2-22-126405/6 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Tiia Bergson

Otsuse tegemise aeg ja koht

Kohtujurist

06. detsember 2022, Tallinna kohtumaja

Liine Johannes

Tsiviilasja number

2-22-126405

Tsiviilasi

OÜ Aktiva Finants hagi V F vastu võla nõudes

Tsiviilasja hind

4414,40 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Hageja: Osaühing Aktiva Finants (registrikood 10746479;

asukoht A. Weizenbergi tn 20, Kesklinna linnaosa, Tallinn,

Harju maakond 10150)

Hageja lepinguline esindaja A Ž (e-post xxx)

Kostja: V F (isikukood xxx; täpne elukoht xxx)

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega kostja V F suhtes.

2. Välja mõista kostjalt V F’ilt hageja OÜ Aktiva Finants kasuks kostja ja xxx AS

vahel

17.11.2016

sõlmitud

laenulepingust

nr

xxx,

21.05.2021

sõlmitud

laenulepingust nr xxx ja 06.06.2021 sõlmitud laenulepingust nr xxx tulenev

põhivõlgnevus kokku summas 3087,13 eurot, intress 170,67 eurot, sissenõudmiskulu

150,00 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 519,97 eurot.

3. Mõista kostjalt V F’ilt hageja OÜ Aktiva Finants kasuks viivis alates 29.10.2022

kuni lepingu nr xxx põhinõude summas 1088,01 eurot täitmiseni 10,00% aastas,

lepingu nr xx põhinõude summas 999,12 eurot täitmiseni 18,90% aastas, lepingu nr

xxx põhinõude summas 1000,00 eurot täitmiseni 18,90% aastas, kuid mitte üle

põhinõude summa.

4. Toimetada käesolev kohtuotsus menetlusosalistele kätte.

5. Käesolev kohtuotsus on tagatiseta viivitamata täidetav.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

6. Jätta menetluskulud kostja V F’i kanda.

7. Rahuldada hageja menetluskulude avaldus osaliselt ning mõista välja kostjalt V

F’ilt hageja OÜ Aktiva Finants kasuks hageja menetluskuludena välja

hagiavalduselt tasutud riigilõiv summas 490,00 eurot ning õigusabikulud summas

50,00 eurot.

8. Välja mõista kostjalt V F’ilt hageja OÜ Aktiva Finants kasuks viivis

menetluskuludelt alates kohtulahendi jõustumisest kuni täitmiseni VÕS § 113 lg 1

teises lauses sätestatud määras.

Edasikaebamise kord

Hagejal on õigus esitada tagaseljaotsuse peale apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule 30

päeva jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

Kostja võib esitada Harju Maakohtu tagaseljaotsuse peale kaja, kui tema tegevusetus, mis oli

tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata

mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema

esindajale kätte toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või

elektrooniliselt või kui tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Kaja võib esitada

tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30 päeva jooksul. Kui tagaseljaotsus toimetatakse kätte

avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai tagaseljaotsusest või

selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kaja peab vastama tsiviilkohtumenetluse

seadustikus (TsMS) § 416 sätestatud nõuetele. Koos kajaga tuleb kohtule esitada kõik asja

ettevalmistamise lõpuleviimiseks vajalik ning tasuda kajalt riigilõiv Rahandusministeeriumi

arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS SEB Pank, nr EE062200221059223099

Swedbank AS, EE221700017003510302 Luminor Bank AS või EE567700771003819792 LHV

Pank AS. Kajalt tuleb riigilõivuna tasuda summa, mis vastab riigilõivule poolelt hagihinnalt, kuid

mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot (riigilõivuseadus § 59 lg 19).

Kohus selgitab, et vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 187 lg-le 6 peab

menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku

tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

Hagi alus

17.11.2016 sõlmisid xxx AS ja kostja laenulepingu nr xxx, mille alusel on kostja saanud laenu

summas 8700,00 eurot. Kostja on põhiosa katteks teostanud makseid summas 7611,99 eurot.

Lepingust tulenev võlgnevus on seega 1088,01 eurot (8700,00-7611,99). 21.05.2021 sõlmisid

xxx AS ja kostja laenulepingu nr xxx, mille alusel on kostja saanud laenu summas 1000,00 eurot.

