2-19-19724/38 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Liis Arrak, liikmed Maris Kuurberg ja Gea Lepik

Määruse tegemise aeg ja koht 6. detsember 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-19-19724

Kohtuasi

X kaebus Tallinna kohtutäitur Hille Kudu 2. detsembri

2019. a otsuse peale täiteasjades nr 035/2011/111, nr

035/2011/534, nr 035/2011/535, nr 035/2011/781, nr

035/2011/1050, nr 035/2011/1318, nr 035/2011/1741 ja

nr 035/2012/2087

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 4. mai 2022. a määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja Aleksei Smelov

Puudutatud isik kohtutäitur Hille Kudu, lepinguline

esindaja vandeadvokaat Sandra-Kristin Kärner

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada X määruskaebus osaliselt.

2. Tühistada Harju Maakohtu 4. mai 2022. a määrus osas, millega maakohus määras

kohtutäituri Hille Kudu menetluskulud kindlaks ja mõistis need X-lt välja 93 eurot

74 senti ületavas osas. Muus osas jätta maakohtu määrus muutmata.

3. Sõnastada kohtumääruse tervikresolutsioon järgmiselt:

3.1. Jätta

kindlaks

määramata

Roland

Nopassoni

ja

Eesti

Vabariigi

menetluskulude suurus.

3.2. Rahuldada kohtutäituri Hille Kudu menetluskulude kindlaksmääramise

avaldus osaliselt ja määrata kohtutäituri Hille Kudu menetluskulude suuruseks

93 eurot 74 senti (käibemaksuga).

3.3. Mõista X-lt kohtutäituri Hille Kudu kasuks välja menetluskulude hüvitis 93

eurot 74 senti ja alates määruse jõustumisest kuni hüvitise tasumiseni tasumata

hüvitiselt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 II lauses ettenähtud määras viivis, kuid

mitte rohkem kui 93 eurot 74 senti.

3.4. Jätta kohtutäituri Hille Kudu menetluskulude kindlaksmääramise avaldus

rahuldamata 2843 euro 40 sendi ulatuses.

2-19-19724

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Menetluskulude kindlaksmääramise määruse peale võib menetluskulude kindlaksmääramist

taotlenud ja menetluskulusid kandma kohustatud isik esitada Riigikohtule 15 päeva jooksul

alates määruse kättesaamisest määruskaebuse, kui kaebuse hind ületab 280 eurot. Kui

menetlusosaline taotleb määruskaebuse esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel

lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka määruskaebus.

Menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid ei hüvitata.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (avaldaja, võlgnik) esitas 16. detsembril 2019 Harju Maakohtule kaebuse, milles palus

tühistada kohtutäitur Hille Kudu (puudutatud isik, kohtutäitur) 2. detsembri 2019. a otsuse

täiteasjades nr 035/2011/111, 035/2011/534, 035/2011/535, 035/2011/781, 035/2011/1050,

035/2011/1318 ja 035/2011/1741 ning kohustada kohtutäiturit vaatama avaldaja 15. septembri

2019. a kaebuse uuesti läbi. Harju Maakohus jättis 28. septembri 2020. a määrusega kaebuse

rahuldamata ja menetluskulud avaldaja kanda. Tallinna Ringkonnakohus jättis 14. mai 2021. a

määrusega maakohtu määruse muutmata ja määruskaebuse menetlemisega seotud

menetluskulud avaldaja kanda.

2. Kohtutäitur esitas 5. oktoobril 2020 ja 30. augustil 2021 maakohtule menetluskulude

nimekirjad, mille järgi on tema menetluskulude suurus maa- ja ringkonnakohtus kokku

2937 eurot 14 senti (käibemaksuga), sh printimis- ja bürookulud 78 eurot 14 senti ning

lepingulise esindaja kulud 2859 eurot. Kohtutäitur palus hüvitatavatelt menetluskuludelt välja

mõista ka seadusjärgses määras viivise.

