2-20-11009/72 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Eesistuja Meeli Kaur, liikmed Vallo Kariler ja Mati Maksing

Otsuse tegemise aeg ja koht

30. november 2022, Tallinn

Kohtuasja number

2-20-11009

Kohtuasi

X hagi Y vastu ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise,

õigusvastase tegevuse lõpetamise, õiguste rikkumise

keelamise, kahju hüvitamise ning viivise nõudes

Vaidlustatud kohtulahend

Harju Maakohtu 13. mai 2022. a otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Y apellatsioonkaebus

X vastuapellatsioonkaebus

Kaebuse hind

Y apellatsioonkaebuse hind 10 732,48 eurot

X vastuapellatsioonkaebuse hind 3956 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja X (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja advokaat Katrin Paulus ja advokaat Märt Mürk

Kostja Y (isikukood XXXXXXXXXXX), lepinguline

esindaja vandeadvokaat Meris Velling

Menetluse liik

Asja läbivaatamine 8. novembri 2022. a kohtuistungil

RESOLUTSIOON

1. Y apellatsioonkaebus ja X vastuapellatsioonkaebus rahuldada osaliselt.

2. Tühistada Harju Maakohtu 13. mai 2022. a otsus tsiviilasjas nr 2-20-11009 osas, milles

maakohus:

2.1. kohustas Y eemaldama petitsioonist sõnad: „rassistlikud avaldused“, „kasutab

rassistlikke stereotüüpe“, „rassistlikutest ja šovinistlikutest“;

2.2. kohustas Y ümber lükkama rassistlike stereotüüpide kasutamise väite;

2.3. jättis Y-lt X kasuks välja mõistmata varalise kahju hüvitise 456 eurot;

2.4. mõistis Y-lt X kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise 2000 eurot ületavas osas;

2.5. jaotas menetluskulud.

3. Teha tühistatud osas uus otsus, millega:

3.1. jätta rahuldamata X hagi Y vastu petitsioonist sõnade „rassistlikud avaldused“,

„kasutab

rassistlikke

stereotüüpe“,

„rassistlikutest

ja

šovinistlikutest“

eemaldamiseks;

3.2. jätta rahuldamata X hagi Y vastu rassistlike stereotüüpide kasutamise väite

ümberlükkamiseks;

3.3. mõista Y-lt X kasuks välja varalise kahju hüvitis 456 eurot;

3.4. jätta rahuldamata X hagi Y vastu mittevaralise kahju hüvitise 2000 eurot ületavas

osas saamiseks;

3.5. jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda,

välja arvatud pool hagiavalduselt tasutud riigilõivust, mis jääb Y kanda.

3.6. mõista Y-lt X kasuks välja menetluskuludena maakohtus 350 eurot ja sellelt alates

käesoleva otsuse jõustumisest kuni kulude hüvitamiseni võlaõigusseaduse § 113

lg 1 teises lauses sätestatud määras viivist.

4. Täpsustada maakohtu otsuse resolutsiooni kahjuhüvitistelt tasutava seadusjärgse

viivise määra ja alternatiivsete nõuete rahuldamata jätmise osas. Ülejäänud osas jätta

maakohtu otsuse resolutsioon muutmata, kuid muuta ja täiendada osaliselt maakohtu

otsuse põhjendusi.

5. Maakohtu otsus on jõustunud osas, milles maakohus jättis rahuldamata X hagi Y

vastu petitsiooni eemaldamiseks, väite „ometi on juba aastaid eetris õhutanud rassismi

ja šovinismi“ avaldamise keelamiseks ning lausest „Soovitame X asemel palgata

raadioeetrisse laiema silmaringiga inimesi, kes suudaks teha nalja ilma teisi rasse,

naisi, vähemusi solvamata“ sõnade „X“ eemaldamiseks.

