3-22-724/48 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtunik

Monika Laatsit

Määruse tegemise aeg ja koht

02.12.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-724

Haldusasi

XX kaebus Tallinna Vangla tekitatud mittevaralise

kahju hüvitamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja XX

Vastustaja Tallinna Vangla, esindaja Monika Raiendik

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 21.11.2022 määrus

Menetluse alus ringkonnakohtus

XX määruskaebus

Asja läbivaatamine

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Võtta menetlusse XX määruskaebus Tallinna Halduskohtu 21.11.2022 määruse

resolutsiooni p-i 2 peale haldusasjas nr 3-22-724.

2. Võtta asja materjalide juurde XX vabakasutuskonto väljavõte ajavahemiku

11.07.2022–10.11.2022 kohta.

3. Jätta XX määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21.11.2022 määruse

resolutsiooni p 2 muutmata.

4. Tõlkida ringkonnakohtu määruse sissejuhatav osa, resolutsioon, edasikaebamise

kord ning põhjendused vene keelde.

EDASIKAEBAMISE KORD

Määrus on lõplik (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 235 lg-d 1 ja 3).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. XX esitas Tallinna Vanglale 22.02.2022 taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks.

2. Tallinna Vangla andis 08.03.2022 kirjaga kaebajale 10-päevase tähtaja avalduse tõlke

esitamiseks.

3. Kaebaja esitas vanglale 10.03.2022 taotluse avalduse tõlkimiseks.

4. Tallinna Vangla tagastas 23.03.2022 kirjaga taotluse läbivaatamatult, sest kaebaja ei olnud

esitanud tähtaegselt taotluse tõlget ning vangla ei pidanud põhjendatuks korraldada tõlkimist

oma kulul.

5. XX esitas Tallinna Halduskohtule 28.03.2022 kaebuse, milles nõudis Tallinna Vanglalt 500

euro hüvitamist seoses sellega, et teda hoiti koroonaviiruse leviku tõkestamise eesmärgil kuus

kuud isolatsioonis ning kohaldati muid piiranguid, mis tekitasid depressiooni, stressi,

3-22-724

2(5)

psüühikahäireid, üksindust, hirmu, hingepiina, valu ja ärritust. Kaebusele oli lisatud

menetlusabi taotlus riigilõivu, muude kohtukulude ning menetlusdokumentide või

kohtulahendite tõlke kulude kandmisest vabastamiseks.

6. Tallinna Halduskohus tagastas kaebuse 14.06.2022 määrusega HKMS § 121 lg 1 p 4 alusel

ning jättis menetlusabi taotluse kaebuse eduväljavaadete puudumise tõttu rahuldamata.

Halduskohtu määrus tõlgiti vene keelde.

7. XX esitas halduskohtu määruse peale määruskaebuse, mille Tallinna Ringkonnakohus

rahuldas 15.08.2022 määrusega. Haldusasi saadeti tagasi halduskohtule menetlusse võtmise ja

menetlusabi

andmise

otsustamiseks.

Ringkonnakohus

jätkas

HKMS § 114 lg 2 alusel menetlusabi andmist ning vabastas kaebaja määruse sissejuhatava osa,

resolutsiooni, edasikaebamise korra ning põhjenduste tõlkimise kulude kandmisest.

8. Tallinna Halduskohus rahuldas 21.09.2022 määrusega kaebaja menetlusabi taotluse

kaebuselt tasutavast riigilõivust vabastamiseks (resolutsiooni p 2), võttis kaebuse menetlusse

ning tunnistas vastustajaks Tallinna Vangla ja kohustas teda kaebusele vastama. Määrus tõlgiti

vene keelde.

9. Tallinna Vanglas vastas kaebusele 07.11.2022. Vastusele on lisatud muu hulgas üksuse juhi

24.03.2021

selgituskiri

(lisa

1),

kaebaja

tervisekaardi

väljavõte

ajavahemiku

04.02.2019–18.05.2021 kohta (lisa 2) ning Tallinna Vangla esimese üksuse valvuri 17.11.2020

ettekanne nr 1-20-7733 (lisa 6).

10. Tallinna Halduskohus otsustas 08.11.2022 määrusega vaadata kaebuse läbi kirjalikus

menetluses ning määras tähtajad täiendavate seisukohtade, tõendite ja taotluste (01.12.2022)

ning vastuväidete esitamiseks (15.12.2022). Ühtlasi tegi halduskohus teatavaks otsuse avalikult

teatavakstegemise aja – 09.01.2023.

