2-22-7540/27 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Maris Kuurberg, liikmed Indrek Soots ja Neve

Uudelt

Määruse tegemise aeg ja koht 02.12.2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-22-7540

Kohtuasi

Türi

valla

avaldus

isiku

kinnisesse

asutusse

paigutamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Pärnu Maakohtu 16.08.2022 määrus

Kaebuse esitaja ja liik

X määruskaebus

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Avaldaja: Türi vald (Türi Vallavalitsuse kaudu), seaduslik

esindaja vallavanem KN

Puudutatud isik: X (isikukood XXXXXXXXXXX), riigi

õigusabi korras määratud esindaja vandeadvokaadi abi

Toomas Metsma

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata X taotlus määruskaebuse läbivaatamiseks istungil. Lahendada

kaebus kirjalikus menetluses.

2. Jätta X määruskaebus rahuldamata.

3. Jätta Pärnu Maakohtu 16.08.2022 määruse resolutsioon muutmata, kuid täiendada

maakohtu määruse põhjendusi.

4. Määruskaebuse esitamisega seotud menetluskulud jätta menetlusosaliste endi

kanda, v.a riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud, mis jäävad riigi

kanda.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Kohtumääruse peale võib esitada määruskaebuse Riigikohtule 15 päeva jooksul alates määruse

ärakirja kättetoimetamisest.

Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 543 järgi võib käesoleva määruse peale esitada

määruskaebuse isik, kelle suhtes on abinõusid rakendatud, ning TsMS § 536 lg-s 2 nimetatud

isikud ja valla- või linnavalitsus, samuti kinnise asutuse juht. Isik, kelle suhtes on abinõusid

rakendatud, võib esitada määruskaebuse sõltumata abinõude rakendamise lõpetamisest, muu

2-22-7540

hulgas tuvastamaks kinnisesse asutusse paigutamise ebaseaduslikkust. Hagita menetluse võib

menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja taotlusi esitada ise või

advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Türi vald (avaldaja) esitas 20.05.2022 Pärnu Maakohtule avalduse, milles palus paigutada X

(puudutatud

isik)

tema

tahtest

olenemata

kinnisesse

asutusse

ööpäevaringsele

erihooldusteenusele maksimaalse tähtajaga üheks aastaks.

2. Esitatud avalduse kohaselt on Pärnu Maakohtu 30.12.2013 määrusega tsiviilasjas nr 2-13-

14416 seatud puudutatud isiku üle eestkoste ja määratud puudutatud isiku eestkostjaks avaldaja,

kelle ülesandeks on sh tehingute tegemine puudutatud isikule ravi osutamisega seotud

küsimustes. 20.12.2018 määrusega pikendati puudutatud isiku üle seatud eestkostet ja tema

eestkostja ametiaega. Tsiviilasja nr 2-13-14416 menetluse käigus on kohus tuvastanud, et

puudutatud isik põeb alates 1989. aastast paranoidset skisofreeniat, mis ägenemise perioodil

võib

avalduda

eeskätt

paranoilistes

ja

suurusluulumõtetes,

kuulmismeelepetetes,

psühhootilistest elamustest tingitud ebaadekvaatses ja agressiivses käitumises. Ta võib teha

otsused ja kujundada oma käitumise lähtuvalt haiguslikest elamustest ja veendumustest.

2.1. Avaldaja toob lisaks välja, et puudutatud isik on korduvalt viibinud psühhiaatriakliinikutes

ravil (s.o umbes 25 korda, sh isiku tahtest olenematul ravil). Tsiviilasjas nr 2-19-652 tehtud

kohtumääruse alusel viibis puudutatud isik tahtest olenematul ravil perioodil 14.01.2019–

24.02.2019; tsiviilasjas nr 2-20-14529 tehtud kohtumääruse alusel 04.10.2020–14.11.2020;

tsiviilasjas nr 2-20-18188 tehtud kohtumääruse alusel 03.12.2020–17.01.2021 ning tsiviilasjas

nr 2-22-6486 tehtud kohtumääruse alusel 02.05.2022–12.05.2022.

2.2. Mitmed vallakodanikud on Türi Vallavalitsuse ametnike poole pöördunud murega enda,

oma lähedaste ja oma lemmikloomade turvalisuse pärast. Puudutatud isiku karjumine ja

ähvardamine ning eriti asjaolu, et ta kannab endaga tihtipeale kaasas nuga, tekitab inimestes

hirmu ning nad ei tea, millal puudutatud isik võib vihastuda ja ettearvamatult käituda.

Puudutatud isik käib vabaduses ringi noaga, politsei on temalt korduvalt pussnuge ära võtnud.

Viimased kaks korda on politsei ja kiirreageerijad puudutatud isiku koos noaga kinni pidanud.

Tema läheduses elavad inimesed ei julge lapsi üksi välja lasta ning ka enda käikudel üritatakse

puudutatud isikut vältida. Kuna puudutatud isik on väljendanud erilist viha koerte vastu, on

inimestel hirm ka enda lemmikloomade pärast. Erinevates asutustes (nt Türi Põhikool, Türi

ujula, Türi kaubamaja, Türi Vallavalitsus, Türi raamatukogu) või nende lähedal märatsedes ja

ähvardades on ta hirmu tekitanud nii töötajates, õpilastes kui ka seal viibivates ja asutusi

külastavates linnakodanikes. Puudutatud isiku õde oli sunnitud elukohta vahetama, kuna Türi

vallas elamine muutus puudutatud isiku tõttu võimatuks. Puudutatud isik on ähvardanud oma

õde, sest süüdistab teda enda aitamatajätmises. Puudutatud isik vihkab oma õde, õe peret ja on

öelnud, et nad ei vääri elamist. Seega on isikute liikumine piiratud ning kogukonna turvalisus

ohustatud. Lisaks on puudutatud isik ähvardanud vägivallaga Türi Vallavalitsuse ametnikke.

Puudutatud isik räägib pidevalt tapmisest, ta on öelnud eestkostespetsialistile ja

sotsiaaltööspetsialistile, et „on enne tapnud ja ei karda tappa ka nüüd“. Lisaks räägib ta loomade

tapmisest, et „see pole mingi asi“. Avaldajale teadaolevalt on puudutatud isiku ähvardused

läinud aastatega jõhkramaks ja detailsemaks, st varem ei rääkinud ta oma tapmisähvardustes

viisist, kuidas ta kavatseb kedagi tappa.

2.3. Arvestades puudutatud isiku haigusperioodide pikenemist ning tema vägivaldsuse

progresseerumist, tuleb puudutatud isik tema enda ja teiste isikute elu ja tervise ohutust silmas

pidades paigutada hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele, sest puudutatud

2-22-7540

isik vajab oma terviseseisundist lähtuvalt stabiilset ja turvalist elukeskkonda, igapäevast

kõrvalabi ning ravimite võtmisel järelevalvet. Puudutatud isiku tahtest olenematule ravile

paigutamise kohtumäärustest ning tema käitumisest ja tegudest nähtub, et tal puudub igasugune

haiguskriitika ja ravisoodumus. Ta on igakordselt peale ravilt koju saamist lõpetanud ravimite

tarvitamise ning haigus on igas järgmises ägenemise faasis kulgenud aina agressiivsemalt ning

tema käitumine on muutunud aina ettearvamatuks. Ravita jätmisel esineb oht nii puudutatud

isiku enda kui ka teiste elule, tervisele ja julgeolekule. Selline olukord realiseerub tegelikkuses

igakordselt, kui puudutatud isik ravilt koju saabub ja rohud võtmata jätab. Ametnikud on

täheldanud, et nn „selged perioodid“ haiguse episoodide vahel jäävad puudutatud isikul kogu

aeg lühemaks ning haiguse süvenemisega koos on kasvanud puudutatud isiku agressiivsus.

Avaldajale teadaolevalt on puudutatud isik avaldanud suitsiidimõtteid ning teinud

suitsiidikatseid. Suitsiidikatsed on toimunud puudutatud isiku õe sõnul nii haiguse

ägenemisfaasis kui ka pärast ravi tavaellu naasmisel. Haiguse perioodil on puudutatud isik

avaldaja hinnangul agressiivne ja ähvardav pigem teiste isikute suhtes. Puudutatud isiku noaga

viibimine avalikus ruumis, sh vallamajas, näitab, et ta on muutunud üliohtlikuks ning ei adu

oma tegude tagajärgi. Puudutatud isik on oma teguviisiga näidanud ning ka väljendanud, et

lõpetab ravilt vabanedes ravimite tarvitamise. Lisaks on puudutatud isik manipuleerinud talle

arstide poolt määratud süstitava ravimi annustamise aegadega, samuti lõpetanud ka selle ravi

omavoliliselt. Käesoleval juhul on täidetud sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 105 lg-s 1

sätestatud eeldused puudutatud isiku hoolekandeasutusse paigutamiseks kuni üheks aastaks.

3. Puudutatud isikule määratud esindaja leiab, et avalduse rahuldamine on põhjendatud. Isikul

on raske psüühikahäire ja see takistab või pärsib oluliselt isiku võimet oma käitumisest aru

saada ja seda adekvaatselt juhtida. Puudutatud isik määratud ravimeid ei võta, millega seab ohtu

enda tervisliku seisundi. Ravi katkestamise tulemusena võib isik muutuda ohtlikuks. Isikule ei

ole võimalik ravi tagada ambulatoorselt. Puudutatud isik vajab ravi ja järelevalvet kontrollitud

keskkonnas. Isikul puudub haiguskriitika ja ravisoodumus ning isik ei mõista enda

käitumisviise. Puudutatud isik vajab ettenähtud ravi-, hooldus- ja vajalikke sotsiaalteenuseid,

mistõttu on põhjendatud tema paigutamine kinnisesse erihoolekandeasutusse.

