2-21-119037/49 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen ja Maris Kuurberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. november 2022. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-119037

Kohtuasi

X hagi Y vastu elatise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 21.01.2022 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Y apellatsioonkaebus

X vastuapellatsioonkaebus

Kaebuse hind

Apellatsioonkaebuse hind 828 eurot

Vastuapellatsioonkaebuse hind 2628 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja

(vastustaja/vastuapellant):

X

(isikukood

XXXXXXXXXXX), lepinguline esindaja advokaat Helen

Tomberg

Kostja (apellant/vastuapellatsioonkaebuses vastustaja): Y

(isikukood XXXXXXXXXXX)

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Tühistada Harju Maakohtu 21.01.2022 otsus osas, millega maakohus jättis kostjalt

hageja kasuks välja mõistmata perioodi eest alates 10.09.2020 kuni 21.06.2021

elatise võlgnevuse summas 2744,80 eurot. Teha tühistatud osas uus otsus, millega

mõista kostjalt hageja kasuks välja elatise võlgnevus summas 2744,80 eurot. Muus

osas jätta maakohtu otsus muutmata.

2. Harju Maakohtu 21.01.2022 otsus on jõustunud osas, millega maakohus mõistis

kostjalt hageja kasuks välja alates 22.06.2021 kuni hageja täisealiseks saamiseni

igakuise elatise 200 eurot kuus.

3. Lugeda otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgnevalt:

3.1. Hagi rahuldada.

3.2. Välja mõista Y-lt igakuiselt elatis summas 292 eurot X kasuks alates 22.06.2021

kuni X täisealiseks saamiseni (s.o 26.08.2024).

2-21-119037

3.3. Elatise summad kanda Q pangakontole XXXXXXXXXXX (SWIFT:

XXXXXXX) igakuiselt kuu esimeseks päevaks selgitusega “elatis“.

3.4. Välja mõista Y-lt X kasuks perioodi eest 10.09.2020 kuni 21.06.2021 elatise

võlgnevus summas 2744,80 eurot.

3.5. Juhul, kui Y on kohtumenetluse kestel X-le maksnud elatist, siis tasutud

summad kuuluvad väljamõistetud elatisega tasaarvestamisele.

3.6. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda.

4. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata ja vastuapellatsioonkaebus rahuldada

osaliselt.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X esitas 10.09.2021 Y vastu hagi, milles palub kostjalt hageja kasuks välja mõista igakuise

elatise 292 eurot alates 22.06.2021 kuni hageja täisealiseks saamiseni. Samuti palus hageja

kasuks kostjalt välja mõista elatise võlgnevus perioodi 10.09.2020 kuni 21.06.2021 eest

summas 2744,80 eurot.

2. Q ja kostja suhtest sündis XX.XX.XXXX poeg X. Vanemate kooselu lõppes 2007. a ning

pärast seda jäi laps elama ema juurde Norra Kuningriigis. Hageja on olnud ema

ainuülalpidamisel praktiliselt alates vanemate lahkuminekust. Vaatamata tehtud ettepanekutele

ei ole kostja asunud lapsele ülalpidamist andma. Hageja igakuised vajadused on kokku 1185

eurot: eluasemekulud 505 eurot; TV, meedia ja internet kokku 25 eurot; koolitarbed jms

koolikulud 30 eurot; muusikakool 150 eurot; rõivad ja jalanõud 60 eurot; hügieen ja juuksur 25

eurot; toit 250 eurot; mobiiltelefoni ja abonentmaksed 80 eurot; transport 30 eurot; kulutused

raamatutele, ajakirjandusele ja vaba aja veetmisele 30 eurot.

3. Hageja ema töötab täistööajaga meditsiiniõena XXX ja tema töötasu suuruseks on kuus

keskmiselt 31 824 Norra krooni (NOK), mis moodustab 3100,30 eurot. Hageja emale

makstakse hageja eest lastetoetust 1054 NOK-i kuus, mis moodustab 102,68 eurot.

