2-22-14930/12 · Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Rüütli tänaval

K O H T U M Ä Ä R U S

Kohus

Pärnu Maakohus, Pärnu kohtumaja

Kohtunik

Heli Käpp

Kohtujurist

Terje Vahemäe

Tsiviilasja number

2-22-14930

Määruse tegemise aeg ja koht

29. november 2022 kell 17.55, Pärnu

Tsiviilasi

X maksejõuetusavaldus

Menetlustoiming

Pankrotimäärus, kirjalik menetlus

Menetlusosalised ja nende

esindajad

Avaldaja/võlgnik: X (isikukood xxxxxxxxxxx, elukoht

xxx, e-post: xxx)

usaldusisik Andrus Õnnik (asukoht Lai 10, Pärnu

80010; e-post: pinker@hot.ee; tel 44 313 13)

Kohtuistung

21.11.2022, osalesid X ja A. Õnnik

RESOLUTSIOON

1. X maksejõuetusavaldus rahuldada.

2. Kuulutada välja X (X, isikukood xxxxxxxxxxx) pankrot 29. novembril 2022 kell 17.55.

3. Nimetada X pankrotihalduriks Andrus Õnnik (pankrotihalduri tunnistus nr 36, asukoht Lai

10, Pärnu 80010; e-post: pinker@hot.ee; tel 44 313 13).

4. X võlausaldajate esimene üldkoosolek toimub 21. detsembril 2022 kell 10.15 Pärnu

Maakohtu Pärnu kohtumajas Rüütli tn 19 (II korrus, saal nr 3).

5. Võlausaldajad on kohustatud hiljemalt kahe kuu jooksul pankrotiteate väljaandes

Ametlikud Teadaanded ilmumise päevast arvates teatama haldurile kõigist oma enne

pankroti väljakuulutamist tekkinud nõuetest võlgniku vastu, sõltumata nõude tekkimise

alusest ja nõude täitmise tähtpäevast. Nõudest teatamiseks tuleb esitada haldurile kirjalik

avaldus ja tõendid avalduses nimetatud asjaolude kohta (nõudeavaldus). Nõudeavalduses

märgitakse nõude sisu, alus ja suurus, samuti see, kas nõue on tagatud pandiga. Kui nõue

on mõjuval põhjusel esitatud pärast nimetatud tähtaja möödumist, ennistab kohus

võlausaldaja taotlusel nõude esitamise tähtaja (taotlus esitatakse koos nõudeavaldusega

haldurile, kes edastab selle kohtule; nõude esitamise tähtaja ennistamise taotlust saab

esitada kuni halduri poolt võlausaldajate nimekirja kohtule kinnitamiseks esitamiseni). Kui

nõude esitamise tähtaega ei ennistata, võetakse nõue võlausaldajate nimekirjas arvesse,

kuid tunnustamise korral rahuldatakse pärast õigeaegselt esitatud tunnustatud nõuete

rahuldamist. Pankrotivõlgnikule võlgnetavate kohustuste täitmist võib pärast pankroti

väljakuulutamist vastu võtta üksnes pankrotihaldur.

6. Algatada X (X, isikukood xxxxxxxxxxx) kohustustest vabastamise menetlus. Kohus

otsustab võlgniku vabastamise pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustusest pärast

kolme aasta möödumist kohustustest vabastamise menetluse algatamisest.

Tsiviilasi nr 2-22-14930

2 (7)

7. Pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku kohustusi pankrotihaldur Andrus Õnnik,

eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku

kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises.

8. Pankrotihaldur usaldusisiku ülesannetes peab esitama võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse kohta igal aastal aruande 1. detsembriks, esimene aruanne esitada 01. detsembril

2023.

9. X peab täitma FiMS §-s 47 sätestatud kohustusi.

10. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse kestel ei saa pankrotivõlausaldajad,

sealhulgas need pankrotivõlausaldajad, kes ei ole pankrotimenetluses nõudeid esitanud,

pöörata sissenõuet võlgniku varale.