Puudutatud isik on esindajale avaldanud, et ta ei ole nõus kinnisesse asutusse paigutamisega

ning ütleb, et kui ta kinnisesse asutusse paigutataks, siis lööb ta kellegi maha. Isik avaldab ka,

et tema ravimeid ei võta ega vaja. Puudutatud isik teiste inimeste ähvardamisi eitab ja märgib,

et kui ongi kellelegi midagi öelnud, siis ei ole mõelnud seda tõsiselt. Puudutatud isik avaldab,

et alati kutsutakse kiirreageerijad, kui ta on veidi bravuursemalt käitunud.

Maakohtu määrus ja põhjendused

4. Pärnu Maakohtu 16.08.2022 määrusega avaldus rahuldati, puudutatud isik paigutati

hoolekandeasutusse tahtest olenemata ööpäevaringsele erihooldusteenusele tähtajaga üks aasta

ning määrati, et avaldajal tuleb korraldada puudutatud isiku paigutamine erihooldusteenusele.

Maakohus tunnistas kohtumääruse täitmisele kuuluvaks määruse kättetoimetamisest isikule

endale ja tema seaduslikule esindajale (TsMS § 541 lg 4). Maakohus jättis menetluskulud (riigi

õigusabi tasu) riigi kanda ja menetlusosaliste muud kulud menetlusosaliste endi kanda.

5. Avaldusest ja lisatud materjalidest nähtuvalt on puudutatud isik korduvalt viibinud

psühhiaatriakliinikutes ravil (s.o umbes 25 korda, sh isiku tahtest olenematul ravil). Eestkoste

seadmise ja pikendamise menetluste käigus on kohus tuvastanud, et puudutatud isik põeb alates

1989. aastast paranoidset skisofreeniat, mis ägenemise perioodil võib avalduda eeskätt

paranoilistes ja suurusluulumõtetes, kuulmismeelepetetes, psühhootilistest elamustest tingitud

ebaadekvaatses ja agressiivses käitumises. Puudutatud isik on viibinud korduvalt lühikeste

perioodide vältel ravil psühhiaatriakliinikus ning kohtud on tema kinnisesse asutuses

paigutamisel tuvastanud, et tal puudub haiguskriitika ja ta on ohtlik nii endale kui ka teistele

2-22-7540

isikutele (tsiviilasjad nr 2-19-652, 2-20-14529, 2-20-18188). Viimati määrati puudutatud isik

tahtest olenematule ravile 03.05.2022 kohtumääruse alusel tsiviilasjas 2-22-6486, mida

pikendati 05.05.2022 ja isik vabanes 12.05.2022. Ravile toimetas puudutatud isiku politsei, kes

vastas koos kiirreageerimisrühmaga teatele, et puudutatud isik liigub Türi linnas noaga ringi.

6. 29.06.2022 ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi akti nr 12-1/1513-1 kohaselt on

ekspert seisukohal, et puudutatud isik põeb vaimuhaigust temal raskekujuliselt avalduva

skisoafektiivse häire näol. Isik ei saa aru oma tegude tähendusest ega suuda neid juhtida, mille

põhjuseks on isikul avalduva raskekujulise psüühikahäire raames esinevad häired tundeelus,

tahteelus ja mõtlemises. Isik vajab pidevat psühhiaatrilist ravi ning ravi ärajäämisel halveneb

olulisel määral tema psüühiline tervis, mis avaldub agressiivses käitumises. Puudutatud isik ei

saa aru ravivajadusest – ta peab ennast terveks ja on veendunud, et psühhiaatriline ravi

kahjustab tema tervist. Puudutatud isik vajab paigutamist kinnisesse asutusse, täpsemalt

hoolekandeasutusse ööpäevaringsele erihooldusteenusele. Kinnisesse asutusse paigutamata

jätmise ja ravi katkemise korral võib puudutatud isik käituda ennast ja/või teisi kahjustavalt (tl

40-43).

7. Viljandi Haigla psühhiaatriakliiniku psühhiaatri AV 18.05.2022 esitatud kokkuvõttes on

välja toodud, et haiguse perioodil (haiglasse saabudes ja esimestel päevadel) oli puudutatud

isiku käitumine ettearvamatu, sisulist vestlust temaga pidada ei õnnestunud, isik karjus ja

ähvardas personali ning käskis ennast kutsuda teise nimega, mistõttu jäi kahtlus suurusmõtete

esinemisele. Puudutatud isiku haiguskriitika on vähene ning isik väljendas, et ta ei kavatse

jätkata depooravi ega ka suukaudselt valproehappe võtmist (tl 12).

8. Ka esitatud avaldusest nähtub, et puudutatud isikul puudub jätkuvalt haiguskriitika ja

ravisoodumus ning ravilt naastes on ta igakordselt ise vähendanud ravimite võtmist või

lõpetanud nende tarvitamise. Viimast on puudutatud isik ka ärakuulamisel ise kinnitanud ning

seda kinnitab avaldaja täiendav informatsioon (tl 28). Avalduse kohaselt esineb puudutatud

isikul ka selgemaid perioode, kuid tema agressiivsus on kasvanud. Ta on korduvalt ähvardanud

vägivallaga avaldaja eestkoste- ja sotsiaaltööspetsialisti (tl 5-6). Eestkostja andmetel on

puudutatud isik 29.04.2022 märatsenud ja räusanud Türi ujulas, mistõttu kutsuti kohale politsei.

Viimati ägenes puudutatud isiku haigus paar kuud tagasi, temaga on võimatu vestelda, isik

ärritus kergesti küsimuste peale, eriti tema isiklikku elu puudutavas osas. Isik esitas

sotsiaaltööspetsialistile oma nõudmisi ja soove ning kui esitatud nõudmisi kohaselt ei täideta,

ähvardas isik kaevata sotsiaaltööspetsialisti töö kohta nii vallavanemale kui ka kohtule. Lisaks

on avaldaja esitanud tõendeid, millest nähtub puudutatud isiku poolt sotsiaaltööspetsialistile

ähvardava sisuga sõnumite saatmine (tl 7-8). Avaldaja on esitanud ka tõendid selle kohta, et

puudutatud isik on keelanud enda poole pöördumise nimepidi, pidades ennast Adolf Hitleriks

(tl 9-11). Lisaks on avaldaja esitanud tõendi puudutatud isiku poolt ähvardava sõnumi

saatmisest Türi vallavanema ametitelefonile 01.06.2022 (tl 24) ning PPA vastuse puudutatud

isiku õigusrikkumiste kohta 2022. aasta mais ja juunis (tl 35).

9. Puudutatud isik vaidles ärakuulamisel avaldusele vastu leides, et kinnisesse asutusse

paigutamist ta ei vaja. Puudutatud isik eitab vajadust talle määratud raviks, kuna arstimid

mõjuvad talle halvasti ning seepärast ei ole ta võtnud ravimeid ega läinud arsti vastuvõtule.

Puudutatud isik on väga kriitiline kõige ja kõigi suhtes, avaldades soovi üldse Eestist lahkuda.

Agressiivset käitumist ja ähvardamist puudutatud isik eitab ning leiab, et etteheited tema

bravuurikale käitumisele on liialdatud.

10. Maakohus leidis, et arvestades eestkosteasutuse taotluses esitatud ja kohtu kindlaks tehtud

asjaolusid, varasemaid puudutatud isiku kinnisesse asutusse paigutamise materjale, eksperdi,

Viljandi Haigla psühhiaatri ja puudutatud isiku esindaja arvamust ja ärakuulamistega teatavaks

saanud asjaolusid, esinevad käesoleval juhul SHS § 105 lg-s 1 toodud asjaolud puudutatud isiku

2-22-7540

paigutamiseks

tema

tahtest

olenemata

hoolekandeasutusse

ööpäevaringsele

erihooldusteenusele kuni üheks aastaks. Viimastel aastatel on puudutatud isik viibinud

korduvalt psühhiaatrilisel ravil, kuid seda lühiajaliselt ning sellest ei ole piisanud. Puudutatud

isikul esinev raske psüühikahäire takistab või pärsib oluliselt tema võimet oma käitumisest aru

saada ja seda juhtida. Puudutatud isiku käitumises esineb nii ohtlikkust kui ka ebastabiilsust,

millega seab ta ohtu nii ennast kui ka teisi. Tuvastatud on puudutatud isiku pidev ravivajadus,

kuid puudutatud isikul haiguskriitika ja ravisoodumus puuduvad, samas on tema käitumine

muutunud vägivaldsemaks ning agressiivsemaks. Kuivõrd varasemate abinõude rakendamine

ei ole osutunud küllaldaseks, nõustub kohus avaldaja ja teiste menetlusosalistega, et puudutatud

isik vajab 24/7 järelevalvet ning tuge, mida saab pakkuda vaid ööpäevaringse

erihooldusteenusega kinnises asutuses.

11. Puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulu jääb riigi kanda ning

muude menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda (TsMS § 172 lg-d 1 ja 3).

Määruskaebus

12. Puudutatud isik esitas määruskaebuse, milles palub maakohtu määruse tühistada.

Puudutatud isik ei ole nõus enda saatmisega kinnisesse asutusse ilma, et eelnevalt oleks peetud

kohtuistungit. Puudutatud isik ei ole nõus vaidlustatud määruses tema osas esitatud

süüdistustega. Puudutatud isik on olnud viimasel ajal seaduskuulelik, omab haiguskriitikat ning

ei ole ohtlik endale ega teistele. Puudutatud isik palus asja läbivaatamist kohtuistungil.

Menetlusosaliste seisukohad ja menetluse edasine käik

13. Puudutatud isikule riigi õigusabi korras määratud esindaja esitas määruskaebusele vastuse,

milles palus kohtul teha asjas õiglane otsustus.

