2-20-1645/63 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Maris Kuurberg ja Gea Lepik

Määruse tegemise aeg ja koht 6. detsember 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-1645

Kohtuasi

Y avaldus X suhtes ühise hooldusõiguse osaliseks

lõpetamiseks ja lõpetatud osas ainuhooldusõiguse

saamiseks ning C ja X suhtlemise korra määramiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 23. augusti 2022. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

Y määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Danil Lipatov

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Y määruskaebus.

2. Tühistada Harju Maakohtu 23. augusti 2022. a määrus ja saata asi samale

maakohtule Y suhtlemise korra määramise avalduse menetlusse võtmise uueks

otsustamiseks.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Määruse peale ei saa Riigikohtule määruskaebust esitada.

Menetluskulude jaotuse ja rahalise suuruse määrab asja lahendav maakohus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Avaldus ja selle aluseks olevad asjaolud

1. Y (ema) esitas 15. augustil 2022 Harju Maakohtule avalduse, milles palus lõpetada enda ja

C (isa) ühise hooldusõiguse X (noorem poeg) suhtes elu- ja viibimiskoha ning õppeasutuse

määramise küsimustes ning anda selles osas ainuhooldusõiguse emale. Samuti palus ema

kindlaks määrata isa ja noorema poja suhtluskorra järgmiselt:

2-20-1645

-

isa võtab selle nädala, mil ta viibib Eestis, esmaspäeval, kolmapäeval, neljapäeval ja

reedel noorema poja ja Q (vanem poeg) lasteaiast kell 16.30 ning viib vanema poja

eelkooli ja/või trenni vastavalt vanema poja tunniplaanile, ning toob lapsed ema ja laste

elukohta tagasi samal päeval kell 20.00;

-

noorem poeg veedab oma sünnipäeva emaga. Lapsed veedavad noorema poja

sünnipäevale järgneva päeva või muu kokkulepitud päeva isaga;

-

isal on isadepäeval, kui see ei ole isa ja noorema poja suhtluskorra järgne suhtlemise

päev, õigus noorema pojaga kohtuda kell 16.30–20.00. Isa võtab noorema poja tema

elukohast ja viib noorema poja tema elukohta tagasi, kui vanemad ei lepi kokku teisiti;

-

noorema poja haigestumise korral jäävad tema ja isa kohtumised kuni noorema poja

tervenemiseni ära ning neid ei asendata. Isal on noorema poja haiguse korral õigus tema

tervislikust seisundist teada saada ning teda ema juures külastada;

-

noorem poeg veedab aastavahetuse (31.12–01.01) vaheldumisi ema ja isaga. 2022. a

aastavahetuse veedab noorem poeg emaga;

-

nooremal pojal on õigus teise vanemaga telefoni teel mõistliku aja jooksul suhelda,

olenemata sellest, kumma vanema juures ta viibib;

-

isa võib vanemate kokkuleppel noorema pojaga kohtuda ka muul kui suhtluskorra

järgsel ajal;

-

kumbki vanem austab noorema poja kiindumust teise vanemasse ja hoidub tema

juuresolekul teise vanema halvustamisest ning teise vanema suhtes hirmu või

vastumeelsuse kujundamisest ega takista noorema poja ja teise vanema suhtlemist.

Kumbki vanem ei halvusta noorema poja kuuldes teist vanemat, ei kritiseeri teise

vanema elukorraldust, ei õõnesta teise vanema autoriteeti ning ei mõjuta nooremat

poega väljendama oma arvamust suhtlemise korraldamise kohta.

Avalduse kohaselt sündis ema ja isa kooselust XX.XX.XXXX vanem poeg ja XX.XX.XXXX

noorem poeg. Vanemate kooselu lõppes 29. detsembril 2019 ja lapsed jäid elama emaga. Ema

on pühendunud laste eest hoolitsemisele ning tegelenud nende tervise ja hariduse küsimustega

alati üksi. Isa kuritarvitab laste hooldusõigust. Ta võtab lapsi emalt ära ka nende haiguse ajal ja

olenemata nende päevakorrast. Isa norib tüli ning halvustab ja solvab ema laste juuresolekul,

mis kahjustab laste psüühikat. Isa ja laste suhtlemist proovis korraldada Mustamäe Linnaosa

Valitsuse lastekaitsespetsialist, kuid tulutult. Isal ja nooremal pojal on lähedane suhe ning ema

on nõus, et isa osaleb noorema poja arengus ja kasvatamises. Samas on isa ja noorema poja

praegune suhtluskord ebamugav ning ema on vastu sellele, et noorem poeg elab vaheldumisi

mõlema vanema juures. Hetkel töötab isa Tallinnas ja on tööl viis päeva nädalas.

