3-22-1145/12 · Tartu Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tartu Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Tanel Saar, Einar Vene, Maili Lokk

Otsuse tegemise aeg ja koht

08.12.2022, Tartu

Haldusasja number

3-22-1145

Haldusasi

Eesti Keskkonnateenused AS kaebus riigihanke „Valga

linna tänavate hooldus- ja korrashoiutööd 2022-2027“,

(viitenumber

247441)

dokumendi

(hankelepingu

projekti) õigusvastasuse tuvastamise, õigusaktidega

kooskõlla viimiseks kohustamise

ja Riigihangete

Vaidlustuskomisjoni 12.05.2022. a otsuse osalise

tühistamise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Tartu Halduskohtu 14.06.2022. a otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

Eesti Keskkonnateenused AS apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

Menetlusosalised

Kaebaja (vaidlustaja) ‒ Eesti Keskkonnateenused AS,

esindaja advokaat Toomas Pikamäe

Vastustaja (hankija) ‒ Valga vald, esindaja advokaat

Indrek Lillo

RESOLUTSIOON

1. Võtta asja materjalide juurde Eesti Keskkonnateenused AS apellatsioonkaebuse

lisana esitatud 15.06.2022. a kiri.

2. Jätta Eesti Keskkonnateenused AS apellatsioonkaebus rahuldamata ja Tartu

Halduskohtu 14.06.2022. a otsus muutmata.

3. Mõista

Eesti

Keskkonnateenused

AS-lt

Valga

valla

kasuks

välja

apellatsioonimenetluses kantud kulude katteks 858 eurot (koos käibemaksuga).

4. Jätta Eesti Keskkonnateenused AS-i apellatsioonimenetluse kulud tema enda

kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse otse Riigikohtule 10 päeva jooksul otsuse

avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Valga vald viis läbi riigihanget „Valga linna tänavate hooldus- ja korrashoiutööd

2022-2027“, viitenumber 247441. Pakkumuste laekumise tähtaeg oli 15.06.2022 kell 12:00.

Riigihanke alusdokumentide seas on hankelepingu projekt (tl 28-32, edaspidi leping), mis

sisaldab järgmisi sätteid: punktid 2.1.1 ja 2.1.6 reguleerivad suviseid hooldustöid, mida töövõtja

peab tegema oma materjalide ja vahenditega kuutasu sees; p 2.1.1 alusel tuleb töövõtjal tagada

asfaltkattega tänavatel sõiduteede puhtus, s.h lehtede koristus; p 2.1.6 paneb töövõtjale

kohustuse teostada kruusakattega tänavatel hööveldamist selliselt, et ei esineks pikiroopaid ja

ebatasasusi; p-d 2.2.2- 2.2.6 ja 2.2.9 reguleerivad talviseid hooldustöid, mida töövõtja peab

tegema oma materjalide ja vahenditega kuutasu sees, s.h panevad töövõtjale kohustuse tõrjuda

libedust, tõrjuda lund (sahkharjamine), eemaldada sahatud lumevallid (sahavallid), vedada

vajadusel või tellija nõudel lumi ära (mahus kuni 5 000 m3 ühel talveperioodil); p 2.4.6 alusel

tuleb töövõtjal tagada hooldatavate objektide puhtus prügi ja jäätmete kokku kogumise teel ning

transportida

jäätmed

ladestuskohtadesse

või

tellijaga

kooskõlastatult

suletavasse

vaheladestuskonteinerisse; p 9 (alapunktid 9.1-9.8) reguleerib töövõtja vastutust lepingu

rikkumisel, s.h hooldussumma vähendamist ja leppetrahvide määramist.

2. Eesti Keskkonnateenused AS esitas 14.04.2022 Riigihangete Vaidlustuskomisjonile

(VAKO) vaidlustuse osade hankelepingu projekti punktide õigusaktidega kooskõlla viimise

nõudes.

3. VAKO rahuldas 12.05.2022. a otsusega (tl 72-84) vaidlustuse osaliselt ning kohustas

vastustajat viima õigusaktidega ettenähtud nõuetega vastavusse lepingu p-d 2.1.3, 2.1.5, 2.2.10,

2.2.14, 2.3.1, 2.4.3, 2.7.9, 7.4 ja 7.5 (osaliselt). Vaidlustuse rahuldamata jäetud osas olid

VAKO otsuse põhjendused järgmised.

Võrreldavate pakkumuste esitamise võimaldamiseks tuleb hankijal esitada riigihanke

alusdokumentides küll selleks vajalikud ning hankijal olemasolevad andmed, kuid hankija ei

pea ega saa esitada andmeid, mida tal ei ole. Vastustajal puuduvad andmed koristamisele

kuuluvate lehtede hulga (tonnides või kuupmeetrites), hankelepingu täitmiseks kasutatava

soola, sõelmete ja kloriidide koguse, eemaldatava ja sahatava lume koguste ning jäätmete

koguse kohta. Arvestades hanke ajalist ja rahalist mahtu on ilmne, et vastustaja eeldas, et

pakkujateks on valdkonnas kogemust omavad ettevõtjad, kes suudavad eeltoodut mõistliku

täpsusega hinnata ja vastavat äririski hinnastada. Pakkujatel võib sellise võimekuse olemasolu

mõistlikult eeldada. Vastustaja ei pidanud arvestama kaebaja ettepanekuga kehtestada

regulatsioon, kus tööd teatavas mahus või kulumaterjalid teatavas koguses on kuutasu sees ja

seda ületav osa tasustatakse eraldi, kuna riigihanke alusdokumentide koostamine, sh teenuse

tasustamise süsteemi kehtestamine on hankija õigus ning hankija ei pea kehtestama niisugust

tasustamise süsteemi, mis oleks kõige soodsam pakkujatele või mõnele pakkujale, sh ei pea

hankija maandama kõiki pakkuja äririske. Ilmastikutingimuste ettenägemine on ühtviisi

problemaatiline nii vastustaja kui ka pakkujate jaoks. Pakkuja riski, et tegemist on tavapärasest

ekstreemsemate ilmastikutingimustega talvega, maandab hankelepingu sõlmimine 5 aasta

pikkuseks perioodiks. On tõenäoline, et selle perioodi jooksul esineb külmemaid ja

lumerohkemaid, tavapäraste ja tavapärastest leebemate ilmastikutingimustega talvesid.

Kruusateede seisundile oli vastustajal õigus kehtestada rangemad nõuded. Professionaalse

tegevusena teehooldusega tegelevale ettevõtjale peavad teehoolduses kasutatavad mõisted

olema arusaadavad, vajadusel saab huvitatud isik küsida vastustajalt selgitust. Lepinguliste

sanktsioonide õiglase ja mõistliku kohaldamise tagamiseks on erinevaid õiguslikke vahendeid.

Lähtuda ei saa eeldusest, et vastustaja rakendab sanktsioone pahauskselt, näiteks üksnes selleks,

et täita oma eelarvet. Leppetrahvi ülempiiri kehtestamine annab omakorda kuritarvitamise

võimaluse töövõtjale. Lepingust tuleneb, et p 9.3 kohaldamisel arvestatakse p-i 7.5.

4. Kaebaja esitas 23.05.2022 Tartu Halduskohtule kaebuse ning menetluse käigus täiendavad

seisukohad, paludes kohustada vastustajat viima õigusaktidega kehtestatud nõuetega

vastavusse lepingu p-d 2.1.1, 2.1.3, 2.1.5, 2.1.6, 2.2.2, 2.2.3, 2.2.4, 2.2.5, 2.2.6, 2.2.9, 2.2.10,

2.2.14, 2.3.1, 2.4.3, 2.4.6, 2.7.9, 7.4, 7.5 ja 9 ning tühistada VAKO otsus osaliselt, lepingu p-de

2.1.1, 2.1.6, 2.2.2, 2.2.3, 2.2.4, 2.2.5, 2.2.6, 2.2.9, 2.4.6 ja 9 osas.

4.1. Kaebaja vaidlustas lepingu punkte 2.1.1, 2.2.2-2.2.6, 2.2.9 ja 2.4.6 osas, milles need ei

sätestanud tööde mahtu ja kulumaterjalide kogust (vastavalt koristatavate lehtede, soola,

graniidisõelmete, kloriidide, eemaldatavate sahavallide, lahtise lume, ära veetava lume ja

jäätmete osas). Kaebajal on võimatu ennustada, millises mahus tuleb neid töid teha ning kui

suured on sellega kaasnevad kulud. Kui kaebajal on võimalus teha prognoose, kuna ta oli

2013-2017 Valga tänavate hooldaja, siis paneb see ebavõrdsesse olukorda teised pakkujad. Kui

pakkujad tuginevad erinevatele prognoosidele, siis ei ole pakkumused võrreldavad. Kaebaja

pidas õigeks, et lepingus on ette nähtud tööde maksimaalne maht ja kulumaterjalide kogus ning

seda ületavas osas toimub täiendav tasumine. Kui vastustaja sai kehtestada piirmäära ära

veetava lume kogusele, siis saab seda teha ka teistes kaebaja nimetatud küsimustes.

