2-21-14766/27 · Harju Maakohus Tallinna kohtumaja

KOHTUOTSUS

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Harju Maakohus

Kohtunik

Kaie Almere

Otsuse tegemise aeg ja koht

01.12.2022 Tallinn, Tallinna kohtumaja

Tsiviilasja number

2-21-14766

Tsiviilasi

X hagi AS-i Y vastu töötasu 21 013,44 euro,

puhkusehüvitise 903,95 euro ja töölepingu

ülesütlemise hüvitise 4691,49 euro nõudes

Tsiviilasja hind

30 399,38 eurot

Menetlusosalised ja nende esindajad

Hageja X (isikukood xxxxxxxxxxx), lepinguline

esindaja Igor Sumarok

Kostja AS Y (xxxxxxxx, xxx), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Helvia Räägel

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 03.11.2022

RESOLUTSIOON

1. Hagiavaldus rahuldada osaliselt.

2. Välja mõista AS-i Y X kasuks vastu töötasu 14 111,20 eurot (bruto).

3. Jätta rahuldamata X hagi AS-i Y vastu töötasu 6902,24 euro nõudes,

puhkusehüvitise 903,95 euro nõudes ja töölepingu ülesütlemise hüvitise 4691,49

euro nõudes.

4. Jätta rahuldamata X taotlus kahe kuu töötasu ulatuses kohtuotsuse viivitamata

täidetavaks tunnistamiseks.

Menetluskulude jaotus

5. Jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Edasikaebamise kord ja tähtaeg

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonikaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates kohtuotsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui 5 kuu jooksul arvates

avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada kirjalikus

menetluses, kui kaebuses ei taotleta selle lahendamist istungil.

HAGIAVALDUSE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD JA HAGEJA NÕUE

1. Hagiavalduse kohaselt sõlmis X (hageja) AS-iga Y (kostja) 11.06.2019 töölepingu, mille

alusel asus hageja tööle laevaehituse spetsialistina. Hageja töötegemise kohaks oli laevatehas

2(7)

Saksamaal, kuhu ta Eestist lähetati. Töötasu pidi olema mitte vähem kui 9,35 eurot tunnis.

Osa tasust sai hageja päevarahana. 02.12.2019 saadeti hageja tagasi Ukrainasse ja talle

vormistati puhkus alates 03.12.2019, millest hageja teadlik ei olnud. Alates 02.12.2019

hagejale tööd ei antud.

2. 21.01.2020 kutsus kostja hageja Eestisse, et vormistada talle elamisluba. Pärast

dokumentide vormistamist saadeti hageja tagasi Ukrainasse. Hageja küsis töö kohta ja kostja

ütles, et praegu pole tööd ja hageja peab ootama edasisi korraldusi. 09.12.2020 esitas hageja

lepingu ülesütlemise taotluse, sest talle ei antud tööd ega tasutud töötasu.

3. Hageja esitas TVK-le nõude mõista kostjalt välja töötasu summas 15 477,00 eurot ja

puhkusetasu 1688,46 eurot. Hageja täiendas nõudeid ja esitas 20.05.2021 täiendavalt nõude

tuvastada pooltevaheline töösuhe perioodil 11.06.2019-09.12.2020, töölepingu ülesütlemine

09.12.2020, välja mõista töötasu 21 013,44 eurot, ülesütlemise hüvitis 4691,49 eurot,

puhkusehüvitis 903,95 eurot ja viivis. TVK rahuldas nõuded osaliselt – tuvastas töösuhte

perioodil 11.06.2019-09.12.2020 ning jättis rahuldamata töötasu, puhkusetasu ja

ülesütlemise hüvitise nõude. Hageja esitas kohtusse nõuded mõista välja töötasu summas

21 013,44 eurot, ülesütlemise hüvitis summas 4691,49 eurot, puhkusehüvitis 903,95 eurot ja

viivis. Hageja loobus viivisenõudest enne hagi menetlusse võtmist (tl 116).

4. Koos hagiga taotles hageja otsuse osaliselt viivitamatut täidetavaks tunnistamist.

5. Hageja märkis vastusena kostja vastusele, et kostja esitatud tõendid on vastuolus kostja

väidetega. Tõendite kohaselt lõpetas kostja töösuhte ja palus selle tõttu elamisloa kehtetuks

tunnistada, mitte vastupidi. Hageja märgitud töötasu 5,85 eurot (lepingu järgi 5,75 eurot) ei

vasta välismaalaste seaduses sätestatud nõuetele. Töötasu 9,19 eurot tunnis tõendavad

palgalipikud. Kostja seisukohad puhkusel olemise kohta ja tööle ilmumata jätmise kohta on

vastuolulised.

KOSTJA VASTUVÄITED HAGILE

6. Kostja vaidles hagile osaliselt vastu. Kostja väitel oli töö tegemise kohaks Tallinn ning ta

lähetati Saksamaale. Lepingu kohaselt oli hageja töötasu 5,85 eurot tunnis. Hageja suundus

02.12.2019 puhkusele, kuid põhjuseks polnud töö puudumine, vaid see oli hageja soov pärast

pikemat lähetust võtta pikem puhkus. Kostja on tulnud välismaalastest töötajatele vastu ja

võimaldanud neil kasutada tasustamata puhkust, et nad saaks käia vahepeal pere juures.

Hageja esitas kostjale tõendi alaealise lapse kohta, millest järeldub, et hageja kasutas

lapsepuhkust ning ise taotles puhkuseid, mida talle vormistati. Hageja oli põhipuhkusel

03.12.2019-18.12.2019 ja seejärel lapsepuhkusel 19.12.2019-23.12.2019. Edasi oli hageja

tasustamata puhkusel, lapsepuhkusel ja põhipuhkusel.

7. Hageja asus tööle lühiajalise töötamise registreerimisega, mis oli vormistatud 15.04.2019-

13.04.2020 ja viisa alusel, mis kehtis 28.05.2019-15.04.2020. Kuna viisa hakkas aeguma,

pidi hageja tulema Eestisse vormistama tähtajalise elamisloa taotlust. Kuna 2020. aasta

alguses hakkas covid-pandeemia, riigipiirid suleti ja Eestisse sisenemine oli võimatu, siis

suleti hagejale antud tähtajaline elamisluba. Tööleping oli sõlmitud tähtaegselt ja seotud

välismaalaste seaduse alusel väljastatavate lubade saamise ja tähtaegadega. Kui lõppes

lühiajalise töötamise luba või tähtajaline elamisluba töötamiseks, siis lõppes ka tööleping.

PPA teavitas hagejat 2020. aasta sügisel, et elamislube hakatakse sulgema. Seega oli kostjale

2020. aasta novembris teada, et elamisluba tunnistatakse kehtetuks ja saabus töölepingu

lõppemise tähtaeg. Seega lõppes tööleping tähtaja saabumisega 01.11.2020. PPA tunnistas

elamisloa kehtetuks 21.01.2021.

8. Kostja pole hageja poolt tehtud ülesütlemise avaldust kätte saanud. K, kellele hageja kirja

saatis, pole kostja esindaja ega oma volitust tahteavaldusi vastu võtta. Hagejale väljastati

elamisluba töötamiseks 31.03.2020 ja kostja arvas, et hageja on tasustamata puhkusel, kuid

3(7)

hageja väidetel ta lihtsalt tööle ei tulnud. Kuna hageja ei ilmunud tööle 03.12.2019-

01.11.2020 ega väljendanud soovi tööd teha, siis ei ole hagejal õigust töötasu saada. Kostjal

oli tööd anda kogu lepingu kehtivuse perioodi ajal. Hagejal pole õigust arvestada töötasu

muutuva välismaalaste seaduse alusel määratava miinimumtasu alusel, vaid üksnes tema

taotluse esitamise hetkel kehtiva tasu alusel. Hageja töötasu nõue arvestab ka aega, mil hageja

oli puhkusel ja mille eest on hagejale puhkuseraha makstud. Hageja on kogu tasustatud

puhkuse välja võtnud, mistõttu on puhkusetasu nõue alusetu. Hageja ei saa arvestada

väljateenitud põhipuhkust aja eest, mil ta tööd ei teinud. Samuti on hageja lähtunud

puhkusetasu arvutamisel töötasust 1407,00 eurot, milleks hagejal õigust polnud.

9. Hageja ülesütlemise hüvitise nõue on aegunud. Nõuete esitamise tähtaeg on TLS § 31

alusel 4 kuud. Nõue muutus sissenõutavaks 01.11.2021, hageja pöördus TVK-sse alles

25.05.2021. Isegi kui arvestada aegumist hageja ülesütlemisest 09.12.2020, siis oleks nõue

aegunud.

KOHTU PÕHJENDUSED

10. Kohus rahuldab hagi osaliselt.

11. Kohus täitis 17.06.2022 määrusega selgituskohustuse ning selgitas vaidlusele kohalduvat

õigust ja poolte tõendamiskoormist (tl 163-165).

12. Töövaidluskomisjoni otsuse osalise vaidlustamise korral jõustub otsus osas, mida kohtus

ei vaidlustatud (TvLS § 59 lg 11 ls 1). Kohus on töövaidlusasja lahendamisel seotud

töövaidluskomisjoni otsuse resolutsiooniga selle vaidlustamata osas (TvlS § 59 lg 11 ls 2).

TVK otsusega rahuldati hageja nõuded osaliselt ja tuvastati töösuhte kehtimine 11.06.2019-

09.12.2020 ning jäeti rahuldamata hageja töötasu, puhkusehüvitise ja ülesütlemise hüvitise

nõue koos neilt arvestatud viivisega. Hageja loobus viivisenõudest enne hagi menetlusse

võtmist (tl 116). Kohtusse pöördus hageja, mistõttu vaatab kohus läbi üksnes rahuldamata

nõuded. TVK otsuse alusel on jõustunud küsimus töösuhte kestvuse kohta ning töösuhe

kehtis 11.06.2019-09.12.2020.

13. Hageja esitas kostja vastu töötasunõude, puhkusetasunõude ja ülesütlemise hüvitise

nõude. Vaidlus puudub selles, et pooled sõlmisid 11.06.2019 töölepingu ning töösuhe lõppes

09.12.2020. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja ei teinud perioodil 03.12.2019 kuni

09.12.2020 tööd ja kostja ei ole maksnud selle perioodi eest hagejale töötasu. Samuti puudub

vaidlus selles, et hageja on Ukraina kodanik, kellele väljastati tähtajaline elamisluba

töötamiseks.

14. Töölepingu alusel teeb füüsiline isik (töötaja) teisele isikule (tööandja) tööd, alludes tema

juhtimisele ja kontrollile. Tööandja maksab töötajale töö eest tasu (TLS § 1 lg 1). TVK

tuvastas töösuhte olemasolu. Töölepingu lõppemisega muutuvad sissenõutavaks kõik töötaja

rahalised nõuded (TLS § 84 lg 1). Töötaja võib tähtajatu töölepingu igal ajal korraliselt üles

öelda (TLS § 85 lg 1). Töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda mõjuval põhjusel,

eelkõige kui kõiki asjaolusid ja mõlemapoolset huvi arvestades ei või mõistlikult nõuda

lepingu jätkamist (TLS § 91 lg 1). Töötaja võib töölepingu erakorraliselt üles öelda

tööandjapoolse kohustuse olulise rikkumise tõttu, eelkõige kui tööandja on oluliselt

viivitanud töötasu maksmisega (TLS § 91 lg 2 p 2). TVK tuvastas töösuhte lõppemise töötaja

ülesütlemise avalduse alusel 09.12.2020.

15. Kohus analüüsib hageja töötasunõuet summas 21 013,44 eurot. Tööandja on kohustatud

kindlustama töötaja kokkulepitud tööga ja maksma töö eest tasu kokkulepitud tingimustel

(TLS § 28 lg 2 p-id 1 ja 2). Tööandja peab töövõimelisele ja töö tegemiseks valmis olevale

töötajale maksma keskmist töötasu ka juhul, kui töötaja ei tee tööd seetõttu, et tööandja ei ole

andnud tööd, ei ole teinud töö tegemiseks vajalikku toimingut või on muul viisil töö

vastuvõtmisega viivitanud, välja arvatud juhul, kui töö andmata jätmise on põhjustanud

4(7)

töötaja süü (TLS § 35). Tööandja vabaneb töötasu maksmise kohustusest, kui tööandja

tõendab, et tal oleks olnud töötajale tööd anda, kui töötaja oleks tulnud tööle (RKTKo 3-2-1-

117-11). Kostja kohustus on tõendada, et tal oli hageja poolt nõutud töötasu perioodil

hagejale tööd anda või et hageja oli sellel perioodil tasustamata puhkusel.

16. Kohtu hinnangul on tõendamata kostja väide, et kostjal oli hagejale tööd anda. Hageja

sõnul saadeti hageja 02.12.2019 tagasi Ukrainasse põhjusel, et tööandjal tööd ei ole.

Tunnistaja C andis ütlusi selle kohta, et kostjal oli kogu aeg tööd. Hagejat ei olnud tööl, kuna

kõigepealt oli koroona ja inimesed ei saanud kodumaalt kohale lennata. Need kes olid sel ajal

projektil või Tallinnas, nemad ilusti töötasid (tl 194 pöördel). Tunnistaja ei mäleta, kas talle

anti ülesanne leida hagejale Eestis tööd (tl 195). Üksnes tunnistaja ütlustega selle kohta, et

kostjal oli hagejale tööd anda, ei saa lugeda tõendatuks töö olemasolu vaidlusalusel perioodil.

Kostja ei ole tõendanud millist konkreetset tööd, kas siis Eestis või välismaal, oli hagejale

vaidlusalusel perioodil anda. Tunnistaja töötas vaidlusalusel perioodil kostja juures

vanemkoordinaatorina. Kohtu hinnangul ei saa vanemkoordinaatorile olla teada, et hageja

kvalifikatsiooniga töötajale (torulukksepp) oli kindlasti vaidlusalusel perioodil tööd anda.

Kirjalikke tõendeid (pooleliolevad projektid vms) kostja töö olemasolu kohta kohtule esitatud

ei ole. Tunnistaja ütluste kohaselt on kostja territooriumil ala, kus on võimalik tööd teha.

Võimalik on valmistada varuosasid, mehhaanika osakonna projektid on Eestis (tl 194

pöördel). Kohtule ei ole usutav, et torulukksepa ametikohal töötanud hageja oleks saanud

teha tööd mehaanikaosakonnas valmistades ette varuosasid. Kostja hinnangul tõendab töö

olemasolu ka see, et Viber vestluses on kostja öelnud, et tööd jätkub kõigile (tl 107). Kohus

leiab, et nimetatud vestlust tuleb hinnata tervikuna. Kohtu hinnangul ei tõenda nimetatud

lause seda, et küsimise hetkel oli tööd. See lause tõendab seda, et kui töö ükskord tuleb, siis

seda jätkub kõigile. Hageja pöördus korduvalt kostja poole seoses töö küsimisega. Kostja

hagejale tööd ei andnud (tl 105-107).

17. Töö puudumist tõendab ka kohtu hinnangul see, et hageja ei ilmunud aasta jooksul tööle

ja kostja ei otsinud teda taga. Hageja oli kohtu hinnangul valmis tööd tegema, kuna küsis

kostjalt tööd. Kohus leiab, et juhul kui tööandjal oleks olnud hagejale tööd anda ja hageja ei

ilmunud lihtsalt niisama tööle, siis oleks kostja hagejaga töölepingu lõpetanud. Esitatud

tõendeid kogumis hinnates on kohus veendunud, et hageja saadeti 02.12.2019 tagasi

Ukrainasse põhjendusel, et talle ei olnud tööd anda. Töötaja on töösuhtes nõrgem pool ja

kostjal on seetõttu suurem tõendamiskoormis. Kostja kohustuseks on tõendada, et tal oleks

olnud hagejale tööd anda kogu vaidlusaluse perioodi jooksul, kui viimane oleks tööle tulnud.

Kohtu hinnangul ei ole kostja seda tõendanud.

18. Samuti oli hageja kogu vaidlusaluse perioodi töö tegemiseks valmis. Asjaolu, et hageja

viibis töö ootamise ajal Ukrainas, ei oma tähtsust. Kostja ei ole tõendanud enda väidet, et

hagejal ei olnud teatud perioodil võimalik piirangute tõttu Eestisse tulla. Riigikohus on

märkinud, et TLS § 35 järgi ei ole oluline, kus töötaja tööd oodates viibib (vt RKTKo nr 2-

17-485, p 15). Kõiki tõendeid kogumis hinnates on kohus veendunud, et kostjal ei olnud sel

perioodil hagejale tööd anda ja hageja oli töö ootel. Kohus ei nõustu kostja seisukohaga, et

asjaolu, et hagejal ei ole töötasu nõuet, kinnitab ka tema käitumine. Asjaolu, et hageja ei ole

kordagi kuni avalduse TVK-le esitamiseni esitanud kostjale töötasunõuet, ei anna alust jätta

töötasunõudes hagi rahuldamata.

19. Kohus analüüsib kas pooltel oli kokkulepe palgata puhkuse osas. Tasustamata puhkust

antakse poolte kokkuleppel (TLS 68 lg 2). Kuna tasustamata puhkuse andmine toimub poolte

kokkuleppel, siis allub ka sellise puhkuse pikkus kokkuleppele ehk töötaja võib tasustamata

puhkusel viibida just nii kaua, nagu ta on tööandjalt nõusoleku saanud. Seadus tasustamata

puhkusele mingeid vormistamisreegleid ette ei näe. Vaidlus puudub, et kirjalik kokkulepe

hageja palgata puhkusel viibimise kohta puudus. Kostja ei ole tõendanud hageja tahet

puhkuse kasutamiseks. Kostja väitel luges ta hageja tahteavalduseks tasustamata puhkuse

5(7)

kasutamiseks hageja käitumise, kus hageja tööle ei tulnud. Kohus leiab, et tõendamata on

kostja väited selle kohta, et poolte vahel kehtis tava, et kui hageja tööle ei ilmunud, siis hageja

soovib kasutada tasustamata puhkust. Kohus on kõiki tõendeid kogumis hinnates seisukohal,

et poolte vahel ei olnud kokkulepet hageja viibimisel palgata puhkusel. Tööandja kohustus

on fikseerida korrektselt poolte kokkulepe tasustamata puhkuse osas.

20. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hageja töötasu väljamõistmise nõue

tööga kindlustamata aja eest on põhjendatud. Hageja nõuab kostjalt perioodi 11.06.2019 kuni

09.12.2020 eest 21 013,44 euro tasumist. Kostja vaidleb töötasu nõudele vastu ja leiab, et

arvestus on ebaõige. Aluseks tuleb võtta elamisloa taotluse esitamise ajal hagejaga sarnasel

töökohal välismaalastele makstava töötasu suurus 1310 eurot brutosummana (tl 151).

Välismaalasele makstava tasu suurus peab vastama tähtajalise elamisloa taotluse menetlusse

võtmise hetkel Statistikaameti poolt viimati avaldatud andmetele ning seda korrigeeritakse

tähtajalise elamisloa pikendamisel või uue esmase tähtajalise elamisloa taotlemisel. Hageja

esitas tähtajalise elamisloa taotluse 22.01.2020 (tl 36). Sel ajal oli välismaalastele kehtiva

palgakriteeriumi määraks 1310 eurot brutokuutasuna. Nimetatud summa tuleb võtta

arvestuse aluseks. Seega brutotöötasu 1407 eurot ei kehti hagejale.

21. Kohtule esitatud tõenditega on tõendatud, et töötasu perioodi juuni 2019 kuni detsember

2019 on hagejale makstud (tl 64-70). Hagejal on õigus saada töötasu perioodi eest TLS § 35

alusel perioodi 27.12.2019 kuni 09.12.2020 eest. Nimetatud perioodist tuleb maha arvestada

01.04.2020 kuni 16.04.2020 põhipuhkusel viibitud aeg ja 17.04.2020 kuni 21.04.2020

lapsepuhkusel viibitud aeg. Detsembris 2019 on hagejal õigus saada tasu 2 päeva eest

summas 137,88 eurot (1310 eurot/19 päevaga, päevatasu 68,94 eurot). Aprillis 2020 saab

hageja tasu nõuda 7 päeva eest summas 436,66 eurot (1310 eurot/21 päevaga, päevatasu

62,38 eurot). Töötasu summas 1310 eurot tuleb välja mõista jaanuari, veebruari, märtsi, mai,

juuni, juuli, augusti, septembri, oktoobri ja novembri 2020 eest iga kuu eest summas 1310

eurot, kokku 13 100 eurot. Detsembris 2020 tuleb välja mõista töötasu 7 päeva eest summas

436,66 eurot (1310 eurot/21 päevaga, päevatasu 62,38 eurot). Kokku on hageja nõue

põhjendatud töötasu 14 111,20 euro nõudes (bruto).

22. Hageja esitas puhkusetasunõude summas 903,95 eurot kasutamata jäänud puhkuse eest.

Puhkusetasu arvestatakse Vabariigi Valitsuse määruse alusel keskmise töötasu alusel (TLS §

70 lg 1). Puhkusetasu arvutamisel on arvutamise vajaduse tekke kuuks kuu, millele langeb

eelviimane tööpäev enne puhkuse algust (kord § 2 lg 2 ls 3). Töölepingu lõppemisel on

tööandja kohustatud hüvitama töötajale kasutamata jäänud aegumata põhipuhkuse rahas

(TLS § 71). Hageja nõudis lisaks töötasule puhkusehüvitist. Eeldatakse, et töötaja iga-

aastane puhkus on 28 kalendripäeva (põhipuhkus), kui töötaja ja tööandja ei ole leppinud

kokku pikemas põhipuhkuses või kui seadus ei sätesta teisiti (TLS § 55). Põhipuhkust antakse

töötatud aja eest (TLS § 68 lg 1). Põhipuhkuse andmise õiguse aluseks oleva aja hulka

arvestatakse lisaks töötatud ajale ajutise töövõimetuse aeg ja puhkuse aeg (välja arvatud

lapsehoolduspuhkuse ja poolte kokkuleppel antud tasustamata puhkuse aeg) (TLS § 68 lg 2).

23. Kohus selgitas, et hageja peab tõendama puhkusetasu nõude ja selle suuruse kujunemise

aluseks olevaid asjaolusid. Kostja vaidles puhkusetasu arvestamisele vastu mh põhjusel, et

hageja kasutas tasustamata puhkust, mille ajal ei toimu põhipuhkuse arvestust. Kuna hageja

ei saa tõendada, et ta ei olnud tasustamata puhkusel, peab kostja tõendama, et hageja kasutas

tasustamata puhkust. Kostja ei ole tõendanud, et hageja kasutas tasustamata puhkust.

Vaatamata sellele puhkusetasunõue rahuldamisele ei kuulu. Hageja tahab puhkusetasu saada

ka perioodi eest mil ta reaalselt tööd ei teinud. Hagejal tuli kohtule selgitada puhkusetasu

suuruse kujunemist. Hageja seda vaatamata kohtu selgitustele ei teinud. Hageja leiab, et tal

on perioodi 11.06.2019 kuni 09.12.2020 eest õigus saada põhipuhkust kokku 42,04 päeva.

Hageja hinnangul on ta sellest ära kasutanud 30 päeva. Hageja viibis 03.12.2019 kuni

18.12.2109 põhipuhkusel (16 päeva). Aprillis 2020 viibis hageja 14 päeva põhipuhkusel.

6(7)

Seega on hageja viibinud põhipuhkusel 30 päeva. Puhkusetasu on hagejale välja makstud (tl

71-73). Hageja töötas kostja juures 11.06.2019 kuni 09.12.2020. Töötatud aja eest on

hagejale puhkust antud ja puhkusetasu välja mõistetud.