Maakohtu määrus ja põhjendused

2. Harju Maakohus keeldus 23. augusti 2022. a määrusega ema suhtluskorra määramise

avaldust menetlusse võtmast ning jättis menetluskulud ema kanda.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt tuleb avalduse menetlusse võtmisest tsiviilkohtu-

menetluse seadustiku (TsMS) § 371 lg 1 p 4 ja lg 2 p 2 alusel koosmõjus § 477 lg-ga 1 keelduda.

Kohtute infosüsteemist nähtub, et 30. septembril 2021 jõustus Harju Maakohtu 13. septembri

2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-20-1645 (maakohtu 13. septembri 2021. a määrus), millega

maakohus jättis rahuldamata ema avalduse enda ja isa ühise hooldusõiguse lõpetamiseks laste

elu- ja viibimiskoha ning õppeasutuse määramise küsimustes ning määras kindlaks isa ja laste

suhtluskorra. Jõustunud kohtulahendiga on kindlaks määratud isa ja laste suhtluskord, mis

lähtub laste huvidest. Samuti on kohus vähem kui aasta tagasi lahendanud vanemate ühise

hooldusõigusega seotud küsimusi. Avalduses ei ole esitatud uusi või erakorralisi asjaolusid, mis

annaksid kümme ja pool kuud pärast eelmise menetluse lõppu alust algatada uut menetlust

2-20-1645

hooldusõiguse ja suhtluskorra muutmiseks. Lapsevanemad ei või kasutada oma õigusi

pahauskselt ega esitada kohtusse lühikese ajaperioodi möödudes ja korduvalt avaldusi

hooldusõiguse ja suhtlemiskorra kindlaksmääramiseks. Vanemad peavad suutma kõrvale jätta

erimeelsused ja leppima lastega seonduvas kokku kohtu sekkumiseta. Lapse huvides ei ole see,

et iga aasta või paari järel, kui ei ilmne just täiesti uusi ja erakorralisi asjaolusid, määratakse

kindlaks uus suhtlemise kord lahus elava vanemaga, mis omakorda lööb segamini lapse

elukorralduse, stabiilsuse ja turvalisuse.

Kui isa rikub kehtivat lapsega suhtlemist korraldavat määrust või raskendab selle täitmist, saab

ema esitada TsMS § 563 lg 1 alusel avalduse lepitusmenetluse algatamiseks.

Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

3. Ema esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada, võtta avalduse

menetlusse ning määrata kindlaks isa ja noorema poja suhtluskorra.

Määruskaebuse väidete kohaselt ei soovi ema enam avalduse läbi vaatamist vanemate ühise

hooldusõiguse lõpetamise osas, kuid palub maakohtu määruse tühistada osas, millega

maakohus keeldus avaldust menetlemast isa ja noorema poja suhtluskorra määramise osas.

Asjaolud on muutunud ja kehtiv suhtluskord ei sobi enam nooremale lapsele. Harju Maakohtu

13. septembri 2021. a määruse järgi elavad lapsed isaga nädalal, mil isa viibib Eestis, kuid isa

kolis vahepeal Soomest tagasi Eestisse.

Kehtiv suhtluskord ei vasta noorema poja huvidele. Isa hakkas pärast kolimist oma

hooldusõigust noorema poja suhtes kuritarvitama. Kehtiv suhtluskord takistab ja raskendab

noorema poja kasvatamist, sest isa rikub pidevalt noorema poja päevakorda. Samas on kindla

päevakorra järgimine kasulik nii vanematele kui ka lapsele. Noorema poja stabiilse

elukorralduse ja turvalisuse tagamiseks on vaja määrata uus suhtluskord, mis võimaldab

nooremal pojal isaga suhelda mõlema vanema vajadusi arvestades.

Menetluse edasine käik

4. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

5. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb rahuldada, maakohtu määrus tuleb TsMS § 667 lg 2

alusel tühistada ja asi tuleb saata samale maakohtule suhtluskorra määramise avalduse

menetlusse võtmise uueks otsustamiseks.

