2-21-8472/30 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Vallo Kariler, Kaija Kaijanen ja Maris Kuurberg

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. november 2022. a, Tallinn

Kohtuasja number

2-21-8472

Kohtuasi

X hagi Y vastu elatise saamiseks

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 17.12.2021 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Y apellatsioonkaebus

Kaebuse hind

2403 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja): X (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja advokaat Katrin Paulus

Kostja (apellant): Y (isikukood XXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja advokaat Helen Tomberg

Menetluse liik

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Rahuldada

kostja

poolt

apellatsioonkaebuses,

14.09.2022

ja

26.10.2022

menetlusdokumentides

esitatud

taotlused

täiendavate

tõendite

(kostja

arvelduskonto

väljavõtete)

vastuvõtmiseks

ning

võtta

nimetatud

menetlusdokumentidele lisatud tõendid tsiviilasja materjalide juurde.

2. Võtta vastu hageja osaline hagist loobumine, tühistada maakohtu otsus ja lõpetada

tsiviilasja nr 2-21-8472 menetlus järgmises osas: ajavahemiku 01.09.2020-

25.05.2021 eest elatise võlgnevuse nõude osas summas 2286,50 eurot; alates

01.01.2022 kuni 31.03.2022 143,44 eurot kuus ületava elatise nõude osas; alates

01.04.2022 kuni 22.08.2023 155,64 eurot kuus ületava elatise nõude osas; alates

23.08.2023 225,64 eurot kuus ületava nõude osas.

3. Tühistada Harju Maakohtu 17.12.2021 otsus osas, millega kohus mõistis kostjalt

hageja kasuks välja elatise perioodil alates 26.05.2021 kuni 31.12.2021 942,9 eurot

ületavas osas. Samuti tühistada maakohtu otsus menetluskulude jaotuse ja kostjalt

menetluskulude väljamõistmise osas ning osaliselt elatise tasumise viisi määramise

osas. Teha tühistatud osas uus otsus vastavalt otsuse tervikresolutsioonis märgitule.

Muus osas jätta maakohtu otsus muutmata, täiendades osaliselt selle põhjendusi.

2-21-8472

4. Lugeda otsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgnevalt:

4.1. Hagi rahuldada osaliselt.

4.2. Mõista Y-lt X kasuks välja elatis alates 26.05.2021 kuni 31.12.2021 kokku

summas 942,9 eurot.

4.3. Mõista Y-lt X kasuks välja elatis alates 01.01.2022 kuni 31.03.2022 kokku

summas 230,32 eurot.

4.4. Mõista Y-lt X kasuks välja elatis alates 01.04.2022 kuni 22.08.2023 igakuiselt

summas 155,64 eurot ning alates 23.08.2023 kuni hageja täisealiseks saamiseni

(s.o kuni 12.11.2030) igakuiselt summas 225,64 eurot. Elatise arvutamise

aluseks olevat elatise baassummat indekseeritakse iga aasta 1. aprillil

Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi

muutusega ning Eesti Vabariigi keskmise brutokuupalga osa Statistikaameti

poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta keskmise brutokuupalga muutusega.

Seaduses sätestatud lapsetoetuse ja peretoetuse suuruse muutumise korral

arvestatakse alates toetuse muutumisest toetuse muutunud suurust.

4.5. Elatise võlgnevus tuleb tasuda C pangakontole selgitusega „X elatis“. Igakuine

elatis tuleb tasuda eelneva kuu 10. päevaks C pangakontole selgitusega „X

elatis“.

4.6. Tunnistada otsuse resolutiivosa punkti 4.4 osas kohtuotsus viivitamata

täidetavaks igakuiselt summas 100 eurot.

4.7. Otsuse täitmisel arvestada kostja poolt alates 01.04.2022 kuni kohtulahendi

jõustumiseni hagejale makstud elatist.

4.8. Menetluskulud maakohtus jätta poolte endi kanda.

4.9. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta poolte endi kanda, välja arvatud hageja

14.11.2022 menetlusdokumendi esitamise tõttu kostjal tekkinud menetluskulud,

mis tuleb jätta hageja kanda.

4.10. Mõista X-lt Y kasuks välja menetluskulu hüvitisena 67,2 eurot. Välja

mõistetud menetluskulude summalt tuleb hagejal tasuda kostjale viivist alates

käesoleva otsuse jõustumisest kuni täitmiseni võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg

1 teises lauses sätestatud määras.

5. Apellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

2-21-8472

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hageja nõue ja selle aluseks olevad asjaolud

1. X esitas 26.05.2021 Harju Maakohtule hagi Y vastu elatise saamiseks. Hageja palub mõista

kostjalt hageja kasuks välja elatis tagasiulatuvalt perioodi 01.09.2020-25.05.2021 eest summas

2286,50 eurot ning igakuine elatis alates hagi esitamisest summas 292 eurot, kuid mitte vähem

kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuni hageja täisealiseks

saamiseni. Samuti palub hageja määrata kindlaks kohtuotsuse täitmise kord selliselt, et kostja

on kohustatud igakuise elatise maksma iga kuu kümnendaks kuupäevaks järgmise kuu eest ette

ning märkides ära kuu, mille eest elatis on tasutud ja tagasiulatuva elatise viivitamatult peale

pärast kohtulahendi jõustumist hageja pangakontole.

2. Alates 2020. a septembrist elab hageja koos emaga ning hageja seaduslik esindaja (ema)

kannab kõik hageja kulutused (eluasemekulud, toitlustamine, riided ja jalatsid, arendamine,

hügieenitarbed, ravi ja nii edasi). Kostja ei osale hageja ülalpidamises. Kostjal on olemas

töökoht ja muu piisav vara elatise tasumiseks. Puuduvad igasugused takistused, miks ei peaks

kostja saama tasuda hagejale elatist vähemalt seadusega ettenähtud minimaalses määras.

Hageja on korduvalt tuletanud kostjale meelde elatise tasumist ja on soovinud lahendada elatise

küsimus kohtuväliselt. Kostja on vastavatest ettepanekust erinevatel põhjustel keeldunud.

Viimane katse lahendada vaidlus rahumeelselt ja kohtuväliselt toimus 05.05.2021. Kostja ei ole

hageja kirjale tänase päevani vastanud. Kostja ei täitnud hageja ülalpidamise kohustust.

3. Kostjal puudub võimalus tugineda eraisiku pankrotile, mille alusel saaks kohus teda

vabastada elatise tasumisest. Kostja töötab ning oma töötasust saab ta täiel määral täita oma

kohustust lapse eest. Hageja on esitanud miinimummääras elatise nõude. Selle vähendamise

aluseid ei esine. Kostja ei ole esile toonud ega tõendanud, et esinevad asjaolud elatise

tasumiseks alla miinimummäära või elatise tasumisest vabastamiseks. Samuti ei ole alust

vähendada igakuist elatist peretoetuste võrra.

