1-21-6674/92 · Tallinna Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Otsuse tegemise aeg ja koht 05.12.2022 Tallinn

Kriminaalasja number

1-21-6674

Kohtukoosseis

Janika Kallin, Julia Katškovskaja ja Inna Ombler

Kriminaalasi

Artur Eesiku süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 2

p-de 1 ja 2 järgi üldmenetluses

Apelleeritud kohtuotsus

Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 11.05.2022 otsus

Apellant

süüdistatava Artur Eesiku valitud kaitsja Silver Reinsaar

Prokurör

Vahur Verte

Süüdistatav

Artur Eesik (isikukood 38510100295, ülejäänud isikuandmed

maakohtu otsuses – kd IV, tlk 197)

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada Artur Eesiku kaitsja Silver Reinsaare apellatsioonkaebus osaliselt.

2. Tühistada Harju Maakohtu 11.05.2022 otsus osaliselt: Artur Eesiku süüdi

tunnistamises 15.04.2021 episoodis, Artur Eesikule mõistetud karistuse ja

liitkaristuse ning maakohtu otsuse alusel välja mõistetud menetluskulu osas.

3. Mõista Artur Eesikule KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi karistuseks 6 aasta pikkune

vangistus. Lugeda Harju Maakohtu 26.04.2021 otsusega mõistetud kergem,

kandmata karistus, 2 aasta, 11 kuu ja 28 päeva pikkune vangistus kaetuks

käsiloleva otsuse alusel mõistetud 6 aasta pikkuse vangistusega. Mõista Artur

Eesikule liitkaristuseks 6 aasta pikkune vangistus. Lugeda KarS § 68 lg 1 alusel

karistusaja hulka Artur Eesiku eelvangistus ning arvestada 6 aasta pikkuse

vangistuse kandmise algust Artur Eesiku kahtlustatavana kinnipidamisest

21.04.2021.

4. Mõista Artur Eesikult menetluskuluna välja 544,95 eurot ekspertiisikulu.

5. Tagastada kohtuotsuse jõustumisel Artur Eesikule käekell TAG Heuer ning anda

see Artur Eesiku volitatud isikule või edastada kinnipidamisasutusele Artur

Eesiku isiklike asjade juurde lisamiseks.

6. Muus osas jätta Harju Maakohtu 11.05.2022 otsus muutmata.

7. Jätta apellatsioonimenetluse kulu, s.o Artur Eesiku valitud kaitsja õigusabikulu

3075 eurot (sisaldab käibemaksu) riigi kanda.

Edasikaebamise kord

Ringkonnakohtu otsuse peale saab esitada kassatsiooni Riigikohtule kirjalikult 30 päeva

jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu

otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi

vahendusel.

Menetluse käik maakohtus:

Harju Maakohus andis Artur Eesiku 12.10.2021 määruse alusel kohtu alla KarS §-de 184 lg 2

p-de 1 ja 2 järgi. Esitatud süüdistuse järgi käitles 26.04.2021 KarS § 184 lg 1 järgi süüdi

tunnistatud Artur Eesik grupis koos JS, ES, VB-ga, OS ja VV-ga ebaseaduslikult korduvalt

suures koguses narkootilisi aineid järgmiselt:

-

JS ja VV võtsid täpselt tuvastamata ajal, märtsis 2021 Narva mnt 138 Tallinnas CircleK

tankla lähedal tühermaal Artur Eesiku näidatud peidikust 300g fentanüüli sisaldava

paki. Peidikust võetud ainet transportisid VB autoga VV ja VB. Samal päeval andis VV

VB-le müügiks 20g fentanüüli sisaldavat pulbrit. VB maksis pärast fentanüüli

realiseerimist JSle 2000 eurot. Seejärel müüs JS nädala jooksul VB-le peidikust leitud

ainest veel 100g fentanüüli sisaldavat pulbrit hinnaga 16 000 eurot;

-

Artur Eesik omandas täpselt tuvastamata ajal, kuid enne 04.04.2021 tuvastamata isikult,

kohal ja ajal suures koguses, s.o 100g isotonitaseeni sisaldavat pulbrit. Sinise teibiga

mässitud soonsulguriga kilekotti pakitud aine peideti täpselt tuvastamata asjaoludel

04.04.2021 enne kella 22.00 Tallinnas Pirita tee ja Kose tee vahel asuvasse Lillepi parki,

Saare bussipeatuse lähedale jäävasse pargi ossa, murdunud puu juures olevasse

peidikusse. JS ja VB võtsid 05.04.2021 peale kella 19.00 paki peidikust ning viisid selle

VB (üüri)korterisse. VB lahjendas pakis olnud ainet JS korraldusel toidulisandiga ning

pakendas aine väiksemateks, 30g, 50g ja 30g kaaluvateks pakenditeks. Kaks pakki (50g

ja 30g) viis VB samal õhtul ning ühe paki (30g) järgmisel õhtul kella 21.00-22.00 paiku

Tallinnas K. Kärberi 20/20 asuva Kärberi Selveri juurde JS poolt sinna spetsiaalselt

pargitud autosse, kust eeluurimisel tuvastamata isik pakid ära võttis;

-

Artur Eesik ostis 2021 aprilli esimeses pooles, täpselt tuvastamata ajal Harjumaal

Muugal Muuga tee 108 asuvas kaupluse Maxima parklas JS saadetud VB-lt 1g kokaiini

hinnaga 100 eurot;

-

Artur Eesik ja ES omandasid täpselt tuvastamata ajal, kuid enne 15.04.2021,

ebaseaduslikult kriminaalasjas tuvastamata asjaoludel suures koguses, kahekordsesse

vaakumpakendisse ja läbipaistvasse kilekotti pakitud, 393,8g narkootilisi aineid

kartfentanüüli ja metadooni sisaldavat helepruuni pulbrit (milles puhtal kujul 0,18g

kartfentanüüli ja jälgedena metadooni).Pakendatud aine viis ES oma autoga 15.04.2021

Tartumaal Laeva metskond 37 asuvale territooriumile ning peitis koos JS-ga 15.04.2021

kella 15.30 paiku metsas kuuskede juurde kivi alla. Peidiku asukoht märgistati. Pärast

aine peitmist näitas JS peidiku asukohta VB-le ning viimane võttis aine peidikust samal

päeval kella 17.00 paiku ära ja viis OS autosse. Ajal, mil VB ainet peidikust võtma läks,

parkis JS oma auto metsateele nii, et kõrvalised isikud ei saaks teel sõita. VB ja aineid

transportima palgatud OS peeti teel Tallinnasse kinni ning peidikust võetud aine võeti

kinnipidamisel ära.

Harju Maakohus mõistis 11.05.2022 otsuse alusel Artur Eesiku KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi

õigeks süüdistuse kohaselt märtsis 2021 toime pandud nn CircleK episoodis. Kohus tunnistas

Artur Eesiku KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi süüdi ning karistas teda 11-aasta pikkuse

vangistusega. Harju Maakohtu 26.04.2021 otsuse nr 1-20-8824 alusel mõistetud kergem

karistus, 3-aasta pikkune vangistus, loeti KarS § 65 lg 1 alusel kaetuks 11.05.2021 otsuse alusel

mõistetud raskema karistusega ning Artur Eesikule mõisteti liitkaristuseks 11-aasta pikkune

vangistus. Karistusest arvati maha 2 päeva eelvangistust (s.o 08.10.2020-09.10.2020). KarS §

68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistuse, s.o 10 aasta, 11

kuu ja 28 päeva pikkuse vangistuse, kandmise algust hakati arvestama alates 21.04.2021. Kohus

määras, et Artur Eesiku suhtes kohaldatud tõkend vahistamine tühistatakse kohtuotsuse

jõustumisel. Konfiskeerimise asendamiseks mõisteti Artur Eesikult KarS §-de 184 lg 5 p 2, 832

lg 1 ja 84 alusel välja 59 877,99 eurot, mis tuleb tasuda riigieelarve tuludesse 24 kuu jooksul

arvates kohtuotsuse jõustumisest. Artur Eesikult mõisteti välja ekspertiisikulu 584,55 eurot

ning tal võimaldati see tasuda 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest. Viimaks

lahendas kohus küsimuse, mis puudutas asitõendite edasist saatust.

Maakohus rajas oma otsuse Artur Eesiku süüdi mõistmises KarS § 184 lg 2 p 2 järgi järgmistele

argumentidele:

1) seda, et süüdistatav ostis aprilli 2021 esimeses pooles VB-lt 1g kokaiini, kinnitasid

Artur Eesik ja VB. Artur Eesiku elukoha läbiotsimisel leiti kellakarbis TAG Heuer

olnud plastkaartidelt, kella kasutusjuhendilt ja kolmel rullikeeratud paberrahal aine

jälgi, eksperdi arvamuse kohaselt olid need kokaiinijäljed. Puhta aine sisaldust pole

võimalik määrata, Artur Eesik väitis, et ostis aine enda tarbeks, s.o tarvitamiseks,

kokaiin oli kehva kvaliteediga ning järelikult pole alust öelda, et tegemist oli suure

kogusega. Eraldiseisvalt oleks episood karistatav väärteona, kuid koostoimes teiste

süüdistuses toodud episoodidega moodustab 1g kokaiini omandamine ühe osa

narkootilise aine suures koguses käitlemisest;

2) 15.04.2021 episoodis pole tuvastatud, kes ja millal omandas Laeva metskond 37

Tartumaal peidikus olnud aine. Kriminaalasjas on tõendatud, et aine hankimisest

teadsid Artur Eesik, JS ja ES. Aine peitis ES JS teadmisel ning Artur Eesik leppis JS-

ga kokku, et viimane organiseerib paki ära toomise. Tartumaal asunud peidiku juures

toimunud sündmuste käik on tõendatud jälitustoimingu protokollis kajastatuga ning VB

ja OS usaldusväärsete ütlustega. JS ütlused ei ole usaldusväärsed. VB ütlused riimuvad

jälitustoimingute käigus tuvastatuga, samuti rääkis ta menetlejale episoodidest, millest

viimane ei olnud teadlik (nn CircleK episood ja 04.04.2021-05.04.2021 episood). VB

ütlustega on tõendatud, et Tartumaal Laeva metskond 37 territooriumil asunud peidikus

olnud aine pärines Artur Eesikult. JS ja Artur Eesik on tuttavad, kriminaalasjas on

tõendatud, et nad suhtlesid ning mõlemaid on varem narkokuritegude toime panemise

eest kriminaalkorras karistatud. VB ütlustega on tõendatud, et ta käis JS-ga korduvalt

Muuga Maxima juures, sest JS soovis rääkida inimesega, kellelt ta saab ainet. Artur

Eesik elab Muuga Maxima lähedal. JS viitas selle inimese probleemidele alkoholiga,

kriminaalasjas on tõendatud, et Artur Eesik (kuri)tarvitas alkoholi. VB viibis koos JS ja

Artur Eesikuga autos, kuid viimased arutasid nii ühist Hispaania perereisi kui linnast

väljasõitu. Viimase osas sai Artur Eesik aru, et vesteldi 15.04.2021 sõidust Tartu

lähistele. VB sõnul mõistis ta, et Tartumaal peidikus olev aine on seotud Artur Eesikuga

ning hiljem tuleb tal raha anda Artur Eesikule. JS viitas, et Artur Eesik on inimene, kelle

käest on juba varem ostnud. VB ütlustega on tõendatud, et JS käskis tal anda 1g

inimesele (Artur Eesikule), kellelt JS võtab fentanüüli. VB ütlustega on tõendatud, et

kui JS-l oli peidikutega probleeme, pöördus ta selgitamiseks Artur Eesiku poole. Artur

Eesiku rolliks grupis oli aine metsa peitmise korraldamine ja selle metsast Tallinna

vedamine. Selleks andis Artur Eesik juhiseid JS-le, viimane omakorda VB-le ning too

leppis kokku OS-ga. Kui Artur Eesik ei oleks korraldanud aine peitmist ja selle vedu

Tallinnasse, puudunuks JS-l ja VB-l võimalus aine peidikust võtmiseks ja OS autoga

Harjumaale vedamiseks. Artur Eesik tegutses kavatsetult;

3) 04.04.2021-05.04.2021 episoodis on VB ütlustega tõendatud, et ta sai teisel korral

fentanüüli Pirita-Kosel, Lillepi pargist. Nad sõitsid sinna JS-ga, too teadis, et pargis on

peidik. Nad märkasid patrullsõidukit, tegid autoga ringi ning siis sõitsid Muuga Maxima

juurde, sest JS tahtis vastuseid inimeselt, kes aine peidikusse pani. Ta ootas parklas, JS

naasis ja selgitas, et pargis on kaks peidikut. Järgmisel päeval läksid nad JS-ga uuesti

Lillepi parki ning võtsid seal olnud peidikust sinise isoleerpaelaga 100g pakendi. Pargist

sõitsid nad Kärberi 26 üürikorterisse, kus ta pidi pakendis oleva aine – fentanüül

isotonitaseeni – kolmeks jagama ning andma aine edasi JS viidatud inimesele. JS

ütlused pole usaldusväärsed. Artur Eesiku rolliks oli aine peitmine või selle

korraldamine, kui Artur Eesik poleks seda teinud, ei oleks VB ja JS saanud narkootilisi

aineid peidikust võtta, pakendada ja edasi müüa. Artur Eesik tegutses kavatsetult.

Maakohtu hinnangul oli Artur Eesiku süü keskmisest suurem ning kohus põhjendas

süüdistatavale mõistetud karistust nii:

1) karistust raskendavaks asjaoluks on omakasu;

2) Artur Eesik omandas ainet, korraldas korduvalt aine vedu ja edasimüüki;

3) käideldud aine kogus oli väga suur, ainuüksi kartfentanüüli kogusest piisanuks joobe

tekitamiseks vähemalt 6,7%-le Eesti elanikkonnast;

4) Artur Eesik on varem kriminaalkorras karistatud, ta jätkas samaliigiliste kuritegude

toime panemist ajal, mil tema suhtes oli menetluses eelmine kriminaalasi.

Konfiskeerimise asendamist põhjendas maakohus järgmiselt:

1) kriminaalasjas on tõendatud, et Artur Eesiku leibkonnal tervikuna ja Artur Eesikul

eraldiseisvalt esines perioodil 01.01.2019-18.04.2021 elatustaseme erinevus kokku

59 877,99 eurot, mis oli tingitud pangakontodele tehtud sularaha sissemaksetest ning

sularahas tehtud kulutustest;

2) kriminaalasjas ei esitatud usaldusväärseid tõendeid, et leibkonna sissetulekud

pärinenuks legaalsetest allikatest. Tunnistajate väited olid umbmäärased ning ütluste

õigsust ei kinnitanud ükski tõend. Eluliselt pole usutav, et sugulased kogusid vanglas

viibivale Artur Eesikule raha ning jätsid oma vajadused tahaplaanile;

3) laiendatud konfiskeerimise korral tuleb raha legaalset päritolu tõendada süüdistatav,

seda ei ole Artur Eesik teinud. Arvestades seda, et Artur Eesik on jätkanud narkootiliste

ainete käitlemist, on usutav, et tuvastamata allikatest pärinevad vahendid on

kriminaaltulu, summad on käsilolevaks ajaks ära tarvitatud.

Artur Eesik sai Harju Maakohtu 11.05.2022 kohtuotsuse tõlke kätte kinnipidamisasutuses,

01.06.2022 (kd VI tlk 23).

Esitatud apellatsioonid:

Harju Maakohtu 11.05.2022 otsuse vaidlustas osaliselt, selle süüdimõistvas osas Artur Eesiku

kaitsja.

1) Artur Eesiku kaitsja Silver Reinsaare apellatsioonkaebus:

Tallinna Ringkonnakohtule laekus 16.07.2022 süüdistatava kaitsjalt apellatsioonkaebus, milles

kaitsja taotles mh suulist menetlust.

1.1)

Apellant taotleb:

-

tühistada Harju Maakohtu 11.05.2022 kohtuotsus Artur Eesiku süüdimõistmises ja

karistamises KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi, menetluskulude Artur Eesiku kanda

jätmises ning süüteomenetluses põhjustatud kahju hüvitamata jätmises;

-

mõista Artur Eesik õigeks ka 05.04.2021 ja 15.04.2021 episoodides;

-

VBlt 1g kokaiini omandamise süüdistuses lõpetada kriminaalmenetlus KrMS § 274 lg

1 alusel seoses süüdistatava teo vastamisega väärteo tunnustele;

-

jätta riigi kanda Artur Eesiku menetluskulud ning hüvitada süüteomenetluses

põhjustatud kahju. Tagastada kell TAG Heuer;

1.2)

Apellant taotleb alternatiivselt:

-

kergendada Artur Eesikule mõistetud karistust ja vähendada konfiskeerimise

asendamise korras väljamõistetavat summat.

Lühidalt on apellatsiooni sisu järgmine:

1.3)

Maakohus rikkus ausa kohtumenetluse ja kriminaalmenetluse vahetuse põhimõtet ning

langetas noil põhjustel ebaseadusliku ja põhjendamatu kohtuotsuse;

1.4)

Maakohus rajas Artur Eesiku süüdi tunnistamise 05.04.2021 ja 15.04.2021 episoodides

kliendi kaassüüdistatava VB ütlustele. VB on maksimaalselt vahendlik tunnistaja KrMS

§ 66 lg 21 mõttes, s.o ta rääkis kohtus vahetult Artur Eesiku kohta üksnes seda, mida ta

kuulis JS-lt. Viimane eitab kategooriliselt maakohtu esile toodud asjaolude ütlemist VB-

le. Maakohus rikkus vahendliku tunnistaja ütlustele tuginedes järelikult KrMS § 15 lg

3 sätestatut, mille kohaselt ei või kohtulahend tugineda üksnes ega valdavas ulatuses

KrMS § 66 lg 21 nimetatud isiku ütlustele. Tegemist on erinormiga KrMS § 15 lg 1

suhtes, seadusandja on otsustanud, et sellisele [vahendlikule] teabele ei või

kohtulahendi argumentide tuum tugineda. VB ütlused ei ole paigutatavad KrMS § 66 lg

21 alla. Väidetava nn „Arturi“ rolli puudutavas osas ei ole tegemist teabega, mis

kahjustanuks rääkija ehk JS huve. Artur Eesiku väidetava alkoholilembuse osas ei

täpsustatud, kas JS tajus seda ise või oli ta seda kelleltki kolmandalt kuulnud;

1.5)

Maakohus hindas VB ütlused alusetult usaldusväärseks. VB ei selgitanud, kellelt ta veel

aineid sai (vastates, et isiku nimi on „Tšiki-Briki“), maakohus ei arvestanud ütluste

usaldusväärsust hinnates VB enda võimalike huvidega - anda soodsa

karistuskokkuleppe saamiseks prokurörile meelepäraseid ütlusi. Fakt on see, et VB sai

tavatult kerge karistuse. ES, kes prokurörile sobivaid ütlusi ei andnud, sai

kokkuleppemenetluses märksa rangema karistuse;

1.6)

Maakohus hindas JS ütlused alusetult ebausaldusväärseks. Kohus sedastas, et ütlused ei

riimu ülejäänud tõenditega, kuid ei näidanud ära, milles vastuolud seisnevad. JS

käsitlemisel ebausaldusväärse tõendiallikana puudus kehtiva kohtupraktika valguses

(RKKKo nr 3-1-1-123-97) alus käsitada vahendlikku tunnistajat ehk VB

usaldusväärsena. JS küsitlemine toimus kaitseõigust eirates ning tema ütlustest

tulenevad küsitavused võivad tuleneda sellest, et tõendit esitanud pool [kaitsja] ei

jõudnud küsitlemist küllaldaselt ette valmistada;

1.7)

Maakohus väljus Artur Eesikule esitatud süüdistuse piiridest. Viimases heidetakse

05.04.2021 ja 15.04.2021 episoodides ette narkootilise aine omandamist. Maakohus

märkis 15.04.2021 episoodis, et pole teada, kes aine omandas ja tuvastas, et Artur Eesik

peitis aine metsa ja korraldas selle transpordi. Viimast kahte osategu süüdistus Artur

Eesikule ette ei heida. Teises, 05.04.2021 episoodis, heideti Artur Eesikule ette aine

omandamist, kuid maakohus tuvastas lisaks sellele ka aine peitmise ja peidikust ära

võtmise organiseerimise. Omandamise osas puuduvad maakohtu otsuses viited tegu

kinnitavatele tõenditele. Lisaks on kohus eksinud tõendite hindamisel. Maakohtu otsus

sisaldab meelevaldseid väiteid, kohus on VB ütlusi käsitanud vastuolus nende tegeliku

sisuga ning teinud ütlustest järeldusi, mida VB ise pole õigeks pidanud;

1.8)

maakohus rikkus oluliselt kriminaalmenetlusõigust KrMS § 339 lg 2 mõttes, jättes

vastamata kaitsja argumentidele (eelkõige kaitsekõne p 32). Maakohus on hinnanud

tõendeid ühekülgselt, üksnes sellest aspektist, kuidas need võiksid viidata süüdistuse

põhjendatusele;

1.9)

maakohus rikkus ausa kohtumenetluse põhimõtet, sekkudes tõendite esitamise

järjekorda ning asetades kaitsja ebamõistliku ajalise surve alla. Kaitseõiguse

põhjendamatu rikkumine algas kohe pärast prokuröri tõendite vooru lõppemist.

Prokurör loobus ootamatult tunnistajatest (v.a Y) ning andis sellest kaitsjale teada

15.03.2022 kella 16.30 paiku. Eelnevalt oli kaitsja korduvalt palunud prokuröril öelda,

kas esitab ülejäänud 5 tunnistajat 16.03.2022 ja 17.03.2022 istungil või mitte.

Kohtukoosseisu eesistuja avaldas 16.03.2022 kaitsjale üllatuslikult, et istungipäev on

mõeldud kaitsja tõendite esitamiseks. See informatsioon polnud kaitsjale teada, sest

prokuröri loobumisest sai kaitsja teada eelmise tööpäeva lõpus. Kaitsja tegevus on

vastureaktsioon prokuröri tõenditele ning on alusetu ette heita, et kaitsja pidi oma

tõendid ette valmistama 16.03.2022 istungiks. Kummastav, et kaitsjalt eeldati kohe oma

tõendite esitamist nii, et kohus oli sellega juba eelnevalt arvestanud. Kohus ei pidanud

ette teadma, et prokurör loobub kõigist oma tunnistajatest. Kaitsja selgitas kohtule

suuliselt ja e-kirja teel, et istungile eelneval nädalal ei õnnestunud tal töövõimetuslehel

viibimise tõttu oma tõendeid ette valmistada. Samuti viitas kaitsja oma e-kirjas kohtule,

et töö- ja puhkeaja nõuete rikkumise tõttu ei olnud JS ristküsitlemist võimalik

nõuetekohaselt ette valmistada. Kaitsja pidi väga lühikese ajaraamistiku sees ette

valmistama hulga isikulistele tõendiallikatele esitatavaid küsimusi ning sel põhjusel jäi

kaitseõigus JS küsitlust puudutavas osas tagamata. Kohus ei rahuldanud kaitsja taotlust

kuulata JS hiljem üle, kuigi kohtu ajagraafik võimaldanuks täiendavate istungite

määramist. Kaitseõiguse tagamise asemel otsustas kohus istungit jätkata ning Artur

Eesikule esitatud süüdistuse seisukohalt keskne tunnistaja – JS – kuulati üle maakohtu

määratud ajal. Samuti sai prokurör võimaluse esitada täiendavaid tõendeid 18.03.2022

ja 30.03.2022 istungitel. Kaitsja pandi olukorda, kus ta pidi esitama oma täiendavad

tõendid 30.03.2022 istungil pisut enam, kui 1 tunni jooksul. Maakohus rikkus oluliselt

menetlusõigust KrMS § 339 lg 1 p 12 tähenduses. Seoses kaitseõiguse ulatuslike

rikkumistega tuleks ringkonnakohtus uurida järgmisi tõendeid:

-

prokuröride

Vahur

Verte

ja

Janno

Reinkorti

vahelist

vestlust

seoses

kokkuleppemenetluse kokkulepetega seonduvate korraldustega. Tõendi uurimine on

vajalik Janno Reinkorti ütluste usaldusväärsuse hindamiseks;

-

ristküsitleda tunnistaja C, kes viibis Janno Reinkorti ja JS-ga kokkuleppemenetluse

läbirääkimiste juures. Tõendi uurimine on vajalik Janno Reinkorti ütluste

usaldusväärsuse hindamiseks;

-

tõendeid, mis kinnitaks JS tuttavate olemasolu Muuga piirkonnas;

-

Tallinna Vangla vastus teabenõudele;

1.10) maakohus mõistis Artur Eesikule põhjendamatult raske karistuse, konfiskeerimine on

samuti karistuslik meede. Kohus ei arvestanud kogumis mõistetud karistust ja

konfiskeerimise asendamiseks välja mõistetud rahasummat. Selles osas kohaldas

maakohus ekslikult materiaalõigust. Karistuse määramisel on maakohus võtnud arvesse

Artur Eesiku varasemat elukäiku, kuid 2015-ndal aastal ei karistatud Artur Eesikut

narkootikumide käitlemisega seotud kuriteo eest. Konfiskeerimise asendamisel ei

pööranud maakohus tähelepanu tunnistajate ütlustele, mis kinnitasid, et kogu suguvõsa

toetas Eesikute perekonda, seda tehti pidevalt ning samuti koguti raha Artur Eesikule

kuulunud vara müügist. Kohtuotsusest pole aru saada, miks nende argumentidega ei

arvestanud. Tõendeid ühekülgselt hinnates rikkus maakohus menetlusõigust.

Ringkonnakohtus 12.10.2022 toimunud kohtuistungil jäi apellant esitatud apellatsiooni ja selles

sisalduvate taotluste (sh täiendavate tõendite esitamine ning JS täiendav ristküsitlemine) juurde.

Apellant palus ringkonnakohtul kontrollida 15.04.2021 episoodi puudutavate jälitustoimingute

seaduslikkust. Artur Eesik toetas oma kaitsja apellatsiooni ning taotles enda täielikku õigeks

mõistmist. Prokurör oli seisukohal, et apellatsioon ei ole põhjendatud ning maakohtu

11.05.2022 otsus tuleb jätta muutmata.

Ringkonnakohtu seisukoht:

Sissejuhatavalt märgib kolleegium, et kaitsja taotles ringkonnakohtult 12.10.2022 istungil

jälitustoiminguteks antud lubade PL10945/2021 ja PL11219/2021 seaduslikkuse kontrollimist.

Ringkonnakohus tutvus lubadega ning märgib lühidalt, et need on nõuetekohased. Põhjendatud

kuriteokahtlus tugineb tõenditele ning jälitustoimingute vajadust on piisavalt põhistatud.

Ringkonnakohus annab otsuses hinnangu kaitsja väidetele, mis puudutavad menetlusõiguse

olulist rikkumist (I), seejärel kesksete isikuliste tõendiallikate usaldusväärsusele (II). Järgnevalt

vaeb kolleegium Artur Eesikule ette heidetud episoode, mis on süüdistuse järgi toime pandud

04.04.2021-05.04.2021 ning 15.04.2021 (III). Viimaks lahendab ringkonnakohus karistuse ja

konfiskeerimisega (IV) ning menetluskuludega (V) seotud küsimused.

I

Artur Eesiku kaitsja on seisukohal, et maakohus rikkus oluliselt menetlusõigust KrMS § 339 lg

1 p 12 tähenduses. Apellandi hinnangul seisnes minetus kaitseõiguse ulatuslikus rikkumises:

maakohus andis kaitsjale võrreldes prokuröriga ebamõistlikult lühikese aja täiendavate tõendite

ette valmistamiseks ja esitamiseks, tunnistaja JS ristküsitleti kohtu määratud, mitte kaitsja

taotletud ajal. Seetõttu esitas kaitsja apellatsioonkaebuses taotlused täiendavate tõendite

esitamiseks ja uurimiseks ning tunnistaja JS täiendavat ristküsitlemiseks. Ringkonnakohus

jättis kaitsja taotlused 14.09.2022 määruses rahuldamata (kd VI tlk 48-50). Kaitsja kordas oma

taotlusi 12.10.2022 toimunud kohtuistungil, kuid kolleegium varasemat seisukohta ei muutnud

ning apellandi taotlused jäid jätkuvalt rahuldamata. Lisaks märgib kolleegium järgmist.

Apellant taotles ringkonnakohtult JS täiendavat ristküsitlemist. Lihtsustatult määras maakohus

vaatamata kaitsja protestile tunnistaja küsitlemiseks konkreetse aja, kuid kaitsja sõnul ei jäänud

talle piisavalt aega küsitluse ette valmistamiseks. Puuduliku ettevalmistuse tõttu ei olnud

kaitsjal võimalik täiel määral realiseerida kaitseõigust. Apellandi väitel tuli tema jaoks

ootamatule maakohtu nõudmine, et ta küsitleks oma tunnistajat JS 17.03.2022 kohtuistungil.

Kolleegiumil on keeruline apellandiga täiel määral nõustuda.

Harju Maakohtus 12.10.2021 toimunud eelistungil (kd III tlk 24-25) planeeris kohus koos

menetlusosalistega kriminaalasja kohtulikku arutamist. Prokurör arvestas, et tema tõendite

uurimiseks kulub 6 istungipäeva ja Artur Eesiku kaitsja Silver Reinsaar soovis oma tõendite

uurimiseks 2 istungipäeva. Seoses võimalusega sõlmida osade süüdistatavatega kokkulepe,

palus prokurör jätta esimeste istungite vahele ca 1 kuu pikkuse pausi. Kohus määras istungid

17.12.2021, 11.02.2021, 18.02.2021, 01-03.03.2022, 16-18.03.2022, 30.03.2022 ja 31.03.2022.

Asetades prokuröri ja kaitsja prognoosid istungite ajateljele leiab kolleegium, et Artur Eesiku

kaitsja pidi silmas pidama, et tema tõendite (sh tunnistaja JS) esitamine ja uurimine toimub

ilmselt märtsis 2022.

Ringkonnakohus nendib, et istungiaegade planeerimisel on nii prokuröril kui kaitsjal võimalik

eelistungil aktiivselt kaasa rääkida. Kahe toimiku süsteemi ning menetlusosaliste kohtust

sõltumatute otsustuste tõttu (s.o mil viisil oma tõendeid esitleda, vt nt KrMS § 296 lg 3 ja 4,

RKKKo 3-1-1-47-15) ei ole kohtul ülevaadet ja täit arusaama, kui kaua tõendite uurimine aega

võiks võtta. Sisuliselt määrab kohus eelistungil kohtuliku arutamise kestuse menetlusosaliste

prognoose silmas pidades. Ringkonnakohtu hinnangul on sel põhjusel asja menetleval kohtul

tegelikult õigus nõuda, et varasemalt menetlusosalistega kokku lepitud, kriminaalasja

menetlemiseks arvestatud aeg ehk istungipäevad kasutatakse ära maksimaalselt tõhusalt.

Lisapäevade vajaduse korral on professionaalsete menetlusosaliste hõivatuse tõttu praktikas

üpris sageli täiendavate istungiaegade planeerimine lähitulevikku pigem keeruline, et mitte

öelda võimatu. Kriminaalasjad tuleb lahendada mõistliku aja jooksul, korrakohase

õigusemõistmise tagamiseks tuleb kohtunikul menetlust juhtida võimalikult efektiivselt.

Arusaadavalt ei tohiks kohus lasta tekkida olukorral, kus näiteks menetlusosalise puuduliku

ettevalmistuse või valitud menetlustaktika tõttu kestab terveks päevaks planeeritud istung tund

või paar ning nurjunud istungipäeva kompenseerimiseks tuleb määrata uus aeg.

Menetlusosalised peaks omalt poolt tegema kõik mõistlikud pingutused, et eelistungil

kokkulepitu kehtiks ja ajakava järgitaks. Kuigi kaitsja märkis 16.03.2022 istungil, et pool peab

saama valida, mis järjekorras ta kohtule tõendeid esitab (kd IV tlk 92), siis ringkonnakohus

KrMS §-st 286 nii jäika lähenemist - justkui kohus üldse sekkuda ei tohiks – välja ei loe.

Vaidlustatud kriminaalasjas jätkati Harju Maakohtus 16.03.2022 toimunud istungil prokuröri

tõendite uurimist. Samal istungil loobus prokurör oma viimaste tunnistajate (kokku 5 inimest)

ristküsitlemisest. Prokuröri tõendite ammendumisel tegi kohus kaitsjale ettepaneku esitada oma

tõendid. Kaitsja avaldas, et saab üht-teist esitada. Kaitsja esitas kirjalikke tõendeid ning ütles

seejärel, et rohkem tal sellel päeval tõendeid esitada ei ole (kd IV tlk 89-91 pöördel). Kohus

soovis teada põhjust ning kaitsja viitas, et info, mille kohaselt prokurör loobub viiest

tunnistajast, jõudis temani eelmise päeva (s.o 15.03) õhtul kell 16.30. Kaitsja taotles, et

maakohus korraldaks kahe vanglas viibiva tunnistaja, sh JS, konvoeerimise kohtusse reedeks

ehk 18.03.2022 istungiks, sest ta soovib tunnistajate ristküsitlemiseks ette valmistuda (kd IV

tlk 92). Kohus märkis, et JS saab kutsuda järgmiseks päevaks, 17.03.2022 istungiks. Kaitsja oli

seisukohal, et ta ei ole võimeline tunnistajat küsitlema, nõuetekohast ette valmistamist takistas

mh vahepealne töövõimetusleht, kuid kohus vastas, et kaitsja on tunnistaja(te) küsitlemist

taotlenud menetluse algusest peale ning peaks olema seega tunnistaja küsitlemiseks valmis.

Maakohus määras vaatamata kaitsja vastuseisule tunnistaja JS küsitlemise 17.03.2022

istungipäevale (kd IV tlk 92 pöördel). Kohtuistung, mis toimus 16.03.2022, lõppes kell 12.13.

Tunnistaja JS ristküsitlemine toimus 17.03.2022 istungil, pärast lõunat. Kaitsja esitas enne

tunnistaja ristküsitlemist taotluse toiming edasi lükata, kuid maakohus jättis taotluse

rahuldamata. Kaitsja ei keeldunud tunnistaja ristküsitlemisest põhjendusega, et ta pole saanud

piisavalt ette valmistuda, vaid alustas JS esmasküsitlemisega (kd IV tlk 103 – 106).

Maakohtuga nõustuvalt tuleb nentida, et vajadus JS kohtus küsitleda on märgitud juba apellandi

kaaskaitsja Igor Stulovi kaitseaktis. Riigiprokuratuur edastas kriminaalasja JS, OS, Artur

Eesiku, ES ja VV süüdistuses Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale 04.10.2021. Artur Eesiku

kaitsja Igor Stulov esitas maakohtule kaitseakti 08.10.2021 (kd III tlk 13-14). Kaitsja Igor

Stulov märkis, et ta ei taha esitada kirjalikke tõendeid, kuid soovib kohtulikul uurimisel

ristküsitleda süüdistatavaid VB ja JS. Tõsi, Artur Eesiku kaitsja Silver Reinsaare esitatud

kaitseaktis (kd III tlk 15-19), ei leidu viidet, et apellant ise sooviks kohtus ristküsitleda JS.

Samas on kolleegiumi hinnangul mõistlik eeldada, et ühe isiku erinevad kaitsjad

kooskõlastavad oma kaitsetaktika ning antud asjas see nii oligi (vt siinkohal ka Artur Eesiku

kaitsja Igor Stulovi avaldus 17.12.2021 istungil, et nad kaitsevad Artur Eesikut Silver

Reinsaarega kooskõlastatult, kd IV tlk 7).

Käsilolevas asjas võib vaidlusteta väita, et Artur Eesikule esitatud süüdistuse kontekstis on JS

oluline tõendiallikas. Artur Eesiku võimaliku teopanuse osas ütlusi andnud VB sai oma sõnul

teabe valdavalt JS-lt. Seega oli Artur Eesiku kaitsja(te)l juba kaitseakti koostades konkreetne

nägemus, mida nad soovivad JS-lt küsida, miks on tunnistaja nende kliendi kaitsepositsiooni

kontekstis oluline. Isikulise tõendiallika ütluste tuum on siiski kohtumenetluse pooltele

varasemalt, süüdistus- ja kaitseakti koostamise hetkeks, kohtueelses menetluses võetud

ütlustena ette antud ning juba puhtalt nende pinnalt on võimalik prokuröril ning kaitsjal

kujundada seisukoht, miks konkreetne tõendiallikas on tema positsiooni tarbeks vajalik.

Järelikult pidi kaitsjal juba kaitseakti koostamisel olema teatud arusaam, mida JS-lt on vaja

kindlasti küsida, mis on selle tõendi mõte. Kolleegiumil on sel põhjusel keeruline väita, et

kaitsja ettevalmistus tunnistaja JS küsitlemisel n.ö algas nullist. Viimane vähendab omakorda

tõenäosust, et kaitseõigust rikuti oluliselt ja ulatuslikult.

Ringkonnakohus nõustub osaliselt kaitsjaga, et tema töö võistlevas menetluses seisneb teatud

määral vastureaktsioonis prokuröri tegevusele. Isikulised tõendiallikad pole võrreldavad

kirjalike tõenditega, viimaste sisu reeglina ei muutu. Isikulise tõendiallika puhul ei ole võimalik

lõpuni prognoosida, mida inimene kohtus räägib. Tunnistajale võivad meenuda mingisugused

momendid, mida ta ülekuulamisel ei käsitanud ning vastupidi, inimene võib midagi unustada.

Samuti sõltub edastatud info hulk ja sisu suuresti selle saamise viisist, s.o olukorras, kus

tunnistajale esitati kohtueelses menetluses ülekuulamisel konkreetseid küsimusi on ilmne, et

menetlusosalised ei tarvitse kohtus küsida samu küsimusi, nad võivad pöörata tähelepanu

detailidele, mille kohta isikuliselt tõendiallikalt kohtueelses menetluses ei küsitudki. Esitatavate

küsimuste ring võib hakata sõltuma ka sellest, mida rääkisid kohtus varem ristküsitletud

isikulised tõendiallikad.

Kaitsja ise on ringkonnakohtule arusaadavalt pidanud kõige olulisemaks täiendavaks

materjaliks, mis tuli enne JS küsitlemist tingimata läbi töötada, eelkõige VB kohtus antud ütlusi

(vt siinkohal kaitsja apellatsiooni p 109) Esmalt väärib märkimist, et VB ristküsitluse käiku

vaadates võib tõdeda, et eeldatavasti oli isiku kohtueelses ja kohtumenetluses antud ütluste sisu

valdavalt sama ning midagi olulist VB kohtus oma varasematele ütlustele ei lisanud. VB ütluste

maht ei olnud ülemäärane, teda ristküsitleti 11.01.2022 istungil ehk piisava varuga,

võimaldamaks kaitsjal hakata JS küsitlemiseks ette valmistuma arvestusega, et ristküsitlus

toimub märtsis 2022. Teatud mõttes on tõendi esitlemise või isikulise tõendiallika küsitlemise

ettevalmistamise jätmine viimasele minutile menetlusosalise enda risk. Kolleegium märgib, et

lisaks enda või lähedase haigestumisele vms võib juhtuda, et professionaalsel menetlusosalisel

tuleb päev-paar enne mõnda olulist tähtaega täita ootamatuid tööülesandeid.

