3-21-2248/104 · Tallinna Ringkonnakohtu halduskolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Villem Lapimaa, liikmed Kaire Pikamäe ja

Virgo Saarmets

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.11.2022, Tallinn

Haldusasja number

3-21-2248

Haldusasi

EV ja Linus Capital OÜ kaebus Tallinna Linnavolikogu

23.09.2021 otsusega nr 106 kehtestatud Nõmme

linnaosa

üldplaneeringu

tühistamiseks,

Rahandusministeeriumi

03.11.2020

kirja

nr

14-

11/2368-26 õigusvastasuse tuvastamiseks ja Tallinna

linna kohustamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja Linus Capital OÜ, esindaja JL ja nõustaja AS

Kaebaja EV, nõustaja AS

Vastustaja Tallinna linn, esindajad EV, TP ja nõustaja

OK

Vastustaja Rahandusministeerium, esindajad HJ ja AR

Kolmas isik OÜ TedreMaja, esindaja HR

Kolmas isik Eesti Vabariik (Maa-ameti kaudu), esindaja

AS

Kolmandad isikud KV, JR, AK, AN, RAN, MR, ES,

HM

Vaidlustatud kohtulahend

Tallinna Halduskohtu 15.07.2022 otsus

Menetluse alus ringkonnakohtus

EV ja Linus Capital OÜ apellatsioonkaebus

Asja läbivaatamine

Kohtuistungil 31.10.2022

RESOLUTSIOON

1. Jätta rahuldamata EV ja Linus Capital OÜ taotlus põhiseaduslikkuse järelevalve

menetluse algatamiseks.

2. Jätta EV ja Linus Capital OÜ apellatsioonkaebus rahuldamata.

3. Jätta Tallinna Halduskohtu 15.07.2022 otsus muutmata.

4. Menetlusosaliste apellatsiooniastme menetluskulud jätta nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD

3-21-2248

2(20)

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul otsuse avalikult

teatavakstegemisest arvates, s.o hiljemalt 30.12.2022, välja arvatud HKMS § 212 lg 1 teises

lauses sätestatud juhul (HKMS § 212 lg 1).

Vastuseks kassatsioonkaebusele võib teine menetlusosaline esitada vastukassatsioonkaebuse

14 päeva jooksul kassatsioonkaebuse vastukassatsioonkaebuse esitajale kättetoimetamisest

arvates või ülejäänud kassatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (HKMS § 215

lg 3).

Kui menetlusosaline soovib kassatsioonkaebuse esitamiseks saada menetlusabi, tuleb tal selleks

esitada taotlus Riigikohtule. Menetlusabi taotluse esitamine ei peata menetlustähtaja kulgemist

(HKMS § 116 lg 5) ning kassatsioonitähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kassatsioonkaebuse (HKMS § 116 lg 6).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Tallinna Linnavolikogu algatas 22.02.2001 otsusega nr 46 Nõmme linnaosa üldplaneeringu

(Nõmme ÜP). Tallinna Linnavalitsuse 19.09.2007 korraldusega nr 1627 algatati Nõmme ÜP

keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH). Nõmme ÜP võeti vastu Tallinna

Linnavolikogu 04.05.2017 otsusega nr 47.

2. Nõmme linnaosas asuvate Nugise tn 19 ja Lemmiku tn 50 kinnistute omanikud esitasid

22.08.2019 Tallinna Linnaplaneerimise Ametile (TLPA) taotluse algatada detailplaneering

(DP), millega kavandatakse Tallinnas Nõmme linnaosas Lemmiku tn 44 ja 50, Nugise tn 19

ning Rännaku pst 30, 30a ja 32 kinnistutele 34 pereelamukrunti suurusega 1235–2879 m², kuus

transpordimaa krunti suurusega 382,4–6421 m² ja ühtlasi taotletakse määrata ehitusõigus 34

kuni kahekorruselise elamu ehitamiseks.

Lemmiku tn 50 kinnistu (registriosa nr 20228801; katastritunnus 78404:408:0169; pindala 11

670 m²; sihtotstarve maatulundusmaa) kuulub Linus Capital OÜ-le. EVle ja OÜ-le TedreMaja

kuulub vastavalt 24376/93282 ja 15284/93282 mõttelist osa Nugise tn 19 kinnistust (registriosa

nr 2698701; katastritunnus 78404:408:9091; pindala 93 282 m²; sihtotstarve maatulundusmaa).

Teised Nugise tn 19 kinnistu kaasomanikud on füüsilised isikud. Lemmiku tn 44, Rännaku pst

30 ja 30a kinnistute omanik on Eesti Vabariik. Rännaku pst 32 kinnistu kaasomanikud on

füüsilised isikud.

EV esitas 22.08.2019 taotlusega samasisulise DP algatamise taotluse uuesti 09.12.2019.

Tallinna Linnavalitsus jättis 21.12.2020 korraldusega nr 1399 taotluse rahuldamata. Nimetatud

korraldus on halduskohtus vaidlustatud (haldusasi nr 3-21-60).

3. Rahandusministeerium (RaM) andis 03.11.2020 kirjaga nr 14-11/2368-26 heakskiidu

Nõmme ÜP-le.

Riigihalduse

ministri

09.04.2018

käskkirjaga

nr

1.1-4/78

kehtestatud

Harju

maakonnaplaneeringu 2030+ (Harju MP) järgi on Nõmme linnaosa territoorium määratud

linnalise asustusega alaks, mis on polüfunktsionaalne ala (elamu-, äri- ja tootmismaad,

puhkealad, välja arendatud tehniline infrastruktuur, väljakujunenud teenuste ja töökohtade

baas). Nõmme ÜP on koostatud vastavuses kehtivas MP-s toodud ruumilise arengu

põhimõtetele linnalise asustusega aladel. Vastuolu Nõmme ÜP ja kehtiva MP vahel puudub.

Nõmme ÜP-ga ei tehta ka ettepanekut Harju MP põhilahenduse muutmiseks. ÜP koostamisel

ei ole rikutud kirjalikke arvamusi esitanud isikute seadusest tulenevaid õigusi, mida peaks

tagama järelevalve teostaja.

4. Tallinna Linnavolikogu kehtestas 23.09.2021 otsusega nr 106 Nõmme ÜP.

3-21-2248

3(20)

Otsuse andmisel on muu hulgas lähtutud järgmistest olulisematest kaalutlustest:

- ÜP elluviimine tagab linnaosa ruumilise arengu eesmärkide saavutamise, milleks on

linnaosa säilimine metsalinna, hinnatud elamispiirkonna ja puhkealana, elanike arvu

säilitamine või vähene suurendamine kasutusest väljalangenud alade uuesti kasutusele

võtmisega ning amortiseerunud elamute renoveerimise ja väheväärtusliku hoonestuse

asendamisega;

- ÜP tagab linnaosa arengu ka tulevikus valdavalt väikese tihedusega iseloomuliku

metsalinnana, st säilib loodusliku männimetsaga ümbritsetud hoonetega linnaosa miljöö.

Piirkondade eripära arvesse võttes on määratud maakasutuse juhtfunktsioonid ja

ehitustingimused;

- ÜP säilitab kõik ülelinnalise tähtsusega puhkealad ja muud rohealad ning annab

tingimused rekreatsioonivõimaluste edasiseks parendamiseks nendel aladel;

- ÜP täpsustab miljööväärtuslike hoonestusalade piire ning määrab aladele tervikliku

miljöö ja väärtuslike hoonete kaitsmiseks kaitse- ja kasutamistingimused.

5. EV ja Linus Capital OÜ esitasid Tallinna Halduskohtule kaebuse Nõmme ÜP

tühistamiseks või alternatiivselt osaliseks tühistamiseks Nugise tn 19, Lemmiku tn 50 ja

Rännaku pst 30, 30a ja 32 kinnistute maakasutus- ja ehitustingimuste ning -piirangute osas või

Nugise tn 19 ja Lemmiku tn 50 kinnistute maakasutus- ja ehitustingimuste ning -piirangute

osas. Lisaks taotlevad kaebajad RaM 03.11.2020 kirjaga nr 14-11/2368-26 Nõmme ÜP-le antud

heakskiidu õigusvastasuse tuvastamist ning Tallinna linna kohustamist korraldada Nõmme ÜP

uus avalik väljapanek ühe kuu jooksul alates asjas tehtava kohtulahendi jõustumisest.

1)

Nõmme ÜP kehtestamine olukorras, kus avalikustamisest on möödunud enam kui neli

aastat ning uut avalikustamist pole korraldatud, on oluline menetlusviga, mis tingib ÜP

kehtestamise otsuse tühistamise (Riigikohtu otsus nr 3-3-1-28-04). Muutunud on asjaolud,

millele tuginedes kavandatakse ÜP-s piiranguid ja kitsendusi, nt on kehtetuks tunnistatud

Nõmme linnaosa ehitusmäärus (Nõmme ehitusmäärus), mille maakasutuspiirangud ning

maakasutus- ja ehitustingimused on ÜP planeerimislahenduste aluseks. Pärast Nõmme ÜP

avalikustamist, RaM heakskiidu ja maardlate valitseja (Maa-ameti) kooskõlastuse saamist on

vastustaja muutnud ÜP kaarti 2 („Piirangud ja väärtused“), eemaldades avalikustatud kaardil

olnud viited turbamaardlatele Lemmiku tn 50 kinnistult kogu ulatuses ja Nugise tn 19 kinnistult

valdavas ulatuses. Seeläbi on muudetud Harju MP-d, milleks Tallinna linnal puudub pädevus.

Samuti on ÜP-le pärast avalikustamist lisatud kaart 4 „Metsasus“. Muutunud asjaolud ja

muutunud linnaruum annavad kinnistute omanikele aluse esitada maakasutuse ja kitsenduste

kohta uued seisukohad ja vastuväited. Linnaruumi ning planeeringulahendustega seotud huvide

muutumist kinnitab ka asjaolu, et Nõmme linnaosas on DP-sid kehtestatud 2018. aastal 20,

2019. aastal 12 ja 2020. aastal 10.

2)

Nõmme ÜP kehtestamise otsus on haldusmenetluse seaduse (HMS) § 63 lg 2 p 3 alusel

tühine, kuna sellega muudetakse Harju MP-d Harku ja Pääsküla turbamaardla osas ning seda ei

ole kehtestanud pädev haldusorgan. Kehtiva planeerimisseaduse (PlanS) § 71 lg 1 järgi saab

MP-d muutva planeeringu kehtestada ainult Vabariigi Valitsus.

3)

Nõmme ÜP-ga kehtestatud maakasutus- ja ehitustingimused ning maakasutuspiirangud

piiravad põhjendamatult Nugise tn 19, Lemmiku tn 50 ja Rännaku pst 32 kinnistute omanike

omandi puutumatust ja õigust tegeleda kinnisvaraarendusega, kuna nimetatud kinnistute

omanikud ei ole andnud kinnistuid avalikku kasutusse või sõlminud kokkuleppeid kinnistute

kasutusest loobumiseks, kinnistute omanikud ei ole vabastatud maamaksu tasumise kohustusest

ning kinnistutel asuvat puistut ei ole kunagi arvatud Natura alaks või rohevõrgustiku

3-21-2248

4(20)

tuumikalaks. Tallinna ÜP-ga ei ole Nugise tn 19 jt kinnistutele määratud maakasutus- ja

ehitustingimusi, mille muutmisest saaks keelduda.

4)

Nõmme ÜP lahendus põhineb Nõmme ehitusmäärusega, mis tunnistati kehtetuks Tallinna

Linnavolikogu 30.05.2019 määrusega nr 11, kinnitatud maakasutuspiirangutel ning

maakasutus- ja ehitustingimustel, mille osas ei ole avalikkus saanud kaasa rääkida. Nõmme ÜP

planeeringulahenduse muutmiseks tehtud ettepanekud jättis linn rahuldamata, tuginedes

ehitusmääruses sätestatud tingimustele. Kandes ehitusmäärusest tuleneva juhtfunktsiooni ning

maakasutus- ja ehitustingimused üle Nõmme ÜP-sse, on linn jätnud kaalutlusõiguse teostamata.

