2-21-15853/70 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Gea Lepik, Meeli Kaur ja Villem Lapimaa

Määruse tegemise aeg ja koht

9. detsember 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-15853

Kohtuasi

X kaebus Tallinna kohtutäitur Kristiina Feinmani 31.

augusti 2021. a ja 30. septembri 2021. a otsustele

täiteasjades nr 034/2019/629 ja nr 034/2019/708

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 15. augusti 2022. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja (võlgnik) X (isikukood XXXXXXXXXXX)

Puudutatud isik Tallinna kohtutäitur Kristiina Feinman

Puudutatud isik (sissenõudja) Luminor Bank AS

(registrikood 11315936)

Puudutatud isik (sissenõudja) Luminor Liising AS

(registrikood 10237140)

Sissenõudjate ühine lepinguline esindaja Reelika Tuisk

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta tõendina asja materjalide juurde X 28. augusti 2022. a määruskaebusega

esitatud järgmised tõendid: Luminor panga konto väljavõte ajavahemiku juuli 2019

kuni jaanuar 2020 kohta (lisa 1); tõend Luminor pangast väljaminevate summade

kohta kohtutäiturile ajavahemikul september 2021 kuni august 2022 (lisa 2);

pangaväljavõte makse (100 eurot) tagastamise kohta 3. septembril 2021 (lisa 3);

kirjavahetus võlgniku ja Intrumi vahel juunist 2019 (lisa 8). Keelduda muude

määruskaebusele lisatud tõendite vastuvõtmisest.

2. Jätta X 28. augusti 2022. a määruskaebuses sisalduv taotlus esialgse õiguskaitse

kohaldamiseks rahuldamata.

3. Jätta Harju Maakohtu 15. augusti 2022. a määrus muutmata.

4. Jätta X määruskaebus rahuldamata.

5. Jätta määruskaebemenetluse kulud X kanda.

6. Määrata

Luminor

Bank

AS-le

hüvitatavate

menetluskulude

suuruseks

määruskaebemenetluses 60 eurot ja mõista see summa X-lt Luminor Bank AS-i

kasuks välja. Hüvitatavatelt menetluskuludelt tuleb tasuda võlaõigusseaduse § 113

lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses viivist alates praeguse määruse jõustumisest

kuni menetluskulude hüvitamiseni.

2-21-15853

2 (14)

7. Määrata Luminor Liising AS-le hüvitatavate menetluskulude suuruseks

määruskaebemenetluses 60 eurot ja mõista see summa X-lt Luminor Liising AS-i

kasuks välja. Hüvitatavatelt menetluskuludelt tuleb tasuda võlaõigusseaduse § 113

lg 1 teises lauses sätestatud ulatuses viivist alates praeguse määruse jõustumisest

kuni menetluskulude hüvitamiseni.

Edasikaebamise kord

Menetlusosalisel on õigus esitada määruskaebus Riigikohtule 15 päeva jooksul alates käesoleva

määruse kättetoimetamisest (vt lisaks määruse p-s 30 toodud selgitusi). Määruskaebuse

esitamisel tuleb tasuda riigilõiv. Hagita menetluses Riigikohtus võib menetlusosaline

menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või advokaadi vahendusel.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema tähtaja

kestel menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse.

Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

MENETLUSE KÄIK

1. Harju Maakohtu menetluses oli X (avaldaja, võlgnik) kaebus, millega võlgnik palus tühistada

Tallinna kohtutäitur Kristiina Feinmani (kohtutäitur) 30. septembri 2021. a otsuse võlgniku

kaebuse kohta täiteasjades nr 034/2019/629 ja nr 034/2019/708. Samuti palus võlgnik tühistada

kohtutäituri 31. augusti 2021. a aktid vara hoiusel või arveldusarvel arestimise kohta samades

täiteasjades. Menetluskulud palus võlgnik jätta kohtutäituri kanda.

1.1. Avaldaja väitel algatas kohtutäitur avaldaja suhtes täitemenetluse täiteasjades nr

034/2019/629 ja nr 034/2019/708 (täiteasjad). Täiteasja nr 034/2019/629 algatamise aluseks oli

Tallinna Ringkonnakohtu 14. detsembri 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-126181 ja sissenõudja

Luminor Bank AS-i (sissenõudja I) avaldus. Täiteasja nr 034/2019/708 algatamise aluseks oli

Harju Maakohtu 8. märtsi 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-12998 ja sissenõudja Luminor

Liising AS-i (sissenõudja II) avaldus.

1.2. Avaldaja ja sissenõudjate esindaja sõlmisid 27. juunil 2019 kokkuleppe täiteasjadest

tulenevate nõuete ositi tasumise kohta. Kokkuleppe kohaselt kohustus avaldaja tasuma

kohtutäituri ametialasele arvelduskontole sissenõutava kogusumma 19 141,57 euro

rahuldamiseks alates 27. juulist 2019 iga kuu vähemalt 175 eurot. Avaldaja tasus kohtutäiturile

perioodil 2019–2021 makseid vastavalt maksegraafikule.

1.3. Avaldaja avastas 31. augustil 2021, et kõik tema arvelduskontod on arestitud. Avaldaja

pöördus info saamiseks kohtutäituri poole ning palus tal saata avaldajale arestimise aluseks

olevad dokumendid. Samal päeval edastas kohtutäitur võlgnikule vara hoiusel või arveldusarvel

arestimise aktid.

1.4. Avaldaja esitas 12. septembril 2021 kaebuse kohtutäituri tegevuse peale täiteasjades.

Kohtutäitur jättis põhjendamatult arvestamata sissenõudja ja võlgniku kokkuleppe.

1.5. Kohtutäitur jättis 30. septembri 2021. a otsusega avaldaja kaebuse läbi vaatamata. Kuna

maksegraafik oli sõlmitud kuueks kuuks ning avaldajale tehti II pensionisamba väljamakse,

2-21-15853

3 (14)

millega ei oldud maksegraafiku sõlmimisel arvestatud, siis oli põhjendatud maksegraafik

tühistada ning avaldaja pangakontod arestida.

1.6. Avaldaja väitel rikkus kohtutäitur täitemenetluse seadustiku (TMS) § 46 lg 1 p-st 4

tulenevat kohustust peatada täitemenetlus kirjaliku tõendi esitamisel, kui sellest nähtub

täitmisele esitatud nõude maksetähtpäeva edasilükkamine. TMS § 46 lg 1 p 4 kohaselt saab

kirjaliku dokumendina käsitada ka maksegraafikut. Maksegraafikust nähtub selgelt, et

täitmisele esitatud nõude maksetähtpäev on edasi lükatud ning maksegraafiku sõlmimisega on

sissenõudja palunud kohtutäituril mitte teha täitetoiminguid kokkuleppe täitmise aja jooksul.

Kohtutäitur selle kokkuleppega ei arvestanud ning tegi sellest hoolimata täitetoiminguid

avaldaja pangakonto arestimiseks.

1.7. Ebaõige on kohtutäituri väide, et maksegraafik sõlmiti üksnes kuueks kuuks.

Maksegraafikust ei tulene, et see oleks sõlmitud kuueks kuuks. Lisaks ei oleks avaldaja

nõustunud maksegraafiku sõlmimisega üksnes kuueks kuuks, sest avaldajal ei olnud võimalik

nii lühikese aja jooksul nõutavat summat tasuda. Samuti on ilmne, et 19 141,87 eurot ei ole

võimalik 175 euro suuruste osamaksetena kuue kuu jooksul tasuda. Tegemist oli esialgse

maksegraafikuga, mille korrektse täitmise korral pidid pooled kooskõlastama uue

maksegraafiku. Seda, et maksegraafikut ei sõlmitud kuueks kuuks, tõendab ka kohtutäituri

31. augusti 2021. a kiri, milles ta kinnitas, et maksegraafikut ei olnud lõpetatud. Juhul, kui

maksegraafik oli sõlmitud üksnes kuueks kuuks, siis jääb arusaamatuks, miks kohtutäitur

aktsepteeris makseid perioodil 2020–2021. Avaldaja on teinud oma kohustuste täitmiseks

makseid kuni 2021. a augustini. Kohtutäitur ei ole avaldajale kordagi selgitanud, et

maksegraafik on lõppenud ja tal on tekkinud kohustus kogu võlgnevuse jääk koheselt tasuda.

