ka täitmise vastuvõtmise

aega ja asjaolusid (Riigikohtu 20. märtsi 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-15-08, p 13). Kostja

arvates ei ole maakohus praegusel juhul mõistlikku aega õigesti hinnanud ja on VÕS § 644 lg-

t 3 vääralt kohaldanud.

Erasektoris võib mõistlik aeg olla väga erinev ja sõltuda paljudest eri asjaoludest. Seitse kuud

ei ole praegusel juhul ebamõistlik, kuna tegemist oli varjatud puudustega, mis ei ilmnenud kohe

ja Jakobsoni 13-33 korteriomand seisis ka mõnda aega tühjana. Esialgsel visuaalsel vaatlusel ei

olnud võimalik viga tuvastada. Puudused hakkasid ilmnema alles kütteperioodil pärast mõnda

aega sees elamist. Maakohus on jätnud tähelepanuta ka VÕS § 642 lg 21, mis sätestab, et

töövõtulepingu puhul, mille esemeks on ehitamine ehitusseadustiku mõttes ja mis on sõlmitud

majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isiku ja tarbija vahel, eeldatakse, et kahe aasta jooksul

töö tarbijale üleandmise päevast arvates ilmnenud lepingutingimustele mittevastavus oli olemas

töö üleandmise ajal. Kuna seadusest tuleneb töövõtja 2-aastane vastutusperiood, ei saa seitse

kuud olla liiga pikk, eriti arvestades hagi aluseks olevaid asjaolusid.

2-21-103654

Eelnevast tulenevalt leiab kostja, et ei tema ega ka peatöövõtja EVIKO Ehitus OÜ ei ole

minetanud õigust jätta töö eest tasumata.

4.3. Lisaks ei ole maakohus järginud praeguses asjas proportsionaalsuse põhimõtet. Maakohus

on küll õigesti viidanud, et ühel objektil esinenud puudused ei anna alust keelduda teisel objektil

tehtud toote eest, mõistes samas välja ka puudustega tehtud tööde maksumuse. Ka puudustega

objektil tehti teisi töid, mille kohta pretensioone ei olnud. Seega oleks pidanud makstavast

summast maha arvama parketi paigalduse töö, mitte mõistma välja kogu summa.

Vastustaja seisukoht

5. Hageja apellatsioonkaebuse kohta seisukohta ei esitanud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6. Ringkonnakohus leiab, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 657 lg 1 p 21 alusel

tuleb jätta maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid osaliselt tuleb täiendada kohtuotsuse

põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata. Apellatsioonimenetluse kulud jäävad

kostja kanda. Ringkonnakohus määrab kindlaks hageja apellatsioonimenetluse kulude rahalise

suuruse.

7. Maakohus tuvastas järgmised asjaolud, mille üle pooled apellatsioonimenetluses ei vaidle:

-

poolte vahel oli sõlmitud suuline töövõtuleping parketi paigaldamiseks Jakobsoni 13 ja

Rotermanni 2 hoonetes. Suulise lepingu alusel oli töötunni hind 12 eurot ja parketi

paigaldamise hind 5 eurot/m2;

-

hageja töötajad töötasid 208 t ja paigaldasid 97 m2 parketti;

-

hageja lõpetas tööd Jakobsoni 13 ja Rotermanni 2 objektidel 31. augustil 2020 ja esitas

tööaja tabeli 15. septembril 2020;

-

hageja esitas kostjale 18. septembril 2020 arve nr 25 ja 27. septembril 2020 arve nr 26.

8. Maakohus leidis õigesti, et poolte vahel sõlmitud leping on töövõtuleping VÕS § 635 lg 1

tähenduses. Selle sätte kohaselt töövõtulepinguga kohustub üks isik (töövõtja) valmistama või

muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), teine isik

(tellija) aga maksma selle eest tasu.