Nõmme ÜP kehtestamisel ei ole kaalutud kaebajate põhjendatud huve määrata kindlaks Nugise

tn 19 jt kinnistute maakasutus- ja ehitustingimused hoonestuse rajamiseks ja muuta

maakasutuse juhtfunktsiooni pereelamute alaks.

5)

Tallinna linn ei ole arvesse võtnud kaebajate esitatud kompromissiettepanekuid, mille

kohaselt säilitatakse pereelamukruntidel haljastus kuni 70% ulatuses moodustavate

elamukruntide pindaladest, rohevõrgustiku toimimine tagatakse läbi Nugise tn 19 kinnistu kuni

50 m laiuse rohekoridoriga ning lisaks moodustatakse Nugise tn 19 kinnistust kuni 3 ha suurune

roheala, mis antakse tasuta munitsipaalomandisse. Samuti ei ole linn sisuliselt hinnanud

kaebajate tellitud keskkonnauuringutes välja töötatud kompensatsioonimehhanisme seoses

olemasoleva loodusliku keskkonna väärtuse vähenemisega.

6)

Kaebajatele jääb arusaamatuks, millistest põhimõtetest lähtuvalt on linn määranud Nugise

tn 19 jt kinnistute maakasutuse juhtfunktsiooniks roheala ning määratlenud kinnistutel asuva

puistu linnametsana. Ökoloogilise puhvertsooni jätmise vajadus puudub, kuna kinnistud asuvad

pereelamute piirkonnas. Arvestades, et mitmel metsamaa kõlvikuga kinnistul on planeeringuga

kehtestatud pereelamumaa, ei saa rohealaks määramist põhjendada ka sellega, et kinnistud on

kaetud puistuga. Kinnistutel puuduvad matkarajad, puhkekohad ning muud puhke- ja

spordirajatised, millest lähtuvalt võiks neil olla rekreatsiooniline väärtus. Määratlemata

õigusmõistete (linnamets, Nõmme metsalinna miljöö) kasutamine raskendab ÜP sisu mõistmist.

7)

Olukorras, kus osadel metsamaa kõlvikuga kinnistutel elamute ehitamist peetakse

Nõmme metsalinna miljööga kooskõlas olevaks, kuid kaebajate kinnistutel ehitustegevust ei

lubata, on tegemist ebavõrdse kohtlemisega. Näiteks on Kaldapealse tn 4 puhul määratud

maakasutuse juhtotstarbeks pereelamute ala, hoolimata sellest, et linn on varem keeldunud

sellel kinnistul DP algatamisest ning kohus jättis selle peale esitatud kaebuse rahuldamata.

8)

Tallinna linn on jätnud tähelepanuta kaebajate esitatud keskkonnaalased uuringud,

maakasutuspiirangute analüüsi ja kavandatava hoonestuse visiooni ning pole ära näidanud, et

kaebajate kinnistute hoonestamine tooks kaasa olulise keskkonnakahju. Kaebajate huvi

kinnistute hoonestamise vastu kaalub üles kohaliku omavalitsuse (KOV) huvi olemasoleva

miljöö säilitamiseks, kuivõrd asjassepuutuvaid kinnistuid ei ole määratud Natura alaks või

rohevõrgustiku tuumikala osadeks ning keskkonnauuringute kohaselt puuduvad kinnistutel

objektid, mis vajaksid kaitset. Linn on ÜP kehtestamisel jätnud tähelepanuta, et planeeringuga

tuleb tagada ka piirkonna elukeskkonna areng, ega ole põhjendanud, miks ei ole otstarbekohane

hoonestada Nugise tn 19 jt kinnistuid piirkonda sobituvate pereelamutega. Kavandatud

hoonestuslahenduse korral paraneks piirkonna elukeskkond.

9)

Linn on meelevaldselt samastanud puhkeotstarbelise maakasutuse juhtfunktsiooni

avaliku kasutusega. Kinnistute sihtotstarbest tulenevalt on tegemist metsakasvatuseks

ettenähtud maaga (maakatastriseaduse (MaaKatS) § 181 lg 9), mitte üldkasutatava maaga

MaaKatS § 181 lg 12 p 2 tähenduses. Avalike puhke- ja vaba aja veetmise kohtade ja võimaluste

loomine ning inimtekkeliste ehitiste rajamine eramaal on võimalik ainult DP kehtestamisega.

Avalik kasutus eeldaks kinnistute omanike nõustumist nii kinnistute avalikku kasutusse

3-21-2248

5(20)

andmisega kui ka Nugise tn 19, Lemmiku tn 50 ja Rännaku pst 32 kinnistute sihtotstarvete

muutmist maatulundusmaast üldmaaks sotsiaalmaa kategoorias.

10) Asjaomastel kinnistutel puudub kõrge dendroloogiline väärtus, mida kinnitavad Rännaku

pst ja Auto tn vahelise maa-ala DP (DP004410) käigus koostatud haljastuse hinnang ning

Pääsküla raba kaitse alla võtmise ettepaneku käigus koostatud ekspertarvamus. Samuti puudub

kõnealusel alal rekreatsiooniline väärtus ja arvestatav huvi kasutada seda ala puhkeotstarbel,

mis kaaluks üles kaebajate huvid. Arvestades, et suletud Pääsküla prügila territoorium on

määratud tulevaseks spordi- ja rekreatiivalaks, on piirkonnas piisavalt spordi- ja

puhketegevuseks avalikult kasutatavat ala.

11) Kuna Nõmme ÜP menetlus on algatatud 22.01.2001, pidi linn kohaldama kuni

30.06.2015 kehtinud planeerimisseaduse (PlanS v.r) § 8 lg 3 p-i 3. Seega puudus vastustajal

õigus määrata PlanS § 75 lg 1 p 14 alusel Nugise tn 19 jt kinnistud rohealaks ja seada selle

kaitseks kaitse- ja kasutustingimusi. Samas ka juhul, kui sellist õigust jaatada, oleks piirangud

ja kitsendused tulnud kooskõlastada maaomanikega.

12) RaM 03.11.2020 kirjaga antud nõusolek Nõmme ÜP-le on õigusvastane, kuna RaM pole

kontrollinud ÜP vastavust õigusaktidele.

6. Tallinna linn vaidles kaebusele vastu ning palus jätta see rahuldamata.

1) Avalikkus oli planeeringumenetlusse piisavalt kaasatud. Nõmme ÜP avalik väljapanek

kestis 29.05.2017–21.08.2017, mille jooksul oli kaebajatel piisavalt aega esitada vastuväiteid.

Lisaks toimus avaliku väljapaneku järgselt mitu avalikku arutelu. Kaebajad ei esitanud oma

vastuväiteid ja ettepanekuid avaliku väljapaneku ajal. Kehtivast ega vanast PlanS-ist ei tulene,

et arvamusi tuleks arvesse võtta ka ÜP avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu järgselt. Kaebajate

ettepanekuid, taotlusi ja vastuväiteid analüüsisid ja kaalusid nii linn kui ka RaM. Viimane

märkis, et ÜP sisulise lahenduse otstarbekuse üle on kaalutlusõiguse alusel ainupädev otsustama

KOV, kelle pädevuses on kohaliku elu küsimuste, mh ruumilise planeerimise, iseseisev ja lõplik

korraldamine ning otsustamine.

2) Kaebajad on olnud asjaomaste kinnistute omanikud kogu Tallinna ÜP kehtivuse aja ning

on olnud teadlikud sellega kehtestatud juhtotstarbest. Enamik nendest kinnistutest on

maareformi käigus maatulundusmaana tagastatud maad. Mitte üheski õigusaktis ega muus

dokumendis ei ole viidatud, et ala oleks kunagi võimalik hoonestada. Kinnisasja omanikul

puudub õigustatud ootus temale kuuluva kinnistu maakasutuse juhtotstarbe muutmiseks. ÜP

vaatleb linna arengut tervikuna ning eraomanik ei saa eeldada, et tema erahuvid kaaluvad ÜP

koostamisel üles üldised huvid.

3) Asjaolu, et Nõmme ÜP koostamisel on võetud aluseks varem koostatud linnaosa ruumilist

arengut suunavad dokumendid, sh Nõmme ehitusmäärus, mis praeguseks on kehtetuks

tunnistatud, ei mõjuta ÜP kehtivust. See, et ehitusmäärus tunnistati vastavalt õiguskantsleri

ettepanekule kehtetuks juba enne ÜP kehtestamist, mitte ÜP kehtestamisel, ei mõjutanud

Nõmme ÜP sisu ega saanud olla uue avaliku väljapaneku korraldamise põhjuseks. Nõmme ÜP

kehtestamisel ei kavandatud muudatusi vaidlusaluse ala juhtotstarbes – sama juhtotstarve oli

alal ka Tallinna ÜP järgi. Asjaomaste kinnistute määramine rohealaks oli ÜP kehtestamisel

linna teadlik kaalutlus.

4) Nõmme ÜP järgi on Pääsküla maardla Nõmme linnaosas paiknevas osas peamiselt turba

passiivne reservvaru ning seal kaevandamist ei toimu. ÜP kohase maakasutuse juhtotstarbe

puhul on täidetud maapõueseaduse § 14 lg-st 1 tulenev kohustus tagada maavara

kaevandamisväärsena säilimine ning juurdepääs sellele.

5) PlanS § 12 sätestab otstarbeka, mõistliku ja säästliku maakasutuse põhimõtted, sama

paragrahvi lõige 1 sätestab, et planeerimisel peab võimaluse korral soodustama varem kasutuses

3-21-2248

6(20)

olnud või ebapiisavalt kasutatud alade otstarbekamat kasutamist. Otstarbekam on eelistada

varem kasutuses olnud maade kasutust, mitte suurendada elamuala roheala arvelt.

6) Kaebajatele on korduvalt selgitatud, miks säilitatakse vaidlusalune ala rohealana. Tallinna

ÜP ega Nõmme ÜP ei piira kaebajate omandiõigust. Kuigi ÜP näeb ala rohealana ning üldiselt

on tegemist alaga, mis on mõeldud avalikuks kasutuseks, saab eraomandis kinnistuid avalikult

kasutada juhul, kui omanik sellega nõustub. Linn ei määra ÜP-ga eraomandis olevat kinnisasja

avalikuks kasutamiseks. Kinnistute omanikel on võimalik oma kinnistuid kasutada

maatulundusmaana ehk selliselt, nagu nende sihtotstarve kinnistute moodustamisest alates on

ette näinud. Looduslik keskkond ei pea tingimata olema avalikus puhkeotstarbelises kasutuses

– ka linnas paiknev looduskeskkond omab primaarselt ökoloogilist tähtsust ehk on

looduskooslusena elupaigaks erinevatele liikidele ning pakub tasakaalu inimese loodud

tehiskeskkonnale. Pääsküla raba keskkonna maksimaalne säilitamine on väga suure kaaluga

avalik ehk üldine huvi ning seda on ka kohalik kogukond väljendanud. Kõnealune ala paikneb

rabaäärses liigniiskes madalsoos ning võimalik ehitustegevus mõjutaks ilmselgelt negatiivselt

ka Pääsküla raba laiemalt. Oluline on suunata Nõmme linnaosa arengut selliselt, et seal säiliks

ka edaspidi metsalinna miljöö. Piirkonna rohealana säilitamine vastab pikaajalise ruumilise

arengu ja säästva arengu põhimõtetele. Nõmme ÜP keskkonnamõju strateegilise hindamise

(KSH) aruandes on peetud oluliseks säilitada metsaalasid (sh väljaspool kaitsealasid) ning

siduda need ühtseks võrguks Tallinna haljas- ja puhkealadega. Nii Pääsküla raba kui ka Viljandi

maantee äärne Raudalu mets (ja Järve mets) on Nõmme linnaosa olulised haljasalad, mis on ka

rohevõrgustiku tuumikaladeks. Seetõttu vähendab nimetatud aladele uute elamupiirkondade

rajamine looduslike elupaikade pindala. Rohevõrgustiku tuumikalad peaksid jääma valdavalt

väljapoole intensiivse inimmõju piirkonda. Hoonestuse paigutamine rohevõrgustiku

struktuurielementidega hõlmatud maale ohustab võrgustiku toimimist.