Seega on eluliselt ebausutav, et maksegraafik oli sõlmitud pooleks aastaks. Avaldaja ja

sissenõudja kokkulepe nõude osade kaupa tasumiseks oli sõlmitud nõude täieliku tasumiseni.

1.8. Avaldaja on vastavalt maksegraafikule teinud kohtutäiturile iga kuu makseid. Avaldaja on

kohtutäiturile korduvalt selgitanud, et kasvatab üksinda kahte väikest last, millest tingituna on

tema majanduslik olukord äärmiselt raske ning seetõttu on ebaõiglane teha avaldaja suhtes

täitetoiminguid. Lisaks on avaldaja palunud kohtutäituril arvestada ka avaldaja muid igakuiseid

maksekohustusi. Avaldaja on makseraskustes ning ta ei ole võimeline täiteasjades iga kuu

suuremaid summasid tasuma. Samuti on avaldaja kohtutäiturile selgitanud, et tema sissetulek

on tulenevalt laste eest hoolitsemisest vähenenud, mida kinnitab hooldusleht alla 12-aastase

lapse hooldamise kohta. Sissenõudjad aktsepteerisid avaldaja finantsilisi võimalusi ning

sõlmisid avaldajaga nõuete osaliseks tasumiseks maksegraafiku.

1.9. Avaldaja ei nõustunud kohtutäituri väitega, et teise pensionisamba väljamaksmise tõttu on

olukord muutunud, mistõttu oli täituril õigus maksegraafik tühistada ja avaldaja kontod

arestida. Maksegraafiku sõlmimist ei seatud sõltuvusse sellest, kas avaldaja esitab avalduse

teise pensionisamba osakute väljamaksmiseks või mitte. Täitur seda eelnevalt avaldajale ei

selgitanud. Kohtutäitur rikkus TMS § 46 lg 1 p-st 4 tulenevat kohustust täitemenetluse

peatamiseks ning arestis põhjendamatult avaldaja pangakontod.

2. Maakohus keeldus 16. novembri 2021. a määrusega avalduse menetlusse võtmisest. Kohus

leidis, et kuna avaldaja ei esitanud kohtutäiturile kaebust tähtaegselt, s.o 10. septembril 2021,

ega taotlenud kohtutäiturilt kaebetähtaja ennistamist, siis on avaldaja TMS § 217 lg 6 kohaselt

kaotanud õiguse tugineda asjaoludele, millel põhineb kohtule esitatud kaebus.

3. Avaldaja esitas maakohtu 16. novembri 2021. a määruse peale määruskaebuse.

4. Tallinna Ringkonnakohus tühistas 3. mai 2022. a määrusega maakohtu 16. novembri 2021. a

määruse ning saatis avalduse maakohtule menetlusse võtmise otsustamiseks. Kohtutäituri

2-21-15853

4 (14)

30. septembri 2021. a otsusest nähtuvalt kohtutäitur küll möönis, et avaldaja esitas kaebuse

hilinenult, kuid kohtutäitur vaatas kaebuse siiski sisuliselt läbi ja jättis selle rahuldamata.

Ringkonnakohus järeldas sellest, et kohtutäitur ennistas n-ö vaikimisi TMS § 217 lg 2 kohaselt

kaebuse esitamise tähtaja. Seega puudus maakohtul alus avaldaja kaebuse menetlusse võtmisest

keelduda ning maakohus pidi kaebuse sisuliselt läbi vaatama.

5. Maakohus võttis avalduse menetlusse 31. mail 2022.

6. Kohtutäitur vaidles kaebusele vastu, palus jätta see rahuldamata ja menetluskulud võlgniku

kanda.

Esiteks on kaebus kohtutäituri tegevuse peale esitatud hilinenult. Võlgnik ei ole esitanud ka

põhjendusi, miks ta ei saanud kaebust tähtaegselt esitada, mis annaksid aluse TMS § 217 lg-s 2

sätestatud kaebetähtaja ennistamiseks. Kuna kaebus on esitatud hilinenult, tuleb see jätta

rahuldamata.

Teiseks oli võlgniku ja sissenõudja vahel sõlmitud kokkulepe nõude ositi tasumise kohta

täiteasjades kuueks kuuks, s.o alates 2019. a juunist kuni 2019. a detsembrini. Avaldajal tuli

pärast 6 kuud esitada uus arvelduskonto väljavõte ja maksegraafiku avaldus. Avaldaja oli

teadlik kokkuleppe kehtivusest ja vajadusest pöörduda pärast kokkuleppe lõppemist uuesti

kohtutäituri poole uue kokkuleppe sõlmimiseks. Avaldaja jätkas pärast kokkuleppe kehtivuse

lõppemist täitedokumentidest tulenevate nõuete täitmist ega ole taotlenud kohtutäiturilt ja

sissenõudjalt varasema kokkuleppe jätkamist või uue kokkuleppe sõlmimist.

Kolmandaks oli kokkuleppe üheks tingimuseks, et sissenõudja palus kohtutäituril viivitamatult

uuendada täitemenetlus kokkuleppe rikkumisel, mh osamakse tasumisega hilinemisel või

tasumata jätmisel. Avaldaja tasus kohtutäiturile alates 2019. a juunist kuni 2019. a detsembrini

30. juulil 2019 175 eurot, 2. septembril 2019 175 eurot, 24. septembril 2019 175 eurot, 30.

oktoobril 2019 175 eurot, 2. detsembril 2019 175 eurot. Seega, kuigi kokkuleppe kohaselt pidi

avaldaja eelnimetatud perioodi jooksul tasuma 1050 eurot, siis tegelikult tasus avaldaja sellel

perioodil kohtutäituri arvelduskontole 875 eurot. Avaldaja jättis ühe kuu osamakse tasumata, st

ei täitnud kokkulepet nõuetekohaselt, mis andis täiturile aluse sundtäitmisega jätkamiseks.

Neljandaks käitub avaldaja täitemenetlustes pahatahtlikult. Avaldaja sissetulek oli 2021. a

maist kuni 2021. a augustini ehk kuni arestimise akti edastamiseni tööandjale 1725,61 eurot.

Seejärel oli avaldaja sissetulek 2021. a septembris 705,93 eurot, 2021. a oktoobris 433,33 eurot,

2021. a novembris 540,91 eurot ja 2021. a detsembris 700 eurot. Avaldaja oli 2021. a oktoobris

suunanud enda töötasu oma ema arvelduskontole. Täiendavalt esitas võlgnik pensionikeskusele

avalduse II pensionisambast lahkumiseks ning suunas pensioniraha välismaal asuvale kontole.

Kohtutäitur on mõlemas täitemenetluses korduvalt tuvastanud võlgniku vara varjamist ning

ebaõigete andmete edastamist, mis takistab täitemenetlusi.

Täitemenetluses täiteasjas nr 034/2019/629 on võlajääk 4845,01 eurot ning avaldajalt on

laekunud 1343,10 eurot nõude katteks. Täiteasjas nr 034/2019/708 on võlajääk 10 439,01 eurot

ning avaldajalt on laekunud kokku 2791,70 eurot nõude katteks. Seega on täiteasjades nr

034/2019/629 ja nr 034/2019/708 võlanõuded jätkuvalt täitmata. Avaldaja ei ole veenvalt

näidanud soovi võlanõuete täitmiseks, vaid kasutab õiguskaitsevahendeid pahatahtlikult.