11. Lõpetada võlgniku suhtes toimuvad sundtäitmised.

12. Menetluskulud (sh usaldusisiku tasu ja kulud) jäävad võlgnik X kanda.

13. Määrata usaldusisiku Andrus Õnniku tasu suuruseks x eurot, millele lisandub käibemaks x

eurot, kokku x eurot.

14. Anda Xle menetlusabi usaldusisiku tasu maksmiseks x euro ja lisanduva käibemaksu x

euro ulatuses, kokku summas x eurot. X ei pea saadud menetlusabi riigile tagasi maksma.

15. Maksta usaldusisiku tasu katteks x eurot (tasu x eurot + käibemaks x eurot) välja riigi

vahenditest OÜ Andrus Õnniku Õigusbüroo, mille kaudu usaldusisik tegutseb,

arvelduskontole nr EE861010902001530007 AS-is SEB Pank.

16. Jätta usaldusisiku tasu ülejäänud osas, summas x eurot (sh 20% käibemaks x eurot)

võlgniku kanda ja mõista see võlgnikult usaldusisiku kasuks välja. Tasu kanda OÜ- le

Andrus Õnniku Õigusbüroo, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

17. Pankrotimäärus täidetakse viivitamatult.

18. Avaldada teade võlgniku pankroti väljakuulutamise ja kohustustest vabastamise menetluse

algatamise kohta väljaandes Ametlikud Teadaanded.

19. Toimetada pankrotimäärus kätte võlgnikule ja pankrotihaldurile.

Edasikaebamise kord

Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtule Pärnu Maakohtu kaudu 15

päeva jooksul alates pankrotiteate avaldamisest.

ASJAOLUD JA USALDUSISIKU HINNANGUD

1. X esitas Pärnu Maakohtule võlgniku maksejõuetusavalduse tema pankroti väljakuulutamiseks

ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. 21.10.2022 määrusega kohus algatas

menetluse ja määras X usaldusisikuks Andrus Õnniku, kes oli selleks andnu kirjaliku nõusoleku.

2. Võlgniku avaldust menetletakse füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) sätete alusel.

Kohus, tutvunud võlgniku maksejõuetuse avaldusega, leiab, et avalduse menetlusse võtmisest

keeldumiseks aluseid ei ole. Kohus võtab avalduse menetlusse.

3. Usaldusisik esitas 17.11.2022 kohtule võlgniku vara- ja võlgade nimekirja, usaldusisiku töö

aruande ning füüsilise isiku maksejõuetuse seadus (FiMS) § 17 lg-s 2 nõutud hinnangud.

Usaldusisiku hinnangul puuduvad võlgnikul vara ja vahendid oma kohustuste tasumiseks ning

võlgnik on maksejõuetu pankrotiseaduse (PankrS) § 1 lg 2 mõistes. X teadaolevad kohustused

kokku on 28 549,26 eurot, millest 13 564,39 eurot muutunud sissenõutavaks.

Võlgnikul teadaolevad turuväärtust omavad varad puuduvad.

Tema 2022. a 9 kuu keskmine netosissetulek on ca 873 eurot/kuus (töötasu 753+peretoetus 120),

millest ta ei ole võimeline oma sissenõutavaks muutunud kohustusi (13 564,39 eurot) ja

Tsiviilasi nr 2-22-14930

3 (7)

sissenõutavaks mittemuutunud kohustuste igakuiseid makseid (kokku 534,95 eurot kuus) tasuma.

Võlgnik oli eelmise aasta oktoobrini vanemapuhkusel ja asus siis uuesti tööle xxxxxxx OÜ-s.

Tema netotöötasu on jooksva aasta jooksul olnud vahemikus 400-1158 €/kuus.

2022 aasta sissetulekust 20% on olnud haigushüvitised, võlgnik on seoses laste haigustega

suhteliselt palju tööst eemal ning tema sissetulek on kuude lõikes äärmiselt erinev.

