2-22-11812/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

(tagaseljaotsus)

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Määruse tegemise aeg ja koht

06.12.2022 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-11812

Tsiviilasi

Osaühingu Aktiva Finants hagi E. E. vastu

võlanõudes

Tsiviilasja hind

14 305,54 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja

Osaühing

Aktiva

Finants

(10746479),

lepinguline esindaja A. Ž.

Kostja E. E. (xxx)

Menetlustoimingu tegemise viis

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega osaliselt.

2. Välja mõista E. E.ilt Osaühingu Aktiva Finants kasuks põhivõlgnevus 6672,67

eurot, intress 643,30 eurot, sissenõudmiskulud 50,00 eurot ja sissenõutavaks

muutunud viivis 1402,54 eurot.

3. Välja mõista E. E.ilt Osaühingu Aktiva Finants kasuks viivis alates 12.08.2022

kuni põhinõude summas 6672,67 eurot täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses

ettenähtud ulatuses.

4. Jätta Osaühingu Aktiva Finants hagi E. E.i vastu rahuldamata viivise 5003,22

euro osas.

5. Jätta menetluskulud 65% ulatuses E. E.i kanda ja 35% ulatuses Osaühingu

Aktiva Finants kanda.

6. Määrata Osaühingu Aktiva Finants menetluskulude rahalise suurusena

kindlaks 1060 eurot.

7. Mõista E. E.ilt Osaühingu Aktiva Finants kasuks välja menetluskulud summas

689 eurot.

8. Mõista välja E. E.ilt välja mõistetud menetluskuludelt (689 eurot) viivis

menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni

täitmiseni VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

2(4)

9. Tagaseljaotsus on tagatiseta viivitamata täidetav (TsMS § 468 lg 1 p 2).

10. Toimetada tagaseljaotsus kostjale kätte avalikult.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Hageja võib kohtuotsuse peale esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30

päeva jooksul arvates otsuse ärakirja kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul

otsuse avalikult teatavaks tegemisest.

Kostja võib tagaseljaotsusele esitada kaja menetluse taastamiseks tagaseljaotsuse

kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte avalikult,

võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või selle

täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada.

Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele.

Kajalt tuleb tasuda riigilõiv summas, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid mitte

vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Riigilõiv tuleb kostjal tasuda

Rahandusministeeriumi arveldusarvele nr EE571010220229377229 (AS SEB Pank),

nr EE062200221059223099 (Swedbank AS), nr EE221700017003510302 (Luminor Bank

AS) või EE567700771003819792 (LHV Pank). Maksekorralduse selgitusse tuleb lisada

tsiviilasja number. Koos kajaga tuleb kohtule esitada andmed riigilõivu tasumise kohta.

Kui menetlusosaline pole oma majandusliku seisu tõttu suuteline riigilõivu tasuma, on tal

õigus taotleda menetlusabi. Menetlusabi taotlemise korral tuleb menetlustoimingu

tegemiseks määratud tähtaja jooksul lisaks menetlusabi taotluse esitamisele teha ka nõutud

menetlustoiming (TsMS § 187 lg 6). Avalduse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või

kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega,

annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist,

kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil.

See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1). Hüvitatavate menetlus-

kulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

ASJAOLUD JA KOHTUOTSUSE SELGITUSED

TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 444 lg 3 alusel jätab kohus käesolevast otsusest

välja kirjeldava ja põhjendava osa. Kohtu hinnangul on hagi selles märgitud asjaolude

õigsuse korral õiguslikult põhjendatud v.a osaliselt viiviste osas.

Hageja nõude aluseks on X OÜ ja kostja vahel 13.05.2019 sõlmitud tarbijakrediidilepingu nr

TL3411812. Nõue on 31.12.2019 loovutatud hagejale.

Kostjale on hagimaterjalid kättetoimetatud teadaande avaldamisega väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

Kuna tüüptingimuse tühisuse tuvastamine on õiguse kohaldamine TsMS § 438 lg 1 järgi, on

tüüptingimuste kehtivuse kontrollimine kohtu kohustus. Kui kohtu ees on vaidlus

tüüptingimuste üle, peab kohus kontrollima tüüptingimuste kehtivust ka siis, kui pooled ise

ei ole sellele tuginenud (vt Riigikohtu 30.10.2013 otsus 3-2-1-106-13 p 24).

Ebaproportsionaalselt suure viivise või leppetrahvi nõude kokkuleppimine tüüptingimustes

toob kaasa kokkuleppe tühisuse ja võimaluse nõuda viivist vaid seaduses sätestatud ulatuses

ja eeldustel (vt Riigikohtu 10.05.2016 otsus 3-2-1-25-16 p 13). Viidatud Riigikohtu lahendi

3(4)

kohaselt tuleks eelduslikult hinnata VÕS § 42 lg 3 p 5 ja § 42 lg 1 järgi tühiseks vähemalt

selline tarbijaga sõlmitud viivisekokkulepe, kus kokkulepitud viivisemäär ületab

kolmekordset seadusjärgset viivisemäära. Sellises suurusjärgus lepinguline viivisemäär

kajastab kohast proportsiooni seadusjärgse viivisemäära suhtes ning täidab oma eesmärgi,

kahjustamata tarbijat ebamõistlikult.