4.2. Kaebaja ei proovi saavutada olukorda, kus tema äririskid oleksid maandatud. Kaebaja

hinnangul ei taga tehniline kirjeldus kõigile ettevõtjatele võrdseid tingimusi pakkumuse

esitamiseks ja takistatud on riigihanke avamine konkurentsile. Pakkujatel pole objektiivsete ja

lepingust tulenevate õigusvastaste takistuste tõttu võimalik esitada võrreldavaid pakkumusi.

Samuti väitis kaebaja, et hankelepingu puhul ei saa kogu lepingu eesmärgi saavutamise riisikot

panna töövõtjale.

4.3. Kaebaja vaidlustas lepingu p 2.1.6 osas, milles kruusakattega tee hööveldamistööd on

vastuolus õigusakti nõuetega ja lepingu p-ga 7.1 ning osas, milles pakkujatele ei avaldata

hööveldamistööde nõude sisu ega mahtu. Vastustaja kehtestas lepingus kruusateede seisundile

kõrgemad nõuded kui need, mis on ette nähtud majandus- ja taristuministri määruses „Tee

seisundinõuded“. Määruse põhjal kehtib nõue, et esineda ei tohi pikiroopaid ja ebatasasusi,

üksnes 4. seisunditaseme kruusateele. Kõik vastustaja teed on seisunditasemega 1 kuni 3. Nõue

kõrvaldada ebatasasused ja roopad on seega ebamõistlik. Kruusatee ongi oma olemuselt

ebatasane. Pakkujad peavad teadma, millise hööveldamistööde mahuga (mitu korda nädalas)

nad peavad arvestama.

4.4. Kaebaja vaidlustas lepingu p 9 osas, milles see ei kehtesta leppetrahvi summale ülempiiri

ja ei arvesta leppetrahvide määramisel lepingu p-s 7.5 sätestatud asjaolude (s.o hooldust

segavad tegurid, mis ei sõltu töö teostajast) esinemist. Teehoolde teenuse hindamine on

subjektiivne. Hankijad määravad leppetrahve tihti selleks, et vähendada survet kohaliku

omavalitsuse eelarvele. Leppetrahvid on määratud konkreetsete summadena ning rasketes

ilmastikuoludes on puudusteta teenuse osutamine väga keeruline. Võib tekkida olukord, kus

leppetrahvide tõttu tasu ei kata kulusid või trahve tehakse üle lepingumaksumuse. Piisav ei ole

vastustaja ja VAKO seisukoht, et lepingu p-s 7.5 toodud asjaolude esinemine välistab

leppetrahvi kohaldamise. Mõistlik ei ole, et iga leppetrahv tuleb kohtus vaidlustada.

5. Tartu Halduskohus jättis 14.06.2022. a otsusega kaebuse rahuldamata. Halduskohus

põhjendas otsust järgmiselt.

5.1. Kohus jätab rahuldamata nõude kohustada vastustajat viima õigusaktidega kooskõlla

lepingu p-d 2.1.3, 2.1.5, 2.2.10, 2.2.14, 2.3.1, 2.4.3, 2.7.9, 7.4 ja 7.5, kuna kaebajal puudub

eeltoodud nõude esitamiseks kaebeõigus HKMS § 121 lg 2 p 1 tähenduses. HKMS § 44 lg 1

alusel võib isik kaebusega halduskohtusse pöörduda üksnes oma õiguse kaitseks.

VAKO rahuldas eelmises lõigus nimetatud lepingu p-de osas kaebaja vaidlustuse ja see otsus

on jõustunud. Kaebaja õiguste kaitseks ei ole vaja esitada sama nõuet kohtule uuesti. Kaebaja

ei põhjendanud oma kaebeõigust nende lepingu p-de osas kohustamisnõude esitamisel, kuigi

kohus juhtis sellekohasele vajadusele tähelepanu 02.06.2022. a määruses. Kaebeõiguse

puudumise korral on kohtul õigus otsustada selle üle, kas jätta kaebus läbi vaatamata või

rahuldamata (HKMS § 151 lg 2 p 1). Kuna kohus hindab kaebeõigust otsuse tegemise raames,

siis peab kohus õigeks jätta kaebus selles osas rahuldamata.

5.2. Kohus jättis rahuldamata nõude kohustada vastustajat viima õigusaktidega kooskõlla

lepingu p-d 2.1.1, 2.1.6, 2.2.2, 2.2.3, 2.2.4, 2.2.5, 2.2.6, 2.2.9, 2.4.6 ja 9. Halduskohtu hinnangul

ei ole kaebaja veenvalt näidanud, et vastuolu õigusaktide nõuetega esineb. Riigihangete seaduse

(RHS) § 77 lg 1 ja lg 4 p 4 kohaselt koostab riigihanke alusdokumendid hankija vastavalt samas

seaduses sätestatud nõuetele ning riigihanke alusdokumentide osaks on kõik tulevase

hankelepingu tingimused, mis võivad hõlmata majanduslikke, innovatsiooniga seotud,

keskkonnahoidlikkuse, sotsiaalseid või tööhõivealaseid kaalutlusi, välja arvatud asjaolud, mille

kohta hankija soovib võistlevaid pakkumusi. Õiguskirjanduses on märgitud, et hankelepingu

tingimuste sisustamine on kaasusepõhine ja tingimusel, et järgitakse riigihanke korraldamise

üldpõhimõtteid (RHS § 3), seadus selles osas ettekirjutusi ei tee. Muuhulgas ei näe seadus ette

seda, kuidas sisustada hankelepingu eritingimusi või milline peaks olema hankelepingu poolte

vaheline riskijaotus. Hankelepingu tingimused on vaidlustatavad, kuid VAKO kontrollib vaid

tingimuste RHS-le vastavust, mitte nende otstarbekust, majanduslikku kaalutletust vms

(Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Kirjastus Juura 2019. Lk 442-443).

5.3. RHS § 3 sätestab järgmised riigihanke korraldamise üldpõhimõtted: hankija tegutseb

riigihanke korraldamisel läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt; hankija kohtleb

kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus

Euroopa

Majanduspiirkonna

lepinguriigis

või

Maailma

Kaubandusorganisatsiooni

riigihankelepinguga ühinenud riigis, võrdselt ja jälgib, et kõik isikutele seatavad piirangud ja

kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud;

hankija tagab konkurentsi efektiivse ärakasutamise riigihankel, kusjuures avalik-õigusliku

juriidilise isiku või avalikke vahendeid kasutava eraõigusliku isiku osalemine riigihankes ei

tohi moonutada konkurentsi tema poolt avalike vahendite kasutamise tõttu; hankija väldib

konkurentsi kahjustavat huvide konflikti; hankija kasutab rahalisi vahendeid säästlikult ja

otstarbekalt, sõlmib hankelepingu parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte alusel ning viib

riigihanke läbi mõistliku aja jooksul. Halduskohtu hinnangul ei ole vaidluse all olevad lepingu

punktid kaebaja esitatud põhjendustel vastuolus riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega.

Kohus nõustus VAKO seisukohtadega (otsuse punkt 3) ning ei korranud neid täies mahus.

5.4. Õige ei ole kaebaja väide, et esitatud pakkumused ei ole võrreldavad. Pakkumuse vorm

(tl 62-64) näeb ette, et pakkujatel tuleb 13 suvise ja 15 talvise hooldustöö kohta esitada ühiku

(näiteks m2, tk) hind iga aasta kohta. Nende põhjal arvutatakse kogumaksumus, mis on

hindamiskriteeriumiks (tl 8p). Pakkumused on võrreldavad. Pakkumusi ei muuda

võrreldamatuks see, et ei ole teada, millistest eeldustest pakkuja oma hinna kujundamisel ja

pakkumuse koostamisel lähtus. Kõigi teenuse tellimise riigihangete puhul tehakse pakkumus

pakkuja teadmistele ja kogemustele ning prognoosidele tuginedes. Hinna kujundamise ja

pakkumuse esitamise ajal ei ole teada, milline saab tulevikus olema tööjõu kättesaadavus ja

hind, kütuse hind, kulumaterjalide hind jms. Kõige selle osas tuginevad pakkujad erinevatele,

nende enda koostatud ja nende majandustegevusest lähtuval kogemusel rajanevatele

prognoosidele. See, et praeguses asjas lisandub ka ilmastiku osas teatav määramatus, on

valdkonna eripärast tingituna paratamatu. Tingimus, et teatud tööd kuuluvad nö hinna sisse,

täidab eesmärki kasutada hankija rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt ning ei too

endaga kaasa ettevõtjate ebavõrdset kohtlemist. Kõigil pakkujatel tuleb lähtuda sellest, et hanke

võitmise korral tuleb pakutud hinna eest ära teha lepingus ette nähtud tööd. Kõik pakkujad on

olukorras, kus saabuvate aastate ilmastik ei ole neile ette teada ning neil tuleb pakkumuse

koostamiseks hinnata tööde tõenäolist mahtu ja kulumaterjalide vajadust. Kohus ei nõustunud

kaebajaga, et vastustajal oli võimalik anda kaebajale selle hinnangu kujundamiseks täiendavaid

andmeid. Vastustajal puudub selline võimalus ning vastavaid andmeid valdab kaebaja.