Kostja vastuväited

4. Kostja vaidles hageja nõudele vastu ja palus hagi jätta rahuldamata.

5. Kostja ei ole nõus hageja väitega, et tal läheb eluasemekulude peale 505 eurot, sest hageja

elab oma ema eramus. Teiseks ei ole loogiline, et hagejal läheb koolikulude peale 30 eurot iga

2-21-119037

kuu. Kui kool algab, siis ostetakse vajalikud koolitarbed ära, näiteks vihikud ja pastakad, aga

mitte iga kuu. Muusikakoolis käimine on täiesti arusaadav, kuid esiteks ei ole mis tahes

tõendeid selliste kulutuste kohta esitatud ja teiseks, isegi kui muusikakool Norras on tõesti 150

eurot kuus, siis ei tähenda see automaatselt, et kostja peab seda võrdsetes osades hageja emaga

kandma. Norras elama jäämine oli ja on hageja ema tahe ja on ilmselge, et Norras on nii kulud

kui ka tulud suuremad võrreldes Eestiga. Hageja väidab ka seda, et tal läheb rõivaste ning

jalanõude peale 60 eurot, aga riideid ja jalanõusid ei osteta iga kuu. Hageja väidab, et tal läheb

mobiiltelefoni ja abonentmaksete peale 80 eurot iga kuu, mis on väga suur summa. Hageja peab

tõendama, et tal on iga kuu nii suured kulutused. Arvestama peab ka sellega, et hageja seaduslik

esindaja saab hageja eest lastetoetust 102,68 eurot kuus.

6. Vastavalt hageja ema ja kostja vahelisele kokkuleppele andis ja annab kostja hagejale alati

raha kaasa (ja tegemist ei ole taskuraha, vaid elatisrahaga) siis, kui laps viibib Eestis (3-4 korda

aastas) isa (ehk kostja) juures.

7. Enne hagi esitamist ei ole hageja kostjalt elatisraha nõudnud. Viimane jutt poolte vahel oli

suvel 2021 ja siis tõesti teatas hageja ema, et soovib edaspidi elatisraha igakuiselt saada,

sõltumata sellest, kas ja millal viibib laps isa juures Eestis.

8. Kostja on hetkel töötu, mis tähendab seda, et kostjal ei ole võimalik tasuda hagejale nii suurt

summat nagu hageja hagis nõuab.

Maakohtu otsus ja põhjendused

9. Maakohus rahuldas hagi osaliselt ja mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuiselt elatise

summas 292 eurot alates 22.06.2021 kuni hageja täisealiseks saamiseni (s.o 26.08.2024).

Tagasiulatuva elatise nõudes perioodi eest 10.09.2020 kuni 21.06.2021 jättis maakohus hagi

rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus poolte endi kanda.

10. Puudub vaidlus, et kostja ei ela hagejaga käesoleval ajal igapäevaselt koos. Hagejal on seega

kostjast lahus elava alaealise lapsena kostja vastu perekonnaseaduse (PKS) §-dest 96-100

lähtudes nõue ülalpidamise saamiseks. PKS §-s 99 lg 1 ja 2 järgi määratakse ülalpidamise ulatus

kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes,

arvestades õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sh tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja

kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi ning alaealise ülalpeetava puhul ka tema

kasvatamise kulutusi. Kostja ei ole esitanud tõendeid, et ta oleks hagejale igakuiselt ja

regulaarselt elatist kuni 31.12.2021 kehtinud miinimumsuuruses tasunud või muul moel oma

ülalpidamiskohustust täitnud. Kostja on kandnud hageja kontole kahe aasta jooksul kokku

üksnes 840 eurot. Nimetatu ei kvalifitseeru aga elatise tasumisena. Käesoleval juhul ei ole

hageja seaduslik esindaja andnud nõusolekut ega heakskiitu selleks, et elatist makstakse lapse

kontole. Ka hageja vanaisa poolt hagejale kantud erinevad summad selgitusega „näärivanalt“,

„taskurahaks“, „heade hinnete eest“, „kingituseks“, „kooli jaoks“, „uusaastakingituseks“ ja

„meestepäeva puhul“ ei kvalifitseeru kostjapoolse ülalpidamisena, vaid vanaisa kingitustena

lapselapsele.

11. Hageja on palunud kostjalt välja mõista elatise suuruses 292 eurot, mis vastas kuni

31.12.2021 kehtinud elatise miinimummäärale. Kuni 31.12.2021 miinimummääras elatise

saamiseks ei pidanud hageja enda kulutusi tõendama.

11.1. Hageja esitatud tõenditega luges kohus tuvastatuks, et pere kulud elektrile on ühes kuus

5059,91 NOK-i (s.o 506,58 eurot), tasutavad kommunaalkulud (fikseeritud abonenttasud

2-21-119037

tarbevee, kanalisatsiooni, koristuse, prügiveo jms eest) on 2354,13 NOK-i kvartalis ja 784,71

NOK-i kuus (s.o 78,56 eurot), maja kindlustuskulud on igakuiselt 800,58 NOK-i (s.o 80,15

eurot). Samuti on hageja välja toonud kulud seoses hüpoteeklaenumaksetega (esmane majalaen

nr 97107430680 ja lisandunud remondilaen nr 97107500123) mis on igakuiselt 11 511 NOK-

i (s.o 1152,45 eurot). Laenu andmed on nähtavad kontoväljavõtetelt. Seega on eluasemekulud

põhjendatud ja tõendatud kokku 1817,74 euro ulatuses, mis teeb hageja osaks 454,44 eurot

(kulud jagatud nelja inimesega).

11.2. Hageja on esitanud kohtule ka tõendi, mille kohaselt on internetikulud 699 NOK-i kuus

(s.o 69,98 eurot). Hageja osa sellest on 17,50 eurot, mis on põhjendatud igakuine kulu.

11.3. Kuna hageja käib koolis, siis on eluliselt usutav, et hagejal tekivad kulud ka seoses

erinevate õppevahenditega (nt kirjatarbed, vihikud jms). Eelduslikult on üks kord aastas enne

õppeaasta algust kulud ka suuremad. Nimetatu ei tähenda aga, et ka kooliaasta keskel ei tuleks

õppevahendeid aeg-ajalt juurde osta. Samuti on hageja selgitanud, et Norra haridussüsteemis

algab koolide (s.h huvikoolide) õppeaasta 15. augustil ja kestab kuni 15. juunini. Muusikakooli

tunnid toimuvad 1 kord nädalas, kool esitab arveid 3 nädala kaupa ning koolivaheaja eest arvet

ei esitata. Hageja on esitanud kulude tõendamiseks arved, mille kohaselt iga arve on 1347 NOK-

i ehk 136,54 eurot, s.t 45,51 eurot nädala eest. Kuna kooliaega on kokku 40 nädalat

(suvevaheaeg 8 nädalat, sügisvaheaeg ja kevadvaheaeg kumbki 1 nädal ja jõuluvaheaeg 2

nädalat), on muusikakooli kulu õppeaasta kohta kokku 1820,40 eurot, mis moodustab aasta

keskmiseks 151,70 eurot kuus. Seega on koolikulud (s.h muusikakool) põhjendatud kokku 180

euro ulatuses kuus.

11.4. Erinevad riided on vajalikud nii koolis käimiseks, vaba aja veetmiseks, kui ka

sportimiseks. Samuti tuleb arvestada asjaoluga, et hageja elab kliimavööndis, kus erinevatel

aastaaegadel kantakse erineva paksusega riideid. Samuti ei saa ebavajalikuks pidada igakuiselt

hügieenikulusid, s.h nt kulud pesemistarvetele, hügieenitoodetele jms ning ka juuksurile. Kohus

asub seisukohale, et eeltoodud kulud on seega vajalikud ja mõistlikud kokku 85 euro ulatuses.

11.5. Toidukulu 250 eurot on ülepaisutatud. Hageja ei ole esitanud tõendeid, et ta peaks näiteks

järgima erilist dieeti, mille tõttu oleks tema toidukorv keskmisest kallim. Kohus peab

mõistlikuks toidukuluks igakuiselt 150 eurot.

11.6. Hageja on välja toonud kulud mobiiltelefonile ja abonentmaksetele kokku 80 eurot.

Arvestades hageja vanust on eluliselt usutav, et vastavaid teenuseid hageja ka kasutab. Samas

on 80 eurot kuus ülepaisutatud, arvestades, et eelduslikult pakutakse alaealistele odavamaid

pakette. Kohus peab mõistlikuks kuluks 20 eurot.

11.7. Hageja on selgitanud, et kasutab ühistransporti liikumiseks muusikakooli ja vaba aja

veetmisel, kui käib linnas. Üks bussipilet maksab 21 NOK-i (s.o 2,10 eurot), edasi-tagasi seega

4,20 eurot ning kuukaart 475 NOK-i (s.o 48,21 eurot). Kuigi hageja ei ole esitanud tõendeid

bussipiletite hinna kohta, on eluliselt usutav, et teatud transpordikulu võib hagejal igakuiselt

tekkida. Kohtu hinnangul on 30 eurot nimetatud kuludele mõistlik ja usutav.