Vara nimekirja kohaselt on võlgniku sissetulekuks on töötasu xxxxxxx OÜ-s 960 eurot kuus ja

peretoetus 120 eurot kuus Võlgnikule kuulub sõiduauto xxx, 2011.a vl, läbisõit 183 975 km,

puudub tehniline ülevaatus (12.10.2022 ei läbinud sõiduk ülevaatust esitule tõttu), sõiduauto on

täiteasjades nr 179/2022/995 ja 179/2022/994 arestitud. Pankrotimenetluses müügi korral ostjate

eesmärgiks soetada auto võimlikult odava hinna eest, mistõttu eelnimetatud tingimustega sõiduki

võimalikku müügihinda ei saa ette prognoosida. Praktikast lähtuvalt võib taolise sõiduki hinnaks

olla 100 – 3000 eurot. Võlgnik on soetanud järelmaksuga sõiduauto xxx, et elukaaslasel oleks

võimalik kaugemal tööl käia. Usaldusisik on välja selgitanud, et võlgnik on alates 16.02.2021

sõiduauto xxx, reg. märk xxxxxx, 2003.a vl, vastutav kasutaja. Sõiduki omanik on Väikeliising

OÜ. Võlgnik on sõiduki soetanud kasutusrendi põhimõttel TF Bank AB järelmaksulepinguga,

lepingu tähtaeg 7 aastat. Sõiduki läbisõit on 295 803 km, on olemas kehtiv kindlustus ja

tehnoülevaatus.

II pensionisamba raha võttis võlgnik välja, raha kulus igapäevasteks elamiskuludeks. Võlgniku

pangakonto jääk SEB Pank AS-is oli 28.10.2022 seisuga 0,46 eurot, konto on arestitud täiteasjades

179/2022/995 ja 179/2022/994.

Usaldusisiku hinnangul on X maksejõuetuse peamiseks põhjuseks järelemõtlematu laenude

võtmine igapäevaste kulutuste katmiseks. Võlgnik oli maksejõuetu juba 2021. aastal, kui igakuiste

laenumaksete summa oli kohati sama suur, kui tema kuu sissetulek.

4. X elukaaslane Y on 05.10.2022 esitanud Pärnu Maakohtule samuti maksejõuetusavalduse

pankroti väljakuulutamiseks koos taotlusega kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks.

Pärnu Maakohtu 19.10.2022 määrusega võeti avaldus menetlusse ning nimetati usaldusisikuks

A. Õnnik. Võlgnik ja Y on usaldusisikule kinnitanud, et neil puuduvad ühised laenukohustused

(solidaarkohustused), samuti puuduvad vastastikused nõuded. Nad elavad koos ja kasvatavad

ühiseid lapsi (2- ja 4-aastane). Seega kohustuste puhul on tegemist X ja Y lahuskohustustega, kuid

neil on ühine majapidamine ja ühised igapäevased kulutused. Objektiivsuse huvides vaatles

usaldusisik varasid ja kohustusi ka kogumis ning tuvastas, et statistiliselt on pere kuu keskmine

sissetulek 17 € väiksem, kui igakuised hädavajalikud väljaminekud. Suurema sissetulekuga kuude

korral jääb perele maksimaalselt kuni 400 euro suurune puhver, kuid keskmise või sellest väiksema

sissetulekuga kuudel ei piisa kõigiks hädavajalikeks kuludeks.

5. Usaldusisik on seisukohal, et X oma sissenõutavaks muutunud kohustusi täita ei suuda. Võlgade

ümberkujundamine ei ole perspektiivne, kuna võlgnik ei ole võimeline oma sissetulekust tasuma

võimaliku ümberkujundamiskava järgseid makseid ja samaaegselt igapäevaseid minimaalseid

elamiskulusid. Laenude refinantseerimine ei ole võimalik, kuna võlgnikule jõukohase tähtaja ja

intressiga laenu väljastamist finantsasutuste laenupoliitika ei võimalda.

Tuginedes usaldusisiku käsutuses olevatele dokumentidele ja kogutud andmetele jõudis

usaldusisik seisukohale, et võlgnik X on käesoleval ajal maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 mõistes ja

maksejõuetus ei ole ajutise iseloomuga.

Usaldusisik leiab, et tuleb kuulutada välja võlgniku pankrot ja algatada tema kohustustest

vabastamise menetlus.

6. Kohus kuulas võlgniku ja usaldusisiku 21.11.2022 kohtuistungil isiklikult ära. Võlgnik kinnitas,

et on usaldusisiku aruandega tutvunud, sellele vastuväiteid ei esitanud. Võlgnik jäi

maksejõuetusavalduse juurde, palus pankroti välja kuulutada ja algatada kohustustest vabastamise

menetlus.

Tsiviilasi nr 2-22-14930

4 (7)

Usaldusisik jäi oma kirjalikult esitatud seisukohtade juurde, et pankrot tuleb välja kuulutada ja

algatada kohustustest vabastamise menetlust. Andrus Õnnik kinnitas nõusolekut hakata täitma

pankrotihalduri ülesandeid.

KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED

7. Kohus, tutvunud esitatud maksejõuetusavaldusega, leiab et see on põhjendatud ja tuleb

rahuldada.

Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (FiMS) § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti

väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui

käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti.

Pankrotiseaduse (PankrS) § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on

maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada

võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust

olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku

maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata

jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne

usaldusisiku nimetamist täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud

piisava tagatise kohustuse täitmiseks.

8. Võlgnikul on teadaolevaid, täitmata kohustusi 28 549,26 euro ulatuses, millest 13 564,39 eurot

on muutunud sissenõutavaks. Kõik kohustused on tagamata. Arvestades, et võlgniku viimase 9

kuu keskmine netotöötasu oli 753 eurot kuus, ületab sissenõutavaks muutunud kohustuste summa

võlgniku pooleteist aasta töötasu summat.

Võlgnikul ei ole peale töise sissetuleku mingisugust muud vara, mille arvelt tasuda võlausaldajate

nõudeid ja katta pankrotimenetluse kulusid. Võlgnikule kuulub 2011.a sõiduauto xxx, mille

väärtuseks usaldusisiku kogemuse põhjal võib olla 100 – 3000 eurot, vara on kahes täiteasjas

arestitud. Kasutusrendi põhimõttel järelmaksuga soetatud sõiduk xxx ei kuulu võlgnikule, sõiduki

omanik on Väikeliising OÜ.

Võlgnik töötab, tema töötasu 960 eurot kuus. Võlgnikul on kaks alaealist ülalpeetavat, mistõttu

võlgniku sissetulekule ei saa seaduse kohaselt sissenõuet pöörata.

9. Asjas kogutud ja avaldatud tõenditega (maksejõuetusavaldus lisadega, usaldusisiku aruanne,

võlgniku vara- ja võlgade nimekiri ja selle lisad) on leidnud tõendamist, et võlgniku

majandusraskused ei ole ajutise iseloomuga, võlgniku püsiv maksejõuetus on välja kujunenud.

Võlgnikul piisava sissetuleku ja vara puudumise tõttu ei ole võimalik võlgade ümberkujundamine

ega refinantseerimine.

10. Kohus nõustub usaldusisiku hinnanguga, et X maksejõuetuse peamiseks põhjuseks on

vastutustundetu, oma maksevõimet ületavate laenude võtmine igapäevaste kulutuste katmiseks.

Maksejõuetuse põhjuseks on muu asjaolu pankrotiseaduse § 22 lg 5 mõistes.

Võlgnik on maksejõuetu juba alates 2021. aastast, kui kohustuste tagasimaksete summa ulatus

sissetulekute summani.