Vastustaja kehtestas nõude, et pakkuja keskmine aastakäive aastatel 2019-2021 peab olema

vähemalt 1 500 000 eurot (tl 24p-25) - seega saavad pakkumusi teha vaid suhteliselt suured ja

kogemustega ettevõtjad. Pikaajaliste ilmavaatluste andmed on avalikult kättesaadavad,

hilisemad otse internetist ja varasemad tellimise kaudu (ilmateenistus.ee). Vastustaja esitas

üksikasjalikud andmed hooldatavate objektide arvu ja omaduste kohta, s.h teede plaanid ja

kirjeldused ning bussipeatuste hooldusalade plaanid (tl 33-60). Tegemist on avalikus ruumis

paiknevate objektidega ning kaebajal oli soovi korral võimalik teha vaatlusi kohapeal. Tööde

mahtu saab kaebaja prognoosida oma kogemuse baasil, lähtudes varem tehtud sarnastest

hooldustöödest. Vastustajal ei saa kuidagi olla andmeid selle kohta, mitu korda on Eesti oludes

talve jooksul tulnud erinevat liiki teedel lund tõrjuda, millises koguses hooldatava kõnnitee

jooksva meetri kohta sõelmeid kasutada, millises koguses (olenevalt tee läheduses kasvavate

puude hulgast, liigist ja vanusest) lehti ära vedada jne. Ka kaebaja ise viitab sellele, et tööde

mahu prognoosimisel saab lähtuda senisest praktikast. Tänavate hooldamise praktikaga tegeleb

kaebaja. Kui vastustaja korraldas tänavate hooldamise teenuse tellimise kaudu, siis ei saa

vastustajal olla kogunenud teavet selle tegevuse igapäevase praktika baasil. Eeltoodu tähendab,

et riigihanke alusdokumentides on tellitavat teenust kirjeldatud nii hästi, kui see vastustajal

võimalik oli. Kohus nõustus vastustaja ja VAKO-ga, et vastustajalt ei saa nõuda andmete

esitamist, mida tal ei ole ja ei saagi olla.

5.5. Kohtu hinnangul ei ole olemas õigusnorme, mis praeguse kohtuasja asjaoludel keelaksid

äririski jätmist suuremas osas töövõtja kanda. Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6

lg 1 järgi on omavalitsusüksuse ülesanne korraldada valla või linna teede ehitamist ja

korrashoidu. See ei tähenda, et riigihanke tulemusena sõlmitav leping saab olla ainult

haldusleping. Praeguses asjas sõlmitakse riigihanke tulemusena eraõiguslik töövõtuleping.

Tegemist on hooldusteenuse osutamisega. Ei esine halduskoostöö seaduse § 3 lg-s 4 nimetatud

tingimusi, mille korral võib sõlmida üksnes halduslepingu. Vastustaja on lepingu p-s 15.2

määranud vaidluste lahendamise kohaks maakohtu. Sel juhul ei ole lepingule kohaldatav

kaebaja viidatud kohtupraktika halduslepingute täitmise kohta. Isegi kui see oleks kohaldatav,

siis kaebaja viidatud Riigikohtu 11.11.2021. a otsus asjas nr 3-18-1946 käsitles olukorda, kus

pärast halduslepingu sõlmimist ehk lepingu täitmise käigus muutusid asjaolud võrreldes

pakkumuste tegemise ajaga ning seetõttu muutus lepingu täitmine oluliselt raskemaks

(haldusmenetluse seaduse § 102 lg 4). Pakkumuste esitamise staadiumi osas on otsuses lühidalt

öeldud, et riigihanke võitnud vedaja peab üldjuhul kandma riski, et tema pakutud hind on

realistlik. See, kas praeguses asjas tekib hankemenetluse tulemusel sõlmitud lepingu täitmisel

sedavõrd erakorralisi muutusi majanduskeskkonnas või ilmastikus, et nendega arvestamist ei

saanud pakkujatelt mõistlikult oodata, selgub tulevikus ning ei puutu praeguse vaidluse

lahendamisel asjasse.

5.6. See, et vastustaja kehtestas majandus- ja taristuministri määrusest „Tee seisundinõuded“

rangemad nõuded kruusateede seisundile, ei kujuta endast vastuolu õigusaktiga. Vastustajal on

õigus taotleda määruse nõuetest paremat tee seisundit. Määruse § 2 lg 2 ütleb, et tee seisund

peab vastama vähemalt määrusega kehtestatud tasemele ning tee omanik võib rakendada

kõrgemaid nõudeid. Õigusaktist rangemate nõuete kehtestamine ei takista teha võrreldavaid ja

majanduslikult põhjendatud pakkumusi, kuna need nõuded kehtisid ühtviisi kõigile pakkujatele.

Kui määruse „Tee seisundinõuded“ lisa 5 kirjeldab alates 14.07.2015 kruusatee pealispinna

seisundinõudeid tunnusega „Roobaste ja ebatasasuste maksimaalne lubatud sügavus, cm“ ning

seisunditaseme 1 - 4 nõuded on vastavalt 10 cm, 8 cm, 5 cm ning roopaid ja ebatasasusi ei või

esineda, siis ei saa olla tegemist tee omadusega, mille sisu on teede hooldusele suunatud hankest

huvitatud ettevõtjatele arusaamatu või teadmata. Õigusaktist rangemate nõuete kehtestamine ei

tekita ka segadust lepingu mõistmisel. Lepingu p-s 2.7.1 on öeldud, et töövõtja kohustub

teostama tööd vastavalt hankedokumentides esitatud tingimustele ja nõuetele ning kooskõlas

vastavaid valdkondi reguleerivate seaduste, määruste ning muude õigusaktidega, kusjuures

töövõtulepingust tulenevate rangemate nõuete osas juhindub töövõtja töövõtulepingus

kehtestatutest. Kohus pidas ka üldiselt kehtivaks ja tunnustatuks põhimõtet, et kui on lubatud

leppida kokku õigusaktis sätestatust teisiti, siis tuleb lähtuda kokkuleppest, mitte õigusaktist.

5.7. Ennatlik on praeguses riigihanke staadiumis arutleda selle üle, kas lepingu täitmisel võib

tekkida olukord, kus sanktsioonide rakendamise tõttu töövõtja ei saa üldse tasu või ei kata tasu

teenuse osutamiseks tehtud kulutusi. Riigihanke tulemusena sõlmitakse antud juhul

võlaõiguslik töövõtuleping. See tähendab, et leping allub eraõiguses kehtivatele reeglitele ja

põhimõtetele. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 138 lg 1 sätestab, et õiguste teostamisel ja

kohustuste täitmisel tuleb toimida heas usus. See kohustus kehtib nii tulevasele töövõtjale kui

ka vastustajale. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 162 lg 1 sätestab, et kui tasumisele kuuluv

leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud

lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise

ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit.

Seda, millal muutub leppetrahv eeltoodud tingimusi arvestades ebamõistlikuks, ei saa

ennetavalt otsustada. Kaebaja viidatud kohtuasi nr 2-18-10175 näitab, et riigihanke tulemusena

lepingu sõlminud töövõtjal on reaalne võimalus oma õigusi kaitsta ja hankijat vajadusel korrale

kutsuda. Viidatud lahendist ei saa teha põhjapanevaid järeldusi riigihanke alusdokumendile

kehtivate nõuete kohta. Asjas lahendati konkreetsetel tingimustel vaidlust lepingu tõlgendamise

üle selle täitmise käigus. See, kas töövõtja kasutab vajadusel ja vastavate eelduste täidetuse

korral võlaõiguslikke õiguskaitsevahendeid (näiteks ütleb lepingu üles VÕS § 196 lg 1 alusel)

või jätkab talle kahjumliku lepingu täitmist, on tema enda otsustada. See, kui kaebaja peab

tõenäoliseks, et ta selliseid võimalusi kasutada ei soovi, ei muuda neid õiguskaitsevahendeid

olematuks.

5.8. Kaebaja viitas mitmetele VAKO varasematele lahenditele, kuid need ei ole praeguse

vaidlusega sarnased. Erandina räägib üks lahend löökaukude remontimisest, kuid selles osas on

kõnealuses lepingus tööde mahule ülempiir kehtestatud (lepingu p-d 2.5 ja 2.6). Kaebaja

viidatud Euroopa Kohtu 17.06.2021. a otsus asjas C-23/20 käsitleb raamlepingu sõlmimist

asjade ostmiseks ning ei ühildu praeguse vaidlusega, kuna tegemist ei ole raamlepinguga ega

asjade ostmisega. Kohaldatav ei ole ka kaebaja viidatud lahend asjas nr 3-3-1-87-10, mis

käsitles jäätmete mahukaalu küsimust. Tegemist oli jäätmeveo ainuõiguse andmiseks

korraldatud hankega. Sellises vaidluses võib mahukaal omada tähtsust, kuna jäätmevedaja

võtab jäätmed vastu mahu alusel (konteineri maht kuupmeetrites), kuid prügilasse annab üle

kaalu alusel (tonnides) ehk teenuse osutamine sisaldab üleminekut mahult kaalule. Praeguse

riigihanke esemeks ei ole jäätmevedu, vaid selle põhirõhk on tänavate puhastamisel ja

hooldusel. Võimaliku tänavatel vedeleva prügi kogumisel on lepingu kogumahtu arvestades

marginaalne tähendus.

