2-20-13224/55 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

1(14)

K O H T U O T S U S

Eesti Vabariigi nimel

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Krista Kirspuu, Peeter Pällin, Imbi Sidok-Toomsalu

Otsuse tegemise aeg ja koht

30.11.2022, Tallinn

Tsiviilasja number

2-20-13224

Tsiviilasi

X hagi Free Soul Media OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Jüri

Truutsi, Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) ning

Viva Fuel OÜ vastu nõude tunnustamiseks Free Soul Media

OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 13. juuni 2022. a otsus

Tsiviilasja hind

apellatsioonimenetluses

3500 euro

Kaebuse esitaja ja kaebuse

liik

Menetlusosalised ja nende

esindajad

X 13. juuli 2022. a apellatsioonkaebus

Hageja

(apellant)

X

(isikukood

XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja vandeadvokaat Gert Kasekivi

Kostja I (vastustaja) Free Soul Media OÜ (pankrotis)

pankrotihaldur Jüri Truuts

Kostja II (vastustaja) Eesti Vabariik (Maksu- ja Tolliameti

kaudu) (registrikood 70000349), lepinguline esindaja MK

Kostja III (vastustaja) Viva Fuel OÜ (registrikood 12072163),

seaduslik esindaja MK

Menetluse liik

Istungimenetlus, istung 03.11.2022

RESOLUTSIOON:

1. Harju Maakohtu 13.06.2022 otsus tühistada, osas, milles maakohus jättis hageja

46 304 euro suuruse nõude PankrS § 153 lg 1 p-s 3 sätestatud rahuldamisjärgu

nõudena tunnustamata ning teha tühistatud osas uus otsus, millega eelnimetatud

nõue

rahuldada,

samuti

menetluskulude

jaotuse

osas

määrates

uue

menetluskulude jaotuse. Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata.

2(14)

2. X apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

3. Kohtuotsuse tervikresolutsioon on järgmine:

3.1. Hagi rahuldada osaliselt.

3.2. Jätta rahuldamata X hagi, milles ta palub tunnustada 46 304 euro suurust

nõuet PankrS § 187 ja § 186 sätestatud eelisõigusnõudena Free Soul Media OÜ

(pankrotis) pankrotimenetluses.

3.2. Tunnustada X 46 304 euro suurust nõuet PankrS § 153 lg 1 p-s 3 sätestatud

rahuldamisjärgu nõudena Free Soul Media OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses.

3.3.Jätta rahuldamata X hagi, milles ta palub tunnustada 4 523,6 euro suurust

nõuet PankrS § 153 lg 1 p-s 3 sätestatud rahuldamisjärgu nõudena Free Soul

Media OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses.

4. Menetluskulud

jaotada

järgmiselt.

Free

Soul

Media

OÜ

(pankrotis)

pankrotihalduri Jüri Truutsi menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta X

kanda. X menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta 20 % ulatuses Eesti

Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) ning 20 % ulatuses Viva Fuel OÜ kanda.

Ülejäänud poolte menetluskulud jätta nende endi kanda.

5. Otsuse peale võib kassatsiooni korras edasi kaevata, esitades kaebuse vahetult

Riigikohtule 30 päeva jooksul otsuse kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte

pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Hagimenetluses

Riigikohtus võib menetlusosaline menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise

esitada Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise

menetlusosalise kaebuse või muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid.

Menetlusabi andmise taotlus ei peata seaduses sätestatud ega kohtu poolt

määratud tähtaja kulgemist. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab

menetlusabi taotleja tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks

ta menetlusabi taotleb.

Hagi ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X (edaspidi hageja) palus Free Soul Media OÜ (pankrotis) (edaspidi võlgnik)

pankrotimenetluses pankrotihalduri Jüri Truutsi (edaspidi pankrotihaldur või kostja I),

Maksu- ja Tolliameti (edaspidi kostja II) ning Viva Fuel OÜ (edaspidi kostja III) vastu

esitatud hagis tunnustada 46 304 euro suurust nõuet PankrS § 187 ja § 186 sätestatud

eelisõigusnõudena, tunnustada X 4 523,6 euro suurust nõuet PankrS § 153 lg 1 punktis 3

sätestatud rahuldamisjärgu nõudena Free Soul Media OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses või

alternatiivselt tunnustada X 46 304 euro suurust nõuet PankrS § 153 lg 1 punktis 3 sätestatud

rahuldamisjärgu nõudena Free Soul Media OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses.

2. Harju Maakohus kuulutas 28.02.2017 määrusega välja Free Soul Media OÜ pankroti ja

3(14)

võlgniku pankrotihalduriks nimetati kostja I. 03.07.2017 võlausaldajate üldkoosolekul võeti

vastu kompromissotsus, mille kohaselt võlgnikku ei kustutata registrist ja äriühingu

majandustegevus jätkub, Part Capital OÜ võla 190 000 euro tagasimakse tähtaega

pikendatakse kuni 01.03.2019, võlgnikul on õigus täita oma kohustust enne nimetatud tähtaja

saabumist ja ositi, intressi nimetatud perioodil ei arvestata, järelevalvet kompromissi

täitmiseks teostab pankrotihaldur Jüri Truuts, kompromissi järelevalve teostamise tasu on 80

eurot tunnis ja kokku on see arvestatud 10 tunni eest ehk 800 eurot (sisaldab käibemaksu),

võlgnik kannab pankrotimenetluse kulud vastavalt seaduses sätestatule ja kompromiss kehtib

kuni 01.03.2019.

3. Harju Maakohtu 14.08.2017 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-1429 kinnitas kohus võlgniku

kompromissotsuse ja lõpetas Free Soul Media OÜ pankrotimenetluse. Hageja on

kompromissi kehtivuse ajal ajavahemikus 06.02.2018 – 08.10.2018 andnud võlgnikule laenu

ja laenulepingu täitmiseks kandnud võlgniku pangakontole raha kokku 44 800 eurot. Kõik

summad on tasutud kompromissi kehtivuse ajal, mil võlgniku pankrotimenetlus oli

kohtumäärusega lõpetatud. Seega andis hageja võlgnikule suulise laenulepingu alusel laenu

kokku 44 800 eurot selleks, et täita võlgniku võlausaldaja Part Capital OÜ nõuet. Lisaks

sellele on hageja 12.06.2017 tasunud võlgniku käibemaksu 67,34 eurot, 23.08.2017 tasunud

võlgniku eest riigilõivu 50 eurot, 04.09.2017 tasunud võlgniku Advokaadibüroo Eipre &

Partnerid OÜ poolt väljastatud arve nr 20170905, summas 960.00 eurot, ajavahemikus

17.10.2017 – 19.09.2019 tasunud võlgniku LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS-i poolt

väljastatud arveid kokku 5017,6 eurot.