Käsilolevas asjas puudub vaidlus, et 16.03.2022 istung lõppes protokolli järgi keskpäeval,

kaitsja sai enne 17.03.2022 istungil toimunud ristküsitlust tunnistajaga kohtuda ning kaitsja

oma tunnistajat ka ristküsitles. Esitatud apellatsiooni pinnalt jääb ringkonnakohtule

selgusetuks, mis jäi kaitsjal maakohtus toimunud ristküsitluse käigus tunnistaja JS-lt küsimata?

Apellatsioonist ei ole võimalik seda välja lugeda. Kaitsja annab kaebuses ülevaate maakohtus

toimunust, viitab kaitseõiguse rikkumisele ning märgib seejärel, et tunnistaja JS ristküsitlemine

ringkonnakohtus on vajalik, et küsitluse käigus oleks tagatud kliendi kaitseõigus, et kaitsja

saaks küsitluse nõuetekohaselt ning tõhusat kaitseõigust tagavalt ette valmistada (vt

apellatsiooni p 111). Kolleegiumi hinnangul on kaitsja taotluse põhjendus liiga abstraktne.

Apellant ei näita selgelt, mis jäi küsimata või mis osas jäi ristküsitlus pealiskaudseks, mis

konkreetselt jäi vajaka? Olukorras, kus kaitsja enda sõnul (küll kahetsusväärselt töö- ja

puhkeaja seaduse nõudeid rikkudes) sai küsitlust ette valmistada, kaitsja esitas tunnistajale

ristküsitluse raames rea küsimusi ning apellatsioonis konkreetsetele puudujääkidele ei viidata

jne, ei ole tegelikult võimalik täie veendumusega öelda, et menetlusõiguse rikkumine oli KrMS

§ 339 lg 1 p 12 mõttes oluline.

Kaitsja heidab maakohtule ette, et prokurör sai võimaluse esitada oma täiendavaid tõendeid

18.03.2022 ja 30.03.2022 kohtuistungil, kuid kaitsja pidi oma tõendid esitama 30.03.2022

istungil veidi enam, kui tunni jooksul. Vaadates kõnealuste istungite käiku möönab kolleegium,

et iseenesest peaks kohus uue tõendi vastuvõtmisel andma vastaspoolele piisava ajavaru

tõendiga tutvumiseks ja selle kohta arvamuse avaldamiseks. Käsilolevas asjas ei ole maakohus

seda põhimõtet täiel määral järginud (vt nt kd IV tlk 139 ja selle pöördel). Kaitsja väited, et

maakohus asetas ta võrreldes prokuröriga ebavõrdsemasse seisu, on iseenesest jumekad. Istungi

protokollidest on nt näha, et prokuröri palutud täiendavad tunnistajad kuulati ära (tunnistajad

Ä, Z, JR) ning prokurör sai tunnistajad kohtusse tuua piisava ajavaruga, kuid kaitsja taotletud

tunnistajate kohtusse kutsumise palus maakohus kaitsjal korraldada samal päeval (kd IV tlk

149). Arusaadavalt soovis maakohus lõpetada asja kohtuliku uurimise ja pidada kohtuvaidlused

varem kindlaksmääratud ajal, kuid teatud juhtudel ei tohiks ajakavast kramplikult kinni

hoidmine kujuneda omaette eesmärgiks.

Ringkonnakohtu hinnangul ei puutu suurem osa täiendavate tõendite voorus esitatud tõenditest

suuresti asjasse ning sel põhjusel ei olnud maakohtu rikkumine oluline KrMS § 339 lg 1 p 12

mõttes. Vaadates täiendavate tõendite vooru tervikuna ei saa ringkonnakohus jätta märkimata,

et KrMS § 297 sätestatud võimalus koguda täiendavaid tõendeid ei saa koostoimes KrMS §

2861 kujuneda vastastikuseks mõõdutundetuks jõukatsumiseks, mille raames kumbki pool

üritab iga hinna eest kummutada vastaspoole esitatud tõendit, täiendavat tõendit, täiendavat

tõendit ümberlükkavat tõendit jne. Kohus peaks KrMS § 2861 lg 1 tulenevalt menetlusosalisi

ohjama ning tagama, et fookus ei libiseks tõe tuvastamiselt võistlemisele selle sõna otseses

tähenduses.

Kaitsja märkis kaitseaktis mh Tallinna Vangla ning Politsei- ja Piirivalveameti vastuskirjad,

millega kaitsja soovis tõendada, kes, millal ja mis asjaoludel on külastanud VB ning millistel

kuupäevadel on teda vanglast või arestimajast menetleja ametiisikute poolt välja viidud.

Kaitseakti järgi ei olnud nimetatud tõendeid kaitseakti koostamise hetkel veel kaitsja valduses.

Kaitsja viitas, et esitab Tallinna Vanglale ning Politsei- ja Piirivalveametile vastavad päringud,

kui vastuste saamisega tekib probleeme, siis pöördub kaitsja aegsasti kohtu poole.

Kriminaalasja materjalidest nähtub, et kaitsja esitas kaitseaktis märgitud päringu Tallinna

Vanglale 23.11.2021 ning sai 30.11.2021 vastuse (kd V tlk 1-3). Kaitsja esitas Tallinna

Vanglale ning Politsei- ja Piirivalveametile täiendavad päringud 27.03.2022 (kd V tlk 91-94)

ning palus vastuseid hiljemalt 29.03.2022 seoses vajadusega esitada need kohtule. Kaitsja

soovis vastuste abil kontrollida 18.03.2022 istungil ristküsitletud tunnistajate Ä ja Z ning teatud

määral ka 11.01.2022 küsitletud VB ütluste usaldusväärsust. Kaitsja põhjendas päringu saatmist

27.03.2022 ehk vahetult enne kokku lepitud kohtuvaidlusi asjaoluga, et ta oli vahepealsel ajal

puhkusel (vt kd IV tlk 150 pöördel). Maakohus jättis taotluse tuginedes KrMS § 297 lg 3

rahuldamata, s.o tõendi tähtsus ei ole vastavuses tõendi kättesaamiseks mineva ajakuluga või

sellega seotud muude raskustega.

Kolleegium märgib esmalt, et 18.03.2022, kui kuulati üle tunnistajaid Ä ja Z (kelle ütluste

usaldusväärsust soovis kaitsja päringu vastuse abil kontrollida), osales kaitsja istungil ja täitis

seega tööülesanded. Kohtuistung lõppes kell 16.11 ning kaitsja võinuks saabuva puhkuse

valguses edasist istungiplaani ja teabenõuetele vastamise tähtaega teades teha olulised päringud

enne puhkusele siirdumist. Teiseks nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et tõendi panus asja

lahendamisse on kaheldav. Kaitsja ei põhjendanud kolleegiumi arvates ei maa- ega

ringkonnakohtus esiteks ammendavalt tõendi kogumise vajadust (abstraktsest väitest soovin

kontrollida tunnistajate ütluste usaldusväärsust, tegelikult ei piisa, selle asemel tuleks

konkreetselt ja veenvalt ära näidata, mis põhjusel vastavad kahtlused tõusetusid) ning teiseks,

mida olulist tõend Artur Eesiku süüküsimuse lahendamisel juurde andnuks. Viimast ehk tõendi

tähtsust kaitsja ei sisustanud ning kohtud ise seda tegema ei pea.

Prokuröride Janno Reinkorti ja Vahur Verte omavaheline sõnumisuhtlus ning tunnistaja C

ütlused

pidid

ringkonnakohtule

arusaadavalt

tõendama

Janno

Reinkorti

ütluste

ebausaldusväärsust ja JS ütluste usaldusväärsust. Kolleegium jagab maakohtu seisukohta et

need tõendid ei puutu üldse asjasse. Tegelikult polnud ringkonnakohtu hinnangul asjassepuutuv

ka tunnistaja Janno Reinkort. JS kokkuleppemenetluse läbirääkimisi jms puudutavate tõendite

seos kriminaalasjaga jääb tegelikult selgusetuks. Märkimata ei saa jätta, et olukorras, kus

kaitsjal õnnestunuks tõendada, et JS-le avaldati survet, tõusetuks vastuoksa kahtlus, kas

tunnistaja valetas, kui ütles, et kokkuleppe sõlmimine oli tema enda otsus (vt uuesti kd IV tlk

106).

Puutuvalt kaitsja taotlusesse tõendada JS tuttava DK või teiste Muugal elavate tuttavate

olemasolu märgib ringkonnakohus, et kaitsja ei suutnud konkreetset taotlust (millise tõendi või

millised tõendid ta soovib esitada) apellatsioonitähtaja jooksul formuleerida. Ringkonnakohus

jääb selles osas 14.09.2022 määruses esitatud seisukoha juurde ning ei pea vajalikuks midagi

lisada.

II

Apellant on seisukohal, et maakohus ei võtnud VB ütluste usaldusväärsuse hindamisel arvesse

tema staatust menetluses ning sellega seonduvat ilmset motiivi anda prokurörile meelepäraseid

ütlusi. Nii näiteks märkis apellandi sõnul teine süüdistatav, ES, kriminaalasjas nr 1-22-493, et

talle ei pakutud soodsat karistuskokkulepet, sest ta ei olnud nõus andma prokurörile sobivaid

ütlusi. Kaitsja juhib ringkonnakohtu tähelepanu asjaolule, et VB saigi teosüüd silmas pidades

märksa leebema karistuse, kui teised prokuratuuriga kokkuleppele läinud süüdistatavad. Lisaks

märgib apellant, et VB keeldus 11.01.2022 kohtuistungil sisuliselt ütluste andmisest väites, et

sai osa tema juurest kinnipidamisel leitud ebaseaduslikest ainetest isiku käest, kelle nimi on

Tšiki-Briki (vt VB ütlused kd IV tlk 31).

Ringkonnakohtule arusaadavalt tõstatab apellant kahtluse, kas maakohtu poolt täielikult

usaldusväärseks peetud VB seda ka tegelikult on. Kuigi kaitsja ise VB usaldusväärsuse või

ebausaldusväärsuse küsimust kohtuvaidlustes ülemäära oluliseks ei pidanud (vt kaitsja teeside

p 9) märgib ringkonnakohus, et kaitsja pidas samas võimalikuks, et VB võib olla vahendlik

tunnistaja KrMS § 66 lg 21 mõttes (vt nt apellatsiooni p 17, 83 vms). Kolleegium nendib, et ka

vahendliku tunnistaja puhul tuleb vältimatult hinnata tema usaldusväärsust. Põhimõtteliselt

õige on kaitsja viide, et lisaks vahendliku tunnistaja usaldusväärsusele peab kontrollima ka

algallikat (vt apellatsiooni p 39).

Kolleegiumi hinnangul on maakohus põhjendatult asunud seisukohale, et VB ütlused nende

asjaolude kohta, mida ta ise vahetult nägi, koges ja tajus, on usaldusväärsed. Maakohus on

järginud ütluste hindamisel kohtupraktikas omaksvõetud arusaamu:

-

VB ütlusi on võrreldud tõendite kogumiga (nn 1g kokaiini episoodis mh JS ja Artur

Eesiku ütlustega kd IV tlk 199 pöördel; jälitustoimingu protokollid, tunnistaja OS

ütlused, vt kd IV tlk 200 pöördel ja 201);

-

maakohus on käsitanud VB ütluste järjepidevust ja istungil ilmnenud vastuolusid (vt kd

IV tlk 200 pöördel);

-

maakohus on hinnanud VB menetlusseisundit ja huvisid (vt kd IV tlk 200 pöördel).

Ringkonnakohus maakohtu argumentatsiooni taasesitamist vajalikuks ei pea. Vastuseks kaitsja

etteheitele, et riiklik süüdistaja tegi tõenäoliselt VB-ga lubamatu kokkuleppe, vahetades

süüdistusversiooni toetavad (vale)ütlused soodsa karistuse vastu, märgib ringkonnakohus, et

argumendi pidavuse vastu räägib esmalt maakohtu poolt sedastatu – VB rääkis asjadest, millest

menetlejal eelnevalt aimugi ei olnud, kuid nii süüstas ta paratamatult ka iseennast. Iseenesest

võinuks VB rääkida üksnes episoodidest, mis olid menetlejale teada, kuid ta ei teinud seda. Sel

põhjusel on usutav, et VB soovis tõepoolest n.ö kõik hingelt ära rääkida (vt ütlused kd IV tlk

27 pöördel). Kolleegium nõustub kaitsjaga, et võrreldes näiteks JS ja ESga sai VB tõesti

leebema karistuse (vt kd V tlk 35-50) ning ES viitas tõepoolest kohtus, et prokuröriga kokku

lepitud lõplikku karistust mõjutas fakt, mis sisuga ütlusi ta varem kohtus, käsilolevas

kriminaalasjas andis (vt kd V tlk 71). Samas märgib ringkonnakohus, et ES ei öelnud tegelikult

midagi sellist, mida väidab apellant. ES avaldas esmalt rahulolematust, et kokkuleppes

kajastatu (6 aasta ja 6 kuu pikkune vangistus ning konfiskeerimisele kuuluv summa) erines

temaga varem räägitust (5 aasta pikkune vangistus), viitas mustlaste diskrimineerimisele ning

märkis seejärel: „Verte ütles selle [kokkuleppe oluliste tingimuste muutumise selgitamiseks –

ringkonnakohtu märkus] peale, et mina andsin selliseid ütlusi, mis temale ei meeldinud ja mina

ei rääkinud kellegi peale, ei näidanud kellegi peale näpuga“.

