3-22-1705/6 · Tallinna Halduskohus Tallinna kohtumaja

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Halduskohus

Kohtunik

Janek Laidvee

Otsuse tegemise aeg ja koht

01.12.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-22-1705

Haldusasi

X kaebus Rae vallalt varalise kahju hüvitise summas

347,75 väljamõistmiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – X

Vastustaja – Rae vald, volitatud esindaja Helle Semmel

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada X kaebus ja mõista Rae vallalt X kasuks välja varalise kahju hüvitis

summas 347,75 eurot ning seadusjärgne viivis alates 06.07.2022

2. Mõista Rae vallalt X kasuks välja menetluskulud summas 20 eurot. Ülejäänud osas

jäävad menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

Otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates, so hiljemalt 02.01.2023 (halduskohtumenetluse

seadus (HKMS) § 181 lg 1).

Vastuseks esitatud apellatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastuapellatsioon-

kaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse esitajale kätte-

toimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva

(HKMS § 184).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (HKMS § 182

lg 1 p 9).

Kui menetlusosaline soovib apellatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal

esitada ringkonnakohtule vastavasisuline taotlus. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata

menetlustähtaja kulgemist (HKMS § 116 lg 5) ning apellatsioonitähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta

menetlusabi taotleb, eelkõige esitama apellatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X laps on olnud Rae valla elanik alates sünnist xx xx xxxx. X lisas 21.08.2019 lapse Rae

valla lasteaiakoha järjekorda ning märkis lasteaiakoha saamise avaldusele, et ta soovib saada

lapsele kohta elukohajärgses Peetri teeninduspiirkonna lasteaias alates 01.03.2021. X selleks

ajaks lasteaiakohta ei pakutud.

2. MTÜ Väike Päike Lastehoid pakkus kaebaja lapsele hoiukohta alates 02.08.2021. Erahoiu,

Rae valla ja X vahel sõlmiti 09.09.2021 lapsehoiuteenuse rahastamise leping nr 2021-0412,

millega vastustaja hakkas lastehoiu kohatasu hüvitama osaliselt otse lastehoiule selliselt, et

vanema kanda jäi kohatasu summas 80 eurot kuus.

3. X pöördus 06.07.2022 Rae valla poole avaldusega hüvitada erahoiu teenuse ja

munitsipaallasteaia teenuse erinevuse tõttu kaebajale lisakulude näol tekitatud kahju perioodil

02.08.2021-30.06.2022 summas 347,75 eurot.

4. Rae vald keeldus 05.08.2022 vastusega kaebaja hüvitisnõude rahuldamisest, kuna leidis, et

vald juba hüvitabki munitsipaallasteaia kohatasu ületavas osas kaebaja lapse hoiutasu ning

toidukulu maksumuse hüvitab lapsehoiuteenuse rahastamise lepingu alusel vanem. Samuti

puudub valla hinnangul alus tulumaksutagastuse hüvitamiseks.

5. X esitas 11.08.2022 Tallinna Halduskohtule kaebuse, milles palus kohustada Rae valda

hüvitama talle perioodil 02.08.2021-30.06.2022 kahju summas 347,75 eurot, mis koosnes 1)

eralasteasutuse MTÜ Väike Päike Lastehoid muusika- ja liikumistundide tasust summas, mida

kaebaja maksis rohkem, kui oleks maksnud munitsipaallasteaias; 2) eralasteasutuse MTÜ Väike

Päike Lastehoid söögiraha tasust summas, mida kaebaja maksis rohkem, kui oleks maksnud

munitsipaallasteaias; 3) eralastehoiu kohatasult enammakstud tulumaksust. Ühtlasi taotles

kaebaja kohustada Rae valda tasuma kaebajale kahjusummalt viivist seadusjärgses määras

alates 06.07.2022.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

6. X põhjendused on kokkuvõtvalt järgmised.

1) Kaebaja laps sai 13.02.2021 1,5-aastaseks, ent vallast talle selleks ajaks lasteaiakohta ei

pakutud. Niisiis hakkas kaebaja ise otsima lapsele erahoiukohta. MTÜ-l Väike Päike Lastehoid

oli pakkuda vaba kohta alates 02.08.2021. Kuna erahoiu teenus erineb munitsipaallasteaia

teenusest, tekkisid sellest tulenevalt kaebajal lisakulud, millede hüvitamist ta soovib.