7) Nõmme ÜP-ga ei ole muudetud kehtiva Harju MP põhilahendust ja see on koostatud

kooskõlas MP-s toodud ruumilise arengu põhimõtetega linnalise asustusega aladel. ÜP

vastavust kõrgema tasandi planeeringule on kinnitanud ka RaM oma heakskiidus.

7. Rahandusministeerium vaidles kaebusele vastu ja palus jätta see rahuldamata.

1)

Kaebajad heidavad RaM-ile ette seda, et järelevalve käigus ei kontrollitud ÜP lahenduse

otstarbekust. See aga ei kuulu RaM-i pädevusse. RaM-i pädevuses on kontrollida

planeeringulahenduse õigusaktidele vastavust. See ei tähenda, et RaM saaks asuda KOV-i

asemel hindama seda, milline huvidest peaks olema konkreetses asukohas kaalukam.

2)

Kaebajate arusaam, et Tallinna linn on Nõmme ÜP lahenduse kujundamisel tuginenud

vaid Nõmme ehitusmäärusele, on ekslik. Asjaolust, et Nõmme ÜP-s on mh lähtutud Nõmme

ehitusmääruses sätestatud põhimõtetest ning määruse kehtestamisel avalikkust ei kaasatud, ei

ole alust järeldada, et Nõmme ÜP menetlus ei olnud õiguspärane. RaM on järelevalve käigus

tuvastanud, et Nõmme ÜP koostamisel on tuginetud ka Tallinna ÜP-s kehtestatud maakasutuse

juhtotstarvete põhimõtetele ning kaebajatele kuuluvate kinnistute senistes maakasutuse

juhtotstarvetes Nõmme ÜP muudatusi ette ei näe. Nõmme ÜP-s on leitud, et Tallinna ÜP-s

sätestatud maakasutus- ja ehitustingimused on jätkuvalt asjakohased ning vastavad KOV-i

arengueesmärkidele. ÜP menetluse käigus on KOV esitanud asjakohased põhjendused, miks ei

ole võimalik arvestada kaebajate ettepanekutega.

3)

PlanS v.r § 18 lg 1 II lause ei välista ÜP vastuvõtmise järel selles muudatuste tegemist.

PlanS v.r § 21 lg 4 järgi on KOV-il avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemusel võimalik

teha planeeringus vajalikke parandusi ning täiendusi.

4)

Kaebuses ei ole põhjendatud, miks tingib kolme aasta pikkune lõtk avalikustamise ja

planeeringu heakskiitmise vahel planeeringulahenduse õigusvastasuse. PlanS v.r-s ega ka

kehtivates õigusaktides ei ole sätestatud, kui pikk aeg võib jääda ÜP avalikustamise ja

3-21-2248

7(20)

kooskõlastuse andmise vahele. Planeeringu koostamise protsess on ajamahukas ning pikem

ajaline vahemik avalikustamise ja heakskiidu saamise vahel on võimalik ja teatud keerukamate

planeeringuprotsesside puhul isegi vajalik selleks, et planeeringulahendus oleks läbimõeldud ja

vastaks KOV-i ruumilise arengu vajadustele. See võimaldab mh ka tagada, et järelevalve

tegemiseks saaks esitatud parim võimalik ruumilahendus. Pikk ajavahemik avalikustamise ja

heakskiidu andmise vahel ei too kaasa RaM-i heakskiidu õigusvastasust.

5)

Metsamaa rohealadel metsamajandamise piirangute seadmine ilma maaomanike

kooskõlastuseta on võimalik, nt PlanS v.r § 8 lg 3 p 7 (PlanS § 75 lg 1 p 10) alusel. Need sätted

ei eelda maaomanike kooskõlastust, vaid lähtuvad vajadusest seada rohevõrgustiku toimimise

tagamiseks tingimusi, milleks võib põhjendatud vajadusel olla ka metsamajandamise piiramine.

Avalikkus on planeeringumenetluses arvamuse esitaja, mitte planeeringu kooskõlastaja PlanS

v.r § 17 tähenduses. See tähendab, et erinevalt kooskõlastajatest ei ole avalikkuse esindajate

arvamused KOV-ile siduvad, küll aga tuleb nende seisukohtade arvestamata jätmist

põhjendada.

8. Kolmandad isikud kaebuse kohta kirjalikke seisukohti ei esitanud. AK esindaja avaldas

halduskohtu istungil, et asjaomastele kinnistutele tulenevad ÜP-st piirangud, mis sisuliselt

välistavad seal majandustegevuse. Kinnistutel saab teha vaid häilraiet, mis pole majanduslikult

mõistlik.

9. Tallinna Halduskohus jättis 15.07.2022 otsusega kaebuse rahuldamata ja menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda.

1)

Nõmme ÜP on küll kehtestatud enam kui neli aastat pärast selle avalikku väljapanekut,

kuid ainuüksi see ei too kaasa planeeringu tühistamist. PlanS v.r ei näe ette ajalist limiiti, mis

võib jääda planeeringu avalikustamise ja kehtestamise või planeeringu avalikustamise ja selle

järelevalveorganile heakskiitmiseks esitamise vahele. Uue avaliku väljapaneku korraldamine

on sellises olukorras KOV-i kaalutlusotsus. Sellise otsuse langetamisel tuleb KOV-il kaaluda

eelkõige küsimust, kas vahepeal toimunud muudatused kaaluvad üles avaliku huvi juba kord

kokkulepitud ja KOV-i arengusuundade elluviimiseks vajalike otsuste ja planeerimislaheduste

kehtestamiseks või on planeeringu kehtestamise viibimise tõttu aja jooksul toimunud

muudatused nii suured, et neid tuleb täiendavalt arutada ja planeeringu kehtestamine edasi

lükata.

2)

Praegusel juhul ei ole planeeringuga seotud asjaolud ja olukord nii palju muutunud, et

planeeringu kohta oleks pidanud võimaldama esitada uusi vastuväiteid või täiendavaid

seisukohti. Aastatel 2018–2020 vastu võetud 42 uut DP-d ei saa pidada selliseks uueks

asjaoluks. Arvestades Nõmme linnaosa suurust ning selles asuvate kinnistute ja kruntide arvu,

ei ole see DP-de arv kuigi suur. DP-d võetakse reeglina vastu kooskõlas kehtiva ÜP-ga või

erandjuhtudel seda vähesel määral muutes. Praktikas arvestatakse DP-de menetlemisel ka

valmiva ÜP põhisuundi. Kaebajate viidatud Riigikohtu lahendis nr 3-3-1-28-04 oli vaidluse all

DP õiguspärasus, mistõttu ei saa selles väljendatud seisukohti ja nendega seotud ajaraame

pidada käesoleva vaidluse lahendamisel otseselt siduvaks. Kaebajad ei ole toonud välja nende

õigusi ja huve puudutavaid asjaolusid, mis oleks ÜP menetluse ajal muutunud. Nõmme ÜP

kehtetuks tunnistamine üksnes menetluse pika kestuse tõttu ei oleks kooskõlas avalike

huvidega. Ka Nõmme ehitusmääruse kehtetuks tunnistamist pärast ÜP avalikku väljapanekut

ei saa pidada muudatuseks, mis oleks tinginud uue avaliku väljapaneku korraldamise.

3)

Kaebajate väide, et Nõmme ÜP on vastuolus Harju MP-ga, ei ole õige. Turbamaardla

piiride eemaldamine Nõmme ÜP jooniselt ei mõjuta turbamaardla kasutamise võimalusi ja alal

kehtivat õiguslikku režiimi. Pääsküla raba on võetud KOV-i tasandil kaitse alla ning kaitseala

piires on maavarade kaevandamine keelatud. ÜP on kooskõlastanud Maa-amet, kes kontrollib

3-21-2248

8(20)

planeeringu vastavust maapõueseaduse nõuetele. ÜP kohane maakasutuse juhtotstarve maardla

alal ei mõjuta maavara seisundit ega halvenda juurdepääsu sellele.

4)

ÜP-ga on võimalik omandi vaba kasutamist piirata eelkõige maakasutuse üldiste

kasutamis- ja ehitustingimuste, täpsemalt maakasutuse juhtotstarbe määramise kaudu.

Asjaomastele kinnistutele ei ole ajal, mil need on olnud kaebajate omandis, antud kaebajate

soovitud ulatuses ehitusõigust. Varasemalt Tallinna ÜP-ga ja Nõmme ÜP-ga määratud maa

juhtotstarve ei võimalda kinnistutele kaebajate soovitud hoonestust rajada. Sellise õiguse

andmine oleks eeldanud Tallinna ÜP-ga määratletud maakasutuse juhtotstarbe muutmist.

Maakasutuse juhtotstarbe muutmine on otsuse langetamine otstarbekuse kohta ning sellise

otsuse kohtulik kontroll on piiratud.

5)

Asjaolu, et Nõmme ÜP koostamisel lähtuti mh Nõmme ehitusmäärusest, mis tunnistati

kehtetuks enne ÜP kehtestamist, ei tähenda, et Nõmme ÜP oleks tühine. Varasematest linnaosa

ruumilist arengut suunavatest dokumentidest lähtuti järjepideva ruumilise arengu tagamise

huvides ning sellest ei saa järeldada, et uue planeeringu koostamisel ei ole kaalutlusõigust

teostatud. Nõmme ÜP-s kehtestatud maakasutuse juhtotstarbed on määratud KOV-i teadliku

valiku tulemusel.

6)

Kaebajatest esitas ÜP avaliku väljapaneku ja arutelude ajal ettepaneku vaid Linus Capital

OÜ. Selle ettepaneku jättis Tallinna linn motiveeritud otsusega rahuldamata.

7)

Linn on esitanud asjakohased põhjendused, miks ei saa kaebajatele kuuluvate kinnistute

maakasutuse otstarvet muuta. Linn on toonud välja olulise avaliku huvi – Pääsküla raba kui

hästi säilinud tervikliku ja kõrge loodusväärtusega rohevõrgustiku tuumikala terviklikkuse

säilitamine – mis kaalub üles kaebajate erahuvi hoonestada neile kuuluvad kinnistud. Nõmme

ÜP KSH aruanne ei toeta kaebajate väiteid, et nende soovitud arendusel oleks alale väga väike

mõju. KSH aruandes on märgitud, et rohevõrgustiku tuumikalad peaksid jääma valdavalt

väljapoole intensiivse inimmõjuga piirkonda; hoonestuse paigutamine rohevõrgustiku

struktuurelementidega hõlmatud maale omab aga alati potentsiaalset riski võrgustiku

toimimisele. Samuti vähendab nimetatud aladele uute elamupiirkondade rajamine looduslike

elupaikade pindala.

8)

Kaebajate väide ebavõrdsest kohtlemisest ei ole põhjendatud. Suurem osa kaebajate

viidatud DP-dest, millega on antud ehitusõigus metsamaa kõlvikuga alale, on võetud vastu

umbes 10 aastat tagasi. Linna selgituse kohaselt tehakse praegusel ajal sarnaseid otsuseid harva.

Selliste otsuste tulemusel on linnaruumis vähenenud metsad ja rohealad ning iga järgneva

sarnase otsuse puhul omavad üha enam kaalu keskkonnaga seotud argumendid. Kaebajate

kinnistud ei ole sugugi ainsad kinnistud, mille puhul on roheala funktsiooni säilitamist

eelistatud muudele planeeringus või ettepanekutes toodud otstarvete määramisele. TLPA

04.04.2019 kirjast nr 3-1/1037-1, millega Nõmme ÜP esitati järelevalveks RaM-ile, nähtub, et

sama põhjendus esitati ka mitmete teiste kinnistute puhul.

9)

Linn on usutavalt selgitanud, et kaebajatele kuuluvate kinnistute kaitseala piiridest välja

jätmise peamiseks põhjuseks oli kinnistute kuulumine eraomanikele, mitte ala looduslik

väärtus. Seega pole alust väita, et kinnistute looduslik väärtus on madal.

10) Metsaga kaetud rohealadel matsamajanduse piirangute seadmine on võimalik PlanS v.r §

8 lg 3 p 7 alusel. Seega on alusetu kaebajate väide, et kinnistute arvamine rohealade hulka ja

nende kasutustele (raie)piirangute seadmine on ebaseaduslik. Õige ei ole ka kaebajate väide, et

neil ei võimaldata kinnistuid ka praeguse otstarbe raames majandada. Välistatud on vaid

metsakeskkonna kiire hävitamise kaasa toov lageraie.

