4-10-4681/2 · Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus

Ärakiri

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus

Väärteoasja number

4-10-4681

Määruse tegemise aeg ja koht

27. detsember 2010.a Haapsalu

Kohtukoosseis

Kohtunik Piia Jaaksoo

Väärteoasi

Raivo Baum kaebus Lääne Prefektuuri Haapsalu

politseijaoskonna juhi politseikapten Margus Kaldma

06.12.2010 määrusele

Asja läbivaatamise kuupäev

27. detsember 2010.a, kirjalikus menetluses

Kaebuse esitaja

Kaitsja

Kohtuväline menetleja

Raivo Baum – ik 36309230341, elukoht *,

Advokaat Raul Palmaru, Advokaadibüroo Concordia,

asukoht

Lennuki

Tallinn

10145,

e-post:

raul.palmaru@concordia.ee,

Lääne Prefektuuri Haapsalu politseijaoskond, asukoht

Lossiplats 4 Haapsalu

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Raivo Baum kaebus ja :

1.1 tühistada kohtuvälise menetleja määrus osas, milles on

leitud, et R.Baum kinnipidamine VTMS § 44 lg 1 p 3, 4

alusel oli põhjendatud ning tunnistada, et R.Baum

kinnipidamisel 21.11.2010 rikuti tema isikupuutumatust,

s.t, et VTMS § 44 lg 1 p 3 ja 4 sätestatud kinnipidamise

alused puudusid.

1.2. tühistada kohtuvälise menetleja juhi määrus osas, kus on

leitud, et R.Baum kinnipidamine ei olnud ebamõistlikult pikk

ja tunnistada, et R.Baum kinnipidamise aeg oli

ebamõistlikult pikk.

1.3. tühistada kohtuvälise menetleja juhi määrus osas, kus on

leitud, et R.Baum tervisekontrolli läbiviimine on korraldatud

nõuetekohaselt ja tunnistada õigusvastaseks R.Baum

terviseandmete

avaldamine

kolmandatele

isikutele,

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

26.11.2010 esitas Raivo Baum esindaja advokaat Raul Palmaru kaebuse kohtuvälise

menetleja tegevuse peale, milles kaebuse esitaja palus:

1.tunnsitada, et Raivo Baum kinnipidamisel rikuti tema õigust isikupuutumatusele ning et

kinnipidamise aeg oli ebamõistlikult pikk;

2.tunnistada, et rikuti Raivo Baum õigusi teatada oma kinnipidamisest lähedastele;

3.tunnistada, et Raivo Baum tervislike andmete avaldamisega kolmandatele isikutele rikuti

tema õigust eraelu puutumatusele ja kõrvaldada saadud teave riiklikest registritest;

4.tunnsitada, et fotografeerimise, daktüloskopeerimise ja DNA-proovi võtmisega rikuti Raivo

Baum õigust isikupuutumatusele ja informatsioonilisele enesemääramisele ning kõrvaldada

vastavate toimingute alusel saadud teave riiklikest registritest.

06.12.2010 määrusega Lääne Prefektuuri Haapsalu politseijaoskonna juht politseikapten

M.Kaldma rahuldas kaebuse osaliselt ja tunnistas osas, mis puudutas Arestimaja

sisekorraeeskirja § 6 lg 1 nõuete rikkumist õigusvastaseks ning osas, mis puudutab VTMS §

46 lg 4 rikkumist. Määruse põhjendus opn alljärgnev.

21.11.2010 kella 03.30 ajal laekus väljakutse Lääne Prefektuuri juhtimiskeskusele teatega

selle kohta, et sõiduauto Nissan Primera reg nr 602BAZ (edaspidi sõiduk) tagumise

parempoolne uks löödi mõlki.

Tutvunud väärteoasjas materjalidega, kohtuvälise menetleja ametnike ettekannetega, leiti, et

kaebus on põhjendatud osaliselt ja seda järgmistel põhjustel. Hinnang kaebusele antakse

kaebuses esitatud taotluste järjekorras.

1) Politseiandmebaasis on registreeritud teade selle kohta, et joobetunnustega meesterahvas

lõi mõlki sõiduki tagumise parempoolse ukse, millega tekitas kahju.

Politsei ja piirivalve seaduse (edaspidi PPVS) § 3 lg 1 p 1 kohaselt on politsei ülesanneteks

avalikku korda ähvardava ohu ennetamine, väljaselgitamine, tõrjumine ja avaliku korra

rikkumise kõrvaldamine, kui see ülesanne ei ole muu seadusega antud muu haldusorgani

pädevusse või kui pädev haldusorgan ei saa õigeaegselt seda ülesannet täita. PPVS § 72 lg 2

ütleb, et eraõiguse normide järgimine ja isiku subjektiivsete õiguste ning õigushüvede kaitstus

on avaliku korra osa niivõrd, kuivõrd kohtulikku õiguskaitset ei ole võimalik õigel ajal saada

ja ilma pädeva asutuse sekkumiseta ei ole õiguse realiseerimine võimalik või on oluliselt

raskendatud ning kui ohu tõrjumine on avalikes huvides.

Kuivõrd sündmusega, mis leidis aset öisel ajal avalikus kohas ning selle sündmusega rikuti

isikute subjektiivseid õiguseid vara kaitsele ja vähemalt üks sündmusega seotud isik oli

alkoholijoobes, siis kuulus väljakutsele reageerimine politsei kohustuste hulka.

millega rikuti eraelu puuutmatust.

1.4. hävitada Raivo Baum`ilt 21.11.2010 kinnipidamise

ajal õigusvastaselt saadud fotod, sõrmejäljed ja DNA-

proov.

2. Jätta rahuldamata Raivo Baum kaebus osas, milles

taotleti

kõrvaldada

tervisekontrolli

käigus

saadud

terviseandmed riiklikest registritest.

3. Saata määruse koopia kaitsjale ja kohtuvälisele

menetlejale.