6. Sõnastada kohtuotsuse tervikresolutsioon järgmiselt:

6.1. Rahuldada X hagi kolmanda alternatiivse nõude osas osaliselt.

6.2. Kohustada Y eemaldama hiljemalt kohtuotsuse jõustumisest järgneval tööpäeval

portaalis www.change.org kasutajakonto @XXX kaudu loodud petitsioonist

„Avalik petitsioon Sky Mediale X raadioeetrist eemaldamise kohta“ (veebilehel

https://www.change.org/p/sky-media-avalik-petitsioon-sky-medialealari-Xe-

raadioeetrist-eemaldamise-kohta

3466e507-4a75-46db-824e035b9df39c7d)

järgmised sõnad:

-

lausest „Tunnistades oma täielikku teadmatust olukorrast, levitab ta

valeinformatsiooni ja kasutab rassistlikke stereotüüpe“ sõnad „levitab ta

valeinformatsiooni“;

-

täielikult laused „Saatejuht X teeb nalja Uganda jooksukoondise naisjooksjate

üle, kelle treenerit süüdistatakse võimuga manipuleerides naiste vägistamises.

X väitis, et vägistajal võis olla õigus, „kui naiste privaatsed piirkonnad on

“laienenud”, siis liiguvad nende jalad kiiremini““.

6.3. Avaldada

hiljemalt

kohtuotsuse

jõustumisest

järgmisel

tööpäeval

www.change.org teade ja hoida seda teadet katkematult avalikkusele

kättesaadavana vähemalt 60 päeva järgmistel tingimustel:

-

valgel tagapõhjal, ilma illustratsioonideta ja ükskõik missuguste täiendusteta;

-

tekstid on musta värvi kirjastiiliga Helvetica ja pealkiri on tähesuurusega 24

punkti ning muu tekst tähesuurusega 15 punkti;

-

pealkiri sisuga „X suhtes esitatud valeväidete ümber lükkamine“;

-

tekst sisuga „Mina, Y, lükkan ümber X suhtes esitatud valeväited. X ei ole

2. juuni 2020. a raadiosaates „Hommikuprogramm“ valeinformatsiooni

levitanud. Eelnevalt avaldatud väide, s.o X väitis, et vägistajal võis olla õigus,

„kui naiste privaatsed piirkonnad on „laienenud“, siis liiguvad nende jalad

kiiremini“, on vale ja lükkan selle väite ümber – X pole kunagi midagi sellist

öelnud“;

-

teksti juures peab olema avaldatud foto:

/EEMALDATUD/

6.4. Mõista Y-lt X kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 2000 eurot.

6.5. Mõista Y-lt X kasuks välja varalise kahju hüvitis 912 eurot.

6.6. Mõista Y-lt X kasuks välja mittevaralise kahju hüvitiselt 2000 eurot ja varalise

kahju hüvitiselt 912 eurot viivis võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud

määras alates hagiavalduse esitamisest 30. juulil 2020 kuni põhinõude täitmiseni.

6.7. Muus osas jätta X hagi rahuldamata.

6.8. Jätta maakohtus ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda,

välja arvatud pool hagiavalduselt tasutud riigilõivust, mis jääb Y kanda.

6.9. Mõista Y-lt X kasuks välja menetluskuludena 350 eurot. Väljamõistetud

menetluskuludelt tuleb alates käesoleva otsuse jõustumisest kuni kulude

hüvitamiseni tasuda võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras

viivist.

Edasikaebamise kord ja kohtu selgitused

Otsuse peale võib Riigikohtule esitada kassatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates otsuse

kassaatorile kättetoimetamisest, kuid mitte pärast viie kuu möödumist otsuse avalikult teatavaks

tegemisest.

Hagimenetluses võib menetlusosaline Riigikohtus menetlustoiminguid teha ning avaldusi ja

taotlusi esitada üksnes vandeadvokaadi vahendusel. Menetlusosaline võib ise esitada

Riigikohtule menetlusabi saamise taotluse, samuti esitada teise menetlusosalise kaebuse või

muu taotluse kohta seisukohti ja vastuväiteid. Kui menetlusosaline taotleb kassatsioonkaebuse

esitamiseks menetlusabi, tuleb kaebetähtaja kestel lisaks menetlusabi taotlusele esitada ka

kassatsioonkaebus.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Hagejate nõuded ja nende aluseks olevad asjaolud

1. X (hageja) esitas 30. juulil 2020 (täpsustused 31. juulil 2020 ja 16. aprillil 2021) Harju

Maakohtule hagi Y (kostja) vastu ebaõigete faktiväidete ümberlükkamise, õigusvastase

tegevuse lõpetamise, õiguste rikkumise keelamise, kahju hüvitamise ning viivise nõudes.

