3-22-2325/17 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

1(11)

K O H T U O T S U S

E e s t i V a b a r i i g i n i m e l

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Tiia Nurm

Otsuse tegemise aeg ja koht

06.12.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-2325

Haldusasi

Tele2

Eesti

AS

kaebus

Riigi

Info-

ja

Kommunikatsioonitehnoloogia

Keskuse

19.09.2022

käskkirja nr 5-1/22/41-1 tühistamiseks osas, millega

tunnistati mittevastavaks ja lükati tagasi Tele2 Eesti AS-i

pakkumus, tunnistati edukaks Telia Eesti AS-i pakkumus

ning otsustati teostada Telia Eesti AS-i osas kõrvaldamise

aluste

puudumise

ja

kvalifitseerimise

tingimustele

vastavuse kontroll, 19.09.2022 käskkirja nr 5-1/22/42-1

tühistamiseks

täies

ulatuses

ja

Riigihangete

vaidlustuskomisjoni 20.10.2022 otsuse vaidlustusasjas nr

131-22/238890 tühistamiseks täies ulatuses

Menetlusosalised

Kaebaja – Tele2 Eesti AS, seaduslik esindaja Taivo Kendla,

volitatud esindaja vandeadvokaat Kaarel Berg

Vastustaja (hankija) – Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehno-

loogia Keskus, esindajad vandeadvokaadid Tarmo Peterson

ja Keidi Kõiv

Kolmas isik – Telia Eesti AS, esindajad vandeadvokaadid Ar-

ne Ots ja Martin Raude

Asja läbivaatamine

Kohtuistung 22.11.2022

RESOLUTSIOON

1. Jätta kaebus rahuldamata.

2. Mõista kaebajalt vastustaja kasuks välja menetluskulud summas 2566,20 eurot (käibe-

maksuta).

3. Mõista kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja menetluskulud summas 3555 eurot (käi-

bemaksuga).

4. Ülejäänud osas jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 10 päeva jooksul arva-

tes otsuse avalikult teatavakstegemisest, s.o hiljemalt 16.12.2022.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2(11)

1. 17.06.2022 avaldas Riigi Info- ja Kommunikatsioonitehnoloogia Keskus (vastustaja/hankija)

riigihangete

registris

avatud

hankemenetlusena

läbi

viidava

riigihanke

„Sideteenus

ühishankijatele“ (viitenumber 238890) hanketeate. Hankija soovib sõlmida raamlepingut ja

hankelepinguid teenuste osutamiseks ühe pakkujaga.

2. 19.09.2022 käskkirjaga nr 5-1/22/41-1: 1) tunnistati mittevastavaks ja lükati tagasi Tele2 Eesti

AS-i ja Elisa Eesti AS-i pakkumused (p 2); tunnistati edukaks Telia Eesti AS-i pakkumus (p 3);

otsustati teostada eduka pakkuja osas kõrvaldamise aluste puudumise ja kvalifitseerimise

tingimustele vastavuse kontrolli (p 4).

3. 19.09.2022 käskkirjaga nr 5-1-22/42-1 otsustati mitte kõrvaldada hankemenetlusest,

kvalifitseerida hankemenetluses ja sõlmida raamleping eduka pakkujaga Telia Eesti AS.

4. Tele2 Eesti AS (kaebaja) esitas 28.09.2022 Riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO)

vaidlustuse Tele2 Eesti AS pakkumuse tagasilükkamise, Telia Eesti AS-i (kolmas isik) pakkumuse

edukaks tunnistamise, kvalifitseerimise ja kõrvaldamata jätmise otsuste kehtetuks tunnistamiseks.

5. VAKO 20.10.2022 otsusega vaidlustusasjas nr 131-22/238890 jäeti kaebaja poolt esitatud

vaidlustus rahuldamata ja tema poolt vaidlustusmenetluses kantud menetluskulud tema enda

kanda. VAKO leidis kokkuvõtvalt järgmist: a) hankija ei ole näinud riigihanke alusdokumentides

ette, et pakkumus peab vastama kõigile tingimustele pakkumuse esitamisel. Pakkuja pidi aga

olema valmis selleks, et raamlepingu ja hankelepingute täitmisele asudes peavad kõik riigihanke

alusdokumentides esitatud tingimused olema osutatava teenuse puhul täidetavad (va riigihanke

alusdokumentides ette nähtud erandid); b) pakkumuses on kaebaja teatud nõuete kohta esitanud

märked „Jah“ tärniga, mistõttu ei saanud hankija neid nõudeid lugeda vastavaks ilma

kommentaarideta; c) kommentaaridest järeldub, et kaebaja on kommentaarides andnud teada, et

tehnilises kirjelduses (TK) iseteeninduskeskkonnale TK p-des 8.3.2.1-8.3.2.3 ja 8.3.5 esitatud

nõuded saavad olema täidetud kolme kuu jooksul peale hankelepingu sõlmimist, seniks soovitab

kaebaja kasutada halduri abi. Sellest järeldub, et kaebajaga raamlepingu ja hankelepingu

sõlmimisel osad TK-s esitatud nõuded iseteeninduskeskkonnale võivad olla teenuse osutamisel

täitmata kuni kolm kuud. Tegemist on kaebajapoolse selge teadaandega hankijale; d) kui kaebaja

jaoks oli vajalik pärast raamlepingu ja hankelepingu sõlmimist vastavate arenduste tegemiseks

teatud aeg, aga riigihanke alusdokumendid seda ette ei näinud, siis oleks ta enne pakkumuse

esitamist pidanud pöörduma selgitustaotlusega hankija poole ja vajadusel vaidlustada

regulatsioon, mis kohustab võimaldama iseteeninduskeskkonna kasutamist raamlepingu,

hankelepingute täitmisest alates; e) riigihanke alusdokumentidest tuleneb, et teenust tuleb hakata

osutama hankelepingu sõlmimise järgselt. Mingit ettevalmistusperioodi peale raamlepingu ja

hankelepingute sõlmimist riigihanke alusdokumendid ette ei näe. Pakkuja peab olema valmis

teenust osutama peale 14 päeva möödumist hankija otsusest, millega ta kvalifitseeriti ja jäeti

kõrvaldamata, teate esitamisest pakkujatele; f) kommentaarid on kaebaja pakkumuse osaks ja neis

on väljendatud kaebaja tahteavaldus. Kommentaaridest tulenevalt ei vasta kaebaja pakkumus TK

tingimustele, kuna on seatud teatud TK tingimuste täitmise sõltuvusse alates hankelepingute

sõlmimisest läbiviidavate arendustööde ajast; g) kuna kommentaarid sisaldasid kaebaja tahet

osutada hankijale teenust mingi perioodi jooksul selliselt, et iseteeninduskeskkond ei vasta kõigile

TK tingimustele, siis on kaebaja pakkumus tingimuslik RHS § 110 lg 3 teise lause mõttes ja ei

vasta TK p-des 8.3.2.1-8.3.2.3 ja 8.3.2.5 esitatud nõuetele; h) hankija sai kaebaja 22.08.2022

vastusest järeldada pakkumuse mittevastavust üksnes TK p-s 6.40 sätestatud VoWiFi teenuse

osutamisega seonduvalt, sest kaebaja andis hankija teada, et TK p 6.40 nõue saab olema täidetud