Menetluskulude nimekirjade järgi tegi kohtutäituri lepinguline esindaja keskmise tunnihinnaga

187 eurot 48 senti (käibemaksuga) kohtutäiturit esindades kokku toiminguid 15 tunni 15 minuti

ulatuses. Toimingud, nende tegemise kuupäev ja neile kulunud aeg on järgmised:

-

16. september 2020 – tsiviilasja materjalide analüüs ja menetlusseis – 1 tund;

-

28. september 2020 – maakohtu 28. septembri 2020. a määruse analüüs ja suhtlus

kliendiga – 30 minutit;

-

5. oktoober 2020 – menetluskulude nimekirja koostamine, arve komplekteerimine ja

kohtule esitamine – 30 minutit;

-

7. oktoober 2020 – avaldaja 5. oktoobri 2020. a menetluskulude nimekirjaga tutvumine

– 15 minutit;

-

14. oktoober 2020 – tsiviilasja materjalidega tutvumine, määruskaebuse analüüs –

30 minutit;

-

14. oktoober 2020 – maakohtu 14. oktoobri 2020. a kohtunõudega tutvumine,

määruskaebuse analüüs, tsiviilasja materjalide analüüs, suhtlus kliendiga – 45 minutit;

-

15. oktoober 2020 – tsiviilasja materjalide analüüs, määruskaebusele vastuse

koostamine – 4 tundi 15 minutit;

-

16. oktoober 2020 – määruskaebusele vastuse koostamine – 45 minutit;

-

19. oktoober 2020 – tsiviilasja materjalide analüüs, õiguslik analüüs (täitemenetluse

seadustiku § 132 asjakohased lõiked), määruskaebusele vastuse koostamine, suhtlus

kliendiga – 3 tundi;

-

20. oktoober 2020 – õiguslik analüüs seoses töötasu arestimise arvutuskäiguga, täituri

arvutuste kontrollimine tsiviilasja materjalide pinnalt – 1 tund 45 minutit;

2-19-19724

-

21. oktoober 2020 – määruskaebuse vastuse täiendamine ja kohtule esitamine,

e-kirjavahetus kliendiga – 30 minutit;

-

4. juuni 2021 – ringkonnakohtu 14. mai 2021. a määruse analüüs, suhtlus kliendiga –

15 minutit;

-

30. august 2021 – suhtlus kliendiga, lõpliku menetluskulude nimekirja koostamine,

taotlus kohtule menetluskulude kindlaksmääramiseks – 1 tund 15 minutit.

3. Avaldaja vaidles kohtutäituri menetluskuludele vastu. Avaldaja kaebus ei väljunud

kohtutäituri tavapärasest tegevusest, mistõttu pidi kohtutäitur olema võimeline menetluses

isiklikult osalema ega vajanud lepingulist esindajat.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Harju Maakohus rahuldas kohtutäituri menetluskulude kindlaksmääramise avalduse osaliselt

ning määras kohtutäituri menetluskulude suuruseks 1921 eurot 67 senti ja mõistis need

avaldajalt kohtutäituri kasuks välja koos kohustusega tasuda neilt alates määruse jõustumisest

kuni selle täitmiseni seadusjärgses määras viivist. Maakohus jättis kohtutäituri menetluskulude

kindlaksmääramise avalduse rahuldamata 1015 euro 47 sendi ulatuses.

Maakohtu määruse põhjenduste kohaselt ei anna avaldaja vastuväited alust jätta kohtutäituri

põhjendatud ja vajalikke menetluskulusid kindlaks määramata. Alates 19. aprillist 2021 ei

sisaldu tsiviilkohtumenetluse seadustikus kohtutäituri õigusabikulude hüvitamise piirangut

(varasem tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 175 lg 31). Seetõttu peab kohus hindama

kohtutäituri lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust kaalutlusõiguse alusel ning

nende vähendamiseks ei anna alust ainuüksi asjaolu, et kohtutäituril on õigusteadmised.

Kohtutäituri lepingulise esindaja printimis- ja bürookulud 78 eurot 14 senti on täies ulatuses

põhjendamatud. Kohtul ei ole võimalik hinnata nende kulude vajalikkust ja põhjendatust seoses

konkreetse kohtuasjaga ning need peaksid sisalduma lepingulise esindaja tunnitasus.

Kohtutäituri lepingulise esindaja tunnitasu 187 eurot 48 senti (käibemaksuga) on põhjendatud.