Edasikaebamise kord

Kohtumääruse peale ei saa esitada määruskaebust ja määrus

jõustub selle tegemisest.

Sündmuskohale jõudes politseiametnikud A. Kallas ja A. Luik said teada, et sõidukis viibinud

juht ja kaasreisijad olid sõidukis olnud koos ühe meesterahvaga, kes sõidukist väljudes oli

löönud sõiduki ukse vastu jalaga. Nad olid helistanud politseile ja sõitnud meesterahvale järgi,

et vaadata, kuhu ta läheb. Politsei kohapeale jõudes sõidukis viibinud isikud osutasid tänaval

olevale meesterahvale, kelleks osutus R. Baum.

Sündmuskohal R. Baum peeti kinni, mille kohta on koostatud isiku kinnipidamise protokoll

(21.11.2010. a kell 03.30) VTMS § 44 lg 1 p 3 ja 4 alusel. R. Baum politseiametnikega

suheldes käitus vaenulikult, leides, et teda on alusetult süüdistatud ning politsei võtab tänavalt

suvalise

inimese

kaasa.

Politseinikud

tuvastasid

visuaalsel

vaatlusel

R. Baumil

joobeseisundile viitavad tunnused: koordinatsioonihäired, alkoholi lõhn suust, segane kõne.

Sõidukile

vigastuse

tekitamine

on

fikseeritud

vaatlusprotokollis.

Arvestades

teo

toimepanemise öist aega, asjaolu, et sõidukis viibijad osundasid R. Baumile ning sõidukil oli

väljakutses kirjeldatud vigastus tekitatud, siis oli tuvastatud karistusseadustiku § 218 järgi

kvalifitseeritava süüteo toimepanemine. Arvestades R. Baumi käitumist, oli alust arvata, et ta

võib jätkata sarnaste süütegude toimepanemist otsustati isik kinni pidada. Samuti oli

kinnipidamise aluseks väärteomenetluse takistamise ja kõrvalehoidmise võimalus, mis tulenes

R. Baumi käitumisest ja suhtumises toimepandusse.

Eeltoodud asjaolusid hinnates leian, et menetlusaluse isiku kinnipidamiseks esinesid VTMS §

44 lg 1 p 3 ja 4 alused.

R. Baum oli kinni peetud alates kell 03.30 kuni 21.15.

Kaebuses vaidlustatud kinnipidamise aja ebamõistliku pikkuse hindamisel võib lähtuda

järgmistest kriteeriumitest: asja keerukus; kaebaja käitumine; kohtuvälise menetleja käitumine

ja selle olulisus, mis on kaebaja jaoks konkreetses menetluses kaalul (vaata Riigikohtu lahend

3-1-1-43-10).

Antud juhul ei olnud tegemist keeruka süüteo menetlemisega, kuna kannatanud esitasid

väärteoteate, mis sisaldas KarS § 218 nimetatud tunnuseid ja osundasid konkreetsele isikule,

kes väärteo oli toime pannud. Keerukaks tegi väärteoasja menetlemise R. Baumi

alkoholijoobes olek ja tema käitumine. Politseiametnike sõnul lisaks ülalkirjeldatud

joobetunnustele, pidid menetlusalusele isikule mitmel korral selgitama menetlustoimingute

eesmärki ja sisu, ei olnud võimalik kontrollida tema Haapsalus viibimise asukoha kohta ning

ta rõhutas oma autoriteedile. Seega ei olnud temalt võimalik saada selgitusi, selle kohta, miks

kannatanud temale osutasid. Peale R. Baumi politseiasutusse toimetamist oli tema suhtes

võimalik läbi viia vaid kolm menetlustoimingut:

- isiku kinnipidamise vormistamine;

- arestimajja vastuvõtmine;

- joobeseisundi kontrollimine (kell 03.45).

Lisaks viidi läbi vaatlus (kell 03.35) ning tunnistaja ülekuulamine (kell 03.45).

Lisaks eeltoodule sündmus oli toimunud öisel ajal ning isik oli alkoholijoobes, mistõttu ta jäi

kohe peale arestimajja paigutamist magama ning arvestades tema seisundit ei olnud võimalik

temaga menetlustoiminguid läbi viia. Kella 13.00 ajal oli arestimajas lõuna, mis kestis kuni

14.00.

Järgmisena

umbes

kella

paiku

toimetati

temaga

fotografeerimine,

daktüloskopeerimine ja DNA proovi võtmine. Menetlusaluse isiku ise oli võimalik üle kuulata

kell 21.05 kuni 21.20. Varasema ülekuulamise välistas isiku taotlus kella 18.00 paiku kaitsja

osavõtuks ülekuulamisel, kuid kaitsja andmeid kohtuvälisele menetlejale ei avaldanud.

Arvestades eeltoodud asjaolusid kokkuvõttes ja seda, et juhtum leidis aset puhkepäeval, kui

teenistuskohustusi täitis üks kaheliikmeline patrulltoimkond ja välijuht, siis ei saa pidada

kinnipidamise aega ebamõistlikult pikaks.

2) Kaebuse esitaja väited teatamiskohustuse rikkumise kohta on ümberlükatavad omakäeliselt

antud ütlustega kinnipidamise protokollis 21.11.2010. a, kus ta ütleb: „ei ole midagi rikkunud

ja soovin teatada aga kuna on liiga hiline ja see ei ole võimalik”.

Kaebuses on märgitud, et hommikul oli esitatud korduv taotlus lähedastele tema

kinnipidamisest teada andmiseks. Menetlusalune isik magas kambris ning ta ärkas selle

peale, kui arestimajas hakati kinnipeetavaid kambrites ümber paigutama. Sel hetkel kordas

menetlusalune isik taotlust lähedaste teavitamiseks, kuid politseiametnike hõivatuse tõttu

väljakutse teenindamisel seda ei tehtud, millega rikuti VTMS § 46 lg 4 nõudeid.