4. Hageja esitas 07.09.2018 pankrotihaldurile taotluse kompromissi tühistamiseks, kuna võlgnik

ei suutnud täita kompromissi tingimusi. Pankrotihaldur esitas 13.09.2018 kohtule taotluse

kompromissotsuse tühistamiseks, sest võlgnik ei suuda täita kompromissist tulenevaid

kohustusi. Harju Maakohtu 21.11.2018 määrusega tsiviilasjas nr 2-17-1429 tühistas kohus

14.08.2017 määrusega kinnitatud kompromissi võlgniku pankrotimenetluses ja taastas

võlgniku pankrotimenetluse. Hageja esitas 09.06.2020 pankrotimenetluses rahalise kohustuse

täitmise nõude ja nõudeavalduse, mille kättesaamist pankrotihaldur kinnitas ja avaldas, et ei

nõustu avalduses toodud õigusliku argumentatsiooniga.

5. 12.08.2020 toimus nõuete kaitsmise koosolek, kus pankrotihaldur pani hageja 46 371,34 euro

nõude hääletusele eelisnõudena teiste võlausaldajate nõuete ees vastavalt PankrS § 186 lg 1 ja

§ 187. Nõude tunnustamise poolt hääletas hageja ja vastu hääletasid kostjad II ja III. Seega

otsustati hageja nõuet 46 371,34 eurot eelisnõudena teiste võlausaldajate nõuete ees vastavalt

PankrS § 186 lg 1 ja § 187 mitte rahuldada. Pankrotihaldur pani hageja nõude 46 371,34

eurot kaitsmisele II rahuldamisjärgu nõudena, kuid nõudele esitasid kõik kostjad vastuväite ja

nõue jäi II rahuldamisjärgu nõudena tunnustamata. Pankrotihaldur pani hageja nõude

46 371,34 eurot kaitsmisele III rahuldamisjärgu nõudena, vastuväite nõudele esitasid kostjad

II ja III ja nõue jäi III rahuldamisjärgu nõudena tunnustamata.

Pankrotihaldur pani hageja nõude 4523,60 eurot kaitsmisele II rahuldamisjärgu nõudena,

vastuväite nõudele esitasid kõik kostjad ja nõue jäi II rahuldamisjärgu nõudena tunnustamata.

Pankrotihaldur pani hageja nõude 4523,60 eurot kaitsmisele III rahuldamisjärgu nõudena,

4(14)

nõudele esitasid vastuväite kõik kostjad ja nõue jäi III rahuldamisjärgu nõudena

tunnustamata.

6. Hageja on seisukohal, et ta on kandnud pankrotivõlgniku pangakontole kokku 44 800 eurot

suulise laenulepingu alusel, mida kasutati võlgniku poolt Part Capital OÜ 190 000 euro

suuruse nõude osaliseks rahuldamiseks 44 800 euro ulatuses, mistõttu laenu tagastamise nõue

on tekkinud laenulepingu alusel kompromissi kehtivuse ajal ja hagejat tuleb käsitada uue

võlausaldajana PankrS § 187 tähenduses, kellel on tekkinud laenulepingust tulenev nõue

võlgniku vastu kompromissi kehtivuse ajal. Hageja on täitnud oma isiklikest rahalistest

vahenditest võlgniku rahalisi kohustusi kokku 6094,94 eurot PankrS § 148 lg 1 punktide 1 –

3 tähenduses ehk täitnud võlgniku kohustusi, mis tuli võlgniku poolt pankrotivara arvelt täita

enne jaotise alusel raha väljamaksmist vastavalt PankrS § 146 lg 1 punktile 3. Hageja täitis

võlgniku massikohustusi, kuna võlgniku konto oli kohtu poolt arestitud ning vabadest

rahalistest vahenditest piisas vaid pankrotihalduri tasuks. Haldur lubas tehtud kulutused

hagejale pankrotipesast hüvitada, kuid ei teinud tänaseni. Hageja tasus kompromissi

kehtivuse ajal võlgniku poolt tasumisele kuulunud käibemaksu kostjale II, riigilõivu ts. asjas

nr. 2-17-1429 võlgniku eest ja võlgnikule osutatud õigusabiteenuste eest esitatud arved,

mistõttu tuleb nõue rahuldada enne ülejäänud pankrotivõlausaldajate nõudeid PankrS § 187

alusel. Hageja on ühtlasi seisukohal, et tema poolt tehtud kulutuste hüvitamise nõude

materiaalõiguslikuks aluseks saab olla ka VÕS § 1041. Kulutuste tegemise tulemusena

rikastus võlgnik 6094,94 euro võrra, kuna vabanes käibemaksu, riigilõivu ja õigusabikulude

tasumise kohustusest. Nimetatud summa võrra on pankrotivara suurem, kuigi pankrotivõlgnik

oli kohustatud selle summa tasumiseks.

Kostja I vastuväidete kokkuvõte

7. Kostja I vaidleb hagiavaldusele vastu osaliselt ega välista, et hageja nõue 46 304 eurot saab

olla pankrotivõlausaldaja nõue, mis rahuldatakse vastavalt PankrS § 153 lg 1 p 3 (III

rahuldamisjärgu nõue). Hageja nõue 46 304 eurot ei saa olla eelisõigus nõue vastavalt PankrS

§ 186 ja §186 2, kuna kompromissi kehtivuse ajal tekkinud nõue tuleb panna kaitsmisele

PankrS §-des 100-107 sätestatud korras. Kostja I on seisukohal, et kui võlgnik saaks võtta

kompromissi kehtivuse ajal valimatult krediiti, mis rahuldatakse kompromissi tühistamisel

enne varasemate võlausaldajate nõudeid, siis ükski mõistlik võlausaldaja ei hääletaks

pankrotimenetluses kompromissi poolt. Seega on kompromissi kehtivuse ajal tekkinud nõue

üldjuhul järgunõue PankrS §153 lg 1 mõistes. Et rakenduks §§ 186 ja 187 tulenev

võlausaldaja eelisõigus, peab olema täidetud mingi eritingimus. PankrS §186 kohaselt on

eritingimuseks a) võlgniku vastav kokkulepe võlausaldajaga ja b) halduri kirjalik nõusolek

selleks kokkuleppeks. Majandustegevuse jätkamiseks võetav krediit võib olla kokkulepitud

