Legislator Case Law & Legislation
DE FR IT EN
Analyze in Legislator
2-22-11506/25 AI generated

2-22-11506/25 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja

Case Number 2-22-11506/25
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date
Open official source Machine-readable Markdown (.md)

Legislator summary

AI generated

Tartu Maakohtu menetluses on A. J. (hageja) hagi D. M. (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks asenduskohustusena. Hagiavalduses palub hageja mõista kostjalt

Legislator headnote

AI generated

2-22-11506/25 · Tartu Maakohus Tartu kohtumaja: Tartu Maakohtu menetluses on A. J. (hageja) hagi D. M. (kostja) vastu elatise väljamõistmiseks asenduskohustusena. Hagiavalduses palub hageja mõista kostjalt

Keywords

AI generated
pension rights hail insurance suspension of pension hardship pension calculation of the invalidity pension old-age pension for couples
AI generated
2-11-6761/7
Hageja esindaja esitas 18. veebruaril 2011.a kohtusse hagi kostja A. K.a seadusliku esindaja S. vastu elatise vähendamise nõudes. Elatise vähendamise nõudes palub hageja vähendada temalt Viru Maakohtu 09.06.2008 kohtuotsusega väljamõistetud elatist – 3 000 krooni (191.73 eurot) kuus lapse ülalpidamiseks. Hageja märgib, et tema majanduslik olukord on muutnud ja ei võimalda maksta elatist kohtuotsusega väljamõistetud suuruses. Hageja ei tööta, tema sissetulekuks on ainult pension. Samuti märkis hageja, et poolte alaealine laps A. K.a elab valdava osa ajast hageja juures aadressil xxx, ja on hageja ülalpidamisel, hageja ostab kõik lapse ülalpidamiseks ja kasvatamiseks vajaminevad asjad. Hageja palus vähendada elatist lapse ülalpidamiseks 70 euroni kuus.
2-22-13388/8
L K esitas esindaja kaudu hagi A K vastu elatise väljamõistmiseks.
2-21-13338/5
K. K. (hageja) esitas 25. augustil 2021 Tartu Maakohtule hagi A. K. (kostja) vastu, milles palub mõista kostjalt enda kasuks välja elatise miinimummääras alates jaanuarist 2020. Hagiavalduse kohaselt elab hageja ema juures ja kostja hagejat ei toeta. Hageja ema on töövõimetu ja saab töövõimetuspensioni (15 eurot 13 senti päevas) ning peretoetust (98 eurot). Sellest peab hageja ema ülal pidama nii oma ema kui ka hagejat. Hageja viibib kostja juures lastekaitsetöötaja poolt määratud graafiku alusel, kuid sellest kostja kinni ei pea. Samuti peab hageja ema andma kostja poole minnes kaasa toidu, riided ja kõik muu vajamineva. Hageja ema peab igakuiselt üksi tasuma hageja eluasemekulud, riided, arstiabi, transpordi jne.
2-25-6069/4
Hagi rahuldada tagaseljaotsusega järgmiselt.
2-23-536/5
A D esitas esindaja kaudu elatise väljamõistmise nõude R Di vastu.

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tartu Maakohus

Kohtunik

Triin Niinemets

Määruse tegemise aeg ja koht 8. detsember 2022, Tartu kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-11506

Tsiviilasi

A. J. hagi D. M. vastu elatise väljamõistmiseks

Menetlustoiming

menetluse lõpetamine hagist loobumise tõttu

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja A. J. , isikukood xxxxxxxxxxx;

Hageja seaduslik esindaja T. J. , isikukood

xxxxxxxxxxx;

Kostja D. M. , isikukood xxxxxxxxxxx;

Kostja lepinguline esindaja Sergei Desjatnikov.

RESOLUTSIOON

1. Võtta vastu A. J. seadusliku esindaja T. J. hagist loobumise avaldus ja

lõpetada menetlus tsiviilasjas nr 2-22-11506.

2. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

3. Määrus toimetada kätte menetlusosalistele.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse kirjalikult Tartu Ringkonnakohtule Tartu

Maakohtu

kaudu.

Määruskaebuse

esitamise

tähtaeg

on

15 päeva

määruse

kättetoimetamisest alates.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tartu Maakohtu menetluses on A. J. (hageja) hagi D. M. (kostja) vastu elatise

väljamõistmiseks asenduskohustusena. Hagiavalduses palub hageja mõista kostjalt

hageja kasuks välja igakuise elatise 195 eurot kuus alates 8. augustist 2022, sest hageja

isa ei maksa elatist. Hageja esitas menetluse kestel tõendid, mille kohaselt hageja isa

on augustist kuni novembrikuuni 2022 elatist maksnud.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Vastuse kohaselt täidab hageja isa ülalpidamiskohustust ja

on asunud tööle. Kostja on pensionär, hageja ei ole nõude esitamisel arvestatud kostja

sissetuleku suuruse ega vajadustega.

3. 8. detsembril 2022 pidas kohus asja arutamiseks kohtuistungi, mille käigus hageja

loobus hagist. Kostja oli menetluse lõpetamisega nõus.

KOHTU SEISUKOHT

4. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 428 lg 1 p 3 alusel lõpetab kohus menetluse

otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud. Vastavalt TsMS § 429 lõigetele 1 ja 2

võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks

avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja

menetluse.

5. TsMS § 429 lg 4 järgi ei võta kohus vastu tsiviilkohtumenetlusteovõimetu hageja

seadusliku esindaja avaldatud hagist loobumist, kui hagist loobumine on ilmses

vastuolus tsiviilkohtumenetlusteovõimetu isiku huvidega, samuti muul juhul, kui hagist

loobumisega rikutaks olulist avalikku huvi.

6. Hageja seaduslik esindaja on avaldanud soovi menetlus lõpetada. Hageja isa on alates

2022. aasta augustist hagejale elatist andnud. Menetluse lõpetamine ei ole vastuolus

hageja huvidega ning sellega ei rikuta olulist avalikku huvi.

7. Eelnevast tulenevalt võtab kohus hagist loobumise vastu ja lõpetab tsiviilasja menetluse

TsMS § 428 lg 1 p 3 alusel.

8. Kohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse

sama hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui

menetlus

on

lõpetatud

hagist

loobumise

tõttu,

on

lõpetamisel

samad

materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel

kohtuotsusega (TsMS § 432).

9. Kohus märgib, et vaatamata TsMS §-s 432 sätestatule ei ole takistatud uue hagiga kohtu

poole pöördumine, kui nõude aluseks olevad asjaolud on muutunud.

10. TsMS § 164 lg 1 kohaselt alaealise lapse ülalpidamisasjas kannab kumbki pool oma

menetluskulud ise. Kohus jätab menetluskulud poolte endi kanda. Seega puudub

vajadus menetluskulude kindlaksmääramiseks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Niinemets

kohtunik