3) Kaebuses ei ole viidatud, keda mõeldakse teiste isikute all, kes kuulsid tema tervise kohta

käivaid andmeid. Küsitlemine toimus arestimaja spetsialisti tööruumis, juures viibisid

politseiametnikud ja arestimaja spetsialist ja neil on teenistuskohustuste täitmisel teatavaks

saanud/saadud delikaatsed andmed kasutatavad vaid teenistuskohustuste täitmisel ning neid

töödeldakse vastavalt kehtestatud nõuetele. Iga teenistuja ametijuhend sisaldab kohustust

avaldamisele mittekuuluvaid andmeid saladuses hoida. Kaebuses ei ole täpsustatud kelle

juuresolek teda häiris ning tervisekontrolli aktist nähtub, et ta avaldas tervise kohta käivad

andmed vabatahtlikult. Samuti ei ole aru saada, mida on peetud silmas arestikambri all, kas

tegemist on arestimaja arestikambri või muu arestimajas asuva ruumiga. Tervisekontrolli akt

säilitatakse kinni peetud isiku kohta koostatud toimikus (sisaldab muuhulgas kinnipidamise

protokolli, hoiule võetud esemete nimekirja, tervisekontrolli akti) politseiasutuses ning selles

sisalduvaid andmeid ei kanta registrisse.

4) Arestimaja sisekorraeeskirja § 6 lg 1 sätestab, et fotografeerida, daktüloskopeerida ning

DNA proovi saab võtta vaid arestiga karistatud või kohtumääruse alusel vahi alla võetud

isikutelt. Antud juhul oli tegemist kinnipeetavaga väärteomenetluses. Seega ei olnud

arestimaja ametnike tegevus kooskõlas vangistusseaduse ja selle alusel antud arestimaja

sisekorraeeskirja nõuetega. Küsimus ei ole põhiseaduslike väärtuste rikkumises, vaid

seaduslikkuse põhimõtte eiramises, st tohib teha vaid seda, mida seadus lubab.

Kogutud andmed kuuluvad edastamisele EKEI laborisse ja registrisse, kuid antud juhul see

tegevus on peatatud ning andmeid EKEI-le ei edastata. Asjaolude uurimisel kinnitati

arestimaja juhi poolt, et üldjuhul väärteomenetluses kinnipeetud isikuid ei fotografeerita,

daktüloskopeerita ning DNA proovi ei võeta. Tegemist on ametniku eksimusega, mis ei

õigusta tema tegevust, kuid näitab, et tegu ei ole toime pandud tahtlikult.

Ülaltoodud asjaolusid kokku võttes kohtuväline menetleja leidis, et kaebus kuulub

rahuldamisele osaliselt.

20.12.2010 edastas Haapsalu politseijaoskond kohtule Raivo Baum esindaja advokaat

R.Palmaru kaebuse kohtuvälise menetleja juhi 07.12.20101 määrusele. Kaebusega

seonduvad materjalid edastas Haapsalu politseijaoskond kohtule 21.12.2010.

KAEBUS

21.11.2010. a. kohaldati R. Baum'i suhtes kinnipidamist. Väärteoprotokollis on rikkumise

kirjeldusena märgitud KarS § 218 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemine, s.o

varavastane süütegu väheväärtusliku asja või varalise õiguse vastu. R. Baum'i arestimajast

vabastamise õiendist nähtub, et isik viibis Lääne Prefektuuri arestimajas 21.11.2010. a. kella

03.30-st kuni 21.15-ni.

26.11.2010. a. esitas R. Baum'i esindaja vandeadvokaat R. Palmaru Haapsalu

politseijaoskonna juhile M. Kaldma'le kaebuse kohtuvälise menetleja tegevuse peale

väärteomenetluses nr 2570,10,005205.

Nimetatud kaebuses esitati taotlus tunnistada R. Baumi kinnipidamine õigusvastaseks, kuna

rikuti tema õigust isikupuutumatusele, kinnipidamise aeg oli ebamõistlikult pikk ning isikul ei

võimaldatud teatada kinnipidamisest lähedastele. Samuti paluti tunnistada õigusvastaseks R.

Baum'i terviseandmete avaldamine kolmandatele isikutele ning R. Baumi fotografeerimine,

daktüloskopeerimine ja DNA-proovi võtmine, kuna toiminguteks puudus õiguslik alus ning

nendega rikuti R. Baum'i õigust eraelu- ja isikupuutumatusele ning õigust informatsioonilisele

enesemääramisele. Saadud teave paluti kõrvaldada riiklikest registritest.

07.12.2010. a määrusega rahuldas kohtuvälise menetleja juht esitatud kaebuse osaliselt ning

leidis, et kuivõrd R. Baumil ei võimaldatud oma kinnipidamisest lähedasi teavitada, on

rikutud menetlusaluse isiku VTMS § 46 Ig-s 4 sätestatud õigust. Samuti tunnistas kohtuvälise

menetleja juht arestimaja sisekorraeeskirja § 6 lg 1 nõuete rikkumist R. Baumi

fotografeerimise, daktüloskopeerimise ja DNA-proovi võtmisel ning määras, et kogutud

andmeid EKEI laborisse ja registrisse ei edastata. Muus osas jättis kohtuvälise menetleja juht

kaebuse rahuldamata.

Kaebaja nõustub määrusega osas, milles esitatud kaebus rahuldati. Küll aga ei saa nõustuda

määruses esitatud rikkumise põhjendustega ning R. Baumi ja kohtuvälise menetleja

tegevusele antud hinnangutega. Samuti on kaebaja jätkuvalt seisukohal, et lisaks määruses

tuvastatule puudus R. Baumi kinnipidamisel õiguslik alus ning tema kinnipidamise aeg oli

ebamõistlikult pikk. R. Baumi õiguseid on rikutud ka tema terviseandmete avaldamisega

kolmandatele isikutele. Käesolevaga kasutab kaebaja oma maakohtule. Menetlusosaline sai

kaevatava määruse kätte 07.12.2010. a.