9. Hageja nõuab esitatud hagis kostjalt kokkulepitud tasu maksmist. Maakohus tuvastas, et

hageja esitatud arved on kooskõlas hageja tööajatabelis kajastatud tööde mahu ja poolte

kokkulepitud tööde hinnaga, kusjuures tehtud tööde hinna ja mahu osas pooltel vaidlust ei ole

(vt maakohtu otsuse p-d 5 ja 7). Sellest tulenevalt pidas maakohus hageja väidetud tasu suurust

3577,20 eurot põhjendatuks. Kostja ei ole tasu suurust apellatsioonkaebuses vaidlustanud.

10. Maakohus ei ole vaidlustatud otsuses selgelt tuvastanud hageja tasunõude sissenõutavaks

muutumise aega, mistõttu tuleb selles osas maakohtu otsuse põhjendusi täiendada.

10.1. VÕS § 637 lg 3 kohaselt muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks töö valmimisest. VÕS

§ 637 lg-st 4 tuleneb, et kui kokku on lepitud töö vastuvõtmine tellija poolt või kui see on

tavaline, muutub töövõtja tasunõue sissenõutavaks, kui töö on vastu võetud või loetakse

vastuvõetuks. Kui töö tuleb üle anda ositi ja hind on samuti määratud ositi, tuleb iga osa eest

tasuda vastava tööosa vastuvõtmisel. Sama paragrahvi 5. lõikest tuleneb, et tellija ei pea töö

2-21-103654

eest tasuma enne, kui tal on olnud võimalus asi üle vaadata, välja arvatud juhul, kui

kokkulepitud üleandmisviis või maksmise tingimused ei anna talle selleks võimalust.

10.2. Maakohus leidis tuvastatud asjaolude põhjal, et töö valmis 31. augustiks 2020 ja kostjal

oli võimalik töö kvaliteeti ja mahtu kontrollida alates 15. septembrist 2020 (vt maakohtu otsuse

p 7). Kostja ei ole neid järeldusi apellatsioonkaebuses vaidlustanud. Oma vastuses hagile on ka

kostja kinnitanud, et vaidlusalused tööd on valminud (vt 19. aprilli 2021. a hagi vastuse p 5).

Hageja väitel on kostja tööd vastu võtnud (vt nt hageja 21. mai 2021. a seisukoht; 16. juuni

2021. a seisukoht), mida tõendab kostja esindaja 15. septembri 2020. a e-kiri, milles hagejal

paluti esitada arve. Kostja ei ole väitnud, et ta ei ole töid vastu võtnud. Ehkki maakohtus väitis

kostja, et poolte kokkuleppe kohaselt pidi hageja tasunõue muutuma sissenõutavaks pärast seda,

kui tööd on peatöövõtja EVIKO Ehitus OÜ poolt vastu võetud ja nende eest on tasutud (vt 19.

aprilli 2021. a hagi vastuse p 7), ei ole kostja sellise kokkuleppe olemasolu menetluses

tõendanud. Seega muutus hageja tasunõue sissenõutavaks 15. septembril 2020. Selleks ajaks

olid tööd valmis ning valminud tööde kontrollimise võimaluse olemasolu ja töövõtjale juhise

andmine esitada tööde eest arve kinnitab tööde vastuvõtmist tellija poolt. Igal juhul oli hageja

tasunõue sissenõutav hageja esitatud arvetelt nr 25 ja nr 27 nähtuval tasumistähtajal (10.

oktoober 2021), millest alates arvestab hageja ka viivist.

11. Kostja on menetluses leidnud, et tal on õigus keelduda hagejale tasu maksmisest, kuna

hageja tööd olid tehtud puudustega. Kostja apellatsioonkaebuse peamine väide on see, et

maakohus leidis ebaõigesti, et kostja ei saa töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda,

kuna ta ei teatanud sellest mõistliku aja jooksul. Kolleegium nõustub maakohtu

lõppjäreldusega, et kostja ei saa töö väidetavatele puudustele tuginedes keelduda hagejale tasu

maksmisest, kuid täiendab selles osas maakohtu otsuse põhjendusi.