11) Kaebajad ei ole kohut veennud selles, et linn on planeeringumenetluses õigusvastaselt

jätnud arvestamata olulisi asjaolusid või kaalumata kaebajate seisukohad ja seaduslikud huvid.

3-21-2248

9(20)

Linnas paiknevale looduskeskkonnale ja selle maksimaalsele säilitamisele prioriteedi andmine

võrreldes looduskeskkonda sobitatavate elamuarendustega tähendab, et kaebajate muud

argumendid (võimalikult suur kõrghaljastuse säilitamine, leevendusmeetmete rakendamine,

laiendatav ja heakorrastatav paremate ligipääsuteedega elukeskkond jne) ei oma asja

õiguspärasel lahendusel tähendust. Need põhjustaks paratamatult looduskeskkonna asendumise

kunstlikult loodud keskkonnaga, mis ei suuda loodusliku keskkonnaga samaväärselt täita

roheala funktsioone.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD APELLATSIOONIMENETLUSES

10. EV ja Linus Capital OÜ paluvad apellatsioonkaebuses halduskohtu otsus tühistada ja uue

otsusega kaebus rahuldada.

1)

Halduskohus ei tuvastanud asja lahendamiseks olulisi asjaolusid, mille kaebajad on esile

toonud. Samuti ei põhjendanud kohus otsuses, miks kohus ei arvesta kaebajate (sh haldusasjas

nr 3-21-60) esitatud seisukohtade ja tõenditega. Halduskohus tugines otsuse tegemisel Maa-

ameti kooskõlastusele, mida menetlusosalistel ei olnud võimalik vahetult uurida. Halduskohus

ei ole kontrollinud vaidlustatud haldusakti õiguspärasust, vaid on asunud ise otsima põhjendusi

selle kehtima jäämiseks.

2)

DP004410 menetluses leppis linn EV-ga kokku, et praeguse Nugise tn 19 kinnistu

hoonestamise küsimuse juurde naastakse pärast Pääsküla prügila sulgemist. EV ei ole saanud

kompensatsiooni tema rajatud Kärbi, Mägra ja Nugise tänavate eest, mis anti

munitsipaalomandisse. Seega on EVl õiguspärane ootus, et linn täidab oma lubaduse ja algatab

DP Nugise tn 19 kinnistu hoonestamiseks. Halduskohus seda asjaolu ei arvestanud.

3)

Linn on lähtunud eeldusest, et Nugise tn 19 jt kinnistutel asuv puistu on liigirikas, ehkki

kaebaja esitatud tõendid kummutavad selle eelduse. Halduskohus jättis need tõendid

arvestamata.

4)

Kohus tähtsustas üle linna väidet, et vaidlusalustel kinnistutel asub linnakeskkonnas hästi

säilinud terviklik ja kõrge loodusväärtusega rohevõrgustiku tuumikala, ning Nõmme

metsalinna miljööst väidetavalt tulenevat avalikku huvi. Kohus ei sisustanud määratlemata

õigusmõistet Nõmme metsalinna miljöö ega arvestanud kaebajate esitatud eksperdiarvamust,

mille kohaselt on Nõmme metsalinna miljöö puhul tegemist urbanistliku ilminguga. Nõmme

ÜP kehtestamisel ei ole linn pidanud oluliseks mitte niivõrd looduskaitselisi eesmärke, vaid

esteetilist miljööd. Linn on seejuures jätnud tähelepanuta, et linnakeskkond on tehiskeskkond,

kus olemasoleva miljöö muutumist ei saa täielikult vältida.

5)

Linna seisukoht, et asjaomastel kinnistutel on võimalik ehitada vaid sotsiaalse otstarbega

ehitisi, ei põhine seadusel. Selline piirang ei ole eraomandis kinnistutel õiguspärane ega

proportsionaalne.

6)

Kohus pole analüüsinud olulist kaebuse väidet, et praegusel juhul põrkuvad kaks avalikku

huvi, s.o KOV-i soov säilitada praegune miljöö ning riigi huvi, mis on seotud Lemmiku tn 44,

Rännaku pst 30 ja 30a kinnistutelt tulu teenimisega. Avalik huvi riigieelarve vahendite

suurenemise vastu on kaalukam kui KOV-i huvid puistu säilitamise vastu, kuna Rännaku pst

30 ja 30a kinnistutel puuduvad keskkonnakaitse seisukohast olulised objektid.

7)

Linn pole määratlenud, milline grupp või konkreetsed isikud esindavad avalikku huvi

olemasoleva miljöö säilitamise vastu.

8)

Linn on muutnud metsamaa kõlvikuga Kaldapealse tn 4 puhul maakasutuse juhtotstarbe

pereelamute alaks, kuid pole seda vaidlusaluste kinnistute puhul isegi mitte kaalunud. Selle näol

3-21-2248

10(20)

võib olla tegemist võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumisega. TLPA 04.04.2019 kirjas viidatud

kinnistutel on vaidlusaluste kinnistutega võrreldes teistsugused tingimused.

9)

Kohus leidis ebaõigesti, et Nõmme ÜP kehtestamisel enam kui neli aastat varem

toimunud avalikustamisele ja enam kui 10 aastat varem tehtud KSH-le tuginemine ei ole oluline

menetlusviga. Kohus on linna tegevust õigustades asunud linna eest kaalutlusõigust teostama.

Nelja aasta jooksul on ÜP alal muutunud osade kinnistute omanikud, kelle seisukohad on jäetud

välja selgitamata.

10) Kohus ei ole oma otsuses sisuliselt käsitlenud kaebajate väiteid, mis puudutavaid õigust

olla ära kuulatud. Linn ei analüüsinud ÜP menetluses esitatud kaebajate vastuväiteid. Asjaolu,

et kaebajad esitasid oma seisukohad pärast ÜP avalikku väljapanekut, ei olnud aluseks jätta

need arvestamata, arvestades, et pärast väljapanekut kulus ÜP kehtestamiseni üle nelja aasta.

11) Nõmme ÜP on HMS § 63 lg 2 p 3 alusel tühine, kuna sellega on muudetud Harju MP-d,

milleks KOV-il puudus pädevus. Nõmme ÜP seletuskiri ega KSH aruanne ei sisalda tegelikult

seda, mida linn on väitnud. Halduskohtu viidatud Maa-ameti kooskõlastus on antud enne

metsaseaduse (MS) § 42 lg 3 muudatust ega puuduta seega maardlate metsamajandamise

piiranguid rohealadel.

12) Asjassepuutuvatel kinnistutel puuduvad looduskaitse-, metsa-, muinsuskaitse-, vee-,

maapõue- ja asjaõigusseadusest tulenevad piirangud. ÜP-ga ei saa sarnaseid piiranguid

kehtestada.

13) Halduskohtul ei ole piisavalt erialaseid teadmisi, et kummutada kaebajate esitatud

eksperdiarvamuses esitatud seisukohta, et vaidlusaluste kinnistute hoonestamisega ei kaasne

olulist keskkonnamõju. Kohus ei ole ilmselgelt analüüsinud kaebajate esitatud tõendeid ega

põhjendanud, miks asjassepuutuvate kinnistute hoonestamine piirkonnas väljakujunenud

hoonestuslaadi järgides ei ole võimalik. Linna väited ei tugine alusuuringutele ega

eksperdiarvamustele. Arvestades, et suurem osa Nugise tn 19 kinnistust ning Rännaku pst 30,

30a ja 32 kinnistud asuvad teisel pool teetammi, ei saa nende kinnistute hoonestamine kuidagi

mõjutada Pääsküla raba toimimist, sest teetamm takistab sademe- ja pinnasevee liikumist

Pääsküla rabasse. Raba toimimist mõjutab oluliselt rohkem Rae vallas toimuv turba

kaevandamine.

14) Kohus ei ole kontrollinud, kas linn on ka tegelikult maakasutuse otstarbe määramisel

kaalutlusõigust teostanud, või on lihtsalt võtnud ÜP-sse üle ehitusmäärusest tulenenud

maakasutus- ja ehitustingimused. Asjassepuutuvatele kinnistutele ÜP-ga kehtestatud

maakasutus- ja ehitustingimused on vastuolus 24.01.2002 kehtestatud Rännaku pst ja Auto tn

vahelise maa-ala DP põhijoonisega ning Harju MP ja Harju maakonna teemaplaneeringuga

„Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“, kuna nendes ei ole vaidlusalust ala

määratud rohevõrgustiku tuumikalaks.

15) PlanS v.r on põhiseadusega vastuolus osas, millega see koosmõjus MS § 3 lg 2 p-ga 1

võimaldas planeerimismenetluses kohaldada MS § 42 lg-t 3 maa-ala puhul, kus puistu on

eemaldatud, kuid maa-ala juhtfunktsiooniks saab määrata roheala tulenevalt maakatastrisse

kantud metsamaa kõlvikust, ning milles see ei kohusta KOV-i Plans v.r § 8 lg 3 p-de 3 ja 7

kohaldamisel ja kinnistutele maakasutuse juhtfunktsiooniks roheala määramisel ning üldiste

maakasutus-

ja

ehitustingimuste

sätestamisel

kaaluma

omandikasutuse

piirangute

eesmärgipärasust ja proportsionaalsust ega kohusta kompenseerima omandikasutuse

piiranguid.

11. Tallinna linn vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata ja

halduskohtu otsus muutmata.

3-21-2248

11(20)

1)

Linn ei ole eksinud kaalutlusreeglite vastu. Ebaõige on kaebajate väide, et Nõmme ÜP

kehtestamisel ei ole aluseks võetud eksperdiarvamusi ega uuringuid. Nõmme ÜP KSH käigus

selgitati välja planeeringu elluviimisega kaasnevad võimalikud olulised keskkonnamõjud,

nende olulisus ja ulatus, negatiivsete mõjude leevendusmeetmed, võimalikud alternatiivsed

lahendused ja keskkonnamõju leevendusmeetmed. KSH hõlmab juba oma olemuselt erinevate

uuringute ja teistes dokumentides tehtud järelduste hindamist. Ühtlasi on iga KOV-i ametnik,

kes on kaasatud kaalutlusotsuse tegemisse, oma pädevuse piires ekspert. Lisaks

eksperdiarvamustele ja uuringutele tuleb lähtuda ka linnaruumilistest kaalutlustest. Linn on

kaebajate ettepanekute tagasilükkamist põhjendanud ega ole seejuures teinud kaalutlusvigu.

Linna põhjendused selguvad Nõmme ÜP materjalidest.

2)

Varasema DP-ga seoses sõlmitud kokkuleppest ei saa tuletada õigust kinnistuid

hoonestada. Asustuse äärealal maatulundusmaa sihtotstarbega ala hoonestamiseks ei anna

õigustatud ootust ka asjaolu, et mõnele teisele kinnistule on ehitusõigus antud.

3)

Nõmme ÜP ei muuda sisuliselt varem kehtinud Tallinna ÜP kohast juhtotstarvet

vaidlusalusel alal. Kinnistu omanikel ei piirata maakasutust võrreldes Nõmme ÜP

kehtestamisele eelnenud olukorraga. Ala hoonestamist ei näe ette ka Rännaku pst ja Auto tn

vahelise maa-ala DP, mille põhijoonise kohaselt on Nugise tn 19 (positsioon 19) kinnistu puhul

tegemist 100% metsamaaga. Kuigi põhijoonise tehniliste näitajate tabelis on esitatud selle

positsiooni sihtotstarbeks 20% elamumaa ja 80% ühiskondlike ehitiste maa, siis põhijoonisel ei

ole näidatud hoonestusala ning kogu positsioon on viirutatud tervikuna säilitatavaks II klassi

puistuks. Tegemist võib küll olla DP ebakõlaga, kuid see ei mõjuta Nõmme ÜP õiguspärasust.

Niisamuti ei mõjuta ÜP õiguspärasust metsaseaduse sätete kehtivuse kahtluse alla seadmine.

Metsa eemaldamine kinnistutelt ei tekita kaebajatele õigust kinnistute hoonestamiseks.

4)

Sätted, mille suhtes kaebajad taotlevad põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse

algatamist, ei ole asjassepuutuvad.