11.8. Arvestades hageja vanust on usutav, et tema elus on vajalik ka teatud meelelahutus vaba

aja veetmise näol ning raamatute ja ajakirjanduse lugemine. 30 eurot nimetatule on mõistlik ja

põhjendatud kulu.

11.9. Eluliselt on usutav, et aeg-ajalt tuleb tarvitada ka ravimeid (nt valuvaigisteid,

palavikualandajaid, käsimüügiravimid külmetuse leevendamiseks, vitamiinid). Lisaks on

2-21-119037

hageja

täiendavalt

välja

toonud,

et

hageja

ema

abikaasa

tasub

hageja

eest

tervisekindlustusmakset 160 NOK-i (s.o 16,02 eurot) kuus. Lisaks nähtub esitatud tõenditest,

et 2021. aastal on kulunud hageja hammaste ravile ja korrigeerimisele 6100 NOK-i, s.t

keskmiselt 508,33 NOK-i (s.o 50,89 eurot) kuus.

11.10. Seega on hageja igakuised kulud põhjendatud ca 1000 euro ulatuses kuus.

12. Tõendatud on, et kostja on alates 08.08.2021 töötu. Kostjale kuulub kinnisasi Viimsi vallas

ning sõiduauto Saab. Kostja omab arvelduskontot AS-is SEB Pank, millel oli vabu vahendeid

02.12.2021 seisuga 108,29 eurot ning Swedbank AS-is, millel oli vabu vahendeid 08.12.2021

seisuga 445,62 eurot. Kokku on olnud nimetatud kontodel sissetulekuid 6 kuu jooksul

27 778,83 eurot, s.h on AS Pensionikeskus teinud kostjale väljamakse summas 14 780,84 eurot.

Tsiviilasja materjalidest nähtuvalt on kostja igakuiseks väljaminekuks laenumaksed 378,49

euro ulatuses, millele lisandub intress ca 89 euro ulatuses. Muid igakuiseid kohustusi ei ole

kostja esile toonud. Kuue kuu keskmiseks sissetulekuks on kostjal 4629,81 eurot. Nimetatud

sissetulek on piisav elatise tasumiseks. Kostja töötuna arvele võtmine ning laenukohustuse

olemasolu ei ole kohtu hinnangul elatise vähendamise aluseks. Kostja ei ole tõendanud, et

elatise väljamõistmisel kahjustuks tema enda tavaline ülalpidamine. Kostja ei ole töövõimetu.

13. Kostja ei ole selgitanud ega tõendanud, kas ja kui tihti hageja reaalselt kostja juures on

olnud ning milliseid kulusid ta hageja osas on kandnud, kui hageja on tema juures viibinud.

Hagiavalduse esitamise ajal kehtinud PKS sätetest ei tulenenud, et kohus võiks

miinimummääras väljamõistetavat elatist vähendada lapsetoetuse võrra. Arvestades, et hageja

igakuised kulud on käesoleval juhul ca 1000 euro suurused, siis jääks vanemate kanda pärast

lastetoetuse maha arvestamist ca 900 eurot. Kuna hageja nõuab kostjalt üksnes 292 euro

tasumist, siis ei ole põhjendatud hageja nõutud suurusest täiendavalt toetust maha arvestada.

14. Hageja ei ole esitanud kohtule tõendeid, et ta oleks enne hagiavalduse esitamist kostjalt

elatist nõudnud. Iseenesest ei tähenda nimetatud asjaolu seda, et hageja oleks kaotanud õiguse

elatist tagasiulatuvalt nõuda. Käesoleval juhul ei täidaks aga tagasiulatuva elatise nõude

rahuldamine enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning võib panna kostja raskesse

majanduslikku olukorda. Tagasiulatuva summa ühekordne väljamakse võib ka ohustada kostja

suutlikust tasuda igakuiselt elatist.

Apellatsioonkaebus

15. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada hagi rahuldavas

osas ja teha uus otsus, millega mõista kostjalt hageja kasuks välja elatis 200 eurot kuus alates

22.06.2021 kuni hageja täisealiseks saamiseni.