6. Esmalt märgib ringkonnakohus, et maakohus otsustas küll suhtlemiskorra määramise

avalduse menetlusse võtmise üle, kuid ei ole otsustanud hooldusõiguse muutmise avalduse

menetlusse võtmise üle. Seetõttu saab ringkonnakohus kontrollida määruskaebemenetluse

raames üksnes suhtlemiskorra kindlaksmääramise avalduse menetlusse võtmisest keeldumise

seaduslikkust ja põhjendatust.

Kolleegium selgitab, et kuigi ema esitas avalduse hooldusõiguse muutmiseks ja suhtlemiskorra

määramiseks, on maakohus vaidlustatud määruse resolutsiooniga keeldunud üksnes

suhtlemiskorra määramise avalduse menetlusse võtmisest. Maakohtu määruse põhjendustest

2-20-1645

võib küll aru saada, et maakohus on soovinud keelduda ka ema ühise hooldusõiguse lõpetamise

avalduse menetlusse võtmisest, kuid seda ei ole maakohus kohtumääruse resolutsioonis

otsustanud. Seega on hooldusõiguse muutmise avaldus endiselt maakohtu menetluses ning

maakohtul tuleb otsustada nimetatud nõude menetlusse võtmise üle.

Arvestades seda, et ema määruskaebuse kohaselt ei soovi ema enam hooldusõiguse muutmise

nõude menetlusse võtmist, tuleb maakohul selgitada, kas ema soovib selles osas avalduse tagasi

võtta või sellest loobuda. Ringkonnakohus ei saa ise seda teha, kuna hooldusõiguse muutmist

puudutav ei ole määruskaebemenetluse esemeks, st seda lahendades väljuks ringkonnakohus

määruskaebuse piirest.

7. Kolleegiumi hinnangul jättis maakohus suhtluskorra määramise avalduse ennatlikult

TsMS § 371 lg 1 p 4 ja lg 2 p 2 alusel koosmõjus § 477 lg-ga 1 menetlusse võtmata ning

ekslikult määruskaebuse rahuldamata, edastades selle ringkonnakohtule, kuigi ema oli

määruskaebuses selgitanud asjaolusid, mis andsid alust määruse tühistamiseks.

7.1. Kolleegium selgitab, et kohus vaatab TsMS § 477 lg 1 alusel hagita asju läbi hagimenetluse

sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi. Sellest tulenevalt saab

kohus tulenevalt TsMS § 477 lg-st 1 jätta lisaks hagile TsMS §-s 371 sätestatud alustel

menetlusse võtmata ka hagita menetluses esitatud avalduse, kui see ei ole vastuolus hagita

menetluse olemusega (vt nt Riigikohtu 23. oktoobri 2015. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-73-15,

p 18).

TsMS § 371 lg 1 p 4 järgi ei võta kohus hagiavaldust menetlusse mh siis, kui on olemas

jõustunud Eesti kohtu otsus või menetluse lõpetamise määrus, mis on tehtud vaidluses samade

poolte vahel sama eseme kohta samal alusel ja mis välistab samas asjas uue kohtusse

pöördumise. Viidatud säte välistab seega kohtusse pöördumise vaidlustes, mis on juba siduvalt

lahendatud. Samas tuleb hagita asjades arvestada ka TsMS §-ga 480, mille lg 1 II lause annab

kohtule õiguse tühistada või muuta määrust, millel on kestev, mitte ühekordne toime, ning mille

aluseks olevad asjaolud või õiguslik olukord on oluliselt muutunud. Kestva toimega määruseks

on mh määrus, millega on kindlaks määratud vanema suhtluskord lapsega. Asjaolude

muutusega on tegemist siis, kui lahendi tegemise aluseks olnud faktiline olukord on

olemuslikult teistsugune. Õiguslik olukord muutub siis, kui muudetakse materiaalõigust, mida

kohus asja lahendamisel kohaldas. Muutus peab olema toimunud pärast esialgse lahendi

tegemist ning olema piisavalt oluline. Sisuliselt on arvestatavad ainult sellised muutused,

millest teades teeks kohus vältimatult teistsuguse lahendi. Varasema lahendi muutmine laste

elukorraldusega seotud küsimustes, eriti veel vahetult eelmise kohtuasja järel, nõuab lapse

elukorralduse stabiilsust ja lapse huve arvestades eriti kaalukaid asjaolusid (vt Tsiviilkohtu-

menetluse seadustik III. Kommenteeritud väljaanne, 2017. § 480 kommentaar 3.3.1.b ja

3.3.2.a–b; Riigikohtu 22. novembri 2017. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-5794, p-d 21.1 ja 21.2).