11. XX esitas 11.11.2022 avalduse, mida halduskohus tõlgendas menetlusabi taotlusena

dokumentide tõlkimiseks. Kaebaja palus ausa ja õiglase kohtumenetluse tagamiseks vene

keelde tõlkida Tallinna Vangla 07.11.2022 vastuse, üksuse juhi 24.03.2021 selgituskirja,

meditsiinikaardi väljavõtte, vangla 17.11.2020 ettekande ja halduskohtu 08.11.2022 määruse.

12. Tallinna

Halduskohus

võttis

21.11.2022

määrusega

asja

juurde

kaebaja

vabakasutuskonto väljavõtte ajavahemiku 11.07.2022–10.11.2022 kohta (resolutsiooni p 1)

ning jättis rahuldamata menetlusabi taotluse vastustaja 07.11.2022 vastuse, selle lisade ja

kohtulahendi tõlkimiseks ning muude kohtukulude kandmiseks (resolutsiooni p 2).

HKMS ei reguleeri teise menetlusosalise esitatud dokumendi tõlkimist võõrkeelde, vaid üksnes

kohtule esitatud võõrkeelse dokumendi tõlkimist kohtumenetluse keelde. Muudel juhtudel

tasub tõlkimise eest menetlusosaline (HKMS § 81 lg-d 1 ja 4, § 82 lg 3). Vaatamata eelnevale

jääb menetlusabi taotlus rahuldamata, sest menetlusabi andmise tingimused on ära langenud

(HKMS § 117 lg 1 p 2). Kaebaja varaline seisund on muutunud võrreldes ajaga, mil ta vabastati

kaebuselt tasutavast riigilõivust. Tema vabakasutuskonto väljavõttest nähtub, et ajavahemikul

11.07.2022–10.11.2022 oli tema sissetulek 5182,50 eurot.

Kaebaja nelja kuu sissetulekust (5182,50 eurot) tuleb maha arvata kinnipidamised nõuete

(2500 + 25 + 17,50 = 2542,50 eurot) ja vabanemisfondi (1000 + 10 + 5 = 1015 eurot). Maha

võib arvata ka elektrienergia eest tasutud 6,16 eurot. HKMS § 112 lg 1 p-s 1 nimetatud

vältimatute kulutustena võib täiendavalt maha arvata igakuiselt 32,71 eurot, s.o nelja kuu eest

130,80 eurot (Riigikohtu 12.04.2016 otsus nr 3-3-1-35-15, p 51). Seega on kaebaja nelja kuu

sissetulek (5182,5 - 2542,5 - 1015 - 6,16 - 130,8) 1488,04 eurot ning kahe kuu keskmine

sissetulek 744,02 eurot (1488,04 : 2).

3-22-724

3(5)

Puudub alus arvata sissetulekust maha kulutused, mis on vabanemiseks hoiustatud kaebaja enda

avalduse alusel (vrd vangistusseaduse (VangS) § 44 lg 4, Tartu Ringkonnakohtu 27.09.2022

määrus nr 3-22-532). Kinnipeetava soovil tehtavad vabatahtlikud arveldused ei ole

võrdsustatavad HKMS § 112 lg 1 p 1 alusel tehtavate kinnipidamistega. Seejuures ületab

kaebaja vabanemisfondi jääk – 2452,52 eurot – seaduse alusel kinnipeetavat maksimaalset

vabanemistoetust (VangS § 44 lg 3) ehk 1962 eurot (654 x 3) ligikaudu 500 euro võrra.

Kaebaja sissetulek on piisav, et tasuda Tallinna Halduskohtu 08.11.2022 määruse (1 lk),

vastustaja 07.11.2022 vastuse nr 1-11/22/8338-7 (5 lk) ja selle lisade, s.o Tallinna Vangla

esimese üksuse juhi 24.03.2021 selgituskirja (1 lk), kaebaja tervisekaardi väljavõtte (14 lk),

17.11.2020 ettekande (1 lk) ning lisaks menetluse käigus edaspidi koostatava kohtulahendi ja

vastustaja esitatavate dokumentide (juhul, kui sellised esitatakse) tõlkimise eest. Ühe lehekülje

tõlkimise hind koos käibemaksuga on ligikaudu 15 eurot, mis tähendab, et tõlkimise kulu võiks

olla kokku u 330 eurot. Seega ei ole kohtulahendi, vastustaja 07.11.2022 vastuse ja selle lisade

1, 2 ja 6 ning muude kohtukulude kandmiseks menetlusabi andmine põhjendatud.