Kostja vastuväited

4. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kostja eraisiku pankrot kuulutati välja 07.02.2020, s.o

kostja ja lapse ema C abielu ajal, millest on C hästi teadlik (kohtumäärus 2-19-18247).

Teadaolevalt saab juhul, kui pankrotimenetlus on pooleli, nõudeid pankrotivõlgniku vastu

esitada vaid pankrotihaldurile ja ka nõuete rahuldamine toimub ainult pankrotiseaduses

sätestatud korras. Pankrotimenetluse väljakuulutamisele järgneva aja eest saab elatist saama

õigustatud isik nõuda elatist võlgnikult kohtuväliselt, aga kui võlgnik ei täida vabatahtlikult

ülalpidamiskohustust või võlgnikul ei ole sissetulekut, mille arvel elatist maksta, saab elatist

saama õigustatud isik nõuda elatise maksmist pankrotivara arvel. Hagist pole arusaadav, kas

hageja soovib elatist pankrotivara arvel, sest pankrotihalduri kinnitusel ei ole hageja

pankrotihaldurile nõuet esitanud. Kohus saab aga pankrotivara arvelt määrata võlgniku

ülalpeetavatele pankrotivarast hädavajaliku elatise kuni kaheks kuuks, kui ülalpeetav sellise

avalduse esitab. Praegu pole hageja sellist avaldust esitanud ega selgitanud, miks ja millises

ulatuses on pankrotivarast pankrotimenetluse ajaks elatis hädavajalik, vaid on esitanud hagi

kostja vastu elatise seadusjärgses alammääras, mis ei ole õiguslikult võimalik. Kostja

sissetulekuks on kuupalga alammäär 584 eurot, seda ületav osa võetakse kostjalt kui

pankrotivõlgnikult ära vastavalt seadusele. Kostja saaks maksta elatist summas, milles seadus

võimaldab kostjale raha kätte jätta ülalpeetava olemasolul, 1/3 kuupalga alammäärast, st 194,67

eurot. Kostja on seda valmis tegema kohtuväliselt.

2-21-8472

5. Hageja vanematel on pooleli vaidlus lapse suhtlusõiguse üle Pärnu Maakohtu Paide

kohtumajas, kus kostja taotles alates 2020. a oktoobrist lapsega suhtluskorda 50:50, sest see oli

lapse soov. Pärast seda hakkas hageja ema takistama kostja ja lapse kontakti ning tegeleb praegu

aktiivselt tema võõrandamisega kostjast, mistõttu kostja muutis oma nõuet 2021. a maikuus ja

palub nüüd lapse hooldusõigus kostjale üle anda.

6. Kostja on korduvalt hageja emalt küsinud hageja kulude kohta. Hageja ema keeldub kostjale

neid ütlemast. Ka hagiavalduses ei ole hageja kulutusi märgitud. Hageja ema tööl ei käi ja elab

laste rahadest (kolme lapse lastetoetused ning lisaks lasterikka pere toetus). Hageja kulud ei ole

784 eurot (584 eurot + kolmanda lapse toetus 100 eurot + hageja osa lasterikka pere toetusest

100 eurot). Kõige rohkem on hageja kulud kokku 250 eurot kuus (eluase 30 eurot, toit 100

eurot, trenn 30 eurot, muud kulud 90 eurot). Rõivaid on hagejale ette olemas vähemalt kaheks

aastaks. Kuludest katavad riigi toetused 200 eurot, vanemate vahel jääb jagada 50 eurot.

7. Tagasiulatuvat elatist pole alust nõuda, kostjal puuduvad selleks ka vahendid. Kuna hageja

ema on kostja pankrotist teadlik alates selle väljakuulutamisest, on kohtusse pöördumine

õiguslikult asjakohatu. Tagasiulatuvat elatist ei saa kostja vastu esitada, vaid saab esitada

üksnes pankrotihaldurile pankrotivara arvelt, sest sellist summat kostjal pankrotimenetluse

toimumist arvestades olla ei saa.

8. Hageja on taotlenud määrata, et kostja peab kandma elatise lapse pangakontole. Lapse

varahooldusõiguslikel vanematel ei ole lubatud käsutada lapse kontol olevaid rahalisi

vahendeid ilma kohtu eriloata. Selline kohtuotsuse täitmise viis, kus elatis tuleks kanda lapse

kontole, võimaldab seguneda lapse enda käsutusse antaval rahal (näiteks sugulaste kingitud

taskurahal) ja samale kontole kantaval elatisel, mida saab käsutada hooldusõiguslik vanem.

Selline olukord tekitab pingeid lapse ja elatist käsutava vanema vahel ega ole lapse huvides.

Maakohtu otsus ja põhjendused

9. Maakohus rahuldas hagi ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise alates

26.05.2021 kuni hageja täisealiseks saamiseni (s.o kuni 12.11.2030) summas 292 eurot, kuid

mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast. Samuti mõistis

maakohus kostjalt hageja kasuks välja elatise tagasiulatuvalt ajavahemiku 01.09.2020-

25.05.2021 eest 292 eurot kuus, kokku summas 2286,50 eurot. Kohus määras, et igakuise

elatise tasumine toimub iga kalendrikuu eest ette, s.o iga kuu elatis tuleb tasuda eelneva kuu 10.

kuupäevaks hageja pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX selgitusega „X elatis“.

Elatise võlgnevus tuleb tasuda hageja pangakontole nr XXXXXXXXXXXXXXXXXXX

selgitusega „X elatis“. Menetluskulud jättis maakohus kostja kanda ja määras need kindlaks

ning mõistis kostjalt hageja kasuks välja menetluskulude hüvitisena 624 eurot.

10. Maakohus juhindus perekonnaseaduse (PKS) § 96 ja § 97 p 1 sätetest, mille kohaselt on

alaealine laps õigustatud saama ülalpidamist oma täisealiselt esimese astme ülenejalt sugulaselt,

kelleks kostja oma lapsele on. PKS § 100 lg 2 kohaselt, alaealise lapse vanem täidab lapse

ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta

ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides.

