3-22-628/9 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Reelika Lind

Otsuse tegemise aeg ja koht

2. detsember 2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-628

Haldusasi

D. C. T kaebused Rahapesu Andmebüroo kohustamiseks

tegema kanne kaebaja tegevusloa kohta majandustegevuse

registrisse ning Rahapesu Andmebüroo 20.04.2022 otsuse nr

6-1/33-1 tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks jätkata

tegevusloa väljastamisega

Menetlusosalised

Kaebaja – D. C. T, volitatud esindaja Indrek Põder

Vastustaja – Rahapesu Andmebüroo, volitatud esindaja

Karin Kook

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tagastada D. C. T-le 10.05.2022 esitatud lisad 1-3.

2. Võtta juurde järgmised dokumendid: „S. T pankrotiavaldus“, „Töötajate

pankrotiavaldus“, „2-21-4055 maakohtu määrus“, „2-19-14486 maakohtu määrus“, „2-

19-14524 maakohtu määrus“, „2-19-14042 maakohtu määrus“, „x-xx-xxx maakohtu

määrus“, „L. K. T äriregistrikaart“, „L. K. T äriregistrikaart2“, „L. K. T

äriregistrikaart3“, „A. Õ. T äriregistrikaart“, „Kaebaja tegelik kasusaaja“, „Kaebaja

äriregistri kaart“, „M. H. K. T äriregistrikaart“ ja „S. T äriregistrikaart“.

3. Jätta D. C. T kaebused rahuldamata.

4. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende enda kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 02.01.2023 (halduskohtumenetluse

seadustiku (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele

kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14

päeva (HKMS § 184).

3-22-628

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. D. C. T (kaebaja) esitas 18.10.20211 (vastustaja ilmselt ekslikult märkinud 15.10.2022)

Rahapesu Andmebüroole (vastustaja) tegevusloa taotluse usaldushalduse ja äriühingute

teenuse osutamiseks. Äriühingu juhatuse liikmeteks ja osanikeks on X, C ja G2. Kaebaja

tegelikuks kasusaajaks on C3, kes on ka kontaktisik ja rahvusvahelise finantssanktsiooni eest

vastutav isik4.

2. Vastustaja teavitas 27.10.2021 kaebajat, et alustab taotluse menetlusega 27.10.2021 ja

taotlus lahendatakse hiljemalt 17.12.2021.

3. Vastustaja edastas 24.11.2021 kaebajale korrektse ärialase maine küsimustiku, millele

palus vastata kõigil juhatuse liikmetel. C saatis 30.11.2021 vastustajale ärialase maine

küsimustiku vastused kõikide juhatuse liikmete osas.

4. C edastas 29.12.20215 vastustajale teabenõude ja kaebuse seoses taotluse menetluse seisu

ja menetlustähtajaga. Vastustaja teavitas 30.12.20216 kaebajat, et keeldub kaebajale

usaldushalduse ja äriühingu teenusepakkuja tegevusloa andmisest, sest kaebaja ei vasta

rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (RahaPTS) § 72 lg 1 p-s 11 sätestatud

kontrolleseme nõudele. Samuti selgitas vastustaja tegevusloa taotluse menetlustähtaja

kulgemist RahaPTS § 71 alusel. Ühtlasi andis kaebajale võimaluse esitada endapoolne

arvamus ja vastuväide hiljemalt 06.01.2022.

5. Vastustaja andis 11.01.2022 kaebajale täiendava tähtaja arvamuse ja vastuväidete

esitamiseks tähtajaga kuni 14.02.2022.

6. Kaebaja esitas 04.02.2022 vastustajale teabenõude, soovides tutvuda kogu tegevusloa

taotluse menetluse toimikuga. Vastustaja edastas 07.02.2022 tegevusloa taotluse menetluse

toimiku materjalid.

7. Vastustaja pikendas 14.02.2022 majandustegevuse seadustiku üldosa (MSÜS) § 20 lg 4

teise lause alusel tegevusloa taotluse menetluse tähtaega kuni 15.03.2022, et koostada

tegevusloa andmisest keeldumise otsus.

8. Kaebaja esitas 15.03.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse asjas nr 3-22-628 nõuetega

lugeda tegevusluba vaikimisi antuks ja kohustada vastustajat tegema tegevusloa kohta

majandustegevuse registrisse (MTR) kanne. Kohus võttis 05.04.2022 määrusega kaebuse

kohustamisnõudes menetlusse.

9. Vastustaja keeldus 20.04.2022 otsusega nr 6-1/33-17 kaebajale tegevusluba

väljastamast, sest kaebaja ei vasta RahaPTS § 72 lg 1 p-s 11 kirjeldatud kontrollieseme

asjaoludele. Põhjendused:

9.1. Korrektse ärialase maine olemasolu on vajalik avaliku huvi tagamiseks, et turul

tegutseksid ettevõtted, kelle võtmepersonali osas ei oleks alust arvata, et isikud oleksid

võimelised ettevõtet ja sellele väljastatud õigusi kasutama kuritegelikel eesmärkidel. G on

süüdistav kriminaalasjas nr x-xx-xxx karistusseadustiku (KarS) § 255 lg 1 alusel. Viidatud

sättega kaitstav õigushüve on avalik julgeolek ja avalik rahu, millele juba kuritegeliku

1 Kaebaja 15.03.2022 esitatud lisa 1.

2 Vt kohtu poolt äriregistrist juurde võetud dokument „Kaebaja äriregistri kaart“.

3 Vt kohtu poolt äriregistrist juurde võetud dokument „Kaebaja tegelik kasusaaja“.

4 Vt vastustaja 20.04.2022 otsust nr 6-1/33-1. Vastustaja 05.05.2022 esitatud lisa 1.

5 Vastustaja 05.05.2022 esitatud lisa 2.

6 Vastustaja 05.05.2022 esitatud lisa 2.

7 Vastustaja 05.05.2022 esitatud lisa 1.

2(11)

3-22-628

ühenduse eksistents ja selles sisalduv kuritegelik potentsiaal kujutab suurt ohtu. Isiku

süüdimõistmiseks ei pea enam tõendama tema seost ühegi konkreetse kuriteoga, vaid piisab

sellest, kui ta on KarS § 255 või § 256 mõttes seotud mõne kuritegeliku ühendusega.

