3-21-1817/27 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Monika Laatsit, liikmed Virgo Saarmets ja

Maret Altnurme

Otsuse tegemise aeg ja koht

09.12.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-21-1817

Haldusasi

X kaebus XXX 08.06.2021 käskkirja nr 1-17224 p 1.1

ja 09.07.2021 vaideotsuse tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja X, esindajad W ja vandeadvokaat Janne-Liisa

Ottis

Vastustaja Rae vald, esindajad C ja Q

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 07.02.2022 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 07.02.2022 otsus

haldusasjas nr 3-21-1817 muutmata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud ringkonnakohtus nende endi kanda.

3. Kohtulahendi avalikustamisel asendada X, W, Q ja XXX nimed tähemärkidega.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 09.01.2023 (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

(HKMS § 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

3-21-1817

2(7)

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XXX (kool) viienda klassi õpilaste vahel toimus 27.05.2021 konflikt, milles osales ka X

(kaebaja). Kool tegi kaebajale 08.06.2021 käskkirjaga nr 1-1/224 noomituse (p 1) ning

alandas tema viimase õppetrimestri käitumishinde mitterahuldavaks (p 1.1) põhjusel, et kaebaja

rikkus kooli kodukorda ning kasutas kaasõpilase vastu 27.05.2021 füüsilist vägivalda.

2. Kaebaja seaduslik esindaja esitas selgitustaotluse, millele kooli direktor vastas 21.06.2021.

Koolini jõudis video füüsilise konflikti kohta 01.06.2021. Kool hindab juhtunu häirivaks.

Salvestiselt on näha, et kaebaja tekitab teisele õpilasele valu. Teisel õpilasel tuvastati hiljem

arstlikus kontrollis verevalumid. Kooli direktor on ära kuulanud klassijuhataja, mõlema õpilase

vanemad ja kooli tugikeskuse töötajad, lisaks vestles direktor politsei esindajaga ja 02.06.2021

koolis viibinud klassikaaslastega. Pole päris lõpuni selge, kes on konflikti algataja ja millal on

konflikt alguse saanud. Kaebajaga ei ole olnud võimalik juhtunut arutada, sest ta puudus alates

02.06.2021 koolist ega osalenud koos oma vanemaga ka 08.06.2021 kohtumisel. Füüsiline

konflikt, mille käigus tekitatakse teisele osapoolele vigastusi, on kooli kodukorra väga raske

rikkumine. Füüsilisel vägivallal ei ole õigustust. Seetõttu ei ole kaebaja käitumist võimalik

hinnata ühegi teise hindega kui mitterahuldav. Kaebaja varasematel hinnetel ei ole sellises

olukorras tähtsust. Kool lähtub põhimõttest, et oma käitumise, emotsioonide, nende

reguleerimise ja enese tekitatud tagajärgede eest vastutab igaüks ise. Seda on kaebajale õpetatud

ka kiusuennetuse programmi tundides.

3. Kaebaja seaduslik esindaja esitas vaide, mille kool jättis 09.07.2021 vaideotsusega

rahuldamata.

Kaebaja rikkus kooli kodukorra punkte, mis kohustavad käituma vastavalt koolis kokkulepitud

väärtustele ja enda ning kaasõpilaste vaimset ja füüsilist tervist säästvalt ning keelavad õpilasel

teiste inimeste füüsilise ja vaimse ahistamise. Kaebaja käitumishinne alandati mitterahuldavaks

27.05.2021 toimunud füüsilise konflikti tõttu, mille tulemusel sai teine õpilane vigastusi.

Konflikti analüüsimisel ja mõjutusvahendite kaalumisel on kool lähtunud sellest, et õpilastel

olid konfliktis erinevad rollid, samuti sellest, millisel määral on konfliktis osalejad näidanud

üles kahetsust, tahet vältida edaspidi selliseid juhtumeid ja mõistnud oma teguviisi ekslikkust.