12. Rahandusministeerium palub jätta apellatsioonkaebus rahuldamata ja halduskohtu otsus

muutmata.

1)

Apellatsioonkaebuses toodud väited, mis puudutavad Nõmme ÜP mittevastavust Harju

maakonna teemaplaneeringule, tuleb jätta arvestamata, kuna riigihalduse ministri 09.04.2018

käskkirja nr 1.1-4/78 alaptk „Maakonnaplaneeringu seos teiste planeeringutega“ kohaselt on

Harju MP kehtestamisega kõnealune teemaplaneering kehtivuse kaotanud.

2)

ÜP-ga tuleb kujundada ruumi vastavuses MP-s toodud üldiste tingimustega. MP-s

sätestatu ei kuulu automaatselt ÜP-sse ülekandmisele. MP mõõtkava on selline, et sellel

tasandil ei ole võimalik täpselt öelda, kas mingi kinnistu osa on pigem teatud väärtust kajastava

ala sees või sellest väljas. See tuleb selgeks teha suurema täpsusastmega ÜP menetluses.

Erinevalt MP-st on ÜP-ga võimalik seada kinnisomandile kitsendusi (vt PlanS § 74 lg 3).

Nõmme ÜP lahendus on vastavuses MP-s toodud üldiste tingimustega.

3)

Linnalise ala kujundamisel ei pea ÜP sellel alal täiemahuliselt ehitustegevust lubama.

Seda kinnitavad ka Harju MP p-s 3.1.3. toodud üldised tingimused linnalise keskkonna

arendamiseks, nt on p-s 6 sätestatud, et linnalises keskkonnas peab avalik ruum olema erinevaid

tegevusi pakkuv, inimsõbralikult kujundatud ja mitmekesise haljastusega. Seega võib linnaline

ala endas hõlmata ka rohealasid jm alasid, millel on ehitustegevus välistatud.

4)

Seda, et rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste seadmine on just ÜP ülesanne,

kinnitab PlanS v.r § 8 lg 3 p 7, mis jätab KOV-ile teadlikult laia kaalutlusruumi nimetatud

eesmärgi – rohevõrgustiku toimimise tagamine – saavutamiseks. Lai kaalutlusruum on vajalik,

et KOV-il oleks võimalik kujundada ÜP lahendust ÜP eesmärki ja KOV-i konkreetseid

vajadusi arvestavalt. Seetõttu võib sätte alusel nii rohevõrgustiku asukohta, sh selle piire ja

3-21-2248

12(20)

toimimist tagavaid tingimusi täpsustada ning määrata rohevõrgustiku toimimise tagamiseks

kitsendusi. PlanS v.r § 8 lg 3 p 7 eesmärgipärasel tõlgendamisel on abiks ka kehtiv PlanS, mille

§ 75 lg 1 p 1 kohaselt on ÜP ülesanne täpsustada rohevõrgustiku asukohta ja toimimist tagavaid

tingimusi ning määrata nendest tekkivad kitsendused. Seega ei saa Nõmme ÜP-s PlanS v.r § 8

lg 3 p 7 alusel seatud tingimusi pidada omavalitsuse pädevuse piire ületavaks või automaatselt

MP-d muutvaks.

5)

Turbamaardla olemasolu ei välista ÜP-s selle ala rohealaks määramist, sh

metsamajandamise keelamist. Maavarade kaevandamine toimub väljaspool ruumilist

planeerimist, kuid see ei tähenda, et ÜP-ga roheala määramisel turbamaardla alale ületaks KOV

oma diskretsiooniõigust või takistaks juurdepääsu maavara varule. KOV peab ÜP koostamisel

maavaradele avalduvat mõju koosmõjus teiste teguritega analüüsima ja arvestama. Analüüsi

tulemusel võib selguda, et muud tegurid kaaluvad üles konkreetse maavara väärtuse. Seetõttu

tulebki kohalikul tasandil tehtavad otsused, millel on puutumus maavaravarudega, võimalike

konfliktide vältimiseks ja nii planeeringulahenduse kui ka selles seatud tingimuse

õiguspärasuse tagamiseks kooskõlastada Maa-ametiga. Praegusel juhul on Maa-amet ÜP

lahenduse kooskõlastanud.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

13. Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus ei ole põhjendatud ja tuleb jätta rahuldamata.

Halduskohtu vaidlustatud otsus on seaduslik ja põhjendatud ning selle muutmiseks või

tühistamiseks puudub alus. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu põhjendustega, v.a osas, kus

ringkonnakohus on märkinud teisiti, ega pea vajalikuks kõiki halduskohtu põhjendusi oma

otsuses korrata (HKMS § 201 lg 4).

14. Ringkonnakohus käsitleb esmalt kaebajate taotlust põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse

algatamiseks (I), seejärel avaliku huvi kaitseks esitatud väiteid (II) ning kolmandaks kaebajate

subjektiivsete õiguste kaitseks esitatud väiteid (III). Viimaseks otsustab ringkonnakohus

menetluskulude jaotamise (IV).

I

15. Ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seaduse § 1 lg 1 järgi tuleb enne selle

seaduse jõustumist algatatud planeeringud lõpuni menetleda PlanS v.r-s sätestatud nõuetest

lähtudes. Seega tuleb Nõmme ÜP õiguspärasuse hindamisel lähtuda PlanS v.r-s sätestatud

nõuetest.

16. Kaebajad taotlevad PlanS v.r sätete, eelkõige § 8 lg 3 p-de 3 ja 7, § 18 lg 1 ning § 24 lg 3,

samuti MS § 3 lg 2 p 1 ja § 42 lg 3 põhiseadusevastaseks tunnistamist.

PlanS v.r (siin ja edaspidi viidatud 23.03.2014 kuni 30.06.2015 kehtinud redaktsioonile) § 8

lg 3 sätestab üldplaneeringu ülesanded, milleks on muu hulgas maa- ja veealadele üldiste

kasutamis- ja ehitustingimuste, sealhulgas maakasutuse juhtotstarbe ning vajaduse korral

hoonestuse kõrguspiirangu ja muude tingimuste määramine (p 3) ning rohelise võrgustiku

toimimist tagavate tingimuste seadmine (p 7).

PlanS v.r § 18 lg 1 sätestab, et KOV teeb planeeringu vastuvõtmise otsuse ja korraldab

planeeringu avaliku väljapaneku. Planeeringu vastuvõtmisega kinnitab KOV, et planeering

vastab valla või linna ruumilise arengu eesmärkidele ning ta on kontrollinud, et planeering

vastab seadustele ja muudele õigusaktidele.

PlanS v.r § 24 lg 3 kohaselt kehtestab KOV DP, mille koostamise üle ei teostata järelevalvet,

või maavanema poolt järelevalve käigus heakskiidetud ÜP või DP.

3-21-2248

13(20)

MS § 3 lg 2 p 1 sätestab, et metsamaa on maa, mis on metsamaa kõlvikuna kantud

maakatastrisse.

MS § 42 lg 3 (01.09.2020 jõustunud redaktsioonis) sätestab, et planeeringuga linna kui

asustusüksuse rohealaks määratud alal kasvavat metsa ei tohi raiuda KOV-i nõusolekuta. Raie

kooskõlastatakse KOV-iga enne metsateatise esitamist.

17. Põhiseaduslikkuse järelevalve saab algatada õigustloova akti või selle sätte suhtes, mis on

kohtuasja lahendamisel asjassepuutuv (põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse

§ 9 lg 1 ja § 14 lg 2 I lause). Vaidlustatud säte peab olema kohtuasja lahendamiseks otsustava

tähtsusega. Seadus on otsustava tähtsusega siis, kui kohus peaks asja lahendades seaduse

põhiseadusele mittevastavuse korral otsustama teisiti kui seaduse põhiseadusele vastavuse

korral (Riigikohtu 28.10.2002 otsus nr 3-4-1-5-02, p 15).

18. Kaebajad peavad PlanS v.r sätteid põhiseadusevastaseks esmalt põhjusel, et neist tuleneb

koosmõjus MS § 3 lg 2 p-ga 1 võimalus määrata maa-ala juhtotstarbeks roheala tulenevalt

maakatastrisse kantud metsamaa kõlvikust kinnistutel, kus puistu on eemaldatud.

Ringkonnakohus märgib, et PlanS v.r ei kasuta terminit roheala, vaid selles on reguleeritud

rohevõrgustiku toimimist tagavate tingimuste seadmine ÜP-ga. Nõmme ÜP-s kasutatud roheala

määratlusest – olemasolevad ja perspektiivsed metsade, parkide või haljasalade territooriumid,

mis on üldjuhul mõeldud avalikuks kasutamiseks – ei tulene, et rohealaks saab määrata vaid

metsamaa kõlvikuna maakatastrisse kantud maa.

19. Teiseks leiavad kaebajad, et PlanS v.r on vastuolus põhiseadusega osas, milles see ei

kohusta KOV-i üksust PlanS v.r § 8 lg 3 p-de 3 ja 7 kohaldamisel ja kinnistutele maakasutuse

juhtotstarbena roheala määramisel ning üldiste maakasutus- ja ehitustingimuste sätestamisel

kaaluma omandikasutuse piirangute eesmärgipärasust ja proportsionaalsust ning võimaldab

määrata sotsiaalse suunitlusega ehitiste kavandamiseks maakasutus- ja ehitustingimused ega

kohusta välja töötama leevendusmeetmeid metsamajandamise ja omandikasutuse piirangute

leevendamiseks (nt hüvitise maksmine, maamaksuvabastus vms abinõu).

Ringkonnakohus märgib, et PlanS v.r § 8 lg 3 p-e 3 ja 7 ei ole õige tõlgendada selliselt, et neist

ei tulene KOV-ile kohustust kaaluda ÜP-ga maakasutuse juhtotstarbe ning maakasutus- ja

ehitustingimuste määramisel nendest tulenevate võimalike piirangute proportsionaalsust. Seega

ei ole alust tunnistada nimetatud sätteid põhiseadusevastaseks.

20. Kolmandaks leiavad kaebajad, et PlanS v.r on põhiseadusega vastuolus osas, milles see

võimaldab KOV-i üksusel PlanS v.r § 18 lg 1 alusel võtta ÜP vastu ilma metsamajandamise

piiranguid kinnistute omanikega kooskõlastamata.

PlanS v.r § 18 lg-st 1 ei tulene alust piirangute seadmiseks konkreetsetele kinnistutele. ÜP

vastuvõtmisele järgneval avalikul arutelul on igal isikul, kes leiab, et vastuvõetud ÜP

kehtestamisel võidakse tema õigusi piirata, võimalik esitada vastuväiteid.

21. Neljandaks leiavad kaebajad, et PlanS v.r on vastuolus põhiseadusega osas, mis võimaldab

KOV-i üksusel kehtestada ÜP PlanS v.r § 24 lg 3 alusel, tuginedes enam kui neli aastat tagasi

korraldatud avalikustamise tulemustele ilma uut avalikustamise protsessi läbi viimata, ning

KSH-le, mis on koostatud enam kui 10 aastat enne ÜP kehtestamist.

Seda, kas ÜP kehtestamine on sellises olukorras põhjendatud või tuleb korraldada uus avalik

väljapanek või uus KSH, tuleb hinnata igal konkreetsel juhul eraldi. PlanS v.r sätted sellist

kaalumist ei välista ega piira.

22. Kaebajad leiavad, et MS § 3 lg 2 p 1 on vastuolus põhiseadusega osas, milles see võimaldab

käsitada metsamaana maa-ala, kus puistu puudub või on eemaldatud.

3-21-2248

14(20)

MS § 42 lg 3 on kaebajate arvates põhiseadusevastane esiteks osas, milles see võimaldab normi

kohaldada tagasiulatuvalt planeerimismenetluses, mis on algatatud 22.02.2001, ning teiseks

osas, milles see võimaldab KOV-i üksusel nimetatud normi alusel seada metsamajandamisele

piiranguid

ilma

piiranguid

kooskõlastamata

kinnistute

omanikega

analoogselt

looduskaitseseaduse alusel kaitsekorra kehtestamisega (haldusmenetlus, kaasamise kohustus

jms).

Nimetatud MS-i sätted ei ole Nõmme ÜP õiguspärasuse hindamisel asjassepuutuvad. Praegune

vaidlus ei puuduta metsateatiste esitamist kaebajate kinnistutel raie tegemiseks. Kaebajate

õigusi saab rikkuda KOV-i nõusoleku andmisest keeldumine, mitte abstraktselt see, et raie tuleb

KOV-iga enne metsateatise esitamist kooskõlastada.

23. Eeltoodu põhjal ei pea ringkonnakohus vajalikuks põhiseaduslikkuse järelevalve menetlust

algatada.

II

24. PlanS v.r § 18 kohaselt järgneb ÜP vastuvõtmisele avalik väljapanek, mille kestus on PlanS

v.r § 19 järgi neli nädalat. PlanS v.r § 20 näeb ette, et igal isikul on õigus avaliku väljapaneku

ajal esitada ettepanekuid ja vastuväiteid planeeringu kohta. KOV korraldab ÜP ja selle avaliku

väljapaneku tulemuste avaliku arutelu kuue nädala jooksul pärast avaliku väljapaneku

lõppemist (PlanS v.r § 21 lg 1 I lause). Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel

teeb KOV planeeringus vajalikud parandused ja täiendused ning esitab planeeringu järelevalve

teostajale koos informatsiooniga arvestamata jäänud ettepanekute ja vastuväidete kohta (PlanS

v.r § 21 lg 4). Kui avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu tulemuste alusel tehtud parandused ja

täiendused muudavad planeeringu põhilahendusi, korratakse planeeringu kooskõlastamist

isikuga, keda muudatus puudutab, ning avalikku väljapanekut ja avalikku arutelu planeeringu

muutmise järel vastavalt PlanS v.r §-des 17–21 sätestatule (PlanS v.r § 21 lg 5). Järelevalve

teostaja annab planeeringule oma heakskiidu pärast järelevalve käigus esitatud nõuete täitmist

ja PlanS v.r § 23 lg 3 p-s 5 nimetatud vastuväidete suhtes kokkuleppe saavutamist või nende

kohta seisukoha andmist ning teeb KOV-ile ettepaneku planeeringu kehtestamiseks (PlanS v.r

§ 23 lg 6).

25. Asja materjalidest nähtub, et Nõmme ÜP avalik väljapanek toimus 29.05.–31.08.2017. ÜP

avaliku väljapaneku ajal esitati kokku 56 ettepanekut või vastuväidet, mille arutamiseks

toimusid avalikud arutelud 12. ja 26. oktoobril, 21. ja 22. novembril, 28. ja 29. novembril 2017

ning 14. veebruaril 2018. Samuti esitasid Rännaku pst 32 üks kaasomanikest ning Maa-amet

Rännaku pst 30 ja 30a omaniku nimel vastuväited nimetatud kinnistutele roheala juhtotstarbe

määramisele. Tallinna linn jättis vastuväited rahuldamata.

Linus Capital OÜ esitas 15.12.2017 linnale ettepaneku, milles palus määrata Nõmme ÜP-s

Lemmiku tn 50 ning Rännaku pst 30, 30a ja 32 kinnistutele maakasutuse juhtotstarbeks

elamumaa. TLPA jättis 23.01.2018 kirjaga nr 3-1/17/1885-139 (kaebuse lisa 27) ettepaneku

rahuldamata, märkides, et kuigi kõnealune kinnistu jääb Pääsküla raba kaitsealusest

territooriumist

välja,

on

tegemist

looduslikult

orgaanilise

osaga

Pääsküla

raba

tervikkeskkonnast; Pääsküla raba on linnakeskkonnas hästi säilinud terviklik ja kõrge

loodusväärtusega rohevõrgustiku tuumikala, mille säilitamine on kaalukas avalik huvi.

TLPA 04.04.2019 kirjaga nr 3-1/1037-1 (kaebuse lisa 5) esitati Nõmme ÜP RaM-ile järelevalve

tegemiseks.

RaM jättis 17.09.2019 ja 13.12.2019 kirjadega Rännaku pst 30, 30a ja 32 kinnistuid puudutavad

vastuväited rahuldamata.

Nugise tn 19 ja Lemmiku tn 50 kinnistute omanikud esitasid 07.06.2019 RaM-ile ühise taotluse

Nõmme ÜP tagastada ja määrata Nugise tn 19, Lemmiku tn 50 ning Rännaku pst 30, 30a ja 32

3-21-2248

15(20)

kinnistute osas maakasutuse juhtotstarbeks pereelamute ala (kaebuse lisa 6). RaM vastas

kaebajatele 21.06.2019 kirjaga nr 14-11/2368-5 (viidatud 21.11.2019 kirjas nr 14-11/2368-19 –

kaebuse lisa 7), et kuna need ettepanekud ja vastuväited on esitatud ÜP avalikustamise järgselt,

ei saa RaM nende kohta PlanS v.r § 23 lg 3 p 5 alusel oma seisukohta esitada. RaM märkis, et

Lemmiku tn 50 ja Nugise tn 19 kinnisasjade osas ei ole ÜP lahendust pärast avalikku

väljapanekut muudetud.

Avalikul väljapanekul tehtud ettepanekute ning järelevalvemenetluses toimunud ärakuulamise

käigus saavutatud kompromisside alusel täpsustati Nõmme ÜP lahendust ning esitati RaM-ile

24.04.2020 kirjaga nr 3-1/1037-1 (Tallinna linna 02.12.2021 vastuse lisa 23).

RaM-i 03.11.2020 kirjaga nr 14-11/2368-26 kiideti Nõmme ÜP heaks (kaebuse lisa 8).

Lemmiku tn 50 ja Nugise tn 19 kinnistute omanikud esitasid 30.04.2021 Tallinna linnale

taotluse (kaebuse lisa 17) Nõmme ÜP maakasutus- ja rohevõrgustiku plaanide ning tänavate

kaardi muutmiseks või alternatiivselt uue avaliku väljapaneku korraldamiseks. Tallinna

Strateegiakeskuse 21.05.2021 kirjaga nr 5-1.1/785-2 (kaebuse lisa 18) jäeti taotlus rahuldamata.

26. Eelnevast nähtub, et Nõmme ÜP avalikule väljapanekule on järgnenud mitmed avalikud

arutelud, vastuväidetele ja ettepanekutele vastamine ning RaM-i järelevalvemenetlus. ÜP

mahukust ja vastuväidete/ettepanekute rohkust arvestades ei ole põhjust pidada seda, et RaM-i

heakskiit anti enam kui kolm aastat ja ÜP kehtestati enam kui neli aastat pärast avaliku

väljapaneku lõppemist, pidada selliseks menetlusveaks, mis tingiks ÜP tühistamise. PlanS v.r

ega kehtiv PlanS ei näe ette avaliku väljapaneku ega KSH kordamist, kui ÜP-d pole teatud aja

jooksul kehtestatud. KSH eesmärk on selgitada ja arvestada keskkonnamõju otsustusprotsessi

varajases staadiumis, kui kavandatava tegevusega seotud põhimõttelised alternatiivid on veel

otsustamiseks avatud (Riigikohtu 08.08.2018 otsus nr 3-16-1472, p 22). KSH tegemine pärast

planeeringu vastuvõtmist ei kannaks enam seda eesmärki. Asjaolu, et KSH aruanne (koostatud

aastatel 2009–2010) koostati enam kui 10 aastat enne ÜP kehtestamist, ei tähenda tingimata, et

see ei oleks enam ajakohane ning KSH tulemustele ei saaks ÜP kehtestamisel tugineda.

Arvestades võrdlemisi aeganõudvaid menetlusetappe, mida ÜP puhul tuleb läbida, on

paratamatu, et KSH ja avaliku väljapaneku ning ÜP kehtestamise vahele võib jääda küllaltki

pikk ajavahemik, mille jooksul kehtestatakse ÜP alal uusi DP-sid ja muutuvad kinnistute

omanikud. Igasugune asjaolude muutus ei saa tuua kaasa ÜP avaliku väljapaneku kordamist,

kuivõrd sellisel juhul ei olekski võimalik ÜP-d lõpuni menetleda. Halduskohus on asjakohaselt

märkinud, et halduspraktikas arvestatakse DP menetlustes ka koostamisel oleva (eriti kui

tegemist on vastu võetud) ÜP-ga. Nõmme ÜP lahendust on linn arvesse võtnud ka kaebajate

DP algatamise taotluse üle otsustamisel. Avaliku väljapaneku järgselt on ÜP-d täpsustatud, kuid

ringkonnakohtule ei nähtu, et muudetud oleks planeeringu põhilahendusi, s.o planeeringu

olulisi osi, mis tagavad planeeringuga kavandatu elluviimisel lahenduse tervikliku toimimise

(PlanS § 6 p 14; Riigikohtu 12.03.2015 otsus nr 3-3-1-71-14, p 11). Kaebajatele kuuluvate

kinnistute maakasutuse juhtotstarbe osas muudatusi ei tehtud.

27. Nõmme ÜP koostamisel on järjepideva ruumilise arengu eesmärgil aluseks võetud varem

koostatud linnaosa ruumilist arengut suunavad dokumendid, eelkõige Tallinna Linnavolikogu

11.01.2001 määrusega nr 3 kehtestatud Tallinna ÜP ja Tallinna Linnavolikogu 28.10.2004

otsusega nr 36 kinnitatud Nõmme ehitusmäärus (Nõmme ÜP seletuskirja sissejuhatus, lk 6).

Nõmme ehitusmääruse järgi oli Pääsküla raba määratud V ehituspiirkonda (rohealad). Asjaolu,

et Nõmme ehitusmääruses olid seadusevastaselt kehtestatud maakasutus- ja ehitustingimused

ning samad tingimused on üle võetud kehtestatud Nõmme ÜP-sse, ei muuda ÜP-d tühiseks ega

õigusvastaseks. Linn on ÜP koostamisel leidnud, et Tallinna ÜP-s sätestatud maakasutus- ja

ehitustingimused on jätkuvalt asjakohased ning vastavad KOV-i arengueesmärkidele. ÜP, sh

3-21-2248

16(20)

ka varasematest dokumentidest sinna üle võetud tingimused on läbinud avaliku menetluse, mille

käigus on iga huvitatud isik saanud oma arvamust avaldada.

28. Kaebajate seisukoht, et Nõmme ÜP kehtestamise otsus on tühine, kuna sellega muudetakse

Harju MP-d, on põhjendamatu. Pääsküla raba on Tallinna Linnavolikogu 03.10.2013 määrusega

nr 55 võetud kaitse alla ning selle määruse § 5 lg 1 p 2 kohaselt on kaitseala piirides maavarade

kaevandamine keelatud. Kaebajad märgivad õigesti, et halduskohus on Tallinna linna vastuse

põhjal toonud otsuses välja ekslikud viited Nõmme ÜP seletuskirjale ja KSH aruandele, kuna

tsiteeritud teksti Nõmme ÜP seletuskirja p-s 11.13 ja KSH aruande ptk-s 4.10 ei sisaldu. ÜP

seletuskirja p-s 11.13 on üksnes märgitud, et Pääsküla turbamaardlates ei ole maavarade

kaevandamine kaitsealade kaitse-eeskirjade kohaselt lubatud. Kõnealused ekslikud viited ei ole

siiski viinud halduskohut ebaõigete järelduste tegemiseni. Halduskohus on õigesti märkinud, et

ÜP kohase maakasutuse juhtotstarbe puhul säilib maavara kaevandamisväärsena ning

juurdepääsu maavarale ei halvendata. Maa-amet, kes kontrollib planeeringu vastavust

maapõueseaduse nõuetele, on 07.02.2017 kirjaga (apellatsioonkaebuse lisa 1) Nõmme ÜP

kooskõlastanud. Asjaolu, et kooskõlastus on antud enne MS § 42 lg 3 muudatuse jõustumist, ei

mõjuta seisukohta, et Nõmme ÜP ei ole vastuolus Harju MP-ga. Kuivõrd kaitse-eeskiri välistab

Pääsküla maardlas kaevandamise, ei oma tähtsust see, et rohealal kehtivad metsamajandamise

piirangud, ega see, et Nõmme ÜP seletuskirja on pärast Maa-ameti kooskõlastuse andmist

muudetud osas, mis puudutab maardlal paiknevale rohealale ehitamise tingimusi. Pole

tõenäoline, et kaitseala piirest välja jäävatel Nõmme linnaosa piires turbamaardlale ulatuvatel

kinnistutel oleks võimalik kaevandada turvast ilma raba seisundit kahjustamata.

