3-22-424/14 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

6. detsember 2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-424

Haldusasi

Xi kaebus Eesti Töötukassa 02.12.2021 otsuse nr

TVH/21/048688

ja

07.02.2022

otsuse

nr

VO/22/2

tühistamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Eesti Töötukassa, volitatud esindajad Kaire Liiv

ja Pille Tommingas

Asja läbivaatamine

28.11.2022 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Tagastada Eesti Töötukassale 21.03.2022 esitatud lisad 4, 5, 8 ja 10.

2. Tagastada Xile 17.02.2022 esitatud lisad „X_vaideotsus“, „Otsus-TVH--21--026552“,

„Otsus-TVT--20--054572“, „Otsus-TVT--21--033179“, „Otsus-TVT--21--062519“, „TVH-

-18--002521“, „TVT--18--003139“ ja „Tähtaja_pikendamise_teade“.

3. Jätta Xi kaebus rahuldamata.

4. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 05.01.2023 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse

päeva

jooksul

apellatsioonkaebuse

menetlusosalisele

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui

14 päeva (HKMS § 184).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Tallinna Ringkonnakohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei

peata menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse kaebaja nimi tähemärkidega.

3-22-424

2(17)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) esitas 25.10.2021 Eesti Töötukassale (vastustaja) töövõime hindamise

taotluse1.

2. Vastustaja leidis 02.12.2021 otsuses nr TVH/21/0486882, et kaebaja töövõime ei ole

vähenenud. Kaebajal on mõõdukas tegutsemispiirang liikumise valdkonnas, mille põhjuseks on

toitumishaigused, kõrgvererõhkhaigused, liigeste haigusseisundid. Kaebaja kirjeldatud

piiranguid teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas on hinnatud koos abivahendi

(prillid) kasutamisega ning sellest lähtuvalt ei ole tegutsemisvõime piiratud. Kaebaja kirjeldatud

piiranguid ravimite kõrvaltoimete osas, teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud

piirangud on arvestatud liikumise valdkonda hinnates. Kaebajal on piiratud liikumine valu tõttu

vasemas põlves. Valu intensiivsus on koormusest sõltuv. Aeg-ajalt on isikul tunne, et põlv läheb

alt ära, mistõttu esineb piirang ohutul ringiliikumisel. Treppidest liikumisel põlvevalu süveneb,

kaebaja vajab toetumist trepi käsipuule. Sundasendit pikalt isik säilitada ei suuda, kuna valu

vasemas põlves süveneb. Peab vahepeal asendit vahetama, siis on kergem. Kummardamine on

valu tõttu raske. Öösel vajab isik asendi vahetust. Järsul asendi vahetamisel esineb peapööritust.

Vererõhk on kõrge. Kaebajal esineb rasvade ainevahetuse häire, mis lisab koormust

põlveliigestele. Kuigi kaebajal esineb piirang eelnimetatud valdkonnas ja tegevustes, ei mõjuta

need tema töövõimet ulatuses, mis takistaks töötamist.

3. Kaebaja esitas 02.12.2021 otsuse peale 31.12.2021 vaide3.

4. Vastustaja jättis 07.02.2022 vaideotsusega nr VO/22/24 vaide rahuldamata. Põhjendused:

4.1. Eksperdiarvamuse koostanud AS-i Põhja-Eesti Taastusravikeskus ekspertarst (TTO

ekspertarst) analüüsis vaidemenetluses veelkord kaebaja terviseandmeid, sh vaides kirjeldatud

asjaolusid, ja jäi oma esialgse eksperdiarvamuse juurde. Lisaks hindas kaebaja taotlust,

terviseandmeid, vaides kirjeldatud asjaolusid ja TTO eksperdiarvamust vastustaja töövõime

hindamise ekspertarst, kes leidis, et eksperdiarvamus on põhjendatud.

4.2. TTO ekspertarst selgitas, et tervise infosüsteemi (TIS) andmetel on kaebaja vasemas põlves

tegemist meniski vana rebendiga, probleemi lahendav operatiivne ravi on planeeritud

17.01.2022. Kaebaja saab liikuda ilma abivahendita. Kaebajale ei ole retseptikeskuse andmetel

ordineeritud regulaarseid tõhusamaid valuravimeid. Vererõhk on kõrge. Kaebaja on hakanud

regulaarselt ravimeid tarvitama alates 2021. a oktoobrist. TIS-is puuduvad sissekanded

vererõhuväärtuste kohta ravi foonil. Kaebaja kehamassiindeks on 40. Seetõttu on piirang

liikumisel eri tasapindadel hinnatud mõõdukaks. Piirang ohutul ringiliikumisel on hinnatud

kergeks, kuna 11.10.2021 MRT alusel on mediaalse meniski rebend, mis võib mingil määral

piirata ohutut ringiliikumist. 17.01.2022 on objektiivselt liiges stabiilne. Isegi kui

operatsioonieelselt võis ebastabiilsus olla tunnetatav, ei ole seda käesolevalt võimalik väita.

Kaebajal ei ole kompenseerimata nägemispiirangut ega kuulmispiirangut, mis võiks takistada

ohutut ringiliikumist. Piirang seismisel ja istumisel on kerge. Kaebaja suudab kehaasendit

säilitada ja vahetada ilma abivahendit kasutamata. Nii puusaliigestes kui ka põlveliigestes on

tegemist I astme artroosiga. TIS-i andmed ei kinnita meniski kahjustusest sellist vasema põlve

funktsioonihäiret, mis piiraks pikemat sundasendi säilitamist. Kaebaja kirjeldatud liikumisega

seotud muid piiranguid on arvestatud eeltoodud võtmetegevuste hindamisel. Kaebaja

kirjeldatud piirangud teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkonnas on kompenseeritud ega

1 Vastustaja vastuse lisa 1.

2 Kaebuse lisa „Otsus-TVH--21--048688“.

3 Kaebuse lisa „Eesti Töötukassale 1“.

4 Kaebuse lisa „X_vaideotsus“.

3-22-424

3(17)

mõjuta töövõimet. Nägemispiirang on prillidega kompenseeritud. Vererõhk on korrapärase

ravimikasutusega korrigeeritav. Kaebus kohinale kõrvades vajab täpsustamist, kuid

olemasolevatel andmetel pole hinnatav töövõimet mõjutava piiranguna. Kaebaja kirjeldatud

piiranguid teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas (piirang sundasendi säilitamisel) on

hinnatud liikumise valdkonnas. Kaebaja kirjeldatud piiranguid ravimite kõrvaltoime osas on

arvestatud liikumise valdkonda hinnates. Teistes kehalise ja vaimse võimekuse valdkondades

ei ole kaebaja piiranguid kirjeldanud ning terviseandmetel neis töövõimet püsivalt mõjutavaid

piiranguid ei esine. TTO ekspertarst hindas kaebaja jätkuvalt töövõimeliseks.

4.3. 18.01.2022 päevaravi epikriis ei anna alust hinnanguid muuta. Selle kohaselt on kaebaja

koormuse piirang ca 4 nädalat, vajalik on liikumisravi, eelduslikult püsivad piirangud

vähenevad oluliselt. Valuravi ei ole vajanud. Tegemist on piiranguid vähendava suunitlusega

tehtud kirurgilise protseduuriga. Liikumise valdkonnas on eelnevalt hinnatud kuni mõõdukas

piirang, mis tingib töötingimuste valiku, mitte üldise püsiva töövõime vähenemise. Piirang võib

ravi foonil väheneda.

4.4. Eeltoodu põhjal ei esine TIS-is olemasolevatel andmetel kaebajal vähemalt hetkel sellist

seisundit, mis piiraks püsivalt tema töövõimet ja takistaks töötamist. Objektiivsed

terviseandmed ei kinnita kaebaja enesehinnangulisi kaebusi määral, mis vähendaksid püsivalt

töövõimet. Kaebaja terviseseisundist tulenevad tegutsemise ja osalemise piirangud ei ole

sellised, mille tõttu kaebaja töötamine oleks üldse või osaliselt takistatud. Kaebaja

terviseseisund mõjutab küll tema igapäevaelu tegemisi, kuid see ei too veel kaasa töövõime

täielikku kadu. Töövõime hindamisel võetakse arvesse isiku üldist töövõimet tööturul, mitte ei

arvestata ainult konkreetsele ametikohale sobivusega. Hindamisel võetakse arvesse kõiki

võimalikke töötamise valdkondi ja seda, et sobimatuid töövõtteid ja -tingimusi on võimalik

vältida. Töövõime toetamiseks on vajalik füsioteraapia. Kui kaebaja töövõime edaspidi oluliselt

muutub ja seda kinnitavad ka TIS-is olemasolevad või muul moel tõendatavad terviseandmed,

on tal võimalik esitada uus töövõime hindamise taotlus.

5. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis menetlusse vastustaja

02.12.2021 otsuse ja 07.02.2022 vaideotsuse tühistamise nõuetes. Põhjendused:

5.1. Ekspert oleks pidanud kaebajat nägema. Kaebaja korduvatele nõudmistele rääkida

hinnangu andnud eksperdiga on keeldutud. Isegi ekspertarsti nime kaebajale ei avaldata.

5.2. Kaebaja on olnud tööotsijana arvel üle aasta ja selle aja jooksul on tulnud talle

2 tööpakkumist, mis olid vastuvõetamatud ja alandavad, sest kaebajal on liikumist raskendav

olukord. Kaebajale pakuti betoonivalaja ning lao- ja transporttöölise töökohta.