Käitumishinde alandamise otsustamisel võeti arvesse kõigi osapoolte selgitusi. Kooli direktoril

puudus võimalus arutleda juhtunu üle kaebaja endaga, sest ta puudus alates 02.06.2021 vanema

tõendi alusel koolist. Samuti ei osalenud kaebaja koos lapsevanemaga vaatamata direktori

palvele 08.06.2021 kohtumisel. Füüsilises konfliktis osalejate suhted on olnud teravad juba

varem. Pole võimalik tuvastada, millal ja mille tõttu täpselt muutusid õpilaste suhted

keeruliseks. On selge, et füüsiline konflikt, mille käigus teine õpilane sai kehavigastusi, leidis

aset ning kaebaja ei ole juhtunut kahetsenud. Vaides ei ole välja toodud põhjendusi, miks on

teise õpilase löömine vaide esitaja arvates rahuldav käitumine. Füüsilisel vägivallal ei ole

õigustust ning oma käitumise, emotsioonide, nende reguleerimise ja enese tekitatud tagajärgede

eest vastutab igaüks ise.

4. X esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille lõplikuks nõudeks jäi tühistada 08.06.2021

käskkirja p 1.1 ja 09.07.2021 vaideotsus.

Kool ei ole uurinud, kas ainult üks õpilane sai kehavigastusi ja millisel määral. Kaebaja kahetses

juhtunut. Kaebaja andis kohe pärast konflikti klassijuhatajale selgitusi, kuid teine konfliktis

osalenud õpilane ei andnud. Kool ei ole selgitanud, kuidas teine õpilane juhtunut kahetses ning

miks ei alandatud tema käitumishinnet. Kaebaja on püüdnud suhelda konfliktis osalenud

3-21-1817

3(7)

klassivennaga mõistvalt, nt kutsus kaebaja teda oma sünnipäevale, kuigi teised klassikaaslased

ei ole seda teinud. Seega ei ole asjaolu, et õpilaste suhted on olnud ka varem konfliktsed,

tingitud kaebajast. Kooli 08.06.2021 käskkirjas, 21.06.2021 vastuses ja 09.07.2021

vaideotsuses esitatud seisukohad ei põhine faktidel ja on vastuolus dokumentaalsete tõenditega.

Videosalvestis ei kajasta olukorda terviklikult. Koolile ei ole teada 27.05.2021 konflikti algataja

ega sündmuste tegelik käik. Kaebaja osales füüsilises kontaktis üksnes enda kaitseks. Enne

vahejuhtumit mängis kaebaja klassikaaslastega palli, konflikti algataja tuli nende mängu

segama ja sellest tekkis füüsiline kontakt. Kool jättis tähelepanuta lapsevanemate pöördumised,

milles on viidatud konfliktis osalenud klassivennaga seotud probleemidele. Seega ei ole kool

järginud õige otsuse tegemiseks vajalikul määral uurimispõhimõtet, on uurinud sündmust vaid

pinnapealselt ja formaalselt ega ole lähtunud tegelikust olukorrast. Kool on tõlgendanud vääralt

käskkirja aluseks olevaid asjaolusid. Käitumishinde alandamisel on koheldud kaebajat

ebavõrdselt, sest teisel konfliktis osalenud õpilasel ei alandatud käitumishinnet. Kool ei ole

selgitanud, miks on ühe õpilase käitumishinnet alandatud ja teise oma mitte ning miks ei olnud

võimalik piirduda kaebaja puhul noomitusega, arvestades tema varasemat head käitumist ja

kohest koostöövalmidust. Kuna kaebaja vastu kasutati eelnevalt füüsilist vägivalda ja ta osales

konfliktis üksnes enda kaitseks, ei ole kaebaja käitumishinde alandamine põhjendatud.