11. X taotleb koos pankroti väljakuulutamisega ka kohustustest vabastamise menetluse algatamist.

Asjas ei ole andmeid, et esineksid FiMS § 45 lg-s 3 sätestatud alused kohustustest vabastamise

menetluse algatamisest keeldumiseks.

Eeltoodu alusel, juhindudes FiMS § 18 lg 2 punktist 2 ja PankrS § 31 lg-st 5, kohus kuulutab X

pankroti välja ja algatab tema kohustustest vabastamise menetluse vastavalt FiMS §-s 45

sätestatule.

Võlgnik on kohustatud esitama haldurile pankroti väljakuulutamise päeva seisuga nimekirja

temale kuuluvast varast, sealhulgas kohustustest. (PankrS § 35 lg 2).

Tsiviilasi nr 2-22-14930

5 (7)

12. Pankroti väljakuulutamisega moodustub võlgniku varast pankrotivara ning õigus pankrotivara

valitseda ja käsutada läheb üle pankrotihaldurile, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (PankrS § 36

lg 1).

Pankrotivarasse kuuluva võlgnikule võlgnetava kohustuse täitmist võib pärast pankroti

väljakuulutamist vastu võtta üksnes haldur (PankrS § 37 lg 1).

Pankroti väljakuulutamisega loetakse võlgniku võlausaldajate kõigi nõuete täitmise tähtpäev

saabunuks, kui seadusest ei tulene teisiti (PankrS § 42).

Pärast pankroti väljakuulutamist võivad pankrotivõlausaldajad esitada oma nõudeid võlgniku

vastu ainult pankrotiseaduses sätestatud korras (PankrS § 44 lg 1).

13. PankrS § 31 lg 6 kohaselt kohus pankroti väljakuulutamisel otsustab võlausaldajate esimese

üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse

jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude

kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad

need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti.

Täitemenetluse jätkamise taotlust ei ole kohtule esitatud. X vara suhtes toimuva sundtäitmise

täiteasjas nr 179/2022/995 kohus usaldusisiku määramisel peatas. Pankroti väljakuulutamisel

täitemenetlused lõpevad.

14. X usaldusisikuks määratud Andrus Õnnik on andnud kohtule kirjaliku nõusoleku ka tema

pankrotihalduriks nimetamiseks. A. Õnnik vastab pankrotihaldurile esitatavatele nõuetele, on

usaldusväärne ning kinnitanud enda sõltumatust võlgnikust ja võlausaldajatest. FiMS § 46 lg 1

esimese lause kohaselt täidab pankrotihaldur võlgniku usaldusisiku ülesandeid kuni

pankrotimenetluse lõpuni.

15. FiMS § 45 lg 1 ja 2 kohaselt otsustab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise

kohus pankroti väljakuulutamisel. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega.

FiMS § 46 lg 1 kohaselt kuni pankrotimenetluse lõpuni täidab usaldusisiku ülesandeid

pankrotihaldur, eelkõige võlgniku nõustamises ja kohustustest vabastamise menetluses võlgniku

kohustuste täitmise üle järelevalve teostamises. Kui pankrotimenetluse lõppemise järel jätkub

kohustustest vabastamise menetlus, võib haldur jätkata usaldusisiku ülesannetes või kohus

nimetada uue usaldusisiku. Haldur võib jätkata usaldusisiku ülesannetes ka juhul, kui ta ei ole

kantud usaldusisikute nimekirja. FiMS § 46 lg 3 kohaselt võlgniku kohustustest vabastamise

menetluse kohta esitab usaldusisik kohtule igal aastal aruande.

16. Kohus selgitab võlgnikule järgmist.



Kohustustest vabastamise menetluse eesmärk on vabastada füüsilisest isikust võlgnik

pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest (FiMS § 2 lg 4).



Füüsilisest isikust võlgnik, sõltumata sellest, kas tegemist on ettevõtjaga, võidakse

vabastada pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest. Pankrotimenetluse ja kohustustest

vabastamise menetluse ajal võetud kohustustest ei vabastata (FiMS § 44).