Kohtutäitur ei ole täiteasjades nr 034/2019/629 ja nr 034/2019/708 täitemenetlusi peatanud ega

teinud otsuseid täitemenetluse peatamiseks. Menetlusosaliste sõlmitud kokkulepe ei ole

käsitatav maksetähtpäeva edasilükkamisena. Kokkulepe ei ole TMS § 46 lg 1 p 4 kohaselt

täitemenetluse peatamise aluseks.

2-21-15853

5 (14)

7. Sissenõudjad vaidlesid kaebusele vastu, palusid jätta selle rahuldamata ja menetluskulud

avaldaja kanda.

Esiteks ei ole täitemenetlustes kehtivat maksegraafikut. Sissenõudjad ja avaldaja sõlmisid

maksegraafiku üksnes kuueks kuuks. Seega arestis kohtutäitur avaldaja pangakontod

õiguspäraselt.

Samuti tõi kohtutäitur põhjendatult esile, et avaldaja korduvalt hilines maksegraafikus

kokkulepitud maksete tegemisega. Seega oli põhjendatud kohtutäituri poolt maksegraafik

tühistada. Sellekohane tagajärg oli kajastatud maksegraafikus.

Sissenõudjate seisukohalt oli avaldaja II pensionisamba väljamaksetele aresti kohaldamine

põhjendatud. Esiteks puudus avaldajal sel hetkel kehtiv maksegraafik, mistõttu puudus alus

arestimistoimingute edasilükkamiseks. Isegi kui avaldaja ja sissenõudjate vahel oleks olnud

kehtiv maksegraafik, lähtusid sissenõudjad maksegraafiku võimaldamisel avaldaja esitatud

andmetest igakuise sissetuleku kohta (regulaarne töötasu, peretoetus jms) ning eelnenud kuue

kuu pangakonto väljavõtetest. Võimalikke täiendavaid tulevasi erakorralisi tulusid ei olnud

maksegraafiku osamakse suuruse puhul arvestatud ja nende osas ei olnud (v.a kokkuleppeline

tulumaksu tagastus) sissenõudjad arestimistoiminguid edasi lükanud.

Sissenõudjad palusid jätta menetluskulud avaldaja kanda. Sissenõudjad on kandnud kulusid

õigusabile 180 eurot, mis ei sisalda käibemaksu. Sissenõudjatele osutati õigusabi tunnihinnaga

60 eurot. Avalduse ning sellele lisatud tõenditega tutvumiseks ja vastuse koostamiseks kulus

kolm tundi. Kuivõrd sissenõudjad edastasid ühise vastuse, palusid nad avaldajalt välja mõista

menetluskuludena 90 eurot puudutatud isiku I kasuks ja 90 eurot puudutatud isiku II kasuks.

Samuti palusid nad avaldajalt välja mõista viivise menetluskuludelt seaduses sätestatud määras

alates menetluskulusid kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni.

Maakohtu määrus ja põhjendused

8. Maakohus jättis 15. augusti 2022. a määrusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud

avaldaja kanda. Kohus jättis tähelepanuta avaldaja 11. veebruari 2022. a taotlused. Kohus

mõistis avaldajalt puudutatud isiku I kasuks menetluskuluna välja 90 eurot ja puudutatud isiku

II kasuks 90 eurot, samuti mõlema puudutatud isiku kasuks seaduses sätestatud määras viivise

menetluskuludelt alates lahendi jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni.

8.1. Maakohus tuvastas, et menetlusosalised ei vaidle järgmiste asjaolude üle:

• avaldaja suhtes algatatud täitemenetluste nr 034/2019/629 ja nr 034/2019/708 aluseks

on Tallinna Ringkonnakohtu 14. detsembri 2018. a otsus tsiviilasjas nr 2-16-126181 ja

Harju Maakohtu 8. märtsi 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-12998;

• avaldaja esitas 12. septembril 2021 kohtutäiturile kaebuse täiteasjades, milles vaidles

vastu 31. augusti 2021. a vara hoiusel või arveldusarvel arestimise aktile ja taotles kogu

arestitud raha tagastamist ning uue maksegraafiku sõlmimist;

• 30. septembri 2021. a otsusega jättis kohtutäitur võlgniku 12. septembri 2021. a kaebuse

rahuldamata.

8.2. Maakohus leidis, et puudus alus kaebuse rahuldamiseks. Avaldaja ei ole tõendanud, et tal

oli sissenõudjatega sõlmitud maksegraafik pikemaks perioodiks kui kuus kuud. Avaldaja ei ole

tõendanud, et sissenõudjad on nõustunud sellega, et avaldaja tasub määramatu aja jooksul iga

kuu vaid 175 eurot, kuigi avaldajal on täiendavaid sissetulekuid teisest pensionisambast

laekuvate osakute arvel. Täitemenetluses ei saa võlgnik ise oma äranägemise järgi määrata,

millises osas ta sissenõutavaid nõudeid täidab ja millises mitte.

2-21-15853

6 (14)

8.3. Asjas kogutud tõenditest nähtub, et kohtutäitur saatis avaldajale 5. juunil 2019 e-kirja,

milles ta teatas, et sissenõudja on nõus võimaldama avaldajale maksegraafikut kuueks kuuks

mõlemas täiteasjas selliselt, et sissenõudjale laekuks mõlemas täiteasjas 100 eurot, kokku 200

eurot. Samas e-kirjas on rõhutatult märgitud, et pärast kuue kuu möödumist tuleb võlgnikul

esitada uus väljavõte ja maksegraafiku avaldus. Seega pidi avaldajale olema arusaadav, et tal

võimaldatakse võlgnevust tasuda igakuiste osamaksetega vaid ajutiselt ning maksegraafiku

sõlmimine ei tähenda seda, et tal on edaspidi õigus määramatu aja jooksul võlgnevusi täita vaid

igakuiste maksetega väikestes summades, sõltumata sellest, milline on tema varaline olukord.

8.4. Avaldajale on maksegraafiku ajalisi piire korduvalt selgitatud. 5. septembril 2019 teatas

sissenõudja esindaja kohtutäiturile, et ta oli nõus maksegraafiku sõlmimisega kuueks kuuks,

misjärel tuleb esitada uus väljavõte ja maksegraafiku avaldus. 13. juunil 2019 saatis sissenõudja

avaldajale e-kirja, et täitemenetluses olevate nõuete puhul peab avaldaja tasuma kohtutäiturile.

Samuti selgitas sissenõudja uuesti, et oli nõus maksegraafikuga kuueks kuuks. Sama selgitas

sissenõudja avaldajale 31. augustil 2021.

27. juunil 2019 saatis kohtutäitur avaldajale allkirjastamiseks maksegraafiku. Avaldaja palvel

eemaldati sellest tulumaksu tagastamist puudutav osa ning tingimus, mille kohaselt pidid

graafiku ajaks jääma varale alles keelumärked. Kuigi maksegraafikus ei olnud märgitud selle

kehtivuse aega, ei nähtu ühestki tõendist, et sissenõudjad oleksid olnud nõus maksegraafiku

sõlmimisega määramata ajaks. Samuti ei nähtu ühestki tõendist, sh maksegraafikust, et

kohtutäitur oleks täitemenetlused peatanud.

27. juunil 2019 saatis täitur avaldajale kokkuleppe nõude ositi tasumise kohta. Kokkuleppes on

loetletud, millistel tingimustel ta oli nõus võimaldama avaldajale ositi tasumist. Mh pidid

täitetoimingud jääma jõusse ja keelumärked püsima. Samuti soovis sissenõudja täitemenetluse

uuendamist, kui avaldaja jätab mõne osamakse tasumata või hilineb sellega. Kuigi kokkuleppes

endas ei olnud märgitud, et see on sõlmitud vaid kuueks kuuks, oli vastav tingimus avaldajale

teatavaks tehtud juba varem.