2023 esimeses kvartalis. TK p 6.40 alusel puudus võimalus seda teenust pakkuda alles pärast

teenuse osutamise alustamist. TK p-st 6.39 tulenevalt ei saanud hankija kaebaja vastusest

järeldada, et VoLTE teenust saab raamlepingu sõlmimise järgselt kasutada ainult Apple

telefonidega; i) hankija ei saanud lugeda kaebaja pakkumust vastavaks riigihanke

alusdokumentides esitatud tingimustele tulenevalt 2017 läbi viidud riigihankest. Küsides kaebajalt

selgitusi, ei oleks kaebaja saanud muuta vastavust TK-le ega ka kommentaare. Kui hankija oleks

3(11)

selgitusi küsinud ja kaebaja oleks vastanud, et TK nõuetele vastavus tagatakse hankelepingute

sõlmimise ajaks, oleks tegemist

pakkumuse muutmisega, sest pakkumuses

esitatud

kommentaarides ja vastuses oli kaebaja avaldanud hankijale teistsugust tahet. Seega ei oleks

kaebaja täiendavate selgitustega mittevastavust kõrvaldada saanud; j) kaebaja viide RHS § 114 lg-

le 4 pole käesoleval juhul asjakohane. Vaidlusaluste TK tingimuste puhul ei ole alust asuda

seisukohale, et need vastavad standardile, tehnilisele tunnusele, et neile vastavust on võimalik

muude tõenditega tõendada.

6. Kaebaja

esitas

31.10.2022

Tallinna

Halduskohtule

kaebuse

Riigi

Info-

ja

Kommunikatsioonitehnoloogia Keskuse 19.09.2022 käskkirja nr 5-1/22/41-1 tühistamiseks osas,

millega tunnistati mittevastavaks ja lükati tagasi Tele2 Eesti AS-i pakkumus, tunnistati edukaks

Telia Eesti AS-i pakkumus ning otsustati teostada Telia Eesti AS-i osas kõrvaldamise aluste

puudumise ja kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontroll, 19.09.2022 käskkirja nr 5-1/22/42-

1 tühistamiseks täies ulatuses ja Riigihangete vaidlustuskomisjoni 20.10.2022 otsuse

vaidlustusasjas nr 131-22/238890 tühistamiseks täies ulatuses. Kohus võttis kaebuse 01.11.2022

määrusega menetlusse.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

Kaebaja seisukoht

7. Kaebaja põhjendab kaebust järgnevalt.

7.1 VAKO omistas kaebaja pakkumusele lisatud kommentaaridele ebaõige tähenduse. Failil

„Kommentaarid Pakkumusele“ ei olnud õiguslikku tähendust ning hankija ja VAKO tõlgendasid

seda ebaõigesti. Kaebaja on esitanud kõik RHAD-is nõutud dokumendid. Nõuet et kaebaja esitaks

kommentaarid, ei olnud. Asjaolu, et kaebaja mingi täiendava faili esitas, milles avaldas enda ar-

vamust TK-s sätestatud kriteeriumitele, ei mõjuta pakkumuse kehtivust mistahes viisil.

7.2 Isegi kui kõnealune fail „Kommentaarid Pakkumusele“ omaks õiguslikku tähendust, ei sisal-

danud see kaebaja tahteavaldust, vaid üksnes kaebaja kommentaare nõutavate tehniliste funktsioo-

nide osas. See ei tähenda, et pakkumus oleks tingimuslik või kaebaja esitaks nõudmisi RHAD

muutmiseks.

7.3 Kaebaja pakkumus vastas TK-s sätestatud tingimustele iseteeninduskeskkonna osas juba pak-

kumuse esitamise ajal, kuna halduri kasutamine ei olnud keelatud. Kuna vaidlusalused kommen-

taarid ei oma õiguslikku tähendust, ei saa nende põhjal järeldada, et kaebaja pakkumus ei vastanud

iseteeninduskeskkonnale esitatud nõuetele juba pakkumuse esitamise ajal. 2017 aasta hankes kasu-

tatav iseteeninduskeskkond on hankijale igati sobivaks osutunud. Võrreldes käesoleva hankega

need funktsionaalsused valdavas osas kattuvad.

7.4 Olukorras, kus RHAD-is ei ole keelatud kasutada halduri abi ning hankija on seda seni teinud,

tulnuks hankijal tunnistada kaebaja pakkumus RHS § 114 lg 2 alusel vastavaks, kuna see vastab

sisuliselt TK-s sätestatud nõuetele.

7.5 Teenuse osutamine ei pidanud ega saanudki alata 14 päeva pärast eduka pakkuja kvalifitseeri-

mist, mistõttu oli kaebajal võimalik viia lõpuni iseteeninduskeskkonna arendustööd. Kaebaja ei

olnud kommentaarides avaldanud, et arendustööd valmivad kolme kuu möödumisel hankelepingu

sõlmimisest. Kaebaja on selgitanud, et arendus valmib kolme kuu jooksul hankelepingu sõlmimi-

sest, mitte kolme kuu möödumisel. On tõenäoline, et arendus valmib oluliselt varem. Pakkujad,

sealhulgas kaebaja võisid põhjendatult lähtuda eeldusest, et raamlepingu ja hankelepingu täitmise

periood ei alga varem kui 31.10.2022, kuivõrd kaebajaga 2017 hanke tulemusel sõlmitud leping

kehtib kuni 31.10.2022. RHAD ei sisalda teavet teenuse osutamise kuupäevalise algusaja kohta,

samas ei saa see alata enne 31.10.2022.

4(11)

7.6 Kaebaja pakkumus ei olnud tingimuslik. Kaebaja ei ole pakkumuse kehtivust seadnud sõltu-

vusse mingitest tulevikus tekkivatest või muutuvatest asjaoludest. Kaebaja selgitas et isegi juhul,

kui haldurit ei ole lubatud kasutada, on teenuse osutamise perioodi alguseks valminud iseteenin-

duskeskkonna arendus, mille tulemus vastab iseteeninduskeskkonna teenuse osutamise perioodi

alguseks igal juhul TK II osa p-des 8.3.2.1-8.3.2.3 ja 8.3.2.5 sätestatud nõuetele.

7.7 Kaebaja pakkumus vastas TK-s sätestatud nõuetele ka VoLTE ja VoWiFi tehnoloogia osas.

VAKO nõustus, et pakkumuse kontrollimise ajal ei pidanud pakkujal olema VoWiFi teenust. Kae-

baja oli valmis osutama VoWiFi teenust raamlepingu ja hankelepingu täitmise perioodi alguseks.

Hankija ei ole tuvastanud, et kaebaja nõuet täita ei suuda. Kaebaja oli hankijale selgitanud, et

VoWiFi tehnoloogia avatakse teenuselepingu kehtivuse ajal, kuid mitte hiljem kui 2023 aasta esi-

meses kvartalis. Seega on kaebaja kinnitanud veelkordselt, et hiljemalt hankes sõlmitava raamle-

pingu täitmise perioodi alguseks on teenus avatud. Asjaolul, et kaebaja viitas 2023 aasta esimesele

kvartalile ei ole tähtsust. Kaebaja selgitas, et 2023 aasta esimeses kvartalis avatakse teenus kõige

hiljemalt.