Kehtiva PKS § 101 lg 1 kohaselt, igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui pool

Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära. PKS § 101 lg 2 kohaselt võib kohus

elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks

elatisesumma suuruse arvutamise alused. PKS § 102 lg 2 kohaselt vanemad ei vabane lõike 1

kohaselt oma alaealise lapse ülalpidamise kohustusest. Kuna elatise nõue on esitatud

2-21-8472

alammääras, siis ei pea hageja seaduslik esindaja lapse vajadusi tõendama. Hageja on kostja

laps, seega on ta õigustatud kostjalt elatist saama.

11. Hageja mõlemal vanemal on majanduslikult võimalik oma lapsele ülalpidamist anda. Poolte

vahel ei ole vaidlust selles, et hageja elab koos emaga. Hageja ema ülalpidamisel on lisaks

hagejale veel kaks alaealist last. Põhjendatud ei ole kahelda selles, et hageja ema on võimeline

hagejale ülalpidamist andma ja et hageja ema on hageja suhtes ülalpidamiskohustust täitnud.

Lähtudes eeltoodust ei tuvasta kohus täpsemalt hageja ema sissetulekut ja ülalpidamisvõimet.

12. Kostja pankrot kuulutati välja Pärnu Maakohtu 07.02.2020 määrusega tsiviilasjas nr 2-19-

18247. Pärnu Maakohtu Paide kohtumaja 22.09.2021 määrusega on lõpetatud kostja

pankrotimenetlus ja on algatatud kostja kohustustest vabastamise menetlus. Määrus on

jõustunud 08.10.2021. Hageja palub kostjalt elatise välja mõista tagasiulatuvalt alates

01.09.2020, seega pärast pankroti väljakuulutamist. Kuna elatist ei nõuta pankroti

väljakuulutamise eelse aja eest, siis ei ole hagejal seadusest tulenevat keeldu ega takistust elatise

nõude esitamiseks. Kohus saab elatise hagi rahuldamisel elatise välja mõista, kuid hagejal tuleb

arvestada, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ajal saab kostjalt elatise

sissenõudmisel lähtuda täitemenetluse seadustiku (TMS) §-st 132.

13. Kohus nõudis kostjalt teavet oma töötamise kohta ja tõendeid sissetuleku kohta alates

01.09.2020, samuti varalise seisundi kohta. Kostja ei ole kohtule nimetatud teavet esitanud ja

ei ole esitanud tõendeid selle kohta, et ta on lapsele elatist maksnud. Seega on tõendatud, et

kostja ei ole maksnud hagejale elatist alates 01.09.2020 ja hageja elatise nõue on põhjendatud.

Kostja ei ole esitanud kohtule teavet ja tõendeid, millest võiks järeldada, et kostjal on takistused

töötamiseks ja lapse ülalpidamiseks vahendite teenimiseks. Samuti ei ole kohtule avaldatud

asjaolusid, mis takistaksid kostjal teenida töötasu rohkem kui kuupalga alammääras.

Rahvastikuregistri andmetel on kostjal üks laps - hageja. Kostja on vastuses hagile avaldanud,

et tema sissetulekuks on kuupalga alammäär 584 eurot ning et seda ületav osa võetakse temalt

kui pankrotivõlgnikult ära vastavalt seadusele ja et ta saaks maksta elatist summas, milles

seadus võimaldab temale raha kätte jätta ülalpeetava olemasolul, so 1/3 kuupalga alammäärast,

so 194,67 eurot. Eeltoodu ei ole takistuseks kostjalt elatise väljamõistmisel. Kostjal on võimalik

elatist maksta nii kaua, kui kogu välja mõistetud elatise saab makstud.

14. Kohus leidis, et riiklikku peretoetust on põhjendatud arvestada tasumisele kuuluva elatise

hulka siis, kui nõutav elatis on suurem kui PKS § 101 lg 1 sätestatud elatise miinimummäär või

kui esineb mõjuv põhjus elatise väljamõistmiseks alla PKS § 101 lg 1 sätestatud määra. Kostja

poolt esile toodud asjaolud ja tõendid ei anna alust mõista elatis välja alla PKS § 101 lg 1

sätestatud määra, mistõttu ei pidanud kohus põhjendatuks vähendada väljamõistetavat elatist

lapsetoetuse osa võrra.

15. PKS § 108 kohaselt, õigustatud isik võib nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse

täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne

elatishagi kohtule esitamist. Maakohus leidis, et on põhjendatud elatise väljamõistmine ka

tagasiulatuvalt.

16. Hagiavaldusest nähtuvalt on hageja ema nõustunud sellega, et elatis makstakse tema

pangakonto asemel hageja pangakontole, seega on lapse pangakontole raha maksmisega kostja

oma ülalpidamiskohustuse täitnud.

2-21-8472

Apellatsioonkaebus

17. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega

mõisteti kostjalt hageja ülalpidamiseks välja tagasiulatuv elatis summas 2286,50 eurot ja teha

selles osas uus otsus, jättes hagi tagasiulatuva elatise saamiseks rahuldamata. Samuti palub

kostja tühistada maakohtu otsus osas, millega mõisteti kostjalt hageja ülalpidamiseks välja

elatis 292 eurot kalendrikuus, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud

kuupalga alammäärast, alates 26.05.2021 kuni hageja täisealiseks saamiseni ja teha selles osas

uus otsus, millega mõista kostjalt hageja ülalpidamiseks välja elatis 25 eurot kalendrikuus alates

26.05.2021 kuni hageja täisealiseks saamiseni, arvestades otsuse täitmisel alates hagi

esitamisest tasutud elatist. Lisaks palub kostja tühistada maakohtu otsus selle täitmise viisi ja

korda puudutavas osas ning sätestada, et kostjal tuleb igakuine elatis tasuda kuu eest kuu 1.

päevaks C pangakontole selgitusega „X elatis“. Samuti tühistada maakohtu otsus

menetluskulude jaotuse osas ja teha uus jaotus, millega jätta menetluskulud poolte endi kanda.

Apellatsioonimenetluse kulud palub kostja jätta hageja seadusliku esindaja kanda.

18. Otsuse tegemisel on maakohus vääralt kohaldanud materiaalõigusnormi ja rikkunud

menetlusnormi, mh sellega, et on ületanud diskretsioonipiire, ning see viis ebaõige

kohtulahendini.

19. Maakohus on tähelepanuta jätnud selle, et hagiavalduses puuduvad hagi alusesse kuuluvad

asjaolud - lapse vajadused. Täiesti on jäetud tähelepanuta ka kostja väited selle kohta, et lapse

vajadused ei ulatu pooleni Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast, st 584 euroni.