Võlgnik on kohustatud kohustustest vabastamise menetluse kestel tegelema mõistlikult

tulutoova tegevusega, ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima; viivitamata teatama kohtule

ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest; mitte varjama saadud tulusid ning vara;

andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja

vara kohta (FiMS § 47 lg-d 1, 2).



Pärast kolme aasta möödumist võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisest

otsustab kohus võlgniku vabastamise tema pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest, tehes

selle kohta määruse (FiMS § 49).

Tsiviilasi nr 2-22-14930

6 (7)



Kohus võib menetlust pikendada ja määrata võlgnikule täiendava tähtaja, mille möödumise

järel otsustatakse kohustustest vabastamise üle uuesti. Kohus võib menetlust pikendada mitu

korda. See tähtaeg ei või olla kokku pikem kui neli aastat menetluse algatamisest (FiMS § 49 lg

9).

17. Vastavalt PankrS § 33 lg-tele 1 - 3 kohus avaldab viivitamata pankrotimääruse kohta teate

väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud

kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek

võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete

esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg

ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed.

Menetluskulud

18. FiMS § 8 lg 1 näeb ette, et kui maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja võlgniku

pankrot,

kantakse

maksejõuetusavalduse

esitamise

ja

läbivaatamisega

seotud

kulud

pankrotiseaduses sätestatu kohaselt nagu pankrotiavalduse esitamise ja läbivaatamisega seotud

kulud. PankrS § 150 lg 1 punktide 1 ja 2 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise

halduri või usaldusisiku kulud. PankrS 150 lg 2 sätestab, et kui pankrotiavaldus rahuldatakse või

maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, samuti kui pankrotimenetlus lõpetatakse

kompromissiga, tasutakse pankrotimenetluse kulud pankrotivarast.

TsMS § 172 lg 1 ja 2 alusel tuleb avaldaja menetluskulud (tasutud riigilõiv) jätta tema enda kanda.

Eeltoodu alusel jäävad usaldusisiku kulud ja võlgniku kantud menetluskulud võlgniku kanda.

19. FiMS § 54 lg -tes 1 ja 2 sätestatakse, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise

eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike

kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni

hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja

vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike

kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel.

PankrS § 23 lg-test 1 ja 2 tulenevalt kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud

kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse

arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri

tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed

reisikulud. PankrS § 23 lg 3 kohaselt on ajutise halduri tunnitasu ülemmäär summa, mis vastab

ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest

alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust.

Vabariigi Valitsuse 09.12.2021.a määruse nr 116 § 1 kohaselt on alates 01.01.2022 kuupalga

alammäär x eurot. Seega ajutise halduri (usaldusisiku) tunnitasu ülemmäär on x eurot.

Kohus määrab usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Taotluse suuruse määramisel arvestab

kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega

tasu arvestuse (FiMS § 54 lg 4).

Vastavalt FiMS § 59 lg 9 võib kohus usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata

büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb.

20. X pankroti väljakuulutamiseni usaldusisiku ülesandeid täitnud Andrus Õnnik esitas kohtule

oma tegevusaruande ja taotluse usaldusisiku tasu kindlaksmääramiseks. Kulude hüvitamist

usaldusisik ei taotle.

Aruande kohaselt kulus usaldusisikul ettenähtud ülesannete täitmiseks kokku x tundi, arvestusega

x eurot/tunnis on usaldusisiku tasu kokku x eurot, millele lisandub käibemaks 20%.

Kuna menetluses ei jätku võlgniku varast vajalikeks väljamakseteks, taotleb usaldusisik TsMS §

183 lg 2 alusel tasu osaliselt (x eurot + lisanduv käibemaks x eurot) väljamaksmist menetlusabi

Tsiviilasi nr 2-22-14930

7 (7)

korras riigi vahenditest Andrus Õnniku Õigusbüroole, mille kaudu usaldusisik/haldur tegutseb.