5.3. Kaebajal oli 17.01.2022 kolmas põlveoperatsioon, millest ta ei ole taastunud, see võtab

aega umbes pool aastat. Vastustaja helistas 11.02.2022 ja soovis, et kaebaja naaseks kohe

tööturule, millest kaebaja pidi keelduma. Seejärel arvati kaebaja tööotsijate hulgast välja. See

tähendab, et arstiabi on kaebajale tasuline ja ravimid kallimad. Kaebajal on kõrgvererõhutõbi ja

tal puudub sissetulek, seetõttu on selle haiguse kontrolli all hoidmine raskendatud ja tervis on

oluliselt halvenenud. Kõik eelnevad vastustaja otsused olid ebaõiglased, mida näitab kaebajale

kolmanda operatsiooni tegemine, sest tervet inimest ei opereerita. Viimati määrati kaebajale

töövõimetoetus 16.01.2018 otsusega 3 aastaks. Kaebaja on saanud töövõimetoetust kokku

10 aastat. See lõpetati 2021. a. Tervise uuringutest on näha, et 10 aastaga on kaebaja tervis

oluliselt halvenenud ja liigesed osaliselt kulunud, mis tekitavad pidevalt valu ja liikumine on

piiratud. Kaebaja tervis vajab jätkuvalt uuringuid. Ravikindlustuse puudumise tõttu on kaebaja

elu ohtu seatud.

3-22-424

4(17)

5.4. Kirurg dr Jaan Tepp on selgitanud, et menisk ei taastu kunagi ja iga operatsiooniga kaotab

menisk oma funktsionaalsuselt 20%. Seega on kaebaja põlv juba 60% töövõimetu. Kaebajat

opereerinud

kirurg

ei

soovitanud

kaebajal

veel

plastikpõlveliigest

paigaldada.

Ravikindlustuseta ei oleks kaebaja seda ka võimeline tegema.

5.5. Kaebaja soovib, et vastustaja maksaks kaebajale ebaseaduslikult kinni peetud

invaliidsuspensioni ja puude toetuse tagantjärele välja ning taastaks kaebaja invaliidsusgrupi ja

puudetoetuse.

6. Vastustaja palus jätta kaebuse rahuldamata. Põhjendused:

6.1. Vastustaja töövõime hindamise ekspertarst vaatas kaebaja töövõime hindamise taotluse,

TTO ekspertarsti eksperdiarvamuse ja kaebaja poolt kirjeldatud enesehinnangulised kaebused,

objektiivsed terviseandmed veel kord üle ja jäi esialgse seisukoha juurde.

6.2. Dokumendipõhine töövõime hindamine on tavapärane praktika. Visiidipõhine hindamine

on vajalik olukordades, kus TIS-i dokumentides on objektiivsete terviseseisundite kirjeldus

vähene või esinevad vastuolud erinevates sissekannetes. Antud juhul puudusid vastuolud

terviseandmetes. Kaebaja ei ole pöördunud vastustaja poole nõudega rääkida vastustaja

ekspertarstiga. Vastustaja hindab töövõimet, tuginedes TTO ekspertarsti hinnangule. TTO

ekspertarsti nimi on nähtav dokumendipõhise töövõime hindamise eksperdihinnangult.

6.3. Eksperdiarvamus anti seisuga 01.12.2021, mil kirurgilise ravi võimalus ei olnud veel teada.

Hilisema vaidemenetluse käigus oli nähtav päevaravi epikriis, mis kirjeldas artroskoopilise

põlveoperatsiooni teostamist. Pigem kinnitab see asjaolu, et juba hinnatud piirangud on

oodatavalt vähenevad. Viidatud päevaravi epikriisi kohaselt on füüsilisest koormusest

hoidumine soovituslikult umbes 4 nädalat. Ravi on suunatud kaebaja seisundit parandavaks.

6.4. Kõrgvererõhutõbi on kaebajal diagnoositud juba pikema aja jooksul ja ka ravimata pikema

aja jooksul. Ravivajadusele on pööranud tähelepanu mitmed raviarstid. Objektiivseid põhjuseid,

miks soovitatud ravi ei ole järgitud, ei esine.

6.5. Püsiva töövõime hindamisel ei ole küsimus selles, kas inimene on terve. Töövõimelisus

tähendab, et isiku töötamine ei ole takistatud, võttes arvesse tema terviseseisundit ning sellest

tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, prognoosi ja eeldatavat kestust. Töövõime

hindamisel arvestatakse isiku tegutsemisvõimet parandavate või säilitavate abivahendite

kasutamist ja määratud ravi järgimist ning kirjeldatakse isikul esinevate piirangute avaldumist,

põhjuseid ja mõju tegevusvõimele ja isiku kohanemist piiranguga.

6.6. Töövõime hindamise eesmärgiks ei ole ravikindlustuse saamine. Töövõime hindamise

eesmärk on toetada vähenenud töövõimega inimeste töötamist ja tööle saamist ning tagada neile

sissetulek (töövõimetoetus). Kui inimese töövõime ei ole vähenenud, on ravikindlustust

võimalik saada nt tööle asumisel või töötuks registreerimisel. Kaebaja väited, et ta ei saa

vajalikke ravimeid, kuna tal puudub ravikindlustus ja seetõttu on tema elu ohtu seatud, ei ole

usutavad. TIS-i andmetel on kaebaja 2021. a suvel keeldunud neuroloogi poolt pakutud ravist

maksumusega ca 3 eurot. Kaebaja ei ole ravi välja ostnud ka ajal, mil talle oli määratud osaline

töövõime (14.12.2017–13.12.2020), samuti ei pidanud kaebaja samal ajal vajalikuks arstide

pöördumisi ega uuringuid.

6.7. Opereeritud põlv ei saavuta ideaalset funktsionaalsus, kuid püsivate piirangute hindamine

töövõime seisukohalt baseerub töövõime hindamise metoodikale, mille alusel hinnatakse

konkreetseid funktsionaalseid tegutsemispiiranguid. Ühe liigese funktsiooni langust

arvestatakse proportsionaalselt vastavate võtmetegevuste juures, mille puhul on tarvilik selle

3-22-424

5(17)

liigese kasutus. Antud juhtumil on meniskikahjustus ja sellest tulenevad piirangud arvestatud

liikumise valdkonda hinnates.

6.8. Kuni 30.06.2016 tuvastas püsivat töövõimetust Sotsiaalkindlustusamet. Püsiva

töövõimetuse tuvastamist reguleeris riikliku pensionikindlustuse seadus (RPKS) ja selle alusel

kehtestatud rakendusaktid. Alates 01.07.2016 hindab töövõimet vastustaja. Töövõime

hindamist reguleerib töövõimetoetuse seadus (TVTS) ja selle alusel kehtestatud määrus.

Töövõime hindamisel ei võeta aluseks Sotsiaalkindlustusameti poolt varasemalt tuvastatud

püsivat töövõimetust ega selle kestust. Töövõimet hinnatakse hetkeseisu arvestades. Iga

menetluse korral arvestatakse selle hetke TIS-i andmeid, mistõttu ei anna varasem tulemus

järgmiseks hindamiseks ootust samale tulemusele. Vastustaja on hinnanud kaebaja töövõimet

4 korral. Kahe otsuse osas on läbitud vaidemenetlus ja sellest ühe osas on olemas jõustunud

kohtuotsus.

6.9. Tööotsimisega seotud väited ei puuduta praegust vaidlust. Kaebaja oli töötuna arvel alates

23.03.2021 ja see lõpetati 11.02.2022 vastavalt kaebaja esitatud sooviavaldusele.

KOHTU PÕHJENDUSED

Tõendite tagastamine

7. Kohus tagastab korduvalt esitatud tõendid:

 vastustaja vastuse lisa 4 on sama mis kaebuse lisa „Otsus-TVH--21--048688“. Kohus

jätab asjale juurde kaebaja esitatud dokumendi, sest see on koos digiallkirjaga;

 vastustaja vastuse lisa 5 on sama mis kaebuse lisa „Eesti Töötukassale 1“. Kohus jätab

asjale juurde kaebaja esitatud dokumendi, sest see on koos digiallkirjaga;

 vastustaja vastuse lisa 8 on sama mis kaebuse lisa „X_vaideotsus“. Kohus jätab asjale

juurde kaebaja esitatud dokumendi, sest see on koos digiallkirjaga;

 vastustaja vastuse lisa 10 on sama mis kaebaja poolt 13.11.2022 esitatud lisa „X epikriis

(17.01.2022 teostatud kolmas operatsioon)“. Kohus jätab asja juurde kaebaja esitatud

dokumendi, sest vastustaja esitatud dokument on poolik (osa teksti on väljaspool

dokumendi piire).

8. HKMS § 62 lg 2 järgi võtab kohus vastu ainult sellise tõendi ja korraldab selliste tõendite

kogumise ning arvestab asja lahendamisel ainult sellist tõendit, millel on asjas tähtsust. Tõendil

ei ole asjas tähtsust muu hulgas juhul, kui asjaolu ei ole vaja tõendada või see on kohtu

hinnangul juba piisavalt tõendatud.