Kostja on põhiosa katteks teostanud makseid summas 0,88 eurot. Lepingust tulenev võlgnevus

on seega 999,12 eurot (1000,00-0,88). 06.06.2021 sõlmisid xxx AS ja kostja laenulepingu nr xxx,

mille alusel on kostja saanud laenu summas 1000,00 eurot. Kostja pole põhiosa katteks makseid

teostanud, seega on lepingust tulenev võlgnevus 1000,00 eurot. Eeltoodust tulenevalt on

põhivõlg 3087,13 eurot (1088,01+999,12+1000,00).

Kuna kostja oma laenulepingulisi kohtusi korrapäraselt ei täitnud, saatis xxx AS kostjale

15.09.2021 laenulepingute ülesütlemise hoiatuse, milles anti kostjale täiendav tähtaeg

võlgnevuse tasumiseks. Kuivõrd hoiatusest hoolimata kostja oma võlgnevust ei likvideerinud,

ütles xxx AS lepingud üles 03.10.2021. xxx AS loovutas 15.02.2022 kostja vastase nõude OÜ-

le Aktiva Finants koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid.

Kostjale, s.o V F’ile toimetati hagimaterjalid kätte 11.11.2022 aadressil xxx nende

kätteandmisega kostja elukaaslasele, kuid kostja hagile õigeaegselt nõuetekohast hagivastust ei

esitanud.

Kohtu selgitused

Kohus selgitab, et tulenevalt TsMS § 444 lg-st 3 võib kohus tagaseljaotsuse teha kirjeldava ja

põhjendava osata.

Hageja on kohtule esitanud menetluskulude nimekirja ja neid kulusid tõendavad dokumendid,

millest nähtuvalt on hageja menetluskuludeks menetluses tasutud riigilõiv kogusummas 490

eurot ja õigusabikulud summas 480 eurot.

Kohus peab põhjendatuks riigilõivu väljamõistmist kostjalt summas 490 eurot ja juhindudes

TsMS § 175 lg-st 1 õigusabikulud summas 50 eurot, arvestades käesoleva tsiviilasja hinda ning

keerukust. Olukorras, kus tegemist on vähekeeruka vaidlusega ning vaidlus lahendati

tagaseljaotsusega, samuti arvestades hagi hinda ei pea kohus võimalikuks kostjalt

õigusabikulusid suuremas summas kui 50 eurot välja mõista. Kohus toetub siinjuures ka Tallinna

Ringkonnakohtu seisukohale analoogses tsiviilasjades nr 2-19-11647 ja 2-18-129072, milles

ringkonnakohus leidis, et „tegemist tüüphagiga, mille sarnaseid on hageja kohtute infosüsteemist

nähtuvalt esitanud sadu kui mitte tuhandeid. Seejuures kattuvad hagide põhjendused peaaegu

sõna-sõnalt. Esitatud hagides erinevad sisuliselt üksnes kostjate andmed, summad ja kuupäevad.

Sellise hagi koostamisel on esindaja tööks sisuliselt arvutada kokku nõude suurus, täita lüngad

ja komplekteerida hagi lisad. Ringkonnakohus ei pea usutavaks, et sellise hagi koostamisel teeks

esindaja mingisuguse õigusliku analüüsi või nõustaks kuidagi hagejat. Samuti ei ole esindajal

vaja lugeda lepingute tüüptingimusi, kuna need on erinevate esitatud hagide puhul samad.

Ringkonnakohtu hinnangul on ilmselge, et sellise hagi koostamiseks ei ole põhjendatud ajakulu

3,5 tundi. Tõenäoliselt on hagi koostamine võimalik vähem kui tunniga. Samuti ei ole mõne

arvutustehte tegemine ja lünkade täitmine keeruline ega nõua kõrget kvalifikatsiooni, mistõttu ei

ole ringkonnakohtu hinnangul põhjendatud ka tunnitasu suurus 100 eurot. Oma raskusastmelt ei

erine praeguses asjas hagi koostamine oluliselt võla kohtueelsest sissenõudmisest, mille puhul

on võlaõigusseaduse § 1132 lg 2 p 3 kohaselt maksimaalne tarbijalt nõutav sissenõudmiskulu

samuti 50 eurot.“.

Hageja on käibemaksukohuslane, mistõttu määrab kohus menetluskulud kindlaks ilma

käibemaksuta. Eeltoodu alusel määrab kohus hageja lepingulise esindaja põhjendatud

õigusabikuludeks 50 eurot (käibemaksuta).

TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks

hüvitatavate menetluskulude suurus.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Bergson

kohtunik