Lisaks tulenes enne 1. septembrit 2022 kehtinud TsMS §-st 563 võimalus alustada suhtlust

korraldava määruse rikkumise või selle täitmise raskendamise korral lepitusmenetlus, mille

käigus võis kohus TsMS § 563 lg 7 p 2 järgi otsustada, millises ulatuses tuleb muuta suhtlemist

puudutavat määrust.

TsMS § 371 lg 2 p 2 järgi võib kohus jätta hagiavalduse menetlusse võtmata, kui hagi ei ole

esitatud hageja seadusega kaitstud õiguse ega huvi kaitseks või eesmärgil, millele riik peaks

andma õiguskaitset, või kui hagiga ei ole hageja taotletavat eesmärki võimalik saavutada.

Viidatud säte annab kohtule võimaluse jätta õiguslikult perspektiivitu avaldus läbi vaatamata,

seejuures on kohtul avalduse läbi vaatamata jätmise korral kõrgendatud põhjendamis- ja

kaalumiskohustus ning kohus ei saa avalduse läbi vaatamata jätmise üle otsustades hinnata

2-20-1645

tõendeid ega lahendada vaidlust sisuliselt. Nõue oleks õiguslikult perspektiivitu juhul, kui hagis

või avalduses esitatud asjaolude tõendatuse korral ei oleks nõuet võimalik rahuldada ühelgi

materiaalõiguslikul alusel (vt nt Riigikohtu 23. oktoobri 2015. a määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-73-15, p 18; 3. märtsi 2014. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-193-13, p 12; 13. septembri

2017. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-17452, p 11 ja 2. mai 2012. a määrus tsiviilasjas

nr 3-2-1-31-12, p 13).

Eeltoodust tuleneb, et kui jõustunud kohtulahendiga on kindlaks määratud vanema ja lapse

suhtluskord, siis ei saa küll kumbki vanem esitada kohtule avaldust vanema ja lapse

suhtluskorra määramiseks, vaid vanem saab TsMS § 480 lg 1 alusel esitada kohtule avalduse

senise suhtluskorra muutmiseks või tühistamiseks. Sellise avalduse esitamisel peab vanem esile

tooma ka muutunud asjaolud või õigusliku olukorra muudatuse, mis tema hinnangul tingib

vältimatult varasema lahendi muutmise või tühistamise. Kui vanem esitab sellises olukorras

kohtule siiski avalduse enda või teise vanema ja lapse suhtluskorra määramiseks ega too esile

muutunud asjaolusid ega õigusliku olukorra muudatust, võib see anda alust jätta avaldus

TsMS § 371 lg 2 p-de 1 või 2, § 477 lg 1 ja § 480 lg 1 II lause alusel menetlusse võtmata. Samas

peab kohus enne viidatud alustel avalduse menetlusse võtmisest keeldumist, arvestades ka

hagita menetluses kehtivat uurimispõhimõtet, selgitama avalduse esitanud vanemale õiguslikku

olukorda ja andma talle vajadusel kooskõlas TsMS § 3401 lg-ga 1 tähtaja avalduse puudus(t)e

kõrvaldamiseks, sh avalduse taotluse täpsustamiseks ja/või muutunud asjaolude või õigusliku

olukorra muudatuse esile toomiseks.

Kui aga vanem tõi esile, et teine vanem rikub suhtlemiskorda või raskendab selle täitmist, tuli

kohtul enne 1. septembril 2022 esitatud avalduse alusel alustada TsMS § 563 lg 1 alusel

lepitusmenetlust ning püüda saavutada vanemate kokkulepe, mitte keelduda avaldust

menetlemast.

7.2. Olukorras, kus maakohtule oli teada, et isa ja laste suhtluskord on juba jõustunud

kohtulahendiga kindlaks määratud, pidanuks maakohus enne avalduse menetlusse võtmist

selgitama, kas ema avaldust saab pidada suhtlemiskorra muutmise avalduseks ning kas

avalduses on toodud esile asjaolusid, mis võiksid anda alust suhtlemiskorda muuta. Selleks

tulnuks maakohtul võrrelda suhtluskorra määramise aluseks olnud ja avalduses esile toodud

asjaolusid. Ühtlasi tulnuks maakohtul selgitada, kas avaldus võis olla käsitatav

lepitusmenetluse algatamise avaldusena. Vajadusel tulnuks jätta avaldus käiguta ning anda

emale võimalus täpsustada avalduse taotlust ja selle aluseks olevaid asjaolusid, selgitades talle

õiguslikku olukorda.