9. Praeguses asjas on vaidlustatud vastustaja 02.12.2021 otsust kaebaja töövõime hindamise

osas ja vastustaja 07.02.2022 vaideotsust kaebaja 31.12.2021 vaide kohta. Asjas ei ole

vaidlustatud vastustaja 03.12.2021 otsust nr TVT/21/0625195, millega vastustaja jättis

kaebajale töövõimetoetuse määramata. Seetõttu ei ole sellel otsusel praeguses asjas tähtsust ja

see tuleb kaebajale tagastada.

5 Kaebuse lisa „Otsus-TVT--21--062519“.

3-22-424

6(17)

10. Lisaks ei oma asjas tähtsust vastustaja poolt eelnevatel aastatel kaebaja töövõime hindamise

kohta tehtud otsused6, vaideotsus7, vaide lahendamise tähtaja pikendamise teade8 ja

töövõimetoetuse osas tehtud otsused9. Kaebaja ei ole neid dokumente praeguses asjas

vaidlustanud. Praeguses asjas vaidlustatud otsuste õiguspärasus ei sõltu sellest, milliseid

otsuseid on vastustaja varasemalt kaebaja osas langetanud. Seetõttu tuleb ka need dokumendid

kaebajale tagastada.

Nõuded

11. Kohus võttis 18.02.2022 määrusega kaebuse menetlusse nõuetes tühistada vastustaja

02.12.2021 otsus ja 07.02.2022 vaideotsus. Ainult neis nõuetes on kaebus ka tähtaegne (HKMS

§ 47 lg 2). Kaebaja ei ole kohtule väitnud, nagu oleks kohus kaebaja eesmärgist või nõuetest

valesti aru saanud.

12. Kaebuses on kaebaja lisaks välja toonud: „kõik eelnevad Eesti Töötukassa otsused olid

ebaõiglased. Soovin, et minu töövõimetuspension taastatakse ja töötukassa otsused

tühistatakse.“.

13. Kohus selgitab, et praeguses asjas ei ole teisi vastustaja otsuseid vaidlustatud ja nende osas

ei ole kaebust menetlusse võetud, mistõttu kohus teiste otsuste õiguspärasust ei hinda. Kohus

hindab praeguses asjas üksnes 02.12.2021 ja 07.02.2022 otsuseid.

14. Kaebaja on 13.11.2022 kaebuse täienduses välja toonud: „Eesti Töötukassa on teinud valed

otsused ning on korduvalt tunnistanud mind terveks inimeseks pärast mitmeid operatsioone.

Soovin, et Eesti Töötukassa maksaks minult ebaseaduslikult kinnipeetud invaliidsuspensioni ja

puudetoetuse tagantjärgi välja ning taastataks minu invaliidsusgrupi ja puudetoetuse.“.

15. Esiteks selgitab kohus, et puude raskusastme tuvastab Sotsiaalkindlustusamet (puuetega

inimeste sotsiaaltoetuste seaduse (PISTS) § 23 lg 1), kelle pädevusse kuulub ka puuetega

inimeste sotsiaaltoetuste määramine (PISTS § 17 lg 1). Kuna tegemist ei ole vastustaja

pädevusse kuuluvate ülesannetega, siis ei saa kaebaja nõuda vastustajalt puudetoetuse

määramist ega maksmist. Kaebajal tuleb vastava taotlusega pöörduda Sotsiaalkindlustusameti

poole.

16. Teiseks selgitab kohus, et invaliidsuspensioni määramist kehtivad õigusaktid ei võimalda.

TVTS reguleerib töövõimetoetuse määramist, mitte invaliidsuspensioni. Töövõimetuspensioni

reguleeris kuni 31.12.2016 kehtinud RPKS 3. peatükk, mis on alates 01.01.2017 kehtetu. Seega

puudub kaebajal õigus taotleda invaliidsuspensioni määramist ja maksmist või invaliidsusgrupi

taastamist.

17. Kui kaebaja peab silmas töövõimetoetuse maksmist, siis selgitab kohus järgmist. Kinni

saab pidada vaid toetust, mis on kaebajale määratud. Kaebajale ei ole töövõimetoetust määratud,

seega ei saa seda ka kinni pidada. Järelikult on põhjendamatu kaebaja nõue, et talle makstaks

tagantjärele kinnipeetud töövõimetoetust. Kaebaja on vaidlustanud praeguses asjas vastustaja

02.12.2021 otsust, mis on tehtud kaebaja 25.10.2021 töövõime hindamise taotluse kohta.

Kaebaja ei ole vaidlustanud otsust, millega jäeti talle töövõimetoetus määramata. Kui kohus

rahuldab kaebuse, tuleb vastustajal teha kaebaja taotluse osas uus otsus. See tähendab, et kui

uuel hindamisel tuvastatakse kaebajal osaline või puuduv töövõime, siis määratakse kaebajale

töövõimetoetus alates taotluse esitamise päevast (TVTS § 16 lg 1), s.o alates 25.10.2021, mitte

6 Kaebuse lisad „TVH--18--002521“ ja „Otsus-TVH--21--026552“.

7 Kaebuse lisa „X_vaideotsus“.

8 Kaebuse lisa „Tähtaja_pikendamise_teade“.

9 Kaebuse lisad „TVT--18--003139“, „Otsus-TVT--20--054572“ ja „Otsus-TVT--21--033179“.

3-22-424

7(17)

varasemast ajast. Varasemate töövõime hindamise ja töövõimetoetuse määramise taotluste

kohta on vastustaja teinud teised otsused, mis ei ole praeguse vaidluse esemeks. Seega puudub

kohtul võimalus nende otsuste õiguspärasust praeguses asjas hinnata ja kohustada vastustajat

kaebajale varasemast ajast töövõimetoetust määrama.

18. Järelikult hindab kohus praeguses asjas üksnes vastustaja 02.12.2021 otsuse ja 07.02.2022

vaideotsuse õiguspärasust. Muus osas jätab kohus kaebaja väited tähelepanuta.

Töövõime hindamine

19. Kaebaja vaidlustab vastustaja töövõime hindamise otsust ja vaideotsust, milles leiti, et

kaebaja töövõime ei ole vähenenud.

20. TVTS § 5 lg 1 järgi tuvastatakse töövõime hindamisega pikaajalise tervisekahjustusega

isiku töövõime ulatus. Sama paragrahvi lg 2 järgi võetakse töövõime hindamisel arvesse isiku

terviseseisundit ning sellest tulenevaid tegutsemise ja osalemise piiranguid, nende prognoosi ja

eeldatavat kestust. Sama paragrahvi lg 3 järgi tuvastatakse töövõime hindamise tulemusena

isikul töövõime ulatus järgmiselt:

1) töövõime ei ole vähenenud, kui tema töötamine ei ole sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud

asjaolusid arvesse võttes takistatud;

2) osaline töövõime, kui tema töötamine on sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse

võttes osaliselt takistatud, või

3) puuduv töövõime, kui ta ei ole võimeline sama paragrahvi lg-s 2 nimetatud asjaolusid arvesse

võttes töötama.

21. Eeltoodud sätetest tulenevalt tuleb töövõime hindamisel arvestada sellega, kas ja kuivõrd

piiravad kaebajal olevad terviseprobleemid tema tegutsemisvõimet. Mitte iga tervisehäda ei

anna alust arvata, et isiku töötamine on raskendatud või takistatud. Seega ei piisa töövõimetuse

tuvastamiseks sellest, et kaebajal on mõni tervisehäda. Samuti tuleb arvestada, et töövõimet

saab mõjutada terviseprobleem, mis on pikaajaline. Lühiajalist tervisehäda töövõimet

mõjutavaks pidada ei saa.

22. TVTS § 7 lg 1 järgi hindab vastustaja isiku töövõimet, kaasates eksperdiarvamuse

saamiseks vajaduse korral tervishoiuteenuse osutajaid ja teisi eksperte. Töövõime hindamiseks

koostatakse tervise- ja tööministri 07.09.2015 määruse nr 39 „Töövõime hindamise taotlusele

kantavate andmete loetelu, töövõime hindamise tingimused ja töövõimet välistavate seisundite

loetelu“ (määrus nr 39) § 5 lg 1 kohaselt eksperdiarvamus, mille koostamisel lähtutakse

töövõime hindamise taotlusel olevatest andmetest, TIS-i andmetest ja vajadusel taotleja

raviarstidelt saadud andmetest. Töövõimet ei saa hinnata vaid kaebaja enda subjektiivsest

hinnangust lähtuvalt, vaid tuleb arvestada ka TIS-i kantud kaebaja terviseandmetega, sh

raviarstide määratud diagnooside ja raviga. Vastustaja ega ekspertarsti pädevuses ei ole kaebaja

töövõime hindamisel talle diagnoose või ravi määrata. Seda peab tegema kaebaja raviarst.

Ekspertarsti pädevuses on kontrollida, kas kaebaja on TIS-i andmetel pöördunud oma

terviseprobleemidega arstide poole, millise diagnoosi ja ravi on raviarstid talle määranud, kas

kaebaja on seda ravi järginud ja kas see ravi on olnud efektiivne, st kas kaebaja terviseprobleemi

on võimalik raviga kõrvaldada või kompenseerida. Samuti tuleb arvestada sellega, kas kaebaja

kasutab terviseprobleemi korral abivahendeid ja kas need kompenseerivad terviseprobleemist

tingitud piiranguid. Ekspertarst peab nende andmete koosmõjus hindama, kas kaebaja töövõime

on piiratud või mitte. Kui kaebaja ei ole oma probleemidega arsti poole pöördunud, talle ei ole

ravi määratud või ta ei järgi määratud ravi, siis ei saa tema terviseprobleemi pidada tema

igapäevaelu häirivaks ja seega ka töövõimet mõjutavaks.