29. Kaebajad leiavad, et Nõmme ÜP on lisaks eelmärgitule vastuolus avaliku huviga ka

seetõttu, et sellega seatakse piirang riigile kuuluvate Lemmiku tn 44 ning Rännaku pst 30 ja 30a

kinnistute võõrandamiseks parimal võimalikul viisil. Ringkonnakohus märgib, et riigi huvi oma

kinnistutelt maksimaalses ulatuses tulu teenida ei ole praeguses asjas kaalukam kui kaebajate

samasisuline erahuvi, s.o tegemist ei ole sellise huviga, mida tuleks igal juhul pidada

kaalukamaks Nõmme ÜP-s väljendatud avalikest huvidest.

III

30. Lemmiku tn 50, Nugise tn 19 (osa endisest Rännaku pst 30 kinnistust) ja Rännaku pst 32

kinnistute sihtotstarbeks on maatulundusmaa. Maade tagastamise korraldustest (kaebuse lisad

11 ja 12) nähtub, et sama maakasutuse sihtotstarve oli Nugise tn 19 ja Rännaku pst 32

kinnistutele määratud juba maade tagastamise ajal. Maatulundusmaa on põllumajandussaaduste

tootmiseks või metsakasvatuseks kasutatav maa ja maa, millel on põllu- või metsamajanduslik

potentsiaal (MaaKatS § 181 lg 9). Kaebajad vaidlustavad Nõmme ÜP-d, et muuta sellega

kehtestatud maakasutuse juhtotstarve pereelamute maa juhtotstarbega alaks, mis võimaldaks

kaebajatel taotleda alal elamute ehitamist ette nägeva DP algatamist.

31. Tallinna ÜP kohaselt jääb asjassepuutuv ala metsade, parkide ja looduslike haljasalade

juhtotstarbega (juhtfunktsiooniga) alale. ÜP maakasutusplaani järgi on selle juhtotstarbega

alade puhul tegemist avalikuks kasutamiseks mõeldud puhkeotstarbeliste aladega, kuhu võib

ehitada üksikuid väiksemaid spordi- või puhkeehitisi. ÜP seletuskirja ptk-s 8.1 on täpsemalt

kirjeldatud haljastus- ja puhkealade arengusuundi – linna maastikud ja haljasalad tuleb liita

haljasühendustega kogu linna hõlmavaks süsteemiks, mis loob ühtlasi alternatiivsed

liikumisvõimalused linnas ning eeldused puhkamiseks ja rahvaspordiga tegelemiseks.

Ökoloogilised koridorid aitavad tagada ka bioloogilist mitmekesisust. Tallinna haljastute

süsteem tuleb kujundada rohelise võrgustikuna, mis koosneb ulatuslikest linna keskusest

äärealadele suunduvatest puhkealadest ning nendega ristuvatest rohelistest koridoridest, mis

võimaldavad taime- ja loomaliikide rännet linnas, looduslike taime- ja loomaliikide levikut,

tõstavad linnamaastiku liigilist mitmekesisust ja ökoloogilist stabiilsust, tugevdades

3-21-2248

17(20)

ökosüsteemide vastupidavust inimtegevuse negatiivsetele mõjudele, võimaldades samuti

linnaelanike liikumist linnamaastikust loodusesse.

32. Nõmme ÜP järgi on asjassepuutuva ala juhtotstarve roheala. Seega ei näe kehtiv ÜP ette

Nugise tn 19 jt kinnistute maakasutuse osas sisulisi muudatusi võrreldes Tallinna ÜP-ga.

Nõmme ÜP seletuskirja p 4.11 (lk 39) kohaselt on rohealadena tähistatud olemasolevad ja

perspektiivsed metsade, parkide või haljasalade territooriumid, mis on üldjuhul mõeldud

avalikuks kasutamiseks. Eraomandis kinnistut on võimalik avalikult kasutada juhul, kui omanik

sellega nõustub või kui kinnistul on üldkasutatava maa sihtotstarve. Nõmme ÜP KSH aruanne

näeb ette, et rohevõrgustiku tuumikalad peaksid jääma valdavalt väljapoole intensiivse

inimmõju piirkonda (p 4.7.1, lk 66). Pääsküla raba kuulub Harju MP järgi oluliste

rohevõrgustiku tuumikalade hulka. Elamuala ja Pääsküla raba vahele tuleb jätta hoonestamata

ala ehk kaitsetsoon ning uusarendused ei tohi laieneda raba alale (Nõmme ÜP seletuskirja p 7.1,

lk 60). Nõmme ÜP KSH aruandes (lk 15) on koondatud Harju MP-st, arengustrateegiast ja

teemaplaneeringutest tulenevad eesmärgid Nõmme ÜP-le, sh koosluste igakülgne kaitse ka

väljaspool kaitsealasid ning rohevõrgustiku struktuurielementide (tuumalade ja koridoride), sh

Tallinna rohelise vööndi kaitse ja säilimise tagamine. Säilitada tuleb metsaalad ning siduda need

haljas- ja puhkealadega ühtseks võrguks.

33. Üld- ja detailplaneeringute kaudu kujundab KOV valla või linna ruumilise arengu

põhimõtteid ning seab säästva ja tasakaalustatud arengu tingimusi, mis on aluseks ka

maakasutusele ja ehitustegevusele. Nimetatud tegevuses on KOV-il ulatuslik kaalutlusruum.

Kaalutlemisel peab KOV arvestama nii avalikke huve, mis väljenduvad muu hulgas MP-des ja

valla ÜP-des, kui ka isikute põhjendatud huve (Riigikohtu 27.01.2010 otsus nr 3-3-1-79-09, p

13).

34. PlanS v.r § 8 lg 3 kohaselt on ÜP ülesanne muu hulgas valla või linna ruumilise arengu

põhimõtete kujundamine, kavandatava ruumilise arenguga kaasneda võivate majanduslike,

sotsiaalsete ja kultuuriliste mõjude ning looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamine ning

selle alusel säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu tingimuste seadmine, samuti maa- ja

veealadele üldiste kasutamis- ja ehitustingimuste, sealhulgas maakasutuse juhtotstarbe

määramine ning rohelise võrgustiku toimimist tagavate tingimuste seadmine. Rohevõrgustik oli

Tallinna ÜP ja on ka Nõmme ÜP oluline osa ning ÜP-s väljendub kaalukas avalik huvi

olemasolevate rohealade, sh Pääsküla raba, säilitamise vastu. Nõmme ÜP ei näe

asjassepuutuvate kinnistute maa-alal ette elamuarendust, vaid seab tingimused metsaala

säilimise ja rohevõrgustiku toimimise tagamiseks. Ka Tallinna Linnavolikogu 03.03.2005

määrusega nr 17 kehtestatud Tallinna haljastuse arengukava, millest tulenevatest põhimõtetest

on Nõmme ÜP koostamisel juhindutud, näeb rohelise võrgustiku toimimiseks ja

väljaarendamiseks vajalike meetmetena muu hulgas ette miljööväärtuslikes piirkondades

olemasoleva kõrghaljastuse säilitamise ning ehitusalade metsaaladele laienemise vältimise.

Need ÜP-s kehtestatud tingimused väljendavad vaieldamatult avalikku huvi (vt ka Riigikohtu

27.01.2010 otsus nr 3-3-1-79-09, p 14).

35. Nugise tn 19 jt kinnistud piirnevad kohalikul tasandil kaitse alla võetud Pääsküla raba alaga,

seejuures jääb osa kaitsealusest alast nende kinnistute vahele. Asjaolu, et kaebajate kinnistud

jäävad kaitseala piiridest välja ning kaebajate tellimusel tehtud uuringute (taimestiku ja

linnustiku inventuurid) järgi puuduvad DP alal kaitstavad loodusobjektid, ei tähenda, et

asjassepuutuvatel kinnistutel puuduks säilitamist vääriv looduskeskkond. Pääsküla raba

kohaliku kaitse alla võtmise ettepaneku käigus 2007. aastal koostatud T. Ploompuu

ekspertarvamusest (kaebuse lisa 21) ei tulene, et Lemmiku tn 50 ja Nugise tn 19 kinnistud jäeti

kaitseala piiridest välja ala vähese loodusliku väärtuse tõttu. Tallinna Linnavolikogu 03.10.2013

määruse nr 55 „Pääsküla raba kohaliku kaitse alla võtmine“ eelnõu seletuskirjast (lk 2) nähtuvalt

moodustati kaitseala tuumik linnale kuuluvatest kinnistutest ja riigi omandis olevast maast ning

3-21-2248

18(20)

eraomandis olevad kinnistud jäeti kaitseala piiridest välja eraomanike eeldatava vastuseisu

tõttu, mis võinuks kaitse alla võtmise menetlust pikendada. Isegi kui Nugise tn 19 jt kinnistutel

asuv puistu ei ole kõige kõrgema väärtusklassiga ja liigirikas, on alal omaette väärtus ka

looduslikuna säiliva haljasalana. Tegemist on orgaanilise osaga Pääsküla raba terviklikust

keskkonnast, mis ühtlasi toimib kaitsealust ala elamualadest eraldava puhvrina.

Asjassepuutuvatele kinnistutele pereelamute ala juhtotstarbe määramisel ei täidaks kõnealune

ala enam seda funktsiooni. Võrdlus Raba tn 42 kinnistuga (endise Pääsküla prügila ala), millele

on peetud võimalikuks püstitada ehitised (olmejäätmete kogumispunkt ja väikeloomade

krematoorium), on asjakohatu, kuna kõnealused hooned ei asu Maa-ameti geoportaali kaardilt

nähtuvalt kaitseala piiride vahetus läheduses. Kaebajate tellimusel koostatud uuringud (kaebuse

lisad 22, 23 ja 24) puudutavad vaid asjassepuutuvate kinnistute ala ning nendes toodud

järeldused ega ka väited keskkonnakahju puudumise kohta ei saa piirata vastustaja

kaalutlusruumi terve asustusüksuse ulatuses rohealade määramisel. Rae vallas toimuva turba

kaevandamisega, mis kaebajate väitel mõjutab Pääsküla raba toimimist suuremas ulatuses kui

Lemmiku tn 50 kinnistu hoonestamine pereelamutega, ei saa õigustada loodusliku keskkonna

ümberkujundamise lubamist Tallinna linna haldusterritooriumil.

36. PlanS v.r § 7 lg 3 p 7 järgi on MP ülesandeks mh loodusvarade, väärtuslike põllumaade,

maastike ja looduskoosluste säilimist ning rohelise võrgustiku toimimist tagavate meetmete

kavandamine. ÜP ülesannete hulka kuulub PlanS v.r § 8 lg 3 p 7 järgi rohelise võrgustiku

toimimist tagavate tingimuste seadmine. MP üldistusaste on väga suur ning sellest, et ÜP-s

näidatud rohevõrgustiku ala ei kattu täpselt MP kaardil näidatud aladega, ei ole põhjust

järeldada ÜP vastuolu MP-ga ning ÜP-ga rohevõrgustiku täpsema asukoha määramist ei saa

pidada MP põhilahenduse muutmiseks. Kaebajate viide Harju MP teemaplaneeringule

„Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused“ on asjakohatu, kuivõrd riigihalduse

ministri 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78 Harju MP kehtestamisel kaotas nimetatud

teemaplaneering kehtivuse.

37. Mõiste Nõmme metsalinna miljöö sisu on selgitatud Nõmme ÜP seletuskirjas. Metsalinn on

metsase iseloomuga ala, kus looduslikule metsakasvukohale omaseid puid on sellisel määral, et

need annavad välisruumile metsase ilme. Krundi metsapuudega (peamiselt mändidega) kaetud

ala võiks olla vähemalt 25% krundi pindalast (p 4, üldised maakasutustingimused). Asjaolu, et

Nõmmele omase miljöö säilitamine oleks põhimõtteliselt võimalik ka selliselt, et

asjassepuutuvad kinnistud lubatakse hoonestada metsalinna põhimõtteid järgides, ei tähenda, et

see ala oleks tingimata tulnud määrata elamumaa juhtotstarbega alaks. Metsalinna miljööd

kujundavateks elementideks ei ole ainult teatud põhimõtete järgi hoonestatud elamukrundid,

vaid ka metsased alad ja muud haljasalad. Seega seisneb praegusel juhul avalik huvi eelkõige

linnasisese looduskeskkonna säilitamises.