2) Kaebaja pidi igakuiselt rohkem maksma toiduraha ning eraldi ka muusika- ja liikumistundide

tasu, mis valla lasteaedades on kohatasu hinna sees. Lisaks ei ole erinevalt valla lasteaedadest

lastehoid koolituskulu, mistõttu ei saa kaebaja tasutud kohatasu pealt tagasi tulumaksu.

Lasteaiakoha tagamise kohustus tekkis vastustajal 13.01.2021, mil laps sai 1,5-aastaseks. Laps

sai koha 22.08.2022 ehk 1,8 aastat hiljem.

7. Rae vald leiab, et kaebus tuleb rahuldamata jätta järgmistel põhjendustel.

1) Kaebaja soovib muusika- ja liikumistundide tasu hüvitamist perioodil, kui tema laps käis

eralastehoius. Tegemist on lisatasuga, mis ei kuulu kohatasu hulka. Lastehoius on võimalik

muusika- ja liikumistegevusi lõimida ja integreerida õpetaja poolt päeva tegevustesse.

Koolieelses lasteasutuses ei pea olema loodud eraldi muusikaõpetaja ja liikumisõpetaja

ametikohti ega toimuma eraldi muusika- ja liikumistunde. Tasu huvitegevuse eest ei kuulu

kohatasu hulka, vaid on ainult lapsevanema soovil eraldi tasutav lisatasu. Ka

munitsipaallasteaedades on tasulised huviringid, mille eest lapsevanemad samuti lisaks

kohatasule vabatahtlikult maksavad.

2) Kaebaja soovib eralasteasutuse MTÜ Väike Päike Lastehoid söögiraha tasu hüvitamist

summas, mida kaebaja maksis rohkem, kui oleks maksnud munitsipaallasteaias. Kaebaja, Rae

Vallavalitsuse ja MTÜ Väike Päike Peetri Lastehoid vahel on sõlmitud lapsehoiuteenuse

rahastamise leping nr 2021-0412, mille kohaselt tasus vanem kohatasu 80 eurot kuus, mis vastas

munitsipaallasteaia kohatasu määrale, ja Rae vald tasus ülejäänud summa kohatasust.

Lepinguga võttis lapsevanem kohustuse tasuda lapse toidukulu. Tulenevalt koolieelse

lasteasutuse seaduse (KELS) § 24 lg 3 p-st 5 ning § 27 lg-st 2 ei ole toidukulu maksumuse

kehtestamine kohaliku omavalitsuse kohustus, selle eest ei vastuta kohalik omavalitsus. Seega

puudub alus koolieelse eralasteasutuse ja munitsipaallasteaia toidukulu vahe hüvitamisteks.

3) Vastustaja hinnangul puudub alus tulumaksutagastuse hüvitamiseks. Kaebajal tuleks kahju

tekkimist tõendada. Tulust tehtavatele mahaarvamistele (sh lasteaia kohatasu ehk

koolituskulud) on seatud piirang kuni 1200 eurot maksumaksja kohta maksustamisperioodil.

Seega tuleks kaebajal, kellel oleks olnud õigus lasteaia kohatasu maksustatavast tulust maha

arvata, tõendada, et 2021. aasta maksustamisperioodil oleks nimetatud 1200 euro sisse

mahtunud ka lasteaia kohatasu. 2022. aasta osas puudub õigus tulumaksutagastuse nõudeks,

kuna 2022. aasta eest ei ole tulude deklareerimise aeg saabunud.

KOHTU PÕHJENDUSED

8. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 sätestab, et isik, kelle õigusi on avaliku võimu

kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, võib nõuda talle tekitatud

kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada RVastS

§-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. Järelikult on avalik-

õiguslikus suhtes tekitatud kahju hüvitamise eeldusteks kahju tekkimine, avaliku võimu

õigusvastane tegevus ja nendevaheline põhjuslik seos ning kahju hüvitamist välistavate

asjaolude puudumine. KELS § 10 lg 1 sätestab kohaliku omavalitsuse kohustuse luua vanemate

soovil kõigile 1,5- kuni 7-aastastele lastele, kelle elukoht on selle valla või linna territooriumil

ning ühtib vähemalt ühe vanema elukohaga, võimaluse käia teeninduspiirkonna lasteasutuses.

1,5- kuni 3-aastase lapse lasteaiakoha võib valla- või linnavalitsus vanema nõusolekul asendada

lapsehoiuteenusega, mille rahastamisele kohaldatakse KELS § 27 lg-tes 3 ja 4 sätestatut.

9. KELS § 10 lg-ga 1 on antud isikule õigus nõuda vallalt lasteasutuses käimise võimaldamist.

Seejuures ei tulene seadusest vallale õigust vastava kohustuse täitmisest keelduda (RKHKo

19.03.2014, 3-4-1-63-13, p 31). Seega pidi Rae vald võimaldama kaebaja lapsele koha

munitsipaallasteaias, kuna nii kaebaja kui tema laps olid Rae valla elanikud, kaebaja laps oli

enam kui 1,5-aastane ning kaebaja esitas Rae vallale nõuetekohase taotluse lapsele lasteaiakoha

saamiseks. Seejuures märgib kohus, et vastustajal tekkis kohustus kaebaja lapsele

munitsipaallasteaias koht tagada alates kaebaja poolt lasteaiakoha taotluses märgitud

kuupäevast 01.03.2021 mitte lapse 1,5-aastaseks saamisest.

10. Kui kohaliku omavalitsuse üksus jätab KELS § 10 lg-st 1 tuleneva kohustuse täitmata, tuleb

tal hüvitada lapsevanematele munitsipaallasteaia koha loomata jätmisega tekkinud kahju

(Tallinna Halduskohtu 05.03.2018 otsus haldusasjas nr 3-17-1908). Puudub vaidlus selles, et

kaebaja taotles oma lapsele kohta elukohajärgses munitsiplaallasteaias, kuid Rae vald ei

võimaldanud kaebaja lapsele kohta elukohajärgse teeninduspiirkonna munitsipaallasteaias

perioodil 01.03.2021-22.08.2022 vaba lasteaiakoha puudumise tõttu. Niisiis põhjustas Rae vald

KELS § 10 lg-s 1 sätestatud kohustuse täitmata jätmisega selle, et kaebaja pidi panema lapse

eralastehoidu MTÜ Väike Päike Lastehoid. Kaebaja on perioodil 01.03.2021-22.08.2022

maksnud eralasteasutuse MTÜ Väike Päike Lastehoid söögiraha tasu kokku 151,90 eurot

rohkem, kui oleks maksnud munitsipaallasteaias. Vastustaja ei ole sellele summale vastuväiteid

esitanud. Seejuures ei oma tähtsust, et 09.09.2021 lapsehoiuteenuse rahastamise lepinguga nr

2021-0412 võttis kaebaja kohustuse tasuda lapse toidukulu. Vastustaja poolse kohustuse

täitmata jätmise tõttu ei olnud kaebajal muud võimalust, kui laps erahoidu paigutada ning

selline leping sõlmida. Kui vastustaja oleks KELS § 10 lg-st 1 tulenevat kohustust täitnud ja

kaebaja lapsele munitsipaallasteaia koha taganud, oleks kaebaja kulutused söögirahale olnud

väiksemad. Seega on kaebajale tekkinud kahju ning vastustajal tuleb erahoiu ja

munitsipaallasteaia toidukulude vahe hüvitada.

11. Lisaks on kaebaja taotlenud erahoius tasutud huvitegevuse kulude hüvitamist, kuna

muusika- ja liikumistunnid on munitsipaallasteaias kohatasu sees, kuid erahoius tuli nende eest

täiendavalt maksta. Vastustaja hinnangul on tegemist kaebaja vabatahtliku kulutusega, mille

hüvitamiseks vastustajal kohustust ei ole. Kohus leiab, et tegemist on kulutustega, mis on

seotud sellega, et kaebaja laps saaks samasugust teenust nagu ta oleks saanud

munitsipaallasteaias, kus muusika- ja liikumistunnid on õppekava osaks. Kuigi vastustaja on

selgitanud, et ka munitsipaallasteaias on tasulisi huviringe, ei ole ta väitnud, et

munitsipaallasteaias pakutava alushariduse osaks ei oleks muusika- ja liikumistunnid.