(leping sõlmitud) enne kompromissi sõlmimist, samuti aga ka pärast kompromissi sõlmimist

ja kinnitamist, st kompromissi kehtivuse ajal. Kuna eelisõiguse rakendamiseks peaks olema

täidetud mingi eritingimus, siis saab ka PankrS § 187 nimetatud võlausaldaja puhul olla

eelisõigus kehtiv üksnes juhul, kui võlgnikul on vastav kokkulepe võlausaldajaga ja halduri

kirjalik nõusolek selleks kokkuleppeks. Vastasel juhul muutuksid sisutuks viide §-le 186 ja §

186 lg 3. Juhul kui eitada kompromissi kehtivuse ajal tekkinud krediidi eelisõigusega

rahuldamiseks erinõuete täidetuse vajadust, siis muutus sisutuks ka PankrS § 190 lg 7 toodud

5(14)

regulatsioon koos viitega PankrS §-dele 100-107. Kuna hageja poolt võlgnikule antud

krediidi puhul ei olnud kindlasti täidetud pankrotihalduri kirjaliku nõusoleku olemasolu nõue,

siis ei saa hageja poolt antud krediit (sh nii laen kui ka hageja poolt tasutud võlgnikule

esitatud arved) olla eelisnõue PankrS § 186 ja § 187 mõistes.

8. Hageja nõue 4523,60 eurot ei saa olla vastavalt PanrkS § 153 lg 1 p 3 rahuldatav

pankrotivõlausaldaja nõue. Vastavalt PankrS § 8 lg 3 on pankrotivõlausaldaja (võlausaldaja)

isik, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist.

Koostoimes PankrS § 190 tuleb kompromissi tühistamise korral pankrotivõlausaldajana

käsitleda ka isikut, kelle nõue on tekkinud kompromissi kehtivuse ajal. Vastavalt PankrS §

153 lg 1 rahuldatakse rahuldamisjärkudes võlausaldajate nõuded. Kuna hageja nõue 4523,60

eurot ei ole tekkinud enne pankroti väljakuulutamist ega ka mitte kompromissi kehtivuse ajal,

vaid pankrotimenetluse ajal, ei ole selle nõude näol tegemist pankrotivõlausaldaja nõudega ja

see ei kuulu seega väljamaksmisele PankrS § 153 lg 1 p 3 põhjal.

9. Kuna kostja I on põhjendanud, miks need nõuded ei kuulu rahuldamisele vastavalt PankrS

186 ja §187 ning teisel juhul vastavalt PankrS § 153 lg 1 p3, siis ei ole nõuete tekkimise alus

oluline. Õige ei ole hageja väide, et haldur lubas hageja tehtud kulutused pankrotivarast

hüvitada. Nimetatud küsimus on olnud päevakorras. Haldur ei ole kulude hüvitamist

välistanud, juhul kui võlausaldajad kiidavad need kohustused selgesõnaliselt ja konkreetselt

heaks ning nende hüvitamiseks on seaduslik alus.

Kostja II vastuväidete kokkuvõte

10. Kostja II vastuse kohaselt oli võlausaldajate üldkoosolekul, millega kinnitati võlgniku poolt

välja pakutud kompromiss, ainsaks võlausaldajaks pankrotimenetluses võlgnikuga seotud isik

Part Capital OÜ, keda esindas juhatuse liige IT. Võlgniku juhatuse liikmeks on alates

30.01.2020 hageja, kes on IT tütar. Hageja ei ole tõendatud, et võlgnik oleks hagejalt saadud

raha reaalselt kasutanud oma kohustuste täitmiseks Part Capital OÜ ees. Kuna ei ole

tõendatud, et hageja oleks võlgniku arvelduskontodele tehtud ülekannete arvelt tasunud just

võlgniku kohustusi, siis ei ole hageja nõuet 44 800 eurot võimalik tunnustada PankrS § 153

lg 1 p-s 3 sätestatud rahuldamisjärgu nõudena.

11. Kostja II hinnangul ei saa PankrS § 187 iseseisvalt tekitada võlausaldajale eelisõigust ehk

õigust nõuda oma nõude rahuldamist enne ülejäänud pankrotivõlausaldajate nõudeid, kuna

see eeldab PankrS §-s 186 sätestatud tingimuste, sh PankrS § 186 lg-s 4 täitmist, üksnes

kompromissis sisalduvana ning juba kompromissi kehtivuse ajal võimalikel tekkivatel

võlausaldajatel ei saa ainult PankrS §-le 187 tuginedes tekkida eeldust, et nende nõuded

rahuldatakse kompromissi tühistamise korral enne teiste võlausaldajate nõudeid.

Kompromissotsusest tsiviilasjas nr 2-17-1429 ei nähtu, et võlausaldajate üldkoosoleku poolt

03.07.2017 kinnitatud kompromissi tingimused sisaldaksid võlgniku õigust võtta krediiti oma

majandustegevuse jätkamiseks või et krediiti andvate isikute nõuded rahuldatakse enne teiste

võlausaldajate nõudeid. Hageja esitas oma nõude pankrotimenetlus hilinenult, mistõttu ei saa

tal tekkida PankrS §-st 187 tulenevat eelisõigust nõude rahuldamisele.

12. Hageja õigusabiteenuse osutamise eest väljastatud arvete tasumisest 4523,60 euro kulutuste

6(14)

nõude tunnustamise kohta PankrS § 153 lg 1 p 3 sätestatud rahuldamisjärgu nõudena, märgib

kostja, et kostjale II teadaolevalt ei ole pankrotihaldur peale kompromissi tühistamist andnud

hagejale omapoolset nõusolekut õigusabi teenuse saamiseks ega ka ise õigusabi tellinud.

Hagejal võlgniku juhatuse liikmena ei ole õigust tegutseda pankrotivara arvelt või teha

tehinguid, mille tulemusena pankrotivara võiks väheneda. Pankrotihaldurilt eelnevalt vastavat

kooskõlastust saamata ei saa hageja eeldada, et tema poolt tasutu saab hüvitatuks

pankrotivara arvelt. Seega ei ole võimalik nõuet tunnustada PankrS § 153 lg 1 p 3 sätestatud

rahuldamisjärgu nõudena.

Kostja III vastuväidete kokkuvõte

13. Kostja III vastus hagile puudub.

Maakohtu otsus

14. Maakohus leidis, et hagi tuleb jätta rahuldamata, menetluskulud hageja kanda.

15. Otsuse põhjenduste kohaselt on kohus seisukohal, et PankrS §-s 187 sätestatud võlausaldaja

eelisõiguse kohaldamiseks peavad olema täidetud tingimused, mis on sätestatud PankrS §-s

186 ehk võlgniku kokkulepe võlausaldajaga ja halduri kirjalik nõusolek selleks kokkuleppeks

ning muul juhul rahuldatakse nõuded vastavalt PankrS § 153 lg 1 toodud

rahuldamisjärkudele.

16. Kompromissotsusest ja kohtumäärusest ei nähtu pankrotihalduri kirjalikku nõusolekut

kokkuleppeks ja hageja ei ole seda ka muude tõenditega tõendanud. Pankrotihalduri

vastuväidetest nähtuvalt ei ole ta vastavat nõusolekut andnud. Kuna hageja poolt võlgnikule

antud krediidi puhul ei ole pankrotihalduri kirjaliku nõusoleku olemasolu täidetud, siis ei ole

hageja poolt antud laen ega ka hageja tasutud võlgnikule esitatud arved eelisnõuded PankrS §

186 ja § 187 mõttes. Järelikult tuli hageja kompromissi kehtivuse ajal tekkinud nõue panna

kaitsmisele PankrS § 100-107 kehtestatud korras ja määrata rahuldamisjärk vastavalt PankrS

§ 153 lg 1. Hageja oma nõuet pankrotimenetlus õigeaegselt ei esitanud.

17. Kostja I ei vaielnud vastu, kuid kostja II vaidles vastu, et hageja nõue 46 304 eurot saab olla

pankrotivõlausaldaja nõue, mis rahuldatakse vastavalt PankrS § 153 lg 1 p 3 III

rahuldamisjärgu nõudena. Kohus on seisukohal, et kostja II vastuväited hageja nõude III

rahuldamisjärgu nõudena rahuldamata jätmiseks on põhjendatud.

18. Hageja ei ole tõendanud, et perioodil 06.02.2018 kuni 08.10.2018 võlgnikule kantud 44 800

eurot oleks kasutatud Part Capital OÜ nõude tagasimaksmiseks. Kuna ei ole tõendatud, et

hageja poolt võlgniku arvelduskontodele tehtud ülekannete arvelt oleks ka tegelikult tasutud

võlgniku kohustusi, siis asub kohus seisukohale, et hageja nõuet summas 44 800 eurot ei ole

võimalik tunnustada PankrS § 153 lg 1 p-s 3 sätestatud rahuldamisjärgu nõudena.

19. Hagiavalduse kohaselt palub hageja tunnustada oma nõuet 4523,60 eurot PankrS § 153 lg 1 p

3 sätestatud rahuldamisjärgu nõudena. Kulutuste hüvitamise nõue tuleneb LEADELL Pilv

Advokaadibüroo AS poolt õigusabiteenuse osutamise eest väljastatud arvete tasumisest.

PankrS § 190 lg 4 kohaselt taastatakse kompromissi tühistamise korral pankrotimenetlus ning

7(14)

PankrS § 36 lg 1 kohaselt läheb pankroti väljakuulutamisega võlgniku õigus pankrotivara

valitseda ja käsutada üle pankrotihaldurile.

20. Vastavalt PankrS § 8 lg-le 3 on pankrotivõlausaldaja (võlausaldaja) isik, kellel on võlgniku

vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist. PankrS § 153 lg 1 järgi

rahuldatakse rahuldamisjärkudes võlausaldajate nõuded. Koostoimes PankrS §-ga 190 tuleb

kompromissi tühistamise korral pankrotivõlausaldajana käsitleda ka isikut, kelle nõue on

tekkinud kompromissi kehtivuse ajal. Kuna hageja nõue 4523,60 eurot ei ole tekkinud enne

pankroti väljakuulutamist ega ka kompromissi kehtivuse ajal, vaid pankrotimenetluse ajal,

siis ei ole selle nõude näol tegemist pankrotivõlausaldaja nõudega ja see ei kuulu seega

väljamaksmisele PankrS § 153 lg 1 p 3 põhjal. Lähtudes eeltoodust on kohus seisukohal, et

hageja nõuet summas 4523,60 eurot ei ole võimalik tunnustada PankrS § 153 lg 1 p 3

sätestatud rahuldamisjärgu nõudena.

Apellatsioonkaebus

21. Apellant palub maakohtu otsuse tühistada ja teha uus otsus, millega rahuldada hagi. Kohus on

valesti kohaldanud PankrS § 186 ja § 187. Hageja 46 304 euro suurune nõue kuulub

tunnustamisele eelisõigusnõudena. Tõlgendades PankrS § 187 grammatiliselt, süstemaatiliselt

ja loogiliselt, ei ole võimalik jõuda järelduseni, et uus võlausaldaja peaks eelisõigusnõude

saamiseks kompromissi kehtivuse ajal leppima pankrotivõlgnikuga kokku, millises summas

ja ulatuses tema nõue eelisõigusnõudena rahuldatakse ja selle kokkuleppe peaks ühtlasi

aktsepteerima ka haldur kirjalikult. Lisaks eeldab PankrS § 186 lg 1 sätestatud eelisõiguse

tekkimine seda, et selles lepitakse kokku kompromissis, mis uue võlausaldaja puhul on

välistatud.

22. Hageja nõuab 4 523,6 euro suuruse nõude tunnustamist, kuna tal on kulutuste hüvitamise

nõue VÕS § 628 lg 2 alusel pankrotivõlgniku vastu. Pankrotivõlgniku kohustus hüvitada

juhatuse liikmele kui käsundisaajale käsundi täitmiseks tehtud kulutused, tekkis juhatuse

liikmeks valimise kuupäeval, mis oli 30.01.2012. Kohtu poolt viidatud PankrS § 8 lg 3

nimetab pankrotivõlausaldajana isikut, kellel on võlgniku vastu varaline nõue, mis on

tekkinud enne pankroti väljakuulutamist. Lepingust tulenev võlasuhe tekib ja sellest

tulenevad kohustused lepingu sõlmimisega. Seega saab väita, et hageja kulutuste hüvitamise

nõue on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist. Ühtlasi oli hageja maakohtus ja on ka

apellatsioonikohtus positsioonil, et tema 4 523,6 euro suuruse nõude tunnustamata jätmine

PankrS § 8 lg 3 alusel on vastuolus hea usu põhimõttega. Sellest tulenevalt palus hageja

maakohtult, et kohus jätaks kohaldamata PankrS § 8 lg 3, kui kohus leiab, et PankrS § 8 lg 3

välistab või takistab 4 523,6 euro suuruse nõude tunnustamist. Antud väidet ei ole maakohus

otsuses käsitlenud.

Vastused apellatsioonkaebusele

23. Kostja I vaidles apellatsioonkaebusele vastu osaliselt, nõustudes sellega, et hageja nõue

46 304 eurot saab olla pankrotivõlausaldaja nõue, mis kuulub tunnustamisele vastavalt

PankrS § 153 lg 1 p-le 3 ja kostja II vaidles apellatsioonkaebusele vastu. Kostja III vastust ei

esitanud.

8(14)

Ringkonnakohtu seisukoht

24. Ringkonnakohus, tutvunud apellatsioonkaebuse ja tsiviilasja materjalidega, leiab et maakohtu

otsus tuleb tühistada osas, milles maakohus jättis hageja 46 304 euro suuruse nõude PankrS

§ 153 lg 1 p-s 3 sätestatud rahuldamisjärgu nõudena tunnustamata ning teha tühistatud osas

uus otsus, millega eelnimetatud nõue rahuldada, samuti tühistada maakohtu otsus

menetluskulude jaotuse osas, määrates uue menetluskulude jaotuse. Muus osas jätta

maakohtu otsus muutmata.

25. Ringkonnakohus on seisukohal, et apellatsioonkaebuse väited ei anna alust kahelda maakohtu

otsuse seaduslikkuses ja põhjendatuses, osas, milles maakohtu otsus jääb tühistamata. Selles

osas nõustub ringkonnakohus TsMS § 654 lg 6 järgi maakohtu otsuse põhjendustega ega

korda neid. Vastuseks apellatsioonkaebusele toob ringkonnakohus esile järgmist.

26. Asja materjalidest nähtub:

-Harju Maakohus kuulutas 28.02.2017 määrusega välja võlgniku Free Soul Media OÜ

pankroti ja nimetas pankrotihalduriks kostja I;

-võlgniku juhatuse liikmeks oli hageja;

-03.07.2017 võeti võlausaldajate üldkoosolekul vastu kompromissotsus kehtivusega kuni

01.03.2019; kompromissotsuse järgi oli ainsaks võlausaldajaks pankrotimenetluses

võlgnikuga seotud isik Part Capital OÜ, keda esindas juhatuse liige IT; järelevalvet

kompromissi

täitmiseks

teostab

pankrotihaldur

Jüri

Truuts;

võlgnik

kannab

pankrotimenetluse kulud vastavalt seaduses sätestatule;

-14.08.2017 määrusega kinnitas kohus võlgniku kompromissotsuse ja lõpetas

pankrotimenetluse;

-hageja kandis kompromissi kehtivuse ajal võlgniku pangakontole laenuna 44 800 eurot;

-hageja on 23.08.2017 tasunud võlgniku eest riigilõivu 50 eurot, 04.09.2017 tasunud

võlgniku Advokaadibüroo Eipre & Partnerid OÜ poolt väljastatud arve nr 20170905

summas 960 eurot, ajavahemikus 17.10.2017 – 19.09.2019 tasunud võlgniku LEADELL

Pilv Advokaadibüroo AS-i poolt väljastatud arveid kokku 5017,6 eurot;

-05.03.2018 nõude loovutamise lepinguga nr 180305-1 loovutas Part Capital OÜ

võlgniku pankrotimenetluses 03.07.2017 toimunud nõuete kaitsmise koosolekul

tunnustatud nõude 190 000 eurot Corporate Legal Advisors OÜ-le (perioodil 05.04.2018

kuni 29.04.2019 ärinimega SFM Law Office OÜ, perioodil 28.08.2017 kuni 05.04.2018

ärinimega DunCorp OÜ);

-21.11.2018

tühistas

kohus

määrusega

kompromissi

ja

taastas

võlgniku

pankrotimenetluse;

-12.08.2020 toimus nõuete kaitsmise koosolek, kus pankrotihaldur pani hageja 46 371,34

euro nõude hääletusele eelisnõudena teiste võlausaldajate nõuete ees vastavalt PankrS §

9(14)

186 lg 1 ja § 187. Nõude tunnustamise poolt hääletas hageja ja vastu hääletasid kostjad II

ja III. Seega otsustati hageja nõuet 46 371,34 eurot eelisnõudena teiste võlausaldajate

nõuete ees vastavalt PankrS § 186 lg 1 ja § 187 mitte tunnustada;

-pankrotihaldur pani hageja nõude 46 371,34 eurot kaitsmisele II rahuldamisjärgu

nõudena, kuid nõudele esitasid kõik kostjad vastuväite ja nõue jäi II rahuldamisjärgu

nõudena tunnustamata;

-pankrotihaldur pani hageja nõude 46 371,34 eurot kaitsmisele III rahuldamisjärgu

nõudena, vastuväite nõudele esitasid kostjad II ja III ja nõue jäi III rahuldamisjärgu

nõudena tunnustamata;

-pankrotihaldur pani hageja nõude 4523,60 eurot kaitsmisele II rahuldamisjärgu nõudena,

vastuväite nõudele esitasid kõik kostjad ja nõue jäi II rahuldamisjärgu nõudena

tunnustamata;

-pankrotihaldur pani hageja nõude 4523,60 eurot kaitsmisele III rahuldamisjärgu nõudena,

nõudele esitasid vastuväite kõik kostjad ja nõue jäi III rahuldamisjärgu nõudena

tunnustamata.

27. Hageja palus oma nõude tunnustamise hagis esimese alternatiivina tunnustada tema 46

304 euro suurust nõuet PankrS § 187 ja § 186 sätestatud eelisõigusnõudena Free Soul Media

OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses. Asja materjalidest nähtuvalt koosnes nõue summas 46

304 eurot laenu tagasimaksmise nõudest summas 44 800 eurot ja juhatuse liikme kui

käsundisaaja kompromissi kehtivuse ajal tehtud kulutuste hüvitamise nõudest summas 1504

eurot (44 800 + 1 504 = 46 304). Kulutuste hüvitamise nõue summas 1 504 eurot moodustus

omakorda hageja poolt tehtud järgmistest kulutustest: 23.08.2017 Free Soul Media OÜ

(pankrotis) eest tasutud riigilõivust summas 50 eurot; 04.09.2017 Free Soul Media OÜ-le

(pankrotis) Advokaadibüroo Eipre & Partnerid OÜ poolt väljastatud arve nr 20170905

tasumisest summas 960 eurot; 17.10.2017 Free Soul Media OÜ-le (pankrotis) LEADELL Pilv

Advokaadibüroo AS poolt väljastatud arve nr 171511 tasumisest summas 494 eurot.