5. Rae vald palus jätta kaebus rahuldamata.

Kaebuses ei ole selgitatud, miks on kaebaja toime pandud vägivaldne tegu väärt paremat

käitumishinnet kui „mitterahuldav“. Kaebuses ei seata kahtluse alla, et kaebaja rikkus kooli

kodukorda, lõi kaasõpilast ning tekitas talle valu ja vigastusi. Videosalvestiselt on näha, et

kaebaja on konfliktis agressiivne pool. Kuigi konflikti algataja on ebaselge, ei muuda see

asjaolu, et kaebaja tekitas teisele poolele konflikti käigus valu ja vigastusi. Kaebaja andis pärast

sündmuse toimumist kirjalikud selgitused, kuid ei osalenud enne hinnete väljapanekut juhtumi

arutamisel, kuigi koolijuht palus seda lapsevanemate kaudu mitmel korral. Samuti ei ole

kaebaja oma tegu kahetsenud ega vabandanud. Ühelegi õpilasele ei saa olla teadmata, et

vägivalla kasutamine teiste suhtes on igas olukorras ja igal juhul taunitud. Viienda klassi

õpilane on juba piisavalt adekvaatne, hindamaks lubatud ja lubamatu käitumise piire. Kool on

olnud juhtumi lahendamisel põhjalik ja lähtunud vägivallajuhtumite lahendamise parimast

tavast. Seda on kinnitanud ka piirkonnapolitseinik. Kool ei saa vastutada õpilase käitumise eest,

vaid saab õpilase käitumist üksnes toetada ja soodustada. Koolil on ainult kaebaja kirjalikud

seletused. Teine konfliktis osalenud õpilane ei suutnud pingeolukorras eesti keeles kirjalikult

selgitusi anda, sest eesti keel ei ole tema kodune keel, kuid temaga vesteldi. Ülejäänud õpilasi

püüti kahe õpilase vahelisse konflikti võimalikult vähe segada, mistõttu ei pidanud

sotsiaalpedagoogid vajalikuks küsida kirjalikke selgitusi teistelt klassikaaslastelt. Rahuldav,

hea või eeskujulik käitumishinne selgelt tõendatud rikkumise puhul edastaks õpilastele ja nende

vanematele signaali, et kaasõpilase kallal vägivalla kasutamine on aktsepteeritav. Vaidlusalusel

käitumishindel puudub mõju kaebaja edasisele hariduse omandamisele.

6. Tallinna Halduskohus jättis 07.02.2022 otsusega kaebuse rahuldamata ja poolte

menetluskulud nende endi kanda.

Kaebuse esemeks on kaebajale määratud mitterahuldav käitumishinne. Vaidluse esemeks ei ole

kaebajale määratud noomitus ega kooli muu tegevus konflikti lahendamisel. Kaebaja hinde

õiguspärasus ei sõltu sellest, kas teisele konfliktis osalenud lapsele hinde määramine toimus

õiguspäraselt. Mõistetav on kaebaja tunnetatud vajadus, et kõiki koheldaks võrdselt.

Põhiseaduse mõttes tähendab võrdne kohtlemine nõuet, et seadus kohtleks inimesi ühtemoodi.

Seadus ei taga praegusel juhul faktilist võrdsust. Seetõttu pole vaja hinnata, miks teise õpilase

käitumishinnet ei alandatud, kas ta on juhtumit kahetsenud või miks ta ei andnud kohe selgitusi.

Nende asjaolude tuvastamine ei ole kaebaja õiguste kaitseks vajalik.

3-21-1817

4(7)

Koolil on õpilase käitumise hindamisel lai otsustusruum, eriti kui käitumishinne ei mõjuta

õpilase edasiõppimise võimalusi või muul viisil tema võimalusi saada haridust. Vastustaja

põhjendustena saab arvestada kooli 21.06.2021 selgituses ja 09.07.2021 vaideotsuses toodut.

Hindamisotsustuse eripära tõttu ei pea sellistele otsustustele laiendama põhjendamisnõudeid

haldusmenetluse seaduse tavapärases tähenduses. Hinnete õiguspärasuse hindamisel tuleb

lähtuda ka kooli enda kehtestatud normidest ning väljakujunenud akadeemilistest tavadest

(Riigikohtu 04.03.2013 otsus nr 3-3-1-68-12, p 22). Pole alust arvata, et kirjalikes

dokumentides hiljem välja toodud põhjendusi ei olnud käitumishinde andmise ajal olemas ja

vastustaja varjaks kohtu eest veel mingeid põhjusi kaebajale mitterahuldava käitumishinde

määramiseks.