Ringkonnakohtu hinnangul tuleb ES avaldust vaadata koostoimes tema ütlustega. Vaadates ES

poolt 17.12.2021 kohtuistungil antud ütlusi (kd IV tlk 8-15) tuleb nentida, et need ei ole

usaldusväärsed. Sisuliselt väidab ES, et ta sattus 15.04.2021 sündmuskohale, sest pidi seal

viibivatele isikutele üle andma telefoni koordinaatidega (mis kolleegiumile arusaadavalt

markeerisid peidiku asukohta). Süüdistatav väitis, et tal oli kogu aeg mask ees ning talle jäi

arusaamatuks, kuidas keegi (VB) ta hiljem, menetlustoimingul ära tundis. ES ütlused ei riimu

VB ütlustega ning pole lisaks ka eluliselt usutavad. Miks ajada asju nii keeruliselt? Alustades

sellest, et miks peaks koordinaadid üldse olema telefonis, mitte nt krüpteeritud

suhtlusprogrammis või paberil, mida on märksa lihtsam hävitada? Miks peaks telefoni üle

andma peidiku vahetus läheduses, märksa lihtsam oleks telefon jätta kusagile varem kokku

lepitud kohta. Miks pidanuks tuvastamata lätlane I segama hämaratesse asjatoimetustesse veel

kõrvalisi inimesi? Milleks sellised riskid? ES viide, et ta „ei näidanud kellegi peale näpuga ega

rääkinud kellegi peale“ võib tegelikult tähendada ja tähendabki seda, et ta erinevalt VB-st n.ö

ei reetnud inimesi, kellega ta 15.04.2021 koos toimetas. See, kuidas äraandjaid koheldakse,

nähtub nii VB, tunnistajate Ä, Z ütlustest (viimased kd IV tlk 120 pöördel-122 ja tlk 122

pöördel-124) ning nn maljavad ehk kinnipeetavate vaheline salajane kirjavahetus (kd V tlk 53-

56). Kuivõrd VB jäi kohtus varasemalt räägitu juurde (mis on nii maa- kui ringkonnakohtu

hinnangul tõde), ei saa välistada, et VB karistus (mis jääb sanktsiooni raamidesse) väljendab

vähemalt osaliselt riigipoolset vastutulekut, et inimene jäi vaatamata ähvardustele tõe rääkimise

juurde. Prokurör on õigesti märkinud, et VB puhul sai lisaks kahetsusele arvestada KarS § 57

p 1 ja 3 sätestatud karistust kergendavate asjaoludega.

Apellandi hinnangul esines sarnane olukord RKKKo lahendis nr 1-20-1208 (vt apellatsiooni p

36), kuid ringkonnakohtu hinnangul ei kattu kaitsja viidatud kaasuse asjaolud käsilolevas

kaasuses tuvastatud asjaoludega. Lahendis nr 1-20-1208 oli alust tunnistajate ütluste

usaldusväärsuses kahelda mh isiklikule kasule (soodne karistuskokkulepe) ka põhjusel, et üks

oli varem karistatud teadvalt valeütluste andmise eest ning teise ütlused ei olnud kohtupraktikas

kinnistunud kriteeriumite järgi usaldusväärsed ehk need polnud järjepidevad. VB puhul on

tuvastatud, et ta rääkis sündmustest, mis võisid tema positsiooni kahjustada ning tema ütlused

on kohtupraktikas kehtivate kriteeriumite järgi usaldusväärsed.

Puutuvalt VB väitesse, et sai narkootilisi aineid isikult nimega Tšiki-Briki, nõustub kolleegium

prokuröriga, et narkootiliste ainete käitlejad ei tarvitse oma õiget nime öelda ka pikaajalisele

kliendile ning hüüdnimede ja aliaste kasutamine on tavapärane (vt siinkohal ka VB ütlused selle

kohta, kuidas nad ES-ga vastastikku end esitlesid, kd IV tlk 26).

Tunnistaja JS ütlustesse puutuvalt märgib ringkonnakohus, et tegelikult tunnistas maakohus

tema ütlused ebausaldusväärseks üksnes osaliselt. Maakohus luges ebausaldusväärseks JS

ütlused üksnes osas, mis puudutasid tema enda ja Artur Eesiku seotust narkootikumide

käitlemisega. Näiteks on maakohus ringkonnakohtu hinnangul 15.04.2021 episoodis JS ütluste

usaldusväärsust hinnates põhjendatult leidnud, et need irduvad märkimisväärselt ülejäänud

tõendikogumist (milleks ei ole üksnes VB ütlused, vt maakohtu argumendid kd IV tlk 201

pöördel ja 202). Kirjeldatud olukorras puudub vähimgi mõistlik põhjendus, miks eelistada JS

ütlusi, et ta ei ole narkootilisi aineid mitte kunagi käidelnud, ülejäänud tõendikogumile, mis

väite veenvalt ümber lükkab.

Teisalt polnud maakohtul nt etteheiteid JS ütluste usaldusväärsusele osas, mis puudutas nn 1g

kokaiini episoodi (vt kd IV tlk 199 pöördel – 200) ning faktidele, et tema ja Artur Eesik üksteist

(juba varasemalt) tundsid ja perekonniti läbi käisid. Lisaks eeltoodule luges maakohus läbi VB

ütluste usaldusväärseks tunnistamise usaldusväärseks JS ütlused, mis puudutasid VB-le Artur

Eesiku teopanuse kohta rääkimist. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega (kd IV

tlk 203 ja 203 pöördel) ning lisab omalt poolt, et VB ütluste järgi oli neil JS-ga toimiv koostöö

ja on mõistlik eeldada, et ühel hetkel hakatakse teist enam usaldama. VB ütlusi vaadates on

tegelikult näha, et vahetult pärast tutvumist ei teadnud ta mitte midagi Artur Eesikust, kuid mida

enam ta narkootikumide käitlemise pinnalt JS-ga kokku puutus, seda rohkem infokilde inimese

kohta, „kellelt ta fentanüüli võtab“ JS-lt laekus.

Kaitsja viide 25 aasta tagusele riigikohtu lahendile nr 3-1-1-123-97 pole kolleegiumi hinnangul

asjasse puutuv. Esiteks ei ole riigikohus lahendis kategooriliselt väitnud, et vahetu allika

ebausaldusväärsuse tõttu on ebausaldusväärsed ka vahendlike tunnistajate ütlused asjaolude

kohta, mida neile rääkis vahetu tõendiallikas. Riigikohus on viidatud lahendis märkinud märksa

pehmemalt, et kahtlused otsese tõendi - A. K. ütluste ebajärjekindluse kohta toovad vääramatult

kaasa ka tuletatud tõendite - teiste tunnistajate ütluste - usaldusvääruse vähenemise. Arvestades,

et hilisem riigikohtu praktika teeb olulist vahet isikulise tõendiallika täieliku ja osalise

ebausaldusväärsuse vahel (RKKKo järjepidev praktika alates lahendist nr 3-1-1-131-13) peab

kolleegium võimalikuks, et osaliselt (nt oma teopanuse kohta) ebausaldusväärseid ütlusi

andnud isikuline tõendiallikas on teatud ajahetkel vahendlikule tunnistajale nt omavahelise

usalduse tõttu rääkinud midagi, mis on tõsi. Sel põhjusel pole alust väita, et vahendliku

tunnistaja ütlused peaks olema automaatselt tõendite kogumist väljas, kui teavet vahendanud

otsene tunnistaja on mõne muu detaili kohta valetanud.

Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga, et JS rääkis VB-le tõtt, kui ta

puudutas omavahelistes vestlustes inimest, kellelt ta fentanüüli saab. Maakohus on veenvalt

põhjendanud, miks JS käsitatud isik on Artur Eesik. Maakohtu argumentatsiooni ei ole mõtet

käsilolevas otsuses uuesti ümber kirjutada (vt maakohtu seisukoht selles küsimuses kd IV tlk

201, 202-202 pöördel, tlk 203-204, tlk 205 pöördel-206). Ringkonnakohus nendib, et

kaitseversiooni, mille järgi võis JS-l olla teisigi Muuga Maxima piirkonnas elavaid tuttavaid,

võib iseenesest pidada loogiliseks. Samas ei ole elukoht ju ainukeseks seoseks. Maakohus on

tõenditele tuginedes seostanud JS-lt VB-le edastatud infokillud Artur Eesikut iseloomustavate

tõenditega, mis kogumis võimaldavad tõsikindlalt väita, et isik, kellest JS rääkis, oli Artur

Eesik, mitte menetlusega tuvastamata JS tuttav. Ringkonnakohtu hinnangul kummutavad VB

ütlused apellandi oletuse, et JS võis Artur Eesiku alkoholilembuse kohta kuulda teistelt isikutelt.

VB selgitas, et käis JS-ga korduvalt, nii 10 korral Muuga Maxima juures, kuid JS tuli tagasi ja

ütles, et midagi ei tule välja, sest see inimene on jooma kukkunud. Kaitsja viitab apellatsioonis

(vt p 92), et Artur Eesiku kinnipidamisel kasutatud indikaatorvahend pole nõuetekohane

mõõtevahend, mis võimaldaks tõsikindlalt järeldada, milline oli alkoholi kontsentratsioon Artur

Eesiku väljahingatavas õhus (vt siinkohal ka kd I tlk 82). Samas pole keelatud teha protokolli

alusel järeldust, et Artur Eesik oli ebakaine, seda enam, et isiku kahtlustatavana kinnipidamise

protokolli on kantud märge, et temalt pärast kinnipidamist allkirja ei võetud, sest ta oli

alkoholijoobes (kd I tlk 79). Artur Eesik ise alkoholi tarvitamist kinnipidamisega külgneval ajal

ei eitanud (vt kd IV tlk 112 pöördel). Artur ja Elina Eesiku väited protokollides (vt siinkohal nt

kd I tlk 117 Elina Eesiku selgitus auto kasutamise kohta) ei ole küll käsitatavad ütlustena, kuid

nendest saab näiteks välja noppida fakti, miks tehti olulised menetlustoimingud (nt

läbiotsimine) Artur Eesiku juuresolekuta. Kaitsja vastuväited, mis puudutavad maakohtu

käsitlust väidetava koroonaviiruse põdemise osas, ei ole kolleegiumi hinnangul edukad.

Maakohtu sellekohane seisukoht on loogiline ja jälgitav (vt maakohtu põhjendused kd IV tlk

202 pöördel).

Täiendavalt märgib ringkonnakohus, et Artur Eesiku elatustaset käsitavad tõendid (mis küll

esitati võimaliku konfiskeerimisotsustuse kontekstis) kõnelevad samuti sellest, et Artur Eesikul

oli sissetulekuid, mille päritolu on teadmata (vt maakohtu otsus kd IV tlk 207 pöördel – 209)

ning see fakt süvendab samuti veendumust, et JS rääkis VB-le Artur Eesikust, kui viitas

inimesele, kellelt ta fentanüüli võtab.

Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et maakohus on põhjendatult käsitanud VB vahendliku

tunnistajana KrMS § 66 lg 21 p-de 3 ja 4 mõttes (vt nt maakohtu otsus kd IV tlk 203 pöördel)

ning teatud küsimustes ka (eelkõige fentanüüli vahendava isiku ehk Artur Eesiku

alkoholisõltuvus) KrMS § 66 lg 21 p 2 järgi (vt nt maakohtu otsus kd IV tlk 202). Kolleegiumile

jääb täielikult arusaamatuks kaitsja väide, et KrMS § 66 lg 21 toodud erandite mõte ei seisne

väljapool kohut tehtud avalduse kasutamises kellegi kolmanda vastu, vaid ennekõike rääkija

enda suhtes (vt apellatsiooni p 27). Kaitsja arusaam irdub täielikult seaduse tekstist ja kehtivast

kohtupraktikast. Viimane tunnustab läbivalt KrMS § 66 lg 21 nimetatud vahendlike tunnistajate

ütlusi nõutavate eelduste olemasolu korral iseseisva tõendina kolmandate isikute ehk

süüdistatavate süüküsimuse lahendamisel.