Kostja on eelduse, et lapse vajadused on 584 eurot kuus, vaidlustanud. Sellises olukorras ei saa

maakohus lapse vajadusi üldse analüüsimata jätta. Kostja leiab, et kõige rohkem on hageja

kulud kokku 250 eurot kuus (eluase 30 eurot, toit 100 eurot, trenn 30 eurot, muud kulud 90

eurot). Lapse kulude tõendamine ei ole kostja võimuses, kuid kostja on põhistanud, et lapse

kulud on väiksemad kui 584 eurot kuus, sest selliste kulude tegemiseks puuduks nii vajadus kui

lapse emal majanduslik võimekus.

20. Arusaamatu on maakohtu seisukoht, justkui puuduks alaealise elatisenõude lahendamisel

vajadus tuvastada hagejat esindava vanema sissetulekut ja ülalpidamisvõimet. Vanemate

kohustuse ulatus on võrdne üksnes eelduslikult. Kui vanemate sissetulekud ei ole võrdsed, ei

ole PKS § 105 lg 3 järgi võrdne ka nende ülalpidamiskohustuse ulatus. Seega pidanuks

maakohus asja lahendamiseks tegema kindlaks mõlema vanema sissetulekud ja varalise

seisundi, samuti hindama mõlema vanema sissetuleku teenimise võimet.

21. Kohustatud vanema varaline seisund võib anda alust mõista temalt välja miinimumelatisest

väiksem elatis, kuid sealjuures tuleb arvestada lapse huve ning seda, kas elatise vähendamine

on vanema ja lapse huve kaaludes proportsionaalne. See kaalutlus puudub otsuses täielikult,

seega on otsus olulises osas põhjendamata. Kostja tugines maakohtus asjaolule, et välja oli

kuulutatud tema pankrot ja tema käsutusse jäi igakuuliselt vaid 584 eurot. Selles kontekstis on

arusaamatu maakohtu etteheide, et kostja pole vaatamata kohtu nõudmisele esitanud teavet oma

töötamise kohta ja tõendeid oma sissetuleku kohta, samuti teavet oma varalise seisundi kohta.

Kostja käsutuses ei ole ja vastavalt TMS § 132 lg-le 1 ei saa olla raha rohkem kui 584 eurot

kuus. Alates sellest, kui pankrotihaldur jättis kostjale TMS § 132 lg 2 alusel ülalpeetava jaoks

ka 1/3 kuupalga alammäärast, st 194,67 eurot, on kostja tasunud selles ulatuses elatist hagejale.

22. Kostja taotles elatise väljamõistmisel arvestada ka hageja emale laekuvat peretoetust. Kuna

hageja emal on ka varasemast kooselust kaks alaealist last, makstakse talle lasterikka pere

2-21-8472

toetust 300 eurot kuus, millest 100 eurot on hagejale langev osa. Lisaks saab hageja 100 eurot

igakuulist peretoetust. Kohus jättis selle arvestamata.

23. Maakohus määras elatise tasumise viisil, et kostja peab kandma elatise tasumise kuule

eelneva kuu 10. päevaks. Sellise otsustuse tegemiseks puudus kohtul õiguslik alus. PKS § 100

lg 4 näeb ette, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Kalendrikuu eest ette tähendab, et

elatis peaks olema õigustatud isiku või tema esindaja kontol hiljemalt kuu esimesel päeval.

24. Samuti määras maakohus elatise tasumise viisil, et kostja peab kandma elatise lapse

pangakontole. Kostja hinnangul ei ole selline regulatsioon õiguslikult lubatav. Nii hageja ema

kui kostja on ühtmoodi lapse varahooldusõiguslikud vanemad, kuid ka varahooldusõiguslikel

vanematel ei ole lubatud käsutada lapse kontol olevaid rahalisi vahendeid ilma kohtu eriloata.

25. Maakohus on mõistnud kostjalt välja tagasiulatuva elatise perioodi 01.09.2020-25.05.2021

eest 292 eurot kuus, kokku summas 2286,50 eurot. Ka seda tehes ületas maakohus

kaalutlusõiguse piire. Hageja ema esitas elatise nõude esmakordselt 05.05.2021, st 20 päeva

enne hagi esitamist. Üldjuhul küll enne hagi esitamist ülalpidamise järjepidevalt nõudmata

jätmine ei välista lapse õigust nõuda elatist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne hagi

esitamist, kuid käesoleval juhul paneks tagasiulatuva elatise väljamõistmine kostja väga

raskesse majanduslikku olukorda, arvestades, et kostja on läbi elanud pankrotimenetluse.

Oluline on see, kas kõik lapse vajadused on olnud kaetud ja kui lapse vajadused on rahuldatud

seeläbi, et üks vanematest on kulusid kandnud rohkem ja teine vähem, kui on talle langev osa

PKS § 105 lg 3 mõttes, siis võib suuremas osas lapsele ülalpidamist andnud vanemal olla

tagasinõudeõigus teise vanema vastu. Hageja ema ei ole menetluses kordagi tuginenud väitele,

et hageja vajadused oleksid olnud hagi esitamise eelselt katmata.

26. Kostja hinnangul ei saanuks maakohus mõista temalt elatist välja rohkem kui 25 eurot kuus,

ja selle summa on kostja tasunud.

Vastustaja seisukoht

27. Hageja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu ning palub jätta see rahuldamata.

Menetluse edasine käik

28. Ringkonnakohus tunnistas 31.01.2022 määrusega Harju Maakohtu 17.12.2021 otsuse

resolutsiooni p 2 alates 01.02.2022 tasumisele kuuluva elatise osas 100 euro ulatuses tagatiseta

viivitamata täidetavaks.

29. Ringkonnakohus võimaldas pooltel esitada oma seisukohad seoses alates 01.01.2022

kehtiva elatise regulatsiooniga.

30. Hageja esitas 21.09.2022 avalduse hagist osaliseks loobumiseks ja palub menetleda hageja

nõudeid järgmiselt:

- mõista kostjalt hageja kasuks välja igakuine elatis alates hagi esitamisest summas 292 eurot,

kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast kuni

31.12.2021.

- mõista kostjalt hageja kasuks välja igakuine elatis alates 01.01.2022 summas 175,64 eurot

kuni 22.08.2023.

2-21-8472

- mõista kostjalt hageja kasuks välja igakuine elatis summas 225,64 eurot alates 23.08.2023

kuni hageja täisealiseks saamiseni.

31. 14.11.2022 esitas hageja nõude täpsustused, mille kohaselt palub:

-

mõista kostjalt hageja kasuks välja igakuine elatis alates hagi esitamisest summas 292

eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäärast

kuni 31.12.2021.

-

mõista kostjalt hageja kasuks välja igakuine elatis alates 01.01.2022 summas 143,44

eurot kuni 31.03.2022.

