Legislator Case Law & Legislation
2-22-12704/4 AI generated

2-22-12704/4 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja

Case Number 2-22-12704/4
Court / Authority
Jurisdiction Estonia (EE)
Decision Date

Legislator summary

AI generated

Mõista F OÜ-lt F L OÜ kasuks välja põhivõlg 7968,05 eurot, sissenõutavaks muutnud Määrata F L OÜ-le hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 1050 eurot (sh

Legislator headnote

AI generated

2-22-12704/4 · Pärnu Maakohus Kuressaare kohtumaja: Mõista F OÜ-lt F L OÜ kasuks välja põhivõlg 7968,05 eurot, sissenõutavaks muutnud Määrata F L OÜ-le hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 1050 eurot (sh

Keywords

AI generated
renovation costs payment of surcharges medical expenses construction cost overruns enforcement costs valuation threshold value
AI generated

Need to analyze how this precedent applies to your matter?

Cross-reference this judgment against statutes, commentaries, and subsequent citing case law inside Legislator AI.

Open in Legislator →

Full text

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Tagaseljaotsus

Kohus

Pärnu Maakohus

Kohtunik

Rajar Miller

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. november 2022, Kuressaare kohtumaja

Tsiviilasja number

2-22-12704

Tsiviilasi

F L OÜ hagi F OÜ vastu töövõtulepingust tuleneva

võlgnevuse ja viivise nõudes

Tsiviilasja hind

8962,61 eurot

Menetlusosalised

Hageja: F L OÜ,

Kostja: F OÜ,

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada hagi tagaseljaotsusega.

2. Mõista F OÜ-lt F L OÜ kasuks välja põhivõlg 7968,05 eurot, sissenõutavaks muutnud

viivis 357,14 eurot ja viivis põhivõla tasumata osalt määraga 0,021917% päevas alates

29.08.2022 kuni põhivõla tasumiseni.

3. Jätta menetluskulud F OÜ kanda.

4. Määrata F L OÜ-le hüvitatavate menetluskulude rahaliseks suuruseks 1050 eurot (sh

riigilõiv 700 eurot ja lepingulise esindaja kulu 350 eurot) ja mõista menetluskulude

hüvitis 1050 eurot F OÜ-lt F L OÜ kasuks välja.

5. F OÜ-l tuleb tasuda menetluskulude hüvitise tasumata osalt F L OÜ-le käesoleva

lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises

lauses sätestatud määras.

6. Tunnistada tagaseljaotsus tagatiseta viivitamata täidetavaks.

7. Toimetada tagaseljaotsus menetlusosalistele kätte.

Edasikaebe kord

Hageja võib esitada otsuse peale apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule 30 päeva

jooksul alates otsuse kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel otsuse

avalikult teatavakstegemisest. Apellatsioonkaebus võidakse lahendada ringkonnakohtus

kirjalikus menetluses, kui kaebuse esitaja ei taotle selle lahendamist istungil.

Kostja võib kaja esitada Pärnu Maakohtule tagaseljaotsuse kättetoimetamisest alates 30

päeva jooksul, kui tema tegevusetus, mis oli tagaseljaotsuse tegemise aluseks, oli tingitud

mõjuvast põhjusest. Kaja võib esitada sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust, kui hagile

vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte toimetatud muul viisil kui

isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt. Kui tagaseljaotsus toimetatakse

kätte avalikult, võib kaja esitada 30 päeva jooksul alates päevast, kui kostja sai

tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teada. Kostjal tuleb kaja

esitamisel lisada kõik asja ettevalmistamise lõpule viimiseks vajalik, sh tsiviilkohtumenetluse

seadustiku (TsMS) § 394 nõuetele vastav kirjalik vastus hagile.

Kaja ja menetluse taastamise avalduse esitamisel tasutakse riigilõivu poolelt hagihinnalt,

kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot. Juhised riigilõivu tasumiseks:

https://www.kohus.ee/kohtusse-poordujale/menetluskulud-ja-menetlusabi/riigiloivu-

tasumine-ja-tagastamine.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi

menetluskulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi

taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb,

eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses

esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab

kohus mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud

taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista

menetlustähtaja ennistamist (TsMS § 187 lg 6).