7.8 Kui hankijal oli kaebaja pakkumuse osas ebaselgus, pidanuks hankija läbi viima RHS § 114 lg-

de 2 kohase kontrolli, mida hankija ei teinud. Olukorras, kus kaebaja oli lisaks RHAD-is nõutule

esitanud täiendavalt ka vaidlusalused kommentaarid, ei saanud hankija olla veendunud, et kaebaja

pakkumus on mittevastav. Hankija ei ole kuigi põhjalikult kaebaja pakkumust kontrollinud. Kae-

baja selgitused ei oleks toonud kaasa pakkumuse või vaidlusaluste kommentaaride muutmist.

Kaebaja saanuks aga selgitada, et avaldas vaidlusalustes kommentaarides üksnes oma arvamust

ning selgitada, et iseteeninduskeskkonna arendustööd valminuks tähtaegselt.

7.9 Kaebaja pakkumus saanuks vastavaks tunnistamise korral kõige rohkem väärtuspunkte ja ol-

nuks edukas. Käskkirja I koosseisus on avaldatud kolmanda isiku pakkumuse avamise protokoll,

mille kohaselt oli selle kogumaksumus 1 145430,61 eurot. Kaebaja pakkumus oli 393 619,3005

eurot. Järelikult saanuks kaebaja pakkumuse hindamise korral kogumaksumuse alusel 90 väärtus-

punkti ning kolmanda isiku pakkumus 30,93 väärtuspunkti. Seega, kui kolmas isik saanuks ülejää-

nud osas maksimaalselt 10 väärtuspunkti ning kaebaja mitte ühtegi, olnuks kaebaja pakkumus ik-

kagi edukas.

Vastustaja seisukoht

8. Vastustaja ei nõustu kaebaja poolt esitatud kaebusega ja vaidleb sellele täies ulatuses vastu.

Vastustaja põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

8.1 Iga uue hankemenetluse ettevalmistamisel ja hanketingimuste seadmisel lähtub hankija hanke

korraldamise konkreetse hetke reaalsetest vajadustest. Arvestades tehnoloogia ja seega ka sidetee-

nuste järjepidevat arengut on täiesti põhjendamatu eeldada, et hankija vajadused ei ole alates 2017.

aastast muutunud. Seega ei saa kaebaja 2017. aastal sõlmitud teenuse osutamise lepinguga kuidagi

tõendada enda pakkumuse vastavust käesolevas riigihankes kehtestatud nõuetele.

8.2 Kaebaja oli kaasatud hanketingimuste ettevalmistamise protsessi ning pidi mõistma, et pärast

pakkumuste esitamise tähtaega on hanketingimused kehtestatud kujul kohustuslikud ning hilise-

mate sisuliste muudatusettepanekute tegemine või nende endale sobival viisil tõlgendamine ei ole

võimalik.

8.3 Kaebaja poolt esitatud dokument „Kommentaarid Pakkumusele“ omab käesolevas asjas olulist

tähendust, viidates nii pakkumuse mittevastavusele kui ka pakkumuse tingimuslikkusele. VAKO

ei ole oma otsuses eksinud. Kaebaja poolt esitatud kommentaaridest pakkumusele nähtuvad otse-

sed teadaanded hankijale teenuse õigeaegse osutamise võimekuse puudumisest ja/või selle oluli-

sest nihutamisest. Selline tegevus ei ole aga kohane nagu märkis oma otsuses ka VAKO. Kaebaja

ei ole esitanud hankijale enne pakkumuse esitamist selgitustaotlust ega vaidlustanud RHAD tingi-

musi. Eeltoodust lähtuvalt on ebaõiged kõik kaebaja väited pakkumuse tingimuslikkuse mitteesi-

5(11)

nemisest. VAKO on oma otsuses õigesti sisustanud tingimusliku pakkumuse mõistet ja jõudnud

sellele tuginedes õigele järeldusele.

8.4 Kaebaja positsioon on kujundatud lähtuvalt ebaõigest teenuse osutamise algusajast. Riigihanke

alusdokumentides ei ole ühtegi viidet selle kohta, et teenuse osutamine sõlmitavate hankelepingute

alusel saaks toimuda alles pärast kuupäeva 31.10.2022. RHAD-is ei olnud sätestatud teenuse pe-

rioodi algusaega. Selline algusaeg võis alata igal hetkel pärast raamlepingu sõlmimist ning igal

hankijal võib lepingu sõlmimiseks olla oma soovitud kuupäev. Kaebaja positsioon, et teenuse osu-

tamisega sai alustada alles pärast 31.10.2022 on ka otseses vastuolus RHAD-is sätestatud tingi-

mustega. Kaebajaga 2017 sõlmitud hankeleping hõlmab endas üksnes 31 ametiasutusega sõlmitud

raamlepingut, mille alusel võivad lepingud kuni 31.10.2022 kehtida. Samas tekib küsimus, kuidas

on nimetatud kuupäevaga seotud need 36 hankijat, kellel ei ole täna kehtivat sideteenuse lepingut,

kuid kes on ühishankijatena liidetud riigihanke nr 238890 juurde, samuti need hankijad, kelle lii-

tumise võimalus oli samuti RHAD-is ette nähtud. Seega on ebaõige kaebaja väide, et vaidlusaluse

hanke tulemusel algaks samasisulise teenuse osutamine mitte varem kui 31.10.2022.

8.5 Lisaks on käesolevas menetluses tuvastamist leidnud, et kaebaja on kinnitanud, et tema poolt

osutatav teenus ei oleks olnud tervikuna nõuetekohane ka kuupäevaks 31.10.2022, milline on

mitmeid kuid varasem, kui I kvartal 2023. Seega on väheusutav, et kaebaja pakkumuse tegemisel

ka tegelikkuses lähtus kuupäevast 31.10.2022. Kaebaja argumentatsioon on konstrueeritud käeso-

leva vaidluse raames. Kaebaja on ka kommnetaarides sõnaselgelt kinnitanud, et kõik arendustööd

saavad valmis kolme kuu jooksul peale hankelepingu sõlmimist.

8.6 VAKO on õigesti tuvastanud kaebaja pakkumuse mittevastavuse tehnilises kirjelduses kehtes-

tatud tingimustele.

8.6.1 Halduri kasutamine iseteeninduskeskkonna rakendamisel ei olnud lubatud. Keeld ei pidanud

sisalduma RHAD-is, vaid kaebaja pidi pakkumuse koostamisel lähtuma tehnilises kirjelduses too-

dud nõuetest. Sõnast „iseteenindus“ ei ole kuidagi võimalik välja lugeda võimalust rakendada

täitmisel kolmandaid isikuid. Mõistliku isiku arusaama kohaselt ei ole teenindusvormile „isetee-

nindus“ võimalik omistada mistahes kolmanda osapoole abi, vastupidisel juhul ei ole tegemist

iseteenindusega. Kaebaja ei saanud lähtuvalt tehnilise kirjelduste tingimustest ka eeldada, et haldu-

ri kasutamine oleks lubatud. Tehnilise kirjelduse alapunktis 8 toodud nõuetest iseteeninduskesk-

konnale ei ole esitatud keskkonna kasutamisele alternatiivseid võimalusi. Samuti on hankija haldu-

ri kasutamise keeldu iseteeninduskeskkonna kasutamisel rõhutanud hanke ettevalmistamise käigus

läbi viidud turu uuringu raames (kolmanda isiku 3.10.2022 vastus vaidlustusele lisa 1).