Kaebaja käitumise hindamisel ei olnud samade õpilaste vaheline väidetav varasem konflikt

oluline asjaolu. Koolieas õpitakse, kuidas saada hakkama erinevates sotsiaalsetes olukordades.

Selles eas tuleb järk-järgult õppida ka oma käitumise ja emotsioonide juhtimist ning tekitatud

tagajärgede eest vastutamist. Õppimise käigus peab kujunema arusaam, et igaühel on valik,

kuidas välisele agressorile reageerida, samuti oskus teha keerulises olukorras parim võimalik

valik. Seetõttu ei ole praegusel juhul n-ö kergendavaks asjaoluks see, kas ja mis põhjusel oli

laste vahel enne vaidlusalust vahejuhtumit konflikte või kas kaebaja oli varem proovinud

vanema suunamisel konflikte ennetada (nt teist last sünnipäevale kutsudes). See ei pehmenda

vägivalla kasutamist konkreetsel päeval ja hetkel.

Kaebaja leiab, et vastustajale ei ole teada tegelik sündmuste käik, sh kes konkreetsel päeval

konflikti algatas. Asja materjalidest selguvad järgmised asjaolud: 1) kaebaja seletuskirjas on

märgitud, et ta mängis kahe teise lapsega palli. Kui pall läks eemale, võttis konflikti teine

osapool palli ära ja jooksis klassi. Kaebaja võttis temalt palli ära ja siis hakkas teine teda

kägistama. Siis kasutas kaebaja enesekaitset ja hoidis teist maas, kuni keegi tuleb; 2)

klassijuhataja andis seletuse, et lapsed teavitasid teda, et poisid kaklevad klassis. Rüselus oli

alanud pallimängust. Klassi jõudes oli kaebaja teise, selili oleva lapse peal, kes hoidis käsi

kaitseks ega rünnanud. Kaebaja hoidis teist kaelast ja surus teda tugevalt vastu põrandat.

Õpetaja lahutas õpilased. Kaebaja läks tugikeskuse töötajaga kaasa, et asja arutada. Mõlemad

lapsed said omapoolse loo tugikeskuses ära rääkida; 3) tugikeskuse juhataja selgitas, et

tugikeskusesse jõudis teave klassijuhataja kaudu. Sotsiaalpedagoog läks klassi, et kutsuda

poisid enda juurde. Kaebaja oli nõus kirjutama seletuskirja. Teine õpilane ei olnud nõus

kirjutama seletuskirja, kuid vestles sotsiaalpedagoogiga. Klassijuhataja saatis mõlemale perele

kirjaliku kutse, et koolis kohtuda, kuid lapsevanematele ei sobinud pakutud päev. Edasi toimus

taastava õiguse menetlus; 4) kool on selgitanud, et politsei ei osalenud juhtumi lahenduses,

samuti ei ole muid kirjalikke seletuskirju. Direktor selgitas, et läks 02.06.2021 kaebaja klassi

õpilaste juurde, et saada aru, milline on õpilaste meeleolu ja kas selle vestluse käigus on

võimalik juhtunut paremini mõista. Vestlus kestis 5–10 minutit ja puudujaid oli palju, sh

kaebaja. Tunnis olnud õpilased kinnitasid, et füüsiline konflikt sai alguse pallimängust.

Sündmusest oli möödas viis päeva ja midagi täpsemat ei selgunud; 5) toimunut kajastab ka

kaasõpilase tehtud video, kuid sellel on jäädvustatud vaid osa sündmusest. Eespool nimetatud

tõendite kohaselt oli koolile teada, et konflikt sai alguse palli äravõtmisest.