12. KELS § 16 kohaselt on lasteasutuse õppe- ja kasvatuskorralduse aluseks lasteasutuse

õppekava, mis vastab koolieelse lasteasutuse riiklikule õppekavale. Vabariigi Valitsuse

29.05.2008 määruse nr 87 „Koolieelse lasteasutuse riiklik õppekava“ § 16 lg 1 sätestab, et õppe-

ja kasvatustegevuse kavandamisel ja korraldamisel lõimitakse muude tegevustega ka

mitmesugused liikumis- ja muusikategevused. Samuti on eelnimetatud määruse § 16 lg 2 p-de

6 ja 7 kohaselt nii muusika kui ka liikumine valdkondadeks, milles tuleb esitada õppekavas

õppe- ja kasvatustegevuse eesmärgid, sisu, kavandamine ja korraldus ning lapse arengu

eeldatavad tulemused. Niisiis kuuluvad liikumis- ja muusikatunnid kahtlemata teatud ulatuses

munitsipaallasteaia kohatasu eest pakutava teenuse hulka. Kohtu hinnangul ei ole kaebaja

erahoius muusika- ja liikumistundidele kulutanud määral, millest saaks järeldada, et kaebaja ei

soovinud saada pelgalt munitsipaallasteaia teenusega võrdväärset teenust. Kuivõrd vastustaja

rikkus oma kohustust tagada kaebaja lapsele koht munitsipaallasteaias, mistõttu kaebaja pidi

vaidlusalused kulutused tegema, on põhjendatud vastustajalt nende kulutuste ulatuses hüvitis

välja mõista. Vastustaja ei ole ka huvitegevuse kulude hüvitise arvutuskäigule mingeid

vastuväiteid esitanud, seega nõustub kohus kaebajaga, et kaebajale tekkis kahju 42,86 euro

ulatuses.

13. Kuna erahoiu kohatasu puhul ei ole tegemist koolituskuluga, ei olnud kaebajal võimalik

seda tulumaksuseaduse § 26 alusel tuludeklaratsioonis tuludest maha arvata. Kui vastustaja

oleks täitnud oma KELS § 10 lg-st 1 tuleneva kohustuse, tasunuks kaebaja kohatasu igakuiselt

munitsipaallasteaias käiva lapse eest kokku 80 eurot. Eelnevast tulenevalt saanuks kaebaja iga

kuu eest, mille eest tema laps käib lastehoius, aga pidanuks saama võimaluse käia

haridusasutuses, arvata maha täiendavalt 80 eurot. Sama kahju tekib kaebajal ettenähtavalt ka

2022. aasta tuludeklaratsiooni esitades. Seega 2021. aasta tulust oleks kaebaja saanud maha

arvata kokku 387,81 eurot ning saanud tulumaksutagastust 380,95x0,2=76,19 eurot. 2022. aasta

tuludest saaks kaebaja maha arvata kokku 464 eurot, millele vastab tulumaksutagastus

464x0,2= 92,8 eurot. Kokku on kahju 168,99 eurot. Eeltoodut ei väära ka see, et 2022. aasta

tuludeklaratsiooni esitamise aeg on 2023. aasta I poolaastal, kuivõrd selle kahju tekkimine on

ettenähtav. Oluline pole see, kas kaebajal täitus maksuvaba tulu piirmäär ka ilma lasteaia

kohatasuta, sest kaebajal ei ole kohustust eelistada teisi kulusid lasteaia kohatasule.

14. Kohtule ei nähtu kahju hüvitamist välistavaid asjaolusid. Niisiis rahuldab kohus kaebuse

kokkuvõttes tervikuna ning mõistab Rae vallalt X kasuks välja hüvitise summas 347,75 eurot,

millele lisandub seadusjärgne viivis alates 06.07.2022.

15. HKMS § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuivõrd

kohus rahuldab kaebuse, tuleb kaebajate põhjendatud ja vajalikud menetluskulud vastustajalt

välja mõista (HKMS § 109 lg 6). Kaebaja on taotlenud menetluskulude vastustaja kanda jätmist.

Kaebaja menetluskuludeks on kaebuse esitamisel tasutud riigilõiv 20 eurot. Kohus mõistab

kaebaja menetluskulud 20 euro ulatuses vastustajalt välja. Ülejäänud osas jäävad

menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)