28. Maakohus asus seisukohale, et hagis esimese alternatiivina esitatud nõue, tunnustada tema

46 304 euro suurust nõuet PankrS § 187 ja § 186 sätestatud eelisõigusnõudena Free Soul

Media OÜ (pankrotis) pankrotimenetluses, rahuldamisele ei kuulu. Ringkonnakohus nõustub

maakohtu seisukohaga ning ei korda maakohtu otsuses sisalduvaid põhjendusi. Nõustuda

tuleb apellatsioonkaebuses osundatuga, et PankrS § 184 lg 2 kohaselt saab võlgnik

kompromissi kinnitamise ja pankrotimenetluse lõpetamise määruse alusel tagasi vara

valitsemise õiguse ja vara müük lõpetatakse. Vara müügist laekunud raha, mis ei ole

võlausaldajale üle antud, antakse võlgnikule. PankrS § 189 lg 2 võimaldab kompromissiga

piirata võlgnikul teatud tehingute tegemist ja seada võlgniku tehingu kehtivuse sõltuvusse

halduri nõusolekust. Asjas puudub vaidlus, et kompromissiga võlgnikule tehingute tegemise

keeldu ei seatud, seega kompromissi kehtivuse ajal võis võlgnik teha igasuguseid tehinguid.

Siiski ei tähenda see ringkonnakohtu arvates, et nendest tehingutest tekkinud nõuded saaksid

PankrS §-s 187 sätestatu järgi automaatselt eelisõigusnõueteks.

10(14)

29.Ringkonnakohtu arvates tuleb PankrS §-e 186 ja 187 tõlgendada süstemaatiliselt. Nimelt,

kui PankrS § 186 võimaldab võlausaldaja, kes on kompromissi sõlmimise ajaks andnud

võlgnikule krediiti majandustegevuse jätkamiseks, nõuet sättes ettenähtud tingimustel lugeda

eelisõigusnõudeks, siis tuleb nimetatud sättes ettenähtud tingimusi kohaldada ka juhul, kui

kompromissi kehtivuse ajal, st kompromissi sõlmimisest etteulatuva aja jooksul, antakse

võlgnikule krediiti majandustegevuse jätkamiseks. Kuna krediidi andmise eesmärgiks saab

olla võlgniku tervendamine, tema majandustegevuse jätkamise võimaldamine ning PankrS §

179 teise lause kohaselt, kui võlgnik tegeleb majandus- või kutsetegevusega, tuleb

kompromissettepaneku lisana esitada majandus-või kutsetegevuse jätkamise kava ja ettevõtte

tervendamiskava, siis tuleb selleks, et kompromissi kehtivuse ajal võlgniku poolt krediidi

võtmisel saaks krediidi andja nõue muutuda eelisõigusnõudeks PankrS §-de 186 ja 187

tähenduses, nimetatud eeldatavalt võetav krediit kompromissi tingimusena kokku leppida.

30.Juhul, kui tõlgendada käsitletavaid sätteid viisil nagu seda on esile toonud hageja,

tähendaks see näiteks seda, et teiste, eesõigusnõuet mitteomavate, võlausaldajate nõuete

(osaline) rahuldamine küsitavaks, juhul, kui kompromiss tühistatakse. See tooks kaasa selle,

et ükski mõistlik võlausaldaja ei nõustuks kompromissi sõlmima. Seega leidis maakohus

põhjendatult, et PankrS §-s 187 sätestatud võlausaldaja eelisõiguse kohaldamiseks peavad

olema täidetud tingimused, mis on sätestatud PankrS §-s 186 ning muul juhul rahuldatakse

nõuded vastavalt PankrS § 153 lg 1 toodud rahuldamisjärkudele.

31.Teise alternatiivina palus hageja tunnustada tema 46 304 euro suurust nõuet PankrS § 153

lg 1 punktis 3 sätestatud rahuldamisjärgu nõudena Free Soul Media OÜ (pankrotis)

pankrotimenetluses.

32.Maakohus asus seisukohale, et kuna ei ole tõendatud, et hageja poolt võlgniku

arvelduskontodele tehtud ülekannete arvelt oleks ka tegelikult tasutud võlgniku kohustusi, siis

ei ole võimalik hageja nõuet summas 44 800 eurot tunnustada PankrS § 153 lg 1 p-s 3

sätestatud rahuldamisjärgu nõudena. Kompromissi kehtivuse ajal tehtud kulutuste hüvitamise

nõude kohta summas 1504 eurot ei väljendanud maakohus mingit seisukohta.

33. PankrS § 190 lg 7 teise lause järgi kompromissi ajal tekkinud nõuete kaitsmine toimub

käesoleva seaduse §-des 100-107 sätestatud korras. Kuna asjas on tõendatud, et hageja andis

kompromissi kehtivuse ajal võlgnikule laenu 44 800 eurot ja tasus 23.08.2017 Free Soul

Media OÜ (pankrotis) eest riigilõivu summas 50 eurot, 04.09.2017 Free Soul Media OÜ-le

(pankrotis) Advokaadibüroo Eipre & Partnerid OÜ poolt väljastatud arve nr 20170905,

summas 960 eurot ja 17.10.2017 Free Soul Media OÜ-le (pankrotis) LEADELL Pilv

Advokaadibüroo AS poolt väljastatud arve nr 171511, summas 494 eurot, siis tuleb hageja 46

304 euro suurust nõuet tunnustada PankrS § 153 lg 1 p-s 3 sätestatud rahuldamisjärgu

nõudena vastavalt sellele nagu hageja on hagis teise alternatiivina nõude esitanud.

34. Hageja palus esitatud hagis ka tunnustada 4 523,6 euro suurust nõuet PankrS § 153 lg 1

punktis 3 sätestatud rahuldamisjärgu nõudena Free Soul Media OÜ (pankrotis)

pankrotimenetluses. Kuna maakohus jättis hagi rahuldamata, siis on nimetatud nõude üle

jätkuvalt vaidlus apellatsioonimenetluses. Ringkonnakohus leiab, et maakohus jättis hagi

11(14)

eelnimetatud osas õigesti rahuldamata ja põhjendab seda järgmiselt.