3-22-424

8(17)

23. Selleks, et ekspertarstil oleks võimalik TIS-is olevatest terviseandmetest lähtuda, peab

kaebaja olema 6 kuu jooksul enne töövõime hindamise taotluse esitamist käinud perearsti, teda

põhiliselt raviva eriarsti või töötervishoiuarsti vastuvõtul (TVTS § 6 lg 4). Arsti juures käimise

nõue tõendab, et taotleja terviseprobleemid on aktuaalsed ja vajavad ravi. Sotsiaalkaitseministri

ning tervise- ja tööministri 22.02.2016 määruse nr 15 „Töövõime hindamiseks, puude

raskusastme tuvastamiseks ning hüvitiste määramiseks ja maksmiseks vajalike tervise

infosüsteemi andmete loetelu ja päringute perioodid“ § 2 lg-st 3 nähtuvalt saab vastustaja

töövõime hindamisel lähtuda viimase 5 aasta kohta TIS-i kantud andmetest. Seega ei tule

töövõime hindamisel arvestada terviseprobleemidega, mille kohta ei ole andmeid TIS-i viimase

5 aasta jooksul kantud. See nõue võimaldab jätta kõrvale kõik mitteaktuaalsed

terviseprobleemid, mida kaebajal enam ei esine või mis talle enam probleeme ei tekita, sest kui

kaebaja ei ole viimase 5 aasta jooksul mõne terviseprobleemiga enam arsti poole pöördunud,

siis järelikult ei vaja ta selles osas enam ravi või ta on terviseprobleemiga kohanenud, st see ei

põhjusta talle enam igapäevaelu segavaid takistusi. Kuid ka viimase 5 aasta andmeid arvestades

tuleb ekspertarstil hinnata haiguste dünaamikat ja ravi efektiivsust. Seega tuleb ekspertarstil

töövõime hindamisel arvestada nende terviseprobleemidega, mis on leidnud kaebaja

terviseandmete kohaselt arstide poolt tuvastamist. Ekspertarst ei saa ise kaebajal

terviseprobleeme diagnoosida. Samuti ei saa ekspertarst eksperthinnangu koostamisel ega

vastustaja töövõime hindamise otsuse tegemisel arvestada diagnoosidega, mis pannakse alles

pärast nende otsuste tegemist. Ilmselgelt saavad nad teha otsuse vaid neile sel ajal teada olnud

asjaolude alusel. Uute diagnooside ilmnemisel tuleb isikul esitada uus töövõime hindamise

taotlus.

24. Töövõime hindamisel ei ole oluline, milline on kaebaja haridus, eriala, varasem

töökogemus või praegune töökoht. Töövõime hindamisel ei tule hinnata seda, kas kaebaja on

võimeline töötama omandatud erialal või praegusel ametikohal, vaid kas kaebaja on võimeline

töötama ükskõik millisel töökohal, mis talle tema terviseseisundit arvestades võiks sobida.

Töökohta on võimalik muuta ja otsida endale selline töökoht, mille töötingimused on kaebaja

tervislikule seisundile sobivad. Seega ei too terviseprobleemide olemasolu alati kaasa osalist

või puuduvat töövõimet, kui taotlejal on võimalik teha muud tööd, mille tegemist tema

terviseprobleemid ei takista. Selleks tuleb töövõimet hindaval eksperdil määruse nr 39 § 7 lg 5

järgi anda soovitused sobivate ja mittesobivate töötingimuste kohta. Töövõimetuse tuvastamist

ei õigusta see, et kaebaja ei ole siiani leidnud töökohta, millele ta sooviks tööle asuda.

25. Samuti selgitab kohus, isegi kui vastustaja on varem kaebajal osalise töövõime tuvastanud,

ei tähenda see, et ka edaspidi tuleks kaebajal alati osaline või puuduv töövõime tuvastada.

Töövõime hindamisel arvestatakse ka määratud ravi ja selle efektiivsusega, samuti isiku

kohanemisega oma terviseprobleemidega. Seega tuleb vastustajal igal korral hinnata uuesti

isiku töövõimet tema konkreetset tervislikku olukorda, sellest tulenevaid piiranguid ja isiku

terviseandmeid arvestades.

26. Määruse nr 39 § 6 lg 1 järgi antakse eksperdiarvamus isiku tegutsemisvõime kohta sama

määruse § 3 lg-s 2 nimetatud valdkondade võtmetegevuste kaupa, välja arvatud §-s 4 nimetatud

töövõimet välistava seisundi kinnitamisel. Kaebaja on ise kinnitanud töövõime hindamise

taotlusel, et tal ei esine määruse nr 39 §-s 4 sätestatud töövõimet välistavaid seisundeid.

Ekspertarst on kaebajaga selles osas nõustunud.

27. Määruse nr 39 § 3 lg 2 järgi annab isik taotlusel hinnangu igapäevaelus osalemise tahte

olemasolu kohta ning piirangute esinemise või puudumise kohta alljärgnevates kehalise ja

vaimse võimekuse valdkondades ja võtmetegevustes:

3-22-424

9(17)

1) liikumine – liikumine eri tasapindadel, ohutu ringiliikumine, seismine ja istumine,

liikumisega seotud muud piirangud;

2) käeline tegevus – käte sirutamine, asjade liigutamine, käteosavus, käelise tegevusega seotud

muud piirangud;

3) teabe edasiandmine ja vastuvõtmine – teabe edasiandmine, teabe vastuvõtmine,

teabevahetusega seotud muud piirangud;

4) teadvusel püsimine ja enesehooldus – teadvusel püsimine, tualettruumi toimingud, söömine

ja joomine, teadvusel püsimise ja enesehooldusega seotud muud piirangud;

5) õppimine ja tegevuste sooritamine – tegevuste õppimine, tegevuste alustamine ja lõpetamine,

õppimise ja tegevuste sooritamisega seotud muud piirangud;

6) muutustega kohanemine ja ohu tajumine – väljaskäimine, riski või ohu tajumine, toimetulek

muutustega, muutustega kohanemise ja ohu tajumisega seotud muud piirangud;

7) suhtlemine – suhtlemisega hakkamasaamine, kohane käitumine, suhtlemisega seotud muud

piirangud.

Määruse nr 39 § 6 lg 3 järgi hinnatakse võtmetegevuste sooritamisel esinevate piirangute

raskusastmeid ja iga valdkonna võtmetegevuste kokkuvõtlikku raskusastet vastavalt sama

määrusega kehtestatud võtmetegevuste raskusastmete vastavustabelile (lisa):

1) 0 – piiranguid ei tuvastatud;

2) 1 – kerge piirang: piirang, mis ei takista eriti isiku igapäevaelu või esineb vähem kui 25%

ajast;

3) 2 – mõõdukas piirang: piirang, mis takistab sageli isiku igapäevaelu või esineb 25–50% ajast;

tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel;

4) 3 – raske piirang: piirang, mis segab oluliselt isiku igapäevaelu, esineb väga sageli või

pidevalt; tegevuse sooritamine on peaaegu võimatu, kuid mingil määral siiski teostatav;

5) 4 – täielik piirang: piirang, mis segab ja takistab pidevalt igapäevaelu; tegevust ei ole

võimalik sooritada, vastav funktsioon puudub.

Määruse nr 39 lisa „Võtmetegevuste raskusastmete vastavustabel“ järgi tähendab punkti 9

kasutamine seda, et taotleja võimekus mingis võtmetegevuses on muutlik. Sel juhul peab

ekspertarst andma piirangule punktiväärtuse vastavalt skaalale 0-4. Ekspertarstil tuli iga kaebaja

kirjeldatud piirangule anda omapoolne eksperthinnang ja vajadusel piirangute raskusastmeid

korrigeerida. Kaebaja enda antav hinnang peab olema kooskõlas tema terviseandmetega. Seega

on ekspertarstil kaebaja töövõimet hinnates kohustus kontrollida, kas TIS-ist nähtuvad või

kaebaja esitatud terviseandmed kinnitavad tema enesehinnangulisi piirangute raskusastmeid.

28. Kaebaja kirjeldas tema töövõimet mõjutavaid piiranguid töövõime hindamise taotluses10.

Kaebaja tõi välja piirangud liikumise valdkonnas, teabe edasiandmise ja vastuvõtmise

valdkonnas, teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkonnas ning ravimite kõrvaltoimete

juures. Muudes valdkondades ei ole kaebaja piiranguid välja toonud ja neid ei ole tuvastanud

ka ekspertarst, mistõttu kohus neid ka ei käsitle.

29. Kaebaja tõi piirangud välja liikumise valdkonna erinevates võtmetegevustes.

29.1. Võtmetegevus „liikumine eri tasapindadel“.

29.1.1. Kaebaja tõi välja, et tal on mõõdukas piirang (raskusaste 2). Ta ei suuda raskusteta

ringi liikuda ega trepist käia. Ilma valu, nõrkuse, väsimuse, peapöörituse, õhupuuduse või

tasakaalukaotuseta suudab läbida 200 m. Ilma valuta üldse ei liigu. Tugevalt valutab vasak põlv.