21. Kohus leiab, et usaldusisiku näidatud ajakulu on selle asjaga tegelemiseks vajalik ja

põhjendatud. Võlgnikul endal ei olnud õiget ülevaadet oma täitmata kohustustest, võlgnik ei oska

leida tema suhtes tehtud kohtulahendeid.

Samuti on põhjendatud ja usaldusisiku kutseoskustele vastav taotletav tunnitasu. Tunnitasu määr

x eurot (+ käibemaks) jääb mõistlikult alla seaduses sätestatud ülempiiri, on kooskõlas täidetud

ülesannete sisu ja mahuga.

22. Kuna menetluses ei jätku võlgniku varast vajalikeks väljamakseteks taotleb usaldusisik TsMS

§ 183 lg 2 alusel tasu osalist hüvitamist riigi vahenditest.

FiMS § 54 lg 7 järgi kohus võib kohustustest vabastamise menetluses usaldusisiku tasu

maksmiseks määrata võlgnikule võlgniku taotlusel menetlusabi tsiviilkohtumenetluse seadustiku

§ 183 lõikes 2 sätestatu kohaselt, kui võlgnikul puudub piisav vara või sissetulek usaldusisiku tasu

maksmiseks.

Viidatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 183 lg 2 kohaselt võib Eesti pankrotivõlgnik

taotleda menetlusabi andmist menetluskulude kandmiseks, kui kulusid ei saa või ei ole

põhjendatud katta pankrotihalduri valitsetavast varast või võlgniku sissetulekust ning ei saa

eeldada, et kulud kannaksid asja suhtes varalist huvi omavad isikud, muu hulgas

pankrotivõlausaldajad. Ajutise halduri, usaldusisiku ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste katteks

määratud menetlusabi, mida ei mõisteta pankrotivõlgnikult riigi tuludesse välja, ei või olla ühe

pankrotimenetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kohta suurem kui töölepingu seaduse

§ 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu kolmekordne alammäär, sealhulgas seaduses ettenähtud

maksud, välja arvatud käibemaks. Seejuures arvestatakse üks kuutasu alammäär pankrotiavalduse

või maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni ajutise halduri või usaldusisiku, üks kuutasu

alammäär pankroti väljakuulutamisest pankrotimenetluse lõpuni pankrotihalduri ja üks kuutasu

alammäär kohustustest vabastamise menetluse lõpuni usaldusisiku tehtavate toimingute katteks.

23. Kohus leiab, et X usaldusisiku tasu maksmiseks ühe alampalga ulatuses menetlusabi andmine

on põhjendatud. X varaks, millele sissenõuet pöörata, on üle 10 a vanune sõiduauto, väärtusega

kuni 3000 eurot. Kahe alaealise ülalpeetavaga võlgniku töötasu suurus sellele sissenõuet pöörata

ei võimalda. Seega pankrotimenetluses ei ole reaalset võimalust võlausaldajate nõuete

rahuldamiseks võlgniku vara arvelt. Arvestades lisaks võlgniku täitmata kohustuste suurust, on

kohus seisukohal, et võlausaldajatelt ei saa mõistlikult oodata täiendavate kulude tegemist

võlgniku pankrotimenetlusele. Kohus annab võlgnikule usaldusisiku tasu maksmiseks menetlusabi

seaduses sätestatud maksimaalses ulatuses, mida võlgnik ei pea riigile tagasi maksma, s.o x eurot

+ käibemaks. Andrus Õnnik taotleb tasu maksmist büroole, mille kaudu ta tegutseb, seega lisandub

tasule PankrS § 65 lg 11 kohaselt käibemaks.

Osas, mida menetlusabi ei kata, jääb usaldusisiku tasu koos lisanduva käibemaksuga võlgniku

kanda ning kohus mõistab temalt välja x eurot (s.o x eurot + käibemaks x eurot) OÜ Andrus

Õnniku Õigusbüroo kasuks.

(allkirjastatud digitaalselt)

Heli Käpp

Kohtunik