11.1. Kostja on tuginenud tasu maksmisest keeldumise õigusliku alusena VÕS §-le 111 (vt 19.

aprilli 2021. a hagi vastuse p 10). Nimetatud paragrahvi 1. lõikest tuleneb, et kui lepingupooltel

on lepingust tulenevad vastastikused kohustused (vastastikune leping), võib üks lepingupool

oma kohustuse täitmisest keelduda, kuni teine lepingupool on oma kohustuse täitnud, täitmist

pakkunud või andnud täitmiseks tagatise või on kinnitanud, et ta kohustuse täidab. Riigikohus

on selgitanud, et VÕS § 111 lg 1 tagab esmajoones lepingupoole jaoks vastusoorituse saamist.

Et sellele sättele tugineda, peab tellijal olema õigus vastusooritusele. Töövõtja

lepingutingimustele mittevastava soorituse korral, sh ebakvaliteetse täitmise korral tagatakse

kohustuse täitmisest keeldumise õigusega esmajoones tellija nõudeid kohaseks täitmiseks, st

esmajoones lepingutingimustele mittevastava täitmise asendamiseks või parandamiseks VÕS §

108 lg 6 mõttes. Selleks, et tellija võiks VÕS § 111 lg-le 1 tuginedes keelduda lepingujärgset

tasu maksmast, peab ta ühtlasi tuginema mingile nõudele töövõtja vastu, mille täitmist ta nõuab

(vt Riigikohtu 28. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 33). Praegusel juhul ei

ole kostja menetluses täpselt välja toonud, milline kohustus hagejal kostja ees on, mis võiks

õigustada kostjal oma lepingust tuleneva tasu maksmise kohustuse täitmisest keeldumist.

Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on tööd teinud, s.t töö on valmis. Kostja on küll väitnud, et

ta on edastanud EVIKO Ehitus OÜ pretensiooni hagejale, nõudes puudustega tööde

parandamist, kuid kostja menetlusdokumentidest nähtub ka see, et juba hagile vastamise ajaks

oli EVIKO Ehitus OÜ väidetavad puudused ise kõrvaldanud (vt 19. aprilli 2022. a hagi vastuse

p 6; kostja 16. juuni 2021. a seisukoha p 9). Kostja ei ole väitnud, et ta oleks esitanud hagejale

mingeid muid nõudeid. Samuti ei ole kostja väitnud, et tal oleks hageja vastu mingi rahaline

nõue, mille ta oleks tasunõudega tasaarvestanud, või et ta oleks kasutanud mingit sellist

õiguskaitsevahendit, mis annaks talle õiguse keelduda tasu maksmisest n-ö lõplikult (vt

Riigikohtu 28. oktoobri 2008. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-80-08, p 32).

2-21-103654

11.2. Ehkki kostja pole hageja väidetavat kohustust või hageja nõuet välistava

õiguskaitsevahendi rakendamist selgelt määratlenud, on kostja seisukohtade põhjal selge, et see

tuleneks väidetavast töö lepingutingimustele mittevastavusest. Täpsemalt heidab kostja

hagejale ette seda, et hageja tööd olid tehtud ebakvaliteetselt, kuna paigaldatud parkett tuli

liimist lahti. Selles osas leiab kolleegium sarnaselt maakohtuga, et kostja ei saa nimetatud

puudustele praeguses menetluses tugineda, kuna kostja ei ole maakohtus põhistanud ega

tõendanud, et ta oleks teatanud hagejale puudustest mõistliku aja jooksul.