9.2. Laitmatu maine ei sisalda vaid süüdimõistva otsuse puudumist, vaid on laiem. Isiku

mainet kujundavad nii varasem kui ka tänane tegevus ja tegevusetus, nii juhtorgani liikmete

kui osanike, aktsionäride, seaduslike esindajate ja isikute, kes omavad olulist mõju järelevalve

subjekti juhtimisele, maine. Ka halduskohtu hinnangul on normikohase käitumise arvestamine

isiku reputatsiooni hindamisel väga oluline (Tallinna Halduskohtu 30.06.2015 otsus asjas nr

3-15-22). Ainuüksi süüdistuse saamine kriminaalasjas seab kahtluse alla isiku korrektse

ärialase maine olemasolu. Eesti on jurisdiktsioonina üsna haavatav juriidiliste isikute

ärakasutatavuses kuritegelikel eesmärkidel. On mitmeid indikatsioone, et Eesti äriühinguid

kasutatakse rahvusvahelises kuritegevuses variettevõtetena.

9.3. C on pankrotis oleva S. T nõukogu liige. Pankroti väljakuulutamise avalduse esitasid

võlausaldajad ja töötajad. Nõukogu järelevalve kohustuse rikkumist saab jaatada vaid siis, kui

on kindlaks tehtud juhatuse liikme kohustuse rikkumine. Nõukogu liikme vastutus on sarnane

juhatuse liikme vastutusega. Kuna S. T juhatuse liige G (kajastatud ka nimi F) on rikkunud

äriseadustiku (ÄS) § 180 lg-s 51 kohustust esitada pankrotiavaldus kohtule 20 päeva

möödumisel maksejõuetuse tekkimisest, siis järelikult rikkus nõukogu liige C

hoolsuskohustust.

9.4. A. Õ. T-l, mille juhatuse liige ja osanik on G, on esitamata 2019. a ja 2020. a

majandusaasta aruanded, millest tulenevalt on osaühingule tehtud kustutamishoiatus. M. H.

K. T, mille juhatuse liige on X, on esitamata 2017.-2020. a majandusaasta aruanded. L. K. T,

milles X on nõukogu liige, on esitamata jätnud majandusaasta aruanded alates aastast 2002,

ettevõttele tehti kustutamishoiatus ja see on likvideerimisel. G ja X ei ole täitnud juhatuse

liikmetena raamatupidamise seaduses (§ 4 lg 1 p 4) sätestatud kohustusi ja on jätnud

õigeaegselt esitamata mitmed majandusaasta aruanded. Nii G kui ka X on viidatud ettevõtetes

ka osanikud ja äriühingute osanikud peavad majandusaasta aruande kinnitama. Seega jätsid

nad täitmata ka osaniku kohustused.

9.5. Kui kaebaja juhatuse liikmed ei täida neile ÄS-ist tulenevaid kohustusi teistes

äriühingutes õigeaegselt, on suur võimalus, et nad ei täida oma kohustusi korrektselt ka

kaebaja puhul. Jättes täitmata kõige tavapärasema raporteerimiskohustuse riigi ees, ei saa

eeldada korrektse ärialase maine olemasolu. RahaPTS-is sätestatud kohustatud isikutel on

teatud juhtudel raporteerimiskohustus ka vastustaja ees (nt teatamiskohustus rahapesu ja

terrorismi rahastamise kahtluse korral). Seega isik, kes ei suuda täita talle seadusest

tulenevaid kohustusi ja riigi ees seisvat raporteerimiskohustust, ei saa omada korrektset

ärialast mainet ja tema osas puudub usaldus.

9.6. Kaebaja juhatuse liikmetel, osanikel ja tegelikel kasusaajatel puudub korrektne ärialane

maine. Järelikult ei vasta kaebaja RahaPTS § 72 lg 1 p-s 11 sätestatud kontrollieseme asjaolule

ja tegevusloa andmisest tuleb MSÜS § 25 lg 1 p 2 alusel keelduda.

9.7. Tegevusloa andmisest keeldumine on sobiv, vajalik ja mõõdupärane. Keeldumisega tagab

vastustaja, et turul tegutsevad vaid ettevõtted, kes vastavad seaduse nõuetele. Keelduva

otsusega seatud eesmärk on sobiv, et mitte lubada turule kontrollieseme asjaoludele

mittevastavat ettevõtet. Puudub seaduslik võimalus kohustada mõne muu haldusmeetmega

ettevõtet oma äritegevuse korraldust muutma selliselt, et ta vastaks tegevusloa kontrollieseme

asjaoludele. Väljastades usaldushalduse ja äriühingu teenusepakkuja tegevusloa ettevõttele,

kelle üks juhatuse liige, osanik ja tegelik kasusaaja on süüdistatav kuritegelikku ühendusse

kuulumises, ei oleks tagatud Eesti rahandussüsteemi ja majandusruumi läbipaistvus ning

3(11)

3-22-628

sellest tulenevalt ka avalikkuse ootus, et turul tegutsevad vaid seaduse nõuetega kooskõlas

olevad ettevõtted. Seega on otsus vajalik ja sellega seatud eesmärke ei ole võimalik saavutada

mõne teise, kuid vähem koormava abinõuga, mis oleks vähemalt sama efektiivne. Mõõdukuse

hindamisel tuleb kaaluda kaebaja õigust tegutseda teenusepakkujana olukorras, kus nad ei

vasta kontrollieseme asjaoludele ja avalikkuse ootust, et turul tegutsevad ettevõtted, kes

vastavad seaduse nõuetele ning et nende kaudu ei oleks võimalik mh raha pesta või terrorismi

rahastada. Tegevusloa andmise tingimustele vastamine on ettevõtja mõjusfääris.

Usaldushalduse ja äriühingu teenusepakkujad on riikliku ohuhinnangu kohaselt kõrgema

rahapesu ja terrorismi rahastamise riskiga, mis tähendab ka võimalikku avalikkusele tekkivat

suuremat kahju. Riigil tuleb tagada, et teenust pakuvad vaid seaduslike nõuetega vastavuses

olevad ettevõtted. Seega on avaliku huvi kaitse olulisem üksikisiku õigusest

ettevõtlusvabadusele. Ettevõtte poolt oodatakse turul tegutsemiseks vastava hoolsusega

käitumist. Oluline on, et ettevõtjal, tema juhatusel, omanikel ja tegelikel kasusaajatel

puuduvad karistused riigivõimuvastase või rahapesualase süüteo või muu tahtlikult toime

pandud kuriteo eest, isikutel on korrektne ärialane maine ja ettevõtjal on määratud RahaPTS-i

nõuetele vastav kontaktisik. Seega ei ole isiku õiguste riive ebaproportsionaalne saavutatava

eesmärgi suhtes.

10. Kaebaja esitas 10.05.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse asjas nr 3-22-1057 vastustaja

20.04.2022 otsuse tühistamiseks ja vastustaja kohustamiseks jätkata tegevusloa

väljastamisega. Kohus võttis 17.05.2022 määrusega kaebuse menetlusse ja liitis selle asjaga nr

3-22-628.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

11. Kaebaja kokkuvõtlikud seisukohad:

11.1.

Tegevusluba tulnuks kaebaja 18.10.2021 taotluse alusel väljastada kaebajale hiljemalt

17.12.2021 (60 päeva jooksul) või tähtaja pikendamise korral 15.02.2022 (120 päeva jooksul).

MTR-ist ei nähtu tegevusloa menetlemise pikendamise tähtaega. Täiendavat menetlustähtaja

pikendamise võimalust ei ole seaduses ette nähtud. MSÜS, mis on üldseadus, § 20 lg 4 alusel

andis vastustaja kaebajale vaikimisi tegevusloa. Vastustaja viivitas õigusvastaselt alates

15.02.2022 kaebajale vaikimisi tegevusloa antuks lugemisega ja MTR-i kande tegemisega.

Rikutud on kaebaja õigust tegeleda ettevõtlusega.

11.2.

Vastustaja kohaldas ebaõigesti materiaalõigust ja jõudis ekslikule seisukohale.

Kaebajat, tema juhtorgani liikmeid, tegelikku kasusaajat ja omanikku ei ole kunagi karistatud

riigivõimuvastase või rahapesualase süüteo või muu tahtlikult toimepandud kuriteo eest, vaid

neil on korrektne ärialane maine. Puudus seaduslik alus tegevusloa väljastamisest

keeldumiseks, sh ettevõtlusvabaduse piiramiseks (Eesti Vabariigi põhiseaduse (PS) § 31).

11.3.

Juhatuse liige C on korduvalt vastustajaga telefoni teel suhelnud ja vastas küsimustele

ning juhtis tähelepanu, et vastustaja e-kirjad ja nõuded ei ole kooskõlas kehtiva seadusandluse

ning kohtupraktikaga. Tegelikkuses ei nõudnud vastustaja täiendavat infot, vaid survestas

kaebajat taotlusest loobuma.

12. Vastustaja palus jätta kaebused rahuldamata. Kokkuvõtlikud seisukohad:

12.1.

Kaebaja 30.11.2021 vastusest selgus, et C on seotud pankrotis oleva ettevõttega, kus ta

oli nõukogu liikmeks, ja G on kriminaalasjas nr x-xx-xxx süüdistatav.

12.2.

MSÜS § 20 lg 4 ls 1 ei kohaldu praeguses vaidluses kaebajast tulenevatel põhjustel,

mh kaebaja tegevusetuse tõttu. Kaebaja jättis arvamuse ja vastuväited tähtaegselt esitamata.

4(11)

3-22-628

Samuti ei kohaldu MSÜS § 20 lg 4 ls 1 avalikust huvist tulenevalt ja kolmanda isiku õiguste

kaitseks. Tallinna Ringkonnakohus viitas 07.03.2022 määruses asjas nr 3-21-2139 (p 15), et

tegevusloa vaikimisi andmist ei saa lugeda ilmselgeks ja apellatsioonimenetluses tuleb

hinnata, kas MSÜS § 2 lg 4 p 1 kohaselt laieneb tegevusloa vaikimisi antuks lugemise

regulatsioon virtuaalvääringu teenuse pakkumisele kui RahaPTS § 70 lg 1 p 4 järgi

loakohustuslikule tegevusalale või peaks RahaPTS sisaldama konkreetset viidet MSÜS § 20

lg-le 4. Ringkonnakohtu seisukohad laienevad ka usaldushalduse ja äriühingu teenuse

pakkujate tegevuseloa taotluse menetlemisele. Vastustaja teavitas isikut kontrollieseme

asjaoludele mittevastavusest, kuid keelduv otsus jäi RahaPTS-is sätestatud menetlustähtaja

jooksul vormistamata.

12.3.

MSÜS § 20 lg 4 ls 1 rakendub juhul, kui majandushaldusasutus on olnud tegevusetu

tegevusloa taotluse lahendamiseks ettenähtud aja jooksul. Viidatud säte võeti üle Euroopa

Parlamendi ja nõukogu 12.12.2006 direktiivist nr 2006/123/EÜ teenuste kohta siseturul

(direktiiv nr 2006/123). Selle art 13 lg 4 sätestab, et kui vastust ei anta vastavalt lg-le 3

kindlaksmääratud tähtaja või pikendatud tähtaja jooksul, loetakse autoriseering antuks.

MSÜS-ist ega direktiivist nr 2006/123EÜ ei tulene kohustust anda ettevõtjale tegevusluba

vaikimisi olukordades, kus on tuvastatud tegevusloa väljaandmisest keeldumise alused.

Vaikimisi tegevusloa andmise mõtteks oli, et koormavate formaalsuste tõttu ei jääks

tegevusluba õigeaegselt väljastamata.

12.4.

Kaebaja juhatuse liikmetel puudub korrektne ärialane maine. Tegevusloa vaikimisi

väljastamine ei ole lubatav olulise avaliku huvi ja kolmandate isikute kaitseks. Tegevusloa

vaikimisi väljastamine ei oleks kooskõlas ka seaduse eesmärgiga. Usaldushalduse ja

äriühinguteenuse pakkujate reguleerimine on sätestatud RahaPTS-is põhjusel, et neid

puudutavad riskid on kõige enam seotud rahapesu ja terrorismi rahastamisega. Lubades

tegutsema isiku (G), kellele on esitatud süüdistus kuritegelikku ühendusse kuulumises, ei

täidaks vastustaja RahaPTS § 54 lg 1 p-st 11 tulenevat kohustust ning suureneksid rahapesu ja

terrorismi rahastamise riskid. Taotlejaga seotud isikute tegutsema asumine tekitaks

kõrgendatud ohu Eesti majandussüsteemile.

12.5.

RahaPTS § 72 lg 1 p-s 11 sisalduvad kaks eeldust on kumulatiivsed: puudub kehtiv

karistus ja peab olema korrektne ärialane maine. Isiku käitumine peab olema usaldusväärne,

läbipaistev, seaduskuulekas, kõrgendatud hoolsusnõudeid täitev. Normikohase käitumise

arvestamine on isiku reputatsiooni hindamisel väga oluline. Isiku maine arvestamisel on

lubatud arvestada ka enam kui 10 aastat tagasi toime pandud tegusid (Tallinna Halduskohtu

otsus asjas nr 3-09-671, p 21). Just nende normide järgimine, mille eest ei ole ette nähtud

karistusõiguslikke sanktsioone, näitab isiku distsiplineeritust, usaldusväärsust ja valmidust

oma käitumist kehtestatud korrale allutama (Tallinna Halduskohtu otsus asjas nr 3-15-22).

Vastustaja tuvastas, et kaebaja ei vasta kontrollieseme asjaoludele.

12.6.

Vaidlustatud otsus ei riku kaebaja PS §-s 31 sätestatud õigust ettevõtlusvabadusele,

sest RahaPTS § 72 lg 1 p 11 on kooskõlas PS-is sätestatud seaduse reservatsiooniga.

Kõrgendatud nõuded tulenevad avalikust huvist, et tagada majandussektori läbipaistvus ja

usaldusväärsus. Rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamine on Eestis ja laiemalt Euroopa

Liidus suure avaliku huviga eesmärk, mis on kaalukam üksikettevõtte õigusest ja

ettevõtlusvabaduse teostamisel. Nõuetele vastavuse tagamine on ettevõtte enda mõjusfääris

ehk ettevõttelt oodatakse turul tegutsemiseks vastava hoolsusega käitumist, mis on rahapesu

ja terrorismi rahastamise tõkestamise sektoris ja finantssektoris kõrgem kui teistes vähesema

mõju ja kaaluga sektorites ning tingimuste täitmisel saab turul teenuse pakkumisega jätkata.

5(11)

3-22-628

KOHTU PÕHJENDUSED

13. Kohus tagastab esmalt korduvalt esitatud dokumendid. Kaebaja esitas 10.05.2022 kaks

lisa, mille ta oli esitanud kohtule ka 15.03.2022. Kolmas 10.05.2022 esitatud lisa on sama mis

vastustaja poolt 05.05.2022 esitatud lisa 1. Korduvad dokumendid koormavad põhjendamatult

toimikut ja need tuleb tagastada.

Tegevusloa vaikimisi andmine

14. Esimeses kaebuses leidis kaebaja, et tegevusluba on talle vaikimisi antud, ja taotles

vastustaja kohustamist tegema sellekohase kande MTR-i.

15. RahaPTS § 71 sätestas kuni 14.03.2022 kehtinud redaktsioonis, et tegevusloa taotluse

lahendab Rahapesu Andmebüroo tegevusloa andmise või andmisest keeldumisega 60 päeva

jooksul taotluse esitamise päevast arvates. Rahapesu Andmebüroo otsusel võib tegevusloa

andmise tähtaega pikendada kuni 120 päevani.

Alates 15.03.2022 kehtivas redaktsioonis sätestab RahaPTS § 71 lg 1, et tegevusloa taotluse

lahendab Rahapesu Andmebüroo tegevusloa andmise või andmisest keeldumisega 60 päeva

jooksul taotluse esitamisest arvates. Taotluse lahendamise tähtaeg hakkab kulgema kõigi

nõuetekohaste dokumentide ja andmete esitamisest arvates. Rahapesu Andmebüroo otsusel

võib tegevusloa andmise tähtaega pikendada kuni 120 päevani. Kui Rahapesu Andmebüroo ei

lahenda taotlust tähtaja jooksul, ei loeta tegevusluba antuks vaikimisi.

16. Kaebaja viitab, et esitas taotluse 18.10.2021, seega tulnuks taotlus lahendada hiljemalt

17.12.2021 (60 päeva) või 15.02.2022 (120 päeva). Vastustaja keeldus kaebajale tegevusloa

andmisest 20.04.2022, mil taotluse lahendamise tähtaeg oli juba möödas. Seetõttu leiab

kaebaja, et tegevusluba tuleb lugeda talle MSÜS § 20 lg 4 alusel vaikimisi antuks.

17. Kohus nõustub kaebajaga selles, et vastustaja on viivitanud põhjendamatult tema taotluse

lahendamisega. Samas juhib kohus kaebaja tähelepanu sellele, et õigusvastane viivitus ei

olnud sedavõrd pikk, kui kaebaja püüab näidata.

18. Kohus nõustub kaebajaga selles, et MSÜS on RahaPTS-i suhtes üldosa seaduseks.

RahaPTS viitab mitmel juhul MSÜS-i regulatsioonile. Nii tuleb vastustajal RahaPTS § 54 lg 1

p 11 järgi lähtuda tegevusloa taotluse lahendamisel MSÜS-is sätestatust, arvestades

RahaPTS-i erisusi. Tegevusloa taotluses tuleb esitada nii MSÜS-is kui ka RahaPTS-is

sätestatud andmed ja dokumendid (RahaPTS § 70 lg 3). Majandustegevusega seotud asjaolude

muutumisel tuleb ettevõtjal teavitada vastustajat mh ka MSÜS-is sätestatud andmetest

(RahaPTS 74). Tegevusloa kehtetuks tunnistamise alused tulevad lisaks RahaPTS-ile ka

MSÜS-ist (RahaPTS § 75). Seega tuleb ka tegevusloa taotluse menetlemise üldreegleid otsida

MSÜS-ist, kui RahaPTS ei näe ette erandeid.

19. Nii MSÜS § 20 lg 1 kui ka RahaPTS § 71 näevad ette tegevusloa taotluse lahendamise

tähtaja. Erinevus on tähtaja pikkuses, mille üle aga praeguses asjas vaidlus puudub. Samas

tuleb tähele panna, et MSÜS § 20 lg 1 teise lause kohaselt hakkab taotluse lahendamise

tähtaeg kulgema arvates kõigi nõutavate andmete esitamisest (sama näeb ette alates

15.03.2022 RahaPTS § 71 lg 1 teine lause). Seega ei arvata taotluse lahendamise tähtaja sisse

seda aega, mil taotleja peab kõrvaldama taotluse puudused ning esitama haldusorganile

taotluse lahendamiseks vajaliku teabe ja dokumendid. Vaidluse all ei ole asjaolu, et tegevusloa

kontrolliesemesse kuulub ka taotleja, tema juhtorgani liikme, prokuristi, tegeliku kasusaaja ja

omaniku ärialane maine (RahaPTS § 72 lg 1 p 11). Asjaoludest nähtub, et vastustaja edastas

24.11.2021 kaebajale korrektse ärialase maine küsimustiku ja kaebaja saatis 30.11.2021

6(11)

3-22-628

vastustajale küsimustiku vastused. Seega ei saanud taotluse lahendamise tähtaeg hakata

kulgema enne 30.11.2021, mil vastustaja sai piisavalt teavet kaebaja ja temaga seotud isikute

ärialase maine kohta. Seda aega arvestades tulnuks tegevusloa taotlus lahendada hiljemalt

29.01.2022 (60 päeva) või 30.03.2022 (120 päeva). Kuid kohus möönab, et vastustaja on

rikkunud ka neid tähtaegu.

20. Asjakohane ei ole vastustaja viide, et kaebaja jättis mitmel korral oma arvamuse ja

vastuväited esitamata. Kaebajal on haldusmenetluses õigus oma arvamust ja vastuväiteid

avaldada, kuid tal puudub selleks kohustus (haldusmenetluse seaduse § 40 lg 1). Seega kui

menetlusosaline on saanud kätte teate tähtajaga arvamuse ja vastuväidete esitamiseks, ta ei ole

tähtajaks oma arvamust ega vastuväiteid esitanud ega ole taotlenud haldusorganilt ka selleks

tähtaja pikendamist, saab haldusorgan menetluse lõpetada ilma menetlusosalise arvamuse ja

vastuväideteta. Selleks ei tule menetlusosaliselt uuesti arvamust ja vastuväiteid küsida või

selleks antud tähtaega omaalgatuslikult pikendada. Siinkohal on vastustaja viivitanud

põhjendamatult menetluse läbiviimisega.

21. Kuna vastustaja andis juba 30.12.2021 kaebajale teada, et keeldub kaebajale tegevusluba

väljastamast, andis kaebajale korduvalt võimalusi selle kohta oma arvamust avaldada ja

pikendas 14.02.2022 menetluse läbiviimise tähtaega, siis saab sellest järeldada, et vastustajal

ei olnud kavas hiljemalt 29.01.2022 kaebajale tegevusluba väljastada. Jätkuvat menetlemist

võib käsitleda menetlustähtaja vaikimisi pikendamisena. Pikendatud menetlustähtaja

lõppemisel 30.03.2022 kehtis aga RahaPTS § 71 lg 1 sõnastuses, mis ei võimaldanud enam

tegevusluba vaikimisi väljastada. Kaebajale jäi vaid võimalus oodata ära vastustaja antav

haldusakt, pöörduda menetluse kiirendamise taotlusega vastustaja poole või

kohustamiskaebusega kohtu poole.

22. Praeguseks ei ole veel välja kujunenud ühtset kohtupraktikat MSÜS § 20 lg 4 (vaikimisi

tegevusloa andmine) kohaldatavuse osas RahaPTS-iga reguleeritavate tegevuslubade suhtes.

Tallinna Halduskohus leidis 25.01.2022 otsuses asjas nr 3-21-2139, et MSÜS § 20 lg 4

kohaldub ka vastustaja läbiviidavate menetluste suhtes ja kui vastustaja viivitab tegevusloa

taotluse menetlemisega, tuleb lugeda tegevusluba tähtaja möödumisel vaikimisi antuks.

Tallinna Ringkonnakohus leidis samas asjas 07.03.2022 tehtud määruses, et viidatud sätte

automaatne kohaldamine RahaPTS-i regulatsiooni suhtes ei ole selge ja vajab põhjalikumalt

analüüsimist. Ringkonnakohus ei ole viidatud asjas veel otsust teinud.

Tallinna Halduskohus leidis 04.06.2021 otsuses asjas nr 3-20-2008 (p 24), et RahaPTS §-s 71

sätestatud tähtaeg ei olnud materiaalõiguslik ja selle rikkumine ei tähenda, et taotlus oleks

vaikimisi rahuldatud või tuleks rahuldada. Tallinna Ringkonnakohus on 25.03.2022 otsuses

halduskohtu otsuse põhjendustega nõustunud.

Tallinna Halduskohus leidis 26.01.2021 otsuses asjas nr 3-20-1750 (p 21), et MSÜS § 20 lg-s

4 sätestatud tegevusloa vaikimisi kehtima hakkamise olukord tekib juhtudel, mil haldusorgan

on tegevusloa taotluse lahendamisel olnud tegevusetu. Kui haldusorgan on aga taotluse

lahendamisega aktiivselt tegelenud (määranud tähtaja puuduste kõrvaldamiseks, võtnud

taotluse menetlusse, pikendanud menetlemise tähtaega), siis ei saa lugeda, et tegevusluba

oleks vaikimisi väljastatud. Tallinna Ringkonnakohus on 13.10.2021 otsuses halduskohtu

otsusega nõustunud.

Samu seisukohti on Tallinna Halduskohus väljendanud ka 30.11.2020 otsuses asjas nr 3-20-

1752 (p 15.2). Tallinna Ringkonnakohus küll tühistas 13.01.2021 otsusega halduskohtu

otsuse, kuid ei lugenud samuti tegevuslubasid vaikimisi antuks.

7(11)

3-22-628

23. Kohus leiab, et isegi kui kaebaja taotluse osas ei saa lähtuda alates 15.03.2022 kehtima

hakanud RahaPTS § 71 lg 1 regulatsioonist, ei ole kaebajale tegevusloa vaikimisi väljastamine

põhjendatud.

24. Esiteks leiab kohus, et tegevusloa vaikimisi väljastamine ei saa toimuda haldusorgani

selge tahte vastaselt. Vastustaja on väljendanud kaebajale juba 30.12.2021, et keeldub talle

tegevusluba väljastamast. Seega ei saanud kaebajal tekkida õiguspärast ootust, et tal tekib

sellegipoolest õigus tegevusluba saada. Seaduse eesmärgiks vaikimisi tegevusloa andmisel ei

saa olla kaitsta nende isikute õigusi, kes tegevusloa saamise nõuetele ei vasta. Praegusel juhul

kaebaja neile nõuetele ei vastanud, mistõttu ei ole talle tegevusloa vaikimisi väljastamine

põhjendatud. Tegevusloa vaikimisi väljastamine ei saa olla sanktsioon haldusorganile selle

eest, et ta ei vii menetlust läbi seaduses sätestatud tähtaja jooksul. Tegemist on haldusorganile

ette nähtud menetlusliku leevendusega, mida on võimalik kasutada, kui haldusorgan ei näe

takistusi tegevusloa väljastamiseks. Vastupidine ei oleks kooskõlas menetlusökonoomia

põhimõttega, sest kui menetlusosaline ei vasta seaduses toodud nõuetele tegevusloa

saamiseks, siis tuleb tema tegevusluba kehtetuks tunnistada. Järelikult ei ole põhjust

väljastada talle vaikimisi tegevusluba selleks, et see varsti jälle kehtetuks tunnistada. See ei

oleks kooskõlas ka õigusselguse ega õiguspärase ootuse põhimõtetega. Samuti ei oleks see

kooskõlas võrdse kohtlemise põhimõttega, sest olukorras, kus haldusorgan ei suuda mingil

põhjusel (nt seaduse muudatusega kaasnenud ajutiselt suurenenud töökoormuse tõttu) taotlusi

tähtaegselt lahendada, saavad tegevusloa ka isikud, kellel selleks seaduse järgi puudub õigus.

Sellega koheldakse ebavõrdselt nii isikuid, kes pidid tegevusloa saamiseks seaduse nõudeid

järgima ja selleks vajalikke kulutusi kandma, kui ka isikuid, kes jäid seaduse nõuetele

mittevastamise tõttu tegevusloast ilma.

25. Teiseks leiab kohus, et vaikimisi tegevusloa väljastamist välistab ka MSÜS § 20 lg 4

teine lause, mis sätestab, et olulisest avalikust huvist tulenevatel põhjustel, samuti kolmanda

isiku õiguste kaitseks, võib seaduses sätestatud juhtudel kõnealusest põhimõttest kõrvale

kalduda. RahaPTS § 1 lg 1 järgi on selle seaduse eesmärk ettevõtluskeskkonna

usaldusväärsust ja läbipaistvust suurendades tõkestada Eesti Vabariigi rahandussüsteemi ning

majandusruumi kasutamist rahapesuks ja terrorismi rahastamiseks. RahaPTS-iga reguleeritud

valdkondades esitatakse ettevõtjatele kõrgendatud nõudmisi nii tegevusloa taotlemisel kui ka

selle alusel tegutsemisel. Eesmärgiks on kaitsta olulisi avalikke huve, mida rahapesu ja

terrorism kahjustavad ja vältida suurt kahju, mida rahapesu ja terrorism endaga kaasa toovad.

Valdkonnas valitsevad suured riskid, sest nende tegevuslubade alusel on võimalik suhteliselt

lihtsalt rahapesu läbi viia ja/või terrorismi rahastada. Võimalike kuritegude avastamine on

keeruline ja nende tagajärjed on rasked. Seega kaitstakse RahaPTS-is kehtestatud normidega

väga olulisi avalikke huve. Seda arvestades ei saa kõrgendatud nõuete täitmist eeldavaid

tegevuslubasid väljastada vaikimisi pelgalt põhjusel, et vastustaja ei ole suutnud seaduses

sätestatud tähtaja jooksul tegevusloa taotluse menetlust läbi viia. See oleks vastuolus

RahaPTS-iga kaitstavate eesmärkidega. Vastustaja võib küll olla tähtaja rikkumisega rikkunud

oma seadusest tulenevaid kohustusi ja võib olla tekitanud ettevõtjale sellega kahju, mille

hüvitamist on võimalik nõuda, kuid kohtu hinnangul ei saa nõuda tegevusloa vaikimisi

väljastamist. Sama on leidnud ka seadusandja, kes on sellekohase selge välistuse sätestanud

alates 15.03.2022 kehtima hakanud RahaPTS § 71 lg-s 1.

26. Eeltoodud põhjendustel leiab kohus, et praegusel juhul ei ole vastustaja kaebajale

vaikimisi tegevusluba väljastanud, mistõttu puudub kohtul võimalus kohustada vastustajat

kandma selle kohta andmed MTR-i.

8(11)

3-22-628

Vastustaja 20.04.2022 otsuse õiguspärasus

27. Kohus märgib esmalt, et üksnes asjaolu, et vastustaja rikkus tegevusloa taotluse

lahendamiseks ettenähtud tähtaega, ei muuda tegevusloa taotluse kohta tehtud otsust sisuliselt

õigusvastaseks.

28. Vastustaja tugines vaidlusaluses otsuses MSÜS § 25 lg 1 p-le 2 ja RahaPTS § 72 lg 1 p-le

11. MSÜS § 25 lg 1 p 2 järgi keeldub majandushaldusasutus tegevusloa andmisest, kui ettevõtja

või tema majandustegevus ei vasta ühele või enamale tegevusloa kontrolliesemesse kuuluvale

majandustegevuse nõudele.

RahaPTS § 72 lg 1 p-le 11 järgi antakse ettevõtjale tegevusluba, kui sama lõike p-s 1

nimetatud isikutel on korrektne ärialane maine. RahaPTS § 72 lg 1 p 1 nimetab ettevõtjat,

tema juhtorgani liiget, prokuristi, tegelikku kasusaajat ja omanikku.