8.6.2 Kaebaja pakutud VoLTE ja VoWiFi tehnoloogiad ei vastanud tehnilises kirjelduses toodud

nõuetele. Kaebaja on pakkumust esitades ja hankija päringule vastates kinnitanud, et VoWiFi tee-

nust saab hankija kasutama hakata alles teenuselepingu kehtivuse ajal, 2023 aasta esimeses kvarta-

lis. See on selgelt ja üheselt mõistetav teave, millest hankija pidi pakkumuste vastavuse kontrolli-

misel lähtuma. Eeltoodust tulenevalt on hankija ja vaidlustuskomisjoni poolt õigesti tuvastatud, et

kaebaja pakkumus ei vastanud kõigile riigihankes kehtestatud tehnilistele nõuetele.

8.7. Hankijal puudus pakkumuse osas ebaselgus, mistõttu ei olnud hankija kohustatud kaebajalt

RHS § 114 lg 3 alusel rohkem täiendavaid selgitusi küsima. Kaebaja enda poolt esitatud andmed

kogumis, sh kaebaja poolt esitatud kommentaarid ja ettepanekud teenuse osutamisele, põhjenda-

matu eeldus teenuse osutamise algusest mitte varem, kui 31.10.2022 ning kaebaja poolt hankijale

22.08.2022 esitatud päringu vastus kinnitavad kaebaja oluliselt teistsugust arusaama hankelepingu

täitmise viisidest ja võimalustest. Vastused ei ole ebaselged ega mitmeti mõisteatavad. Nimetatust

tulenevalt ei pidanud hankijal tekkima ka pakkumuse osas mingeid täiendavaid kahtluseid ning

hankija ei pidanud kaebajalt selgitusi küsima. Kaebaja ei oleks saanud selgitustega ka oma pak-

kumust ja juba antud vastuseid asuda muutma.

6(11)

8.8. Kaebajal ei ole võimalik veel võtta positsiooni sellest, kas nõuetekohase pakkumuse esitami-

sel oleks see olnud edukas või mitte. Pakkumuste hindamine on ainult üks etapp ning ainuüksi

pakkumuste hinna alusel ei ole võimalik anda hinnanguid hankemenetluse tulemustest.

Kolmanda isiku seisukoht

9. Kolmas isik palub jätta kaebuse rahuldamata kokkuvõtvalt järgmistel põhjendustel.

9.1 Hankija otsus kaebaja pakkumuse mittevastavaks tunnistamise ja tagasilükkamise kohta on

õiguspärane. Hankijal oli õigus otsustada, millistele tingimustele vastavat teenust hankija soovib.

Hankija soovis kaasaegseid tehnoloogilisi ja digitaalseid lahendusi sisaldavat teenust ning vasta-

vad tingimused olid asjakohased ja põhjendatud. Tegemist oli tingimustega, mida kaebajal oli

võimalik soovi korral vaidlustada, kuid mida kaebaja ei vaidlustanud. Tingimuste põhjendatuse üle

ei saa enam selles etapis vaielda.

9.2 Kaebaja pakkumus ei vastanud tehnilise kirjelduse eriosa punktidele 8.3.2.1-8.3.2.3 ja 8.3.2.5.

Tehnilise kirjelduse üldtingimuste punkti 18 ja eritingimuste punkti 8.3.2 järgi peab olema võima-

lik teha toiminguid iseteeninduskeskkonnas ja haldusliidese kaudu. See tähendab, et kõiki tehnilise

kirjelduse eritingimuste punktis 8.3.2 nimetatud toiminguid peab olema võimalik teha ööpäeva-

ringselt ja iseseisvalt tehnoloogilise lahenduse kaudu ning ilma halduri abi vajamata. Kaebaja kin-

nitas Pakkumuse Kommentaaris, et ei suuda hankelepingu sõlmimisele järgneva kuni kolme kuu

jooksul tehnilise kirjelduse punktis 8.3 nimetatud tingimusi täita ning hankija otsustas põhjendatult

kaebaja pakkumuse mittevastavaks tunnistada ja tagasi lükata. Olukorras, kus pakkumuste esita-

mise tähtaeg oli 1.08.2022 ja varasem hankeleping lõppes 30.10.2022, ei saanud pakkujad eeldada,

et saavad kohandada oma teenuse tehnilise kirjelduse nõuetele vastavaks alles kolme kuu jooksul

pärast hankelepingu sõlmimist. Kaebaja avalduste taustal ei esinenud kaebuses väidetud ebasel-

gust, mida oleks pidanud RHS § 114 lg 2 kohase kontrolliga kõrvaldama.

9.3 Kaebaja pakkumus ei vastanud tehnilise kirjelduse eriosa punktile 6.40. Hankija esitas kaeba-

jale palve testida VoLTE ja VoWiFi tehnoloogiaid. Kaebaja vastusest tulenevalt ei suuda ta hanke-

lepingu sõlmimise ajaks tehnilise kirjelduse punktid 6.40 tingimust täita. Hankija otsustas põhjen-

datult tunnistada kaebaja pakkumuse mittevastavaks ja lükata tagasi. Olukorras, kus pakkumuste

esitamise tähtaeg oli 01.08.2022 ja varasem hankeleping lõppes 30.11.2022 (nagu kaebaja mär-

gib), ei saanud pakkujad eeldada, et saavad kohandada oma teenuse tehnilise kirjelduse nõuetele

vastavaks alles pärast hankelepingu sõlmimist hiljemalt 2023 aasta esimeses kvartalis. Kaebaja

avalduste taustal ei esine ebaselgust, mida oleks pidanud RHS § 114 lg 2 kohase kontrolliga kõr-

valdama.

9.4 Kuna hankija otsus kaebaja pakkumuse mittevastavaks tunnistamise ja tagasilükkamise kohta

on õiguspärane, on ka hankija ülejäänud otsused õiguspärased.

KOHTU PÕHJENDUSED

10. Kohus leiab, et kaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

11. Käesolevas asjas on poolte vahel vaidlus järgmistes küsimustes: a) milline õiguslik tähendus

ja tagajärg on kaebaja pakkumusele lisatud dokumendil „Pakkumuse Kommentaarid“; b) millal

pidi algama hanke objektiks oleva teenuse osutamine; c) kas kaebaja pakkumus oli tingimuslik; d)

kas kaebaja pakkumus vastas TK-s sätestatud tingimustele iseteeninduskeskkonna ja VoWiFi

tehnoloogia osas; e) kas hankija pidanuks küsima kaebajalt RHS § 114 lg 2 alusel täiendavat

selgitust.