Kohtutäituri lepingulise esindaja toimingud ja neile kulunud aeg on asja mahtu ja õiguslikku

keerukust arvestades vajalikud ja põhjendatud osaliselt. Kohtutäituri lepingulisel esindajal

kulus nimekirja järgi 21. oktoobri 2020. a määruskaebuse vastuse koostamisele ja selleks

vajalikele toimingutele ajavahemikul 15.–21. oktoober 2020. a kokku 10 tundi 15 minutit. Selle

ajavahemiku toimingute põhjendatud ajakuluks saab määruskaebuse vastuse sisu ja mahtu ning

asjaolu, et kohtutäitur oli asja materjalidega eelnevalt põhjalikult tutvunud ja õigusliku

positsiooni kujundanud, arvestades pidada maksimaalselt 5 tundi 15 minutit. Kohtutäituri

lepingulise esindaja ajakulu on seega põhjendatud ja vajalik 10 tunni 15 minuti ulatuses, millele

vastab 1921 eurot 67 senti (käibemaksuga).

Määruskaebus ja menetlusosaliste seisukohad

5. Avaldaja esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada kohtutäituri

menetluskulude kindlaksmääramise avalduse rahuldamise ja kohtutäituri menetluskulude

avaldajalt välja mõistmise osas, ning teha uue määruse, millega jätta kohtutäituri

menetluskulude kindlaksmääramise avaldus rahuldamata.

5.1. Määruskaebuse väidete kohaselt ei olnud kohtutäituri õigusabikulud avaldajale

ettenähtavad. Kohtutäitur kandis õigusabikulusid enne kohtutäituri õigusabikulude hüvitamist

2-19-19724

piirava TsMS § 175 lg 31 kehtetuks tunnistamist, s.o enne 19. aprilli 2021. Avaldaja võis seega

arvestada sellega, et kohtutäituri õigusabikulud ei kuulu hüvitamisele.

Kohtutäituril on õigus õigusabikulude hüvitamisele üksnes sellistes asjades, milles vaidlus

väljub tema igapäevategevusest ja mille sisuks on väga keerulised materiaal- või

menetlusõiguslikud küsimused. Kohtutäitur on avalik-õigusliku ameti pidaja ning ta peab

suutma end kohtus ametitegevusega seotud asjades ise esindada. Kohtutäituri osalemine

menetluses, milles on esitatud kaebus tema otsuse peale, mis on seotud võlgniku töötasu

arestimisega, ei välju tema tavapärasest tegevusest. Seejuures on kohtutäitur talle esitatud

kaebuse enne kohtumenetlust juba lahendanud ning kohtule esitatud kaebus lahendatakse hagita

menetluses, kus kehtib uurimispõhimõte. Maakohus eelnevaga ei arvestanud.

5.2. Kohtutäituri menetluskulud ringkonnakohtus (2937 eurot 14 senti) olid kordades suuremad

tema menetluskuludest maakohtus (315 eurot 18 senti). Riigikohtu praktika järgi ei saa

põhjendatud kohtumenetluse kulud olla kõrgema astme kohtus reeglina suuremad kui

madalamas astmes. Kohtutäituri põhjendatud ringkonnakohtu menetluse kulud saavad seega

olla maksimaalselt 315 eurot 18 senti ning kahe kohtuastme põhjendatud menetluskulud kokku

630 eurot 36 senti.

Põhjendamatud on kohtutäituri bürookulud 7 eurot 65 senti.

6. Kohtutäitur vaidleb määruskaebusele vastu ning palub jätta selle rahuldamata.

6.1. Avaldaja pidi kohtusse pöördumisel ette nägema, et tema kahjuks tehtava lahendi korral

tuleb tal kanda asja menetlemisega kaasnevad kulud. Kohtutäitur esitas maakohtule tervikliku

menetluskulude nimekirja 30. augustil 2021, s.o enam kui neli kuud pärast TMS § 175 lg 31

kehtetuks tunnistamist. Menetlustoimingu tegemisel tuleb TsMS § 6 järgi lähtuda toimingu

tegemise ajal kehtivast seadusest.

Ekslik on avaldaja arusaam, et kohtutäituril ei ole kunagi õigust saada oma menetluskulude eest

hüvitist kohtuasjas, milles vaadatakse läbi tema otsuse peale esitatud kaebust. Nüüdseks

kehtetuks tunnistatud TMS § 175 lg 31 piiras kohtutäituri menetluskulude hüvitamist just

kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise vaidlustes, mis tähendab, et pärast sätte

kehtetuks tunnistamist saab kohtutäitur nõuda kulude hüvitamist ka sellistes vaidlustes.