8.5. Avaldaja esitas kohtule oma konto väljavõtte, millest nähtub, et kuigi avaldaja pidi

kokkuleppe alusel tegema kohtutäiturile esimese makse 27. juulil 2019, tegi ta selle 30. juulil

2019. Seejärel augustis avaldaja täiturile kokkuleppe järgset makset ei teinud, vaid tegi makse

alles 2. septembril 2019. Kuigi septembris tegi avaldaja makse tähtaegselt, siis tegi ta oktoobris

makse alles 30. oktoobril 2019. Novembris ta makset ei teinud, vaid tegi makse alles

2. detsembril 2019. Kuigi detsembris tegi avaldaja makse tähtaegselt, siis jaanuaris 2020 hilines

ta makse tegemisega ja tasus vaid 150 eurot. Veebruaris 2020 jättis ta makse tegemata ja tasus

alles 4. märtsil 2020 175 eurot. Seejärel tasus avaldaja kohtutäiturile 175 eurot alles

6. aprillil 2020. Mais avaldaja makset ei teinud, vaid tasus alles 8. juunil 2020 täiturile

175 eurot. Juunikuu makse tegi avaldaja paaripäevase hilinemisega, jättes seejärel juulis makse

tegemata ja tasudes täiturile 3. augustil 2020 145 eurot. 3. septembril 2020 tegi ta täiturile makse

150 eurot ja 8. oktoobril 2020 taas 150 eurot. Seejärel tasus avaldaja 29. oktoobril 2020 175

eurot. 30. novembril 2020 tasus ta täiturile vaid 70 eurot. 1. veebruaril 2021 tasus avaldaja 175

eurot. 10. märtsil 2021 tasus ta 175 eurot, 8. aprillil 2021 175 eurot ning 4. mail 2021 tasus

ainult 100 eurot. 11. juunil 2021 tasus ta 175 eurot, 8. juulil 2021 75 eurot. 1. augustil 2021

tasus ta vaid 100 eurot ja 2. septembril 2021 170 eurot. Eeltoodud tõendist nähtub, et avaldaja

rikkus sissenõudjatega kokku lepitud maksegraafikut süstemaatiliselt. Avaldaja tegi vähesed

maksed tähtaegselt. Mõne kuu maksed jättis ta tegemata ja mõnel kuul oli tasutud makse

oluliselt väiksem võrreldes kokku lepituga. Asjas esitatud konto väljavõttest ei ole võimalik

järeldada, et maksete ebakohane tegemine oleks olnud tingitud täiturist, sissenõudjatest või

pangast. Need avaldaja väited on paljasõnalised.

2-21-15853

7 (14)

8.6. Kohtutäitur jättis 30. septembril 2021 avaldaja kaebuse rahuldamata, selgitades mh, et

pärast maksegraafiku sõlmimist on avaldaja korduvalt hilinenud maksete tasumisega ja teinud

makseid kokkulepitust väiksemas summas. Kohtutäitur leidis, et mittekohase täitmise tõttu

tuleb maksegraafik üles öelda. Teisalt ei olnud avaldaja esitanud taotlust maksegraafiku

pikendamiseks. Täiendavalt viitas kohtutäitur II pensionisamba osakute väljamaksmisele,

millega maksegraafiku sõlmimisel ei arvestatud.

8.7. Avaldaja, kohtutäituri ja sissenõudjate esindaja e-kirjavahetusest nähtub, et avaldajale

selgitati maksegraafiku sõlmimist kuueks kuuks ning samuti selgitati talle, et kui ta soovib

tasumist maksegraafiku alusel, tuleb tal täiturile esitada uus avaldus. 29. märtsil 2022 saatis

kohtutäitur avaldajale e-kirja, et graafikut temaga ei jätkata ja võlgnevused tuleb täies ulatuses

tasuda. 30. märtsil 2022 saatis kohtutäitur avaldajale teated nõuete suurendamise kohta

mõlemas täiteasjas viiviste tõttu. Avaldaja ei esitanud avaldust uue maksegraafiku sõlmimiseks.

8.8. Eeltoodud tõendeid kogumis arvestades koostas kohtutäitur seaduslikult 31. augusti 2021.

a vara arestimise aktid ning on põhjendatult jätnud avaldaja kaebuse rahuldamata. TMS § 7 lg

1 näeb ette, et kohtutäitur keeldub täitetoimingu tegemisest ainult seaduses sätestatud põhjusel.

Seega ei saa kohtutäitur jätta täitetoiminguid tegemata põhjusel, et nende tegemist ei soovi

võlgnik. Mistahes täitetoimingu tegemata jätmiseks, sh võlgniku vara arestimata jätmiseks,

peab esinema seadusest tulenev alus.

8.9. TMS § 44 näeb ette, et kohtutäitur võib täitetoimingu edasi lükata sissenõudja avalduse või

kohtu vastava lahendi alusel või täitemenetluse läbiviija vahetumisel. Eeltoodust tuleneb, et kui

sissenõudja nõustub ja esitab täiturile vastava avalduse, võib kohtutäitur mõne täitetoimingu

edasi lükata. Antud sättest, samuti TMS § 7 lg-st 1 tuleneb, et kohtutäitur ei saa sõlmida

võlgnikuga maksegraafikuid, jätta kontosid arestimata või lubada võlgnikul teha makseid

osamaksetena omal äranägemisel, vaid üksnes kohtulahendi või sissenõudja avalduse alusel.

8.10. Avaldaja on ekslikult leidnud, et kohtutäituril lasus maksegraafiku sõlmimise tõttu TMS

§ 46 lg 1 p 4 alusel kohustus täitemenetlus peatada. Praeguses asjas ei olnud maksegraafiku

sõlmimise tõttu täitemenetlust peatatud ning üksnes asjaolust, et maksegraafiku sõlmimise ja

täitmise ajaks avaldaja kontot ei arestitud, ei saanud avaldaja järeldada, et täitemenetlus on

peatatud. Lisaks ei tähenda täitemenetluse raames sõlmitud maksegraafik seda, et nõude

maksetähtpäev oleks edasi lükatud. Täitemenetluses täideti kohtulahendeid, millistest

tulenevad maksetähtpäevad olid saabunud lahendite jõustumisel ning neid ei saanud

kohtutäitur, võlgnik ega sissenõudja omal soovil muuta. Täitemenetluses sõlmitud

maksegraafik ei ole TMS § 46 lg 1 p 4 mõttes tõendiks, mis oleks tõendanud maksetähtpäeva

edasilükkamist. Tegemist oli sissenõudjate nõusolekul kokku lepitud ajutise täitmise viisiga.

8.11. Praeguses asjas ei esine ühtki asjaolu, mis võimaldaks järeldada, et kohtutäituri vara

arestimise aktid olid tühised seaduse, s.o TMS § 55 alusel. Ainuüksi avaldaja soovimatus nõuet

täita talle kuuluva vara arvelt ei too kaasa arestimise tühisust.

8.12. Maakohus viitas TMS § 115 lg-le 1, § 130 lg-le 1 ja lg-le 11 ning märkis, et nendest

sätetest ei tulene, et mõnda võlgniku sissetulekut, sh ajutise töövõimetuse hüvitist, täitur

arestida ei saaks.

8.13. Avaldaja on alusetult leidnud, et tema täiendav tulu teise pensionisamba osakute arvelt ei

oleks tohtinud mõjutada tema õigust tasuda võlgnevust edasi maksegraafiku alusel. Avaldaja ei

saa täitemenetluses nõuda enda õiguste eelistamist sissenõudja omadele. Täitemenetluses on

vaid sissenõudjal õigus esitada täiturile avaldus selle kohta, millises osas võiks jätta

täitetoimingud tegemata või nõude täitmata. Praegusel juhul on sissenõudjad selgesõnaliselt

välistanud täitemenetluste edasise jätkumise maksegraafiku alusel ja on soovinud

2-21-15853

8 (14)

täitemenetluses teise pensionisamba osakute arestimist. Seega jäi avaldaja kaebus tervikuna

rahuldamata.