12. RHS § 114 lg 2 sätestab, et hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke

alusdokumentides esitatud tingimustele, kui pakkuja ei esita hankija nõutud tähtajaks selgitusi või

pakkuja selgituste põhjal ei ole võimalik üheselt hinnata pakkumuse vastavust riigihanke

7(11)

alusdokumentides esitatud tingimustele. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavaks, kui selles

ei esine sisulisi kõrvalekaldeid riigihanke alusdokumentides toodud tingimustest.

13. 19.09.2022 käskkirja nr 5-1/22/41-1 põhjendustest tuleneb, et hankija lükkas kaebaja

pakkumuse tagasi põhjusel, et pakkumus oli tingimuslik ja järgimata olid tehnilises kirjelduses

esitatud nõuded, mistõttu ei vastanud pakkumus riigihanke alusdokumentides toodud nõuetele.

14. Pikaajalise vaidlustus- ja kohtupraktika kohaselt on kõikide hanketingimuste kujundamise

õigus hankijal, omades selleks laia kaalutlusruumi (nt RKHK otsus nr 3-3-1-65-11 p 26, Tln HK

otsus nr 3-19-2345, p 33). Hankija peab hanketingimuste seadmisel lähtuma riigihanke

üldpõhimõtetest ning tagama hanketingimuste proportsionaalsuse, hankijale vajaliku tulemuse

saavutamise, kuid hankijal on pädevus lähtuda seejuures omaenda vajadusest ning

riigihankeõiguse üldpõhimõtetest. Hankijal ei ole kohustust kehtestada selliseid hanketingimusi,

mis võimaldaksid võimalikult laial ettevõtjate ringil hankes osaleda. Hankija pädevuses on

otsustada, kuidas pakkumuse vastavust kontrollitakse. Vastavad reeglid peavad nähtuma

riigihanke alusdokumentidest.

15. Riigihanke alusdokumendiks olevad „Vastavustingimused“ sätestavad, et pakkumuse

esitamisega kinnitab pakkuja kõigi riigihanke alusdokumentides esitatud tingimuste üle võtmist.

Tingimusliku pakkumuse esitamine ei ole lubatud. Samuti pidi pakkuja esitama dokumendid, mis

võimaldavad hankijal kontrollida pakkumuse vastavust kõikidele tehnilises kirjelduses toodud

tingimustele.

16. Kohus nõustub VAKO-ga, et hankija ei ole näinud riigihanke alusdokumentides ette, et

pakkumus peab vastama kõigile tingimusetele pakkumuse esitamise hetkel. Nimetatud küsimuse

üle pooled kohtumenetluses ka enam ei vaidle. Seega ei pidanud pakkuja olema pakkumust

esitades valmis selleks, et pakkumuse esitamise hetkel peavad pakutava teenuse puhul olema

täidetud

kõik

riigihanke

alusdokumentides

ette

nähtud

nõuded.

Samas

tuleneb

hankedokumentidest (RHAD p-d 11.3 ja 11.4), et hankelepingu ja raamlepingu täitmisele asudes

peavad kõik riigihanke alusdokumentides esitatud tingimused olema osutatava teenuse puhul

täidetud (va riigihanke alusdokumentides sätestatud erandid). RHAD ei sätesta tingimust, et

hankelepingu sõlmimisele/jõustumisele järgneb n.ö ettevalmistav periood, mil leping on küll

sõlmitud, kuid seda ei tule pakkuja poolt veel täita. Kaebaja eristab põhjendamatult hankelepingu

sõlmimise ja täitmise tähtaega.

17. Puudub vaidlus selles, et kaebaja on oma pakkumuses kinnitanud, et pakkumus vastab hanke

alusdokumentides sätestatud tingimustele. Samuti on kaebaja esitanud kaebaja pakkumuse lisana

dokumendi „Pakutava teenuse vastavus tehnilise kirjelduse tingimustele“ ning eraldi dokumendina

vormistatud „Pakkumuse Kommentaarid“ (sisalduvad VAKO toimikus). Kaebaja on TK punktide

8.3.2.1-8.3.2.3 ja 8.3.2.5 osas hankija poolt nõutud märke osas, kas teenusepakkuja pakub nõutud

teenust iseteeninduskeskkonnas märkinud vastuseks „Jah*“. Märkuse „*“ osas sisaldub

dokumendi lõpus viide /*- Vaata lisatud dokument „Pakkumise Kommentaarid“/. Kohus nõustub

VAKO seisukohaga, mille kohaselt tuleb seda, kas dokumendis Pakkumuse Kommentaarid toodul

on õiguslik tähendus, tõlgendada eelkõige lähtuvalt kommentaaride sisust. Kaebaja on Pakkumuse

Kommentaarides TK punktide 8.3.2.1-8.3.2.3 ja 8.3.2.5 osas märkinud, et „ Tele2 on tegemas

iseteeninduses arendust, mis kataks kogu käesolevas punktis küsitu. Informeerime, et

testimisperioodil ei pruugi antud võimalus veel avatud olla (arendustöö on live-is kolme kuu

jooksul peale hankelepingu sõlmimist). Tavakasutajatel soovitame kasutada seniks halduri abi.“.

Kohus nõustub VAKO poolt kaebaja avaldatule antud tõlgendusega, mille kohaselt andis kaebaja

dokumendis Pakkumuse Kommentaarid hankijale teada, et TK-s iseteeninduskeskkonnale ja TK

p-ides 8.3.2.1-8.3.2.3 ja 8.3.2.5 esitatud nõuded saavad täidetud kolme kuu jooksul peale

hankelepingu sõlmimist. Seega järeldub eeltoodust, et kaebajaga raamlepingu ja hankelepingu

sõlmimisel osad TK-s esitatud nõuded iseteeninduskeskkonnale võivad olla täitmata kuni kolm

kuud lepingu sõlmimisest arvates. Kohus ei pea põhjendatuks kaebaja arutluskäiku sellest, et

hankedokumentidest tulenevalt on eristatavad hankelepingu jõustumise ja täitmise aeg ning et

8(11)

lepingu jõustumisel ei pidanud hankijal veel olema võimekust hakata lepingut täitma.

Hankedokumendid sellist tõlgendust ei võimalda. Mitte üheski hankes avaldatud dokumendis ei

sisaldu viidet, et lepingu sõlmimise ja täitmise vahele jääb kolme kuu pikkune ajaperiood, mil

pakkujal on võimalik teha hankijale vajalikud arendustööd. Puudub ka säte, mis võimaldaks

mõningate arendustega tegeleda kuni 2023 esimese kvartali lõpuni. Kohtule jääb muu hulgas ka

arusaamatuks miks juhul, kui kaebaja tõepoolest arvas, et lepingu sõlmimise järgselt on võimalik

teha arendustöid 3 kuud, oli vajalik üldse esitada kommentaarid või siduda kommentaarid vaid

mõnede tehnilise kirjelduse punktidega. Kaebaja Pakkumuse Kommentaarides avaldatut saab

seega mõista vaid selliselt, et kaebaja avaldas hankijale, et teatud hankija poolt nõutavad nõuded

saavad täidetud alles kolme kuu jooksul arvates hankelepingu sõlmimisest. Sellist võimalust

hankedokumendid ette ei näinud.