Seega keeldus vastustaja kaebajale tegevusloa väljastamisest põhjusel, et kaebajaga seotud

isikutel ei ole korrektset ärialast mainet.

29. Kaebaja väide, et teda, tema juhtorgani liikmeid, tegelikke kasusaajaid ega omanikku ei

ole kunagi karistatud riigivõimuvastase või rahapesualase süüteo või muu tahtlikult

toimepandud kuriteo eest, ei ole asjakohane. Vastustaja ei tuginenud vaidlustatud otsuse

tegemisel RahaPTS § 72 lg 1 p-le 1, vaid sama lõige p-le 11, mis nõuab korrektse ärialase

maine olemasolu, mitte karistatavuse puudumist.

30. Kohus möönab, et vastustaja on teinud vaidlusaluses otsuses mitmeid vigu.

30.1.

Kaebaja juhatuse liiget ja osanikku Gt on nimetatud mitmel korral Fiks (otsuse p-d

3.5.1.6, 3.5.2).

30.2.

Otsuse p-s 3.5.1.6 tehakse Gle etteheide, et ta ei esitanud S. T juhatuse liikmena

tähtaegselt kohtule pankrotiavaldust. S. T äriregistrikaardilt8 nähtub, et G ei ole ega ole olnud

nimetatud äriühinguga mingil moel seotud, st ei ole selle juhatuse ega nõukogu liige, audiitor

ega osanik. Seega ei vastutanud tema selle äriühingu kohustuste eest ja talle tehtud etteheide

ei ole põhjendatud.

30.3.

Vastustaja heitis Cle kui S. T nõukogu liikmele ette seda, et äriühing ei esitanud ise

maksejõuetuse tekkimisel kohtule pankrotiavaldust, vaid seda tegid võlausaldajad ja töötajad.

Harju Maakohtu 09.06.2021 määrusest asjas nr 2-19-140429 nähtub, et kohus menetles esmalt

S. T saneerimisavaldust, mis esitati 12.09.201910. Pankrotiavaldused esitati hiljem –

19.09.201911, 20.09.201912 ja 15.03.202113. S. T esitas avalduse saneerimismenetluse

lõpetamiseks ja maksejõuetuse väljakuulutamiseks 22.12.202014. Harju Maakohus kuulutas S.

T pankroti välja 09.06.2021. Seega ei saa sedavõrd üheselt teha Cle etteheidet

pankrotiavalduse õigeaegse esitamata jätmisega seoses. Äriühingul võis olla varem lootust

8 Vt kohtu poolt äriregistrist juurde võetud dokument „S. T äriregistrikaart“.

9 Vt kohtu poolt kohtute infosüsteemist juurde võetud dokument „2-19-14042 maakohtu määrus“.

10 Vt kohtu poolt kohtute infosüsteemist juurde võetud dokument „2-19-14524 maakohtu määrus“.

11 Vt kohtu poolt kohtute infosüsteemist juurde võetud dokument „2-19-14486 maakohtu määrus“.

12 Vt kohtu poolt kohtute infosüsteemist juurde võetud dokument „2-19-14524 maakohtu määrus“.

13 Vt kohtu poolt kohtute infosüsteemist juurde võetud dokumente „Töötajate pankrotiavaldus“ ja „2-21-4055

maakohtu määrus“.

14 Vt kohtu poolt kohtute infosüsteemist juurde võetud dokument „S. T pankrotiavaldus“.

9(11)

3-22-628

jätkata oma majandustegevusega saneerimise kaudu. Vastustaja ei ole kontrollinud ega

põhjendanud, et ettevõtte pankroti tõi kaasa C tegevus nõukogu liikmena (RahaPTS § 72 lg 2

p 1). Seega ei loe kohus Cle tehtud etteheidet põhjendatuks.

30.4.

Xga seotud ettevõtetena tuuakse välja L. K. T ja M. H. K. T (otsuse p 3.6). Heidetakse

ette, et need ühingud on jätnud korduvalt majandusaasta aruanded esitamata. Sellest tulenevalt

tehakse Xle kui nende ühingute juhatuse liikmele ja osanikule etteheited kohustuste täitmata

jätmise osas (otsuse p 3.10-3.11). Äriregistri andmetel15 on X L. K. T-i nõukogu liige, mitte

juhatuse liige ega osanik. Juhatuse liige on ta MTÜ-s H. K. T16, kuid ka seal ei ole ta registri

andmetel omanik.

30.5.

Vastustaja peab ärialast mainet kahjustavaks kuriteos süüdistuse esitamist. Kohtute

infosüsteemi andmetel on Gle asjas nr x-xx-xxx esitatud süüdistus KarS § 255 lg 1 järgi17.

Viidatud säte reguleerib kuritegelikku ühendusse kuulumist. Tegemist on avaliku rahu ja

avaliku julgeoleku vastase süüteoga (KarS-i 16. peatüki 1. jagu). Samas tuleb tähele panna, et

kriminaalmenetlus tema osas ei ole veel lõppenud. PS § 22 lg-s 1 sätestatud süütuse

presumptsiooni arvestades puudub õigus pidada teda süüdi olevaks enne, kui tema kohta on

jõustunud süüdimõistev kohtuotsus. Süütuse presumptsioon on õigusriigis väga oluline

põhiõigus. Tegemist on seadusreservatsioonita põhiõigusega, mistõttu ei ole sellest kõrvale

kaldumine ka seaduses ettenähtud juhtudel õigustatud. Ilma kohtuotsuseta puudub teadmine,

kas isikut süüdistatakse põhjendatult või on ta sattunud menetlusse ebaõigesti. Kuni kohus ei

ole tuvastanud kriminaalmenetluses, et G kuulub/kuulus kuritegelikku ühendusse, ei ole ka

vastustajal põhjust seda ette heita ja käsitleda seda tema mainet kahjustava asjaoluna. See,

mida arvestatakse ettevõtja või temaga seotud isiku maine hindamisel, on sätestatud RahaPTS

§ 72 lg-s 2. Kuigi tegemist on lahtise loeteluga, mis võimaldab arvestada ka muude

asjaoludega, ei pea kohus põhjendatuks arvestada pooleliolevas kriminaalmenetluses esitatud

süüdistusega. Ka RahaPTS § 72 lg 2 ei võimalda seda teha, vaid sätestab mainet kahjustavana

üksnes karistatuse olemasolu (viidatud lõike p 6). Kriminaalmenetluses süüdistatava või

kahtlustatava staatuse omamist maine hindamisel arvestatakse vastustaja enda töötajate

värbamisel (RahaPTS § 611 lg 3 p 3), mitte ettevõtjate maine hindamisel. Seega ei ole G

maine hindamisel õiguspärane lähtuda tema osas pooleliolevast kriminaalmenetlusest.