Koolil on väga lai kaalutlusõigus mh õppemeetodite valikul ja õpilaste käitumise suunamisel.

Kohus saaks sekkuda üksnes juhul, kui kaebaja käitumisele antud hinnang „mitterahuldav“ on

ilmselgelt ekslik. Praeguses asjas on põhjendatud ja arusaadav kooli 21.06.2021 vastuses

toodud selgitus, et füüsiline konflikt, milles tekitatakse teisele vigastusi, on kooli kodukorra

raske rikkumine ja sellele ei ole õigustust. Järeldus, et füüsilise vägivalla korral tuleb käitumist

pidada mitterahuldavaks, ei ole ilmselgelt väär. Rahuldava ja mitterahuldava käitumise piir võib

ka ühiskondliku arusaama järgi olla selline, et rahuldav on veel sobiv, kuid mitte soovitatav

käitumisviis, kuid mitterahuldav käitumine ei ole aktsepteeritav ja sellest tuleks edaspidi

3-21-1817

5(7)

hoiduda. Hinnang, et füüsilise vägivalla kasutamine ei ole aktsepteeritav, on üldjuhul

õiguspärane. Kool on andnud 21.06.2021 vastuses hinnangu ka füüsilise vägivalla kasutamise

määrale. Kool lähtus mh videosalvestisest, mis oli koolile kättesaadav enne hinde määramist.

Kuigi videost ei nähtu konflikti algust (palli äravõtmist või kägistamist) ega lõppu (õpetaja

sekkumist), võimaldas see hinnata kaebaja käitumist. Salvestiselt nähtuv on kooskõlas

klassijuhataja selgitusega, et kaebaja oli õpetaja sekkumise ajal teise lapse peal (teine laps oli

pikali maas). Kooli järeldus, et videost nähtuv on häiriv, ei ole ilmselgelt ebaõige. Ka siis, kui

eeldada, et kaebaja tegutses vähemalt mingi ajani enesekaitse eesmärgil, nähtuvad videolt

(ajavahemikus 30–35 sekundit) väga selged, järjestikused rusikalöögid maaslamaja kõhu

piirkonda, samuti video alguses ja lõpus põlve ja käega kõri piirkonda surumine. Rusikalöögid

ja klassijuhataja selgitus vahetult sekkumise eel aset leidnu kohta ei kinnita tegutsemist pelgalt

enesekaitsest lähtuvalt. Nõustuda saab ka kooli järeldusega, et kaebaja tekitas teisele nähtavalt

valu. Kuigi juba alanud füüsilist konflikti võib olla keeruline lõpetada, ei välista see konfliktile

tauniva hinnangu andmist. Kaebaja kinnitas ka ise ärakuulamisel, et oskaks tekkinud olukorda

nüüd teistmoodi lahendada. Sellest saab järeldada, et tegemist ei olnud ainuvõimaliku

käitumisviisiga. Kaebaja ei ole endal kehavigastuste tekkimist väitnud.

Kaebaja peab oluliseks enda kahetsust, selgituste andmist ja varasemat head käitumist. Kaebaja

on andnud asjas esmase seletuskirja, kuid tõenditest ei nähtu, et kaebaja oleks enne käskkirja

andmist oma käitumist kahetsenud. Koolil ei olnud enne käskkirja andmist võimalik õpilasega

koos juhtunut arutada. Kaebaja võis küll sisimas kahetseda, kuid ta ei väljendanud seda koolile

sellisel määral, et seda oleks saanud arvestada n-ö kergendava asjaoluna. Samas ei ole kool

kahetsuse puudumist (või selle väljendamata jätmist) hinnanud ka raskendava asjaoluna, vaid

pigem märkinud, et kaebajalt ei õnnestunud juhtunu kohta täiendavaid selgitusi saada.