Ema ei ole avalduses selgelt välja toonud, et jõustunud kohtulahendiga on juba kindlaks

määratud isa suhtlemiskord mõlema lapsega. Ema on taotlenud isa ja noorema poja suhtluskorra

määramist, lisades sinna ka vanemat poega puudutavaid tingimusi. Ema on avalduses tuginenud

mh sellele, et isa kuritarvitab laste hooldusõigust, võtab lapsi emalt ära ka laste haiguse ajal ja

olenemata nende päevakavast ning halvustab ja solvab ema laste juuresolekul, samuti sellele,

et isa töötab hetkel Tallinnas ja on tööl viis päeva nädalas.

Avaldusest ei selgu üheselt, millised neist asjaoludest, millele ema tugineb, on muutunud

asjaolud, s.o pärast maakohtu 13. septembri 2021. a määruse tegemist tekkinud asjaolud.

Maakohtu 13. septembri 2021. a määruse kirjeldavast osast nähtub, et ema on juba varem

tuginenud sellele, et isa kuritarvitab laste hooldusõigust, võtab lapsi emalt ära ka laste haiguse

ajal ja olenemata nende päevakorrast ning halvustab ja solvab ema laste juuresolekul. Ema

määruskaebuse väidetest on võimalik aru saada, et need asjaolud esinevad jätkuvalt, kuid need

asjaolud ei annaks alust suhtlemiskorda muuta. Küll aga nähtub maakohtu 13. septembri 2021. a

2-20-1645

määruse kirjeldavast osast, et ema tugines algses avalduses sellele, et isa töötab Soomes

graafiku alusel, mille järgi ta on kolm nädalat tööl ja seejärel nädal puhkusel. Viidatud määruse

põhjendavast osast on näha, et maakohus arvestas suhtluskorra määramisel, et isa töötab

graafiku alusel välisriigis, ning maakohus määraski 13. septembri 2021. a määrusega

suhtluskorra, mille järgi on lapsed isaga nädalal, mil isa viibib Eestis, ja kohustas isa teavitama

ema enda Eestis viibimisest vähemalt seitse päeva ette. Siinses asjas esitatud avalduses märkis

ema, et isa töötab hetkel Tallinnas, ning on määruskaebuses selgitanud, et maakohtu

13. septembri 2021. a määruse tegemise ajal elas isa Soomes.

Arvestades seda, et 13. septembri 2021. a määrusega määrati kindlaks suhtluskord, lähtudes

asjaolust, et isa elab Soomes ja saab suhelda lapsega sel nädalal, mil ta viibib Eestis, kuid

avalduse kohaselt elab isa nüüd Eestis, võivad avalduse kohaselt olla suhtluskorra määramise

aluseks olevad asjaolud TsMS § 480 lg 1 II lause tähenduses oluliselt muutunud. Ühtlasi ei ole

sellises olukorras enam selge, millal peavad lapsed suhtluskorra järgi isaga viibima.

Ringkonnakohus märgib, et suhtluskorra määruse muutmine saab olla õigustatud siiski üksnes

niivõrd, kui see on vajalik esialgse otsustuse muutunud õiguslikule ja faktilisele olukorrale

kohandamiseks (vt ka Tsiviilkohtumenetluse seadustik III. Kommenteeritud väljaanne, 2017.

§ 480 kommentaar 3.1.d).

8. Ülaltoodud põhjendustel tühistab kolleegium maakohtu määruse ja saadab asja maakohtule

ema suhtluskorra määramise avalduse uueks menetlusse võtmise otsustamiseks. Lisaks tuleb

maakohtul otsustada ka hooldusõiguse muutmise avaldusse menetlusse võtmine, mida

maakohus ei ole senini teinud.

9. Menetluskulude jaotuse otsustab TsMS § 173 lg 3 II lause järgi maakohus vastavalt asja

läbivaatamise tulemusele. Emal on TsMS § 150 lg 1 p 5 ja lg 4 alusel õigus nõuda

määruskaebuselt tasutud riigilõivu tagastamist.

10. Kuna ringkonnakohus tühistab maakohtu määruse ja saadab asja maakohtule avalduse

menetlusse võtmise uueks otsustamiseks, ei saa määruse peale määruskaebust esitada (vt ka

Riigikohtu 5. aprilli 2017. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-12-17, p 18).

(allkirjastatud digitaalselt)

Liis Arrak, Maris Kuurberg ja Gea Lepik