16. Pooled peavad kindlustama oma lapsele ülalpidamise ja hariduse baastingimused. Hageja

õpingud muusikakoolis ei ole obligatoorseks tingimuseks täiendava muusikahariduse

saamiseks. Kui hageja seaduslik esindaja pani hageja muusikakooli, siis ta oleks pidanud

vähemalt kostjaga nõu pidama ühiste kulude kandmise üle muusikakoolile. Kuid hageja tegi

ühepoolse otsuse lapse määramise kohta muusikakooli, arvestamata kostja varalisi võimalusi.

Sellisel juhul peab hageja seaduslik esindaja kandma ise hageja täiendhariduse kulud, kui leiab,

et on võimeline need kulud tasuma.

17. Hagi esitamise hetkel ei olnud elatise summa 292 eurot juba põhjendatud Riigikohtu lahendi

ja Justiitsministeeriumi tellimusel teostatud arvutuste kohaselt. Justiitsministeeriumi uuring

pealkirjaga «Lapse miinimumülalpidamine» näitab, et miinimumülalpidamine ühele vanemale

2-21-119037

lapse jaoks vanuses 13 kuni 17 aastat on 206 eurot kuus. Kohtuotsuse tegemise hetkel oli PKS

§ 101 lg 3 kohaselt elatise baasmäär 200 eurot kuus. Seetõttu ei saa õigustatuks lugeda

maakohtu otsust käesolevas vaidluses miinimumelatise määramiseks 292 eurot kuus, sest see

on vastuolus elatise suuruse määramise põhimõttega alates 01.01.2022. Kuna elatise baasmäär

lapse ülalpidamiseks on 200 eurot kuus, siis kulub lapse ülalpidamiseks kokku 400 eurot kuus,

mis isegi Norra tingimustes on piisav summa.

Vastuapellatsioonkaebus

18. Hageja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palub tühistada maakohtu otsus osas,

millega jäeti kostjalt välja mõistmata tagasiulatuv elatis ja teha selles osas uus otsus, millega

mõista kostjalt välja elatise võlgnevus perioodi 10.09.2020 kuni 21.06.2021 eest ühekordses

summas 2744,80 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta nii maakohtus kui ka ringkonnakohtus

kostja kanda.

19. Maakohus jättis ebaõigesti välja mõistmata elatise tagasiulatuva perioodi eest enne hagi

esitamist. Maakohus on ühelegi tõendile viitamata asunud seisukohale, et käesoleval juhul ei

täidaks tagasiulatuva elatise nõude rahuldamine õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet. Mis

sellisele seadusest hälbivale järeldusele viis, otsusest ei selgu. Maakohus tuvastas kostjal vara

olemasolu. Kohtu hinnangul oli pangakontodelt nähtuvalt kostja kuue kuu keskmiseks

sissetulekuks 4629,81 eurot kuus. Kogu uuritud periood langes kokku kohtumenetlusega,

sellele vaatamata ei tasunud kostja elatist. Kostja pangakontodelt ei nähtu elutarbelisi kulutusi,

kuid kostja on elus ja heas toitumuses, seega peab tal olema rahalisi vahendeid, mis tema

pangakontodel ei nähtu, mh sularahalisi sissetulekuid, sest enda töötuna arvele võtmist pidas ta

vajalikuks alles kohtumenetluse käigus. Kostja pole esile toonud, et ta oleks töövõimetu või tal

oleks teisi ülalpeetavaid. Kostja on täies jõus mees, kes tänases tööjõupuuduses suudaks leida

endale ametliku töö.

20. Ehkki alates 01.01.2022 kehtiva tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 164 lg 1

kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise, ei

kohaldu see TsMS § 6 mõtte kohaselt toimingutele, mis tehti enne 1.01.2022. Kogu sisuline

menetlus maakohtus toimus enne 01.01.2022. Seega tulnuks maakohtul jätta hagimenetlusest

tekkinud menetluskulud kostja kanda.