Kaebuse põhjendus

R. Baum'i kinnipidamine ning eelkõige kinnipidamise kestvus oli õigusvastane. VTMS § 44

lg 1 kohaselt võib isikut, kelle kohta on põhjendatult alust arvata, et ta on toime pannud

väärteo, kuni 48 tundi kinni pidada, kui ta püüab põgeneda, ei ole tuvastatud tema isikut, ta

võib jätkuvalt toime panna väärtegusid või ta võib väärteomenetlust takistada või sellest

kõrvale hoida. Kuna R. Baum ei püüdnud põgeneda, tema isik oli tuvastatud ning puudus alus

arvata, et ta võib jätkuvalt toime panna väärtegusid või väärteomenetlust takistada või sellest

mingilgi viisil kõrvale hoida, siis on kaebaja jätkuvalt seisukohal, et R. Baum'i puhul

eelnimetatud kinnipidamise alused puudusid.

Vastupidiselt määruses märgitule ei käitunud R. Baum vaenulikult. R. Baum kinnitas

korduvalt, et on menetleja määratud ajal alati valmis ilmuma juhtunu kohta täpsemaid ütlusi

andma. Arvestades, et teda kuulda ei võetud ja teatati, et tema suhtes kohaldatakse

kinnipidamist, on mõistetav, et R. Baum võis lõpuks olla ärritunud.

Väär on määruses toodud järeldus, et R. Baum rõhutas oma autoriteeti. R. Baum üritas

kohtuvälisele menetlejale selgitada, et seoses töökohustustega peab ta järgmisel päeval

kindlasti tööl olema. Tema kui OÜ Morobell juhatuse liikme ja ainsa esindusõigust omava

isiku kinnipidamine häirib oluliselt ettevõtte majandustegevust. Siin ei olnud tegemist mitte

autoriteedi rõhutamise vaid faktiliste asjaolude kirjeldusega. Nimelt oli OÜ-l Morobell

Paldiski sadamas laev laadimisel ning kuna keegi teine ei saanud vajalikele dokumentidele

alla

kirjutada,

pidi

R. Baum

kindlasti

vormistama

järgmisel

päeval

laeva

laadimisdokumendid.

Nõustuda ei saa ka määruses esitatud väitega, et R. Baum asukohta Haapsalus polnud

võimalik kindlaks teha. R. Baum selgitas menetlejale, kus ta ööbib ning lisas ka seda, et tal on

öömajal külalised. Muu hulgas kinnitas R. Baum, et ta omab ning juhatab Haapsalus juba

kümme aastat ettevõtet, kus töötab ligi sada inimest. Seega menetleja kahtlus nagu ta võiks

menetlusest kõrvale hoiduda on ebamõistlik ja põhjendamatu.

Vaatamata sellele toimetati R. Baum arestimajja. Arestimajast vabastamise õiendist nähtub, et

isik viibis Lääne Prefektuuri arestimajas 21.11.2010. a. kella 03.30-st kuni 21.15-ni, s.o ligi

18 tundi. Kaevatavas määruses on viidatud, et kinnipidamise aja ebamõistliku pikkuse

hindamisel võib lähtuda järgmistest kriteeriumitest: asja keerukus, kaebaja käitumine,

kohtuvälise menetleja käitumine ja selle olulisus, mis on kaebaja jaoks konkreetses

menetluses kaalul. Siinjuures on õigesti leitud, et antud juhul ei olnud tegemist keeruka süüteo

menetlemisega, kuna kannatanud esitasid väärteoteate, mis sisaldas KarS § 218 nimetatud

tunnuseid ja osundasid konkreetsele isikule, kes väärteo oli toime pannud. Küll aga ei saa

nõustuda määruses esitatud seisukohaga R. Baum'i käitumisele ning tema suhtes

menetlustoimingute läbiviimise võimatusele.

Samuti ei saa nõustuda kohtuvälise menetleja juhi järeldusega, mille kohaselt oli R. Baum'i

kinnipidamise aja pikkus tingitud sellest, et isik jäi kohe peale arestimajja paigutamist

magama ning arvestades tema seisundit ei olnud võimalik temaga menetlustoiminguid läbi

viia. Asja materjalides puuduvad igasugused viited sellisele joobele, mis oleks mingilgi viisil

takistanud isikuga suhtlemist. Arvestades arestimaja tingimusi ning R. Baum'i seisundit ja

korduvaid katseid selgitada tema kinnipidamise ebamõistlikkust, on menetleja väide R.

Baum'i magama jäämise ning menetlustoimingute läbiviimise võimatuse osas ümber lükatud.

Isegi kui eeldada, et öösel oli vajalike menetlustoimingute läbiviimine mingil põhjusel

võimatu, siis jääb endiselt selgusetuks, miks toimus R. Baum ülekuulamine alles kell 21.05

kuni 21.20 järgmisel õhtul. Kohtuvälise menetleja juht on määruses toonud põhjenduseks, et

kella 13.00 ajal oli arestimajas lõuna, mis kestis kuni 14.00 ning umbes kella 16 paiku

toimetati R. Baum'iga fotografeerimine, daktüloskopeerimine ja DNA proovi võtmine.

Nimetatud asjaoludest aga ei selgu, miks ei kuulatud R. Baum'i üle kohe hommikul.

Menetlusalune isik kinnitab, et ta oli ärkvel kohe hommikul. Veelgi enam, arestimaja

dokumentides peaks kajastuma, et varahommikul toimus R. Baumi ümberpaigutamine ühest

kambrist teise, mis kinnitab, et ta oli ärkvel ja temaga oleks koheselt saanud läbi viia vajalikke

menetlustoiminguid.