Kohtutäituri menetluskulude hüvitamine toimub üldiste menetluskulude hüvitamise reeglite

alusel ja nende kindlaksmääramine on kohtu kaalutlusotsus. Väär on avaldaja väide, et

kohtutäituril on õigus saada oma menetluskulude eest hüvitist ainult sellistes kohtuasjades, kus

on arutlusel väga keerulised materiaal- või kohtumenetluslikud küsimused, mis väljuvad

kohtutäituri igapäevategevusest. Igal juhul ei kuulu kohtutäituri otsuste peale esitatud kaebuste

lahendamine kohtutäituri ametitoimingute hulka, mistõttu ei saa nendega tegelemist pidada

kohtutäituri igapäevaseks põhitegevuseks. Samuti tuli asjas lahendada mitmeid kohtumenetluse

küsimusi, mis ei kuulu ka kohtutäituri põhitegevuse hulka.

6.2. Maakohus arvestas kohtutäituri menetluskulude kindlaksmääramisel asja mahu ja

õigusliku keerukusega, samuti kohtutäituri ametipositsiooniga. Maakohus hindas kohtutäituri

kõigi menetluskulude põhjendatust sisuliselt ega pidanud võtma seisukohta küsimuses, miks on

kohtutäituri ringkonnakohtus kantud menetluskulud suuremad. Kohtutäituri lepingulise

esindaja töömaht ringkonnakohtus erines oluliselt maakohtu omast ja seda mh põhjusel, et kuni

16. septembrini 2020 osales kohtutäitur menetluses isiklikult.

2-19-19724

Menetluse edasine käik

7. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Kolleegium leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel koosmõjus

TsMS §-ga 659 osaliselt rahuldada ja vaidlustatud määrus tühistada osas, millega maakohus

määras kohtutäituri menetluskulud kindlaks ja mõistis need avaldajalt välja 93 eurot 74 senti

ületavas osas. Ringkonnakohus saab teha selles osas uue määruse, millega määrab kohtutäituri

hüvitatavate ja avaldajalt välja mõistetavate menetluskulude suuruseks 93 eurot 74 senti. Muus

osas ei anna avaldaja väited alust maakohtu määrust muuta.

9. Ringkonnakohus kontrollib esimese astme kohtu määruse seaduslikkust ja põhjendatust

TsMS § 651 lg 1 järgi koosmõjus TsMS §-ga 659 üksnes määruskaebusega vaidlustatud osas.

Avaldaja vaidlustab maakohtu määrust kohtutäituri menetluskulude kindlaksmääramise

avalduse rahuldamise ja kohtutäituri menetluskulude avaldajalt välja mõistmise osas. Seetõttu

kontrollib ringkonnakohus maakohtu määrust üksnes kohtutäituri lepingulise esindaja kulude

osalise kindlaksmääramise ja nende avaldajalt väljamõistmise osas.

10. Kolleegiumi hinnangul määras maakohus ekslikult kindlaks kohtutäituri lepingulise

esindaja kulud ajavahemikul 16. septembrist kuni 21. oktoobrini 2020 tehtud toimingute eest.

10.1. Kolleegium selgitab, et alates 14. juunist 2010 kuni 18. aprillini 2021 kehtinud

TsMS § 175 lg 31 nägi ette, et kohtutäituri otsuse peale esitatud kaebuse lahendamise

menetluses kohtutäituri kantud õigusabikulusid (s.o lepingulise esindaja kulusid) ei hüvitata.

19. aprillil 2021 jõustus tsiviilkohtumenetluse seadustiku muudatus, millega tunnistati

TsMS § 175 lg 31 kehtetuks. Alates 19. aprillist 2021 ei kehti seega enam kohtutäituri

lepingulise esindaja kulude hüvitamise piirang ning kohus peab kohtutäituri lepingulise

esindaja kulude väljamõistmisel lähtuma kaalutlusõigusest (täitemenetluse seadustiku ja

kohtutäituri seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse

291 SE seletuskiri, lk-d 16 ja 17).

Samas ei ole seadusandja reguleerinud muudatusega seonduvaid rakendusküsimusi

tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduses. Seetõttu

tuleb lähtuda TsMS §-st 6 tulenevast üldpõhimõttest, et tsiviilasja menetlustoiming tehakse

toimingu tegemise ajal kehtiva seaduse järgi. Riigikohus on riigi õigusabi tasu ja kulude

hüvitamise taotluse lahendamise puhul leidnud, et see tuleb TsMS §-s 6 sätestatud

üldpõhimõttest lähtudes lahendada riigi õigusabi osutamise ajal kehtinud korra alusel

(vt nt Riigikohtu 19. veebruari 2020. a määrus tsiviilasjas nr 2-17-13244, p 17). Kolleegiumi

arvates saab seda seisukohta analoogia korras kohaldada ka menetlusosalise lepingulise

esindaja kulude kindlaksmääramisele, st lepingulise esindaja kulude kindlaksmääramisel tuleb

samuti kohaldada õigusabi osutamise, s.o konkreetse õigusabitoimingu tegemise ajal kehtinud

seadust.