Kaebajal on pikaajaline kogemus halduskohtumenetluses osalemisel ning ta on pidanud ka

tõlkimisega seotud vaidlusi. Talle pidi olema ettenähtav, et ta peab tõlkimise eest tasuma

(vrd Tallinna Ringkonnakohtu 05.05.2021 määrus nr 3-21-625). Ka kinnipeetava puhul võib

eeldada, et kui talle on teada, et tal tuleb oma õigusi kohtumenetluses kaitsta, säästab ta

võimalike kulude katmiseks raha (Tallinna Ringkonnakohtu 02.06.2021 määrus nr 3-21-375).

Isikule ei tule anda menetlusabi, kui ta on pärast väidetavat kahju tekkimist teinud kulutusi, mis

võivad muuta ta kaebuse esitamise ajaks maksejõuetuks (19.07.2022 taotlus 1000 euro

kandmiseks vabanemisfondi, kulutused vangla kaupluses – 14.07.2022 54,14 eurot, 28.07.2022

86,14 eurot, 10.08.2022 63,79 eurot, 25.08.2022 65,29 eurot, 12.09.2022 69,43 eurot,

21.09.2022 67,17 eurot, 05.10.2022 91,25 eurot, 19.10.2022 64,65 eurot, 02.11.2022 39,72

eurot –, mida oleks saanud kasutada soovi korral tõlkimise eest tasumiseks). Tallinna

Ringkonnakohus saatis 15.08.2022 asja tagasi menetlusabi andmise otsustamiseks, taotluse

1000 euro kandmiseks vabanemisfondi tegi kaebaja 19.07.2022. Seega kasutas kaebaja

teadlikult olemasolevat raha muul otstarbel ajal, kui tal ei võinud tekkida õigustatud ootust, et

tema taotlus menetlusabi saamiseks tingimata rahuldatakse ning ta vabastatakse HKMS § 82

lg-st 3 tulenevast kohutusest tasuda tõlkekulude eest.

Halduskohus koostas kaebajale kirja, milles tehti 21.11.2022 määrusest kokkuvõte. Ühtlasi

selgitati selles võimalust korraldada menetlusdokumentide tõlkimine kaebaja kulul. Kiri tõlgiti

vene keelde.

13. XX esitas Tallinna Ringkonnakohtule 28.11.2022 määruskaebuse, milles palub tühistada

Tallinna Halduskohtu 21.11.2022 määrus ning kohustada halduskohut esitama Tallinna Vangla

07.11.2022 vastus ja selle lisad vene keelde tõlgituna, et ta saaks neid lugeda ja neile vastata,

ning täitma 21.09.2022 määruse resolutsiooni p-i 2.

Halduskohus andis kaebajale 21.09.2022 määruse resolutsiooni p-ga 2 menetlusabi muu hulgas

dokumentide tõlkimiseks, mistõttu ei olnud õige tõlkimisest keelduda. Kaebaja ei saa Tallinna

Vangla 07.11.2022 vastusest ja selle lisadest aru. Halduskohus ei oleks tohtinud sissetuleku

hulka arvestada vabanemisfondi kantud 1000 eurot. 19.07.2022 ei olnud kaebaja kaebust

menetlusse võetud ning talle ei saadetud menetlusdokumente. Seega ei saanud ta millegi eest

tasuda. Üksiti tuleb menetlusabi andmine otsustada kaebuse esitamisele eelneva nelja kuu

majandusliku seisundi põhjal (HKMS § 112 lg 1 p 1), s.o ajavahemiku 28.11.2021–27.03.2022

alusel. Ajal, mil kaebaja esitas vanglale taotluse ülekande tegemiseks vabanemisfondi, ei olnud

kaebuse läbivaatamine teada. Seetõttu oli kaebajal vabadus otsustada, mida ta oma rahaga teeb.

Vabanemisfondi kantud raha ei saa välja võtta. Praegusel hetkel ei ole kaebajal raha

dokumentide tõlkimiseks.

3-22-724

4(5)

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

14. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse HKMS § 207 lg 1 alusel menetlusse.

Määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud (HKMS § 203 lg 1, § 119 lg 1),

määruskaebus on tähtaegne (HKMS § 204 lg 1) ning vastab HKMS §-des 52–54 ja 205

sätestatud nõuetele määral, et see lahendada. Kaebaja eesmärk on, et vene keelde tõlgitaks

Tallinna Halduskohtu 08.11.2022 määrus ning Tallinna Vangla 07.11.2022 vastus koos

lisadega. Eesmärgi saavutamiseks tuleb taotleda halduskohtu 21.11.2022 määruse resolutsiooni

p-i 2 tühistamist ja uue määruse tegemist, millega rahuldada menetlusabi taotlus ja vabastada

ta nimetatud dokumentide tõlkimise kulude kandmisest (HKMS § 205 lg 1 p 3). Määruskaebuse

esitamine on riigilõivuvaba (HKMS § 104 lg 1 ja riigilõivuseaduse § 22 lg 1 p 9).