14. Avaldaja palus jätta maakohtu määruse muutmata.

15. Maakohus jättis määruskaebuse rahuldamata ja edastas selle TsMS § 663 lg 5 alusel

läbivaatamiseks ringkonnakohtule.

16. 28.11.2022 selgitas avaldaja vastuseks ringkonnakohtu päringule, et puudutatud isik viibib

alatest 26.08.2022 SA Viljandi Haigla ööpäevaringsel erihooldusteenusel. Viljandi Haigla on

avaldajale selgitanud, et puudutatud isik tarvitab ravimeid valikuliselt, on olnud agressiivne

kaaspatsiendi suhtes ning ähvardanud töötajaid. 30.09.2022 haigla poolt koostatud kliendi

profiilist nähtub, et puudutatud isik vajab ravimite tarvitamisel järelevalvet. Puudutatud isik

üritab teenusel olles ning ilma järelevalveta ravimeid peita ja neid mitte tarvitada. Samuti

ähvardab puudutatud isik töötajaid, sõimab ning nimetab ennast Hitleriks. Seega võib arvata, et

puudutatud isikul puudub haiguskriitika ning ka kohusetunne oma ravimite tarvitamise suhtes.

Samuti on puudutatud isik jätkanud teenusel olles eestkostespetsialistile ähvardava ja

halvustava sisuga sõnumite saatmist. Puudutatud isik vajab ravi. Isikul endal puudub

haiguskriitika ning ta ei tunnista ravivajadust.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

17. Ringkonnakohus leiab, et määruskaebus tuleb TsMS § 657 lg 1 p 1 alusel koosmõjus

TsMS §-ga 659 jätta rahuldamata ning vaidlustatud maakohtu määruse resolutsioon muutmata,

kuid määruse põhjendusi tuleb täiendada. Kolleegiumi hinnangul ei ole maakohus eksinud

SHS § 105 lg 1 kohaldamisel puudutatud isiku tahtest olenemata hoolekandeasutusse

ööpäevaringsele

erihooldusteenusele

paigutamisel,

kuid

maakohus

on

rikkunud

TsMS § 667 lg-s 1 sätestatud põhjendamiskohustust. Ringkonnakohus täiendab seetõttu

maakohtu määruse põhjendusi.

2-22-7540

18. TsMS § 533 lg 1 p 1 kohaselt menetleb kohus isiku elukohajärgse valla- või linnavalitsuse

avalduse alusel psüühiliselt haige isiku paigutamist tema tahteta või tahte vastaselt

psühhiaatriahaiglasse või hoolekandeasutusse koos vabaduse võtmisega ja talle haiglaravi

kohaldamisega.

Alused

isiku

paigutamiseks

tema

nõusolekuta hoolekandeasutusse

ööpäevaringset erihooldusteenust saama tulenevad SHS-ist. SHS § 105 lg 1 kohaselt

paigutatakse isik hoolekandeasutusse ööpäevaringset erihooldusteenust saama tema

nõusolekuta, kui esinevad kõik järgmised asjaolud: 1) täisealisel isikul on raske psüühikahäire,

mis piirab tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida; 2) täisealine isik on endale

või teistele ohtlik, kui ta jäetakse paigutamata hoolekandeasutusse ööpäevaringset

erihooldusteenust saama; 3) varasemate abimeetmete rakendamine ei ole osutunud küllaldaseks

või muude abimeetmete kasutamine ei ole võimalik. Vastavalt TsMS § 538 lg-le 2 ei või isikut

kinnisesse asutusse paigutada kauemaks kui üheks aastaks määruse tegemisest alates.

19. Asja materjalidest nähtuvalt on puudutatud isik olnud tahtest olenematul ravil SA PERH

Psühhiaatriakliinikus esmakordselt 1989. aastal, mil puudutatud isikul diagnoositi paranoidne

skisofreenia. 2019. aastal on puudutatud isikul diagnoositud skisoafektiivne häire (F25).

Käesoleva tsiviilasja raames läbi viidud ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi akti

kohaselt põeb puudutatud isik vaimuhaigust temal raskekujuliselt avalduva skisoafektiivse

häirena (F25). Raskekujulise psüühikahäire tõttu esinevad häired puudutatud isiku tundeelus,

tahteelus ja mõtlemises ning isik ei saa aru oma tegude tähendusest ega suuda neid juhtida.

Psühhiaater BK on 24.11.2022 vastuses avaldaja järelpäringule selgitanud, et puudutatud isikul

esineb maniakaalne skisoafektiivne häire (F25.2), mille puhul haiguse ägenedes esineb

puudutatud isikul kiirenenud mõttekäik, meeleolu kõikumine ning suurusluul. Isik peab end

"Hitleriks" ning ta on düsfooriline, impulsiivne, agressiivne ning tal on kõrgenenud aktiivsus.

Psühhiaater BK toob lisaks välja, et põhihaigusega kaasneb düssotsiaalne isiksushäire (F60.2),

millele on omane hoolimatus teiste tunnete suhtes, vastutustundetu hoiak, sotsiaalsete normide

ja reeglite eiramine, madal frustratsioonitaluvus, võimetus tunda süüd ja õppida kogemusest,

eriti karistusest, märkimisväärne kalduvus teisi süüdistada ja ühiskonnaga konflikti tekitanud

käitumist õigustada. Arvestades eeltoodut, on tsiviilasja materjalidest nähtuvalt täidetud

SHS § 105 lg 1 p-st 1 tulenev tingimus, s.o puudutatud isikul on raske psüühikahäire, mis piirab

tema võimet oma käitumisest aru saada või seda juhtida.

20. Riigikohus on rõhutanud, et isiku ohtlikkust tuleb hinnata pigem kõrgendatud standardite

kohaselt ning ohtlikkust ei saa põhjendada üldise isiku käitumist iseloomustava omadusena,

vaid seda tuleb analüüsida konkreetsel juhtumil eraldi ning tuvastada ohtlikkus lähituleviku

mõttes väga piiratud ajalise distantsiga ja et isiku ohtlikkus lähitulevikus on pigem kindel kui

tõenäoline. Isiku ohtlikkuse tuvastamine SHS § 105 kohaldamisel ei eelda, et ta oleks juba

jõudnud enda või teiste isikute elu või tervist kahjustada. Samas peab kohtutel olema

konkreetsete asjaolude põhjal piisavalt alust arvata, et isik võib lähitulevikus seda pigem

kindlasti kui tõenäoliselt teha. Isiku suutmatus iseseisvalt oma elu korraldada ning ravimeid

võtta ei tähenda tingimata tema ohtlikkust iseendale või teistele, kuid ohtlikkusele võib viidata

puudulik haiguskriitika, kui isik ei saa aru oma haiguse tõsidusest (vt Riigikohtu 14.02.2018

määrus tsiviilasjas nr 2-15-3662/92, p 14.1). Ringkonnakohus märgib, et isiku ohtlikkus

väljendub eelkõige füüsilises ohus tema enda või teiste isikute elule või tervisele, mh

kalduvuses vägivallale või suitsiidile.

21. Ringkonnakohus leiab, et täidetud on ka SHS § 105 lg 1 p-s 2 sätestatud eeldus, s.o isik on

ohtlik

teistele,

kui

ta

jäetakse

paigutamata

hoolekandeasutusse

ööpäevaringset

erihooldusteenust saama. Käesoleval juhul väljendub isiku ohtlikkus eelkõige füüsilises ohus

teda ümbritsevate inimeste elule ja tervisele, sest puudutatud isik on teda ümbritsevate inimeste

suhtes olnud vägivaldne, sh on ta neid rünnanud, ähvardanud tapmisega ning liikunud avalikes

2-22-7540

kohtades ringi noaga. Järgnevatel asjaoludel on isiku ohtlikkus teiste elule ja tervisele

lähitulevikus pigem kindel kui tõenäoline.

21.1. Avaldaja on välja toonud, et tsiviilasja nr 2-19-652 (milles tehtud kohtumääruste alusel

kohaldati puudutatud isiku suhtes tahtest olenematut ravi perioodil 14.01.2019 kuni

24.02.2019) andmetest nähtuvalt on puudutatud isik ähvardanud Järvamaal kooliõpetajat

tänaval põlema pista ning kohalikku sotsiaaltöötajat põlema panna ja ära tappa. Puudutatud isik

on kohalikus koolis sees ja kooli ümbruses liikudes hirmutanud koolilapsi.

21.2. Tsiviilasja nr 2-20-14529 (puudutatud isiku suhtes kohaldati tahtest olenematut ravi

perioodil 04.10.2020 kuni 14.11.2020) andmetest nähtuvalt toimetati puudutatud isik

psühhiaatriahaiglasse pärast seda, kui talle oli kutsutud politsei, kuna ta kõndis tänaval ringi,

käes suur kööginuga, ja otsis inimest, kes aitaks tal ennast ära tappa.

21.3. Tsiviilasja nr 2-20-18188 (puudutatud isiku suhtes kohaldati tahtest olenematut ravi

perioodil 03.12.2020 kuni 17.01.2021)

andmetest nähtuvalt on puudutatud isik

psühhiaatriahaiglas viibides ähvardanud kaaspatsienti tapmisega ning rünnanud teda füüsiliselt.

Lisaks on puudutatud isik kirjutanud raviarstile ähvarduskirju.

21.4. Käesolevas tsiviilasjas esitatud avalduse kohaselt ning asja materjalidest nähtuvalt on

puudutatud isik viimati hospitaliseeritud tahtest olenematu ravi kohaldamiseks 02.05.2022 -

12.05.2022. Siis toimetas isiku ravile politsei, kes reageeris koos kiirreageerimisrühmaga

teatele, et puudutatud isik liigub Türi linnas noaga ringi. Puudutatud isik peeti kinni Türi

Vallavalitsuse haldushoones, kus tal oli samuti kaasas nuga. Politseiautos käitus puudutatud

isik ähvardavalt ja lubas ära tappa.