Arvestada

tuleb

sedagi,

et

R. Baumi

fotografeerimise,

daktüloskopeerimise ja temalt DNA proovi võtmise on kohtuvälise menetleja juht tunnistanud

õigusvastaseks, mistõttu nimetatud toimingute tegemine kinnipidamise ebamõistlikult pika

kestvuse väljatoomisel asjakohane ei ole.

Isikult vabaduse võtmine on üks olulisemaid põhiõiguse riiveid, mis võib olla õigustatud vaid

vältimatutel juhtudel. Kaebaja on seisukohal, et antud juhul R. Baum'i kinnipidamist ning

eelkõige kinnipidamise kestvust õigustavad asjaolud puuduvad. R. Baum kinnipidamine kogu

öö ja järgneva päeva jooksul ei taganud mingilgi viisil menetluse eesmärke.

Lisaks eelnevale on R. Baum terviseandmete avaldamisega kolmandatele isikutele rikutud

tema õigust eraelule ning eiratud arestimaja sisekorraeeskirja. Tervist puudutava

informatsiooni näol on tegemist äärmiselt isikliku teabega, mille avaldamiseks peab isikule

olema tagatud privaatsus. Arestimaja sisekorraeeskirja § 7 lg 2 kohaselt teostab

tervishoiutöötaja arestimajja vastuvõetava kinnipeetu tervisekontrolli ja küsitleb kinnipeetut

tema terviseseisundi kohta. Tervisekontrolli ning vestlust kinnipeetu tervisliku seisundi kohta

viiakse läbi eraldi ruumis, milles samal ajal ei viibi teisi isikuid.

Käesoleval juhul nimetatud nõuetest kinni peetud ei ole. Esiteks teostati R. Baum

tervisekontroll mitte arestimajja vastuvõtmisel vaid vahetult enne vabastamist. Seetõttu jääb

arusaamatuks, mis oli R. Baum tervisekontrolli eesmärk ning kaebaja leiab, et nimetatud

andmete kogumiseks puudus õiguslik alus. Siinjuures tuleb märkida, et kohtuvälise menetleja

juht on määruses tuvastanud, et R. Baum küsitlemine toimus arestimaja spetsialisti tööruumis,

kus viibisid juures ka politseiametnikud. Arvestades arestimaja sisekorra eeskirjas kinnitatud

nõudeid on kohtuvälise menetleja juht juba tunnistanud R. Baum õiguste rikkumist.

Täiendavalt tuleb aga lisada, et määruses esitatud väide justkui küsitlemine oleks toimunud

arestimaja spetsialisti tööruumis on ekslik. Tegelikkuses toimus R. Baum küsitlemine

arestimaja koridoris, mistõttu oli vastav informatsioon kuulda kõikidele lähedal olevates

arestikambrites viibinud isikutele.

Asjakohatu on määruses esitatud etteheide, et kaebuses ei ole täpsustatud, kelle

juuresviibimine R. Baum häiris. Kuivõrd R. Baumil puudub täpne ülevaade tema küsitlemise

hetkel arestikambrites viibinud kõrvalistest isikutest, siis on võimatu esitada täpset nimekirja,

kellele R. Baum tervist puudutavad andmed teatavaks said. Väär on ka kohtuvälise menetleja

juhi seisukoht, et R. Baum avaldas tervise kohta käivad andmed vabatahtlikult. R. Baum

vastas nimetatud küsimustele vaid seetõttu, et vastasel korral ähvardati teda mitte vabastada.

Kaebaja ei nõustu ka kõikide määruses esitatud põhjendustega osas, milles kaebus rahuldati.

Selgitus, et politseiametnikud ei võimaldanud R. Baumile päeva jooksul ühte telefonikõnet

tingituna ajapuudusest, ei ole usutav. R. Baum palus võimalust helistada alates

hommikusöögist. Korrapidaja ei käinud väljakutsetel. Tal oli võimalus helistamist lubada,

kuid sellest lihtsalt keelduti. Õigus oma kinnipidamisest lähedasi teavitada on põhiõigus, mida

on kinnitatud ka põhiseaduses. Ajapuududusega ei ole võimalik nimetatud õigusest

ilmajätmist õigustada.

Kuivõrd R. Baumil helistada ei võimaldatud ning tema kadumine oli äärmiselt ebatavaline,

hakkasid nii R. Baumi abikaasa, OÜ Morobell teine juhatuse liige A. S. ning mitmed tuttavad

R. Baumi otsima. E. L. (telefonilt *) helistas korduvalt ka politseisse ning palus kasutada

positsioneerimise võimalust. Teiste seas rääkis E. L. Haapsalu korrapidajaga, kes kinnitas, et

R. Baumi Haapsalu arestimajas ei ole. Tegemist on ilmselgelt tahtlikult edastatud

väärinformatsiooniga. Korrapidajal peab olema ülevaade arestimajas viibinud isikutest.

Nimetatud asjaolule on tähelepanu juhitaud ka esialgses kaebuses, kuid kohtuvälise menetleja

juht ei ole määruses vastavaid etteheiteid puudutanud ning nende kohta seisukohta võtnud. R.

Baumi lähedastele kohtuvälise menetleja tegevusetusest tingitud ebameeldivuste tõenduseks

on käesolevale kaebusele lisatud A. S. ja E. L. seletuskirjad (lisad 4 ja 5). 14. Kaebaja ei

nõustu ka põhjendusega, et R. Baumi fotografeerimine, daktüloskopeerimine ja DNA-proovi

võtmine oli eksituse tagajärg. R. Baum seadis toimingu õiguspärasuse kahtluse alla ning küsis

menetlejalt, mis seaduse alusel seda tehakse. Arestimaja sisekorraeeskirja näol on tegemist

politsei igapäevast tööd puudutava õigusaktiga, mille tundmine on politseiametnikele

kohustuslik. Oma töös sagedalt kokkupuutuva toimingu lubatavatuse mittetundmine ei saa

olla eksitusega seletatav. Kohtuvälise menetleja juhile esitatud kaebuses taotles kaebuse

esitaja seadusvastaselt kogutud andmete kõrvaldamist riiklikest registritest. Kuivõrd on

selgunud, et vastavaid andmeid ei ole registritele edastatud, palub kaebuse esitaja kogutud

andmed - fotod, sõrmejäljed ja DNA-proov - hävitada.