5.9. Kaebaja ei ole vaidlustanud lepingu punkte, mis käsitlevad tasu arvestamist ja maksmist

ning kohustusliku kohtueelse menetluse nõude tõttu ei saaks kaebust ka vastavalt muuta. Kohtu

hinnangul esines mõningane ebakõla lepingu p 8.2 (tellija maksab tema poolt kinnitatud

linnahooldustööde koondakti põhjal koostatud arve alusel hooldustasu) ning p 3.1 (tellija

kohustub tasuma töövõtjale hooldustasu õigeaegselt teostatud hooldustööde eest, mis

arvestuskuude lõikes peab vastama arvestusaasta hinna ja kuude arvu jagatisele) vahel.

Vastustaja viitas sellele, et ilmastikutingimuste riski maandab lepingu sõlmimine viieaastaseks

perioodiks ning leebemad ilmastikutingimused ei ole alus tasu vähendamiseks. Sellest lähtudes

mõistis kohus lepingut nii, et nõuetekohase tulemuse saavutamise korral on töövõtjale tagatud

pakkumuses näidatud tasu, mida makstakse nii, et vastava aasta tasu jagatakse 12 võrdse

suurusega osaks. See tasakaalustab oluliselt ilmastiku kõikumisest tingitud riske - leping

sõlmitakse viieks aastaks ning sel juhul on tõenäoline, et lepinguperioodi tervikuna vaadates

sarnaneb töömaht ja kulumaterjalide vajadus keskmisele. On võimalik, et mõni kohalik

omavalitsus on oma eelarve kujundamisel arvestanud sellega, kui palju tavaliselt määratakse

teehooldust teostavale ettevõtjale leppetrahve. Sarnaselt töövõtjaga ei vabasta sellise prognoosi

ekslikkus kohalikku omavalitsust tema lepinguliste kohustuste täitmisest ja ei õigusta

leppetrahvide pahauskset kasutamist. Ka kaebaja esitatud näites ei jätnud kohalik omavalitsus

oma kohustusi lõpptulemusena täitmata (tl 90).

5.10. VAKO leidis oma otsuses, et vastustaja on lepingu p-s 2.2.6 kehtestanud lepingujärgse

lumeveo kogumahu aastas ning lepingu p-s 7.5 loetletud töövõtjast sõltumatute hooldust

segavate tegurite esinemine välistab lepingu p-s 9.3 nimetatud sanktsioonide rakendamise.

Kohus nõustus eeltooduga. VAKO otsusele ei ole kaebaja eraldiseisvaid vastuväiteid esitanud.

Kohus mõistis kaebust nii, et kaebaja vaidlustas VAKO otsuse õigusselguse huvides, kuna ta ei

nõustunud lõppjäreldusega vaidlustuse rahuldamata jätmise kohta vastavate lepingu punktide

osas. Kuna kohtu hinnangul olid need lepingu punktid õigusaktidega kooskõlas, siis jättis

halduskohus rahuldamata ka VAKO otsuse osalise tühistamise nõude. Kokkuvõttes jättis

halduskohus esitatud kaebuse tervikuna rahuldamata.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

6. Kaebaja esitas Tartu Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, milles palub tühistada Tartu

Halduskohtu 14.06.2022. a otsuse ning teha uus otsus, millega kaebus rahuldada.

Apellatsioonkaebuse põhjendused on kokkuvõtlikult järgmised.

6.1. Projekti p-d 2.1.1, 2.1.6, 2.2.2, 2.2.3, 2.2.4, 2.2.5, 2.2.6, 2.2.9, 2.4.6 näevad töövõtjale ette

erinevad kohustused, kuid ükski punkt ei sätesta tehtava töö mahtu, st töövõtja poolt ära

veetavate lehtede ja jäätmete koguseid, puhastatava või sahatava lume koguseid, libedusetõrje

mahte jne.

6.2. Projekti p-d 2.1.1, 2.1.6, 2.2.2, 2.2.3, 2.2.4, 2.2.5, 2.2.6, 2.2.9, 2.4.6 ei vasta RHS § 3 p 1

ning § 88 lg-te 1 ja 7 nõudele. RHS § 3 p 1 järgi tegutseb hankija riigihanke korraldamisel

läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt. Olukord, kus vastustaja tellib projektiga

töövõtjalt tööd, kuid jätab tellitavate tööde mahud töövõtjale avaldamata, ei ole läbipaistev,

kontrollitav ega proportsionaalne. Pakkujatel ei ole võimalik tuvastada ega teada, milline on

tellitavate tööde maht või kogus ja milliste kuludega tuleb tööde tegemisel arvestada.

Tellitavate tööde mahu avaldamata jätmine paneb töövõtjale ebamõistlikult suure riski –

töövõtja ei tea, kas ta peab näiteks lume sahkamisel ja libedusetõrje teostamisel arvestama ühe,

kahe või näiteks viie tööringiga. Tööringide arv mõjutab otseselt pakkumuse maksumust, sest

kui ühe või kaks tööringi saab teha ühtede ja samade töötajate ja masinatega, siis kahest enama

tööringi tarbeks tuleb palgata rohkem töötaid ja soetada rohkem tehnikat. RHS § 88 lg 1 järgi,

kui vastavas valdkonnas puudub tehniline norm, koostab hankija tehnilise kirjelduse kas

hankelepingu eseme kasutusomaduste või funktsionaalsete nõuete kirjeldusena, mis võib

sisaldada ka keskkonnahoidlikkuse kriteeriume ja mis peab olema piisavalt täpne hankelepingu

eseme kindlaksmääramiseks pakkuja poolt ja hankelepingu sõlmimiseks. RHS § 88 lg 7

kohaselt, tehniline kirjeldus peab tagama kõigile ettevõtjatele võrdsed tingimused pakkumuse

esitamiseks ega tohi tekitada objektiivselt põhjendamatuid takistusi riigihangete avamisel

konkurentsile. Antud juhul ei ole tehnilist normi, mis sätestaks, kui palju lehti ja jäätmeid tuleb

hanke raames koguda, kui palju lund sahata ja libedusetõrjet teostada jne. Kuna projekti p-des

2.1.1, 2.1.6, 2.2.2, 2.2.3, 2.2.4, 2.2.5, 2.2.6, 2.2.9 ja 2.4.6 ei avaldata nende tööde mahte või

koguseid, siis ei ole tingimused piisavalt täpsed selleks, et pakkuja saaks hankelepingu eseme

kindlaks määrata ja et oleks võimalik sõlmida hankeleping. Tänaseks on olemas hankes esitatud

pakkumuste maksumused (lisa 1) ja nendest nähtub, et odavaimat ja kalleimat pakkumust

eristab 1 754 215,24 eurot. Selline erinevus pakkumuste maksumuste suurustes kinnitab, et

pakkujad hindasid hankega tellitavate tööde mahtu erinevalt. See tähendab, et projekti

p-d 2.1.1, 2.1.6, 2.2.2, 2.2.3, 2.2.4, 2.2.5, 2.2.6, 2.2.9 ja 2.4.6 ei vasta RHS § 88 lg-tele 1 ja 7.

6.3. Kohtuotsuse põhjendused on asjakohatud ja ebaõiged. Kuna hankes esitatud pakkumused

ei ole võrreldavad, sest kalleima ja odavaima maksumusega pakkumuse vahe on

1 754 215,24 eurot, siis hindasid pakkujad tellitavate tööde mahtu ja koguseid erinevalt. Ehk

teisisõnu – andmete avaldamata jätmine hankega tellitavate tööde mahu kohta tõi kaasa

RHS § 88 lg-s 7 keelatud olukorra. Kohtuotsuse põhjendavast osast nähtub, et kohus ei ole

RHS § 88 otsuses üldse käsitlenud. Seega rikkus halduskohus otsuse tegemisel HKMS § 157

lg-t 1 ja § 165 lg 1 p 4.

6.4. Vastustajal on hankega tellitavate tööde mahu määramiseks erinevad võimalused. Ebaõige

ja asjakohatu on kohtu väide, et vastustajal ei saa kuidagi olla andmeid selle kohta, mitu korda

on Eesti oludes talve jooksul tulnud erinevat liiki teedel lund tõrjuda, millises koguses

hooldatava kõnnitee jooksva meetri kohta sõelmeid kasutada, millises koguses lehti ära vedada

jne. Vastustaja saab hanke tingimustes märkida tellitavate teenuste ülempiiri, millist ületava osa

eest maksab vastustaja ühikhinna alusel. Vastustajal on samuti võimalik hanke tingimustes

määrata tehtavate töötsüklite arv, mida töövõtja peab tegema kuutasu eest ja mida ületavaid

töötsükleid peab töövõtja tegema lisatasu eest. Nõustuda ei saa seisukohaga, et Riigikohtu

14.03.2011. a otsus asjas nr 3-3-1-87-10 ei ole asjakohane. Kaebaja arvates kinnitab see otsus

tema väidet, et pakkumuste võrreldavuse ja pakkujate võrdse kohtlemise tagamiseks on vajalik

hanke tingimustes avaldada andmed hankega tellitavate tööde mahu kohta.