11.2.1. VÕS § 644 lg 1 esimese lause kohaselt peab tellija teatama töö lepingutingimustele

mittevastavusest töövõtjale mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta töö lepingutingimustele

mittevastavusest teada sai või pidi teada saama. Selle sätte sisustamisel tuleb arvestada VÕS §-

ga 643, mille kohaselt kui tellija on töövõtulepingu sõlminud oma majandus- või

kutsetegevuses, peab ta tehtud töö viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. VÕS § 644

lg-st 3 tuleneb, et kui tellija ei teata töövõtjale töö lepingutingimustele mittevastavusest

õigeaegselt, ei või tellija töö lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata

jätmine on mõistlikult vabandatav, võib tellija siiski lepingutingimustele mittevastavusele

tuginedes alandada makstavat tasu või nõuda, et töövõtja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud

saamata jäänud tulu. VÕS § 645 lg-st 1 tuleneb, et tellija võib lepingutingimustele

mittevastavusele tugineda, sõltumata sellest, et ta tööd üle ei vaadanud ja selle

lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt ei teatanud, kui: 1) lepingutingimustele

mittevastavus on tekkinud töövõtja tahtluse või raske hooletuse tõttu; 2) töövõtja teadis või pidi

teadma lepingutingimustele mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest ja ei teatanud sellest

tellijale.

11.2.2. Kolleegium nõustub maakohtuga, et üldjuhul ei saa ehituse puhul pidada tööde

kvaliteedi hindamise mõistlikuks ajaks seitset kuud. Parketi paigaldamise kvaliteedi hindamine

siseruumides ei vaja nt eriliste ilmastikutingimuste esinemist ning eelduslikult on liimi pidavust

võimalik hinnata lühema aja kui seitsme kuu jooksul (vt maakohtu otsuse p 8). Kostja ei ole

menetluses õigel ajal toonud esile asjaolusid, millest võiks järeldada, et praegusel juhul oli

puuduste iseloomu ja avaldumise aega arvestades põhjendatud teatada neist seitse kuud pärast

töö valmimist ja üleandmist. Kostja on alles apellatsioonkaebuses väitnud, et puuduste näol oli

tegemist varjatud puudustega, mida ei olnud võimalik esialgsel visuaalsel vaatlusel tuvastada

ja mis hakkasid ilmnema alles kütteperioodil pärast mõnda aega sees elamist. Lisaks märgib

kostja apellatsioonkaebuses, et kõnealune korteriomand (Jakobsoni 13-33) seisis mõnda aega

tühjana. Need asjaolud, mis seonduvad töö väidetavate puuduste iseloomu, nende avastamise

võimalikkuse ja avastamise asjaoludega, oleks kostja saanud esile tuua juba maakohtus.

Kolleegiumi hinnangul ei esine praegu selliseid asjaolusid, mis õigustaks kostja toodud uute

asjaolude arvestamist apellatsioonimenetluses (TsMS § 652 lg 3). Seejuures märgib

kolleegium, et maakohus oli kostjale 31. mail 2021 saadetud kirjas selgitanud, et kostjal tuleb

selgelt välja tuua ja tõendada, et ta esitas pretensiooni hagejale õigeaegselt, st mõistliku aja

jooksul pärast tööde üleandmist.

11.2.3. Põhjendatud ei ole kostja apellatsioonkaebuse väide, et maakohus on jätnud alusetult

tähelepanuta VÕS § 642 lg 21. See säte kohaldub ehitamiseks sõlmitud töövõtulepingu puhul,

mis on sõlmitud majandus- ja kutsetegevuses tegutseva isiku ja tarbija vahel. Praegusel juhul

on nii hageja kui ka kostja näol tegemist äriühingutega, mistõttu VÕS § 642 lg 21 ei kohaldu.

11.2.4. Kostja ei ole toonud menetluses esile ka selliseid asjaolusid, millest nähtuvalt võiks

puudustest õigeaegselt teatamata jätmine olla mõistlikult vabandatav (VÕS § 644 lg 3 teise

lause mõttes). Kolleegium märgib, et kostja on menetluses väitnud, et ta teavitas hagejat töödes

ilmnenud puudustest koheselt pärast seda, kui peatöövõtja oli objekti üle vaadanud ja kostjat

2-21-103654

puudustest teavitanud (vt kostja 16. juuni 2021. a seisukoha p 6). Asjaolu, et peatöövõtja juhtis

kostja tähelepanu puudustele alles hiljem, ei anna kolleegiumi hinnangul alust lugeda hageja ja

kostja vahelises suhtes puudustest õigeaegselt teatamata jätmist mõistlikult vabandatavaks,

kuna kostjal oli endal VÕS §-st 643 tulenevalt kohustus hageja tehtud töö üle vaadata. Pigem

nähtub kostja väitest, et väidetavad puudused oli võimalik objekti ülevaatamisel avastada,

mistõttu eelduslikult oleks pidanud ka kostja need avastama.