-

mõista kostjalt hageja kasuks välja igakuine elatis alates 01.04.2022 summas 155,64

eurot kuni 31.03.2023.

-

mõista kostjalt hageja kasuks välja igakuine elatis alates 01.04.2023 kuni hageja

täisealiseks saamiseni muutuva suurusena. Alates 01.04.2023 muutva suurusena välja

mõistetava elatise suurus ei tohi olla väiksem kui 155,64 eurot kuus. Alates 23.08.2023

välja mõistetava elatise suurus ei tohi olla väiksem kui 225,64 eurot kuus.

Hageja väitel saab hageja õde 19-aastaseks 22.08.2023. XXX erakooli õppeaasta ametlik lõpp

toimub augusti kuus (e-gümnaasiumi eeldatav 2022/2023 õppeaasta lõpp on 23.08.2023).

Hageja leiab, et tema õde ei vasta perehüvitiste seaduse (PHS) §-s 17 sätestatud tingimustele

alates 23.08.2023. Eeltoodust tulenevalt ei saa hageja seaduslik esindaja alates 23.08.2023

lasterikka pere toetust PHS § 21 lg 1 alusel ega lastetoetust 100 euro ulatuses (vaid 60 euro

ulatuses).

32. Kostja 26.10.2022 vastuse kohaselt on kostja alates hagi esitamisest kuni 31.12.2021

tasunud elatist 390 eurot, mistõttu taotleb kostja selle tasaarvestamist väljamõistetava elatisega.

Tasaarvestuse tulemusel jääb kostjal seisuga 31.12.2021 elatise ettemaks summas 210,16 eurot

(390-179,84). Perioodil 01.01.2022-31.03.2022 on põhjendatud elatis mitte 175,64 eurot kuus,

vaid 143,44 eurot kuus. Kokku teeb see samal perioodil 430,32 eurot (3 x 143,44). Sellest tuleb

maha arvestada Tallinna Ringkonnakohtu 31.01.2022 määruse alusel kostja poolt alates

01.02.2022 kuni 31.03.2022 tasutud elatis 100 eurot kuus (01.02.2022 ja 01.03.2022), kokku

200 eurot ja seisuga 01.01.2022 jäänud elatise ettemaks 210,16 eurot. Seega on seisuga

31.03.2022 kostjal elatise ettemaks summas 20,16 eurot (430,32-200-210,16). Põhjendatud on

elatise väljamõistmine igakuiselt summas 175,64 eurot alates 01.04.2022 kuni hageja õe 19.

aastaseks saamiseni ja sealt edasi kuni hageja täisealiseks saamiseni 225,64 eurot kuus. Sellest

tuleb otsuse täitmisel maha arvata samal perioodil hagi tagamise määruse alusel üle kantud

elatis, mis alates 01.04.2022 kuni 31.10.2022 on 7 kuu eest kokku 700 eurot.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

33. Hageja esitas 21.09.2022 avalduse osaliseks hagist loobumiseks ja 14.11.2022 nõude

täpsustused, mille kohaselt on hageja loobunud hagist järgnevas osas: tagasiulatuvalt

ajavahemiku 01.09.2020-25.05.2021 eest elatise võlgnevuse nõude osas summas 2286,50

eurot; alates 01.01.2022 kuni 31.03.2022 143,44 eurot kuus ületava elatise nõude osas; alates

01.04.2022 kuni 22.08.2023 155,64 eurot kuus ületava elatise nõude osas; alates 23.08.2023

kuni hageja täisealiseks saamiseni 225,64 eurot kuus ületava nõude osas. Ringkonnakohus

leiab, et hagist loobumine tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 429 lg 1 alusel

vastu võtta. Ühtlasi lõpetab ringkonnakohus TsMS § 428 lg 1 p-st 3 ja § 429 lg-st 1 juhindudes

2-21-8472

nimetatud ulatuses tsiviilasja menetluse. Kolleegiumi hinnangul puuduvad asjaolud, mis

takistaksid hagist loobumise vastuvõtmist. TsMS § 431 lg 2 esimese lause ning § 645 lg 1

esimese lause kohaselt tühistab kõrgema astme kohus menetlust lõpetades ühtlasi alama astme

kohtu lahendi või lahendid. Eeltoodust juhindudes tühistab ringkonnakohus vaidlustatud otsuse

osas, millest hageja on hagist loobunud. Ringkonnakohus selgitab, et kui menetlus on lõpetatud,

ei saa hageja TsMS § 432 alusel uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses

samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu, siis on

lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse

lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti.

34. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb lisaks TsMS § 657 lg 1 p 2 alusel tühistada

osas, millega kohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise perioodil alates

26.05.2021 kuni 31.12.2021 942,9 eurot ületavas osas. Tühistatud osas teeb ringkonnakohus

uue otsuse, millega mõistab kostjalt hageja kasuks välja igakuise elatise alates 26.05.2021 kuni

31.12.2021 summas 942,9 eurot. Samuti tuleb maakohtu otsus tühistada menetluskulude

jaotuse ja kostjalt menetluskulude väljamõistmise osas ning teha selles osas uus otsus, millega

jätta menetluskulud poolte endi kanda. Lisaks tuleb maakohtu otsus tühistada elatise tasumise

viisi määramise osas ja määrata elatise tasumise viisiks kostja poolt elatise tasumine eelneva

kuu 10. päevaks C pangakontole selgitusega „X elatis“. Muus osas jätab ringkonnakohus

maakohtu otsuse muutmata, muutes osaliselt kohtuotsuse põhjendusi. Apellatsioonkaebus tuleb

osaliselt rahuldada. TsMS § 654 lg 22 alusel esitab ringkonnakohus otsuse kehtiva resolutsiooni

terviklikus sõnastuses.

35. Kõigepealt võtab ringkonnakohus seisukoha kostja poolt esitatud täiendavate tõendite osas.

Kostja esitas apellatsioonkaebuse lisana tõendi (kostja Swedbank AS arvelduskonto väljavõtte)

selle kohta, et kostja on tasunud hagejale 04.08.2021 ja 08.09.2021 elatist kokku 390 eurot.