Asjaolud ja kohtu põhjendused

1. F L OÜ (hageja) esitas 29.08.2022 Pärnu Maakohtu Kuressaare kohtumajale hagi F OÜ

(kostja) vastu. Hageja palub kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 7968,05 eurot, enne hagi

esitamist sissenõutavaks muutunud viivise määraga 0,021917% summas 357,14 eurot ja

lisaks palub hageja kostjalt välja mõista põhinõudelt viivis määraga 0,021917% alates hagi

esitamisest 29.08.2022 kuni põhinõude 7968,05 eurot täitmiseni. Hagi aluseks olevate

asjaolude kohaselt on nõude aluseks kostja ja hageja vahel sõlmitud suuline töövõtu leping,

mille alusel kohustus hageja kostjal valmistama metallist detaile vastavalt tellimustele.

Töövõtulepingu raames esitas hageja kostjale tellimuse kinnituse nr 33574 alusel arve nr.

26164 summas 11216 eurot ja tellimuse kinnituse nr 34021 alusel arve nr. 26576 summas

1752,05 eurot. Hageja täitis oma kohustused täies ulatuses, kostja jättis oma kohustused

täitmata ja arved õigeaegselt tasumata. Kostja viivitas rahalise kohustuse täitmisega alates

29.01.2022. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda, mõista kostjalt hageja kasuks

välja menetluskulude hüvitis 1050 eurot ja hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt viivis

võlaõigusseaduse § 113 lõikes 1 ettenähtud määras menetluskulude väljamõistmise lahendi

jõustumisest kuni selle täitmiseni.

2. Kohus võttis hagi 30.08.2022 määrusega menetlusse. Vastavalt hagi menetlusse võtmise

määrusele tuli kostjal hagile kirjalikult vastata 14 päeva jooksul alates määruse ja

hagimaterjalide kättetoimetamisest. Kohus saatis hagimaterjalid ja menetlusse võtmise

määruse 21.09.2022 kostja äriregistri registrikaardile kantud elektronpostiaadressil

XXXXXXX ja loeb need kostjale tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 3111 lg 51

alusel kätte toimetatuks 29.09.2022. Kostjat teavitati e-kirjas, et tal tuleb hagile vastata

hiljemalt 13.10.2022. Kostja ei ole hagile vastanud. Kostjat on hagiavalduse menetlusse

võtmise määruses hoiatatud, et kui ta jätab tähtaegselt kohtule vastamata, võib kohus hagi

rahuldada tagaseljaotsusega.

3. Kohus leiab, et hagi kuulub rahuldamisele. TsMS § 407 lg 1 kohaselt võib kohus hageja

nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega

õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei

ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati

kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks

ja kohus kontrollib üksnes hagi õiguslikku põhjendatust. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult

põhjendatud. TsMS § 407 lg-s 5 loetletud tagaseljaotsuse tegemist välistavaid asjaolusid asjas

ei esine.

4. Kohus vormistab tagaseljaotsuse kirjeldava ja põhjendava osata (TsMS § 444 lg 3).

Kohtu selgitused kostjale

5. Kui kostja esitab kaja ja kohus jätab kaja rahuldamata, siis täiendab kohus tagaseljaotsust

kirjeldava ja põhjendava osaga kaja lahendamise määruses. Kaja esitamise kohta selgitab

kohus kostjale järgmist. Kajas peab sisalduma viide käesolevale otsusele, avaldus kaja

esitamise kohta ja mõjuv põhjus, mis takistas kostjal hagile tähtaegselt vastamast ning selle

põhistus. Kajast peab nähtuma, millises ulatuses kostja soovib menetluse taastamist. Koos

kajaga tuleb kostjal esitada kõik vajalik asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks, sh kostja