18. RHS § 110 lg 1 kohaselt on pakkumus pakkuja tahteavaldus hankelepingu sõlmimiseks, mis

on pakkujale siduv alates pakkumuste esitamise tähtpäevast vähemalt kuni riigihanke

alusdokumentides määratud pakkumuse jõusoleku minimaalse tähtaja lõppemiseni. Kohus leiab, et

arvestades, et kommentaarid on toodud pakkumusele lisatud dokumendis, millele on pakkumuses

sõnaselgelt viidatud koos viitega /*- Vaata lisatud dokument „Pakkumise Kommentaarid“/, ei ole

võimalik asuda seisukohale, et Pakkumuse Kommentaaridel puudub õiguslik tähendus, nagu

püüab väita kaebaja vaidlustus- ja kohtumenetluses. Pakkumuses on sõnaselgelt Pakkumuse

Kommentaaridele viidatud, millest järeldub, et kaebaja on hankijale üheselt teada andnud, et

Pakkumus ning Pakkumuse Kommentaarid moodustavad ühtse terviku ning pakkumuses toodud

vastus „Jah*“ kehtib koos Pakkumuse Kommentaarides konkreetse pakkumuse punkti osas

esitatud kommentaaris toodud tingimusega. Seega ei ole Pakkumuse Kommentaaride puhul

tegemist kaebaja arvamuse andmisega TK tingimuste kohta. Juhul, kui kaebaja oleks soovinud

anda arvamust, siis oleks kaebaja selle vastavalt ka vormistanud ning ei oleks sidunud Pakkumuse

Kommentaarides esitatut sõnaselgelt pakkumuses väljendatuga. Seega on VAKO õigesti

tuvastanud, et Pakkumuse Kommentaarides toodu on kaebaja pakkumuse osa ja neis on

väljendatud kaebaja tahteavaldus.

19. VAKO tuvastas otsuse punktis 8.7, et tulenevalt HD p-dest 11.3 ja 11.4 jõustuvad

raamlepingu alusel sõlmitavad hankelepingud lepingu allakirjutamisest arvates koheselt ning

riigihanke alusdokumentidest tuleneb, et teenust tuleb hakata osutama hankelepingu sõlmimise

järgselt. HD p 11.3 sätestab, et hankija jätab endale õiguse anda nõustumus raam- ja hankelepingu

sõlmimiseks kuni 30 (kolmekümne) päeva jooksul alates raamlepingu sõlmimise otsuse või

pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kohta teate edastamisest, p 11.4 kohaselt peab pakkuja

talle allkirjastamiseks edastatud lepingu allkirjastama hiljemalt 5 tööpäeva jooksul. Antud tähtaja

jooksul lepingu allkirjastamisest keeldumist on hankijal õigus käsitleda kui RHS § 119 nimetatud

eduka pakkumuse esitanud pakkuja poolsest lepingu sõlmimisest keeldumist ja pakkumuse tagasi

võtmist. RHS § 120 lg 2 kohaselt ei või hankija anda nõustumust hankelepingu sõlmimiseks enne

14 päeva möödumist teate esitamisest otsuse kohta, millele järgneb hankelepingu sõlmimine.

Seega tuleneb eelpool nimetatud sätetest otseselt, et teenust tuleb hakata osutama koheselt peale

hankelepingu sõlmimist ning mingit ettevalmistusperioodi peale raamlepingu ja hankelepingu

sõlmimist riigihanke alusdokumendid ette ei näe. Kohus nõustub VAKO-ga, et eelpool toodud

dokumentidest tulenevalt peab pakkuja olema valmis tellitavat teenust osutama 14 päeva

möödumisel hankija otsusest, millega ta kvalifitseeriti ja jäeti kõrvaldamata teate esitamisest

pakkujatele. Hankijale ei tulene HD p-st 11.3 kohustust oodata ilmtingimata nõustumuse

andmisega 30 päeva, nagu on toodud nimetatud sättes. Pakkujal on küll HD p 11.4 kohaselt õigus

oodata talle allkirjastamiseks esitatud lepingu allkirjastamisega 5 päeva, kuid nimetatud juhul

tuleks tellitavat teenust osutama hakata hiljemalt 19 päeva möödumisel arvates eelpool nimetatud

hankija otsusest.

20. Kohus ei nõustu kaebaja väitega, mille kohaselt ei saanudki riigihanke tulemusel sõlmitud

teenuse osutamine alata 14 päeva eduka pakkuja kvalifitseerimisest kuivõrd kaebajaga 2017 aastal

9(11)

sõlmitud hankeleping kehtis vähemalt kuni 31.10.2022. Hanke alusdokumentides ei ole ühtegi

viidet selle kohta, et teenuse osutamine algab alates 31.10.2022. RHAD-is ei olnud üleüldse

sätestatud teenuse osutamise algusaega, mistõttu said pakkujad lähtuda eeldusest, et teenuse

osutamise algusaja määratlevad HD p-d 11.3 ja 11.4. Pakkujad ei saanud pakkumust tehes lähtuda

eeldusest, et hankija ootab ära kaebajaga 2017 sõlmitud lepingu lõppemise, alles mille järgselt

tekib teenuse osutamise kohustus. Varasemalt sõlmitud lepingu võimaliku ennetähtaegse

lõpetamisega seotud riskid on hankija kanda ega oma puutumist pakkujate kohustustega

käesolevas hankes. Muu hulgas viitab vastustaja põhjendatult asjaolule, et riigihanke

lühikirjelduses on välja toodud, et vaidlusaluse hanke maht on võrrelduna 2017 aasta hanke

mahuga kaks korda suurem, mistõttu ei saanud hankija mitte mingil juhul lähtuda eeldusest, et uue

hanke tulemusel sõlmitud leping hakkab kogu ulatuses kehtima alles peale 2017 aastal sõlmitud

lepingu lõppemise tähtaja saabumist. Hankija avaldas istungil, et lepingu täitmisele asumise

takistus võis kuni 01.11.2022 esineda üksnes nende lepingute puhul, mille osas kehtis kaebajaga

sõlmitud leping. Samas ei oma eeltoodud arutlus tähendust, kuivõrd kaebaja ise on Pakkumuse

Kommentaarides väljendnaud, et tema poolt osutatav teenus ei ole nõuetekohane ka 31.10.2022,

vaid kolme kuu möödumisel hankelepingu sõlmimisest ning VoWiFi teenuse osas alles I kvartalis

2023. Seega ei ole usutav, et kaebaja lähtus pakkumuse tegemisel tegelikkuses kuupäevast

31.10.2022. Samuti on kaebaja Pakkumuse Kommentaarides sõnaselgelt väljendanud, et kõik

arendustööd tehakse ja avaldatakse (on live-s) kolme kuu jooksul peale hankelepingu sõlmimist.