35. Kulutuste hüvitamise nõue summas 4 523,6 eurot, mida hageja palub tunnustada,

moodustab alljärgnevatest X poolt tehtud kulutustest: 1) X poolt 12.02.2019 tasutud Free Soul

Media OÜ-le (pankrotis) LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS poolt väljastatud arvest nr

20190045 summas 1150,80 eurot; 2) X poolt 06.04.2019 tasutud Free Soul Media OÜ-le

(pankrotis) LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS poolt väljastatud arvest nr 20190473

summas 1 544,4 eurot; 3) X poolt 03.06.2019 tasutud Free Soul Media OÜ-le (pankrotis)

LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS poolt väljastatud arvest nr 20190732 summas 526,4

eurot; 4) X poolt 08.07.2019 tasutud Free Soul Media OÜ-le (pankrotis) LEADELL Pilv

Advokaadibüroo AS poolt väljastatud arvest nr 20190907 summas 576,8 eurot; 5) X poolt

02.09.2019 tasutud Free Soul Media OÜ-le (pankrotis) LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS

poolt väljastatud arvest nr 20191083 summas 226,8 eurot; 6) X poolt 20.09.2019 tasutud Free

Soul Media OÜ-le (pankrotis) LEADELL Pilv Advokaadibüroo AS poolt väljastatud arvest nr

20191166 summas 498,4 eurot.

36.Vastavalt PankrS § 8 lg-le 3 on pankrotivõlausaldaja (võlausaldaja) isik, kellel on võlgniku

vastu varaline nõue, mis on tekkinud enne pankroti väljakuulutamist. PankrS § 153 lg 1 järgi

rahuldatakse rahuldamisjärkudes võlausaldajate nõuded. Maakohus asus seisukohale, et kuna

hageja nõue 4523,60 eurot ei ole tekkinud enne pankroti väljakuulutamist ega ka kompromissi

kehtivuse ajal, vaid pankrotimenetluse ajal, siis ei ole selle nõude näol tegemist

pankrotivõlausaldaja nõudega ja see ei kuulu tunnustamisele PankrS § 153 lg 1 p 3 järgi.

Ringkonnakohus nõustub maakohtu seisukohaga ja toob esile järgmist.

37. Pooled ei vaidle asjas, et võlgnik ning õigusteenuse osutaja LEADELL Pilv

Advokaadibüroo AS vahel oli sõlmitud juba enne pankrotimenetluse algust õigusabiteenuse

osutamise raamleping. Konkreetselt osutatav teenus ehk õigusabi osutamise valdkond lepiti

kokku jooksvalt. Puudub vaidlus, et eelnimetatud arvete alusel osutatavates teenustes leppisid

võlgnik, keda esindas juhatuse liige, ja õigusteenuse osutaja kokku ajal, kui toimus

pankrotimenetlus. Pooled ei vaidle selle üle, et võlgniku eest tasus õigusteenuse osutajale tasu

võlgniku juhatuse liige ehk hageja.

38. Ringkonnakohus osutab, et kuigi PankrS §-st 42 ei tulene, et võlgniku pankroti

väljakuulutamisega lõppeksid kõik võlgniku sõlmitud lepingud, millest tulenevate

võlausaldajate nõuete täitmise tähtpäev loetakse selle sätte järgi saabunuks, sätestavad PankrS

§ 35 lg 1 p 4, § 36 lg 1 ja § 54 lg 1, et pankrotihaldur esindab võlgnikku tema varaga seotud

tehingutes ja toimingutes. Sõlmitud lepingu jätkamine, õigusabiteenuse tellimine ning sellega

seotult ka varaliste kohustuste võtmine on ilmselgelt võlgniku varasse puutuv ja seega on

lepinguga jätkuvalt kohustuste võtmine pankrotihalduri pädevuses. Seega, kuigi juriidilise

isiku pankrot ei lõpeta tema juhtorganite liikmete ametisolekut ega välista ka juhatuse

liikmete õigust esindada pankrotivõlgnikku asjades, mis ei puuduta pankrotivara, on

käesoleval ajal võlgniku juhatuse liige sõlminud pankrotimenetluse jooksul tehingud

(õigusabiosutamise lepinguid), mis puudutavad võlgniku pankrotivara. Pankrotihalduri

vastusest nähtuvalt ei ole ta andnud hagejale omapoolset nõusolekut õigusabi teenuse

saamiseks ega ka ise õigusabi tellinud. Vastupidist hageja tõendanud ei ole. Ringkonnakohus

12(14)

leiab, et hageja poolt esitatud pankrotihalduri ja lepingulise esindaja kirjadest (tlk 93) ei

nähtu, et pankrotihaldur andis nõusoleku õigusabi tellimiseks. Kuna nimetatud suhtlus toimus

kompromissi kehtivuse ajal andis haldur põhjendatult teada, et tema ei saa võimalikus

kohtumenetluses võlgnikku esindada. Tõendamata on hageja väited, et haldur on jätnud

hagejale mulje, et tema poolt kantud kulutused hüvitatakse. Tõendamata on ka hageja väide,

et vaidlusaluste arvete tasumise järgselt kajastas haldur need KMD deklaratsioonidel, saades

võimaluse tasaarvestada sisend- ja väljund käibemaksu.

39. Hageja on esitanud seisukoha, et arvete tasumisest tulenev hageja nõue tekkis enne

võlgniku pankroti väljakuulutamist, kuna pankrotivõlgniku kohustus hüvitada juhatuse

liikmele kui käsundisaajale käsundi täitmiseks tehtud kulutused, tekkis juhatuse liikmeks

valimise kuupäeval, mis oli 30.01.2012. Ringkonnakohus hageja seisukohaga ei nõustu.

Käesolevast asjast nähtuvalt sõlmis hageja võlgniku juhatuse liikmena õigusteenuse

osutamiseks lepingud võlgniku nimel pankrotimenetluse ajal. Kuigi tellitud õigusteenuse eest

tasus võlgniku asemel juhatuse liige, tuleb nõude tunnustamise vaidluses hageja asetada

samale positsioonile hüpoteetilise võlausaldajaga ehk õigusteenuse osutajaga. Kuna tehingu

tegemiseks nõusolek ja hilisem heakskiit pankrotihaldurilt puudus, ei oleks õigusteenuse

osutaja nõuet võimalik vastuväidete olemasolul tunnustada. Kuna aga kõik kostjad vaidlesid

hageja nõudele nõude tunnustamise koosolekul vastu, ei ole võimalik hageja hagi käsitletavas

nõudes tunnustada.

40. Hageja oli maakohtus ja on ka apellatsioonikohtus positsioonil, et tema 4 523,6 euro

suuruse nõude tunnustamata jätmine PankrS § 8 lg 3 alusel on vastuolus hea usu põhimõttega.

Sellest tulenevalt palus hageja maakohtult, et kohus jätaks kohaldamata PankrS § 8 lg 3, kui

kohus leiab, et PankrS § 8 lg 3 välistab või takistab 4 523,6 euro suuruse nõude tunnustamist.