8.14. Maakohus märkis, et avaldaja esitas 11. veebruaril 2022 taotluse, milles nõudis kõigi

kontode arestist vabastamist ja laste haigusraha tagastamist. Kuna kohus tuvastas, et 31. augusti

2021. a vara arestimise aktid olid seaduslikud, siis puudus alus avaldaja kontode arestist

vabastamiseks. Kohus viitas TMS § 11 lg-le 1 ja märkis, et kohtul puudub alus ja pädevus ühegi

summa avaldajale tagastamiseks. Juhul kui avaldaja hinnangul on kohtutäitur jätnud mõne

summa alusetult arestist vabastamata, oleks avaldajal tulnud täituri toiming eraldi vaidlustada

ja oma seisukohti täiturile esitatavas kaebuses põhistada. Avaldaja ei ole esitanud kohtutäiturile

kaebust, milles ta oleks vaidlustanud mõne konkreetse summa arestimist, ning selliseks

kaebuseks ei saa lugeda täiturile saadetud e-kirju, milles ta nõudis erinevate summade

tagastamist. TMS § 218 lg 1 näeb ette, et kohtutäituri otsuse või tegevuse peale ilma eelnevalt

kohtutäiturile kaebust esitamata kohtule kaevata ei saa. Seega jättis kohus tähelepanuta avaldaja

11. veebruari 2022. a taotluse.

8.15. Kohus jättis menetluskulud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 7 teise

lause alusel avaldaja kanda, sest kohus kontrollis kohtutäituri otsuse seadusele vastavust üksnes

kaebuse alusel ja kohus jättis avalduse rahuldamata.

8.16. Kohtutäitur osales menetluses isiklikult. Kuna kohtutäitur ei taotlenud menetluskulude

kindlaksmääramist, siis ei määranud kohus kindlaks kohtutäiturile rahaliselt hüvitatavaid

menetluskulusid.

8.17. Menetluskulude kindlaksmääramist taotlusid sissenõudjad, kes on kandnud kulu

õigusabile 180 eurot. Kuivõrd sissenõudjad esitasid ühise vastuse, on menetluskulud jaotatud

pooleks. Puudutatud isikud palusid avaldajalt välja mõista menetluskuludena 90 eurot

puudutatud isiku I kasuks ja 90 eurot puudutatud isiku II kasuks. Samuti palusid nad avaldajalt

välja mõista viivise menetluskuludelt seaduses sätestatud määras alates menetluskulusid

kindlaksmäärava lahendi jõustumisest kuni kohase täitmiseni. Kohus rahuldas puudutatud

isikute I ja II menetluskulude taotlused.

Määruskaebus ja menetluse edasine käik

9. Võlgnik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada. Avaldaja palus

rahuldada tema kaebus ning tühistada kohtutäituri 31. augusti 2021. a aktid vara hoiusel või

arveldusarvel arestimiseks täiteasjades. Menetluskulud palus võlgnik jätta kohtutäituri kanda.

Võlgnik palus rahuldada esialgse õiguskaitse taotlus ja tühistada arestimisaktid täiteasjades.

9.1. Avaldajale jääb arusaamatuks maakohtu järeldus, et maksegraafik sõlmiti üksnes kuueks

kuuks. Maksegraafikus ei olnud selle kehtivuse aega määratud. Samuti pole avaldaja

allkirjastanud ühtki dokumenti, kus oleks märgitud, et maksegraafik allkirjastati kuueks kuuks

ja et avaldaja peaks taotlema uue maksegraafiku sõlmimist. Kohtutäitur ja sissenõudja olid

pärast maksegraafiku sõlmimist kaks aastat olukorraga rahul ning võtsid avaldaja raha vastu.

9.2. Kohtutäitur väidab ebaõigesti, et ta sai maksegraafiku kehtivuse esimese kuue kuu jooksul

avaldajalt üksnes 875 eurot. Avaldaja tasus kohtutäiturile õigesti 1050 eurot.

9.3. Avaldaja ei saa aru, milline säte andis kohtutäiturile aluse avaldajale teisest

pensionisambast laekuvate osakute tõttu maksegraafik üles öelda. Maksegraafikus ei olnud ka

tingimust, et pensioniosakute väljamaksmine annab aluse maksegraafiku tühistamiseks.

2-21-15853

9 (14)

9.4. Avaldaja ei nõustu, et ta rikkus sissenõudjatega sõlmitud maksegraafikut süstemaatiliselt.

Avaldaja selgitas ja tõendas menetluse käigus, et kui kohtutäituril jäid avaldajalt mingid

summad saamata, siis see on tingitud sissenõudjast endast, s.o Luminor pangast, kellel on väga

halb süsteem, mis tagastab makseid. Samuti on selgusetu, kuidas avaldaja sai süstemaatiliselt

maksegraafikut rikkuda, kui maakohtu väitel oli maksegraafik koostatud üksnes kuueks kuuks.

9.5. Avaldaja ei saanud ühtki teadet või kirja, et maksegraafik tühistatakse. Avaldaja avastas

selle, kui läks pangaautomaadist raha välja võtma. Avaldajale selgus üllatuslikult, et tema

kontod on blokeeritud. Kohtutäitur tegutses avaldaja teadmata eesmärgiga arestida kogu

avaldaja raha. Avaldaja ei ole saanud täitmisteadet. Avaldajale saadeti 31. augusti 2021. a

arestimise akt hilinemisega. Avaldaja pidi ise pöörduma kohtutäituri poole selgituste

saamiseks. Avaldajale saadeti täitedokumendid 31. augusti 2021. a hilisõhtul avaldaja

nõudmise tõttu. Kohtutäitur ei tegutsenud seadusega kooskõlas. Avaldaja oli 31. augustini 2021

veendunud, et maksegraafik on jõus. Avaldaja õigustega pole keegi arvestanud.

9.6. Täitemenetluses saab sisse nõuda vaid sissenõutavaks muutunud kohustusi. Kohtutäitur sai

maksegraafiku sõlmimise tõttu sisse nõuda vaid neid summasid, mille tasumise tähtpäev on

möödunud.

9.7. Lisaks ei ole kohtutäitur arvestanud sellega, et arestimisele ei kuulu iga kuu summa, mis

vastab Vabariigi Valitsuse kehtestatud töötasu alammäärale. Kohtutäitur vähendas avaldaja

kontol kasutatava raha 431,64 euroni. Täiturit ei huvita, et avaldajal on kaks alaealist last.

Samuti võtab täitur endale avaldaja laste haigusraha.

10. Kohtutäitur vaidles määruskaebusele vastu ja palus jätta selle rahuldamata.

11. Sissenõudjad vaidlesid määruskaebusele vastu ja palusid jätta selle rahuldamata.

12. Maakohus määruskaebust ei rahuldanud ja edastas selle lahendamiseks Tallinna

Ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

13. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu määrus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus §-

ga 659 jätta muutmata. Määruskaebus tuleb jätta rahuldamata ja sellega seotud menetluskulud

avaldaja kanda.

14. Kõigepealt otsustab kolleegium avaldaja 28. augusti 2022. a määruskaebusele lisatud

tõendite vastuvõtmise.

14.1. Avaldaja esitas koos määruskaebusega tõendeid: 1) Luminor panga konto väljavõte

ajavahemiku juuli 2019 kuni jaanuar 2020 kohta; 2) Luminor pangast väljaminevad summad

kohtutäiturile ajavahemiku september 2021 kuni august 2022 kohta; 3) pangaväljavõte makse

(100 eurot) tagastamise kohta 3. septembril 2021; 4) sissenõudja kiri täitemenetluste võlgnike

arvelduskontode arestimise kohta seoses teise pensionisamba osakute väljamaksete tegemisega;

5) tõend pangakontol kasutatava summa kohta; 6) kohtutäituri 27. juuni 2019. a kl 11:22 e-kiri

kokkuleppe nõude ositi tasumise kohta edastamise kohta; 7) 27. juuni 2019. a kokkulepe nõude

ositi tasumise kohta; 8) kirjavahetus võlgniku ja Intrumi vahel juunist 2019; 9) kirjavahetus

võlgniku, kohtutäituri ja Intrumi vahel; 10) kirjavahetus võlgniku ja kohtutäituri vahel 31.

augustil 2021.