6.5. Hankega tellitavate tööde mahuga seotud riski jätmine töövõtja kanda ei ole põhjendatud.

Kuna tegemist on avatud hankemenetlusega, siis on ebatäpne käesolevas asjas tehtud Tartu

Ringkonnakohtu 15.06.2022. a määruse p 9 väide, et hankelepingu täitmisega kaasneva riski

jätmine pakkuja kanda on hankija valik, mille eeldatavaks tagajärjeks on hankes esitavate

pakkumuste kõrgem hind võrreldes olukorraga, kus hankija ise oleks jäänud looduse ja

ilmastiku riski kandma. Olukorras, kus vastustaja on valinud hankelepingu sõlmimiseks avatud

hankemenetluse, ei saa vastustaja jätta töövõtja kanda neid riske, mis on olemuslikud

kontsessioonilepingule. Hankelepingu täitmisega seotud riski panemine ainult töövõtja kanda

ei ole kooskõlas ka kohtupraktikaga (Riigikohtu lahendid asjas nr 2-18-10175 ja asjas

nr 3-18-1946). Kuna HKTS § 3 lg 4 järgi võib avaliku haldusülesande täitmiseks volitada kas

halduslepingu või võlaõigusliku lepinguga, siis ei oma mingit tähtsust halduskohtu viidatud

asjaolu, et hankelepingu tulemusena sõlmitakse võlaõiguslik leping.

6.6. Vastustaja peab kehtestama hankelepingu rikkumise eest kohaldatava leppetrahvi summale

ülempiiri ja arvestama leppetrahvi määramisel töövõtjast mittesõltuvate asjaoludega. Kaebaja

põhjendas kaebuse p-s 14, et hankijad määravad leppetrahve sageli selleks, et vähendada survet

kohaliku omavalitsuse üksuse eelarvele. Projekti p 9 ei näe ette seda, et vastustaja arvestab

leppetrahvi määramisel töövõtjast sõltumatute asjaoludega. Olukord, kus töövõtja peab iga

määratud leppetrahvi kohtus vaidlustama on töövõtjat ebamõistlikult koormav. Projekt näeb

suure osa leppetrahvidest ette kindlate summadena, mille puhul piisab leppetrahvi määramiseks

vaid rikkumise tuvastamise faktist ning töövõtja ei saa vaidlustada leppetrahvi summat.

7. Kaebaja

esitas

apellatsioonkaebuses

taotluse

kaebuse

muutmiseks

esitatud

kohustamisnõudes tühistamisnõudeks või alternatiivselt tuvastamisnõudeks projekti p-de 2.1.1,

2.1.6, 2.2.2, 2.2.3, 2.2.4, 2.2.5, 2.2.6, 2.2.9, 2.4.6 ja 9 osas põhjusel, et ta ei esitanud hankes

pakkumust.

8. Tartu Ringkonnakohus rahuldas kaebaja taotluse osaliselt ja lubas 25.10.2022. a määrusega

Eesti Keskkonnateenused AS-l minna käesolevas asjas esitatud kohustamisnõudelt üle nõudele

tuvastada Valga valla riigihanke „Valga linna tänavate hooldus- ja korrashoiutööd 2022-2027“

alusdokumendi hankelepingu projekti p-de 2.1.1, 2.1.6, 2.2.2, 2.2.3, 2.2.4, 2.2.5, 2.2.6, 2.2.9,

2.4.6 ja 9 õigusvastasus. Ringkonnakohus jättis rahuldamata kaebaja taotluse lubada minna

käesolevas asjas esitatud kohustamisnõudelt üle tühistamisnõudele.

9. Vastuses apellatsioonkaebusele märkis vastustaja, et kaebaja etteheide mahu ja koguste

puudumise kohta on eksitav olukorras, kus RHAD Lisas 6 on toodud hooldust ja koristamist

vajavate objektide loetelud ja andmed nende kohta Objektide andmete, projektis toodud

kohustuste ja oma varasema kogemuse põhjal peaks pakkujatel olema võimalik prognoosida,

kui palju koguneb koristamist vajavaid lehti ja jäätmeid, kui palju lund on tarvis

puhastada/sahata või kui palju kulub libeduse tõrjeks soola, sõelmeid ja kloriide ning millise

kuluga peaks nad hinnapakkumuse esitamisel arvestama. Vastustajal ei ole mõistlikult seda

võimalik ette näha, kuna see sõltub looduslikest tingimustest.

9.1. Vastustaja nõustub halduskohtu otsuse p-s 8 toodud hinnanguga, et vaidluse all olevad

lepingu punktid ei ole kaebaja esitatud põhjendustel vastuolus riigihanke korraldamise

üldpõhimõtetega. Ka puudub vastuolu RHS § 88 lg 1 ja 7 nõuetega. Vastustaja on nõudeid

kirjeldanud piisavalt täpselt hankelepingu eseme kindlaksmääramiseks pakkuja poolt ja

hankelepingu sõlmimiseks. Kirjeldus tagab kõigile ettevõtjatele võrdsed tingimused

pakkumuse esitamiseks. Halduskohus ei ole küll otseselt viidanud RHS § 88 lg-tele 1 ja 7, kuid

otsuse põhjendustest on selge, et halduskohus pidas hankelepingu eseme kirjeldust piisavaks

(ei ole tuvastatud vastuolu RHS § 88 lg-ga 1) ja kõigile ettevõtjatele hankel osalemiselt võrdseid

tingimusi tagavaks (ei ole tuvastatud vastuolu RHS § 88 lg-ga 7). Seetõttu ei ole viite

puudumine RHS § 88 lg-tele 1 ja 7 aluseks halduskohtu lõppjärelduses õige otsuse

tühistamisele.

9.2. Vastustajal on hankega tellitavate tööde mahu määramiseks erinevad võimalused.

Vastustaja võimalused ilmastiku prognoosimiseks ei ole kuidagi paremad kui pakkujatel.

Hoopis kuutasu eest tehtavate tööringide arvu määramine ja neid ületavate tööringide eest

ühikuhindades tasustamine tekitaks probleemi, et pakkumused ei pruugi olla võrreldavad.

Vastustaja ei suuda määrata, kuidas peaks pakkumuse edukaks tunnistamisel arvestama lisaks

kuutasule ühikuhindu. Seetõttu võib edukaks osutuda pakkuja, kelle pakutud kuutasu on kõige

odavam, kuid samas on ta pakkunud kõige kõrgema töötsükli ühikuhinna. Seega võib hiljem

selguda, et tegemist polnudki kõige soodsama pakkumusega. Vastustaja ei pea RHAD-is tööde

mahtu määrama tingimata selliselt nagu seda soovib kaebaja.

9.3. Kui vastustaja ei avalda pakkujatele andmeid hankega tellitavate tööde mahu kohta, siis ei

saa ta sellega panna hankelepingu täitmise riski töövõtja kanda. RHAD-is toodud tingimused

ei pane kõiki riske töövõtja kanda, kuna tavapärastest leebemate ilmastikutingimustega talvedel

kokkuhoitud tööringide võrra saadav tasu vähendamisele ei kuulu. Ilmatikutingimustest

tulenevad riskid jäävad antud teenuse puhul paratamatult, samas puudub kaebajal õigus nõuda,

et need jääksid üksnes hankija kanda. Töövõtja riske maandab lepingu sõlmimine 5-aastaseks

perioodiks.

9.4. Vastustaja arvates on ebamõistlik eeldada, et ta asuks töövõtjale määrama põhjendamatuid

leppetrahve eelarvekulude vähendamise eesmärgil. VÕS § 158 lg-s 1 toodud leppetrahvi

definitsioonist tulenevalt saab leppetrahvi nõuda üksnes lepingu rikkumise eest. Seega ei saa

vastustaja määrata leppetrahve töövõtjast mittesõltuvate asjaolude esinemise tõttu. Projekti

p 7.5 alapunktides on loetletud segavad tegurid, mis ei sõltu töö teostajast. Nende segavate

tegurite ilmnemisel pole tegemist lepingu rikkumisega, mistõttu ei saa tellija seadusest

tulenevalt leppetrahvi nõuda. Leppetrahvi nõuet (nagu iga muud nõuet) peab vaidluse korral

tõendama nõude esitaja, st vastustaja peab vaidluse korral olema suuteline kohtus oma

leppetrahvide nõudeid tõendama. Töövõtja ei pea kohtus vaidlustama iga lepptrahvi nõuet

(nagu väidab eksitavalt kaebaja), vaid võib esitada kohtule hagi tasu nõudes ja vastustaja peab

sellisel juhul tõendama, et tema poolt välja maksmata tasu on õiguspäraselt tasaarvestatud

leppetrahvidega. Teenuse nõuetele vastavuse hindamine on sageli teataval määral subjektiivne,

kuid see annab pigem töövõtjale täiendavaid võimalusi leppetrahvide nõuetele vastu vaielda.