Eeltoodud põhjustel ning lähtudes VTMS S 78 lg 1, § 78 lg 2 p 1, § 79 lg 3 p 1 ja 2 ning arvestades,

et õiguste rikkumise kõrvaldamine on võimalik vaid osaliselt paluti:

1.tühistada kohtuvälise menetleja juhi 07.12.2010. a määrus osas, millega jäeti Raivo Baum

kaebus rahuldamata;

2.tunnistada, et Raivo Baum kinnipidamisel rikuti tema õigust isikupuutumatusele ning et

kinnipidamise aeg oli ebamõistlikult pikk;

3.tunnistada õigusvastaseks terviseandmete avaldamine kolmandatele isikutele, kuna sellega rikuti

tema puutumatust eraelule ning kõrvaldada saadud teave riiklikest registritest;

4.hävitada kinnipidamise ajal õigusvastaselt saadud fotod, sõrmejäljed ja DNA-proov.

KOHTU SEISUKOHT

VTMS § 78 lg 1 sätestab, et kui isik ei nõustu kohtuvälise menetleja tegevuse peale esitatud

kaebust lahendades tehtud määrusega ja vaidlustatakse kohtuvälise menetleja tegevust,

millega on rikutud isiku õigusi ja vabadusi, on isikul õigus esitada kaebus maakohtule. VTMS

§ 79 lg 2 kohaselt vaatab maakohtunik kaebuse läbi kirjalikus menetluses kaebuse piires ja

selle isiku suhtes, kelle suhtes see on esitatud.

Põhiseaduse § 20 sätestab, et igaühel on õigus vabadusele ja isikupuutumatusele. Vabaduse

võib võtta ainult seaduses sätestatud korras. Kohtuvälise menetleja juhi määruses on leitud, et

R.Baum kinnipidamine VTMS § 44 lg 1 p 3 ja 4 alusel oli põhjendatud. VTMS § 44 lg 1 p 3

ja 4 lubavad kuni 48 tundi kinni pidada isikut, kelle kohta on põhjendatult alust arvata, et ta

on toime pannud väärteo ja ta võib jätkuvalt toime panna väärtegusid või ta võib

väärteomenetlust takistada või sellest kõrvale hoida.

Kohus leiab, et 06.12.2010 määruses toodud põhjendused ei kinnita, et 21.11.2010 oleks

esinenud VTMS § 44 lg 1 p 3 ja 4 sätestatud alused R.Baum kinnipidamiseks.

Kohtuvälise menetleja määruses on korduvalt leitud, et R.Baum oli 21.11.2010

alkoholijoobes. Kohus leiab, et kuna see väide on korduvalt määruse põhjenduseks toodud,

siis tuleb kõigepealt tuvastada, kas käesolevas väärteomaterjalides leidub tõendeid, mis

kinnitaks, et R.Baum oli alkoholijoobes. Väärteotoimikus tl 6 on joobeseisundi tuvastamise

protokoll, mis on koostatud 21.11.2010. Isiku joobeseisundi kontrollimise ja tuvastamise

reeglid on sätestatud Politsei- ja piirivalve seaduse § 722-26. Kohus leiab, et käesoleval juhul

on kohtuväline menetleja tuvastanud R.Baum`il ilmsed joobeseisundi tunnused, kuid Politsei-

ja piirivalveseaduse § 7-24 lg 1 sätestatud toimingud, et kontrollida ja tuvastada isikul

esinevat alkoholijoovet, R.Baum`iga teostatud ei ole. Seega ei ole käesolevas väärteoasjas

tuvastatud R.Baumil esinenud alkoholijoovet seaduses sätestatud korras ja määruses korduvalt

toodud põhjendus, et menetlust takistas või isiku kinnipidamist põhjustas R.Baum

alkoholijoove, ei ole põhjendatud.

Määruses on leitud, et tuvastatud oli KarS § 218 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemine

- tegu pandi toime öisel ajal, R.Baumile viidati kui teo toimepanijale, sõidukil oli vigastus

tekitatud. Seejärel leitakse, et arvestades R.Baum käitumist, oli alust arvata, et ta võib jätkata

sarnaste süütegude toimepanemist ning isik otsustati kinni pidada. Samuti leitakse, et

kinnipidamise aluseks oli väärteomenetluse takistamise ja kõrvalehoidmise võimalus, mis

tulenes R.Baumi käitumisest ja suhtumisest toimepandusse. Määruses eespool kirjeldatakse,

et R.Baum politseiametnikega suheldes käitus vaenulikult, leides, et teda on alusetult

süüdistatud ning politsei võtab tänavalt suvalise inimese kaasa. Politseiametnikud tuvastasid

visuaalsel vaatlusel R.Baumil joobeseisundile viitavad tunnused.

Kohus leiab, et kohtuvälise menetleja juhi 06.12.2010 määruses toodud asjaolud ei kinnita

VTMS § 44 lg 1 p 3 ja 4 esinenud kinnipidamise aluseid. Kohtuvälise menetleja määruses on

põhjendatud VTMS § 44 lg 1 p 3 ja 4 sätestatud kinnipidamise aluste esinemist just R.Baum

käitumise ja suhtumise tõttu. Kohtule jääb täiesti arusaamatuks, milles seisnes R.Baum selline

käitumine, mis andis alust arvata, et R.Baum võib jätkata väärtegude toimepanemist.