24. Kohus analüüsib hüvitisenõuet TLS § 100 lg 4 alusel summas 4691,49 eurot. Kostja esitas

aegumise vastuväite. Kui töötaja ütleb töölepingu erakorraliselt üles põhjusel, et tööandja on

lepingut oluliselt rikkunud, maksab tööandja töötajale hüvitist töötaja kolme kuu keskmise

töötasu ulatuses (TLS § 100 lg 4). Töösuhetest tulenevate õiguste tunnustamiseks ja rikutud

õiguste kaitseks nõude esitamise tähtaeg töövaidluskomisjoni või kohtusse pöördumiseks on

neli kuud arvates ajast, kui isik sai teada või pidi teada saama oma õiguse rikkumisest (TLS

§ 31). Töövaidluskomisjon tuvastas, et tööleping lõppes 09.12.2020. Kohus leiab, et hageja

poolt viidatud TLS § 110 käesolevale vaidlusele ei kohaldu. Kui töötaja esitas õigel ajal hagi

või avalduse töölepingu ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks, ei aegu vaidluse kestel

sissenõutavaks muutuvad ja vaidluse tulemusest sõltuvad töötaja nõuded enne, kui on

möödunud kolm kuud vaidluses tehtava lahendi jõustumisest (TLS § 110). Töösuhte

lõppemisel muutuvad kõik töösuhtest tulenevad nõuded sissenõutavaks (TLS § 84 lg 1).

Hageja pidi 09.12.2020 teadlik olema sellest, et tal on õigus hüvitisele. Seega hakkas

vaidlustamise tähtaeg kulgema 09.12.2020. Hageja esitas nõude töövaidluskomisjonile

25.05.2021. Eeltoodust tulenevalt on hageja nõue aegunud ja rahuldamisele ei kuulu.

25. Hageja esitas kohtule taotluse tunnistada kohtuotsus töötasu väljamõistmise osas

viivitamata

täidetavaks

kahe

kuu

töötasu

ulatuses,

so

summas

2814

eurot.

Töövaidluskomisjon võib poole taotlusel tunnistada töötasu väljamõistmise otsuse

viivitamata täidetavaks töötajale hädavajalikus ulatuses, kuid mitte rohkem kui kahe kuu

töötasu ulatuses (TvlS § 65 lg 1). Kohus tunnistab poole taotlusel otsuse viivitamata

täidetavaks tingimusel, et see pool annab täitmise tagatise (TsMS § 469 lg 1). Kohtul puudub

õigus tunnistada otsus viivitamata täidetavaks kahe kuu töötasu ulatuses TvlS § 65 lg 1 alusel.

Samuti puudub alus tunnistada otsus osaliselt viivitamata täidetavaks kahe kuu töötasu

ulatuses TsMS § 469 lg 1 alusel, kuna hageja ei ole andnud täitmise tagatist.

26. Eeltoodust tulenevalt rahuldab kohus hagi osaliselt. Kohus rahuldab hagi töötasu

14 111,20 euro nõudes (bruto). Kohus jätab hagi rahuldamata töötasu 6902,24 euro nõudes,

puhkusehüvitise 903,95 euro nõudes ja töölepingu ülesütlemise hüvitise 4691,49 euro

nõudes.

27. Poolte väited ja esitatud tõendid, mida kohus hagiavalduses ei käsitlenud, ei oma kohtu

lõpplahenduse osas tähtsust.

MENETLUSKULUD

28. Kohus märgib kohtuotsuses menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel (TsMS § 173

lg 1). Hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui

kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta

menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda (TsMS § 163 lg 1). Kohus on

seisukohal, arvestades käesoleva vaidluse asjaolusid, et käesoleval juhul tuleb jätta

menetluskulud poolte endi kanda. Vastavalt ei ole vaja määrata kindlaks menetluskulude

rahalist suurust.

29. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

7(7)

/allkirjastatud digitaalselt/

Kaie Almere

kohtunik