Kui kaebaja teeb füüsilist tööd, mida juhtub üle päeva, siis kasutab käsimüügist saadavaid

10 Vastustaja vastuse lisa 1.

3-22-424

10(17)

valuvaigisteid. Siis peab istuma umbes 30 minutit, enne kui saab edasi liikuda. Seetõttu jalgsi

ei liigu. Kuna kannab liikumisel kehakoormuse paremale jalale, siis viimasel ajal on ka parem

põlv valus. Liikumisel muutub südame töö kiireks ja süda hakkab kiiresti puperdama. Lisaks

tõuseb vererõhk, kaebajal on kõrgvererõhutõbi. Kolmas põlveoperatsioon on plaanis jaanuaris.

Kaebaja suudab treppidel liikuda ja vajaduse korral takistusi (nt lävepakud, kõnnitee äärekivid

jms) ületada suurte raskustega, see on peaaegu võimatu. Võimalusel kaebaja väldib seda. Kui

peab liikuma, siis hoiab käsipuust ja liigub väga aeglaselt. Tekib tugev valu vasakusse põlve.

Alla on raske kõndida, astub alla juurdevõtusammuga – kõige pealt astub paremaga ja siis toob

vasaku juurde. Kui alustab alla minekut vasaku jalaga, võib jalg alt ära minna. Kaebaja on ka

korduvalt kukkunud. Treppidest liikudes tekib südamepuperdamist. Mida kõrgemale peab jala

tõstma, seda raskem ja valusam on ning lisaks on suurem oht kukkuda, mida on ka juhtunud.

Liikudes peab olema väga ettevaatlik, kui on mingi ebatasasus, nt madalam kaevukaas, siis käib

põlvest nõks läbi, kuna ei taju ära, kui madal aste on ja siis võib kukkuda, tekib valutunne põlve.

Kõnnitee äärekividest ja lävepakkudest üle astudes peab olema ettevaatlik, kui kiirustab, siis

võib kukkuda. Peab saama vasaku jalaga astuda, et ei komistaks.

29.1.2. Vastustaja tellimusel ekspertarvamuse koostanud AS-i Põhja-Eesti Taastusravikeskus

ekspertarst dr Mare Suigom (TTO ekspertarst) nõustus 01.12.2021 dokumendipõhises töövõime

hindamise eksperthinnangus11 kaebajaga, et kaebajal on selles võtmetegevuses mõõdukas

piirang (raskusaste 2). Ekspertarst tugines seejuures liigsete kalorite põhjustatud rasvumuse

diagnoosile, südamekahjustusega hüpertooniatõve diagnoosile ning vana rebendi või vigastuse

põhjustanud meniski kahjustuse diagnoosile. Lisaks on TTO ekspertarst vaidemenetluse ajal

04.02.2022 koostatud täiendavas eksperthinnangus12 selgitanud, et TIS-i andmetel on vasemas

põlves tegemist meniski vaba rebendiga, probleemi lahendav operatiivne ravi on planeeritud

17.01.2022. Kaebaja saab liikuda ilma abivahendita. Kaebajale ei ole retseptikeskuse andmetel

ordineeritud regulaarseid tõhusamaid valuravimeid. Vererõhk on kõrge. Regulaarselt on

kaebaja hakanud ravimeid tarvitama alates 2021. a oktoobrist, mistõttu on vererõhk eeldatavasti

ravimite foonil korras. TIS-is puuduvad sissekanded vererõhu väärtuste kohta ravi foonil.

Kehamassiindeks 40. Piirang on mõõdukas.

29.1.3. Vastusaja ekspertarst Pille Tommingas nõustus 18.03.2022 ekspertarvamuses13, et

liikumise valdkonnas on põhjendatud hinnata kaebajal mõõdukas tegutsemispiirang. Piiranguid

on põhjustanud eelkõige vasaku põlveliigese haigusseisund, uuringu alusel (MRT 11.10.2021)

on tegemist korduvate meniski rebenditega. Kaebaja on ka eelnevalt vajanud kirurgilist ravi.

Viimane operatiivne sekkumine toimus jaanuaris 2022, mille järgselt oli soovituslik füüsilise

koormuse piirang ca 4 nädalat. Kuna esialgne eksperthinnang anti operatiivse ravi eelselt, saab

väita, et võtmetegevuses „liikumine eri tasapindadel“ esines mõõdukas piirang. Liikumine ei

vajanud püsivalt abivahendeid ega kõrvalist abi. Koormusest sõltuva valu tõttu ei olnud vajadust

kasutada pidevat valuravi, retseptuuris valuravi kasutus (vajadus) viimase 2 aasta jooksul on

väga vähene (ühekordne Arcoxia retsept 14 tbl jaanuaris 2021).

29.1.4. Järelikult ei ole menetlusosaliste vahel vaidlust selle võtmetegevuse juures esineva

piirangu raskusastme osas. Kaebaja on väitnud ja ekspertarstid on nõustunud, et kaebaja jaoks

on eri tasapindadel liikumine põlvehaiguse tõttu raskendatud ja valulik. Samas ei ole see

kaebaja jaoks võimatu, sest ta ei ole voodihaige ja ta käib iseseisvalt kodust väljas. Kaebaja ei

kasuta käimisel keppi, muud abivahendit ega teise inimese abi. Samas treppidest käimisel

kasutab väidetavalt käsipuud või hoiab seinast kinni. Kaebaja ei ole vajanud valuravi, vaid on

saanud hakkama käsimüügiravimitega ja neidki pole TIS-i andmetel pidevalt kasutanud.

11 Vastustaja vastuse lisa 3.

12 Vastustaja vastuse lisa 6.

13 Vastustaja vastuse lisa 9.

3-22-424

11(17)

Kaebaja ei ole olnud järjekindel kõrgvererõhu ravimisega, mistõttu ei saa pidada seda tema

igapäevast elu oluliselt segavaks. Põlveoperatsioon oli kaebaja kinnitusel edukas, mis kinnitab,

et tegemist ei olnud püsiva terviseprobleemiga, mida ei oleks olnud võimalik ravida. Seega

nõustub kohus selles võtmetegevuses määratud piirangu raskusastmega.

29.2. Võtmetegevus „ohutu ringiliikumine“.

29.2.1. Kaebaja ei toonud siinkohal piiranguid välja (raskusaste 0).

29.2.2. TTO ekspertarst tuvastas 01.12.2021 eksperthinnangus selles võtmetegevuses kaebajal

kerge piirangu (raskusaste 1), viidates meniski diagnoosile. Ekspertarst põhjendas, et MRT

mediaalse meniski rebend võib mingil määral piirata ohutut ringiliikumist. Kaebajal ei esine

kompenseerimata nägemispiirangut ega kuulmispiirangut.

29.2.3. Vastustaja ekspertarst leidis 18.03.2022 ekspertarvamuses, et liigese ebastabiilsuse

tõttu võis esineda kukkumisoht, mistõttu on hinnatud võtmetegevus „ohutu ringiliikumine“

kerge piiranguga, kuid reaalselt fikseeritud kukkumisi ei ole TIS-i andmetel võimalik kinnitada.

29.2.4. Kohtu hinnangul ei ole vastustaja eksinud, kui on tuvastanud kaebajal selles

võtmetegevuses kerge piirangu. Piirangute puudumist ilmselgelt väita ei saa, arvestades

kaebajal esinevat põlvevalu. Kuid arvestades asjaoluga, et kaebaja liigub ringi iseseisvalt, st ei

kasuta teise inimese abi ega abivahendit (käimisraami, ratastooli, jalutuskeppi), siis ei ole ohutu

ringiliikumine tema jaoks raskendatud või võimatu. Kaebaja väitis istungil, et kasutab

jalutuskeppi, kuid seda tal kohtuistungil kaasas ei olnud ja selle kasutamist ei ole ta varem (sh

töövõime hindamise taotluses, TIS-i andmetel) väitnud. Seega ei ole usutav, et kaebaja kasutaks

seda pidevalt. Ka kohtumajas käis kaebaja reipal sammul ise, mitte seinast kinni hoides, nagu

ta kohtuistungil väitis. Kaebaja kinnitas eelmise võtmetegevuse juures, et suudab umbes 200 m

käia. Töövõime ei eelda, et kaebaja peaks suutma käima mitu kilomeetrit. Isegi kui kaebaja on

vahel kukkunud, ei ole tegemist püsiva probleemiga, sest ta ei ole seda arstidele kurtnud. TIS-

is ei ole näha epikriise, mis kukkumisjuhtumeid kinnitaksid. Suurt koormust haigele põlvele on

võimalik vähendada kehakaalu vähendamisega. Kehamassiindeks üle 30 on juba tervisele

kahjulik ja põhjustab erinevaid terviseprobleeme.

Kaebaja kinnitas kohtuistungil, et tema hobiks on jahil käimine. Kohus leiab, et jahil käimine

tähendab pikema aja jooksul (mitu tundi) looduses ringi liikumist. Ei ole eluliselt usutav, et

kaebaja jahilkäik tähendab relvaga autotee ääres istumist. See ei oleks kooskõlas juba ohutuse

nõuetega. Looduses ei esine reeglina tasast pinda, seega on kaebaja võimeline liikuma suurema

vaevata ka ebatasasel pinnal. Jahil käiakse relvaga, mis eeldab relvakasutajalt suuremat

hoolsuskohustust. Ei ole eluliselt usutav, et relvaga käib jahil ka isik, kel on igapäevaselt

käimisega probleeme, kes võib kergesti kukkuda ja selle tõttu relvaga ohtu kujutada. Kohtu

hinnangul näitab kaebaja hobi, et tema liikumisprobleemid ei ole sedavõrd tema igapäevaelu

segavad, sest need ei sega hobide harrastamist.