III

Apellandiga nõustuvalt tuleb nentida, et KrMS § 15 lg 3 järgi ei või kohtulahend tugineda

üksnes ega valdavas ulatuses mh KrMS § 66 lg 21 nimetatud isiku ütlustele. Järgnevalt

kontrollib ringkonnakohus, kas kaitsja väitis õigustatult, et maakohus on Artur Eesikut süüdi

mõistes tsiteeritud sätet eiranud. Kaitsjal on õigus, et vaidlusaluses asjas on määrava

tähendusega, kas Artur Eesiku süüküsimuse lahendus põhineb valdavalt VB vahendlikel

ütlustel või mitte. Kaitsjaga nõustuvalt tuleb nentida, et kuigi asjas kogutud tõendid viitavad

asjaolule, et grupp inimesi käitles ühel või teisel moel narkootilisi aineid, siis Artur Eesiku

võimaliku teopanuse kohta andis ütlusi ainult VB. Sealjuures tuleb VB ütluste puhul eraldi

vaadelda:

1) mida VB teadis Artur Eesiku seotuse kohta vaidlusaluste episoodidega;

2) mida VB-le rääkis Artur Eesikust JS ehk sisuliselt VB ütlused, mille abil on võimalik

üksnes tuvastada (mitte Artur Eesikut siduda konkreetsete episoodidega), et inimene,

kellele JS viitas, on justnimelt Artur Eesik;

3) kas tunnistaja analüüsis erinevaid infokilde ning vahendas kohtus oma järeldusi nii,

nagu oleks ta midagi ise vahetult kuulnud, näinud, kogenud või tajunud.

Sarnaselt kaitsja ja maakohtuga on paslik käsitada 05.04.2021 ja 15.04.2021 episoode eraldi.

05.04.2021 episoodis tuvastas maakohus järgmised faktilised asjaolud. VB ja JS käisid

04.04.2021 Lillepi pargis, sest JS teadis, et seal on peidik, kus on narkootiline aine. VB ja JS

peidiku juurde ei läinud, nad märkasid pargis politseinikke. Seejärel sõitsid nad Muuga Maxima

juurde, seal lähedal elas inimene, kes aine peidikusse pani ning JS soovis olukorda (miks on

pargis politsei) selgitada. VB jäi parklasse ootama. JS selgitas naastes, et pargis on kaks

peidikut. VB ja JS läksid 05.04.2021 uuesti Lillepi parki ning võtsid pargis olnud peidikust

paki, milles oli fentanüüli isotonitaseeni 100g. VB jagas pakis olnud aine kolmeks, lisas JS

juhendamisel ainele toidulisandit ning pidi aine andma JS näidatud inimestele. Maakohus

tugines faktiliste asjaolude tuvastamisel valdavalt VB ütlustele, mis kohtu hinnangul olid

usaldusväärsed mh, sellepärast, et JS tunnistas koos VB-ga Lillepi pargis käimist ning

15.04.2021 kinnipidamisel leiti VB juurest fentanüüli isotonitaseeni, mille kohta VB selgitas,

et tegemist oli 05.04.2021 peidikust võetud aine jääkidega (vt maakohtu otsus kd IV tlk 205-

205 pöördel).

Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus faktilised asjaolud tuvastanud veatult. Sarnaselt

maakohtuga leiab ringkonnakohus, et VB on usaldusväärne tõendiallikas ning sestap on tema

ütlustele tuginemine põhjendatud. VB kuulati kohtus vahetult üle ning kaitsjal oli võimalik teda

küsitleda. Ringkonnakohus märgib, et 04.04.2021 ja 05.04.2021 koos JS-ga Lillepi pargis

käimist, peidiku otsimist ja leidmist ning aine võtmist, jagamist ja ringi pakendamist kirjeldades

rääkis VB sündmustest, mida ta ise vahetult tajus. Lisaks eeltoodule on VB vahetute ütlustega

tõendatud, et ta sõitis 04.04.2021 koos JS-ga Muugale, Maxima parklasse, sest JS soovis

vastuseid inimeselt, kes aine peidikusse pani. Kriminaalasjas on tõendatud, et peidikus oligi

fentanüüli isotonitaseen ehk maakeeli fentanüül. Ringkonnakohtu hinnangul on seega VB

vahetute ütlustega tõendatud, et 05.04.2021 peidikust võetud ainega oli seotud JS tuttav, kes

elab Muugal asuva kaupluse Maxima lähedal.

Kolleegium märgib, et VB ütlused 04.04.2021-05.04.2021 episoodis on seega vahendlikud

üksnes osas, mis võimaldavad seostada Artur Eesikut inimesega, kelle juurde JS 04.04.2021

selgitust nõudma läks. Viidatud vahendatud teave puudutab JS erinevatel ajahetkedel poetatud

infokillukesi Muuga Maxima lähedal elava inimese harjumuste jms kohta. VB vahendatud

teabekogum ühtib Artur Eesikut iseloomustavate tõenditega (eelkõige tarbimisharjumused).

Lisaks on VB ütlustega tõendatud, et JS palus tal viia 1g kokaiini inimesele, kelle nimi on Artur

ning kellelt JS on võtnud fentanüüli. Kohtumisele läks VB isiklikult ja see toimus Muuga

Maxima parklas ning JS viidatud mehega oli kaasas naine, kelle nimi oli Albina või Arina või

Alina. Kriminaalasjas puudub vaidlus, et Artur Eesiku abikaasa nimi on E, mis kõlalt sarnaneb

VB loetletud nimele „Alina“. Järelikult veendus VB oma silmaga, et inimene, kellest JS rääkis,

tõepoolest eksisteerib.

Kokkuvõtvalt leiab kolleegium, et 04.04.2021-05.04.2021 episoodis ei tugine maakohtu otsus

üksnes või valdavalt teabele, mida VB kuulis JS-lt. Kõige olulisemad faktid, et Lillepi pargis

oli peidik fentanüüliga ning peidikuga seotud segadusse pidi klaarima JS Muuga Maxima juures

elav tuttav, põhinevad VB-st lähtuval vahetul, mitte vahendlikul teabel. Vastuolu KrMS § 15

lg 3 sätestatuga seega ei ole. Maakohtu argumentatsiooni, mis puudutab aine kogust ja sisaldust,

pole mõtet korrata (kd IV tlk 205-205 pöördel).

Apellandi väitel väljus maakohus süüdistuse piiridest, kui tunnistas Artur Eesiku süüdi

osategudes, mida süüdistus selgesõnaliselt ei käsita. Ringkonnakohus nõustub kaitsjaga, et

maakohus on pärast tõendite analüüsimist jõudnud järeldusele, et Artur Eesikule on alust ette

heita aine omandamise, peitmise, peidikust välja võtmise ja edasi transportimise

organiseerimist eesmärgiga see maha müüa ja raha saada.

Kolleegium märgib, et kriminaalasjas on varem KarS § 184 lg 1 järgi kohtulikult karistatud

Artur Eesikule esitatud süüdistus suures koguses narkootiliste ainete ebaseaduslikus käitlemises

isikute grupis, s.o KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi. Narkootikumide käitlemine hõlmab

erinevaid osategusid, mida pole normi objektiivses koosseisus loetletud. Artur Eesikule

heidetakse 04.04.2021-05.04.2021 episoodis tõepoolest selgesõnaliselt ette üksnes aine

omandamist. Teine osategu – aine peitmine – on süüdistuses väljendatud umbisikulises vormis,

s.o aine peideti kriminaalasjas tuvastamata asjaoludel. Seejärel kirjeldab süüdistus JS ja VB

tegevust. Kooskõlas KrMS § 268 lg 6 ei või kohus süüdistatavat süüdi tunnistades tugineda

faktilistele asjaoludele, mis oluliselt erinevad süüdistuses kirjeldatud tõendamiseseme

asjaoludest, otsust tehes ei või kohus tugineda faktilisele asjaolule, mida ei ole menetluses

arutatud.

Kaitsja hinnangul tuvastas maakohus küll aine omandamise Artur Eesiku poolt, kuid

omandamist ei kinnita samas mitte ükski tõend. Kolleegium nendib, et olukorras, kus Artur

Eesik oli ainukeseks inimeseks, kelle poole JS pöördus peidikuga seotud segaduse tõttu ning

asjas on tõendatud, et JS sai fentanüüli Artur Eesiku kaudu, pidi viimane ilmselgelt aine

kriminaalmenetlusega tuvastamata ajal ka omandama. Just seda, et Artur Eesik aine

tuvastamata ajal, kuid enne 04.04.2021 omandas, esitatud süüdistus väidabki.

Ringkonnakohus märgib, et prokurör viitas oma avakõnes otsesõnu tõsiasjale, et keelatud

ainega paki peitjaks Lillepi parki oli Artur Eesik (vt kd IV tlk 6). Järelikult on seda võimalust

kohtulikul arutamisel käsitatud. Fakt, et see võiski nii olla, on otseselt tuletatav VB ütlustest.

Kolleegiumi hinnangul pole mõtet minna nõudma aru inimeselt, kes pakki parki ei peitnud,

kuid JS ja VB läksid 04.04.2021 pärast seda, kui märkasid patrullsõidukeid, Artur Eesiku juurde

selgust saama. Kuivõrd Artur Eesik andis JS-le juhised, kus pakk on, siis on ilmne, et just tema

organiseeris selle peidikust välja võtmise. Kirjeldatud tegevuste lõpp-eesmärk on ilmselgelt

keelatud aine müügist tasu saamine. Kolleegium nõustub kaitsjaga üksnes selles, et maakohus

on põhjendamatult Artur Eesikule omistanud peidikust võetud aine edasise transpordi

organiseerimist. Seda tegi tuvastatud asjaolude põhjal JS, kes andis VB ütluste kohaselt

vastavaid näpunäiteid.

Kokkuvõtvalt ei näe kolleegium, et aine käitlemises süüdistatud Artur Eesiku süüdi mõistmisel

04.04.2021-05.04.2021 episoodis tuginenuks maakohus faktilistele asjaoludele, mis oluliselt

erineks süüdistuses esitatud faktilistest asjaoludest või mida poleks menetluses arutatud.

15.04.2021 episoodis ei ole apellant sisuliselt vaidlustanud maakohtu tuvastatud faktilisi

asjaolusid, mis puudutavad JS, VB, ES ja OS tegevusi 15.04.2021 Tartumaal, Laeva metskond

37 territooriumil. Apellandi hinnangul tegi maakohus mitu olulist viga tuvastades, et Artur

Eesik on VB ja OS kinnipidamisel leitud ainega seotud.

Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et VB ütlused 15.04.2021 episoodi kohta on

usaldusväärsed. Maakohus on piisavalt põhistanud, miks VB rääkis tõtt ning miks JS ei ole

15.04.2021 episoodi kohta andnud osas, mis puudutavad tema enda seotust, õigeid ütlusi.

Lugedes JS ütlused ebausaldusväärseks märkis maakohus, et järelikult pole põhjust uskuda JS

juttu, et Artur Eesik ei olnud 15.04.2021 episoodis narkootilise aine käitlemisega seotud.

Ringkonnakohus on otsuses varasemalt öelnud, et maakohtu järeldused VB ütluste

usaldusväärsuse ja JS ütluste osalise ebausaldusväärsuse kohta on põhimõtteliselt õiged.

Vaidlusaluses episoodis on üks detail, mille kohta andsid VB ja Artur Eesik riimuvaid ütlusi.

Nad kinnitasid, et enne 15.04.2021 oli juhus, kus JS viis oma autoga Artur Eesiku koos

abikaasaga Mustakivi Prismasse ning JS autos oli samal ajal ka VB (vt maakohtu otsus 202

pöördel-203 ning ütlused kd IV tlk 22-61 ja tlk 103-118 pöördel). Järgnevalt ütlused lahknesid

– VB väitis, et JS ja Artur Eesik suhtlesid omavahel 15.04.2021 Tartu sõidust ja Hispaania

reisist, Artur Eesik selgitas, et vestles JS-ga Hispaaniasse minekust ja ühise tuttava sünnipäevast

ning mittemingisugusest Tartusse sõitmisest pole kunagi juttu olnud. Maakohus eelistas Artur

Eesiku sõnadele VB omi. Maakohus märkis mh, et „keeleliselt on tegusõnade kasutatud vormist

vene keeles selgelt arusaadav, kas räägitakse tuleviku või mineviku tegevusest. B ütlustest

nähtub, et räägiti tuleviku sündmustest (Hispaaniasse sõidust ja linnast väljasõidust). Seega ei

puudutanud B kuuldud vestlus juba toimunud AP sünnipäeva“ (kd IV tlk 203). Kohtuistungi

protokollis on (kd IV tlk 27 pöördel) VB ütlused protokollitud järgmiselt:

Kas olete kuulnud, millest J ja Artur rääkisid?

Nad rääkisid linnast väljasõidust ja Hispaaniasse sõidust.