Poolte seisukohad

21. Hageja vaidleb kostja apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud jätta kostja kanda. Asjakohatu on kostja väide, et hageja õpingud muusikakoolis

ei ole obligatoorseks tingimuseks täiendava muusikahariduse saamiseks. Hageja on käinud

muusikakoolis aastaid ja mitte kordagi ei ole isa avaldanud, et see oleks vale või valida tuleks

mõni teine viis täiendava muusikahariduse saamiseks. Ka maakohtu menetluse käigus ei

avaldanud kostja, et muusikakooli kulu ei ole lapsele vajaliku kulu. Hageja elab Norra

Kuningriigis ja kostja pole maakohtu menetluses väitnud, et hinnad Norras langevad põhilistes

kulugruppides kokku Eesti hindadega, mis andnuks aluse seda aruannet arvestada. Seetõttu on

arusaamatu ka kostja etteheide, justkui poleks maakohus võtnud arvesse elatustaseme erinevust

Norras ja Eestis. Maakohus võttis seda arvesse ja seetõttu mõistis ka elatise edasiulatuvas osas

välja taotletud ulatuses. Kostja sissetulekust 292 euro tasumine oma lapse ülalpidamiseks ei ole

kostjat liigselt koormav. Kostja töötus on eelduslikult ajutine ega ole aluseks elatise

vähendamiseks.

22. Kostja ei esitanud vastust hageja vastuapellatsioonkaebusele.

2-21-119037

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

23. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada osas, millega kohus jättis kostjalt

hageja kasuks välja mõistmata elatise võlgnevuse summas 2744,80 eurot. Ringkonnakohus teeb

tühistatud osas uue otsuse, millega mõistab kostjalt hageja kasuks välja perioodi eest alates

10.09.2020 kuni 21.06.2021 elatise võlgnevuse summas 2744,80 eurot. Muus osas jätab

ringkonnakohus maakohtu otsuse muutmata. Apellatsioonkaebus tuleb jätta rahuldamata ja

vastuapellatsioonkaebus rahuldada osaliselt. TsMS § 654 lg 22 alusel esitab ringkonnakohus

otsuse kehtiva resolutsiooni terviklikus sõnastuses.

24. TsMS § 651 lg 1 kohaselt kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme

kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi

kaevatud. Maakohtu otsust ei ole vaidlustatud osas, milles maakohus mõistis kostjalt hageja

kasuks välja perioodi eest alates 22.06.2021 kuni hageja täisealiseks saamiseni igakuise elatise

200 eurot kuus. Selles osas on maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 järgi jõustunud.

25. Ringkonnakohtu hinnangul kohaldas maakohus otsuse tegemisel materiaalõiguse norme

õigesti osas, milles maakohus rahuldas hageja igakuise elatise nõude alates hagiavalduse

esitamisest kuni hageja täisealiseks saamiseni. Samuti ei rikkunud maakohus menetlusnorme.

Maakohtu otsuse põhjendav osa vastab nimetatud osas TsMS § 442 lg-s 8 sätestatule ning

ringkonnakohus nõustub nende maakohtu otsuse põhjendustega ja tulenevalt TsMS § 654 lg-s

6 sätestatust neid ei korda. Maakohus kohaldas aga ebaõigesti materiaalõigust jättes hageja

elatise võlgnevuse nõude rahuldamata. Järgnevalt vastab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse

ja vastuapellatsioonkaebuse väidetele ning esitab põhjendused elatise võlgnevuse nõude

rahuldamiseks.

26. Hageja esitas kohtule elatise nõude kuni 31.12.2021 kehtinud miinimummääras.

Miinimumi ulatuses ei ole vaja tõendada lapse vajadusi, st eelduslikult on see lapse igapäevaste

vajaduste rahuldamiseks ühe vanema tehtavate kulutuste suurus ning tuleb eeldada, et lapse

ülalpidamiseks kulub kummagi vanema ülalpidamiskohustust arvestades kahekordne elatise

miinimummäär ja mõlemad vanemad suudavad lapsele anda ülalpidamist seaduses sätestatud

miinimumsuuruses. Vaid juhul, kui lapse vajadused on miinimumist suuremad, tuleb lapse

vajaduste rahuldamiseks tehtavate kulutuste suurus asjas esitatud ja kogutud tõendite alusel

kindlaks teha (vt Riigikohtu 09.06.2017 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 27). Seega

olukorras, kus ülalpidamist maksma kohustatud vanem leiab, et lapse vajaduste rahuldamiseks

tehtavate kulutuste suurus on tegelikult väiksem, kui ülal nimetatud eelduslik kulutuste suurus,

peab see vanem oma väidetud asjaolusid TsMS § 230 lg 1 järgi ka tõendama. Seda ei ole kostja

aga teinud, mistõttu on põhjendatud hageja nõue kostja vastu PKS § 101 lg-s 1 sätestatud

miinimumelatise väljamõistmiseks alates 22.06.2021 kuni 31.12.2021, s.o 292 eurot kuus.