Määruskaebuse lahendab HKMS § 210 lg 1 alusel üks ringkonnakohtunik.

15. Tallinna Vangla esitas ringkonnakohtu nõudel kaebaja vabakasutuskonto väljavõtte

ajavahemiku 11.07.–10.11.2022 kohta. Toimikus on küll sama ajavahemiku kohta

vabakasutuskonto väljavõte olemas, kuid kuna sellel ei ole laekumised kuupäevaliselt välja

toodud, võtab ringkonnakohus selguse huvides väljavõtte asja materjalide juurde.

16. Kohus võib menetlusabina isiku taotlusel määrata, et menetlusabi saaja vabastatakse

täielikult või osaliselt menetlusdokumentide tõlke kulude kandmisest (HKMS § 111 lg 1 p 1).

Menetlusdokumentideks on kõik toimikus olevad dokumendid, s.o nii menetlusosaliste esitatud

avaldused ja tõendid kui kohtulahendid (vt HKMS § 87 lg 1 ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku

§ 56 lg 1). Menetlusabi menetlusdokumentide tõlkimiseks tähendab taotleja vabastamist

menetlusdokumendi tõlkimise kulude kandmisest taotlejale arusaadavasse keelde või tema enda

dokumentide tõlkimist kohtumenetluse keelde. Seega võib kohus menetlusabina ka määrata, et

taotleja

vabastatakse

teise

menetlusosalise

esitatud

menetlusdokumendi

taotlejale

arusaadavasse keelde tõlkimise kulude kandmisest. Menetlusabi ei anta siiski valimatult kõigi

menetlusdokumentide tõlkimiseks, vaid üksnes dokumentide tõlkimiseks, mis on taotlejale

tema õiguste kaitsmisel vajalikud. Vastavalt ei saa ka taotleda üldsõnaliselt kõigi

menetlusdokumentide tõlkimist (vt Tallinna Ringkonnakohtu 19.09.2022 määrus nr 3-22-753,

p 13).

17. Kaebaja esitas koos kaebusega menetlusabi taotluse riigilõivu, muude kohtukulude ja

menetlusdokumentide või kohtulahendi tõlkimise kulude kandmisest vabastamiseks (dtl 9–17).

Halduskohus on andnud kaebajale vaikimisi menetlusabi kohtulahendite tõlkimiseks, samuti on

tõlgitud kaebaja enda avaldused eesti keelde. Kaebajale tõlgiti 14.06.2022 määrus, samuti

21.09.2022 määrus. Menetlusabi andmist jätkas HKMS § 114 lg 2 alusel ka Tallinna

Ringkonnakohus 15.08.2022 määruses. Halduskohus vabastas kaebaja 21.09.2022 määruse

resolutsiooni p-ga 2 kaebuselt tasutavast riigilõivust. Ekslik on kaebaja seisukoht, et sellega

vabastati ta ka menetlusdokumentide tõlkimise kulude kandmisest. Tegemist on erinevate

menetlusabi liikidega, mille andmise tingimused ei ole samad, ning mis tuleb seetõttu eraldi

otsustada. Erinevalt riigilõivust vabastamisest ei hinnata tõlkimise kulude kandmisest

vabastamisel menetluses osalemise edukust ega mõistlikkust (HKMS § 111 lg 4). Kohtul tuleb

hinnata menetlusdokumendi tõlkimise vajalikkust. Tõlkekulude kandmisest vabastamise

määrus on ka edasikaevatav ning kohtujuristil ei ole selle tegemise õigust (HKMS § 119 lg 1).

18. Kuna halduskohus oli andnud menetlusabi kohtulahendite tõlkimiseks vaikimisi, on ta

põhimõtteliselt hinnanud iga kord enne määruse tõlkimist, kas menetlusabi andmise tingimused

on täidetud. See tähendab, et halduskohus ei tühistanud 21.11.2022 määrusega menetlusabi

andmist HKMS § 117 lg 1 p 2 mõistes. Ühtlasi ei tule majandusliku seisundi hindamisel võtta

aluseks taotluse esitamisele eelnevat nelja kuud, s.o praegusel juhul ajavahemikku 28.11.2021–

27.03.2022. Kuna kaebaja esitas taotluse menetlusdokumentide tõlkimiseks 11.11.2022, tuli

võtta aluseks sellele eelnenud neli kuud ehk 11.07.2022–10.11.2022.