Määruses on kirjas, et R.Baum käitus politseinike suhtes vaenulikult – leides, et teda on

alusetult süüdistatud. Kohus leiab, et asjaolu, et R.Baum kohapeal ei tunnistanud

politseinikele väärteo toimepanemist, ei anna alust tema kinnipidamiseks. See, et isik ei

tunnista väärteo toimepanemist, on tema põhiseaduslik õigus, sest Põhiseaduse § 22 sätestab,

et kedagi ei tohi sundida tunnistama iseenda vastu.

Väärteoasja materjalide juures ei ole ühtki tõendit selle kohta, et R.Baum oleks jätkanud või

proovinud jätkata õigusrikkumiste toimepanekut (VTMS § 44 lg 1 p 3). Vastupidi, määruses

on kirjas, et R.Baum lahkus sündmuskohalt. Samuti leiab kohus, et ka VTMS § 44 lg 1 p 4

sätestatud kinnipidamise alust R.Baum suhtes ei esinenud – sisuliselt on kohtuvälise

menetleja juhi määruses leitud, et R.Baum käitumisest ja suhtumisest tulenes, et ta võib

väärteomenetlust takistada ja kõrvale hoida. Kohus andis juba eelpool sellele põhjendusele

hinnangu. Samuti leiab kohus, et seadus ei ole sätestanud, et kui isik paneb väärteo toime

öösel, siis võib teda kinni pidada, selliseid erandeid seadus välja ei too ja seega isiku

kinnipidamisel lihtsalt fakt, et väärtegu pandi toime öösel, ei oma mingit tähtsust.

Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kohtuvälise menetleja määrus osas, milles on leitud, et

R.Baum kinnipidamine VTMS § 44 lg 1 p 3, 4 alusel oli põhjendatud, tuleb tühistada ning

kaebaja taotlus tuleb rahuldada ja tunnistada, et R.Baum kinnipidamisel 21.11.2010

rikuti tema õigust vabadusele ja isikupuutumatust, s.t, et VTMS § 44 lg 1 p 3 ja 4

sätestatud kinnipidamise alused puudusid.

Kuna kohus leidis, et R.Baum kinnipidamine VTMS § 44 lg 1 p 3 ja 4 alusel ei olnud

põhjendatud, siis on selge, et ka kinnipidamise kestus oli liiga pikk. Lisaks viitab kohus

siinjuures VTMS § 44 lg 2 p 2 – isiku kinnipidamise korral võetakse temalt viivitamatult

ütlused väärteo toimepanemise kohta ning koostatakse isiku kinnipidamise protokoll.

R.Baum`ilt on võetud ütlused s.t isik on üle kuulatud 17 ja pool tundi peale kinnipidamist,

mida ei saa mitte mingisugusel põhjusel pidada viivitamatuks ütluste võtmiseks.

Määruses on kirjas rida põhjendusi, miks oli põhjendatud R.Baum nii pikaajaline

kinnipidamine. Jällegi on viide, et R.Baum oli alkoholijoobes, kuid tõendeid selle kohta

väärteoasjas ei ole. Ei olnud võimalik kontrollida R.Baum Haapsalus viibimise asukoha

kohta. Asjaolu, et isik ei ela selles linnas või maakonnas, kus on toime pandud talle süüks

arvatav väärtegu, ei ole mitte mingil juhul isiku kinnipidamise aluseks ega saa olla põhjuseks,

et teda pikemalt kinni peetakse. R.Baum kinnipidamise protokollist nähtavalt oli menetlejale

teada isik ja tema elukoha aadress. Miks oli selle väärteoasja menetlemisel oluline ka R.Baum

Haapsalus viibimise koht, ei ole arusaadav. Samuti on põhjenduseks toodud, et ei olnud

võimalik R.Baumilt saada selgitust, miks kannatanud osutasid temale. Esiteks on võimalik

inimeste tegude kohta teavet saada nendelt endalt, seega oleks olnud põhjendatud küsida

kannatanutelt, miks nad viitasid R.Baumile ja teiseks osundab kohus veelkord asjaolule, et

isikul on põhiseaduslik õigus mitte tunnistada iseenda vastu.

Samuti on määruses oleva väide, et R.Baumiga oli politseijaoskonnas võimalik läbi viia vaid

kolm toimingut, põhjendamata. Miks määruses loetletud toimingud oli võimalik läbi viia ja

R.Baum ülekuulamist enam mitte, ei ole aru saada. Nii isiku kinnipidamise protokollis kui

kinnipeetult hoiule võetud esemete nimekiri ja ka joobeseisundi kontrollimise protokollis on

näha, et R.Baum on omakäeliselt kõigile neile dokumentidele midagi kirjutanud. Ka seda, et

ta ei ole midagi rikkunud - mis on ju ka sisuliselt ütluste andmine sündmuse kohta. Miks siis

politsei ei saanud isikut üle kuulata – kuskil ei ole vormistatud dokumenti, millest nähtuks, et

R.Baumi oleks viivitamatult soovitud selles menetluses üle kuulata, kuid mingitel põhjustel

see ei olnud võimalik. Määruses toodud põhjendused puhkepäeva ja politsei töökorralduse

kohta ei kannata mingit kriitikat, sest isiku õigused peavad saama tagatud nii töö- kui

puhkepäeval ja politseil tuleb korraldada töö nii, et isikute põhiseaduses ja seadustes

sätestatud õigused on tagatud. Samuti on viidatud, et R.Baumile tuli mitmel korral selgitada

menetlustoimingute eesmärki ja sisu. Vastavalt VTMS § 5 p 1 kohtuvälise menetleja ülesanne

ongi selgitada isikule menetlustoimingute eesmärki ja tema õigusi ja kohustusi.

Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kohtuvälise menetleja juhi määrus osas, kus on leitud, et

R.Baum kinnipidamine ei olnud ebamõistlikult pikk, tuleb tühistada ja kohus rahuldab

kaebaja taotluse tunnistada, et R.Baum kinnipidamise aeg oli ebamõistlikult pikk.