Ringkonnakohus nõustub siinkohal kaitsja kriitikaga (vt apellatsiooni p 72). Kolleegium

märgib, et isikuliselt tõendiallikalt saadava informatsiooni hulk ja täpsus sõltub ristküsitluses

eelkõige esitatavatest küsimustest. Ebaselge vastuse korral on küsimusi esitaval

menetlusosalisel või küsitlemist jätkavatel menetlusosalistel võimalik kaheti mõistetavaid

detaile täpsustada. Sama võimalus on ristküsitluses KrMS § 288 lg-st 6 tulenevalt lõppastmes

ka kohtul. Maakohus jättis käsilolevas asjas tähelepanuta, et prokurör reageeris ristküsitluses

adekvaatselt ja küsiski korrektselt VB-lt täpsustava küsimuse ning too vastas, et sain aru, et see

[väljasõit] saab olema lähiajal sõit Tartusse (kd IV tlk 28 pöördel). VB selge vastuse asemel

sisaldub otsuses helisalvestisel sisalduva VB venekeelse vastuse grammatiline lühianalüüs.

Kolleegium peab põhjendatuks kaitsja etteheidet, et maakohus on kuulanud istungi

helisalvestust pärast protokolli allkirjastamist ja KrMS § 158 lg 1 sätestatud tähtaja möödumist

nõupidamistoas. Kriminaaltoimikust ei nähtu, et mõni menetlusosalistest on taotlenud

11.01.2021 protokollis tsiteeritud VB ütluste korrigeerimist. Ringkonnakohus märgib, et

protokolli koostamisel on võimalik istungisekretäril kirja pandut helisalvestisega võrrelda,

lüngad täita, vead õiendada ning vajadusel lisada täpsustus, kas räägiti tulevikust, olevikust või

minevikust, enne protokolli allkirjastamist. Kohus ei tohiks nõupidamistoas menetlusosaliste

teadmata oma veendumusele tuge otsida helisalvestiselt, seda enam keelest, mis ei ole KrMS §

10 lg 1 järgi kriminaalmenetluse keeleks.

Ringkonnakohus on nõus kaitsjaga, et 15.04.2021 episoodi seostamiseks Artur Eesikuga ei ole

piisavalt tõendeid ning maakohus pidanuks käsitlema võimalust, et VB mõistis teiste isikute

vahelist vestlust ekslikult. Apellatsioonist võib välja lugeda, et maakohus tugines VB

järeldustele, mitte konkreetsele teadmisele. Kolleegium on kaitsja etteheidetega päri.

Maakohus asus seisukohale, et „Lisaks kinnitavad B ütlused, et ta sai aru, et Hollywoodi juurest

(Tartumaa) saadud fentanüül on seotud Eesikuga, kuna S jutust sai aru, et hiljem hakkab raha

andma Eesikule ja samuti nende vahelisest väljasõidu jutust. S ütles, et need on need inimesed,

kellega edaspidi asju ajab ja Eesiku suhtes ütles, et see on inimene, kelle käest on juba ostnud“

(kd IV tlk 203).

VB andis 11.01.2021 kohtuistungil aprillis toimunud kohtumise kohta järgmised ütlused:

„Täpset päeva ma ei mäleta. JS tuli minu juurest läbi ja me sõitsime Muuga Maxima suunas

Kärberi Selverist umbes 4 km kaugusele. Muuga Maxima juures ma tulin autost välja, Audi A8,

tumesinist värvi, mille roolis oli Juri. Ma läksin Maximasse, aga Juri sõitis Maxima taha, ta oli

ära ca 15 minutit võib-olla rohkem. Kui mina tulin Maximast välja, siis autos istusid Juri roolis,

tagaistmel istusid tütarlaps ja Artur. Me sõitsime Mustakivi Prismasse, tütarlaps läks

Prismasse, JS ja Artur tulid autost välja ja millestki rääkisid. Millest nad rääkisid, ma ei

kuulnud. Seejärel täpsustas VB, et „Nad rääkisid linnast väljasõidust ja Hispaaniasse sõidust

(kd IV tlk 27 pöördel). Sain aru, et see [väljasõit] saab olema lähiajal sõit Tartusse“ (kd IV

tlk 28 pöördel).

Aine päritolu kohta ütles VB vastuseks prokuröri küsimusele, kas JS rääkis, kellele peidikus

olev aine kuulus, et „Ei rääkinud. Ütles ainult, et see on inimene, kellega ta alles hiljuti tutvus“

(kd IV tlk 28 pöördel). Edasise ristküsitluse käigus märkis VB, et JS sõnul oli viimane ES kohta

öelnud, et see ei ole tema inimene, ta kohtub ES-ga kas esimene või mitte esimene kord. VB-le

ei meenunud, kas selles kontekstis oli juttu Artur Eesikust ning täpsustas siis, et JS ei ole Artur

Eesiku ja ES tutvuse kohta talle midagi rääkinud (kd IV tlk 31 pöördel).

Järgnevalt märkis VB, et ta sai aru, et peidikus olnud narkootikumi müügi raha peab ta pärast

aine realiseerimist andma Artur Eesikule või kolmandale isikule, kellega teda tutvustatakse

[ES-le]. JS ütles, et ta peab minema juuksurisse, kus töötab JS naine ning seal edastatakse talle

info, et mismoodi ja kuhu ta peab raha tooma, seejärel uurima krüptovaluutat ja viisi, kuidas

raha üle kanda interneti teel, sest JS kavatses sõita Hispaaniasse. Edasise ristküsitluse käigus

täpsustas VB, et raha andmiseks oli kolm erinevat alternatiivi, s.o nn Tartu väljasõidu raha ei

tulnud seega jagada kolmeks (ehk JS-le, ES-le ja Artur Eesikule).

Vastuseks Artur Eesiku kaitsja küsimusele mille pinnalt VB seostab 15.04.2021 episoodi Artur

Eesikuga, ütles VB, et „Selle alusel, et JS ütles mulle, et ma hakkan raha andma emb-kumb,

kas Arturile, kolmandale isikule, keda ma selle hetke seisuga veel ei tundnud või hakkan

korraldusi saama juuksuri kaudu.

Ringkonnakohus möönab, et tegelikult puudub VB ütlustes Artur Eesiku seostamiseks

15.04.2021 episoodiga vajalik kindlus. Sel põhjusel on piisavalt ebaselge, kas peidikus olnud

ja kinnipidamisel võetud ainel on seos Artur Eesikuga või mitte. Selge on, et JS ja Artur Eesik

rääkisid VB kirjeldatud kohtumisel n.ö Tartusse sõidust ehk 15.04.2021 episoodist. Seda, mida

JS ja Artur Eesik kohtumisel, kus õnnestus viibida ka VB-l, täpselt rääkisid, VB oma ütluste

järgi tegelikult ju ei tea. VB ütlused aine võimaliku omaniku kohta viitavad võimalusele, et

ainega oli seotud ainult ES. Selle kasuks räägib ka tõik, et varasemalt (s.o 04.04.2021-

05.04.2021 episoodis) kasutas Artur Eesik siiski Tallinnas ehk oma elukoha lähedal asuvat

peidikut. Lisaks nähtub VB vastusest Artur Eesiku kaitsja küsimusele üpris üheselt, et VB pani

maakeeli öeldes kaks ja kaks kokku ning järeldas JS jutust raha andmise kohta, et kuivõrd

paralleelselt räägiti midagi linnast väljasõidust, siis järelikult on 15.04.2021 episoodiga seotud

ka Artur Eesik. Midagi vahetult kogenud, näinud, kuulnud või tajunud tunnistaja kas teab

tõendamiseseme asjaolusid või mitte, tunnistaja oletused ja järeldused ei saa olla iseseisvaks

tõendiks, millele oleks paslik rajada süüdimõistev kohtuotsus. Kolleegium ei välista, et ES oli

narkootikume käitleva JS jaoks uus varustaja lisaks Artur Eesikule. Väärib märkimist, et VB

sõnul jäi JS-l korduvalt, umbes nii kümme korda, midagi plaanitut Artur Eesiku

tarbimisharjumuste tõttu katki. Varustaja, kes pidevalt jooma kukub, ei ole tegelikult inimesele,

kelle sissetulek sõltub keelatud ainete käitlemisest, teps mitte kõige kindlam tehingupartner.

Kirjeldatud olukorras otsib iga mõistlik inimene alternatiive, et käimalükatud n.ö äri tõrgeteta

toimiks.

Kuivõrd VB tegi Artur Eesiku teopanuse osas 15.04.2021 episoodis pelgalt järelduse selle

pinnalt, et Artur Eesik pidi olema üks (tegelikult alternatiivsetest) isikutest, kellele ta pidi pärast

15.04.2021 peidikus olnud aine realiseerimist raha andma ning kellega tal pidi JS sõnul ka

edaspidi asjaajamisi tulema, siis ei ole võimalik tõsikindlalt väita, et Artur Eesik oli 15.04.2021

episoodiga seotud. Muid tõendeid Artur Eesiku võimaliku teopanuse kohta peale VB ütluste ei

ole. Ringkonnakohus nendib, et iseenesest pole välistatud ka kaitseversioon, mille järgi pidigi

Artur Eesik lihtsalt võtma raha ja toimetama selle JS-le. Artur Eesiku ja JS vaheline vestlus,

kus puudutati paralleelselt Hispaania reisi ja väljasõitu võis vabalt toimuda ka kontekstis,

kuidas JS tehingust laekuva raha kätte saab. VB on väitnud, et varasemalt andis ta raha JS-le.

Olukorras, kus viimane kavatses Hispaaniasse minna, on selge, et ta pidi raha vastuvõtmise

kuidagi muul viisil korraldama. Fakti, et JS kavatses sõita enne Artur Eesikut Hispaaniasse,

pole kriminaalasjas vaidlustatud ja see on ka tõendatud (vt nt tunnistaja Q ütlused kd IV tlk 99-

99 pöördel ja asitõendi vaatlusprotokoll kd I tlk 111-113).

Eeltoodu tõttu pole Artur Eesikut võimalik 15.04.2021 episoodis süüdi tunnistada, kaitsja

esitatud apellatsioon kuulub selles osas rahuldamisele. Eeltoodu tõttu pole vajadust käsitada

kaitsja väited, et maakohus väljus Artur Eesikule esitatud süüdistuse piiridest.

Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et maakohtu otsus tuleb jätta muutmata 04.04.2021-

05.04.2021 episoodis Artur Eesiku süüdi tunnistamises ning selles osas jääb apellatsioon

rahuldamata. Kolleegium on päri kaitsjaga, et 15.04.2021 episoodis napib Artur Eesiku süüdi

tunnistamiseks tõendeid, selles on apellatsioon põhjendatud ning maakohtu otsus tuleb viidatud

osas tühistada.

IV

Maakohtu otsuse alusel karistati Artur Eesikut 11 aasta pikkuse vangistusega. Karistust mõistes

lähtus kohus eeldusest, et Artur Eesik pani toime kolm kuriteoepisoodi. Seoses süüdistuse mahu

vähenemisega tuleb Artur Eesikule mõista uus karistus. Kaitsja apellatsioon tuleb rahuldada

osaliselt ja Harju Maakohtu 11.05.2022 otsus tuleb tühistada Artur Eesikule mõistetud karistuse

osas. Apellatsioonis heitis kaitsja maakohtule ette, et karistuse mõistmisel võttis kohus arvesse

varasemaid karistusi, kuigi need ei olnud olemuslikult seotud kriminaalasjas nr 1-21-6674

etteheidetud tegudega. Erinevalt kaitsjast leiab kolleegium, et karistuse mõistmisel on

varasemad (kehtivad) süüdimõistvad otsused oluline isikut iseloomustav materjal, mida kohtud

peavadki ühe tegurina karistuse mõistmisel arvesse võtma.

Kohtupraktikas väljakujunenud arusaama järgi tuleb karistuse mõistmisel esmalt võtta

lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuleb

tuvastada süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille

põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (RKKKo 3-1-1-52-

13). Juhul, kui isik on kriminaalasja esemeks oleva ühe või mitme teoga täitnud

kuriteokoosseisu mitu erinevat kvalifitseerivat tunnust, hinnata tema süüd reeglina suureks.

Kehtiva kohtupraktika järgi võib isikule mõista karistuse üle sanktsiooni keskmise määra isegi

juhul, kui tema tuvastamist leidnud teosüü on keskmine, kui tema käitumisele pole senised

karistused mõju avaldanud ja normi rikkumisele on vaja reageerida rangemalt, et kinnistada

keelunormi kehtivust. Ka tuleb isikule karistuse mõistmisel arvestada eri- ja üldpreventiivseid

kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja

õiguskorra kaitsmise huvisid (vt RKKKo 3-1-1-58-13).

Artur Eesik tunnistati süüdi KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi, mille sanktsioon näeb ette

vangistuse pikkusega 3-15 aastat. Keskmine sanktsioonimäär on seega 9 aasta pikkune

vangistus.