21.5. Psühhiaater AV on vastuseks avaldaja järelepärimisele avaldanud, et 2022. aasta mais oli

puudutatud isik hospitaliseerimisel ärritunud, agiteeritud ja tema käitumine oli ettearvamatu,

isik karjus ning ähvardas personali. Lisaks lükkas ja lõi kaaspatsiente.

21.6. Avaldaja on selgitanud, et vaidlustatud maakohtu määruse alusel viibib puudutatud isik

alates 26.08.2022 Viljandi Haiglas erihoolekandeteenusel. Psühhiaater BK on 24.11.2022

vastuses

avaldaja

järelpäringule

märkinud,

et

päev

pärast

Viljandi

Haiglasse

erihooldusteenusele saabumist tehti puudutatud isiku kohta esimene ohujuhtumiraport, mistõttu

tuli puudutatud isikule teha rahustav süst.

21.7. Lisaks on avaldaja esitanud kohtule väljavõtted 2022. aastal puudutatud isiku poolt

sotsiaaltööspetsialistile ähvardava sisuga sõnumite saatmise kohta, milles puudutatud isik lubab

tappa kõik arstid.

22. Käesoleval juhul on täidetud ka SHS § 105 lg 1 p-s 3 sätestatud eeldus, mille järgi ei ole

varasemate abimeetmete rakendamine osutunud küllaldaseks ja muude abimeetmete

kasutamine ei ole võimalik. Avaldaja on välja toonud, et puudutatud isik on korduvalt viibinud

psühhiaatriakliinikutes ravil (s.o umbes 25 korda, sh isiku tahtest olenematul ravil).

Ringkonnakohus tuvastas Kohtute Infosüsteemi andmetest, et viimati viibis puudutatud isik

tahtevastasel ravil Viljandi Haigla Psühhiaatriakliinikus 02.05.2022 kuni 12.05.2022

(kohtumäärused tsiviilasjas nr 2-22-6486). Avaldaja on selgitanud, et puudutatud isik on

korduvalt ravi katkestanud ja seetõttu on tal haigus ägenenud ja süvenenud. Koos haiguse

süvenemisega on kasvanud ka puudutatud isiku agressiivsus. Psühhiaater AV on vastuseks

avaldaja järelepärimisele selgitanud, et pärast ravi kohaldamist 02.05.2022 kuni 12.05.2022

avaldas puudutatud isik, et ta ei kavatse ravi jätkata. Käesoleva tsiviilasja raames läbi viidud

ambulatoorse kohtupsühhiaatriaekspertiisi akti kohaselt on puudutatud isiku tervis 2022. aastal

järjekordselt halvenenud. See toimus pärast seda, kui isik ei olnud umbes aasta vältel tarvitanud

talle määratud ravimeid. Ekspert leiab, et ravi ärajäämisel halveneb puudutatud isiku psüühiline

tervis olulisel määral ja see avaldub agressiivses käitumises. Ekspert leiab, et puudutatud isik

2-22-7540

ei saa aru ravivajadusest – ta peab ennast terveks ja on veendumusel, et psühhiaatriline ravi

kahjustab tema tervist.

Arvestades, et puudutatud isik on korduvalt paigutatud kinnisesse asutusse talle tahtest

olenemata ravi kohaldamiseks ning isik on pärast tahtevastase ravi lõppemist koheselt talle

määratud raviplaani katkestanud, isikul puudub haiguskriitika ning ravita jäämisel esineb oht

puudutatud isikut ümbritsevate isikute elule ja tervisele, siis ei ole ringkonnakohtu hinnangul

muude abinõude kohaldamine piisav ega võimalik.

23. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et puudutatud isiku seisundi stabiliseerumist ja

paranemist väljaspool kinnist hoolekandeasutust ei ole hetkel võimalik tagada. Puudutatud isik

vajab pikaaegset stabiilset keskkonda, kus talle on tagatud ravi- ja hooldusteenused, mis

võimaldavad tema tervislikku seisundit (sh agressiivsust ja ohtlikkust teiste inimeste suhtes)

kontrolli all hoida. Eeltoodud põhjendustest tulenevalt on SHS § 105 lg-s 1 sätestatud

tingimused täisealise isiku ilma tema nõusolekuta kinnisesse asutusse paigutamiseks täidetud.

Eeltooduga on ka ümber lükatud määruskaebuse väited selle kohta, et puudutatud isik omab

haiguskriitikat ega ole teistele ohtlik. Puudutatud isik ei ole kaebuses esile toonud selliseid

asjaolusid, mis annaksid alust kohaldada tema suhtes vähem intensiivsemat abinõu kui

puudutatud isiku ööpäevaringsele erihooldusteenusele paigutamine.