Kohus leiab, et kuigi kohtuväline menetleja on tunnistanud, et rikutud on R.Baum õigust oma

kinnipidamisest lähedastele teatada, ei saa sellise õiguse rikkumine olla põhjendatud sellega,

et politseiametnik oli hõivatud. Lisaks on arusaamatu, kuidas on võimalik, et terve päeva

jooksul ei leita mahti tagada isikule võimalust teostada põhiseaduses ja seaduses sätestatud

õiguse teostamine. Õigus oma lähedasi kinnipidamisest teavitada, on sätestatud nii

põhiseaduses kui ka VTMS ja kohus kordab veelkord, et politsei peab oma töö korraldama

nii, et isikute põhiõigused oleks tagatud.

Kohus leiab, et kuigi arestimaja sisekorra eeskiri näeb ette, et arestimajja vastuvõetava

kinnipeetu suhtes tuleb teostada tervisekontroll, tuleb selle läbiviimisel järgida rangelt, et

kontrolli käigus ei saaks terviseandmed teatavaks kolmandatele isikutele. Kohus leiab, et just

seetõttu on sätestatud, et tervisekontrolli ja vestlust kinnipeetu tervisliku seisundi kohta

viiakse läbi eraldi ruumis. Määruses on leitud, et R.Baum õigusi tervisekontrolli läbiviimisel

ei ole rikutud, sest küsitlemine toimus arestimaja spetsialisti tööruumis ja juures viibisid vaid

politseiametnikud ja arestimaja spetsilist. Peale selle on põhjendatud, et eelnimetatud isikud

peavad vastavalt ametijuhendile avaldamisele mittekuuluvaid andmeid saladuses hoidma.

Samas ei ole määruses põhjendatud, kui palju politseiametnikke viibis tervisekontrolli juures

ja miks nad pidid seal juures viibima. Tegelikult ei ole väärteoasja materjalide juures mitte

ühtki tõendit, mis näitaks, kus ja kelle juuresolekul on tervisekontroll läbi viidud ning kes

seal juures viibisid. Tl 4 pöördel on esmase tervisekontrolli akt – seal on kirjas vaid, et

tervisekontroll tehti 21.11.2010 Kaev poolt. Kaebuses aga väidetakse, et tervisekontroll viidi

läbi nii, et selle käigus avaldatud andmed olid kuuldavad ka teistele kambrites viibivatele

isikutele. VTMS § 2 ja KrMS § 7 lg 3 alusel leiab kohus, et käesolevas väärteoasjas ei ole

kõrvaldatav kahtlus selle kohta, et tervisekontroll oleks läbi viidud nii, et R.Baum

terviseandmed ei saanud teatavaks kolmandatele isikutele. Seega rikuti R.Baum

tervisekontrolli läbiviimisel tema eraelu puutumatust.

Kaebuses taotletakse ka tervisekontrolli käigus saadud terviseandmete kustutamist riiklikest

registritest. Kohtuvälise menetleja määruses on kirjas, et tervisekontrolli akt säilitatakse kinni

peetud isiku kohta koostatuid toimikus politseiasutuses ning selles sisalduvaid andmeid ei

kanta registrisse. R.Baum oli kinni peetud ja arestikambrisse paigutatud. Selliste isikute

suhtes tuleb vastavalt arestimaja sisekorraeeskirjale läbi viia tervisekontroll. Kohus leiab, et

kuna R.Baum reaalselt viibis kinnipeetuna arestikambris, siis andmed tema tervisekontrolli

kohta kuuluvad tema kinnipidamise toimiku juurde ja neid ei tule hävitada vastavast

toimikust. Mingitesse muudesse riiklikesse registritesse neid ei kanta ja seetõttu ei ole neid

võimalik ka kõrvaldada.

Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et kohtuvälise menetleja juhi määrus osas, kus on leitud, et

R.Baum tervisekontrolli läbiviimine on korraldatud nõuetekohaselt tuleb tühistada ja kohus

rahuldab

kaebaja

taotluse

tunnistada

õigusvastaseks

R.Baum

terviseandmete

avaldamine kolmandatele isikutel. Jätta rahuldamata kaebuse esitaja taotlus

terviseandmete kõrvaldamiseks riiklikest registritest.

Kaebuses taotletaks hävitada kinnipidamise ajal õigusvastaselt saadud fotod, sõrmejäljed ja

DNA-proov. Kohtuväline menetleja on oma määruses tunnistanud, et R.Baum`ilt ei olnud

õigus võtta sõrmejälgi, DNA-proovi ega teda fotografeerida. Samuti on määruses kinnitatud,

et muidu kuuluvad kogutud andmed edastamisele EKEI laborisse ja registrisse, kuid antud

juhul on see tegevus peatatud ning andmeid EKEI-le ei edastata. Kuna andmed, mis on

saadud R.Baum`ilt, on võetud ilma seadusliku aluseta, tuleb saadud andmed tõepoolest

hävitada.

Lähtudes eeltoodust leiab kohus, et tuleb rahuldada kaebaja taotlus hävitada Raivo

Baum`ilt 21.11.2010 kinnipidamise ajal saadud fotod, sõrmejäljed ja DNA-proov.

VTMS § 191 p 12 kohaselt ei saa esitada määruskaebust kohtuvälise menetleja tegevuse peale

esitatud kaebuse lahendamisel VTMS § 79 kohaselt tehtud kohtu määrusele. VTMS § 199 lg

4 kohaselt kirjalikus menetluses tehtud määrus jõustub selle tegemisest.

Kohus juhindub määruse tegemisel EV Põhiseaduse § 20, § 22, § 26, VTMS § 2, § 44 lg 1 p

3, p 4, § 44 lg 2 p 2, § 79 lg 1, lg 2, lg 3 p 2, lg 5, § 191 p 12, § 199 lg 4, KrMS § 7 lg 3.

/allkiri/

Piia Jaaksoo

Kohtunik

Ärakiri õige