10.2. Kohtutäituri lepinguline esindaja on kulude aluseks olevad toimingud teinud

ajavahemikul 16. septembrist 2020 kuni 30. augustini 2021. Seejuures on ta kõik toimingud

peale 4. juuni ja 30. augusti 2021. a toimingute teinud enne 18. aprilli 2021, s.o ajal, mil kehtis

kohtutäituri lepingulise esindaja kulude hüvitamist piirav TsMS § 175 lg 31. Kolleegium leiab

2-19-19724

ülaltoodule tuginedes, et kohtutäituri lepingulise esindaja enne 18. aprilli 2021 tehtud

toimingutega seotud kulud ei ole TsMS § 175 lg 31 alusel hüvitatavad ning maakohus pidanuks

jätma need kindlaks määramata. Kohtutäituri ja maakohtu viidatud Tallinna Ringkonnakohtu

5. aprilli 2022. a määruse p 13 tsiviilasjas nr 2-21-8023 ei ole siinsel juhul asjakohane, sest

selles asjas tekkisid menetluskulud pärast TsMS § 175 lg 31 kehtetuks tunnistamist.

10.3. Kolleegium lisab, et arvestades enne 18. aprilli 2021 kehtinud regulatsiooni ei saanud

avaldaja ette näha, et tal tuleb kohtutäituri lepingulise esindaja kulud kohtutäiturile

kohtuvaidluse kaotuse korral hüvitada.

Riigikohtu praktika järgi tuleb menetluskulude kindlaksmääramisel ja väljamõistmisel

arvestada mh sellega, milliseid kulutusi sai menetlusosaline ette näha (vt nt Riigikohtu

15. novembri 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-137-13, p 10; 14. detsembri 2009. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-139-09, p 14; 15. oktoobri 2009. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-87-09, p 15).

Kuigi kohtutäituri tervikliku menetluskulude nimekirja esitamise ja menetluskulude

kindlaksmääramise ajal TsMS § 175 lg 31 enam ei kehtinud, ei saanud avaldaja kuni

TsMS § 175 lg 31 kehtetuks tunnistamiseni ette näha, et tal tuleb menetluskulude tema kanda

jätmise korral hüvitada kohtutäituri lepingulise esindaja kulud. Avaldaja sai kuni 18. aprillini

2021 lähtuda sellest, et ta ei pea kohtutäituri võimalikke senimaani kantud lepingulise esindaja

kulusid hüvitama. Seejuures sai ja pidi ka kohtutäitur arvestama sellega, et tema enne 18. aprilli

2021 tekkinud lepingulise esindaja kulud ei kuulu seaduse järgi hüvitamisele.

11. Kuna seadus ei näe alates 19. aprillist 2021 enam ette kohtutäituri lepingulise esindaja

kulude hüvitamise piirangut, saab kohtutäitur nõuda alates sellest ajast lepingulise esindaja

tehtud toimingute, s.o 4. juuni ja 30. augusti 2021. a toimingute eest hüvitist põhjendatud ja

vajalikus ulatuses. Ringkonnakohtu hinnangul on kohtutäituri lepingulise esindaja 4. juuni

2021. a toiminguga seotud kulu kogu ulatuses põhjendatud ja vajalik, kuid 30. augusti 2021. a

toiminguga seotud kulu on põhjendatud ja vajalik osaliselt.

11.1. Kolleegium selgitab, et TsMS § 175 lg 1 järgi, kui menetlusosaline peab menetluskulude

jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud

lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Selle

sätte järgi menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse

hindamine on kaalutlusotsus, mille kohus teeb eelkõige õigusabile kulunud aega ja asja

keerukust arvestades. Esindajakulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamisel tuleb arvestada

mh kohtuvaidluse asjaoludega, asja keerukuse ja mahukuse, samuti menetlusdokumentide sisu

ja mahuga. Asjaolu, et menetlusosalisel on õigusteadmised, ei võta temalt võimalust kasutada

menetluses osalemiseks lepingulist esindajat. Kõrgema astme kohus sekkub kohtu

kaalutlusotsusesse üksnes juhul, kui kohus on ületanud kaalumispiire (vt Riigikohtu

29. septembri 2021. a määrus tsiviilasjas nr 2-14-63261, p 14; 19. oktoobri 2016. a määrus

tsiviilasjas nr 3-2-1-86-16, p 11; 3. juuni 2013. a määrus tsiviilasjas nr 3-2-1-65-13, p 18).