Koolile ei saa ette heita kiirustamist ega kaebaja ärakuulamisõiguse rikkumist. Kuna

14.06.2021 algas koolivaheaeg, tuli käitumishinne otsustada enne vaheaega ja tunnistuste

väljaandmist. Kooli põhjendustest saab järeldada, et laiema avalikkuseni jõudnud konflikt

häiris koolielu ning koolil oli vaja anda sellele omapoolne hinnang, ennekõike seoses füüsilise

vägivalla lubamatusega. Kuna kaebaja ei olnud enne hinnete andmist koolis ja temalt ei olnud

võimalik selgitust saada, sai kool lähtuda selleks ajaks kogutud tõenditest ja selgitustest.

Varasema hea käitumise arvestamine on oluline, kui hinnatakse õpilase käitumist pikema aja

jooksul ja tehakse selle kohta terviklik otsus. Kaebaja käitumist hinnatakse periooditi ning

eelmiste õppeperioodide käitumishinne ei mõjuta konkreetse õppeperioodi käitumishinnet.

Sama kehtib tuleviku kohta, s.o 2021/2022. õppeaastal ei saa kaebaja käitumise hindamisel

enam arvestada vaidlusalust konflikti, sest see jääb hinnatavast perioodist välja.

Arvestades kooli laia otsustamisruumi, sh seda, et hindel puudub pikaajaline mõju kaebaja

võimalustele omandada edaspidi haridust, puuduvad kooli otsustes sellised vead, mille tõttu

tuleks käskkiri ja vaideotsus tühistada.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

7. X palub apellatsioonkaebuses tühistada halduskohtu otsus ja teha uus otsus, millega

rahuldada kaebus ning jätta menetluskulud vastustaja kanda.

Kaebaja jääb varasemate seisukohtade juurde. Vastutust selle eest, et 27.05.2021 toimunud

füüsilise konflikti asjaolusid ei ole võimalik täpselt välja selgitada, ei saa panna kaebajale kui

viienda klassi õpilasele. See oleks ebaõiglane ja vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega.

Kohus ei ole viidanud ühelegi õigusaktile, mille tõttu võis vastustaja rikkuda uurimispõhimõtet

ja selgitamiskohustust ning selle tulemusel karistada kaebajat rangemalt kui teist 27.05.2021

konfliktis osalenud õpilast, s.o alandada kaebaja käitumishinnet, kuid teise konfliktis osalenud

õpilase puhul piirduda noomitusega. Konfliktis osalejad olid sarnases olukorras.

3-21-1817

6(7)

8. Rae vald palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata. Vastustaja jääb varasemate selgituste

juurde ja nõustub halduskohtu otsuse põhjendustega.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

9. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata. Ringkonnakohus

nõustub suurema osa halduskohtu otsuse põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4).

10. Kaebaja väidab kokkuvõtlikult, et vastustaja rikkus uurimispõhimõtet ja selle tulemusel

pani kaebajale õigusvastaselt käitumishindeks „mitterahuldav“. Seejuures ei ole vaidlust, et

27.05.2021 toimus vahetunni ajal konflikt, mille käigus kaebaja kasutas teise õpilase vastu

füüsilist vägivalda, ning kaebaja tegevus on käsitatav kooli kodukorra rikkumisena. Kaebaja

väidab eeskätt seda, et kuna konflikti algatas teine õpilane ja kaebaja kaitses end, on ebaõiglane

hinnata mitterahuldavaks üksnes kaebaja käitumine. Seega heidab kaebaja vastustajale

sisuliselt ette enda põhjendamatut ebavõrdset kohtlemist võrreldes teise konfliktis osalenud

õpilasega.