31. Kuigi vastustaja on teinud vaidlusaluse otsuse tegemisel mitmeid vigu, ei too need

praegusel juhul kaasa vaidlusaluse otsuse tühistamist. RahaPTS § 72 lg 2 p 4 järgi ei ole isiku

ärialane maine mh korrektne, kui ta ei ole suuteline korraldama ettevõtja tegevust selliselt, et

investorite ja klientide huvid oleksid piisavalt kaitstud. Ettevõtjale õigusaktidega seatud

kohustus esitada õigeaegselt möödunud majandusaasta kohta majandusaasta aruanne kaitseb

investorite ja klientide huve, sest võimaldab neil hinnata ettevõtja majandustegevust ja selle

jätkusuutlikkust, oma investeeringu põhjendatust, ettevõtjaga sõlmitava lepingu põhjendatust,

talle laenu andmise põhjendatust jne. Seega ei ole tegemist vaid riigi ees deklareerimise

kohustuse täitmisega, vaid eesmärk on kaitsta ka majandustegevuses osalejaid. Seega võib

majandusaasta aruande, eriti selle järjepidevalt esitamata jätmist pidada isiku ärialast mainet

kahjustavaks. Sellist isikut ei saa pidada ettevõtluses usaldusväärseks. Sellise isiku puhul

puudub usaldus, et ta täidab RahaPTS-is ette nähtud kohustusi esitada vastustajale tähtaegselt

nõutud teavet ja dokumente ning järgida muid seaduses ettenähtud kohustusi, mis on ette

nähtud RahaPTS-iga kaitstavate eesmärkide täitmiseks. Järelikult kehtib sellise isiku suhtes

oht, et RahaPTS-iga kaitstavad eesmärgid satuvad ohtu.

15 Vt kohtu poolt äriregistrist juurde võetud dokument „L.K. T äriregistrikaart“.

16 Vt kohtu poolt äriregistrist juurde võetud dokument „M. H. K. T äriregistrikaart“.

17 Vt kohtu poolt kohtute infosüsteemist juurde võetud dokument „1-19-705 maakohtu määrus“.

10(11)

3-22-628

31.1.

Äriregistri andmetel18 on A. Õ. T juhatuse liikmeks ja osanikuks mh ka G. Viimane

majandusaasta aruanne esitati 19.04.2021 ja 2018. a kohta. Seega ei ole esitatud 2019.-2020. a

(ka 2021. a) majandusaasta aruandeid. Äriühingule on tehtud selle tõttu kustutamishoiatus.

Juhatusel on kohustus koostada pärast majandusaasta lõppu majandusaasta aruanne (ÄS § 179

lg 1) ja osanikul on kohustus see kinnitada (ÄS § 179 lg 3). Järelikult on G rikkunud nii

juhatuse liikme kui ka osaniku kohustusi.

31.2.

M. H. K. T juhatuse liikmeks on mh ka X. Viimane majandusaasta aruanne esitati

30.06.2017 ja 2016. a kohta. Seega ei ole esitatud 2017.-2020. a (ka 2021. a) majandusaasta

aruandeid. Juhatusel on kohustus koostada pärast majandusaasta lõppu majandusaasta aruanne

(mittetulundusühingute seaduse § 36 lg 1). Järelikult on X rikkunud juhatuse liikme kohustusi.

31.3.

L. K. T on kustutatud äriregistrist 11.07.202219 viitega ÄS § 60 lg-le 3. Viidatud sätte

kohaselt võib registripidaja kustutada äriühingu äriregistrist, kui majandusaasta aruanne

jäetakse esitamata. Äriregistrist20 nähtub, et viimane majandusaasta aruanne esitati 01.07.2002

ja 2001. a kohta. Seega jäeti esitamata 2002.-2020. a (ka 2021. a) majandusaasta aruanded. X

ei ole täitnud nõuetekohaselt nõukogu liikme kohustusi, sest on jätnud juhatuse üle kontrolli

teostamata (ÄS § 316 lg 1, § 331). Kuigi äriregistrist21 nähtub, et äriühingu lõpetamise otsus

võeti vastu juba 18.12.2002, ei ole äriühingut 9 aasta jooksul lõpetatud. Järelikult kehtisid

talle jätkuvalt seadusest tulenevad kohustused.

32. Eeltoodu tõttu nõustub kohus, et kaebaja juhtorgani liikmetel ja osanikel Xl ja Gl puudub

laitmatu ärialane maine ning vastustaja keeldus õiguspäraselt kaebajale usaldushalduse ja

äriühingute teenuse osutamiseks tegevusloa väljastamisest. Kuna vastustaja 20.04.2022 otsus

on õiguspärane, puudub alus ka kohustamisnõude rahuldamiseks.

Otsus ja menetluskulude jaotus

33. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus kaebused rahuldamata.

34. Kuna kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, jäävad menetluskulud kaebaja kanda (HKMS §

108 lg 1). Vastustaja ei ole esitanud tema menetluskulusid tõendavaid dokumente ega

taotlenud tema menetluskulude väljamõistmist kaebajalt, seetõttu tuleb vastustaja võimalikud

menetluskulud jätta tema enda kanda (HKMS § 109 lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/

Osaliselt jõustunud Tallinna Ringkonnakohtu 21.03.2025 kohtuotsusega.

18 Vt kohtu poolt äriregistrist juurde võetud dokument „A. Õ. T äriregistrikaart“.

19 Vt kohtu poolt äriregistrist juurde võetud dokument „L.K.T äriregistrikaart2“.

20 Vt kohtu poolt äriregistrist juurde võetud dokument „L. K. T äriregistrikaart3“.

21 Vt kohtu poolt äriregistrist juurde võetud dokument „L. K. T äriregistrikaart“.

11(11)