11.2. Maakohus leidis õigesti, et ainuüksi asjaolu, et kohtutäituril on õigusteadmised, ei anna

alust pidada kohtutäituri lepingulise esindaja kulusid ebavajalikeks ega põhjendamatuteks.

Samuti ei näe ei seadus ega täitemenetluse seadustiku ja kohtutäituri seaduse muutmise ning

sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse 291 SE seletuskiri ette, et kohtutäituril

oleks lepingulise esindaja kulude hüvitamisele õigus üksnes sellistes asjades, milles vaidlus

väljub tema igapäevategevusest ja mille sisuks on väga keerulised materiaal- või

kohtumenetluslikud küsimused. Kohus peab kohtutäituri nagu ka kõigi teiste menetlusosaliste

lepingulise esindaja kulude põhjendatust ja vajalikkust hindama kaalutlusõiguse alusel, võttes

2-19-19724

arvesse ülal märgitud asjaolusid. Kuigi üldjuhul on kaebemenetluse kulud väiksemad esimese

astme kohtus kantud kuludest, ei tähenda see seda, et erandina ei võiks menetlusosalise

põhjendatud ja vajalikud kaebemenetluses kantud kulud osutuda suuremaks kui esimeses

kohtuastmes kantud kulud.

11.3. Maakohtu hinnangul olid kohtutäituri lepingulise esindaja ülalnimetatud kulud nii asja

mahtu ja õiguslikku keerukust kui ka toimingute sisu arvestades põhjendatud ja vajalikud, kuid

maakohtu määrusest ei nähtu, millistel kaalutlustel maakohus seda järeldas.

Ringkonnakohtu hinnangul saab kohtutäituri lepingulise esindaja 4. juuni 2021. a toimingut

(ringkonnakohtu 14. mai 2021. a määruse analüüs ja suhtlus kliendiga) pidada vajalikuks ja

sellele kulunud aega (15 minutit) põhjendatuks.

Kohtutäituri lepingulise esindaja 30. augusti 2021. a toimingud (suhtlus kliendiga, lõpliku

menetluskulude nimekirja koostamine ja kohtule menetluskulude kindlaksmääramise avalduse

esitamine) ja neile kulunud aeg (1 tund 15 minutit) ei ole aga kogu ulatuses põhjendatud ja

vajalikud. Arvestades seda, et 4. juunil 2021 oli kohtutäituri lepinguline esindaja juba tutvunud

ringkonnakohtu menetlust lõpetava lahendiga ja suhelnud seoses sellega kohtutäituriga, sai

tema 30. augusti 2021. a toiming olla seotud üksnes menetluskulude nimekirja koostamise ja

selle kohtule esitamisega. Seda, et lepingulisel esindajal oli vaja kliendiga enne menetluskulude

nimekirja esitamist pikalt konsulteerida, toimiku materjalidest ei nähtu. Seetõttu saab 30.

augusti 2021. a põhjendatud ajakuluks pidada 15 minutit.

11.4. Kohtutäituri lepingulise esindaja 4. juuni ja 30. augusti 2021. a toimingute põhjendatud

ajakulu on seega kokku 30 minutit ja tasu selle eest on kokku 93 eurot 74 senti (30 minutit ×

187 eurot 48 senti) (käibemaksuga).

12. Ülaltoodud põhjendustel tuleb määruskaebus osaliselt rahuldada ning maakohtu määrus

tühistada osas, millega maakohus määras kohtutäituri menetluskulud kindlaks ja mõistis need

avaldajalt välja 93 eurot 74 senti ületavas osas. Ringkonnakohus teeb tühistatud osas uue

määruse, millega määrab kohtutäituri hüvitatavate ja avaldajalt välja mõistetavate

menetluskulude suuruseks 93 eurot 74 senti.

13. Vastavalt TsMS § 178 lg-le 4 ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel

tekkinud kulusid.

(allkirjastatud digitaalselt)

Liis Arrak, Maris Kuurberg ja Gea Lepik