38. Nõmme ÜP-ga ei ole kaebajatele kuuluvaid kinnistuid määratud avalikku kasutusse ning

nende avalik ja puhkeotstarbeline kasutus on võimalik keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §-

s 32 sätestatud tingimustel. Sotsiaalse suunitlusega ehitiste ja rajatiste püstitamiseks nendele

kinnistutele on vaja kinnistute omanike nõusolekut. Selliste ehitiste ja rajatiste puudumine

kaebajate kinnistutel aga ei tähenda, et puudub avalik huvi ala metsa või loodusliku haljasalana

säilitamise vastu.

39. Halduskohus on õigesti märkinud, et metsamaa rohealadel metsamajandamise piirangute

seadmine ilma maaomanike kooskõlastuseta on võimalik PlanS v.r § 8 lg 3 p 7 (PlanS § 75 lg

1 p 10) alusel. Viidatud säte lähtub vajadusest seada rohevõrgustiku toimivuse tagamiseks

tingimusi, milleks võib olla ka põhjendatud vajadusel metsamajandamise piiramine. Nõmme

ÜP-st tulenev maakasutuse juhtotstarve ei välista kaebajatel kinnistute sihtotstarbe järgset

kasutamist. ÜP-st tulenev juhtotstarve seab kinnistutel asuva metsa majandamisele küll olulised

3-21-2248

19(20)

piirid (lageraie keeld), kuid sellest ei saa tuletada õigust nõuda asjassepuutuvatele kinnistute

elamumaa juhtotstarbe määramist.

40. Kaebajate arvates on Rännaku pst ja Auto tn vahelise maa-ala DP-ga (DP004410) nähtud

Nugise tn 19 kinnistule ehitusõigus. Kaebajate väide tugineb nimetatud DP põhijoonisele, mille

tehniliste näitajate tabeli kohaselt nähti Nugise tn 19 kinnistu edelaossa (positsioon 19) ette

5700 m² suuruse krundi moodustamine sihtotstarbega 80% ühiskondlike ehitiste maa ja 20%

elamumaa ning kavandati 500 m² ehitusaluse pindalaga kolmekorruselise hoone ehitamine.

Samas on joonise järgi nähtud ette sellel alal puistu säilitamine. Seega on tehnilised näitajad

vastuolus joonisel näidatuga. Kõnealuse DP seletuskirja (p 7, lk 4) kohaselt jäeti planeeritava

ala kõige lõunapoolsem osa (krunt 19) metsamaaks, looduslikuks ekraaniks elamumaa ja

prügimäe vahele. Ühtlasi on seletuskirjas märgitud, et taimestik kinnistu idapoolses osas ja

(lõunapoolse) nõlva all on väheväärtuslik, kuid säilib selle vee- ja mullakaitseline tähtsus, sest

ehitust kinnistu sellel osal pole ette nähtud (p 9, lk 8). Joonist ja seletuskirja koos vaadates on

ilmne, et põhijoonise tehniliste näitajate tabelis on krundi 19 puhul märgitud ekslikult ebaõiged

sihtotstarbed ja ehitusõigus. Seega ei ole kõnealuse DP-ga nähtud praegusele Nugise tn 19

kinnistule ehitusõigust. DP seletuskirjas (p 10, lk 9) on küll märgitud, et Pääsküla prügila

sanitaartsooni jäävad krundid võetakse kasutusele pärast 2002. aastat, kui prügila on suletud,

kuid seda ei saa pidada siduvaks lubaduseks, et pärast Pääsküla prügila sulgemist antakse

ehitusõigus Nugise tn 19 kinnistu hoonestamiseks. Ehitusõigus asjaomasele alale oleks saanud

tuleneda vaid kehtestatud DP-st. Asjaolu, et Rännaku pst ja Auto tn vahelise maa-ala DP-ga

rajati elamud alale, millel Tallinna ÜP kohaselt oli juhtotstarve „metsad, pargid, looduslikud

haljasalad“, ei saanud kaebajatele tekitada õigustatud ootust, et ehitusõigus antakse ka

kõrvalasuvate kinnistute hoonestamiseks.

41. Kaebajad on loetlenud metsamaa kõlvikuga kinnistuid ja kehtestatud DP-sid, mille puhul

vastustaja on võimaldanud varasema maakasutuse juhtotstarbe „metsad, pargid, looduslikud

haljasalad“ muutmist. Kaebajate arvates ei ole neid näiteid arvestades asjassepuutuvatele

kinnistutele roheala juhtotstarbe määramine kooskõlas võrdse kohtlemise põhimõttega.

Ringkonnakohus märgib, et Tallinna territooriumi suurust arvestades on tegemist üksikute

näidetega, mis jäävad enamasti aastatetagusesse aega, sh Lemmiku tn 59a kinnistu DP

(DP003520) ning Rännaku pst ja Auto tn vahelise ala DP. Iga DP algatamise taotluse kohta

tehakse eraldi otsus, sõltuvalt konkreetse juhtumi asjaoludest. Näiteks asjassepuutuvate

kinnistute läheduses asuva Rännaku pst 28 krundi ja lähiala DP (DP013720), millele kaebajad

on teiste seas viidanud, seletuskirjast nähtub, et kõnealune ala oli juba Tallinna ÜP-ga määratud

osaliselt (planeeritava lasteaia osas) väikeelamute alaks ning Nõmme ÜP-ga kavandati ala

olemasolevatele rohealadele määratavaks üksikelamumaaks. Elamukruntide vahele jääva

metsamaa kõlvikuga Kaldapealse tn 4 (endise nimega Kalda tn 40a) kinnistul ei nähtu Tallinna

planeeringute registrist uue DP algatamist pärast samal alal 21.10.2009 otsusega DP

(DP028890) algatamisest keeldumist. Seega, ehkki kinnistu jääb Nõmme ÜP järgi pereelamute

alale, ei ole sellele seni antud ehitusõigust ja pole teada, kas see ka uue DP taotluse esitamise

korral üldse antakse, arvestades, et elamumaa juhtotstarbe määramine ÜP-s ei tähenda, et igale

asjaomasel alal asuvale kinnistule saab kindlasti elamu ehitada. KOV-il on ulatuslik

kaalutlusõigus selles osas, milline juhtotstarve ühele või teisele alale määrata ning sellest, et

mõnede kinnistute puhul on juhtotstarbe muutmist peetud võimalikuks, ei saa teiste kinnistute

omanikele tuleneda õigust nõuda oma kinnistutel ÜP-d muutva DP algatamist ja kehtestamist.

Arvestada tuleb sellegagi, et aja jooksul võivad muutuda KOV-i eesmärgid oma territooriumi

ruumilisel planeerimisel ning erinevatele huvidele antav kaal.

42. Apellandid viitavad EV kulul välja ehitatud Kärbi, Mägra ja Nugise tänavatele, mis on

võetud munitsipaalomandisse, ning leiavad, et teede ehitamisele tehtud kulutused tuleb

kompenseerida DP algatamisega, mida takistab Nõmme ÜP. Kuni 31.12.2002 kehtinud

3-21-2248

20(20)

planeerimis- ja ehitusseaduse (PES) §-s 47 sätestatud kohustuse ehitada välja DP-kohased teed

ja tehnovõrgud võis KOV täita ka arendajaga sõlmitud kokkuleppe kaudu. Seejuures sai KOV-

i kohustus väljaehitamine hüvitada tuleneda ainult PES § 47 alusel sõlmitud kokkuleppest

(Riigikohtu 06.12.2004 otsus nr 3-3-1-53-04, p 12). PES § 47 nägi ette teede väljaehitamise

krundi piirini, s.o avalikult kasutatavate teede väljaehitamise, nagu tuleneb otseselt ka

01.01.2003–30.06.2015 kehtinud ehitusseaduse § 13 ning kehtiva PlanS § 131 lg 1 sõnastusest.

Tallinna linna ja EV vahel 07.12.2001 sõlmitud lepinguga nr 12 (kaebuse lisa 14) võttis EV

arendajana kohustuse tagada pärast Rännaku pst ja Auto tn vahelise DP kehtestamise otsuse

jõustumist talle vajalike DP-kohaste juurdesõiduteede ja tehnovõrkude väljaehitamise oma

vahendite arvelt. Leping ei näe ette arendajale teede ja tehnovõrkude rajamiseks tehtud

kulutuste hüvitamist. Arendaja tegutseb teid ja tehnovõrke välja ehitades oma ärihuvides, endale

kuuluvate kinnistute väärtuse tõstmise eesmärgil, mitte avalikes huvides. Seega on ekslik

kaebajate arvamus, et teede väljaehitamine tuleks EVle kompenseerida.

43. Kaebajate väited ärakuulamisõiguse rikkumisest on põhjendamatud. Nõmme ÜP avaliku

väljapaneku ajal ei esitanud kumbki kaebajatest ettepanekuid ega vastuväiteid. Halduskohtu

otsuses on ebakorrektselt märgitud, et Linus Capital OÜ 15.12.2017 ettepanek esitati „avalike

arutelude ja väljapanekute ajal“. ÜP avalik väljapanek oli selleks ajaks lõppenud ning pärast

ettepaneku tegemist toimus veel üks avalik arutelu (14.02.2018). PlanS v.r kohaselt tuleb

vastuväited ja ettepanekud esitada avaliku väljapaneku ajal ning arutelude eesmärk on

väljapaneku ajal laekunud ettepanekute arutamine, mitte anda võimalust uusi ettepanekuid ja

vastuväiteid esitada. Sama põhimõte kehtib ka PlanS-s (§ 87 lg-d 2 ja 9, § 88 lg-d 2 ja 4). Linn

on siiski Linus Capital OÜ ettepanekule vastanud ja selgitanud, miks ta ei pea põhjendatuks

Lemmiku tn 50 kinnistu alal juhtotstarbe muutmist pereelamute alaks. Kuna nii Nugise tn 19

kui ka Lemmiku tn 50 kinnistud on metsaga kaetud Pääsküla raba kaitsealaga piirnevad

kinnistud, on linna 23.01.2018 vastuses esitatud seisukohad asjakohased mõlema kinnistu

puhul. Seejuures on Tallinna linn enne ÜP kehtestamist antud DP algatamisest keeldumise

korralduses (Tallina linna 19.04.2022 seisukoha lisad 4 ja 5) põhjalikult kaalunud

asjassepuutuvatele kinnistutele ehitusõiguse andmise küsimust.

44. Ringkonnakohus ei nõustu apellatsioonkaebuse väitega, et Tallinna linn on alles

kohtumenetluses asunud vaidlustatud haldusakti põhjendama. Asjakohased põhjendused on

esitatud Nõmme ÜP seletuskirjas või ÜP menetluse materjalides, sh kaebajatele edastatud

kirjades.

45. RaM kontrollib järelevalvemenetluses planeeringulahenduse vastavust õigusaktidele ja

liigilt üldisemale kehtestatud planeeringule (PlanS v.r § 23 lg 3 p-d 1 ja 2). RaM ei saa KOV-i

asemel asuda teostama planeerimisdiskretsiooni ja hinnata ÜP lahenduse otstarbekust. RaM ei

ole Nõmme ÜP-le heakskiidu andmisel rikkunud talle seadusest tulenevaid kohustusi.

46. Eelnevast tuleneb, et Nõmme ÜP ja RaM-i 03.11.2020 kirjaga antud heakskiit on

õiguspärased. Tühistamisnõude rahuldamata jäämise tõttu ei ole alust ka kohustamisnõude

rahuldamiseks.

IV

47. Kuna apellatsioonkaebus jääb rahuldamata ning vastustaja ega teised menetlusosalised ei

ole esitanud menetluskulude nimekirja ega kuludokumente, jäävad menetluskulud

menetlusosaliste endi kanda (HKMS § 108 lg 1 ja § 109 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)