Samuti kinnitas kaebaja kohtuistungil, et ta peab kodus lambakarja. Kohus ei nõustu kaebajaga,

et loomapidamine oleks lihtne tegevus, mida liikumisraskustega inimene saaks hõlpsasti teha.

Loomi on vaja igapäevaselt toita-joota, nende järele on vaja koristada, neid on vaja laudast välja

lasta ja lauta tagasi ajada. Neid on vaja pügada ja ravida, aidata poegida, tapale viia. Kui

loomapidamine ei ole kaebaja arvates tema tervisliku seisundi seisukohalt raske töö, siis saab

loomapidajana töötamist pidada talle sobivaks.

On usutav, et aeg-ajalt esinevad kaebajal põlvevalud. Samas ei ole kaebaja terviseandmetel

vajanud valuravi, talle ei ole määratud füsioteraapiat. Kaebaja on suutnud põlvevalusid

käsimüügiravimitega kontrolli all hoida. Eelmises võtmetegevuses oli erinevalt praegusest

3-22-424

12(17)

võtmetegevusest raskem piirang seetõttu, et eri tasapindadel liikumine (sh treppidel käimine)

on eelduslikult keerulisem ja põlvedele koormavam kui tasapinnal käimine. Samuti ei ole

vähetähtis, et kaebaja ei ole ise selles võtmetegevuse piiranguid välja toonud. Seega puudub

alus arvata, et kaebajal esineks ka selles võtmetegevuses mõõdukas piirang ja käimisega seotud

probleemid oleksid töövõimet oluliselt mõjutavad.

29.3. Võtmetegevus „seismine ja istumine“.

29.3.1. Kaebaja leidis, et tal on selles võtmetegevuses raske piirang (raskusaste 3). Ta ei suuda

raskusteta või valu tundmata kehaasendeid säilitada ega vahetada. Suudab valu või väsimust

tundmata ühel kohal seista või istuda vähem kui 1 tund. Ei suuda istuda ega seista üle 5 minuti.

Kohe hakkab vasak põlv valutama. Kui kusagil on järjekord, siis koheselt loobub, sest ei suuda

seista. Liigub ainult automaatkäigukastiga autoga, kus on võimalus jalga sirutada. Tavalise

manuaalkäigukastiga autoga on raske sõita, sest pedaalide vajutamisel tekib samuti terav valu

vasakusse põlve. Kui ei saa jalga sirutada, siis saab istuda väga vähest aega. Kaebaja suudab

kehaasendeid vahetada, nt püsti tõusta, toolile istuda, kummardada mõõdukate raskustega. Saab

kummardada, kuid see on raske. Tavaliselt kummardab küljele. Kükitada üldse ei saa, kuna

tekib terav valu vasakusse põlve.

29.3.2. TTO ekspertarst leidis 01.12.2021 eksperthinnangus, et kaebajal on selles

võtmetegevuses

kerge

piirang

(raskusaste

1).

Tuginetud

on

südamekahjustusega

hüpertooniatõve diagnoosile, liigsete kalorite põhjustatud rasvumuse diagnoosile ning vana

rebendi või vigastuse põhjustanud meniski kahjustuse diagnoosile. Kaebajal on kõrge vererõhk.

Hakkas regulaarselt ravimeid tarvitama alates 2021. a oktoobrist, mistõttu on vererõhk

eeldatavasti ravimite foonil korras. Kehamassiindeks on 40. Kaebaja suudab kehaasendit

säilitada ja vahetada ilma abivahendit kasutamata. Nii puusaliigestes kui ka põlveliigestes on

tegemist I astme artroosiga. TIS ei kinnita sellist vasema põlve funktsioonihäiret, mis piiraks

pikemat sundasendi säilitamist. Vasemas põlves on tegemist meniski rebendiga. Operatiivne

ravi planeeritud 2 kuu pärast.

29.3.3. Vastustaja ekspertarst nõustus 18.03.2022 ekspertarvamuses, et selles võtmetegevuses

on piirang kerge. Piirangud esinevad valu ja ebamugavustunde tekkena eelkõige juhtudel, kus

on tarvilik keharaskus mingiks ajaks viia vasakule jalale; tegevuste juures, kus on võimalik

vasakut põlve säästa, piiranguid ei esine. Puusa- ja põlveliigestes on leitud ealised algavad

(1. staadium) muutused, mis kliiniliste väljendustena ei ole püsivalt töövõimet mõjutavad.

Liigeseprobleeme võimendab rasvumus (kehamassiindeks 40), kehakaalu vähendamisel oleks

liigeskoormuse vähenemise kaudu üldisele terviseseisundile positiivne mõju. Antud juhul on

rasvumine piirangute põhjusena välja toodud. Kaebaja kirjeldatud vererõhu tõus on raviarstide

poolt korduvalt kirjeldatud kui ebarahuldava ravikasutamise tulemus. Objektiivset põhjust

ravimite mittekasutamiseks ei ole. Retseptikeskuse andmetel on regulaarne ravimiväljastus alles

oktoobrist 2021 ja hinnangut püsiravi kasutamise foonil ei ole. Tegutsemisvõimet hinnatakse

alati koosmõjus adekvaatse raviga. See tähendab, et tervisehäire kompenseerimiseks on ravi

(kui see on võimalik) määratud ja ravimeetodid (ravimid, protseduurid jms) rakendatakse

vastavalt arsti ettekirjutatule. Kaebaja on pöördunud seljavalukaebustega neuroloogi

vastuvõtule 27.05.2021, kuid olulist lülisama nimmeosa kahjustust ei esine, tegemist on nö

healoomulise seljavalu episoodidega, mis vajaks eelkõige liikumisravi lihaskorseti

tugevdamiseks.

29.3.4. Kohus leiab, et vastustaja ei ole eksinud, kui on tuvastanud selles võtmetegevuses

kaebajal kerge piirangu. Kaebaja terviseandmed kinnitavad, et tal on põlvevaludest tingitud

probleemid. Praeguseks on põlveoperatsioon tehtud ja kaebaja sõnul edukalt. Seega ei olnud

tegemist pikaajalise ravile allumatu tervisekahjustusega. Kaebaja suudab istuda, mida kinnitab

3-22-424

13(17)

ka tema osalemine tunniajasel kohtuistungil. Kaebaja ei väida, et ta veedab igapäevaselt oma

aega kodus voodis lamades. Sundasendist tulenevat põlvevalu on võimalik leevendada asendi

muutmise või püsti tõusmisega. Valu on võimalik valuraviga kontrolli all hoida. Kaebaja

selgitustest kohtuistungil nähtub, et kaebaja sõidab palju autoga ringi, mis aga eeldab

sundasendis olemist ja pikemaajalist istumist. Töövõime olemasolu ei eelda, et kaebaja peab

suutma olla mitmeid tunde sundasendis, kus tal ei ole võimalik jalga sirutada või asendit muuta.

Kaebaja ei kasuta liikumisel abivahendeid, mh ratastooli. Ta suudab iseseisvalt seista, ringi

liikuda, istuda ja püsti tõusta. TIS-i andmed ei kinnita, et kaebajal oleksid puusa- või

seljaprobleemid, mis töövõimet mõjutaksid.

29.4. Võtmetegevus „liikumisega seotud muud piirangud“.

29.4.1. Kaebaja tõi välja, et temal esinevad piirangud on muutlikud (raskusaste 9). Kaebaja on

tekkinud ka puusaliigese kulumine ja paremas põlves on samuti kerge kulumine. On

kõrgvererõhutõbi, peab seda korralikult jälgima. Saunas käies hakkab süda puperdama. Kui

vererõhk on kõrge, siis kõrvus viliseb ja silmad lähevad punaseks. Öösel ühes asendis olles

hakkab põlv valutama ja selle tõttu on uni häiritud. Peab pidevalt asendeid vahetama. Ei suuda

ise asju käes kanda, sest see toob kaasa tasakaalukaotuse ja kukkumise – vajab selle tõttu

lähedaste abi. Peamisteks abistajateks on pojad, kes tassivad toidukotte ja puid tuppa ning

teevad raskemaid töid.

29.4.2. TTO ekspertarst 01.12.2021 eksperthinnangus selles võtmetegevuses kaebajal

piiranguid ei tuvastanud (raskusaste 0). Kaebaja kirjeldatud piiranguid on hinnatud muude

võtmetegevuste juures.

29.4.3. Kohus nõustub vastustajaga, et puudub alus tuvastada kaebajal siinkohal täiendavat

piirangut. Nagu kohus eelnevalt märkis, on kõrget vererõhku võimalik raviga kontrolli all hoida,

millest kaebaja on pikka aega keeldunud. Saunas käimine ongi organismile suur koormus.

Kõrge vererõhuga inimestele ei ole saunas käimine soovitatav. See aga ei tähenda, et kaebaja

töövõime oleks piiratud. Töövõime ei eelda, et kaebaja peab suutma suuri raskusi kanda.