2-21-15853

10 (14)

14.2. TsMS § 662 lg-st 3 tulenevalt võib määruskaebuse põhjendamiseks esitada uusi asjaolusid

ja tõendeid. Siiski võtab kohus TsMS § 238 lg 1 kohaselt vastu ainult sellise tõendi, millel on

asjas tähtsust. Avaldaja määruskaebusele lisatud dokumentidest mitmed on menetluses juba

varem esitatud ja seega tsiviilasja toimikus olemas: tõend nr 4 (nt I kd, tl 61 pöördel), nr 5 (I

kd, tl 133), nr 6 (I kd, tl 6), nr 7 (I kd, tl-d 9 – 9 pöördel), nr 9 (I kd, tl-d 61–64) ja nr 10 (I kd,

tl-d 86–87). Seega ei ole nende tõendite teist (või mõne puhul rohkemat) korda toimikusse

lisamiseks vajadust ega alust, mistõttu kohus ei võta neid tõendeid vastu. Muud avaldaja

esitatud lisatõendid (nr 1, 2, 3 ja 8) võtab kolleegium TsMS § 662 lg 3 ja § 238 lg 1 alusel asja

materjalide juurde.

15. Avaldaja on menetluses palunud tühistada kohtutäituri 30. septembri 2021. a otsuse, millega

kohtutäitur jättis rahuldamata avaldaja 12. septembri 2021. a kaebuse. Samuti palub avaldaja

kohtul tühistada kohtutäituri 31. augusti 2021. a vara hoiusel või arveldusarvel arestimise aktid

täiteasjades.

16. Menetlusosalised ei vaidle järgneva üle:

-

avaldaja suhtes on algatatud täitemenetlused täiteasjades. Täiteasja nr 034/2019/629

algatamise aluseks oli Tallinna Ringkonnakohtu 14. detsembri 2018. a otsus tsiviilasjas

nr 2-16-126181 ja sissenõudja Luminor Bank AS-i avaldus. Täiteasja nr 034/2019/708

algatamise aluseks oli Harju Maakohtu 8. märtsi 2019. a otsus tsiviilasjas nr 2-17-12998

ja sissenõudja Luminor Liising AS-i avaldus;

-

27. juuni 2019. a nõude ositi tasumise kokkuleppe (edaspidi ka maksegraafiku

kokkulepe) kohaselt avaldasid sissenõudjad kohtutäiturile, et nad annavad nõusoleku

avaldajaga kokkuleppe sõlmimiseks. Kokkuleppe kohaselt kohustus avaldaja tasuma

kohtutäituri ametialasele arvelduskontole täiteasjades sissenõutava kogusumma

19 141,87 euro rahuldamiseks alates 27. juulist 2019 iga kuu vähemalt 175 eurot.

Osamakse tasumise tähtaeg oli iga kuu 27. kuupäev;

-

kohtutäitur koostas täiteasjades 31. augustil 2021 avaldaja vara hoiusel või

arveldusarvel arestimise aktid ja edastas need samal päeval avaldajale.

17. Menetlusosalised vaidlevad selle üle, kas kohtutäituri poolt 31. augustil 2021 avaldaja

hoiusel või arveldusarvel oleva vara arestimine oli õiguspärane.

18. Ringkonnakohus selgitab, et varalistele õigustele sissenõude pööramise kord on sätestatud

TMS 7. ptk-s. TMS § 110 kohaselt kohaldatakse varalistele õigustele sissenõude pööramisel

vallasasjadele sissenõude pööramise sätteid, kui TMS 7. ptk-s sätestatust ei tulene teisiti. TMS

§ 115 kohaselt on võimalik pöörata sissenõue võlgniku kontole. Avaldaja kontode arestimine

võiks olla õigusvastane juhul, kui esineksid arestimise tühisuse alused TMS § 55 järgi või kui

kohtutäituri tegevus võlgniku vara arestimisel oleks muul põhjusel seadusega vastuolus.

19. Arestimise tühisust reguleerib TMS § 55. Selle sätte kohaselt on arestimine tühine ja sellest

ei tulene õiguslikke tagajärgi arestimise kohta käivate menetlusnormide olulise rikkumise

korral, eelkõige kui: vara on arestitud ilma kehtiva täitedokumendita; võlgnikule ei ole kätte

toimetatud täitmisteadet; vara on arestinud ebapädev isik; võlgnikku ei ole olulises osas

teavitatud tema õigustest täitemenetluses ja see tõi kaasa võlgniku õiguste rikkumise. Seega on

TMS §-s 55 esile toodud näidisloetelu olulistest rikkumistest täitemenetluses, mille esinemise

korral ei ole arestimisel õiguslikke tagajärgi.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et asja materjalidest ei nähtu asjaolusid, mille alusel

saaks järeldada, et võlgniku vara arestimine kohtutäituri poolt oleks tühine seaduse, s.o TMS §

55 alusel. Asja materjalidest ei nähtu, et kohtutäitur oleks avaldaja kontodele sissenõude

2-21-15853

11 (14)

pööramisel rikkunud olulisi arestimise korda puudutavaid nõudeid. Avaldaja ei ole ka ise

arestimise tühisuse alusena ühelegi TMS § 55 p-des 1–4 nimetatud alusele tuginenud.

Avaldaja toob küll määruskaebuses välja, et ta ei ole saanud täitmisteadet, kuid kaebuse sisust

nähtuvalt on avaldaja pidanud silmas siiski 31. augusti 2021. a arestimisakte, mille ta enda

väitel sai alles hilisõhtul enda nõudmisel (vt I kd, tl 200). Võlgniku avaldatust ei nähtu, et ta ei

oleks

saanud

kätte

täitemenetluse

alustamisel

koostatavat

täitmisteadet,

mille

kättetoimetamisega võlgnikule loetakse täitemenetlus alanuks (TMS § 24).

20. Määruskaebusest nähtuvalt peab avaldaja arestimise korra rikkumiseks seda, et kohtutäitur

ei teavitanud teda tema pangakontode arestimisest koheselt, vaid avaldaja sai oma kontode

arestimisest teada 31. augustil 2021 pärast seda, kui ta üritas pangakontolt raha välja võtta ja

see osutus arestimise tõttu võimatuks. Seega pidi avaldaja ise pöörduma kohtutäituri poole

pangakontode arestimise aluseks olevate dokumentide saamiseks.

Ringkonnakohus leiab, et sellest, et avaldaja pöördus ise 31. augustil 2021 kohtutäituri poole

info saamiseks seoses oma pangakontode arestimisega, ei saa järeldada, et kohtutäitur oleks

arestimise korda rikkunud. TMS § 115 lg 3 kolmanda lause kohaselt edastab kohtutäitur

võlgnikule arestimisakti viivitamata pärast elektroonilise aresti seadmise kohta info saamist

krediidi- ja makseasutuselt. TMS § 115 lg 4 kohaselt olukorras, kus krediidi- ja makseasutus ei

kasuta elektroonilist arestimissüsteemi, edastab kohtutäitur võlgnikule arestimisakti viivitamata

pärast seda, kui talle on teatavaks saanud arestimisakti osaline või täielik täitmine. Vaidlus

puudub selles, et kohtutäitur edastas avaldajale tema kontode arestimisaktid samal päeval kui

need koostati, s.o 31. augustil 2021. Seega edastas kohtutäitur arestimisaktid avaldajale

viivitamata. Kohtutäiturile ei saa ette heita ka avaldaja teadmata tegutsemist. Võlgniku

pangakontodel oleva vara arestimisel täitemenetluses poleks eelduslikult tulemust, kui

kohtutäitur peaks enne sissenõude pööramist võlgnikku sellest teavitama.