Kolleegiumi hinnangul tuleb süüdistatava süüd pidada suureks ning kuigi Artur Eesik mõisteti

süüdi kahes kuriteoepisoodis, ei ole teda võimalik karistada sanktsiooni alammäära lähedale

jääva karistusega. Kriminaalasjas on tõendatud, et Artur Eesik pole lihtlabane tänavadiiler, vaid

teopildi järgi võib öelda, et ta on hulgimüüja ehk varustaja, kes toimetas peidikusse korraga

suurema koguse ainet. Kriminaalasjas on tuvastatud, et käideldud aine oli n.ö raske

narkootikum, selle kogus oli suur ja see läks käibesse. Artur Eesik täitis oma teoga kaks KarS

§ 184 teokoosseisu kvalifitseerivat tunnust. Maakohus tuvastas korrektselt, et tegu on toime

pandud kavatsetult. Artur Eesik pole oma süüd tunnistanud ega kahetsenud, karistust

kergendavaid asjaolusid ei ole. Maakohus on korrektselt tuvastanud, et karistust raskendavaks

asjaoluks on omakasu KarS § 58 p 1 tähenduses. Artur Eesiku varasem elukäik pole olnud

laitmatu, teda on varem korduvalt kriminaalkorras karistatud (kd II tlk 164-165). Süüdistatavat

iseloomustab seega pidev vastandumine õiguskorrale. Artur Eesik pani samaliigilise kuriteo

toime ajal, mil tal oli pooleli eelmine kriminaalmenetlus, mis päädis 26.04.2021 süüdi

tunnistamisega KarS § 184 lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos. Tol korral menetleti etteheidet,

et ta käitles suures koguses kokaiini (kd II tlk 3-32). Kolleegiumi hinnangul annavad nii isiku

eelnev elukäik (sh tuleb lisaks eelmisele, Harju Maakohtu 26.04.2021 otsusele tähelepanu

pöörata ka isiku suhtes 23.04.2015 langetatud kohtuotsuse sisule, vt kd II tlk 33-51, Tallinna

Ringkonnakohtu 02.11.2015 otsus samas asjas kd II tlk 52-75), püsiva töökoha puudumine,

sissetulekuallikate määratlematus ja isiku elatustase alust arvata, et Artur Eesiku suunamine

õiguskuulekale teele on keskmisest keerulisem väljakutse, senised karistused pole Artur

Eesikule soovitud mõju avaldanud. Lisaks tuleb märkida, et narkootikumide levik ühiskonnas

(eelkõige noorte seas) on kahjuks ulatuslik ning aine sattumisel käibesse on ilmne, et

tarvitamine ja selle tagajärjed puudutavad paljusid ja mitte positiivses võtmes. Teatud osa

teiseliigilistest kuritegudest (nt vara-, isiku- ja liiklusalased) pannakse toime sõltlaste poolt.

Varustajate risk vahele jääda on oluliselt väikesem ja tegevus märksa tulusam, kui madalamal

positsioonil olevatel käitlejatel, ilma varustajata pole tänavamüüjal oma klientidele midagi

pakkuda. Narkootikumide käitlemine, eriti just varustaja tasandil, ei ole kuritegu, millele riik

peaks leebelt reageerima.

Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et Artur Eesik tuleb KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi süüdi

mõista ning teda tuleb karistada 6 aasta pikkuse vangistusega.

Artur Eesik mõisteti süüdi Harju Maakohtu 26.04.2021 otsusega ja teda karistati 3 aasta pikkuse

vangistusega, millest otsuse teinud kohus arvestas KarS § 68 lg 1 alusel maha eelvangistuse 2

päeva. Kandmisele kuuluv karistus jäeti KarS § 74 alusel tingimisi kohaldamata ja Artur Eesik

allutati KarS § 75 sätestatud kontrollnõuetele. Käesolevaks ajaks on Artur Eesikul seega

kandmata 2 aasta, 11 kuu ja 28 päeva pikkune vangistus. Käsilolevas kriminaalasjas tunnistati

Artur Eesik süüdi 04.04.2021-05.04.2021 episoodis, mis on toime pandud enne eelmise

kohtuotsuse kuulutamist. Seega tuleb talle mõista liitkaristus KarS §-des 65 lg 1 ja 64 sätestatut

järgides. Kolleegiumi hinnangul võib karistuste liitmisel lähtuda KarS § 64 lg 1 sätestatud

süüdistatavale soodsamast liitmise viisist, 6-aastat vangistust on piisavalt pikk aeg täitmaks

karistuse eesmärke. Seega tuleb Harju Maakohtu 26.04.2021 otsusega mõistetud kergem

karistus, 2 aasta, 11 kuu ja 28 päeva pikkune vangistus lugeda kaetuks käsiloleva otsuse alusel

mõistetud 6 aasta pikkuse vangistusega. Artur Eesikule tuleb liitkaristuseks mõista 6 aasta

pikkune vangistus. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb eelvangistus lugeda karistusaja hulka ning

karistuse kandmise algust arvestada alates Artur Eesiku kahtlustatavana kinni pidamisest

21.04.2021.

V

Harju Maakohtu 11.05.2022 otsuse alusel konfiskeeriti Artur Eesikult kooskõlas KarS §-de 184

lg 5 p 2, 832 lg 1 ja 84 alusel 59 877,99 eurot. Kohus määras, et laiendatud konfiskeerimise

asendamiseks välja mõistetud summa tuleb tasuda otsuse jõustumisest 24 kuu jooksul otsuses

näidatud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele.

Apellant taotles konfiskeerimise asendamiseks välja mõistetud summa vähendamist. Kaitsja

hinnangul ei võtnud maakohus konfiskeerimisotsustust tehes arvesse Artur Eesikule

mõistetavat karistust. Kaitsja märgib, et konfiskeerimise asendamine on materiaalses mõttes

karistus ning neid tuleb teineteise suhtes arvesse võtta. Lisaks on apellant seisukohal, et

maakohtu põhjendused, et Artur Eesik ei tõendanud oma sissetulekute legaalset päritolu,

üldsõnalised. Apellant juhib ringkonnakohtu tähelepanu asjaolule, et inimesed ei suuda

meenutada detailideni rahasummasid sendi või euro täpsusega. Asjas kogutud tõendid

kinnitavad, et Eesikute perekonnas toetas kogu suguvõsa teinetest rahaliselt ning Artur Eesikule

koguti raha talle kuulunud vara müügist. Maakohtu otsusest ei selgu, miks Artur Eesiku

versiooni ei usuta.

Maakohtu põhjendused on ära toodud otsuse lk-del 21-26 (vt kd IV tlk 208-209 pöördel).

Ringkonnakohus ei pea tarvilikuks põhjendusi korrata. Maakohus on analüüsinud tõendeid, sh

kaitsja esitatuid ja kolleegiumi hinnangul korrektselt tuvastanud, et Artur Eesikul ja tema

leibkonnal oli perioodil 01.01.2019-18.04.2021 tuvastamata allikatest pärinevaid tulusid

59 877,99 eurot. Maakohus märkis, et tegemist on tuluga, mis pärineb Artur Eesiku

kuritegelikust tulust. Kohus viitas, et Artur Eesik on varem karistatud kuriteo eest, kus sooviti

röövida narkootilise aine ostuks kasutatavat raha ning pärast vanglast vabanemist jätkas Artur

Eesik elustiili, mis tõi talle kaasa järjekorras juba teise süüdimõistva otsuse narkootilise aine

käitlemises.

Ringkonnakohtule arusaadavalt pärineb apellandi väitel 59 877,99 eurot legaalsetest allikatest,

s.o tegemist on Artur Eesiku sugulaste toetusega. Kolleegiumi hinnangul on maakohus selle

võimaluse veenvalt ja põhjalikult kummutanud.

Mis puudutab kaitseversiooni uskumisse või mitte uskumisse, märgib ringkonnakohus, et

sisuliselt üritas Artur Eesik tõendada, et kogu suguvõsa toetas täisealist, töövõimelist inimest

ja tema lähedasi olenemata, milline oli suguvõsaliikmete enda sissetulek ning elatustase.

Kriminaalasjas on tõendatud, et Artur Eesik ametlikult ei töötanud, samuti ei käinud tööl tema

abikaasa Elina Eesik, kuid samas oli nende elujärg väga hea. Paar elas koos alaealise lapsega

avaras ridaelamuboksis, mida esialgselt 1400-1500 euro eest kuus üürinud Artur Eesik kavatses

osta. Perel oli kasutamiseks renditud sõiduautod ning tehti nii suuremaid, ühekordseid (pulm)

kui reeglipäraseid (olme)kulutusi. Kriminaalasjas on tõendatud, et Artur Eesik oli sageli purjus.

Seega peaks kohtud uskuma, et suguvõsa peab suuresti isikliku heaolu arvelt üleval alkoholi

tarvitada armastavat 36-aastast meessugulast koos tema perega ning tagab nii neile mõnevõrra

parema elatustaseme, kui endal (vt maakohtu viited tunnistaja Q eluasemele)? Ja teeb seda

aastaid? Eelnev polegi ju eluliselt usutav.

Ringkonnakohtu hinnangul pole alust laiendatud konfiskeerimise asendamiseks välja mõistetud

summa vähendamiseks. Käsiloleva otsusega küll vähendati Artur Eesiku süü mahtu, kuid

ringkonnakohus nendib, et laiendatud konfiskeerimise asendamise eesmärk on süüdlase

rikastumise takistamine, kuritegevus ei tohi olla tuluallikaks. Kolleegiumi arvates on sel

põhjusel laiendatud konfiskeerimise asendamise mõju karistusele praktiliselt olematu ning

maa- ja ka ringkonnakohtul pole põhjust sellega arvestada, kas üht või teist vähendades.

Vastab tõele, et maakohus pole 11.05.2022 otsuses võtnud seisukohta Artur Eesiku elukoha

läbiotsimisel kaasa võetud käekella TAG Heuer edasise saatuse kohta. Apellant taotleb kella

tagastamist. Prokurör selles osas arvamust ei avaldanud. OÜ Kuldkroon 07.05.2021

eksperthinnangu nr 1-07/05 (kd II tlk 162) järgi on käekell TAG Heuer võltsing ning võltsitud

toodetel puudub järelturul rahaline väärtus. Seega pole esemel, mille tagastamist Artur Eesik

taotleb, müügiväärtust. Kell TAG Heuer pole kriminaalasjas asitõendiks, samuti pole

kohtueelses menetluses taotletud selle arestimist võimaliku konfiskeerimisnõude tagamiseks.

Kolleegiumi hinnangul võib käekella Artur Eesikule otsuse jõustumisel tagastada ning see tuleb

anda kas tema poolt volitatud isikule või edastada kinnipidamisasutusele Artur Eesiku isiklike

asjade juurde lisamiseks.

VI

Maakohtu 11.05.2022 otsuse alusel mõisteti Artur Eesikult kooskõlas KrMS §-de 175 lg 1p 3

ja 180 lg 1 menetluskuluna välja ekspertiisikulu 584,55 eurot. Väljamõistetud menetluskulu

hulgas on riiklikul ekspertiisiasutusel tekkinud kulu seoses 15.04.2021 episoodis menetleja

määratud ekspertiiside tegemisega. Ringkonnakohus leidis, et Artur Eesiku süü selles episoodis

pole tõendatud ning seega tuleb Artur Eesikult välja mõistetud menetluskulu vähendada.

Maakohtu otsus tuleb selles osas tühistada.

Artur Eesikul ei tule seega hüvitada:

-

narkootilise aine ekspertiisi nr 21E-AN0578 kartfentanüüli tuvastamisega seotud kulu,

mis oli kokku 84 eurot, millest maakohus mõistis Artur Eesikult välja 1/5, s.o 16,80

eurot;

-

DNA ekspertiisi nr 21E-GE0387 kulu, mis oli kokku 114 eurot, millest maakohus

mõistis Artur Eesikult välja 1/5, s.o 22,80 eurot

Artur Eesikult maakohtu otsusega välja mõistetud menetluskulu summat tuleb seega vähendada

39,60 euro võrra ning süüdimõistetul tuleb kohtuotsuse jõustumisel hüvitada menetluskulu

544,95 eurot.

Artur Eesiku kaitsja Silver Reinsaar esitas ringkonnakohtule menetluskulu hüvitamise taotluse,

mille järgi osutas ta kliendile kriminaalasja apellatsioonimenetluses õigusabi kokku 32,5 tundi.

Advokaaditeenuse tunnihind oli 125 eurot. Õigusteenuse arvestuse järgi taotleb kaitsja

menetluskulu hüvitamist 20,5 tunni eest kokku 3075,00 eurot (koos käibemaksuga). Arvestuse

kohaselt kulutas kaitsja apellatsiooni koostamisele 27 tundi, kuid taotleb õigusabikulu

hüvitamist üksnes 15 tunni eest, kliendiga nõupidamisele kulutas kaitsja 3,5 tundi ning samuti

osales kaitsja 2 tundi kestnud ringkonnakohtu istungil.

Ringkonnakohtu hinnangul olid kaitsja toimingud põhjendatud ja vajalikud, ajakulu mõistlik.

Kolleegium märgib, et apellatsioonkaebuse koostamiseks kulunud aeg, mille eest makstava tasu

hüvitamist kaitsja taotleb, on 15 tundi ehk sisuliselt 2 tööpäeva. See aeg pole paisutatud. Samuti

on ringkonnakohus päri, et teatud aeg kulub kliendiga nõu pidamisele. Kaitsja märgitud 3,5

tundi ei ole ebamõistlik. Kohtuistungi kestuse arvestas kaitsja õigesti.

Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-le 4 vastava lahendi, jäävad KrMS § 185 lg-st 1

tulenevalt menetluskulud ringkonnakohtus, kokku 3075 eurot, riigi kanda.

/allkirjastatud digitaalselt/