11.2.5. Samuti ei ole kostja toonud esile asjaolusid, mis võiks anda alust VÕS § 645 lg 1

kohaldamiseks. Kostja ei ole toonud välja ega tõendanud asjaolusid, millest saaks järeldada, et

väidetavad puudused oleksid tekkinud hageja tahtluse või raske hooletuse tõttu või et hageja

oleks pidanud neist teadma.

Kostja esitatud EVIKO Ehitus OÜ pretensioonist nähtuvalt olid puudused tingitud sellest, et

aluspõranda ettevalmistamisel oli kasutatud valesid töövõtteid: vahebetooni pinnale tekkiv

betoonipiim oli ilmselt jäetud maha lihvimata ja kohtpahteldus oli teostatud vale tootega;

ilmselt oli kasutatud aluspinnal ka mingit krunti. Pretensioonis on selgitatud, et betoonipiim

tekitab betooni pinnale sellise kihi, mis ei lase krundil/liimil aluspinda imenduda, et tekiks nake.

Selle tulemusel puudus liimil nake aluspõrandaga ja see sai nakkuda ainult puiduga. Kohati oli

liim tõmmanud üles ka pahtli (dtl-d 62–63). Seega nähtub kostja maakohtus esitatud tõenditest,

et puudused olid tingitud aluspõranda ebasobivast ettevalmistamisest.

Pooled ei vaielnud maakohtus selle üle, et hageja töö seisnes parketi paigaldamises. Kostja ei

vaidlustanud hageja väidet, et parketi paigaldamise hind (5 eurot/m2) ei sisaldanud aluspõranda

ettevalmistustöid, vaid üksnes parketi paigaldamist ja liimimist. Hagi vastuses märkis kostja, et

vaidlust ei ole selles, et poolte vahel sõlmitud töövõtulepingu esemeks olid hageja loetletud

tööd (vt 19. aprilli 2021. a hagi vastuse p 3). EVIKO Ehitus OÜ pretensioonist ei nähtu, et

parketi paigaldamisel oleks kasutatud valesid töövõtteid. Pretensiooni kohaselt on kasutatud

õiget, elastset liimi ja kihi paksuse põhjal on ka kulu olnud õige (vt dtl-d 62–63). Kostja ei ole

toonud esile ega põhistanud asjaolusid, millest saaks järeldada, et hageja pidi parketi

paigaldamisel teadma, et aluspõranda ettevalmistustööd on tehtud ebasobivalt, ja jättis sellele

põhjendamatult tellija tähelepanu juhtimata või et hageja käitus sellisele aluspõrandale parketti

paigaldades raskelt hooletult. Sellest, et hageja oli nõus vaegtööd likvideerima, kui kostja tasub

talle tehtud tööde eest ja kannab ka vaegtööde likvideerimisega seotud kulud, ei saa järeldada,

et hageja oli väidetavatest puudustest töö üleandmisel teadlik (vt kostja 16. juuni 2021. a

seisukoha p 8).

12. Eelnevast tulenevalt on maakohus põhjendatult mõistnud kostjalt hageja kasuks välja

lepingu alusel tehtud töö eest tasu 3577,20 eurot.