Menetluskulud palus hageja jätta kostja kanda.

Hagiavalduse ja selle täienduste kohaselt algatas kostja hageja suhtes laimukampaania

avaldades 4. juunil 2020 portaalis www.change.org hageja vastu suunatud petitsiooni „Avalik

petitsioon Sky Mediale X raadioeetrist eemaldamise kohta“ (edaspidi petitsioon). Kostja jagas

petitsiooni korduvalt sotsiaalmeedia platvormil Twitter nii oma isikliku kasutajakonto kui ka

talle kuuluva @XXX kasutajakonto kaudu. Ka jagas kostja petitsiooniga seonduvaid

kolmandate isikute sõnavõtte ning avaldas petitsiooni osas arvamust ajakirjandusele. Lisaks

õhutas kostja kolmandaid isikuid hageja tööandjat häirima.

Hageja tõi välja, et kostja on avaldanud hageja kohta järgmised ebaõiged ja mainet kahjustavad

faktiväited:

-

hageja levitas 2. juuni 2020. a raadiosaates „Hommikuprogramm“ valeinformatsiooni

ja rassistlikke stereotüüpe (väide 1);

-

X on aastaid eetris õhutanud rassismi ja šovinismi (väide 2);

-

hageja väitis, et vägistajal võis olla õigus „kui naiste privaatsed piirkonnad on

„laienenud“, siis liiguvad nende jalad kiiremini“ (väide 3).

Lisaks peab hageja ebakohaseid väärtushinnanguid sisaldavaks ka järgnevaid kostja poolt

avaldatud lauseid:

-

„Saatejuht X teeb nalja Uganda jooksukoondise naisjooksjate üle, kelle treenerit

süüdistatakse võimuga manipuleerides naiste vägistamises. X väitis, et vägistajal võis

olla õigus, „kui naiste privaatsed piirkonnad on “laienenud”, siis liiguvad nende jalad

kiiremini.““ (hinnang 1);

-

„Palume SkyMedial reageerida sobivalt ja eemaldada X raadioeetrist.“ (hinnang 2);

-

„Tema ebasobivate väljaütlemiste kohta on tehtud loendamatuid kaebusi, mis on saanud

sõna-sõnalt sama vastuse ning korduvalt on teie poolt kinnitatud, et olukorraga

tegeletakse ning saatejuhtidega on räägitud.“ (hinnang 3);

-

„Ometi juhtub see jälle ja jälle ja jälle.“ (hinnang 4);

-

„Soovitame X asemel palgata raadioeetrisse laiema silmaringiga inimesi, kes suudaks

teha nalja ilma teisi rasse, naisi, vähemusi solvamata.“ (hinnang 5).

Kostja rikkus hageja isikuõiguseid, kui algatas laimukampaania hageja vastu ja kutsus

ühiskonda üles hagejat tühistama. Ka on kostja hageja õigusi rikkunud avaldades ebaõigeid

faktiväiteid või väärtushinnanguid. Hageja ei ole eetris õhutanud rassismi ega šovinismi.

Hageja ei ole teinud rassistlikke avaldusi, kasutanud rassistlikke stereotüüpe ega esitanud

valeinfot. Ka ei ole hageja õigustanud vägistamist. Hageja väljaütlemised ei ole olnud

ebakohased ning nende kohta pole kunagi enne petitsiooni avaldamist tehtud „loendamatuid“

kaebuseid. Hageja ei ole teinud midagi taunitavat, mis võiks olla aluseks tema vallandamiseks.

Kostja on petitsioonis kasutanud kontekstist välja rebitud lauseid. Lisaks on kostja avaldanud

petitsioonis kolmanda isiku subjektiivse tõlgenduse hageja öeldust, jättes lugejale mulje nagu

seda oleks öelnud hageja.

Kostja rikkus käibekohustust, isikuandmete töötlemise nõudeid, häid kombeid ja hageja

isiklikke õiguseid. Kostja eesmärk oli hageja karjääri hävitamine ning sissetulekust ilma

jätmine. Kostja jätkas laimu avaldamist ka pärast seda, kui sai teada, et avaldatud väited on

ebaõiged. Kostjal ei olnud hageja nõusolekut tema andmete töötlemiseks (sh tsitaatide

omistamiseks või pildi kasutamiseks) Euroopa Parlamendi ja nõukogu 27. aprilli 2016. a

määruse (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste

andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (isikuandmete

kaitse üldmäärus, IKÜM) art 6 lg 1 p a alusel. Ka ei töödelnud kostja hageja isikuandmeid

(tsitaate ega pilti) IKÜM art 6 lg 1 p f alusel (ülekaalukas avalik huvi).

Kostjal puudus vajadus sellisel viisil reageerimiseks, sest Eestis puudub mustanahaliste

kogukond, keda isehakanud aktivistid peaksid „kaitsma“. Seega olid vahend ja abinõu

ebaproportsionaalsed. Eestis ei ole sõna „neeger“ kasutamine totaalne tabu. Selle sõna

ühekordne kasutamine, soovita kedagi solvata või alandada, ei muuda isikut Eesti

kultuurikeskkonnas ja ühiskonnas rassistiks. Ka ei ole sõna „pätt“ kasutamine rassistlik. Sõna

„jebla“ kasutati segastel asjaoludel toimunud traagiliste sündmuste kirjeldamiseks.

30. septembri 2019. a raadiosaade oli huumorisaade, kus tähistati rahvusvahelist lollide

küsimuste küsimise päeva.

Seoses kostja poolt avaldatud ebaõigete faktiväidetega on hagejale põhjustatud mittevaraline

kahju. Hageja on pidanud tundma avalikult häbitunnet tegude eest, mida ta toime pannud ei ole.

Kostja avaldatud teksti pinnalt jäi keskmisele mõistlikule lugejale mulje nagu hageja oleks

amoraalne ja kõlvatu rassist ning šovinist. Kostja lõi hagejast avalikkuse silmis ebaõige

kuvandi. Kostja kutsus hagejat ühiskonnast isoleerima (teda ignoreerima), vallandama ning

tema mainet hävitama. Kostja avaldatud ebaõiged faktiväited põhjustavad hagejale

ebamugavustunnet avalikes kohtades viibides ning ka teiste inimestega suheldes, kusjuures

viimane häirib oluliselt hageja igapäevaelu. Inimesed pöörduvad hageja poole küsimustega

seoses kostja laimutegevusega, kolleegid on hakanud kahtlema nende usaldusväärsuses.

Seetõttu on hagejal esinenud olulisi meeleolulangusi ning negatiivseid emotsioone.

Hagejale on tekkinud varaline kahju 912 eurot, mis seisneb kohtueelsete õigusabikulude

kandmises.

Kostja vastuväited

2. Kostja palus jätta hagi rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda.

Kostja ei ole hageja kohta ebaõigeid faktiväiteid ega ebakohaseid väärtushinnanguid avaldanud.

Kostja avaldatud faktiväited ja väärtushinnangud on põhjendatud hageja väljaütlemistega.

2. juuni 2020. a raadiosaates väljendas hageja rassistlikke stereotüüpe ning rassipõhist

vaenukõnet. 30. septembri 2019. a raadiosaates kasutas hageja sõna „neeger“ ja küsis

kaassaatejuhilt, kas ta vajutaks musta või valget nuppu ehk valiks musta- või heledanahalise

lapse. Sõna „neeger“ kasutamine on rassistlik, alandav ja sobimatu ning rõhutas head ja halba

valikut. Sellise küsimuse läbi muutis hageja naised nuppudega sünnitusmasinaks. 16. aprilli

2014. a raadiosaates eitas hageja vägistamise toimumist ja eeldas vaikimisi, et naiste poolt

esitatud vägistamissüüdistused on alusetud. Ka asjatundjad on pidanud hageja väljaütlemisi

rassistlikeks ja šovinistlikeks.

Kostja on seisukohal, et hageja väljaütlemistega on tekitatud oht rassismi ja vähemuste

diskrimineerimise normaliseerimisele ning vaenu ja naistevastase vägivalla õhutamisele.