11. Kaebajale käitumishinde panemisel tuli arvestada kõigi oluliste asjaoludega, sh võrdse

kohtlemise põhimõttega (haldusmenetluse seaduse § 4 lg 2). Vastustaja 21.06.2021 selgitustest,

09.07.2021 vaideotsusest ja kohtumenetluses esitatud seisukohtadest saab järeldada, et kool

hindab käitumishinde panemisel eeskätt kooli kodukorrast ning üldtunnustatud käitumis- ja

kõlblusnormidest kinnipidamist. Käitumishindega motiveeritakse õpilast täitma kooli

kodukorda ja teistest lugu pidama. Samuti on eesmärgiks ennetada koolis turvalisust ohustavate

olukordade tekkimist. Kooli kodukorra järgi on õpilasel kohustus käituda vahetunnis oma ja

kaasõpilase vaimset ja füüsilist tervist säästvalt (vaideotsuse p 2.1; vt ka kooli direktori

08.09.2020 käskkirjaga nr 1-1/8 kehtestatud põhikooli õppekava lisa 2, mis on nähtav kooli

avalikust dokumendiregistrist). Põhiseaduse §-s 12 tuleneva võrdse kohtlemise põhimõtte

kohaselt käsitatakse ühetaoliselt kõiki isikuid ühtedes ja samades oludes ning samadel

eeldustel. Ühetaoline kohtlemine peab olema tagatud ühesuguste asjaolude korral. Võrdse

kohtlemise põhimõtte rikkumisega pole tegemist juhul, kui haldusorgan ei korda isiku kasuks

viga, mille ta on teinud mõne teise isiku puhul (Riigikohtu 06.05.2004 otsus nr 3-3-1-19-04, p

18; vrd 04.10.2017 otsus nr 5-17-23, p 91).

12. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, kas ja kuidas mõjutas 27.05.2021 vahejuhtum

teise konfliktis osalenud õpilase käitumishinnet. Asja materjalide põhjal on aga piisavalt selge,

et kaebaja ja teine konfliktis osalenud õpilane ei olnud täpselt samasuguses olukorras. Kaebaja

selgitas pärast kaklust antud seletuskirjas (dtl 81), et mängis kaaslastega vahetunni ajal palli.

Pall veeres mängijatest eemale, üks klassivend võttis palli ära ja jooksis sellega minema.

Kaebaja läks ja võttis palli tagasi. Seejärel hakkas haaras klassivend kaebajal kaelast ja hakkas

teda kägistama, mille järel kasutas kaebaja enesekaitset ja hoidis klassivenda maas kinni, kuni

keegi tuleb (dtl 81; vt ka kaebaja 07.01.2022 ärakuulamise protokoll, dtl 109–117). Kooli

direktori selgituse kohaselt kinnitasid seda, et konflikt sai alguse pallimängust, ka kaebaja

klassikaaslased, kui direktor neilt 02.06.2021 juhtunu kohta uuris. Täiendavate tõendite

puudumisel tuleb järeldada, et konflikti algatajaks ei olnud kaebaja. Samas nähtub tõenditest,

et füüsilise konflikti arenedes lõi kaebaja maas lamavat klassivenda korduvalt rusikaga ning

vajutas käe ja põlvega tema kaelale, samal ajal kui teine õpilane hoidis käsi enda kaitseks ega

rünnanud kaebajat (vt halduskohtu otsuse p-d 10 ja 11 ning seal viidatud tõendid, eeskätt

videosalvestis, kaebuse lisa 2, ja klassiõpetaja 05.10.2021 seletuskiri, dtl 76). Kaebaja kinnitas

07.01.2022 ärakuulamisel, et tal ei tekkinud konflikti tulemusel füüsilisi vigastusi ega olnud

kuskilt valus ning ta ei käinud ka arsti juures (dtl 112). Vastupidist ei ole väidetud ka kaebaja

nimel esitatud vaides ega kohtule esitatud menetlusdokumentides. Klassivennal tekkisid aga

konflikti tulemusel vigastused. Kaebajast erinev oli ka nende õpilaste roll, kes filmisid konflikti

käiku, elasid sellele niisama kaasa või lihtsalt ignoreerisid toimuvat. Eeltoodud asjaolud, sh

3-21-1817

7(7)

kaebaja selgitus konflikti algataja kohta, olid koolile 08.06.2021 seisuga teada. Kool arvestas

asjaoluga, et konfliktis osalenud õpilastel olid konfliktis erinevad rollid ning õpilaste käitumine

pärast konflikti oli samuti erinev (vt vaideotsuse p-d 2.2 ja 2.5). Eeltoodut arvestades puudub

alus järeldada, et kaebaja käitumishinne on õigusvastane võrdse kohtlemise põhimõtte

rikkumise tõttu.