3-22-724

5(5)

19. Ringkonnakohtu hinnangul on halduskohus kaebaja majanduslikku seisundit õigesti

hinnanud. Kaebaja vabakasutuskontole laekus vaadeldaval ajal 5182,50 eurot. Sellest saab

maha arvata kulud, mille osas kaebajal puudub käsutusõigus, s.o kinnipidamised vabanemis- ja

nõuete fondi; samuti arvatakse maha vältimatud kulutused 5% ulatuses töötasu alammäärast

kuus, kui selliseid kulusid tehakse, ning elektrienergia tasu (vt Riigikohtu 19.06.2020 määrus

nr 3-19-1083, p 2; 15.06.2016 määrus nr 3-3-1-36-16, p 10). Kaebaja ei ole põhjendanud, miks

tema puhul peaks mahaarvatavad vältimatud kulutused olema suuremad. Halduskohus arvas

õigesti maha 3694,46 eurot (2500 + 1000 + 25 + 10 + 17,5 + 5 + 6,16 + 130,80 = 3694,46). See

teeb kahekordseks keskmiseks sissetulekuks neljal eelneval kuul enne taotluse esitamist 744,02

eurot ([5182,50 - 3694,46] : 4 x 2 = 744,02), mis on menetlusdokumentide mahtu arvestades

piisav, et tõlkimise kulud ise kanda. Õige ei ole sissetulekust maha arvata summat – praegusel

juhul 1000 eurot –, mis kanti vabanemisfondi kaebaja taotluse alusel, sest selle summa osas oli

kaebajal käsutusõigus (vt Tartu Ringkonnakohtu 27.09.2022 määrus nr 3-22-532, p 9).

20. Halduskohus leidis õigesti, et kaebajale pidi tõlkimise eest tasumine olema ettenähtav.

Kaebaja ei ole halduskohtumenetluses kogenematu. Ta on pidanud hulgaliselt vaidlusi, sh

seoses tõlkimisega. Talle pidi teada olema, et kui tema sissetulekud on HKMS § 112 lg 1 p-s 1

nimetatud ajavahemikul piisavad, tuleb tal tõlkimise eest ise maksta. Ka asjaolu, et ta ei teadnud

hetkel, mil ta esitas taotluse teha vabanemisfondi ülekanne, kas kaebus vaadatakse läbi või

mitte, ei saanud tekitada õigustatud ootust, et tema menetlusabi taotlus rahuldatakse. Kaebaja

oli esitanud halduskohtu määruse peale määruskaebuse ning vaidlus oli pooleli. Õige ei ole

anda menetlusabi, kui isik teeb kulutusi, mis muudavad ta menetluskulude kandmiseks

maksejõuetuks. Sarnaselt vabaduses viibiva isikuga tuleb kinnipeetaval arvestada võimalusega,

et tal tuleb enda õiguste kaitseks raha säästa. Isegi kui kaebajal on pooleli mitmeid

kohtuvaidlusi ja tal ei ole raha, et kõigis menetlustes menetlusdokumente tõlkida, ei nähtu, et

ta oleks tasunud kas või ühe menetlusdokumendi tõlkimise eest, mille tagajärjel ei suudaks ta

tasuda järgmiste tõlkimise eest. See tekitab põhjendatud kahtluse, et kaebaja on teadlikult

kasutanud olemas olnud raha muul otstarbel (kaupluses tasumine, ülekanne vabanemisfondi),

kuigi teadis, et tal on kohustus tasuda tõlkekulude eest.

21. Ringkonnakohus märgib siiski, et halduskohus ei saanud vaidlustatud määrusega ette ära

otsustada edaspidi tehtavate kohtulahendite tõlkimist. Kaebaja majanduslik seisund võib

taotluse lahendamise ja lõpliku lahendi tegemise vahepeal muutuda (HKMS § 112 lg 1 p 1).

Tõhusa õiguskaitse tagamiseks tuleb vene keelde tõlkida ringkonnakohtu määruse sissejuhatav

osa, resolutsioon, edasikaebamise kord ning põhjendused.

22. Eelneva põhjal jääb XXe määruskaebus rahuldamata ja Tallinna Halduskohtu 21.11.2022

määruse resolutsiooni p 2 muutmata.

(allkirjastatud digitaalselt)