Väikesemaid raskusi suudab kaebaja siiski kanda, nagu näitab see, et ta käib hobi korras jahil

ja peab loomakarja. Ka jahirelv kaalub mitu kilogrammi. Kaebaja terviseandmed ei kinnita, et

tema puusaliigese või parema põlve kulumus oleksid tema töövõimet mõjutavad.

29.5. TTO ekspertarst tuvastas liikumise valdkonnas kokkuvõtlikult mõõduka piirangu

(raskusaste 2). Piirangud avalduvad keha põhiasendi muutmisel ja kehaasendi säilitamisel,

käimisel, mitmesugustes kohtades liikumisel, peapööritustundes, liigesevalus, vererõhu

funktsioonides, südame ja veresoonkonna struktuuris, TT seede-, ainevahetus- ja

endokriinisüsteemiga seotud struktuurides, põlveliigeses. Kaebajal on piirang liikumise

valdkonnas. Liikumisel tekib valu vasemasse põlve. Valu intensiivsus on koormusest sõltuv.

Aeg-ajalt on ka tunne, et põlv läheb nö alt ära, mistõttu võib kohati olla piiratud ohutu

ringiliikumine. Treppidest liikumisel põlvevalu süveneb, vajab toetumist trepi käsipuule.

Sundasendit pikalt säilitada ei suuda, kuna valu vasemas põlves süveneb. Peab vahepeal asendit

vahetama, siis on kergem. Kummardada on valu tõttu raske. Öösel vajab samuti asendi vahetust.

Kaebajal esineb järsul asendi vahetamisel peapööritust. Vererõhk on kõrge. Samuti esineb

rasvade ainevahetuse häire, mis lisab koormust põlveliigesele. Piirangu põhjuseks on muutused

rasvade ainevahetuses, põlveliigese struktuuris ja südame veresoonkonnas. Piirang on esinenud

aastaid ja kaebaja on osaliselt kohanenud. Piirangu põhjuseks on rasvumus ja muud

liigtoitumuse vormid, kõrgevererõhkhaigused, liigeste muud haigusseisundid. TTO ekspertarst

ei muutnud ka 04.02.2022 eksperthinnangus oma hinnangut kaebajal esinevate piirangute

raskusastme osas.

3-22-424

14(17)

Kuna kaebajal tuvastati liikumise valdkonnas ühes võtmetegevuses mõõdukas piirang

(raskusaste 2), kahes võtmetegevuses kerge piirang (raskusaste 1) ja ühes võtmetegevuses

piirangut ei tuvastatud (raskusaste 0), siis on valdkonnas esinevate piirangute kokkuvõtlik

raskusaste samuti 2 ehk suurim valdkonnas tuvastatud raskusastmetest (määruse nr 39 § 6 lg 5).

Mõõdukas piirang näitab, et kaebajal on selles valdkonnas piirang, mis takistab sageli tema

igapäevaelu või esineb 25–50% ajast; tegevus on ilmselgelt raskemini teostatav kui ilma

pikaajalise tervisekahjustuseta inimesel. Seega ei ole vastustaja kaebaja terviseprobleeme

eiranud või pidanud kaebajat terveks inimeseks, kuid leidnud, et need probleemid ei ole

sedavõrd intensiivselt kaebaja igapäevaelu häirivad, et takistaksid tal sobivate tingimustega

töökohal töötada.

30. Teabe edasiandmise ja vastuvõtmise valdkond.

30.1. Kaebaja tõi selles valdkonnas võtmetegevuses „teabevahetusega seotud muud

piirangud“ välja, et temal esinevad piirangud on muutlikud (raskusaste 9). Kaebaja kannab

lugemisprille. Kui vererõhk on kõrge, siis kohin kõrvades segab kuulmist.

30.2. TTO ekspertarst leidis 01.12.2021 eksperthinnangus, et kaebajal ei esine selles

võtmetegevuses piiranguid. Kaebaja kirjeldatud piirangud on kompenseeritud (prillid) ega

mõjuta töövõimet. Seetõttu ei tuvastatud kaebajal selles valdkonnas piiranguid (raskusaste 0).

TTO ekspertarst ei muutnud ka 04.02.2022 eksperthinnangus oma seisukohta kaebajal esinevate

piirangute raskusastme osas.

30.3. Vastustaja ekspertarst leidis 18.03.2022 eksperthinnangus, et põhjendatud on hinnata

kaebajal selle võtmetegevusega seotud piirangud kompenseerituks (prillid) ja töövõimet mitte

mõjutavaks. Kaebaja kinnitab taotluses, et tal on lugemisprillid. Vererõhk on korrapärase

ravimikasutusega korrigeeritav. Kõrgenenud vererõhku on käsitletud liikumise valdkonna

juures. Kaebus kohinale kõrvades vajab täpsustamist, kuid olemasolevatel andmetel pole

hinnatav töövõimet mõjutava piiranguna. Antud valdkonnas hinnatakse piiranguid, mis on

põhjustatud kõnelemise, kuulmise ja/või nägemisfunktsiooni langusest. TIS-is puuduvad

andmed, mis kinnitaksid vajadust pöördumiseks silmaarsti poole. Kuigi lugemisprille on

võimalik soetada ka optikapoest ja mujalt ilma silmaarsti konsultatsioonita, on püsivate

probleemide ilmnemisel soovitatav pöörduda silmaarsti visiidile.

30.4. Kohus nõustub ekspertarstiga, et kaebajal ei esine selles võtmetegevuses ega valdkonnas

piiranguid. Töövõime hindamisel saab arvestada vaid piirangutega, mida ei ole abivahenditega

kompenseeritud. Kuna kaebaja kannab prille, siis on järelikult temal esinev piirang nägemise

funktsiooni osas kompenseeritud ja see ei saa tema töövõimet mõjutada. Kaebaja ei ole väitnud,

et prillide kasutamine on tema jaoks võimatu või raskendatud või et nende kasutamisele

vaatamata esinevad tal nägemise probleemid. Samuti ei nähtu TIS-i andmetest, et kaebaja oleks

pöördunud silmaprobleemiga arsti poole. Seega ei kinnita kaebaja terviseandmed, et kaebajal

esineks töövõimet mõjutavat silma- või nägemisprobleemi.

TIS-i andmetel ei ole kaebaja kurtnud arstidele kohinat kõrvus. Kaebaja ei ole käinud kõrvaarsti

juures ega kuulmist kontrollinud. Seega puudub alus arvata, et kaebajal on kuulmisega seotud

tervisehäda. Arvestades kaebajal tuvastatud kõrget vererõhku, võib arvata, et kohin kõrvus on

põhjustatud sellest tervisehädast. Samas on vererõhku võimalik edukalt ravimite järjepideva

kasutamisega kontrolli all hoida. Tervislikust seisundist tulenevaid piiranguid tuleb hinnata

koos adekvaatse raviga. Kaebaja ei ole olnud vererõhuravimite kasutamisel järjepidev, mistõttu

ei ole tema vererõhk ka kontrolli all. Kaebaja väidetud looduslikud ravimid ei ole järelikult

olnud piisavalt tõhusad, et kaebaja vererõhku kontrolli all hoida. Adekvaatsest ravist

põhjendamatut keeldumist ei saa töövõimet mõjutavana arvestada.

3-22-424

15(17)

Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et ekspertarstid jätsid põhjendatult kaebajal selles

valdkonnas piirangud tuvastamata.

31. Teadvusel püsimise ja enesehoolduse valdkond.

31.1. Kaebaja tõi selles valdkonnas võtmetegevuse „teadvusel püsimise ja enesehooldusega

seotud muud piirangud“ juures välja, et temal esinevad piirangud on muutlikud (raskusaste 9).

Kaebajal on raskusi sokkide ja jalanõude jalga panemisel, peab kasutama abivahendeid. Teine

inimene selle juures ei aita. Peab pesema istudes, sest ei suuda püsti seistes tasakaalu hoida.

Lisaks kasutab pesemisel pika varrega nuustikut, et saaks ise jalgu ja selga pesta.

31.2. TTO ekspertarst ei tuvastanud 01.12.2021 eksperthinnangus kaebajal selles

võtmetegevuses ega valdkonnas piiranguid (raskusaste 0). Kaebaja piirangut sundasendi

säilitamisel on hinnatud liikumise valdkonnas. TTO ekspertarst ei muutnud ka 04.02.2022

eksperthinnangus oma hinnangut kaebajal esinevate piirangute raskusastme osas.

31.3. Vastustaja ekspertarst leidis 18.03.2022 eksperthinnangus, et kaebaja selles valdkonnas

toodud piiranguid on põhjendatud hinnata liikumise valdkonnas. Püsivaid piiranguid, mistõttu

kaebaja ei suudaks riietuda ja teostada enesehügieenitoiminguid, ei esine. Piirangute hindamisel

arvestatakse ka võimalike abivahendite kasutamisvajadust. Antud juhul nt kingalusika ja

varrega nuustiku kasutamine on kohane ja mõistetav. Enesehoolduse piirangud on üldjuhul

hinnatavad raskete ja/või mitmete mõõdukate piirangute korral liikumise ja käelise tegevuse

valdkondades.