vastus ja tõendid oma väidete kohta tõendid (TsMS § 415 lg 1, § 417 lg 2). Kaja võib esitada

sõltumata mõjuva põhjuse olemasolust TsMS § 415 lg 1 p 1–3 sätestatud aluse esinemise

korral: (i) hagile vastamata jätmise puhul oli hagi kostjale või tema esindajale kätte

toimetatud muul viisil kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega või elektrooniliselt, (ii)

kohtuistungile ilmumata jäämise puhul oli kohtukutse toimetatud kostjale või tema

esindajale kätte teisiti kui isiklikult allkirja vastu üleandmisega kohtuistungil või

elektrooniliselt, (iii) tagaseljaotsust ei võinud seaduse kohaselt teha. Tagaseljaotsuse peale

kaja esitamisega seotud täiendavad menetluskulud jäävad kaja esitaja kanda, sõltumata hagi

rahuldamisest.

Menetluskulude jaotus ja rahalise suuruse kindlaksmääramine

6. Menetluskulud jäävad hagi rahuldamise tõttu kostja kanda (TsMS § 162 lg 1). TsMS § 174

lg 2 tulenevalt määrab maakohus kohtuotsuses kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

TsMS § 138 lg 1 sätestab, et menetluskulud on menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised

kulud. Hageja on menetluskuluna hagiavalduse esitamisel tasunud riigilõivu 700 eurot.

Kostja hageja menetluskuludele vastuväited ei esitanud. Hagiavalduse esitamisel tuli hagejal

riigilõivuseaduse (RLS) § 59 lg 1 ja lisa 1 kohaselt hagilt hinnaga 8001-9000 eurot tasuda

riigilõivu 700 eurot. Vastavalt hagihinnale tasutud riigilõiv kuulub TsMS § 138 lg 2 alusel

menetlusosalise kohtukulude hulka ja tuleb kostjal hagejale hüvitada.

7. Kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt

kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud

välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (TsMS § 175 lg 1). Asja materjalidest nähtuvalt on

hageja menetluskuludeks ka lepingulise esindaja kulud 350 eurot (käibemaksuta). Hagejale

on õigusabiteenust osutatud hinnaga 100,00 eurot/tunnis (käibemaksuta), kokku 3,5 tundi

(100x3,5=350). Hagejale osutatud õigusteenuse tunnihind 100 eurot (käibemaksuta) ei ületa

keskmist sarnast juristi õigusteenuse hinda ja selle vähendamiseks kohtu hinnangul põhjust

ei ole. Lepinguline esindaja on koostanud hagiavalduse ja esitanud selle kohtule, toimingute

ajakulu on 3,5 tundi. Kohtu hinnangul tuleb õigusabi toimingud ja esindaja ajakulu lugeda

põhjendatuks ja vajalikuks ning seega tuleb kostjal hagejale hüvitada lepingulise esindaja

kulu 350 eurot. Esindaja kulu tuleb hagejale hüvitada käibemaksuta. Äriühingust hageja ei

ole lepingulise esindaja kulult arvestatava käibemaksu hüvitamist taotlenud ega selleks TsMS

§ 174 lg-s 10 ette nähtud kinnitusi esitanud.

8. Eeltoodust tulenevalt määrab kohus hagejale hüvitatavate menetluskulude suuruseks 1050

eurot (sh riigilõiv 700 eurot ja lepingulise esindaja kulu 350 eurot), mis tuleb kostjalt hageja

kasuks välja mõista.

9. Hageja taotlusel märgib kohus, et kostjal tuleb tasuda hagejale hüvitamisele kuuluvatelt

menetluskuludelt kohtuotsuse jõustumisest kuni nõude täitmiseni viivist võlaõigusseaduse

(VÕS) § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras (TsMS § 177 lg 4).

10. Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle

kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati.

Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada kaevates kohtulahendi peale, millega

menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

11. Kohus tunnistab tagaseljaotsuse omal algatusel viivitamata täidetavaks (TsMS § 468 lg 1 p

2).

(allkirjastatud digitaalselt)

kohtunik