Hageja on ajakirjanik, kellel on seetõttu eriline roll rassismi ja vaenukõne tõrjumisel. Kostja

eesmärk ei olnud hageja maine ja karjääri hävitamine. Hageja suurest kuulajate ja jälgijate

arvust tulenevalt oli põhjendatud tema väljaütlemistele reageerida, et vältida rassismi ja

vägivalla normaliseerimist. Kostja hinnangul ei saa 30. septembri 2019. a raadiosaadet käsitada

huumorisaatena, seejuures ka naljades võib peituda rassistlik vaenukõne.

Kostjale ei saa ette heita käibekohustuse rikkumist, sest kostja on faktiväite tegelikkusele

vastavust temalt mõistlikult oodatava hoolsusega kontrollinud. Petitsioonil oli piiratud maht,

mistõttu ei saa kostjale ette heita väidete avaldamist piiratult ja saadete terviklikult

ümberkirjutamata jätmist. Kostja ei julgustanud kedagi hageja tööandjale kirjutama, vaid

raadiosaadet kuulanud inimesed soovisid ise midagi ette võtta. Hageja tööandja andmed olid

avalikud, mistõttu ei saanud nende jagamine olla õigusvastane. Kuivõrd hagist ei ole selgelt aru

saada, mida kujutab endast inimesena tühistamine, siis ei ole võimalik lugeda kostja käitumist

hageja tühistamisel heade kommete vastaseks käitumiseks. Petitsiooni avaldamine on

kooskõlas põhiseadusega kaitstud väljendusvabadusega.

Seoses hageja nõuetega märkis kostja, et ta ei saa tagada petitsiooni eemaldamist nõutud ajaga,

sest see sõltub veebilehepidajast.

Maakohtu otsus ja põhjendused

3. Harju Maakohus rahuldas 13. mai 2022. a otsusega hageja hagi osaliselt kolmanda

alternatiivnõude osas. Maakohus kohustas kostjat eemaldama hiljemalt kohtuotsuse

jõustumisest järgneval tööpäeval portaalis www.change.org kasutajakonto @XXX kaudu

loodud petitsioonist „Avalik petitsioon Sky Mediale X raadioeetrist eemaldamise kohta“

(veebilehel

https://www.change.org/p/sky-media-avalik-petitsioon-sky-medialealari-Xe-

raadioeetrist-eemaldamise-kohta 3466e507-4a75-46db-824e035b9df39c7d) järgmised sõnad:

1) lausest „Viimase nädala hommikuprogrammis X poolt välja öeldud rassistlikud

avaldused on viimane piisk kuulajate taluvuse karikas“ sõnad „rassistlikud avaldused“;

2) lausest „Tunnistades oma täielikku teadmatust olukorrast, levitab ta valeinformatsiooni

ja kasutab rassistlikke stereotüüpe“ sõnad „levitab ta valeinformatsiooni ja kasutab

rassistlikke stereotüüpe“;

3) lausest „Mõned näited X rassistlikutest ja šovinistlikutest väljaütlemistest“ sõnad

„rassistlikutest ja šovinistlikutest“;

4) täielikult laused „Saatejuht X teeb nalja Uganda jooksukoondise naisjooksjate üle, kelle

treenerit süüdistatakse võimuga manipuleerides naiste vägistamises. X väitis, et

vägistajal võis olla õigus, „kui naiste privaatsed piirkonnad on “laienenud”, siis liiguvad

nende jalad kiiremini““.

Maakohus kohustas kostjat avaldama hiljemalt kohtuotsuse jõustumisest järgmisel tööpäeval

www.change.org teade ja hoida seda teadet katkematult avalikkusele kättesaadavana vähemalt

60 päeva järgmistel tingimustel:

-

valgel tagapõhjal, ilma illustratsioonideta ja ükskõik missuguste täiendusteta;

-

kusjuures tekstid on musta värvi kirjastiiliga Helvetica ja pealkiri on tähesuurusega 24

punkti ning muu tekst tähesuurusega 15 punkti;

-

pealkiri sisuga „X suhtes esitatud valeväidete ümber lükkamine“;

-

tekst sisuga „Mina, Y, lükkan ümber X suhtes esitatud valeväited. X ei ole 2. juuni

2020. a „Hommikuprogrammi“ saates valeinformatsiooni levitanud ega rassistlikke

stereotüüpe kasutanud. Eelnevalt avaldatud väide, s.o X väitis, et vägistajal võis olla

õigus, „kui naiste privaatsed piirkonnad on “laienenud”, siis liiguvad nende jalad

kiiremini“, on vale ja lükkan selle väite ümber – X pole kunagi midagi sellist öelnud“;

-

teksti juures peab olema avaldatud foto.