27. Samuti nõustub ringkonnakohus maakohtuga, et hageja nõue igakuiselt 292 euro suuruse

elatise saamiseks on põhjendatud ka alates 1. jaanuarist 2022. a, s.o PKS § 101 seaduse

muudatuse järgselt, kuni hageja täisealiseks saamiseni. Enne 1. jaanuarit 2022 kehtinud

PKS § 101 lg 1 kohaselt oli miinimumelatis ühtse summana pool Vabariigi Valitsuse

kehtestatud kuupalga alammäära. Kehtivas õiguses enam ühtset miinimumelatise suurust ei

ole. Kolleegium selgitab, et 1. jaanuaril 2022. a jõustunud PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine

elatis ühele lapsele olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Seejuures on igakuise

elatise arvutamise aluseks PKS § 101 lg 3 järgi baassumma, mis on ühe lapse kohta 200 eurot,

mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva

aasta tarbijahinnaindeksi muutusega ja pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal

baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale

2-21-119037

lisandub PKS § 101 lg 4 järgi 3% eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel

avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast ning lisanduv summa arvutatakse

vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Vanem ei pea PKS § 101 lg 5 järgi

andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka

pere toetuse arvel ning kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt 7–15

ööpäeva kuus, vähendatakse PKS § 101 lg 6 järgi elatise summat proportsionaalselt kohustatud

vanemaga koos veedetava ajaga. Kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele

lapsele, vähendatakse üldjuhul PKS § 101 lg 7 järgi järgnevate laste puhul elatise summat 15%

esimese lapse elatise summaga võrreldes, kuid mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe

on suurem kui kolm aastat, elatist ei vähendata. Seega kui hageja soovib ka pärast 1. jaanuarit

2022 saada elatist 292 eurot ning see ületab kehtiva PKS § 101 alusel hageja kohta arvutatud

elatise suuruse, peab hageja tõendama, et tema vajadused kuus on vähemalt 584 eurot (vt

Riigikohtu 22.06.2022 otsust tsiviilasjas nr 2-19-19160, p 14.2). Maakohus tuvastas hageja

igakuised kulud ca 1000 euro ulatuses, millest vanemate kanda jääb pärast lastetoetuse maha

arvestamist ca 900 eurot. Kuna hageja tõendatud igakuised kulud on vähemalt 584 eurot, jääb

kummagi vanema kanda ka alates 01.01.2022 igakuiselt 292 eurot. Kostja ei ole esitanud

tõendeid, et need kulud peaksid kindlasti alla 584 euro kuus olema ja kostja väide selle kohta,

et 400 eurost kuus piisab Norras elamiseks, on paljasõnaline.

28. Ringkonnakohus ei nõustu kostja väitega, et maakohus poleks hageja igakuiste

ülalpidamiskulude hulka tohtinud arvata hageja muusikakooli kulu. Ringkonnakohus nõustub

hagejaga, et kostja ei esitanud maakohtus väidet, nagu oleks see kulu põhjendamatu tulenevalt

sellest, et vanemad pole hageja muusikakooli panemise osas kokku leppinud. Vastupidiselt

sellele kostja nõustus maakohtus sellega, et hageja käib muusikakoolis. Maakohtus kostja selle

kulu põhjendamatuse osas ühtegi vastuväidet ei esitanud.

29. Asjakohatud on kostja väited, et maakohus oleks pidanud perioodi osas alates 22.06.2021

kuni 31.12.2021 võtma arvesse Justiitsministeeriumi uuringut ja alates 01.01.2022 kehtivat

regulatsiooni. Riigikohus selgitas, et kohus saab PKS § 210 lg 2 kohaselt mõista

31. detsembrini 2021 elatise välja enne 1. jaanuarit 2022 kehtinud perekonnaseaduse sätete

alusel. Elatisenõudele alates 1. jaanuarist 2022 peab kohus aga kohaldama alates 1. jaanuarist

2022 kehtivaid perekonnaseaduse sätteid (vt Riigikohtu 22.06.2022 otsust tsiviilasjas nr 2-19-

19160, p 12). Seega ei saa elatise nõude rahuldamisel lähtuda mitte teostatud uuringutest, vaid

elatisenõude perioodi ajal kehtinud seadusest.