Käesolevas asjas leppisid pooled kokku viivisemääras 0,1% päevas. Kuna seadusjärgne

viivisemäär oli laenulepingu sõlmimise ajal 8% aastas (0,022% päevas), siis ületab kostjaga

kokku lepitud viivise määr seadusjärgset viivisemäära enam kui kolmekordselt. Tegemist on

seega eelduslikult tühise tingimusega.

Kohus selgitab, et tarbijakrediidilepingu regulatsioon erineb tunduvalt tavalise laenulepingu

regulatsioonist. Selle põhjus on tarbija kui õiguskäibes nõrgema poole õiguste suurema

kaitsmise vajadus. Tarbijakrediidilepingut puudutavates vaidlustes tuleb kohtutel seega eriti

tähelepanelikult kontrollida seadusest tulenevate nõuete täitmist (vt Riigikohtu 03.06.2020

otsus 2-17-7502 p 13). Seadusandja eesmärk on olnud tarbijate kaitsmine.

Kuna lepingust tulenev viivisemäär ületab kolmekordset seadusjärgset viivisemäära, on

poolte kokkulepe viivisemäära kohta tühine ja hagejal on võimalik nõuda kostjalt viivise

väljamõistmist seadusjärgses määras vastavalt üksnes VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatule. Seega on hageja sissenõutavaks muutunud viivise nõue hageja nõutud perioodi

26.12.2019 - 11.08.2022 eest 1402,54 eurot (6672,67 × 0,022% × 960). Hageja viivisenõue

jääb 5003,22 euro ulatuses rahuldamata (6405,76– 1402,54).

Menetluskulud

Kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173

lg 1). Menetluskulud kannab see menetluspool, kelle kahjuks otsus tehakse (TsMS § 162

lg 1). Hageja kannab menetluskulud ise, kui kostja võtab hagi kohe õigeks ning kui kostja ei

ole oma käitumisega andnud põhjust hagi esitamiseks (TsMS § 168 lg 6). Kohus teeb otsuse

kostja kahjuks. Seetõttu jätab kohus TsMS 162 lg 1 alusel menetluskulud kostja kanda.

TsMS 163 lg 1 kohaselt hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud

võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega

või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Võttes arvesse, et kohus

rahuldab hagi ulatuses, mis oleks vastanud hagihinnale 9 302,32 eurot, so ca 65%

hagihinnast, jätab kohus menetluskulud 65% ulatuses kostja kanda ning 35% ulatuses hageja

kanda.

Menetluskulude rahaline suurus määratakse kindlaks menetluskulude jaotuse alusel

põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 174 lg 1). Hageja palub mõista kostjalt

menetluskuluna välja riigilõivu 910 eurot ja lepingulise esindaja kulu 480 eurot (4 t x 120

eurot/t + käibemaks).

TsMS § 138 lg-test 1, 2 ning TsMS § 139 lg-st 2 lähtuvalt on põhjendatud hageja

menetluskuluna tasutud riigilõiv 910 eurot.

Kohtuväline kulu on TsMS § 144 p 1 alusel menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud.

TsMS § 175 lg 1 alusel mõistab kohus lepingulise esindaja kulud välja põhjendatud ja

vajalikus ulatuses. Hageja lepingulise esindaja tunnitasu 120 eurot tund (ilma käibemaksuta)

ei pea kohus põhjendatuks. Võttes arvesse kujunenud kohtupraktikat, käesoleva asja sisu ja

mahtu peab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud tunnitasu suuruseks 100 eurot/1

tund (käibemaksuta).

Esindajal kulus järgnevatele toimingutele 4 tundi: täiendavate alusdokumentidega tutvumine

ja nende analüüs; hagiavalduse ettevalmistamine ja koostamine; lisade kogumine ja

4(4)

komplekteerimine; dokumentide esitamine kohtule. Kohus peab ajakulu põhjendatuks kokku

1,5 tunni ulatuses. Kohus leiab, et käesoleva tsiviilasja keerukusaste ja maht ei ole sellised,

mis õigustaksid hageja lepingulise esindaja kulude taotletud suuruses välja mõistmist. Hageja

lepingulise esindaja sisuline õigusabi on piirdunud eelkõige hagiavalduse koostamise ning

selle kohtusse esitamisega. Kohus on seisukohal, et antud juhul saab põhjendatud ajakuluks

hagiavalduse koostamisele (sh materjalidega tutvumisele ja lisade komplekteerimisele)

lugeda 1,5 tundi.

Seega on hageja põhjendatud menetluskuluks 1060 eurot (910 + 150).

Vastavalt menetluskulude jaotusele mõistab kohus kostjalt hageja kasuks välja menetluskulu

689 eurot (1060x65%).

TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku

avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest

alates kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik