3-21-2010/87 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Kaire Pikamäe, Monika Laatsit ja Janar Jäätma

Otsuse tegemise aeg ja koht

02.12.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-21-2010

Haldusasi

X kaebus Rae valla kohustamiseks sisuliselt vastama

tema pöördumistele

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Rae vald, esindajad TM ja HS

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 17.03.2022 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

X apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

01.11.2022 kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Jätta X apellatsioonkaebus rahuldamata ning Tallinna Halduskohtu 17.03.2022 otsus

haldusasjas nr 3-21-2010 muutmata.

2. Apellatsioonimenetluse kulud jätta menetlusosaliste endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 02.01.2023.

Vastuseks

esitatud

kassatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastukassatsioonkaebuse 14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on

pikem kui 14 päeva (HKMS § 215 lg 3).

Kui kassaator soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb seda kassatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS

§ 213 lg 1 p 5). Sõltumata kohtuistungi soovi märkimisest võib Riigikohus

kassatsioonkaebuse läbi vaadata kirjalikus menetluses, kui ta ei pea istungi korraldamist

vajalikuks (HKMS § 223 lg 1).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

Riigikohtule esitada vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

3-21-2010

2(8)

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X esitas 02.09.2021 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus kohustada Rae valda

esitama sisukad ja detailsed vastused tema selgitustaotlustele. Kohtumenetluse käigus selgitas

kaebaja, et pole nõuetekohaseid vastuseid saanud järgmistele pöördumistele.

1) 03.04.2020 kirjas palus kaebaja vastustajal selgitada, kas õige on C või Y poolt

prokuratuurile saadetud dokument. Kaebaja palus vastuseid järgmistele küsimustele: Kumb

dokument tuleb õigeks nimetada? Milliseid dokumente tohib Rae vallavalitsuse poolt

väljastada erinevatele Riigiasutustele, ilma vallavanema allkirjata?

2) 30.10.2018 kirjas küsib kaebaja XXX lasteaia saadetud kirjas sisalduva vastuse kohta Rae

valla juristilt: Kas te juristina oskaksite seda lauset teistmoodi tõlgendada?

3) Kuupäevata kirjas küsib kaebaja väite „X keeldub igasugusest koostööst Rae

Vallavalitsusega“ kohta ning märgib: Rae vastusdokumendis samuti ei ole mitte ühtegi

tõestusmaterjali, mida ma palusin Rae vallal esitada.

Kaebaja soovis vastuseid ka järgmistele küsimustele: miks, millal, kuidas toimusid

vallaallasutuses Jüri Gümnaasiumis peksmised ja vargused ning mis hetkel vald Politsei

kutsus.

4) 28.08.2020 kirjas palus kaebaja selgitusi XXX lasteaia õpetajate tegevuse kohta ning

vastuseid järgmistele küsimustele: Kas abiõpetajad Q ja F olid instrueeritud, kuidas

käituda, kui rühmaõpetaja Z korduvalt karjub laste peale ning lapsevanemad

protesteerivad. Kas tööandaja Rae vald / H on oma töötajatele (Q ja F) selgelt ja

õigeaegselt korraldused ning juhised andnud?

5) 8. augusti kuupäeva kandvas kirjas palus kaebaja vastuseid küsimustele: miks õpetaja Z

niimoodi alatult käitub? Keegi rühmapersonalist käib pidevalt min lapse emale taga

kirumas KORDUVALT, miks seda tehakse? Mis on lasteaia ettepanek, et selliseid alatuid

süüdistusi ei korduks? Kas XXX lasteaias on õpetajatel kombeks lapsevanemaid taga

rääkida ja üksteise vastu üles ässitada? Paluks selgitust, kuidas ma saan lasteaiast infot,

kui te olete keelustanud rühmaõpetajatel mulle minu lapse kohta info jaotamise? Teie

kirjas kohtule on lõik, kus kinnitate, et Ü tuleb ja läheb emaga ning tema uue

elukaaslasega rõõmsalt koju. Kas see lause peab tähendama seda, et lapse minuga, kui

isaga rõõmus ei ole? Paluks selgitust! Samas kirjas loen välja, et mina olen lapse

lasteaeda toonud nii, et pole õpetajale last üle andnud ja olen mingisse ruumi lapse üksi

jätnud – Paluksin selgitust, kuupäevaliselt! Te nimetate minu negatiivset meeleolu, aga

samas kirjutate, et rühmapersonal eriti minuga ei kohtu. Paluks selgitust, kuidas te siis

teate minu meeleolu? Teie lasteaed otsustas, et Ü võiks minna saviteraapiasse. Aga miks

teie lasteaed otsustas, et räägime selle info edasi AINULT emale aga isa eest infot

varjame? […] miks Ü-l lubatakse mööda lasteaeda joosta paljajalu, kuigi on nii teid kui

rühmapersonali teavitatud tema jalgade eriolukorrast ja arsti nõudest kanda tugijalatseid?

[…] kui ma võtan lahti Eliisis oleva päeviku, siis näen, et päevik on täitmata vahemikus

1.09 kuni 14.09.17 ning 16.05 kuni 31.05.18. Kuidas nii saab, et üks õpetaja suutis

iga päev pilte panna ja teine ei suuda mitte iga nädal?

6) 15.06.2021 kirjas palus kaebaja vastust küsimusele: Paluks uurige välja, kes on valdkonna

teenistuja ja paluge tal saata ka vastusdokumendid teabenõude korras.

7) 27.08.2020 kirjas esitas kaebaja järgmise küsimuse: Lisaks juurde sooviks teada, kes kinni-

tas SKA-le olukorra üle hindamise ja kes konkreetselt selle läbi viib?

2. Rae vald palus jätta kaebus rahuldamata. Kaebaja poolt saadetud ja vastustaja poolt

vastatud

kirjade

arv

oli

dokumendihaldussüsteemi

alajaotises

„Sotsiaalhoolekande

3-21-2010

3(8)

korraldamine: Kirjavahetus lastekaitseküsimustes“ 12.04.2021 seisuga 166. Võttes arvesse, et

üks kaebaja kiri sisaldas omakorda keskeltläbi 4,4 kirja, siis oli 12.04.2021 seisuga esitatud

ligikaudu 730 kirja. Tänaseks on kaebajaga seotud kirjade hulk oluliselt suurem.

Vastustaja andis 12.04.2021 kirjas nr 14-7/3887 kaebajale juhised, kuidas ta saaks enda

küsimustele vastused. Kaebaja neid juhiseid ei järgi. Sellegipoolest on vastustaja püüdnud ka

kaebaja hilisematele kirjadele sisuliselt vastata, kuid kuna kaebajale pole vastused enamasti

meelepärased, siis esitab ta samateemalisi küsimusi koos täiendavate küsimustega üha uuesti.

Vastustaja lähtus vastamisel muu hulgas õiguskantsleri nõuniku 27.12.2019 selgitustest, mille

kohaselt on inimese kirjale vastamisel lubatud keskenduda ainult põhiprobleemidele ja -

küsimustele. Kaebaja lastega seotud mitme aasta tagustes pöördumistes esitatud küsimused ei

ole täna enam aktuaalsed (nt ei käi lapsed enam lasteaias), kuid kaebaja küsib neid varem

saadud vastustest olenemata korduvalt uuesti.

3. Tallinna Halduskohus jättis 17.03.2022 otsusega kaebuse rahuldamata.

Selgitustaotlustele vastamise korda reguleerib märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise

ning kollektiivse pöördumise esitamise seadus (MSVS). Vastavalt MSVS § 1 lg-le 2

kohalduvad ka haldusmenetluse seaduse (HMS) sätted. Selgitustaotlus on isik pöördumine,

milles isik taotleb adressaadilt teavet, mis eeldab adressaadi käsutuses oleva teabe analüüsi,

sünteesi või lisateabe kogumist, samuti pöördumine, milles isik taotleb õigusalase selgituse

andmist (MSVS § 2 lg 2). Selgitustaotluse adressaadil on vastamiskohustus (MSVS § 5 lg 1).

Kui adressaat leiab, et selgitustaotluses soovitud teavet või selgitust anda ei ole tema

pädevuses, edastab ta selgitustaotluse pädevale asutusele või organile (MSVS § 5 lg 3).

Adressaat võib vastamisest loobuda, kui märgukirja või selgitustaotluse sisu ei ole loetav või

arusaadav või kui selgitustaotlusele vastamine nõuab teabe suure mahu tõttu asutuse või

organi töökorralduse muutmist, takistab talle pandud avalike ülesannete täitmist või nõuab

põhjendamatult suuri kulutusi (MSVS § 5 lg 9 p-d 6 ja 7).

Vastustaja ei ole kaebaja õigusi rikkunud (põhjendused järgivad kaebuses toodud pöördumiste

järjekorda):

1) Vastustaja vastas kaebaja 03.04.2020 pöördumisele 30.04.2020 kirjaga nr 15-6/3738-1

ning

13.08.2020

kirjas

nr

15-6/3738-3.

Vastustaja

selgitas

kirjades,

et

lastekaitsespetsialist edastas lastekaitsealase teabe uurimisasutusele kriminaalmenetluse

seadustiku § 215 lg-te 1 ja 2 alusel. Istungil selgitas vastustaja, et mõlemad dokumendid

on õiged. Kuigi eelviidatud vastused ei sisaldanud sõnaselget vastust küsimusele kumb

dokument tuleb õigeks nimetada, on vastustaja selgitustest arusaadav, et valla

lastekaitseametnikud võivad teatud juhtudel teavet edastada ka ilma vallavanema

allkirjata.

2) Vastustaja vastas kaebaja selgitustaotlusele 30.10.2018 järgmiselt: Täpsustan, et XXX

Lasteaia direktor on Teile augustikuus andnud põhjaliku info, kuidas lapsevanem saab

info rühmast või valverühmast. 10.09.2019 kirjas selgitas vastustaja: Lasteaed on Teile

04.09.2018 väljastanud lapse iseloomustuse. Seega olete lapse kohta soovitud

info/hinnangu saanud. Veel täpsustas vastustaja 12.04.2021 kirjas: Samas on Rae

Vallavalitsuse jurist enda 30.10.2018 ja 10.01.2019 kirjades Teile vastanud, et XXX

Lasteaia direktor on Teile augustikuus andnud põhjaliku info, kuidas lapsevanem saab

infot rühmast või valverühmast ning et lasteaed on teile 04.09.2018 väljastanud ka lapse

iseloomustuse ning seega olete lapse kohta soovitud info/hinnangu saanud. Seega on

vastustaja vastanud kaebaja selgitustaotlusele, mis puudutab XXX lasteaia poolt

kaebajale info edastamist. Selgitustaotlusele vastamisel ei pea vastustaja andma

hinnanguid või mingeid olukord tõlgendama. Vastustaja koosseisuline jurist ei pea

selgitustaotlusele vastamisel andma hinnanguid vastustaja teiste ametnike tööle.

3-21-2010

4(8)

3) Kõnealusest pöördumisest ei ole üheselt arusaadav, kas kaebaja palub vastustaja selgitusi

ja põhjendusi väite „X keeldub igasugusest koostööst Rae Vallavalitsusega“ kohta või on

tegemist teabenõudega, kus kaebaja soovib välja nõuda mingeid konkreetseid tõendeid.

Vastustaja selgitas kohtuistungil, et kaebajale on pakutud erinevaid variante koostööks,

kuid ta loobus sellest. Vastustaja seisukoht on kajastatud 18.07.2019 kirjas nr 15-2/574-

11/3. Kohtu hinnangul on kaebaja vastustajale eelkõige soovinud ette heita kohtule

eksitavate andmete edastamist ning valelikkust. Tegemist on kaebaja väidetega, millest ei

ole aru saada, kas ja millele kaebaja vastustaja selgitust ootab.

Muude küsimuste osas on kaebajale muu hulgas vastatud valla 01.09.2021 kirjas nr 15-

6/6423-4: Oleme teile varguse teemal korduvalt selgitanud, viimati 25.05.2021

vastuskirjas, et: „Kohaliku omavalitsuse üksus ei tegele varguste menetlemisega,

sealhulgas varastatud asjade otsimise ja tagastamise korraldamisega. Meie ei tea

muuhulgas, kas ja mida on varastatud ning kui on varastatud, siis kus need asjad asuvad,

seega ei saa me neis küsimustes Teid kahjuks aidata. Varguste menetlemine on politsei

pädevuses. Kui Teil on tõendeid või teavet selle kohta, mida või millal varastati, on Teil

õigus selle teabega politseisse pöörduda.“ Varguse teemal me teile rohkem ei vasta

(märgukirjale ja selgitustaotlusele vastamise ning kollektiivse pöördumise esitamise

seadus § 5 lg 9 p 7). Eelnevast nähtub, et vastustaja on kaebaja selgitustaotlusele

vastanud nii faktiliselt kui sisuliselt.

4) Vastustaja vastas kaebaja pöördumisele 15.06.2021 kirjas: Kirjas, mille vastust soovite,

on esitatud küsimused XXX lasteaiale. Lasteaia eest ei saa meie vastata, mistõttu on teil

võimalik pöörduda otse lasteaia poole. Ühtlasi käsitles vastustaja sama teemat

12.04.2021 vastuskirjas nr 14-7/3887: […] Märgime, et antud analüüsis ei kontrollita,

kas karjumine on aset leidnud, vaid püütakse välja selgitada, kas Teie kirjadele on

vastatud. /…/ Iga töötaja on teadlik, et ta on kohustatud käituma eetiliselt ning ta

vastutab enda käitumise eest isiklikult ning kui ta näeb, et kolleeg laste peale karjub, siis

püüab ta selle olukorra lõpetada.

Õige on vastustaja väide, et kaebaja küsimused on suunatud XXX lasteaiale. Seda on

vastustaja kaebajale ka selgitanud. Samas ei nähtu, et vastustaja oleks kaebaja

selgitustaotluse edastanud vastamiseks XXX lasteaiale, kui leidis, et ei ole pädev

kõikidele küsimustele vastama (MSVS § 5 lg-d 3 ja 4). Sisuliselt on vastustaja

küsimusele vastanud 12.04.2021 kirjas. Tegemist on vastamise tähtaja ületamisega

(MSVS § 6). Samas ei saa kaebajale tähtaegselt vastamata jätmist pidada vastustaja

tahtlikuks või hooletuks käitumiseks, arvestades asjaolu, et kaebajaga seotud pöördumiste

hulk on suur ning kaebaja esitab korduvalt samasisulisi päringuid. Kuna 12.04.2021

seisuga on kaebajale vastatud, jääb kohustamisnõue rahuldamata.

5) Pöördumise nr 5 osas on vastustaja märkinud, et tal puudub teave, millal see on saadetud.

Seega on võimatu leida kirja ja selle vastust. Kaebaja väitis istungil, et kiri on saadetud

08.08.2019, kuid vastustaja kinnitusel ei ole dokumendiregistris selle kuupäevaga

kaebajalt saadetud kirju.

Esitatud küsimused on suunatud peamiselt XXX lasteaiale, sest kaebaja soovib saada

teavet, mis on seotud konkreetsete lasteaias toimunud olukordadega. Eesmärgipärane on

küsida teavet sealt. Kuna pöördumist ei ole vastustaja dokumendiregistris registreeritud,

ei saa väita, et vastustaja on jätnud sellele vastamata. Puudub võimalus tuvastada, kas kiri

on saadetud 08.08.2019 või mõnel teisel kuupäeval. Kohustamisnõude rahuldamiseks

pole põhjust.

6) Vastustaja on kaebaja 15.06.2021 pöördumisele vastanud 21.06.2021 kirjas:

Lastekaitsespetsialist, kes teie perega kirja saatmise ajal tegeles, oli N. Kaebaja päringu

3-21-2010

5(8)

näol on tegemist teabenõudega, millele vastustaja on tähtaegselt ja sisuliselt vastanud

(avaliku teabe seaduse (AvTS) § 18 lg 1).

7) Kaebaja 27.08.2020 päringule vastati muu hulgas 25.09.2020 kirjaga: Teie esitatud

küsimustele on Rae Vallavalitsus vastanud korduvalt. Oleme koostanud ka lastekaitse

seisukoha 04.09.2020 ning avaldanud tsiviilasja nr 2-18-478 lahendava kohtuniku

vastaval korraldusel. Lisaks puudutas vastustaja teemat 29.04.2021 kirjas: 30.09.2020

toimunud kohtumisel oli tegemist SKA ja KOV-de töökoosolekuga, kus lepiti kokku

suunad edasiseks koostööks ning SKA roll omavalitsuste nõustamisel.

Tegemist on teabenõudega, kuna eelduslikult on tegemist infoga, mida ei ole vaja eraldi

analüüsida või süstematiseerida. Kuna kaebaja teabenõudele vastati 25.09.2020, on

tegemist teabenõudele vastamise tähtaja ületamisega (AvTS § 18 lg 1). Kuna kaebajale

oli enne kohtule kaebuse esitamist vastatud, jääb kohustamisnõue rahuldamata.

Vastustaja 12.04.2021 vastuses kaebajale antud juhised on asjakohased. Kaebajal on

järjekindel tahe saada vastustajalt vastus kõikidele enda küsimustele, arvestamata, et

vastustajal puudub vastav teave, küsimusele on varasemalt juba vastatud, küsitav teabe ei oma

enam aktuaalset tähendust. Samuti on küsimused retoorilises stiilis, hinnanguid andvad,

ründavad või ka halvustava alatooniga. Vastustajal on kohustus täita MSVS-st tulenevaid

kohustusi, kuid ka teabe või selgituste taotlejal on kohustus käituda heauskselt ning mitte oma

õigusi kuritarvitada. Kui kaebaja esitab korduvalt samasisulisi kirju, ei aita see efektiivselt

kaasa selgitustaotluste õigeaegsele ja sisulisele lahendamisele. Kaebaja käitumine on viinud

olukorrani, kus vahetatud kirjade hulk on niivõrd massiivne, et nende läbitöötamine ja

kontrollimine halvab oluliselt vastustaja töökorraldust.

Kui vastustaja on kaebaja pöördumisele vastanud, puudub tal kohustus seda uuesti teha.

Selgitustaotlus peab olema arusaadav, sh peab selguma konkreetne küsimus, millele vastust

oodatakse. Isik ei saa nõuda, et talle vastataks talle sobivas sõnastuses või talle sobival kujul.

Kohtu kontroll selgitustaotluste sisu osas piirdub sellega, kas vastus on asjakohane ning

käsitleb selgitustaotluses toodud teemasid. Kohus ei saa vastuse sisu osas ettekirjutusi teha.

Kaebajal endal on võimalik tagada, et tema küsimused saaksid vastused – jälgida vastustaja

juhiseid, esitada küsimused selgelt ja eraldi kirjadena, vajadusel muust tekstist eraldi

märgistatult, selgete ja üheste viidetega.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

4. X palub apellatsioonkaebuses Tallinna Halduskohtu 17.03.2022 otsus tühistada ning teha

asjas uus otsus, millega kaebus rahuldada. Kaebaja jääb halduskohtus esitatud seisukohtade

juurde, esitades halduskohtu otsusele järgmised vastuväited.

Kohtulahendid peavad olema piisavalt põhjendatud, arusaadav ja kontrollitavad. Kohtunik

peab tegutsema kooskõlas kohtunike eetikareeglitega. Halduskohtu kohtunik oleks pidanud

täitma oma kohust ning tagama, et kaebaja õigusi varem rikkunud kohtunikud saaksid

karistada võltsimise ja seadusevastaste tegude eest ning laste ema saaks karistuse tahtliku

tapmise eest.

Kohus ei lahendanud vaidlust mõistliku aja jooksul. Kohus venitas menetluse alustamisega

viis kuud ning tegi siis kiirustades pealiskaudse lahendi. On kahtlus, et kohus on vastustajat

eraviisiliselt õpetanud. Nimelt nähtub vallavanema vastuskirjast nr 9-4/3354-1, et valla

esindaja on saanud väljaspool digitoimikut e-kirju kohtumaterjalidega.