14.09.2022 vastuse lisana esitas kostja ringkonnakohtule kostja pangakonto väljavõtte elatise

tasumise kohta alates 01.02.2022 kuni 01.09.2022. 26.10.2022 menetlusdokumendi lisana

esitas kostja enda pangakonto väljavõtte elatise tasumise kohta alates 01.09.2022 kuni

06.10.2022. Ringkonnakohus võtab kostja poolt apellatsioonkaebusele lisatud tõendi TsMS §

652 lg 4 alusel vastu, kuna need on vajalikud asja õigemaks lahendamiseks. Kohus peab elatise

väljamõistmisel tagasiulatuva perioodi eest arvesse võtma juba tasutud elatist (vt Riigikohtu

21.03.2007 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-3-07, p 11). Kostja poolt 14.09.2022 ja 26.10.2022

menetlusdokumentidele lisatud täiendavad tõendid võtab ringkonnakohus vastu TsMS § 652 lg

3 p 2 alusel, kuna antud tõendid on tekkinud pärast maakohtu otsuse tegemist ja need on

eeltoodud põhjusel samuti vajalikud asja õigemaks lahendamiseks.

36. Maakohus leidis, et kuna hageja esitas kostja vastu elatise nõude seaduses sätestatud

miinimummääras, siis ei pea hageja enda vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi tõendama.

Ringkonnakohus nõustub sellega. Riigikohus on varasemas praktikas leidnud, et lapse

vajaduste rahuldamiseks kulub eelduslikult kahekordne miinimumelatis ning selles ulatuses ei

ole vaja lapse vajaduste rahuldamiseks tehtavaid kulutusi kohtumenetluses tõendada (vt nt

Riigikohtu 22.03.2017 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13 ning 08.01.2014 otsust

tsiviilasjas nr 3-2-1-165-13, p 15). Kuna hageja esitas nõude miinimummääras elatise

saamiseks, ei pidanud ta enda vajadusi tõendama ja kehtib eeldus, et lapse vajadused ongi

seaduses sätestatud miinimummääras. Seetõttu on kostja etteheide maakohtule hageja vajaduste

analüüsi puudumise kohta ekslik.

37. Maakohus on eksinud aga PKS § 102 lg 2 kohaldamisel, kui leidis, et praegusel juhul ei ole

kostja toonud esile selliseid asjaolusid, mis annavad aluse elatise vähendamiseks alla

miinimummäära PKS § 102 lg 2 mõttes. Pooled ei vaidle selle üle, et kostja pankrot kuulutati

2-21-8472

välja Pärnu Maakohtu 07.02.2020 määrusega ning 22.09.2021 määrusega on lõpetatud kostja

pankrotimenetlus ja on algatatud kostja kohustustest vabastamise menetlus. Kohus võib

mõjuval põhjusel vähendada elatist alla PKS § 101 lg-s 1 sätestatud määra. PKS § 102 lg 2

neljas lause sätestab näidisloetelu mõjuvatest põhjustest, mistõttu saab kohus iga üksikjuhtumi

asjaolusid arvestades hinnata, kas asjas esineb mõjuv põhjus miinimumelatisest väiksema

elatise väljamõistmiseks. Kostja väitel ei ole kostja käsutuses ja vastavalt TMS § 132 lg-le 1 ei

saa olla raha rohkem kui 584 eurot kuus ning alates sellest, kui pankrotihaldur jättis kostjale

TMS § 132 lg 2 alusel ülalpeetava jaoks ka 1/3 kuupalga alammäärast, st 194,67 eurot, on kostja

tasunud selles ulatuses elatist hagejale. Riigikohus on selgitanud, et muuhulgas ei ole

PKS § 102 lg 2 teises lauses sätestatut arvestades välistatud vähendada elatist alla

miinimummäära, arvestades kohustatud vanema varalist seisundit ja seda, millised on lapse

tegelikud vajadused, kui asjas esile toodud asjaolud seda tingivad. Seda juhul, kui viidatud

asjaolud on lapse õigustatud huve arvestades piisavalt kaalukad (vt ka Riigikohtu 22.03.2017

otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-174-16, p 13; 09.06.2017 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.2).

Mõjuva põhjuse hindamisel tuleb arvestada esmajoones sellega, et ebaproportsionaalselt ei

saaks kahjustada elatise maksmise eesmärk, st ka miinimumelatisest väiksema elatise

maksmisel saaksid lapse igapäevased vajadused rahuldatud ja tema arenguks piisavad vahendid

tagatud (vt Riigikohtu 09.06.2017 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.1). Ringkonnakohtu

hinnangul on põhjendatud kostja väide selle kohta, et pankrotimenetluse ajal ei saanud kostja

käsutuses olla rohkem rahalisi vahendeid kui 584 eurot kuus ning sellele lisanduv ülalpeetava

jaoks 1/3 kuupalga alammäärast, st 194,67 eurot. PankrS § 108 lg 3 kohaselt ei kuulu

pankrotivara hulka võlgniku vara, millele vastavalt seadusele ei või pöörata sissenõuet.

Sissenõuet ei saa pöörata eelkõige täitemenetluse seadustikus nimetatud varale. TMS § 132 lg

1 kohaselt sissetulekut ei arestita, kui see ei ületa ühe kuu eest ettenähtud palga alammäära

suurust või vastavat osa nädala või päeva sissetulekust. TMS § 132 lg 2 näeb ette, et kui võlgnik

peab seadusest tulenevalt ülal teist isikut või maksab talle elatist, suureneb mittearestitav

summa iga ülalpeetava kohta ühe kolmandiku võrra palga alammäärast kuus, välja arvatud

juhul, kui sundtäidetakse lapse elatisnõuet. Seega ei saanud kostja käsutuses alates 26.05.2021

kuni 21.09.2021 olla rahalisi vahendeid rohkem kui 778,67 eurot kuus, millest oli ülalpeetava

jaoks ette nähtud 194,67 eurot. Ringkonnakohus nõustub, et kostja käsutusse jäetud palga

alammäär ei võimaldanud kostjal hagejale elatist tasuda, kuid hageja käsutusse täiendavalt

jäetud 1/3 kuupalga alammäärast, st 194,67 eurot, seda sellises ulatuses võimaldas.

38. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse ajal aga PankrS § 108 lg-s 3 sätestatud

piirang ei kohaldu. Kuni 30.06.2022 kehtinud PankrS § 173 lg 1 kohaselt oli võlgnik kohustatud

tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima. Kuni

30.06.2022 kehtinud PankrS § 173 lg 5 kohaselt ei pidanud võlgnik usaldusisikule üle andma

tulu, millele seadusest tulenevalt ei saa pöörata sissenõuet. Nimetatud sätetest tulenevalt ei

olnud võlgnikul kohustustest vabastamise menetluse ajal piiratud võimalusi elatist seaduses

sätestatud määras tasuda. Seega ei ole kostja väide, et alates 22.09.2021 kuni 31.12.2021

puudus tal võimalus hagejale seaduses sätestatud miinimummääras elatist maksta, põhjendatud.

Maakohus juhtis kostja tähelepanu sellele, et kostjal tuleb tõendada enda varalist seisundit, kuid

kostja tõendeid ei esitanud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et perioodi osas alates

22.09.2021 kuni 31.12.2021 ei ole tõendatud, et kostjal poleks olnud varalisest seisundist

tulenevalt võimalik hagejale elatist seaduses sätestatud miinimummääras maksta.

39. Kostja

on

apellatsioonkaebuses

tuginenud

miinimumelatisest

väiksema

elatise

väljamõistmise alusena ka hageja emale laekuvatele peretoetustele. Kostja väitel on hageja emal

ka varasemast kooselust kaks alaealist last, mistõttu makstakse talle perehüvitiste seaduse

(PHS) § 21 lg 2 järgi lasterikka pere toetust 300 eurot kuus, millest 100 eurot on hagejale langev

osa. Lisaks saab kostja väitel hageja PHS § 17 lg 3 teise lause järgi 100 eurot igakuist

2-21-8472

lapsetoetust. Kohus saab asjaolu, et osa lapse vajadustest võib olla kaetud peretoetustega,

arvesse võtta üksnes juhul, kui menetlusosaline sellele tugineb. Riigikohus on varasemalt

leidnud, et ainuüksi peretoetuste maksmise fakt iseenesest ei anna alust vähendada elatist alla

miinimummäära, märkides, et elatise vähendamiseks alla miinimumi võib riiklike peretoetuste

maksmine olla mõjuv põhjus koostoimes muude asjaoludega (nt vanemate halva varalise

seisundiga või kui pool on tõendanud, et laste vajadused on miinimummäärast väiksemad) (vt

Riigikohtu 09.06.2017 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-35-17, p 28.2). Riigikohus on selgitanud, et

kohus saab PKS § 210 lg 2 kohaselt mõista kuni 31. detsembrini 2021 elatise välja enne

1. jaanuarit 2022 kehtinud perekonnaseaduse sätete alusel. Elatisenõudele alates 1. jaanuarist

2022 peab kohus aga kohaldama alates 1. jaanuarist 2022 kehtivaid perekonnaseaduse sätteid

(vt Riigikohtu 22.06.2022 otsust tsiviilasjas nr 2-19-19160, p 17.1). Lapsetoetus või lasterikka

pere toetus on alates 01.01.2022 kehtiva PKS § 101 lg 5 kohaselt PKS § 101 alusel arvutatud

elatise komponent, mida kohus peab elatise suuruse arvutamiseks analüüsima (vt viidatud

Riigikohtu otsuse p 20.4). Ringkonnakohus leiab, et arvestades Riigikohtu seisukohti

perekonnaseaduse kohaldamise osas enne 01.01.2022, on käesolevas asjas põhjendatud võtta

peretoetusi arvesse üksnes perioodi osas alates 26.05.2021 kuni 21.09.2021. Kuna võlgniku

kohustustest vabastamise perioodi ajal alates 22.09.2021 kuni 31.12.2021 kohus PKS § 102 lg

2 sätestatud mõjuvat põhjust miinimumelatisest väiksema elatise väljamõistmiseks ei

tuvastanud, ei ole selle perioodi osas peretoetusi arvesse võtta võimalik.

40. Arvestades seda, et lasterikka pere toetus on mõeldud kogu pere toimetuleku toetamiseks,

sh perele piisava sissetuleku tagamiseks, et katta ära suure pere kõigi liikmete vajadused ja

vähendada lasterikka pere vaesusriski, mitte üksnes lasterikka pere laste kulutuste katmiseks

(selleks on mõeldud lapsetoetus), on kolleegiumi hinnangul üldjuhul põhjendatud jagada

lasterikka pere toetus võrdselt kõigi toetust saava vanema pereliikmete vahel, mitte üksnes laste

vahel. Pooled ei vaidle selle üle, et lasterikka pere toetust tuleb elatise vähendamisel arvesse

võtta 50 euro ulatuses (=300/2)/3). Ringkonnakohus nõustub kostjaga, et hageja saab 3. lapsena

lapsetoetust 100 eurot, mitte 60 eurot kuus (PHS § 17 lg 3 teine lause). Seega ½ hageja

lapsetoetusest on 50 eurot.

41. Eelnevast tulenevalt oli kostja perioodil alates 26.05.2021 kuni 21.09.2021, arvestades

hageja peretoetusi, kohustatud tasuma hagejale elatist 94,67 eurot kuus (=194,67-50-50), seega

kokku 369,33 eurot. Perioodil alates 22.09.2021 kuni 31.12.2021 oli kostja kohustatud tasuma

hagejale elatist 292 eurot kuus, seega kokku 963,57 eurot. Kokku on kostja kohustatud hagejale

maksma elatist perioodi eest alates 26.05.2021 kuni 31.12.2021 summas 1332,9 eurot. Kuna

kostja on alates hagi esitamisest kuni 31.12.2021 tasunud elatist 390 eurot (tl 45), kuulub

kostjalt hageja kasuks nimetatud perioodi eest välja mõistmisele elatis summas 942,9 eurot.

42. Maakohtu otsus tuleb osaliselt tühistada ka alates 01.01.2022 elatise välja mõistmise osas,

sest apellatsioonimenetluse ajal on õiguslik olukord muutunud, sh on muutunud

miinimumelatise regulatsioon (vt Riigikohtu 22.06.2022 otsust tsiviilasjas nr 2-19-19160, p

12). 01.01.2022 jõustunud PKS § 101 lg 1 järgi ei või igakuine elatis ühele lapsele olla väiksem

kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Seejuures on igakuise elatise arvutamise aluseks PKS

§ 101 lg 3 järgi baassumma, mis on ühe lapse kohta 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta

1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi

muutusega ja pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal

indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Baassummale lisandub PKS § 101 lg 4 järgi 3%

eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest

brutokuupalgast ning lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta

1. aprillil. Vanem ei pea PKS § 101 lg 5 järgi andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse

vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel.

2-21-8472

43. Hageja leiab, et tal on õigus saada kostjalt igakuist elatist alates 01.01.2022 kuni 31.03.2022

summas 143,44 eurot kuus. Kostja ei vaidle sellele vastu. Kokku moodustab elatis sel perioodil

430,32 eurot (3 x 143,44). Sellest tuleb maha arvestada kostja poolt alates 01.02.2022 kuni

31.03.2022 tasutud elatis kokku 200 eurot, mistõttu kuulub nimetatud perioodi eest kostjalt

hageja kasuks välja mõistmisele 230,32 eurot.

44. Hageja soovib 14.11.2022 haginõude täpsustuse kohaselt perioodi osas alates 01.04.2022

kuni 22.08.2023 kostjalt hageja kasuks elatise 155,64 eurot kuus välja mõistmist ning alates

23.08.2023 kuni hageja täisealiseks saamiseni elatise 225,64 eurot kuus välja mõistmist.

Ringkonnakohus leiab, et hageja 14.11.2022 menetlusdokumendis toodud arvutuskäik on õige.

Arvestades, et elatise baassummale 209,2 eurot lisandub perioodil 01.04.2022 kuni 31.03.2023

46,44 eurot (=1548 x 0,03), moodustab elatis sel perioodil 255,64 eurot. Kuna lasterikka pere

toetust tuleb elatise vähendamisel arvesse võtta 50 euro ulatuses (=300/2)/3) ja hageja saab 3.

lapsena lapsetoetust 100 eurot kuus, moodustab elatise summa antud perioodil 155,64 eurot.

Perioodil alates 01.04.2023 kuni 22.08.2023 moodustab elatise summa sarnaselt eeltoodule

samuti 155,64 eurot. Seoses sellega, et hageja õde saab 19-aastaseks 22.08.2023 ning XXX

erakooli õppeaasta ametlik lõpp on augusti kuus (e-gümnaasiumi eeldatav 2022/2023 õppeaasta

lõpp on 23.08.2023), ei vasta hageja õde PHS §-s 17 sätestatud tingimustele alates 23.08.2023

ning hageja seaduslik esindaja ei saa alates 23.08.2023 lasterikka pere toetust PHS § 21 lg 1

alusel. Tulenevalt PHS § 17 lõikest 2 ei saa hageja seaduslik esindaja alates 23.08.2023 hageja

õe eest ka lapsetoetust. Vastavalt PHS § 17 lõikele 3 on lapsetoetus hageja eest alates

23.08.2023 60 eurot (100 euro asemel). Sellest tulenevalt on elatise suurus alates 23.08.2023

igakuiselt 225,64 eurot. Sellest tuleb otsuse täitmisel maha arvata alates 01.04.2022 kuni

kohtulahendi jõustumiseni kostja poolt makstud elatis.

45. Kostja on palunud tühistada maakohtu otsus selle täitmise viisi ja korda puudutavas osas

ning sätestada, et kostjal tuleb iga kuu elatis tasuda kuu eest kuu 1. päevaks C pangakontole

selgitusega: „X elatis“. Maakohus on määranud elatise tasumise viisil, et kostja peab kandma

elatise otse lapse pangakontole. Kostja hinnangul ei ole selline viis õiguslikult lubatav.

Riigikohus on selgitanud, et elatist tuleb maksta selle vanema kontole, kelle juures laps elab,

v.a juhul, kui vanemad on omavahel kokku leppinud, et ülalpidamiskohustus loetakse täidetuks

ka siis, kui elatist maksma kohustatud vanem kannab elatise summa lapse arvelduskontole (vt

Riigikohtu 21.03.2007 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-3-07, p 12). Vaidlust ei ole selles, et hageja

elab oma ema juures. Lisaks ei ole pooled esile toonud, et hageja vanemad oleksid kokku

leppinud elatise maksmise lapse pangakontole. Seega ei esine käesoleval juhul aluseid elatise

tasumiseks lapse pangakontole.

46. Kostja peab maakohtu otsuse järgi kandma elatise tasumise kuule eelneva kuu 10. päevaks.

Sellise otsustuse tegemiseks puudus kostja hinnangul kohtul õiguslik alus, kuna PKS § 100 lg

4 näeb ette, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga.

Riigikohus on selgitanud, et PKS § 100 lg 4 järgi makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette, st

hiljemalt iga kuu esimeseks kuupäevaks (vt Riigikohtu 09.06.2017 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-

35-17, p 13.5). See ei välista ringkonnakohtu hinnangul järgneva kuu elatise maksmist eelneva

kuu 10. päevaks.

47. Eeltoodust tulenevalt tuleb maakohtu otsus ka kohtuotsuse täitmise viisi osas osaliselt

tühistada ja määrata otsuse täitmise viisiks, et kostjal tuleb igakuine elatis tasuda eelneva kuu

10. päevaks C pangakontole selgitusega „X elatis“.

48. Samuti palub kostja tühistada maakohtu otsuse menetluskulude jaotuse osas ja teha uus

jaotus, millega jätta menetluskulud poolte endi kanda. Maakohus jättis menetluskulud kostja

2-21-8472

kanda. Ringkonnakohus tühistab hagi osalise rahuldamise ja hageja osalise hagist loobumise

tõttu maakohtu otsuse ka menetluskulude jaotuse osas ning jätab TsMS § 168 lg 4 ja § 164 lg 1

alusel menetluskulud poolte endi kanda.

49. Apellatsioonkaebuse osalise rahuldamise tõttu jätab ringkonnakohus TsMS § 163 lg 1 ja §

171 lg 1 ning TsMS § 164 lg 1 alusel ka ringkonnakohtu menetluse kulud poolte endi kanda,

välja arvatud hageja 14.11.2022 menetlusdokumendi esitamise tõttu kostjal tekkinud

menetluskulud, mis tuleb TsMS § 169 lg 1 alusel jätta hageja kanda. TsMS § 169 lg 1 kohaselt

kannab menetlustoimingu tegemise tähtaja mööda lasknud või vastuväite või tõendi hilisema

esitamisega või muul viisil menetlustoimingu aja muutmise, asja arutamise edasilükkamise või

tähtaja pikendamise põhjustanud menetlusosaline sellest tulenevad täiendavad menetluskulud.

Hageja esitas 21.09.2022 avalduse hagist osaliseks loobumiseks. Hageja täpsustas oma nõuet

14.11.2022 menetlusdokumendis, mille esitamine polnuks vajalik, kui hageja oleks oma nõude

korrektselt

esitanud

juba

21.09.2022

menetlusdokumendis.

Seoses

14.11.2022

menetlusdokumendi esitamisega pidi ringkonnakohus küsima ka kostja seisukoha ja kostjal

tekkis sellest tulenevalt täiendav menetluskulu summas 67,2 eurot (0,4 tundi x tunnihind 168

eurot koos käibemaksuga). Nimetatud kulu tuleb hagejalt kostja kasuks välja mõista. Lähtudes

TsMS § 177 lg-st 4 märgib kohus vastavalt kostja taotlusele otsuse resolutsioonis, et

hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb alates otsuse jõustumisest kuni selle täitmiseni

tasuda viivist VÕS § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

(allkirjastatud digitaalselt)

Vallo Kariler

Kaija Kaijanen

Maris Kuurberg