21. Avaldaja üks peamine etteheide ja argument arestimisaktide tühistamiseks on menetluses

olnud see, et kohtutäitur oleks pidanud 27. juunil 2019 sõlmitud maksegraafiku kokkuleppe

esitamisel täitemenetluse peatama. Avaldaja väitel palus sissenõudja kohtutäituril mitte teha

täitetoiminguid kokkuleppe täitmise aja jooksul, kuid kohtutäitur tegi sellest hoolimata

täitetoiminguid avaldaja pangakonto arestimiseks. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et

need väited ei ole põhjendatud ega too kaasa avaldaja pangakontode arestimise õigusvastasust.

21.1. Praegusel juhul ei ole vaidlust selles, et kohtutäitur ei olnud täitemenetlust peatanud, s.o

sellekohast otsust teinud (TMS § 47 lg 11). Seega ei korraldanud kohtutäitur arestimist ajal, mil

täitemenetlus oleks olnud peatatud. Kui võlgniku arvates oli kohtutäitur jätnud täitemenetluse

põhjendamatult peatamata, oleks võlgnikul olnud võimalik esitada kaebus kohtutäituri tegevuse

peale. Asja materjalidest ei nähtu, et võlgnik oleks seda teinud, mistõttu TMS § 217 lg 6 järgi

on ta kaotanud õiguse tugineda sellele, et kohtutäitur oleks pidanud 27. juuni 2019. a

maksegraafiku kokkuleppe sõlmimisel täitemenetluse peatama.

21.2. Sarnaselt maakohtuga ei nõustu kolleegium võlgnikuga, et tema ja sissenõudja kokkulepe

nõude ositi tasumise kohta täitemenetluses (s.o maksegraafiku kokkulepe) on käsitatav TMS §

46 lg 1 p 4 tähenduses kirjaliku tõendina, millest nähtub täitmisele esitatud nõude

maksetähtpäeva edasilükkamine. See kokkulepe ei mõjuta täitmisele esitatud nõude

sissenõutavust, vaid tegemist on täitemenetluses sõlmitava kokkuleppega nõude sundtäitmise

kohta. Kokkuleppes avaldatu, mille kohaselt sissenõudja palub kohtutäituril mitte teha

kokkuleppe täitmise ajal täitetoiminguid, on kolleegiumi hinnangul käsitatav sissenõudja

avaldusena täitetoimingu edasilükkamiseks TMS § 44 tähenduses. Seega ei ole põhjendatud

võlgniku seisukoht, et kohtutäitur oleks pidanud täitemenetluse peatama. Ka kohtutäitur on oma

2-21-15853

12 (14)

30. septembri 2021. a otsuses selgitanud, et maksegraafiku sõlmimisel ei peatata täitemenetlust,

vaid üldjuhul peatatakse täitetoimingute tegemine.

22. Määruskaebuses tugineb avaldaja peamiselt sellele, et tema vara ei oleks tohtinud arestida,

kuna tal oli kehtiv maksegraafik, mida ta täitis ja mida kohtutäituril ei olnud õigust tühistada.

Ka need väited ei anna alust järeldada, et kohtutäituri tegevus vara arestimisel oleks olnud

õigusvastane.

22.1. Esiteks märgib kolleegium, et kui täitetoiming on edasi lükatud sissenõudja avalduse

alusel TMS § 44 järgi, on sissenõudjal võimalik esitada avaldus ka täitetoimingutega

jätkamiseks. Praegusel juhul nähtub asja materjalidest, et sissenõudja oli palunud kohtutäituril

arestida võlgniku arvelduskontod seoses teise pensionisamba osakute väljamakse tegemisega

(I kd, tl 170). Seega ei olnud kohtutäituril alust täitetoimingu tegemisest keelduda (TMS § 7 lg

1).

22.2. Lisaks on maakohus põhjendatult leidnud, et võlgnikul oli sõlmitud sissenõudjatega

juunis 2019 maksegraafik kuueks kuuks, mis oli vaidlustatud aresti kohaldamise ajaks

lõppenud. Kolleegium nõustub maakohtu põhjendustega maksegraafiku kokkuleppe kehtivuse

aja kohta ja ei korda neid TsMS § 654 lg 5 ja § 659 järgi. Esitatud määruskaebuses tugineb

võlgnik sellele, et tema allkirjastatud maksegraafikus ei olnud kirjas, et see kehtiks kuus kuud.

Maakohus on aga õigesti hinnanud võlgniku allkirjastatud dokumenti kogumis muude asjas

esitatud tõenditega. Ehkki kokkuleppe enda tekstis ei olnud selle kehtivuse aega märgitud,

leidis maakohus põhjendatult, et asjas esitatud kirjavahetustest nähtub selgelt, et sissenõudjad

olid nõus võimaldama võlgnikule maksegraafikut kuueks kuuks, soovides, et pärast selle

ajavahemiku möödumist esitaks võlgnik uue (pangakonto) väljavõtte ja uue maksegraafiku

avalduse, ning võlgnik oli sellest teadlik (vt nt kohtutäituri 5. juuni 2019. a e-kiri avaldajale (I

kd, tl 5), sissenõudjate esindaja 13. juuni 2019. a e-kiri avaldajale (I kd, tl 168)). Avaldaja ei

ole esitanud selliseid tõendeid, sh kirjavahetust kohtutäituri või sissenõudjatega, millest

nähtuks, et sissenõudjad oleks nõustunud loobuma enda seatud tingimusest, et maksegraafik

kehtestatakse kuueks kuuks. Seda, et sissenõudjad oleks pidanud määramata ajani rahulduma

sellega, et võlgnik tasub vaidlusalustes täitemenetlustes kokku 175 eurot kuus, ei saa järeldada

ka asjaolust, et pärast kuue kuu möödumist maksegraafiku kokkuleppe sõlmimisest ei alustanud

kohtutäitur kohe uute täitetoimingutega. Avaldaja on ka ise menetluses välja toonud, et ta jätkas

maksegraafiku järgsete maksete tegemist ka pärast kuue kuu möödumist. Kui sissenõudjatel ei

olnud alust arvata, et võlgnik oleks võimeline tasuma täidetavate kohustuste katteks suuremaid

summasid, võisid nad ajutiselt rahulduda ka maksete jätkumisega maksegraafiku järgsetes

summades.

23. Maakohtu määruse tühistamiseks ei anna alust ka avaldaja määruskaebuse üldsõnalised

väited, et kohtutäitur on jätnud kontol kasutamiseks liiga väikse summa ja ta võtab endale ka

avaldaja „laste haigusraha“. Vaidlustatud arestimisaktide kohaselt ei kuulu arestimisele iga kuu

summa, mis vastab Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud 1,66 töötasu alammäärale (I kd, tl-d

44 ja 45). Seega on kohtutäitur arvestanud võlgniku sissetuleku mittearestitava osaga.

Maakohus on põhjendatult selgitanud, et kui avaldaja arvates on kohtutäitur arestinud ka

selliseid summasid, millele sissenõude pööramine ei ole lubatav, tuleks võlgnikul pöörduda

selles küsimuses kõigepealt kohtutäituri poole. TMS § 133 lg 1 kohaselt märgib kohtutäitur

arestimisaktis, et arestimisele ei kuulu igakuiselt summa, mis vastab ühe kuupalga

alammäärale, ning märgib talle teadaolevate andmete põhjal võlgniku ülalpeetavate kohta

arestimisele mittekuuluva summa. Kohtutäitur tühistab arestimise võlgniku avalduse alusel

kolme tööpäeva jooksul ulatuses, mis tagab võlgnikule arestimisele mittekuuluva sissetuleku,

arvestades TMS §-des 131 ja 132 sätestatud piiranguid. Seega tuleks võlgnikul esmalt esitada

kohtutäiturile avaldus arestimise osaliseks tühistamiseks. Kui kohtutäitur sellest keeldub, on

2-21-15853

13 (14)

võlgnikul võimalik kohtutäituri otsus või tegevus TMS §-s 217 ettenähtud korras vaidlustada

ning alles pärast seda saab võlgnik esitada vajadusel kaebuse maakohtule (TMS § 218 lg 1).