VAKO on otsuses põhjendatult leidnud, et kommentaarides toodud „kolme kuu jooksul peale

hankelepingu sõlmimist“ võib tähendada aega üks päev, aga ka kolm kuud. Kohus nõustub, et

Pakkumuse Kommentaaridest tulenes selgelt, et see kolm kuud algab hankelepingu sõlmimisest,

mistõttu on kaebaja selgitus, et vajaminevad arendustööd oleksid valmis 31.10.2022 või sõlmitava

raamlepingu, hankelepingute täitmise perioodi alguseks, vastuolus pakkumuses esitatud

kommentaaridega. Pakkumuse Kommentaaridest tulenevalt ei vasta kaebaja pakkumus

raamlepingu/hankelepingute sõlmimise järgselt teatud perioodil osadele TK tingimustele, kuna

kaebaja on seadnud teatud TK tingimuste täitmise sõltuvusse hankelepingute sõlmimise järgselt

läbiviidavate arendustööde ajast.

21. Kohus nõustub VAKO otsuses tuvastatuga, et kaebaja pakkumus ei vasta tehnilise kirjelduse

eriosa punktidele 8.3.2.1-8.3.2.3 ja 8.3.2.5 nõuetele.

21.1 Tehnilise kirjelduse üldosa punktis 18 on sätestatud, et: „Teenusepakkuja võimaldab

asutusele tasuta nõuetekohase veebipõhise iseteeninduskeskkonna kasutamist“. Täpsemad nõuded

mobiiltelefonide iseteeninduskeskkonnale olid toodud tehnilise kirjelduse eriosa punktis 8

„Nõuded

iseteeninduskeskkonnale“

ja

punktis

8.3

„Nõuded

mobiiltelefonide

iseteeninduskeskkonnale“.

Nimetatust

järeldub,

et

halduri

rakendamine

ei

olnud

iseteeninduskeskkonna kasutamisel lubatud ning kaebajale, kui antud valdkonnas pikaajalist

kogemist omavale ettevõtjale pidi see olema arusaadav. Halduri kasutamise keeld ei pidanudki

sõnaselgelt sisalduma RHAD-is, kuna tehnilise kirjelduse punktidest 18 ja 8.3.2 järeldus üheselt,

et hankijal peab olema võimalik teha kõiki toiminguid iseteeninduskeskkonnas ja haldusliidese

kaudu, st neid peab olema võimalik teha ööpäevaringselt ja iseseisvalt tehnoloogilise lahenduse

kaudu, st ilma halduri abita. Tehnilise kirjelduse alapunktis 8 „Nõuded iseteeninduskeskkonnale“

ei ole esitatud keskkonna kasutamise alternatiivseid võimalusi. Juhul, kui hankija oleks näinud

halduri kasutamise võimaluse iseteeninduskeskkonnas ette, oleks see pidanud olema sätestatud

hankedokumendis. Nii näiteks on halduri kasutamise alternatiivne võimalus sätestatud üheselt

tehnilise kirjelduse punktis 6.38, milles on sõnaselgelt viidatud halduri kasutamise võimalusele.

Hankija on halduri kasutamise keeldu iseteeninduskeskkonna kasutamisel rõhutanud ka hanke

ettevalmistamise käigus läbi viidud turu-uuringu raames (VAKO toimik, kolmanda isiku

03.10.2022 vastuse lisa 1). Eeltoodust järelduvalt pidi kaebajale olema üheselt arusaadav, et

halduri kasutamine iseteeninduskeskkonna kasutamisel ei olnud lubatav ning et raamlepingu ja

hankelepingute täitmisel tuleb võimaldada kõigile nõuetele vastava iseteeninduskeskkonna

kasutamist ilma halduri abita.

10(11)

21.2 Kaebaja on Pakkumuse Kommentaarides pakkumuse punktide 8.3.2.1-8.3.2.3 ja 8.3.2.5 kohta

sõnaselgelt teada andnud, et on tegemas iseteeninduskeskkonna arendust, mis valmib alles kolme

kuu jooksul peale hankelepingu sõlmimist. Seega on kaebaja ise kinnitanud, et ei suuda

hankelepingu sõlmimisele järgneva kuni kolme kuu jooksul täita tehnilise kirjelduse punktis 8.3

toodud tingimusi. Seega on Hankija on põhjendatult viidanud 19.09.2022 käskkirja nr 5-1/22/41-1

põhjendustes iseteeninduskeskkonna puudustele, kui kaebaja pakkumuse mittevastavuse alusele.

22. Kaebaja pakkumus ei vastanud ka tehnilise kirjelduse eriosa punktis 6.40 toodud nõuetele.

Tehnilise kirjelduse eriosa „Põhinõuded mobiilse teenusele“ punkt 6.40 sätestab, et Eesti siseselt

ja rahvusvaheliselt peab toetatud ja kasutatav VoWiFi (Voice over WiFi) tehnoloogia tagama, et

kõneside toimiks ka oludes, kus mobiililevi pole, aga on WiFi levi. Hankija esitas 16.08.2022

kaebajale taotluse testida VoLTE ja VoWiFi teenust. Kaebaja vastas hankijale 22.08.2022, milles

selgitas, et VoLTE teenuse testimiseks vajab hankija VoLTE toega Apple telefone, mida kaebaja

hankijale testimiseks pakub. VoWiFi teenuse osas selgitas kaebaja, et: „Käesoleval hetkel ei ole

võimalik avada VoWiFi teenust testimiseks soovitud numbritele. Soovitud tehnoloogia avame

teenuselepingu kehtivuse ajal, mitte hiljem kui 2023 esimeses kvartalis“. Kohus nõustub VAKO-

ga, et kuna raamlepingu ja hankelepingute alusel osutatav teenus pidi kõikidele riigihanke

alusdokumendi tingimustele vastama raamlepingu ja hankelepingute sõlmimise järgselt, siis sai

hankija kaebaja 22.08.2022 vastusest järeldada pakkumuse mittevastavust üksnes TK p-s 6.40

sätestatud VoWiFi teenuse osutamisega seonduvalt, sest kaebaja andis hankijale teada, et TK p

6.40 nõue saab olema täidetud 2023 esimeses kvartalis teenuselepingu kehtivuse ajal. Riigihanke

alusdokumentides puudus TK p-i 6.40 puhul aga võimalus seda teenust pakkuda alles pärast

teenuse osutamise alustamist. Seega on hankija ja VAKO õigesti tuvastanud, et kaebaja pakkumus

ei vastanud riigihanke TK p-s 6.40 toodud nõuetele.

23. Hankija pidas kaebaja pakkumust tingimuslikuks, kuivõrd kaebaja avaldas Pakkumuse

Kommentaarides tahet osutada hankijale mingil hetkel teenust selliselt, et iseteeninduskeskkond ei

vasta kõigile tehnilises kirjelduses toodud nõuetele. RHS § 110 lg 3 teise lause kohaselt ei ole

tingimusliku pakkumuse esitamine lubatud. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 102 kohaselt on

tehing tingimuslik, kui see on tehtud edasilükkava või äramuutva tingimusega. RHS § 110 lg 3

tähenduses tähendab see muu hulgas seda, et pakkuja seab oma pakkumuses toodud kohustuste

tekkimise või täitmise sõltuvusse mingist tulevikus tekkivast või muutuvast sündmusest või

asjaolust. Praegusel juhul on kaebaja Pakkumuse Kommentaarides sõnaselgelt avaldanud

hankijale tahet osutada teenust mingi perioodi jooksul arvates lepingu sõlmimisest selliselt, et

iseteeninduskeskkond ei vasta kõigile tehnilise kirjelduse tingimustele. Seega on kaebaja

pakkumus tingimuslik pakkumus RHS § 110 lg 3 mõttes. Kaebaja oli pakkumuses esitanud kõik

riigihanke alusdokumentides esitatud dokumendid ja lisanud pakkumusele Pakkumuse

Kommentaarid. Pakkumuse Kommentaaride ja kaebaja 22.08.2022 vastuse põhjal sai hankija

põhjendatult järeldada, et kaebaja pakkumus on teatud tehniliste tingimuste osas tingimuslik.