Seoses vaidluse all olevate pöördumistega selgitab kaebaja järgmist.

3-21-2010

6(8)

1) Kohus pidi kontrollima, kas vald on detailselt vastanud küsimusele, kumb dokument on

õige. Kinnitades istungil, et mõlemad dokumendid on õiged, valetas vald kohtus teadlikult

ja tahtlikult. Kohtunik oleks pidanud alustama valla suhtes kriminaalmenetlust. Kohtu

kohustus on selgeks teha ja tõendada, milline dokument on õige. Lisaks oleks kohus

pidanud nõudma vallalt detailset infot, millised dokumendid võivad olla ilma vallavanema

allkirjata.

2) Kohus pidi kontrollima, kas on antud detailne vastus küsimusele, kas XXX lasteaed võib

seaduslikult keelduda lapse isale lapse kohta info andmisest, sest nii leppis lasteaed

lastekaitseametnikuga kokku. Vald pole sisuliselt vastanud.

3) Kohus pidi kontrollima, kas vald on esitanud tõendid oma väitele, et kaebaja keeldub

igasugusest koostööst Rae Vallavalitsusega. Kohus selliseid tõendeid välja ei nõudnud.

Seoses teise küsimusega pidi kohus kontrollima, kas Rae vald on esitanud kirjaliku

kinnituse selgitustega, millal toimusid Jüri Gümnaasiumis peksmised, vägivald ja

vargused.

4) Kohus pidi kontrollima, kas Rae valla haridusasutuse töötajad Q ja F on detailselt

instrueeritud, mida teha siis, kui kolleeg karjub alaealiste peale. Rae vald on vastuseks

esitanud suvalise teksti. Mõlemad õpetajad on süüdi, et kaebaja alaealine laps anti

alkoholijoobes isiku kätte. Lasteaia juhataja lihtsalt ülbitses. Lisaks võiks keegi XXX

lasteaiale öelda, et kaebaja ei soovi enam detailselt saada infot nimetatud õpetajate intiim-

ja pereelu kohta.

5) Kohus pidi kontrollima, kas vald vastas kaebaja 08.08.2019 kirjale, mille kaebaja saatis Y-

le ja valla üldmeilile.

6) Tegemist on kontrollküsimusega eelmises punktis nr 5 olnud küsimuste kohta. Küsimused

said kõik saadetud uuesti vallasekretäri kätte, kes vastas 08.10.2018, et pöördumised

väljuvad vallasekretäri pädevusest ning ta edastab need sekretärile, kes suunab need

vastamiseks valdkonna teenistujale.

Kaebaja palus 15.06.2021 välja selgitada, kes on valdkonna teenistuja. Kaebajale vastati, et

vallasekretär suunas pöördumise lastekaitsespetsialist N-le. Teabenõue on aga tänaseni

valla poolt tahtlikult täitmata. Vallalt tuleb välja nõuda detailsed vastusdokumendid.

7) Kohus pidi kontrollima, kas vald on edastanud konkreetse ametniku ees- ja perekonnanime.

5. Rae vald palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata, nõustudes halduskohtu otsuse

põhjendustega ning jäädes varasemate seisukohtade juurde.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Apellatsioonkaebus jääb rahuldamata. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu otsuse

põhjendustega ega korda neid (HKMS § 201 lg 4). Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele

märgib ringkonnakohus järgmist.

7. Halduskohus ei ole kohtumenetluse norme rikkunud. Otsus on piisavalt põhjendatud.

Samuti pole kohtunik eksinud kohtunike eetikanõuete vastu. Kohtu peamine eesmärk on

lahendada talle esitatud kaebust. Praeguses asjas on vaidlus selles, kas Rae vald on

nõuetekohaselt vastanud kaebaja pöördumistele. Nimetatud vaidluse kontekstis ei ole

asjassepuutuvad kaebaja väited, mis puudutavad tema tsiviilasju lahendanud kohtunike või

tema laste ema käitumist.

Ringkonnakohus kontrollib halduskohtu otsuse seaduslikkust ning tühistab halduskohtu otsuse

muu hulgas siis, kui halduskohus on oluliselt rikkunud kohtumenetluse normi (HKMS § 180

lg 1). Kaebaja väidetud kohtumenetluse venitamine ei ole selliseks rikkumiseks, mis tingib

3-21-2010

7(8)

kohtulahendi tühistamise. Lisaks märgib ringkonnakohus, et kaebaja üldsõnalised etteheited

seoses menetluse venitamisega ei ole põhjendatud. Kaebaja pöördus kohtu poole 02.09.2021,

kohus jättis 15.09.2021 kaebuse käiguta ning võttis selle 04.10.2021 menetlusse. Rae vald

esitas vastuse kaebusele 11.11.2021 ning kohtuistung toimus asjas 25.02.2022. Kohus tegi

otsuse 17.03.2022. Kokku kestis menetlus 196 päeva, mis on oluliselt lühem kui haldusasjade

keskmine menetlusaeg (2021. a-l 266 päeva, vt 2021. a menetlusstatistika).

Paljasõnaline on kaebaja etteheide, et halduskohus õpetas vastustajat eraviisiliselt. Kaebaja

hinnangul nähtub see vallavanema vastuskirjast nr 9-4/3354-1. Rohkem pole kaebaja oma

väidet avanud.

8. Halduskohus on kaebajale õigesti selgitanud, et selgitustaotlusi esitades ei tulene kaebajale

MSVS-st õigust nõuda endale meelepäraseid vastuseid. Seega ei saa ka kohus vaidlust

lahendades kontrollida, kas vastustaja vastas kaebaja hinnangul õigesti. Halduskohtulik

kontroll piirdub eelkõige küsimustega, kas kaebajale on vastatud tähtaegselt ning kas

vastustaja on esitanud selgitused kaebaja soovitud küsimuses. Millised on need selgitused

sisuliselt, kohus ei kontrolli. Seetõttu ei saa kohus tuvastada ka seda, milline oleks olnud õige

selgitus.

Praeguses

vaidluses

on

kaebaja

lähtunud

ebaõigest

eeldusest,

et

pöördudes

kohustamiskaebusega halduskohtu poole, asub halduskohus kohtumenetluses tuvastama

kaebaja selgitustaotlustes kirjeldatud situatsioonide faktilisi asjaolusid ning andma nendele

õiguslikke hinnanguid. Ringkonnakohtu hinnangul väljuks see kaebuse piiridest.

9. Seoses

vaidlusaluste

pöördumistega

märgib

ringkonnakohus

vastuseks

apellatsioonkaebusele järgmist.

1) Vald on üheks küsimuses edastanud prokuratuurile kaks kirja, mille osas kaebaja leiab, et

need on vastuolulised. Vastustaja on kaebajale korduvalt selgitanud, et õiged on mõlemad

kirjad. Põhjendamatu on seega kaebaja väide, et tema 03.04.2020 selgitustaotlusele pole

vastatud. Nagu ringkonnakohus eelnevalt välja ei tõi, ei pea halduskohus antud juhul

hakkama kontrollima kirjade sisu ning seda, kas mõlemad on õiged. Samuti pole

põhjendatud

kriminaalmenetluse

alustamine

valla

suhtes.

Vald

kinnitas,

et

lastekaitseametnikud saavad dokumente edastada, ilma et need oleks vallavanema poolt

allkirjastatud. Arvestades kaebaja 03.04.2020 pöördumise sisu, ei ole alust arvata, et

kaebajale oleks tulnud kontekstivabalt edastada andmed kõigi valla töötajate kohta, kes

saavad ise dokumente allkirjastada.

2) Kaebaja pöördus 30.10.2018 valla juristi poole seoses XXX lasteaiast saadud kirjaga ning

küsis: Kas te juristina oskaksite seda lauset teistmoodi tõlgendada? Vastustaja on

kaebajale selgitanud, mil viisil saab kaebaja lasteaiast lapse kohta teavet. Ringkonnakohus

nõustub, et selgitustaotlusele vastamisel ei pidanud vastustaja andma hinnanguid, kas

lasteaia tegevus on olnud õiguspärane. Samuti ei pidanud vald hakkama tuvastama, kas

õige on lastekaitseametniku või lasteaia juhataja vastus kaebajale.