13. Maakohus rahuldas hagi ka viivisenõude osas, mõistes kostjalt hageja kasuks välja

kohtuotsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 273,46 eurot ja edasiulatuva

viivise kuni põhivõla tasumiseni, kuid mitte rohkem kui põhivõla suuruses. Kostja ei ole viivise

arvestust apellatsioonkaebuses vaidlustanud. Seega ei ole alust muuta maakohtu otsust ka

väljamõistetud viivise osas.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

14. Kuna maakohtu otsus jääb asja sisulise lahendamise osas muutmata, ei ole vajadust seda

muuta ka menetluskulude jaotuse osas (TsMS § 173 lg 3). Kostja ei ole apellatsioonkaebuses

väitnud, et maakohtu menetluskulude jaotus oleks vale sõltumata sellest, et hagi rahuldati.

Samuti ei ole kostja eraldi vaidlustanud maakohtu menetluskulude kindlaksmääramist ega

2-21-103654

esitanud väiteid, millest tulenevalt maakohus võiks olla menetluskulude kindlaksmääramisel

eksinud.

15. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, tuleb apellatsioonimenetluse kulud jätta TsMS

§ 171 lg 1 alusel kostja kanda.

16. Kooskõlas

TsMS

§

lg-ga

määrab

ringkonnakohus

kindlaks

ka

apellatsioonimenetluses kantud menetluskulude rahalise suuruse.

16.1. Hageja esitas 30. novembril 2022 menetluskulude nimekirja, mille kohaselt ta palub

kohtul välja mõista järgmised menetluskulud:

1) riigilõiv hagiavalduse esitamisel 325 eurot;

2) õigusabikulud apellatsioonimenetluses 320 eurot ilma käibemaksuta, mis koosnevad:

-

16. novembri 2022. a seisukoha koostamine 2 t hinnaga 80 eurot/t, kokku 160 eurot;

-

30. novembri 2022. a seisukoha koostamine 2 t hinnaga 80 eurot/t, kokku 160 eurot.

16.2. Kolleegium märgib, et hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 325 eurot on hageja

maakohtus tekkinud menetluskulu, millega maakohus on menetluskulude kindlaksmääramisel

juba arvestanud ja vaidlustatud otsusega kostjalt hageja kasuks välja mõistnud. Seega ei arvesta

ringkonnakohus selle kuluga apellatsioonimenetluse menetluskulude kindlaksmääramisel.

16.3. TsMS § 175 lg 1 kohaselt mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses. Kolleegium leiab, et hageja lepingulise esindaja ajakulu 16. novembri 2022.

a seisukoha koostamiseks 2 t on menetlusdokumendi sisu ja mahtu arvestades põhjendatud.

Nimetatud menetlusdokumendi koostamiseks pidi hageja esindaja tutvuma ka kostja taotlusega

tõendite vastuvõtmiseks ning esitatud uute tõenditega. Hageja 30. novembri 2022. a

menetlusdokumendi koostamise ajakulu 2 t on aga osaliselt põhjendamatu. Dokument sisaldab

u 1 lk ulatuses õiguslikke seisukohti, mis osaliselt kordavad 16. novembri 2022. a

menetlusdokumendis esitatut. Lisaks sisaldab dokument lühikest menetluskulude nimekirja.

Kolleegiumi hinnangul on hageja 30. novembri 2022. a menetlusdokumendi koostamise

põhjendatud ajakulu kuni 45 min. Seega on hageja lepingulise esindaja põhjendatud ajakulu

apellatsioonimenetluses kokku 2,75 t.

16.4. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 80 eurot on vaidluse sisu ja keerukust ning esindaja

kvalifikatsiooni (õigusharidusega jurist, kuid mitte advokaat) arvestades põhjendatud.

Eelnevast tulenevalt tuleb kostjalt mõista hageja kasuks välja apellatsioonimenetluse

menetluskulude hüvitis 220 eurot (2,75×80).

17. Kolleegium selgitab, et vastavalt TsMS § 178 lg-le 1 saab menetluskulude jaotust ja

hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega vastavalt kas menetluskulude jaotus või rahaline suurus kindlaks määrati. Sama

paragrahvi 2. lõike kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata

menetluskulude hüvitamiseks õigustatud või menetluskulusid kandma kohustatud isik, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot.

(allkirjastatud digitaalselt)