Nõustuda tuleb apellatsioonkaebuse väitega, et antud väidet ei ole maakohus otsuses

käsitlenud. Ringkonnakohus saab maakohtu minetuse kõrvaldada.

41. Hageja toob esile, et võlgniku juhatuse liikme poolt tellitud õigusabi osutamise

tulemusena on võlgnikul pankrotivara mitte vähem kui 110 403,04 eurot, kusjuures arvete

tasumata jätmisel ei oleks õigusabiteenust pankrotivõlgnikule osutatud ning see oleks

kahjustanud nii haldurit, võlgnikku kui ka kõiki tema võlausaldajaid, sest nende nõuded

oleksid siis jäänud pankrotimenetluses rahuldamata. Seetõttu leiab hageja, et tema

väljaarvamine võlausaldajate ringist oleks vastuolus hea usu põhimõttega, kuna selle

tulemusena rikastuvad alusetult nii pankrotivõlgnik, haldur kui ka kõik pankrotivõlgniku

võlausaldajad. Ringkonnakohus ei nõustu hageja väidetega, et tema rahaliste soorituste tõttu

on pankrotivara üldse olemas.

42. Asjas puudub vaidlus, et võlgniku (Free Soul Media OÜ (pankrotis)) pangakontol olev

raha oli arestitud enne võlgniku pankroti väljakuulutamist 05.06.2015 Harju Maakohtu

19.05.2015 määruse alusel kriminaalasjas number 1-15-4007 (15930000078) summas 116

441,36 eurot. Pankroti väljakuulutamisel arest lõppes (vara valitsemise õigus läks üle

haldurile). Pärast kompromissi kinnitamist arestiti kriminaalasjas nr 1-17-6618 raha uuesti

Harju Maakohtu 16.08.2017 määrusega, seekord 110 403,04 eurot. Tallinna Ringkonnakohus

tühistas 05.09.2019 määrusega kriminaalasjas 1-18-1847 (15930000078) Harju Maakohtu

13(14)

kohaldatud raha arestimise ja jättis pankrotivõlgniku menetluskulud riigi kanda (tlk 96-101).

Ringkonnakohus ei nõustu hageja seisukohaga, et ainult hageja tegevuse tõttu vabastati aresti

alt võlgniku rahalised vahendid. Tallinna Ringkonnakohtu 05.09.2019 määrusest nähtuvalt

esitati Harju Maakohtu 14.06.2019 määrusele 2 määruskaebust, st pankrotihalduri poolt ja

võlgniku poolt, keda esindas hageja kui võlgniku juhatuse poolt tellitud lepinguline esindaja.

Kuna ka pankrotihaldur oli esitanud määruskaebuse võlgniku vara aresti alt vabastamiseks,

siis hageja väide, et ainult tema tegevuse tulemusena on laekunud võlgnikule vara, on

põhjendamatu.

43. Apellatsioonimenetluses esitas hageja väite, et 05.09.2019 määrusega kriminaalasjas 1-18-

1847 mõisteti pankrotivõlgniku kasuks menetluskulud ning need on riigi poolt hüvitatud ning

kantud pankrotivõlgniku kontole, samas haldur keeldub hagejale kui juhatuse liikmele tema

poolt tasutud menetluskulude hüvitamisest. Ringkonnakohus on seisukohal, et tegemist on

uue väitega TsMS § 652 lg 4 järgi, mille esitamist alles apellatsioonimenetluses ei ole hageja

põhjendanud (vrd tlk 111 ja tlk 145 pöördel esitatud väidete mahtu). Lisaks puuduvad

igasugused tõendid selle kohta, et pankrotihaldur on nimetatud määruse järgi esindajakulu

tasumise täitmist kohustatud isikult nõudnud või, et see summa oleks pankrotivõlgniku

kontole laekunud. Ringkonnakohus asub seisukohale, et juhul, kui viidatud kohtumääruse

resolutsioon oli ebaõige ning määrusega mõisteti raha välja ebaõigele isikule, tulnuks määrus

selles osas vaidlustada.

44. Täiendavalt toob ringkonnakohus esile, et pankrotihalduril on PankrS § 35 lg 1 p 2 järgi

õigus olla võlgniku asemel (mitte nimel) kohtumenetluses menetlusosaliseks sellises

vaidluses, mis puudutab pankrotivara või vara, mille võib arvata pankrotivarasse.

PankrS § 541 lg 1 järgi teeb pankrotihaldur pankrotivaraga seonduvaid tehinguid ja muid

toiminguid ning osaleb võlgniku asemel kohtus pankrotivaraga seotud vaidlustes oma

ülesannetest tulenevalt. Eelviidatud sätetest tulenevalt ei saa pankrotivõlgnik osaleda ise (sh

oma lepingulise esindaja kaudu) menetlusosalisena kohtumenetluses, milles pankrotihaldur

nõuab vara pankrotivara hulka. Kriminaalasjas nr 1-18-1847 05.09.2019 kohtumäärusega

lahendati pankrotivõlgniku vara arestist vabastamise küsimus, seega küsimus sellest kas

arestitud vara peaks kuuluma pankrotivara hulka. Eelviidatud sätetest tulenevalt puudus

võlgnikul juhatuse liikme esindamisel õigus menetluses osaleda. Seega, kui hageja tegi

menetluses kulutusi, kuigi tal esindusõigus viidatud menetluses puudus, ei tähenda see seda,

et tema nõue võlausaldajana kuuluks pankrotimenetluses tunnustamisele.

Menetluskulude jaotus

45.Arvestades, et hagi rahuldatakse osaliselt, hageja esimese alternatiivina esitatud nõude

eelisõigusnõudena tunnustamise hagi jääb rahuldamata, samuti jääb rahuldamata hageja hagi

4 523,6 euro suuruse nõude tunnustamiseks, kostja I ei vaielnud maa- ja ringkonnakohtus

vastu hageja nõudele osas, milles hagi rahuldatakse, siis juhindudes TsMS § 163 lg-st 1 tuleb

Free Soul Media OÜ (pankrotis) pankrotihalduri Jüri Truutsi menetluskulud maa- ja

ringkonnakohtus jätta X kanda. X menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta 20 % ulatuses

Eesti Vabariigi (Maksu- ja Tolliameti kaudu) ning 20 % ulatuses Viva Fuel OÜ kanda.

14(14)

Ülejäänud poolte menetluskulud jätta nende endi kanda. Menetluskulud määrab rahaliselt

kindlaks maakohus TsMS § 177 lg 1 p 2 järgi.

/allkirjastatud digitaalselt/