24. Seoses määruskaebuse lahendamisega peab ringkonnakohus vajalikuks märkida ka

järgmist. Avaldaja on 28.11.2022 ringkonnakohtule selgitanud, et puudutatud isik viibib alates

26.08.2022 ööpäevaringsel erihooldusteenusel Viljandi Haiglas. Avaldaja toob välja, et

puudutatud isik üritab teenusel olles ning ilma järelevalveta ravimeid peita ja neid mitte

tarvitada. Psühhiaater BK on 24.11.2022 vastuses avaldaja järelpäringule märkinud, et

puudutatud isik on saanud raviks erinevaid suukaudseid ja depoosüstidega manustatavaid

antipsühhootikume ning meeleolu stabilisaatoreid. Psühhiaater märgib, et isik on saanud

depoosüste vastavalt ettenähtud intervallile ja kuigi ta on olnud nende vastu meelestatud ja

sisulise ravisoostumuseta, on ta siiski lasknud süste teha. Samas märgib psühhiaater, et

tablettraviga (meeleolu stabilisaatorid) on olnud probleeme, kuna vereproove korduvalt

kontrollides nähtus, et puudutatud isik ei ole neid ettemääratult võtnud.

Eeltoodust nähtub, et puudutatud isik järgib raviplaani osaliselt. Ringkonnakohus märgib, et

SHS-st ei tulene hoolekandeasutusele õigust osutada seal viibivale isikule tahtevastast

psühhiaatrilist ravi (Riigikohtu 24.04.2019 määrus tsiviilasjas nr 2-18-5670, p-d 18-18.4), vaid

erihoolekandeasutuse režiim lihtsustab puudutatud isiku igapäevast elukorraldust ja asutuses

saab jälgida, et puudutatud isik võtaks ravimeid vastavalt raviplaanile (SHS § 100 lg 2 p 4).

Juhul kui puudutatud isik hoolekandeasutuses viibides keeldub talle vajalikust ravist, saab tema

suhtes rakendada tahtevastast ravi üksnes tema paigutamisel psühhiaatriakliinikusse

(Riigikohtu 24.04.2019 määrus tsiviilasjas nr 2-18-5670, p 17). Selleks tuleb avaldajal esitada

kohtule vastav avaldus isiku psühhiaatriahaiglasse paigutamiseks ja tahtevastase ravi

kohaldamiseks.

25. Vastuseks määruskaebusele märgib ringkonnakohus, et maakohus ei ole rikkunud

menetlusnorme, kui on jätnud asjas istungi korraldamata. TsMS § 477 lg 2 järgi võib kohus

hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega

on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus. Käesoleval juhul ei sätesta TsMS avaldaja

avalduse lahendamiseks kohtuistungi korraldamise kohustust. Maakohus on vaidlustatud

määruses selgitanud, et asjas toimunud menetluse järel peab kohus võimalikuks asi sisuliselt

lahendada kohtuistungit pidamata. TsMS § 536 lg 1 sätestab, et kohus peab enne isiku

kinnisesse asutusse paigutamist isiku isiklikult ära kuulama. Puudutatud isiku ärakuulamiseks

ei pea korraldama istungit (TsMS § 477 lg 4 teine lause). Vaidlustatud kohtumäärusest

nähtuvalt on maakohus puudutatud isiku ära kuulanud ning on kajastanud puudutatud isiku

2-22-7540

poolt ärakuulamisel öeldut vaidlustatud määruse kirjeldavas osas (TsMS § 477 lg-d 4 ja 8).

Puudutatud isik ei ole määruskaebuses ka väitnud, et maakohus ei oleks teda isiklikult ära

kuulanud. Ringkonnakohus märgib siiski, et arvestades, et maakohus ei koostanud puudutatud

isiku ärakuulamise kohta eraldi protokolli, oleks vaidlustatud määruses olnud korrektne

märkida, mis kuupäeval ja kus maakohus puudutatud isiku ära kuulas. Selle märkimata jätmine

ei ole siiski selline menetlusõiguse rikkumine, mis tooks kaasa määruse tühistamise.

26. Puudutatud isik taotleb määruskaebuses asja läbivaatamist kohtuistungil. TsMS § 667 lg 3

esimesest lausest tulenevalt lahendatakse määruskaebus üldjuhul kirjalikus menetluses.

Ringkonnakohus ei pea istungi korraldamist vajalikuks, kuna puudutatud isik on maakohtu

poolt isiklikult ära kuulatud, puudutatud isik on saanud oma seisukohad esitada

määruskaebuses ning asi on võimalik lahendada olemasolevate materjalide põhjal. Ka ei nähtu

määruskaebusest selliseid asjaolusid, mis tingiksid kohtuistungi korraldamise vajaduse.

Seetõttu jätab ringkonnakohus puudutatud isiku taotluse istungi korraldamiseks rahuldamata.

27. Ringkonnakohus

jätab

määruskaebuse

menetlemisest

tingitud

menetlusosaliste

menetluskulud TsMS § 172 lg 1 alusel menetlusosaliste enda kanda ning puudutatud isikule

riigi õigusabi korras määratud esindaja tasu ja kulud TsMS § 172 lg 3 alusel Eesti Vabariigi

kanda.

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Maris Kuurberg Indrek Soots Neve Uudelt