31.4. Kohus nõustub ekspertarstide hinnanguga, et kaebajal ei esine selles võtmetegevuses

ega valdkonnas töövõimet mõjutavaid piiranguid. Kui kaebaja saab ise abivahendeid kasutades

enesehooldustoimingute teostamisega ja riietumisega hakkama, siis tuleb temal esinevad

võimalikud piirangud lugeda kompenseerituks.

32. Ravimite kõrvaltoime.

32.1. Kaebaja tõi ravimite kõrvaltoimete juures välja, et kui ta võtab valude tõttu liiga palju

valuvaigisteid, siis muutub ta uimaseks.

32.2. TTO ekspertarst ei tuvastanud 01.12.2021 eksperthinnangus selles osas piiranguid. Neid

on hinnatud liikumise valdkonna juures. TTO ekspertarst ei muutnud ka 04.02.2022

eksperthinnangus oma hinnangut kaebajal esinevate piirangute raskusastme osas.

32.3. Kohus leiab, et ravimitest tulenevaid negatiivseid mõjusid on reeglina võimalik vältida.

Valuvaigistavaid ravimeid on nii käsimüügis kui ka retsepti alusel saadaval palju erinevaid. Kui

ühed kaebajale ei sobi, on tal võimalik vahetada need sobivamate vastu. Vajadusel saab kaebaja

konsulteerida ravimite omaduste osas perearsti või apteekriga. Üldteada olevalt ei ole (vähemalt

mitte kõik) valuvaigistavad ravimid uimastava toimega. Seetõttu ei ole põhjust käsitleda

kaebaja poolt välja toodud piirangut töövõimet mõjutavana.

33. TTO ekspertarst leidis 01.12.2021 eksperthinnangu kokkuvõttes, et kaebajal on mõõdukas

piirang liikumise valdkonnas. Teistes valdkondades piiranguid ei tuvastatud. Kaebajal on

välistatud või takistatud keha põhiasendi muutmine, kehaasendi säilitamine, käimine ja

mitmesugustes kohtades liikumine. Kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Kaebajal soovitatakse

kasutada põlve ortoosi ja füsioteraapiat. TTO ekspertarst leidis 04.02.2022 eksperthinnangus,

et TIS-i ei ole lisandunud epikriise, mille alusel muuta töövõime kohta tehtud otsust. Kaebajal

on plaanilise operatsiooni arv tervisemure lahendamiseks. Vajadusel operatsioonijärgse

taastumise katab Eesti Haigekassa kuni 182 päeva ulatuses.

3-22-424

16(17)

Vastustaja ekspertarst leidis 18.03.2022 eksperthinnangus, et ta on kõiki materjale üle vaadates

veendunud, et kaebaja töövõime ei ole vähenenud. Liikumise valdkonnas on hinnatud

mõõdukas liikumispiirang, mis vajab tähelepanu töötingimuste valikul ja tööergonoomika

juures, kuid ei tingi üldise püsiva töövõime vähenemist. Võimalik, et piirang on praeguseks

operatiivse ravi hea tulemuse korral vähenenud, kuid käesolevalt seda kinnitada ei ole võimalik.

Rangelt soovituslik on järgida määratud ravirežiimi.

34. Kuna kaebaja tuvastati liikumise valdkonnas ühes võtmetegevuses mõõdukas piirang

(raskusaste 2), kahes võtmetegevuses kerge piirang (raskusaste 1) ja ühes võtmetegevuses

piirangut ei tuvastanud (raskusaste 0), samuti ei tuvastatud teistes valdkondades piiranguid

(raskusaste 0), siis tuleb töövõime ulatuse tuvastamiseks arvestada vaid mõõduka piiranguga.

Raskusastmeid 1 ja 0 töövõime ulatuse tuvastamisel ei arvestata (määruse nr 39 § 6 lg 6).

Järelikult jäi kaebaja osas võtmetegevuste arvväärtuste summa alla 3, mis tähendab, et kaebaja

tuli hinnata töövõimeliseks (määruse nr 39 § 8 lg 5). Kaebaja puhul ei ole näha, et ta ei suuda

mistahes võtmetegevust iseseisvalt sooritada, mistõttu puudub alus tuvastada tal osalist

töövõimet (määruse nr 39 § 8 lg 4).

35. Määruse nr 39 § 7 lg 5 järgi tulnuks kokkuvõtvas arvamuses anda soovitused sobivate ja

mittesobivate töötingimuste kohta ning hindamise käigus selgunud vajaduse korral soovitused

abivahendi kasutamise ja töövõime toetamise kohta. Praegusel juhul ei ole neid antud. Eeltoodu

aga ei tähenda, et kaebaja töövõimet oleks ebaõigesti hinnatud. Ilmselgelt sobivad kaebajale

töökohad, kus ta ei pea olema pikka aega sundasendis, saab vajadusel asendeid vahetada, püsti

tõusta, jalga sirutada, ei pea palju ringi käima ega raskusi kandma. Kohus ei leia, et selliseid

töökohti ei oleks või et neid oleks vähe. Seetõttu puudub alus arvata, et kaebaja ei ole võimeline

leidma töökohta, mis tema tervislikule seisundile sobiks.

36. Kohus ei leia, et betoonivalaja või lao- ja transporttöölise töökohad oleksid kuidagi

alandavad ning neid ei võiks kaebajale pakkuda. Selleks, et pakutavad töökohad oleksid kaebaja

tervisele sobilikumad, tuleks kaebajal teavitada tööotsingute juures abistavat konsultanti enda

tervislikust seisundist ja sellele sobilikest töötingimustest. See, et kaebaja ei ole leidnud varem

sobilikku töökohta, ei tähenda, et sellist töökohta ei saa olemas olla ja kaebaja tuleks

töövõimetuks tunnistada.

37. Põhjendamatu on kaebaja etteheide, et ekspert pidanuks kaebajat nägema. Ekspertarst

hindab kaebaja töövõimet TIS-is olemasolevate terviseandmete alusel (määruse nr 39 § 5 lg 1

p 2). See tähendab, et kaebaja peab enne töövõime hindamise taotlemist käima perearsti või

teda ravivate eriarstide juures, kes tema terviseprobleemid tuvastavad ja vajaliku ravi määravad.

Üldjuhul ei ole vaja isikut eksperdi juurde visiidile kutsuda. Visiidile tuleb isik kutsuda juhul,

kui tema terviseandmed ei ole piisavad või on vastuolulised (TVTS § 7 lg 3, määruse nr 39 § 5

lg 2). Praegusel juhul sellist olukorda ei esinenud. Kaebaja tervislik seisukord on TIS-is olevate

terviseandmete kaudu piisavalt tuvastatav. Kaebaja ei ole väitnud, et seal puuduksid mingi

olulised andmed, mis tema töövõime hindamisel tähtsust võiksid omada.

38. Kaebaja ei ole tõendanud oma väidet, et talle ei avaldatud ekspertarsti nime. Kohtule

teadaolevalt ei ole vastustaja varasemalt seda teavet varjanud ja selleks puudub ka vajadus.

Samas tuleb kaebajal kõigis töövõime hindamist puudutavates küsimustes pöörduda vastustaja,

mitte ekspertarsti poole. Haldusmenetluse viib läbi ja selle õiguspärasuse eest vastutab

vastustaja. Kui ekspertarst ei ole ise kaebajalt teavet juurde küsinud, puudub kaebajal endal

vajadus ekspertarsti poole pöörduda.

39. Kohus jätab tähelepanuta kaebaja selgitused tema välja arvamise kohta tööotsijate hulgast.

Need ei põhjenda vaidlusaluste otsuste õigusvastasust.

3-22-424

17(17)

40. Asjakohane ei ole ka kaebaja viide sellele, et ta on kaotanud ravikindlustuse. Kui kaebajal

ei ole tuvastatud osalist ega puuduvat töövõimet, siis on ta järelikult võimeline vähemalt osalise

ajaga töötama ja selle kaudu ravikindlustuse saama. Töövõime hindamise eesmärgiks ei ole

pakkuda isikule ravikindlustust olukorraks, kus ta ei leia endale piisavalt kiiresti sobivat tööd

või ei sooviga tööle minna. Tööotsimist ja selle toetamist reguleerivad teised meetmed.

41. Kokkuvõttes leiab kohus, et kaebajal olevad terviseprobleemid ei ole sellised, mis

õigustaksid temal osalise või puuduva töövõime tuvastamist. Kuigi terviseprobleemid võivad

kaebajat häirida ja talle ebamugavusi tekitada, ei häiri need tema igapäevaelu ulatuses, mis

muudaks tema iseseisvalt hakkama saamise võimatuks. Olukorras, kus isik suudab kodus

loomakarja pidada, metsas jahil käia, autot juhtida ja iseseisvalt ringi liikuda, ei ole põhjust

pidada tema töövõimet piiratuks.

Otsus ja menetluskulude jaotus

42. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et vastustaja 02.12.2021 otsus on õiguspärane ja selle

tühistamiseks puudub alus. Samadel põhjustel on õiguspärane ka 07.02.2022 vaideotsus.

Kaebus nende tühistamise nõudes jääb rahuldamata.

43. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, jäävad menetluskulud kaebaja kanda (HKMS

§ 108 lg 1). Vastustaja ei ole taotlenud tema menetluskulude väljamõistmist kaebajalt ega ole

esitanud kohtule menetluskulusid tõendavaid dokumente, seetõttu jäävad vastustaja võimalikud

menetluskulud tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/