10. Kaebaja esitas ringkonnakohtule täiendava seisukoha, milles selgitas lisaks järgmist.

RHS § 3 p 1 ja § 88 lg-d 1 ja 7 kohustavad vastustajat sätestama hanke alusdokumentides

kõikehõlmavad andmed selleks, et pakkujal oleks võimalik teha võrreldav pakkumus. Analüüs

peab seega keskenduma küsimusele, miks võrreldavate pakkumuste tegemine võimalik polnud

ning kas vastustajalt oleks saanud õiguslikult oodata teistsuguste RHAD tingimuste sätestamist.

RHS § 88 lg 7 järgi, tehniline kirjeldus peab tagama kõigile ettevõtjatele võrdsed tingimused

pakkumuse esitamiseks ega tohi tekitada objektiivselt põhjendamatuid takistusi riigihangete

avamisel konkurentsile. Antud juhul ei ole RHAD tingimused selged, kuna pakkujatel polnud

võimalik aru saada isegi sellest, milliste töömahtude osas nad hinda pakuvad. Euroopa Kohtu

05.04.2017. a otsuse asjas nr C-298/15, p 69 järgi, kõik riigihanke kriteeriumid peavad olema

määratletud täpselt ja üheselt nii, et oleks kõigil piisavalt informeeritud ja mõistlikult

tähelepanelikel pakkujatel võimalik mõista nende täpset ulatust ja neid ühemoodi tõlgendada

ning hankijal oleks võimalik tegelikult kontrollida, kas esitatud pakkumused vastavad seda

hanget reguleerivatele kriteeriumitele. Pakkujatel polnud hoolimata enda kogemusest võimalik

teha võrreldavat pakkumust. Võttes arvesse, et hankel osalenud pakkujate kulud jäävad samasse

suurusjärku, siis pole eluliselt usutav, et alla 5 miljoni euro suuruste pakkumuste puhul saaks

pakkumuste vahe olla ca 1,7 miljonit eurot. Ainus mõeldav põhjendus sedavõrd suurele vahele

saab olla see, et vastustaja ei sätestanud selgeid tingimusi. Euroopa Kohtu 10.12.2009. a otsuse

asjas nr C-299/08, p 41 järgi, võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõte nõuavad, et iga

hankelepingu ese peab olema selgelt määratletud. Euroopa Kohtu 06.11.2014. a otsuse asjas

nr C-42/13, p 44 järgi, RHAD peab pakkujatele andma pakkumuse koostamisel võrdsed

võimalused. Kõik hankemenetluse tingimused ja menetluse kord peab nii hanketeates kui ka

tehnilistes tingimustes olema sõnastatud selgelt, täpselt ja ühemõtteliselt. Kuna vastustaja

muutis umbmääraste RHAD tingimustega võrreldavate pakkumuste tegemise võimatuks, on

RHAD-d vaidlustatud osas õigusvastased. Vastustaja ei saa RHAD-st tulenevat ebaselgust

põhjendada väitega, et pakkuja on valdkonnas kogenud ning oleks olnud võimeline ebaselguse

ise kõrvaldama. Selline seisukoht on vastuolus Euroopa Kohtu 26.10.2018. a otsusega asjas

nr C-413/17, p-d 29-30.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

11. Ringkonnakohus võtab esmalt asja materjalide juurde apellatsioonkaebuse lisana esitatud

15.06.2022. a e-kirja, millest muuhulgas nähtub, kes hankes pakkumuse esitasid ja millise

hinnaga ning ka see, et kaebaja vaidlusaluses hankes pakkumust ei esitanud.

12. Ringkonnakohus leiab, et kaebaja apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ning

halduskohtu vaidlustatud otsus muutmata, kuna apellatsioonkaebuses ega ka kaebaja

täiendavates seisukohtades toodud väited ei anna alust vaidlusaluse otsuse tühistamiseks.

Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus oma otsuses igakülgselt, objektiivselt ja

vastastikuses seoses hinnanud kõiki asjas esitatud asjaolusid ning ühtki kaebaja asjakohast

väidet pole jäetud tähelepanuta. Halduskohtu otsuses on selgelt toodud välja põhjendused, miks

kohus sellise lõpplahenduseni jõudis ning ringkonnakohtul pole alust nõustuda väitega, et

halduskohus rikkus otsuse tegemisel põhjendamiskohustust. Tartu Halduskohtu vaidlustatud

otsus on seega põhjendatud ja vastab HKMS § 157 lg 1 nõuetele. Kaebaja mittenõustumine

kohtuotsuse järeldustega ja lõpptulemusega ning halduskohtu poolt tema väidetele antud

hinnanguga ei tähenda, et halduskohus oleks asjaolusid ebaõigesti või ebapiisavalt analüüsinud

ja hinnanud ning otsuse tegemisel põhjendamiskohustust rikkunud.

HKMS § 165 lg 1 p 4 järgi märgitakse otsuse põhjendavas osas põhjendused, miks kohus ei

nõustu menetlusosaliste väidetega. Olukorras, kus kohus jätab kaebuse rahuldamata, peab

kohus seega põhjendama eeskätt seda, miks ta ei nõustu kaebaja poolt menetluse käigus esitatud

seisukohtadega. Erandina sätestab HKMS § 165 lg 2, et kui kaebus jääb rahuldamata ning

kaebaja poolt kohtumenetluses esitatud väitega mittenõustumist või tema viidatud tõendi

arvestamata jätmist on vaidlustatud haldusaktis või vaideotsuses juba põhjendatud ja kohus

järgib seda põhjendust, ei pea kohus seda põhjendust oma otsuses kordama, vaid võib viidata

põhjendusega nõustumisele. Sellisel juhul saab kohus viidata väite korduvusele ning sellele, et

ta nõustub selle väite osas haldusmenetluses juba võetud seisukohaga. Käesoleval juhul on

kaebaja esitanud kõik kaebuses toodud põhilised vastuväited juba VAKO-le esitatud

vaidlustuses (tl 65-70) ning VAKO on neile oma 12.05.2022. a otsuses (tl 72-84) vastanud.

Otsuse põhjendava osa p-s 8 viitas halduskohus sellele, et ta nõustub VAKO seisukohtadega

ning ei korda neid täies mahus. Seega ei olnud halduskohus kohustatud vastama veelkord igale

üksikule kaebaja väitele.

Eeltoodust

tulenevalt

nõustub

ringkonnakohus

halduskohtu

otsuse

põhjendustega

(HKMS § 201 lg 4) ja ei korda neid. Ringkonnakohus arvestab muuhulgas ka seda, et

apellatsioonkaebuses toodud vastuväited on sisuliselt samad, mis VAKO-le esitatud

vaidlustuses ja halduskohtule esitatud kaebuses ning nende osas on nii VAKO kui ka

halduskohus oma otsustes omapoolsed seisukohad esitanud, millega ringkonnakohus nõustub,

nagu eelnevalt juba märgitud. Vastuseks kaebaja apellatsioonkaebusele ja täiendavale

seisukohale märgib ringkonnakohus siiski järgmist.

13. Nõustuda ei saa kaebaja väidetega, mille kohaselt hankelepingu projekti p-d 2.1.1, 2.1.6,

2.2.2, 2.2.3, 2.2.4, 2.2.5, 2.2.6, 2.2.9, 2.4.6 ei sisalda andmeid hankega tehtavate tööde mahu

kohta; see on vastuolus RHS § 3 p-ga 1 ja § 88 lg-tega 1 ja 7 ja tõi kaasa hankes esitatud

pakkumuste võrreldamatuse ning vastustaja ei saa õigustada andmete avaldamata jätmist nende

puudumisega.

13.1. Ringkonnakohtu hinnangul ei pea tööde mahtu lepingu projektis tingimata väljendama

koristamist vajavate lehtede, teenuse osutamiseks kuluva soola, sõelmete ja kloriidide

kogustena. Kuna vastustajal oleks seda ilmselt võimatu teha, on tööde maht näidatud hooldust

vajavate objekti ammendava loetlemisega ja neid iseloomustavate andmete (pindalad, tükid,

jooksvad meetrid) esitamisega. Tööde mahu täpne jagunemine objektide kaupa on toodud

RHAD Lisas 6 tabelites 1-5 ning tööde kogumahud on toodud RHAD Lisas 5 toodud tehnilises

kirjelduses. Lisades 6-8 on toodud ka kaardimaterjalid. Projekti p-des 2.1 ja 2.2 on toodud

töövõtja kohustused (teenused), mida tuleb töövõtjal teostada kuutasu sees. Seega on vastustaja

RHAD-is tegelikult täpselt määranud, millises ulatuses ta teede-tänavate koristust tellib. Kuigi

vastustaja ei ole temal vastava teabe puudumise tõttu esitanud projektis koristamist vajavate

lehte ning tänavate hoolduseks vajamineva soola, sõelmete ja kloriidide koguseid, ei tähenda

see seda, et tellitava teenuse maht oleks määramata. Objektide andmete, projektis toodud

kohustuste ja oma varasema kogemuse põhjal oli pakkujatel võimalik prognoosida, kui palju

koguneb koristamist vajavaid lehti ja jäätmeid, kui palju lund on tarvis puhastada/sahata või kui

palju kulub libeduse tõrjeks soola, sõelmeid ja kloriide ning millise kuluga peaks nad

pakkumuse esitamisel arvestama.