13. Kool ei pidanud kaebajale 2020/2021. õppeaasta viimase trimestri eest „mitterahuldava“

käitumishinde panemisel analüüsima kaebaja ja teise õpilase vahelisi varasemaid konflikte või

teise klassivenna käitumist üldiselt. Tuleb eeldada, et üldjuhul kujuneb õpilase käitumishinne

hinnatava perioodi käitumise põhjal tervikuna. Ringkonnakohus saab kooli 21.06.2021

selgitusest ja 09.07.2021 vaideotsusest aru selliselt, et õpilase käitumist hinnatakse trimestrite

kaupa, kuid praegusel juhul rikkus kaebaja 27.05.2021 vahejuhtumi käigus kooli kodukorda nii

raskelt, et tema 2020/2021. a viimase trimestri käitumisele tervikuna ei saanud anda muud

hinnet kui „mitterahuldav“. See seisukoht ei ole meelevaldne, eriti kuna kaebaja poolne

füüsilise vägivalla kasutamine on tõendatud. Videosalvestise põhjal ei saa nõustuda kaebaja

hinnanguga, et ta osales konfliktis üksnes enese kaitseks ning konflikt seisnes „üksteisest kinni

hoidmises“, vaid salvestise järgi oli kaebaja konfliktis füüsiliselt tugevam ja ka agressiivsem

pool. Kaebaja võis küll konflikti alguses tegutseda hädakaitseseisundis, kuid enda kaitsmisena

ei saa käsitada kaasõpilase kinnihoidmise ja löömise jätkamist olukorras, kus kaebaja vastu

suunatud rünne oli selgelt lõppenud. Kaebaja ei ole kahtluse alla seadnud vastustaja väiteid, et

kaebaja on võtnud osa kiusamisvaba kooli programmi raames toimunud tundidest, kus on

õpetatud konflikti rahumeelse lahendamise oskusi ja selgitatud, et vägivald on igas olukorras

taunitav. Samuti pole vaidlust selles, et kaebaja viienda klassi õpilasena oli piisavalt küps, et

hinnata vaidlusaluse konflikti puhul lubatu ja lubamatu piire. Sellistel asjaoludel ei ole kaebaja

käitumise hindamisel määravat tähtsust, et konflikti algatajaks ei olnud kaebaja, vaid teine

õpilane.

14. Halduskohus selgitas õigesti, et kaebaja ei saa nõuda kaasõpilasele „mitterahuldava“

käitumishinde panemist vms negatiivse tagajärje tekitamist, sest kooli hinnang teise õpilase

käitumisele ei riiva praegusel juhul kaebaja õigusi. Seetõttu ei võta ringkonnakohus praeguses

asjas seisukohta, kas teise konfliktis osalenud õpilase käitumine oli õiguspärane ja kool on

võimalikule rikkumisele asjakohaselt reageerinud. Nagu eespool öeldud, ei oleks kaebaja

ebavõrdse kohtlemisega tegemist isegi siis, kui teisele õpilasele jäi õigusvastaselt mitterahuldav

käitumishinne panemata. Kaebaja käitumishinde alandamisel ei ole kool teinud selliseid vigu,

mille tõttu tuleks vaidlusalune hinne tühistada.

15. Eelneva põhjal jääb apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus muutmata.

16. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna

apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning vastustaja pole taotlenud kaebajalt menetluskulude

väljamõistmist (HKMS § 109 lg 1), jäävad menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud

nende endi kanda.

17. Vaidluse asjaolusid arvestades ning kaebaja õiguste kaitseks tuleb kohtuotsuse avaldamisel

asendada kaebaja ja tema seadusliku esindaja ning kooli ja selle direktori nimed tähemärkidega

(HKMS § 175 lg 3).

(digitaalselt allkirjastatud)