30. Maakohus asus seisukohale, et käesoleval juhul ei täidaks tagasiulatuva elatise nõude

rahuldamine enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet ning võib panna kostja raskesse

majanduslikku olukorda. Hageja väitel tuvastas maakohus kostjal elatise võlgnevuse

tasumiseks piisava vara olemasolu, seejuures oli pangakontodelt nähtuvalt kostja kuue kuu

keskmiseks sissetulekuks 4629,81 eurot kuus. Seega tulnuks hageja hinnangul hagi ka selles

osas rahuldada. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et elatise võlgnevuse nõude rahuldamata

jätmine ei ole käesoleval juhul põhjendatud. Hageja on palunud kostjalt välja mõista

tagasiulatuva elatise perioodi 10.09.2020 kuni 21.06.2021 eest summas 2744,80 eurot.

Maakohus tuvastas kostjal rahaliste vahendite olemasolu seisuga 2021. a detsember kokku

summas 27 778,83 eurot, s.h on AS Pensionikeskus teinud kostjale väljamakse summas

14 780,84 eurot. Riigikohus on selgitanud, et teatud juhtudel võib ka tagasiulatuvalt kuni ühe

aasta eest enne nõude esitamist nõutud elatise väljamõistmine asetada isiku äärmiselt raskesse

olukorda ning olla kohustatud isikule ebamõistlikult koormav, kui õigustatud isik ei ole

nimetatud ajavahemikul kohustatud isikult kordagi enda ülalpidamist nõudnud. Nimetatud

asjaolu tuleb arvestada tagasiulatuvalt välja mõistetava elatise suurust määrates

(vt Riigikohtu 04.12.2013 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-136-13, p 12). Tagasiulatuvalt elatise

2-21-119037

nõudmisel on võimalik kohustatud isiku äärmiselt raskesse olukorda asetamist vältida eelkõige

sellega, et arvestada nõude ulatuse määramisel õigustatud isiku toonaseid vajadusi, kohustatud

isiku toonast kui ka kohtulahendi tegemise ajal olemasolevat ülalpidamisvõimet ja elatise

vähendamise aluseks olevaid asjaolusid (vt Riigikohtu 04.12.2013 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-

136-13, p 14). Ringkonnakohtu hinnangul saab kostja varalisest seisundist järeldada, et kostja

ülalpidamisvõime oli kohtulahendi tegemise ajal piisav hagejale elatise võlgnevuse tasumiseks

summas 2744,80 eurot. Ringkonnakohtu hinnangul on ebaõige maakohtu seisukoht, nagu ei

täidaks elatise võlgnevuse nõude rahuldamine enam õigustatud isiku ülalpidamise ülesannet.

PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse

täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne

elatishagi kohtule esitamist. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja vajas ülalpidamist ka enne hagi

esitamist ja kostja oli seega kohustatud elatist hagejale maksma ka sel perioodil seaduses

sätestatud miinimummääras. Seega saab kohus ka selle perioodi osas elatise nõude rahuldada,

kui elatist on kostjalt järjepidevalt nõutud või kui elatise nõudmata jätmisel pole elatise

võlgnevuse välja mõistmine kostjale ülemäära koormav. Vaidlust ei ole selle üle, et hageja ema

ei ole nõudnud kostjalt järjepidevalt elatise tasumist, kuid see ei takista antud juhul kostjalt

elatise väljamõistmist, kuna elatise võlgnevuse suurus ei ole arvestades kostja varalist seisundit

kostjale ebamõistlikult koormav.

31. Ringkonnakohus ei nõustu hagejaga, et maakohus kohaldas ebaõigesti TsMS § 164 lõiget

1. TsMS § 164 lg 1 kehtis alates 01.01.2022 sõnastuses: Hagilises abieluasjas, alaealise lapse

ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Maakohus tegi

otsuse 21.01.2022. Seega tuli maakohtul menetluskulude jaotamisel nimetatud sättest

juhinduda ja maakohus jättis õigesti menetluskulud poolte endi kanda.

32. Kuna apellatsioonkaebust ei rahuldata ja vastuapellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt,

siis arvestades lisaks, et tegemist on ülalpidamisasjaga, tuleb TsMS § 163 lg 1 ja § 171 lg 1

ning TsMS § 164 lg 1 alusel apellatsioonimenetluses kantud kulud samuti jätta poolte endi

kanda.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Maris Kuurberg