13.2. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse p-s 8 toodud hinnanguga, et vaidluse all

olevad lepingu punktid ei ole kaebaja esitatud põhjendustel vastuolus riigihanke korraldamise

üldpõhimõtetega. Samuti puudub vastuolu RHS § 88 lg 1 ja 7 nõuetega. Nagu eelnevalt juba

märgitud, on vastustaja nõudeid kirjeldanud piisavalt täpselt (tehniline kirjeldus, lisad 6-9 ja

projekt) hankelepingu eseme kindlaksmääramiseks pakkuja poolt ja hankelepingu sõlmimiseks.

Kirjeldus tagas kõigile ettevõtjatele võrdsed tingimused pakkumuse esitamiseks. RHAD ei ole

RHS § 88 lg-ga 7 vastuolus üksnes seetõttu, et vastustaja ei esitanud RHAD-is koristamist

vajavate lehtede kogust kaalu või mahuühikutes ning tänavate hoolduseks vajamineva soola,

sõelmete ja kloriidide koguseid.

13.3. Vastustaja võimalused ilmastiku prognoosimiseks ei ole olnud kuidagi paremad kui

pakkujatel. Ringkonnakohus nõustub vastustajaga, et hoopis kaebaja poolt välja pakutud

kuutasu eest tehtavate tööringide arvu määramine ja neid ületavate tööringide eest

ühikuhindades tasustamine tekitaks probleemi, et pakkumused ei pruugi olla võrreldavad, kuna

vastustaja ei suuda määrata, kuidas peaks pakkumuse edukaks tunnistamisel arvestama lisaks

kuutasule ühikuhindu. Sellisel juhul võib edukaks osutuda pakkuja, kelle pakutud kuutasu on

kõige odavam, kuid samas on ta pakkunud kõige kõrgema töötsükli ühikuhinna. Vastustaja ei

pea RHAD-is tööde mahtu määrama tingimata selliselt, nagu seda soovib kaebaja.

Pakkujatele riigihankes võrdsete tingimuste loomist ei saa käsitleda hankija kohustusena

koostada lepinguprojekt või tehniline kirjeldus nii, et pakkumust oleks võimalik teha kõikidel

seda soovivatel isikutel. Isikute võrdne kohtlemine riigihankel ei tähenda, et hankija peaks

määratlema hanke objekti ning koostama projekti ja tehnilise kirjelduse viisil, et pakkumuse

saaks esitada võimalikult suur hulk pakkujaid. Hankedokumentide koostamisel peab hankija

lähtuma oma vajadustest. Hankija kohustus mitte teha põhjendamatuid takistusi konkurentsile

ning kasutada ära olemasolevat konkurentsi, ei tähenda, et hankija oleks kohustatud RHAD-i

koostamisel arvestama kõikide hankemenetluses osalemisest huvitatud isikute võimaluste ning

huvidega. Kuna hankelepingu eseme määratlemine on hankija vabadus, ei ole pakkujatel õigust

vaidlustada RHAD-is esitatud lahenduste otstarbekust. RHS-st tulenevalt ei ole alust kohustada

hankijat tellima asju või teenuseid, mis oma omadustelt hankija vajadusi ei rahulda. Ka

kohustus järgida riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid ei saa tuua kaasa kohustust hankida

eset või teenust, mis hankija vajadusi ei rahulda.

13.4. Nagu juba märgitud, määratlesid tehniline kirjeldus, lisad 6-9 ja projekt hankelepingu

eseme mahu käesoleval juhul piisava täpsusega ehk RHAD-is olid antud piisavad andmed

selleks, et pakkujad saaksid esitada võrreldavad pakkumused. Asjaolu, et hankes esitatud

pakkumuste

maksumuste

kohaselt

eristas

odavaimat

ja

kalleimat

pakkumust

1 754 215,24 eurot, ei ole iseenesest pakkujate võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumine.

Pakkujad võisidki hankega tellitavate tööde mahtu erinevalt hinnata, kuid see ei tähenda, et

projekti p-d 2.1.1, 2.1.6, 2.2.2, 2.2.3, 2.2.4, 2.2.5, 2.2.6, 2.2.9 ja 2.4.6 ei vastanud RHS § 88

lg-te 1 ja 7 nõuetele.

13.5. Mis puudutab kaebaja viidet Riigikohtu 14.03.2011. a otsusele asjas nr 3-3-1-87-10, siis

märgib ka ringkonnakohus, et tegemist ei ole võrreldavate olukordadega, kuna viidatud lahend

tehti seoses jäätmeveo ainuõiguse andmiseks korraldatud konkursiga. Selles lahendis toodud

Riigikohtu seisukohtadest ei saa kuidagi tuletada kohustust, et vastustaja oleks pidanud

käesolevas asjas esitama RHAD-is koristamist vajavate lehtede ja lume ning tänavate

hoolduseks vajamineva soola, sõelmete ja kloriidide koguse ning ainult sel juhul oleks tegemist

olnud läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt korraldatud hankega ning ainult sel

juhul oleks pakkujatel olnud võimalik teha võrreldavaid pakkumusi.

14. Ringkonnakohus ei nõustu kaebaja arvamusega, et halduskohtu 14.06.2022. a otsuse

põhjendused on asjakohatud ja ebaõiged. Halduskohus ei ole küll otseselt viidanud RHS § 88

lg-tele 1 ja 7, kuid otsuse põhjendustest on selge, et halduskohus pidas hankelepingu eseme

kirjeldust piisavaks ja ei tuvastatud seega vastuolu RHS § 88 lg-ga 1 ning kõigile ettevõtjatele

hankel osalemisel võrdseid tingimusi tagavaks, s.o ei tuvastanud ka vastuolu RHS § 88 lg-ga 7.

Seetõttu ei ole viite puudumine RHS § 88 lg-tele 1 ja 7 aluseks halduskohtu lõppjärelduses õige

otsuse tühistamisele. Ka sellele, et käesolevas asjas ei ole kohaldatav kaebaja viidatud

Riigikohtu lahend asjas nr 3-3-1-87-10, mis käsitles jäätmete mahukaalu küsimust, juhtis

tähelepanu juba halduskohus vaidlusaluses otsuses ning ringkonnakohus nõustub halduskohtu

seisukohaga, sest ka sellest lahendist ei saa järeldada, et vastustaja oleks pidanud käesolevas

asjas esitama RHAD-is koristamist vajavate lehtede ja lume ning tänavate hoolduseks

vajamineva soola, sõelmete ja kloriidide koguse ning ainult sel juhul oleks tegemist olnud

läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt korraldatud hankega ning ainult sel juhul

oleks pakkujatel olnud võimalik teha võrreldavaid pakkumusi.

15. Nõustuda ei saa kaebaja seisukohaga, et kui vastustaja ei avalda pakkujatele andmeid

hankega tellitavate tööde mahu kohta, siis ei saa vastustaja panna hankelepingu täitmise riski

ka töövõtja kanda. Nagu juba eelnevalt märgitud, ei vasta tõele kaebaja väide, et vastustaja ei

avaldanud pakkujatele andmeid hankega tellitavate tööde mahu kohta, jättes projektis välja

toomata konkreetsed koristamist vajavate lehtede ja lume ning teenuse osutamiseks kuluva

soola, sõelmete ja kloriidide kogused. Samuti ei pane RHAD-is toodud tingimused kõiki riske

töövõtja kanda, kuna tavapärastest leebemate ilmastikutingimustega talvedel kokkuhoitud

tööringide võrra ettevõtja tasu ei vähendata. Ilmatikutingimustest tulenevad riskid jäävad antud

teenuse puhul paratamatult alles, kuid kaebajal puudub õigus nõuda, et need riskid jääksid

üksnes hankija kanda. Kuna kaebaja peab oma pakkumuse maksumuse ise kalkuleerima, on see

tema enda teha, kas ta osutab teenust kasumlikult või kahjumlikult. Ükski seadus ei võimalda

hankijal pakkujale ette kirjutada, millise hinnaga pakkumuse peaks pakkuja avatud

hankemenetluses esitama. Tõenäoliselt kalkuleerivad pakkujad pakkumuste maksumused

lähtudes eeldusest, et teenust tuleb osutada tavapäraste ilmastikutingimustega talvel.

Tavapärasest ekstreemsemate ilmastikutingimuste riski maandab lepingus asjaolu, et leping

sõlmitakse 5 aasta pikkuseks perioodiks. Seetõttu on tõenäoline, et lepinguperioodi jooksul

esineb nii tavapäraseid, tavapärastest leebemate ilmastikutingimustega ja ka tavapärastest

ekstreemsemate ilmastikutingimustega talvesid. Kui tegemist on tavapärastest leebemate

ilmastikutingimustega talvega, siis on töövõtja kulud hankelepingu täitmiseks väiksemad ja ka

kasum vastavalt suurem ja nagu juba märgitud, ei ole leebemate ilmastikutingimustega talv

aluseks töövõtjale makstava tasu vähendamisele.