Halduskohus ei pidanud kontrollima, kas XXX lasteaed võis keelduda kaebajale lapse

kohta info andmisest.

3) Kohus ei pidanud koguma tõendeid selle kohta, kas õige on valla väide, et kaebaja keeldub

igasugusest koostööst. Kaebaja esitas pöördumises väite: Rae vastusdokumendis samuti ei

ole mitte ühtegi tõestusmaterjali, mida ma palusin Rae vallal esitada. Ringkonnakohus

nõustub halduskohtuga, et eelnevast lausest ei nähtu, et tegemist oleks eraldi

selgitustaotlusega, pigem võib seda mõista kui etteheidet valla tegevusele.

Seoses Jüri Gümnaasiumis toimunud peksmiste, vägivalla ja varguste väitega selgitas

vastustaja 01.09.2021 kirjas kaebajale, et vald ei tegele nende küsimustega ning vastav

3-21-2010

8(8)

pädevus on politseil. Kuna vald kinnitas, et tal ei ole andmeid kaebaja viidatud süütegude

kohta, ei saa kohus valda kohustada selliseid andmeid avaldama.

4) Kohus ei pidanud kontrollima, kas lasteaia juhataja on töötajaid nõuetekohaselt

instrueerinud, kuidas käituda, kui kolleeg karjub alaealise peale. Vastustaja vastas kaebaja

pöördumisele hiljemalt 12.04.2021 kirjas. Apellatsioonkaebuses esitatud etteheited lasteaia

tegevusele ei ole praeguses vaidluses asjassepuutuvad.

5) Vald on kinnitanud, et ei ole saanud kaebaja 08.08.2019 kirja, mille viimane väidetavalt

saatis vallavanemale ja valla üldmeilile. Kaebaja pole esitanud vastupidiseid tõendeid.

Andmekaitse Inspektsiooni 23.07.2021 otsuses, millele kaebaja viitas ringkonnakohtu

istungil, on juttu kaebaja 08.08.2018, mitte 08.08.2019 kirjast.

6) Kaebaja saatis 08.10.2018 vallasekretärile kirja, kus juhtis tähelepanu, et Rae vallavalitsus

ja XXX lasteaed pole tema kahele pöördumisele vastanud. Vallasekretär edastas

pöördumise samal päeval sekretärile, kes pidi suunama asja lahendamiseks valdkonna

teenistujale. Praegune kohtuvaidlus puudutab kaebaja 15.06.2021 kirja, kus kaebaja palus

vastust küsimusele: Paluks uurige välja, kes on valdkonna teenistuja ja paluge tal saata ka

vastusdokumendid teabenõude korras. Halduskohus leidis õigesti, et vald vastas kaebajale

21.06.2021.

7) Kaebaja 27.08.2020 pöördumisele vastas vald 25.09.2020. Kaebaja on olnud kogu aeg

teadlik ametnikest, kes tema pereõiguslike küsimustega tegelevad. Kui 25.09.2020 vastus

oli kaebaja hinnangul ebapiisav, oleks kaebaja saanud esitada uue teabenõude ning küsida

selgesõnaliselt ametniku nime.

10. Seoses kaebaja väitega, et tema 18.08.2018 pöördumistele pole siiani vastatud, selgitab

kohus, et selles osas on kohtusse pöördumise tähtaeg möödunud. HKMS § 46 lg 2 kohaselt

oleks kaebus tulnud esitada ühe aasta jooksul toimingu tegemiseks ettenähtud tähtaja

möödumisest. Seega oleks tulnud kaebus esitada hiljemalt 18.09.2019.

11. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata, jäävad kaebaja apellatsioonimenetluse kulud

tema enda kanda (HKMS § 108 lg 1). Vastustaja ei ole menetluskulude hüvitamist taotlenud.

(allkirjastatud digitaalselt)