Vastava asjaolu on õigesti tuvastanud ka hankija ning VAKO. Tingimuslik pakkumus ei vasta

tehnilise kirjelduse punktides 8.3.2.1-8.3.2.3 ja 8.3.2.5 esitatud nõuetele.

24. Kohus nõustub hankija ja VAKO seisukohaga, millest tulenevalt puudus hankijal pakkumuse

osas ebaselgus, mistõttu ei olnud hankija kohustatud kaebajalt täiendavaid selgitusi küsima. RHS

§ 114 lg 2 kohaselt lükkab hankija pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides

esitatud tingimustele, kui pakkuja ei esita tähtajaks hankija nõutud selgitusi või pakkuja selgituste

põhjal ei ole võimalik üheselt hinnata pakkumuse vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud

tingimustele. Hankija võib tunnistada pakkumuse vastavust, kui selles ei esine sisulisi

kõrvalekaldeid riigihanke alusdokumentides nimetatud tingimustest. Kohus leiab, et hankijal ei

saanud kaebaja poolt avaldatu põhjal tekkima kahtlust kaebaja tahte osas. Kohus analüüsis

eelnevalt kaebaja poolt koos pakkumusega esitatud Pakkumuse Kommnetaaride õiguslikku

tähendust ning leidis, et arvestades nende sisu ning esitamise laadi sai hankija nende põhjal

järeldada, et pakkumus kehtib koos Pakkumuse Kommentaarides toodud erisustega. Sama kehtib

11(11)

ka kaebaja 22.08.2022 vastuses toodud selgituse osas. Nimetatu põhjal sai hankija üheselt

järeldada, milline on kaebaja seisukoht lepingu täitmise viisi ja aja suhtes. Kaebaja vastused ei ole

ebaselged ega mitmeti mõistetavad. Nimetatust järelduvalt ei pidanud hankijal tekkima kaebaja

pakkumuse osas täiendavaid kahtlusi, mille osas oleks ta pidanud küsima kaebajalt selgitusi.

Kaebaja ei oleks saanud oma täiendavate selgitustega ka asuda juba antud vastuseid muutma,

kuivõrd olukorras, kus kaebaja oleks seda teinud, oleks tegemist pakkumuse muutmisega.

25. Eeltoodust tulenevalt on õiguspärane hankija 19.09.2022 käskkirjas nr 5-1/22/41-1 sisalduv

otsus, millega lükati tagasi kaebaja poolt esitatud pakkumus. Kuna kaebaja pakkumuse tagasi

lükkamise otsus on õiguspärane, siis on õiguspärased ka hankija otsused, millega tunnistati

edukaks Telia Eesti AS-i pakkumus ning otsustati teostada Telia Eesti AS-i osas kõrvaldamise

aluste puudumise ja kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontroll ning 19.09.2022 käskkirjas

nr 5-1/22/42-1 sisalduvad otsused, millega otsustati mitte kõrvaldada ja kvalifitseeriti edukas

pakkuja Telia Eesti AS. Iseenesest puudub vaidlus selles, et kolmanda isiku pakkumuse

kogumaksumuseks on 1 145 430,61 eurot ning kaebaja pakkumuse kogumaksumuseks 393 619,

3005 eurot, st kaebaja pakkumuse maksumus on oluliselt madalama maksumusega, kui seda on

kolmanda isiku pakkumus. Pakkumuse maksumus ei ole aga ainus hindamise kriteerium. Kohus

tuvastas käesolevas otsuses, et kaebaja pakkumus ei vasta RHAD tingimustele ja selle tagasi

lükkamine oli põhjendatud. Hankijal puudus õiguslik võimalus tunnistada parimaks pakkumuseks

hinna poolest küll kõige soodsam, kuid RHAD tingimustele mitte vastav pakkumus. Kuivõrd

kaebaja poolt vaidlustatud otsused on õiguspärased, siis puudub alus ka VAKO 20.10.2022 otsuse

tühistamiseks.

26. Eelnevat kokku võttes jääb kaebus kogu ulatuses rahuldamata.

MENETLUSKULUD

27. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehakse. HKMS §

108 lg 8 sätestab, et kolmanda isiku menetluskulud hüvitab tema poole vastaspool samade reeglite

järgi nagu poolele. Kui vastaspool ei pea kulusid hüvitama, jäävad kolmanda isiku kulud tema

enda kanda. Kuna kohus jättis käesoleva otsusega rahuldamata kaebaja poolt esitatud kaebuse, siis

jäävad menetluskulud kaebaja kanda.

28. HKMS § 109 lg 6 kohaselt mõistab kohus välja vaid vajalikud ja põhjendatud menetluskulud.

29. Vastustaja on taotlenud oma 14.11.2022, 22.11.2022 ja 24.11.2022 taotlustes menetluskulude

hüvitamist kokku summas 3666 eurot (käibemaksuta). Õigusabi on vastustajale osutatud kokku

24,45 tunni ulatuses hinnaga 150 eurot tund (lisandub käibemaks). Kohus leiab, et tulenevalt

asjaolust, et hankija vastuväited käesolevas asjas on valdavalt samad, mis need olid juba VAKO

menetluses, siis on kulutused põhjendatud 70 % ulatuses. Seejuures arvestab kohus asjaoluga, et

asja keerukus iseenesest ei tinginud küll kahe esindaja kasutamise vajadust, kuid arvestades

kaebusele vastuse esitamise lühikest tähtaega ning seda, et vaidlustusmenetluses ei kasutanud

vastustaja välist õigusabi, siis ei saa kahe esindaja kasutamist lugeda põhjendamatuks. Eeltoodust

tulenevalt leiab kohus, et vastustaja põhjendatud menetluskulude suuruseks on 2566,20

(käibemaksuta) eurot ning mõistab selle summa kaebajalt vastustaja kasuks välja.

30. Kolmas isik on taotlenud menetluskulude hüvitamist kokku summas 3555 (2985,60+570)

eurot käibemaksuga. Menetluskulude nimekirjad on esitatud 22.11.2022 ja 23.11.2022. Kokku on

arvete spetsifikatsioonide kohaselt osutatud õigusabi (9,7 + 1,9) 11,6 tunni ulatuses hinnaga 250

eurot tund (lisandub käibemaks). Kohus ei saa menetlusosalisele ette heita turuhinnale vastava

tasu maksmist õigusabiteenuse eest. Kohus leiab, et kulutused on tundide arvu arvestades

põhjendatud ning mõistab kaebajalt kolmanda isiku kasuks välja 3555 eurot koos käibemaksuga.

/allkirjastatud digitaalselt/

Tiia Nurm