15.1. Kaebaja väitis jätkuvalt, et hankelepingu täitmisega seotud riski panemine ainult töövõtja

kanda ei ole kooskõlas ka kohtupraktikaga, viidates Riigikohtu lahenditele asjades

nr 2-18-10175 ja nr 3-18-1946). Kaebaja poolt viidatud Riigikohtu 11.11.2021 otsus asjas

nr 3-18-1946 puudutab majanduskeskkonna olulise muutumisega seotud ettenägematuid riske.

Käesolevas asjas on vaidluse keskmeks ilmastikutingimustega seotud riskid, millega pidi

kaebaja arvestama lähtuvalt hangitava teenuse olemusest. Kaebajal on enda väitel pikaajaline

kogemus sarnase teenuse osutamisel, mis pidanuks tal võimaldama ilmastikutingimustega

seotud riskidega arvestada. Tegemist ei olnud seega kaebaja jaoks ettenägematute riskidega.

Kohtuasi nr 2-18-10175 näitab, et riigihanke tulemusena lepingu sõlminud töövõtjal on reaalne

võimalus oma õigusi kaitsta ja hankija vajadusel korrale kutsuda. Viidatud lahendist ei saa teha

põhjapanevaid järeldusi riigihanke alusdokumendile kehtivate nõuete kohta, kuna selles asjas

lahendati konkreetsetel tingimustel vaidlust lepingu tõlgendamise üle selle täitmise käigus,

märkis põhjendatult juba halduskohus vaidlusaluses otsuses.

16. Kaebaja arvates peab vastustaja kehtestama hankelepingu rikkumise eest kohaldatava

leppetrahvi summale ülempiiri ja arvestama leppetrahvi määramisel töövõtjast mittesõltuvate

asjaoludega.

16.1. Ringkonnakohus nõustub selles osas halduskohtu ja vastustajaga, et on ebamõistlik

eeldada, et hankija asuks töövõtjale määrama põhjendamatuid leppetrahve üksnes

eelarvekulude vähendamise eesmärgil. VÕS § 158 lg-s 1 toodud leppetrahvi definitsioonist

tulenevalt saab leppetrahvi nõuda üksnes lepingu rikkumise eest. Seega ei saa vastustaja

määrata leppetrahve töövõtjast mittesõltuvate asjaolude esinemise tõttu. Projekti p 7.5

alapunktides ongi loetletud segavad tegurid, mis ei sõltu töö teostajast. Nende segavate tegurite

ilmnemisel pole tegemist lepingu rikkumisega, mistõttu ei saa tellija seadusest tulenevalt

leppetrahvi nõuda. Projekti p 15.4 kohaselt kõigis küsimustes, mis ei ole reguleeritud

Lepinguga, juhinduvad Pooled Eesti Vabariigi vastavatest õigusaktidest. Seega tuleb juhinduda

ka VÕS-i leppetrahvi reguleerivatest sättest ja need välistavad leppetrahvi nõudmise. Lepingus

ei pea seadusest tulenevat üle kordama. Samuti peab leppetrahvi nõuet vaidluse korral

tõendama nõude esitaja, st vastustaja. Töövõtja ei pea kohtus vaidlustama iga lepptrahvi nõuet,

vaid ta võib esitada kohtule hagi tasu nõudes ja vastustaja peab sellisel juhul tõendama, et tema

poolt välja maksmata tasu on õiguspäraselt tasaarvestatud leppetrahvidega. Kuigi teenuse

nõuetele vastavuse hindamine on mingil määral subjektiivne, annab see pigem töövõtjale

täiendavaid võimalusi leppetrahvide nõuetele vastu vaielda. Kuna lepinguga reguleerimata

küsimustes juhindutakse seadusest, siis kuulub kohaldamisele näiteks ka VÕS § 162 lg 1, mille

kohaselt kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, võib kohus seda leppetrahvi

maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades

eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja

lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kuna VÕS § 162 lg 1 kohaldamine on võimalik, siis

saab töövõtja vaidlustada ka leppetrahvi suurust. Samuti on ringkonnakohtu hinnangul

ebausutav, et pakkujad arvestavad juba pakkumuste esitamisel sellega, et neile tehakse lepingu

täitmisel kindlasti maksimaalses võimalikus summas leppetrahve.

17. Eelnevast tulenevalt ei ole seega olnud alust kaebaja väidetel, et projekti p-d 2.1.1, 2.1.6,

2.2.2, 2.2.3, 2.2.4, 2.2.5, 2.2.6, 2.2.9 ja 2.4.6 ei vasta RHS § 3 p 1 ja § 88 lg-te 1 ja 7 nõuetele

ning hanke alusdokumentides toodud andmete puudus ei võimaldanud pakkujatel teha

võrreldavaid pakkumusi, mistõttu puudus ettevõtjatel võrdne juurdepääsu hankemenetlusele ja

tegemist ei olnud läbipaistvalt, kontrollitavalt ja proportsionaalselt läbi viidud hankega.

17.1. Täiendavas seisukohas on kaebaja küll viidanud mõnedele Euroopa Kohtu lahenditele

asjades nr C-298/15, C-299/08, C-42/13 ja C-413/17, kus arutleti näiteks selle üle, kas

meresadam võis tehnilise kirjelduse punkti esimest redaktsiooni muuta pärast hanketeate

avaldamist, ilma et ta oleks rikkunud direktiivi 2004/17 ning eelkõige sellest tulenevat võrdse

kohtlemise põhimõtet ja läbipaistvuskohustust; kas õiguspärane on hankija otsus kõrvaldada

hankemenetlusest moodustamisel olev ettevõtjate ajutine ühendus, kuna pakkumusega koos ei

esitatud kirjalikku kinnitust tehnikadirektorina nimetatud isiku kohta; kas riigihanke

alusdokumentide lisas toodud tehniline kirjeldus piiras selle kõrge spetsiifilisuse tõttu

põhjendamatult tarnijate vahelist konkurentsi ja oli tegelikult kohandatud üksnes vastavalt

teatavate vereanalüsaatorite tootjate toodetele jne. Kaebaja ei ole samas ära näidanud, et

tegemist oleks olnud käesoleva asjaga võrreldavate olukordadega. See, et Euroopa Kohtu

viidatud lahendites mööndakse võrdse kohtlemise ja diskrimineerimiskeelu põhimõtete

olulisust ning direktiivist tulenevat läbipaistvuskohustust, et pakkujatele antakse oma

pakkumuste ettevalmistamisel võrdsed võimalused ja tagatakse, et hankija kedagi ei eelistaks

ega teeks meelevaldseid otsuseid ei tähenda aga, et käesoleval juhul oleks tegemist nendele

nõuetele mittevastavate hanketingimuste või -protsessiga. Nagu juba märgitud, on nii haldus-

kui ka ringkonnakohus seisukohal, et projekti p-d 2.1.1, 2.1.6, 2.2.2, 2.2.3, 2.2.4, 2.2.5, 2.2.6,

2.2.9, 2.4.6 võimaldasid koos RHAD lisadena toodud tabelite, tehnilise kirjelduse,

kaardimaterjali ning projekti p-des 2.1 ja 2.2 toodud töövõtja tegevuste loeteluga, mida tal tuleb

teostada kuutasu sees, mõista hankelepingu eset ja selle sõlmimise tingimusi ning ulatust ja

nendest ühtemoodi aru saada ning teiselt poolt hankijal kontrollida, kas pakkujate esitatud

pakkumused vastavad tegelikult kõnealuse hankemenetluse tingimustele. Sellele, et just

hankijal on laiaulatuslik kaalutlusõigus hanke läbiviimisel, kuna hankijad teavad paremini,

milliseid seadmeid või teenuseid neil vaja on ning nemad saavad kõige paremini kindlaks

määrata nõuded, mis tuleb soovitud tulemuse saavutamiseks täita, viitab näiteks ka Euroopa

Kohtu otsus asjas nr C-413/17.

18. Halduskohus jättis põhjendatult rahuldamata ka nõude kohustada vastustajat viima

õigusaktidega kooskõlla projekti p-d 2.1.3, 2.1.5, 2.2.10, 2.2.14, 2.3.1, 2.4.3, 2.7.9, 7.4 ja 7.5,

kuna kaebajal puudus eeltoodud nõude esitamiseks kaebeõigus HKMS § 121 lg 2 p 1

tähenduses põhjusel, et VAKO rahuldas nimetatud hankelepingu projekti p-de osas kaebaja

vaidlustuse ja see otsus on jõustunud.

19. Eeltoodust tulenevalt jätab ringkonnakohus kaebaja apellatsioonkaebuse rahuldamata ning

Tartu Halduskohtu 14.06.2022. a otsuse muutmata.

20. HKMS § 108 lg 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Seega jäävad apellatsioonimenetluse kulud kaebaja enda kanda. Vastustaja esitas

apellatsioonimenetluses taotluse kaebajalt menetluskulude väljamõistmiseks summas

eurot

(koos

käibemaksuga).

Esitatud

arve

kohaselt

osutati

vastustajale

apellatsioonimenetluses õigusabi 6 tunni ja 30 minuti ulatuses tunnihinnaga 110 eurot.

Ringkonnakohus loeb taotletud summa tervikuna mõistlikuks ja põhjendatud kuluks

HKMS § 109 lg 6 mõttes, mis tuleb kaebajalt vastustaja kasuks välja mõista.

(allkirjastatud digitaalselt)