24. Eeltoodud põhjendustel ei anna määruskaebuse väited alust maakohtu määrust tühistada

ega muuta. Määruskaebus tuleb seetõttu jätta rahuldamata.

25. Ringkonnakohus märgib, et maakohus on jätnud tähelepanuta määruskaebuses sisaldunud

taotluse esialgse õiguskaitse kohaldamiseks, mille kohaselt palus avaldaja tühistada

arestimisaktid täiteasjades. Seetõttu lahendab selle taotluse vastavalt TsMS § 664 lg-le 1

ringkonnakohus.

25.1. Ringkonnakohus selgitab, et kaebused kohtutäituri otsuste peale lahendatakse TMS §-des

217 ja 218 toodud korras hagita menetluses. TsMS § 4771 lg 1 kohaselt saab hagita menetluses

esialgset õiguskaitset kohaldada üksnes seaduses sätestatud juhul. Praegusel juhul reguleerib

esialgse õiguskaitse kohaldamist TMS § 218 lg 2 teine lause, mis näeb ette, et kohus võib

otsustada kuni kaebuse lahendamiseni täitemenetluse tagatise vastu või tagatiseta peatamise või

jätkamise tagatise vastu (Kõve, V. jt. Tsiviilkohtumenetluse seadustik II. Kommenteeritud

väljaanne. Juura: Tallinn 2017. § 378, p 3.5.6.2.a).

25.2. Avaldaja taotlus tuleb jätta rahuldamata. Seadus (TMS § 218 lg 2) ei võimalda TMS §

218 lg 1 alusel esitatud kaebuse lahendamisel esialgse õiguskaitse korras arestimisakte

tühistada. TMS § 218 lg 2 teise lause alusel oleks kohtul võimalik otsustada üksnes

täitemenetluse peatamise või tagatise vastu jätkamise üle. Lisaks ei ole avaldaja taotletud

abinõu oma olemuselt sobiv meede esialgseks õiguskaitseks, kuna sellega ei reguleeritaks

õiguslikku olukorda esialgselt ja ajutiselt, vaid sisuliselt taotleb avaldaja esialgse õiguskaitse

korras oma kaebuse rahuldamist.

26. Määruskaebuse rahuldamata jätmise tõttu tuleb määruskaebemenetluse kulud jätta TsMS §

171 lg 1 alusel avaldaja kanda.

27. Vastavalt TsMS § 174 lg-le 1 määrab ringkonnakohus kindlaks ka määruskaebemenetluse

kulude rahalise suuruse.

27.1. Asja materjalidest nähtuvalt kohtutäituril hüvitatavaid menetluskulusid ei ole.

27.2. Sissenõudjad esitasid 27. septembril 2022 avalduse menetluskulude rahaliseks

kindlaksmääramiseks, mille kohaselt on sissenõudjad kandnud määruskaebemenetluses kulusid

õigusabile 120 eurot (ilma käibemaksuta). Esindaja ajakulu oli kaks tundi, s.o määruskaebuse

ja sellele lisatud tõenditega tutvumiseks ning määruskaebuse kohta seisukoha koostamiseks.

Ringkonnakohus leiab, et sissenõudjate esindaja ajakulu määruskaebemenetluses on TsMS §

175 lg 1 mõttes põhjendatud ja vajalik. Lepingulise esindaja toimingute ajakulu vastab

toimingute sisule. Lepingulise esindaja tunnitasu 60 eurot on ringkonnakohtu hinnangul

vaidluse sisu arvestades mõistlik. Seega tuleb avaldajalt mõista sissenõudjate kasuks välja

menetluskulude hüvitis kokku 120 eurot (2×60). Sissenõudjad on palunud avaldajalt välja

mõista 60 eurot sissenõudja I kasuks ja 60 eurot sissenõudja II kasuks. Ringkonnakohus

rahuldab selle taotluse. Vastavalt sissenõudjate taotlusele ja kooskõlas TsMS § 177 lg-ga 4

mõistab kohus hüvitatavatelt menetluskuludelt välja ka võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud ulatuses viivise alates praeguse lahendi jõustumisest kuni menetluskulude

hüvitamiseni.

28. Avaldaja esitas 6. detsembril 2022 vastuväited menetluskuludele, paludes jätta Aktsiaseltsi

Intrum Estonia menetluskulud tema enda kanda. Kolleegium märgib, et Aktsiaselts Intrum

Estonia osaleb praeguse asja menetluses sissenõudjate volitatud esindajana (vt 3. juunil 2022

2-21-15853

14 (14)

esitatud volikirjad). Maakohus on ekslikult märkinud Aktsiaseltsi Intrum Estonia vaidlustatud

määruse sissejuhatavas osas puudutatud isikuks, arvestades, et Aktsiaselts Intrum Estonia ei

osalenud ka maakohtu menetluses iseseisva menetlusosalisena (17. juuni 2022. a

menetlusdokumendi esitasid sissenõudjad oma volitatud esindaja vahendusel). Ka 27.

septembri 2022. a vastuses määruskaebusele tõid sissenõudjad välja, et Aktsiaselts Intrum

Estonia on vaid sissenõudjate volitatud esindaja, kes osutab sissenõudjatele õigusabi ja kellel

pole eraldi nõuet avaldaja vastu. Sellest tulenevalt taotlesid menetluskulude kindlaksmääramist

ja avaldajalt väljamõistmist üksnes sissenõudjad. Eelnevast tulenevalt ei ole alust jaotada

praeguses menetluses Aktsiaseltsi Intrum Estonia menetluskulusid, nimetatud isik ei ole

taotlenud ka menetluskulude kindlaksmääramist.

29. Asja materjalidest nähtuvalt on avaldaja tasunud määruskaebuse esitamisel riigilõivu kokku

175 eurot (28. augustil 2022 100 eurot ja 8. septembril 2022 75 eurot). Vastavalt

riigilõivuseaduse § 59 lg-tele 10 ja 15 tuli praegusel juhul määruskaebuse esitamisel tasuda

riigilõivu 15 eurot ning sama paragrahvi lõike 17 kohaselt tuleb esialgse õiguskaitse avalduselt

tasuda riigilõivu 70 eurot. Eelnevast tulenevalt on avaldaja tasunud riigilõivu 90 eurot (175-15-

70) liiga palju. Vastavalt TsMS § 150 lg 1 p-le 1 ja lg-le 4 on avaldajal õigus taotleda enam

tasutud riigilõivu tagastamist. Riigilõivu tagastab kohus, kelle menetluses asi viimati oli, üksnes

selle menetlusosalise avalduse alusel, kes riigilõivu tasus või kelle eest riigilõiv tasuti.

30. Ringkonnakohus selgitab, et vastavalt TsMS § 696 lg-le 1 võib määrusega puudutatud

menetlusosaline esitada ringkonnakohtu määruse peale määruskaebuse Riigikohtule üksnes

juhul, kui selle esitamine on seadusega lubatud. Vastavalt TMS § 218 lg-le 3 saab praeguse

määruse peale esitada määruskaebuse Riigikohtule. TsMS § 178 lg 1 kohaselt saab

menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude rahalise suuruse

kindlaksmääramist saab TsMS § 178 lg-te 1 ja 2 kohaselt eraldi vaidlustada üksnes siis, kui

vaidlustatav menetluskulude summa ületab 280 eurot. Praegusel juhul ei ole see tingimus

täidetud.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Gea Lepik

Meeli Kaur

Villem Lapimaa