Maakohus mõistis kostjalt hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise 3000 eurot ja viivise

sellelt. Maakohus rahuldas hageja varalise kahju nõude osaliselt, mõistes kostjalt hageja kasuks

välja 456 eurot ja viivise sellelt. Maakohus jättis hagi esimese ja teise alternatiivnõude osas

rahuldamata. Menetluskulud jättis maakohus 28% ulatuses hageja kanda ja 72% ulatuses kostja

kanda. Kohus hüvitatavate menetluskulude suurust kindlaks ei määranud.

Maakohus leidis, et kostja avaldatud väited 1 ja 3 on faktiväited. Seoses väitega 1 märkis

maakohus, et kuna vaidluse korral tuvastab kohus, mida kostja mõistliku inimese arusaama

järgi üldsusele avaldas, siis ei ole asjatundjate arvamused avaldatu sisu tuvastamiseks

asjakohased. Maakohus leidis, et keskmine mõistlik isik saab hageja avaldatust aru, et hageja

üksnes esitas väite „äkki mustad on pätimad“ küsimuse vormis. Sõna „pätt“ kasutamine ei anna

alust asuda seisukohale, et tegemist oli rassistliku väljendusviisiga. Lisaks sai mõistlik inimene

aru, et „jebla“ all pidas hageja silmas G. Floyd tapmist. Maakohus leidis, et rassistlike

stereotüüpide levitamise ja valeinformatsiooni levitamise väide on hageja au teotav ning kostja

ei ole tõendanud selle tõele vastavust. Seoses väitega 3 leidis maakohus, et kostja ei ole

tõendanud, et hageja avaldas petitsioonis avaldatud kujul toodud väite. Arvestades väite

avaldamise konteksti, pidas maakohus väidet negatiivseks.

30. septembri 2019. a raadiosaate „Hommikuprogramm“ osas leidis maakohus, et ühel korral

sõna „neeger“ kasutamine ei tähenda rassistliku avalduse tegemist. Tegemist oli rahvusvahelise

lollide küsimuse tähistamise päevaga ning avaldatud küsimusest ei saa järeldada, et naine oleks

justkui nuppudega sünnitusmasin.

Petitsioonis avaldatud ebakohaste väärtushinnangute (väited 2, 3, 4 ja 5) osas leidis maakohus,

et tegemist ei ole au teotavate väidetega. Maakohus leidis, et hageja ei ole esile toonud

asjaolusid, millest saaks kohus järeldada, et kostja eesmärk oli viidatud väärtushinnangute

puhul hagejat alandada. Demokraatlikus ühiskonnas ei saa ära keelata negatiivseid hinnanguid.

Kuigi hageja tugines ka kaitsenormi, s.o IKÜM art 5 lg 1 p a rikkumisele, siis nõude eeldusi ta

esile ei toonud ega tõendanud. Laimukampaania korraldamise osas leidis maakohus, et tegemist

oli kostja arvamuse väljendamisega raadiosaatejuhi rolli sobimise kohta. Käibekohustuse

rikkumine iseseisvalt ei ole õigusvastase kahju tekitamise aluseks.

Maakohus leidis, et kostja tegevus au teotavate andmete avaldamisel oli õigusvastane ja süüline

ning kostja vastutab isikuõiguste rikkumisega tekitatud õigusvastase kahju tekitamise eest.

Maakohtu hinnangul on hageja isikuõiguste riive väga suur. Maakohus hindas mittevaralise

kahju suuruseks 3000 eurot ja mõistis sellelt välja seadusjärgse viivise.

Kuivõrd maakohus tuvastas, et väited 1 ja 3 on ebaõiged faktiväited, rahuldas kohus andmete

ümberlükkamise nõude. Petitsiooni eemaldamise nõuet ei pidanud maakohus põhjendatuks. See

on kooskõlas põhiseaduse sätetega ja kaitstud väljendusvabadusega. Petitsioon tervikuna ei

kahjusta hageja õigusi. Kostja peab ümber lükkama petitsioonis avaldatud kaks ebaõiget

faktiväidet (väited 1 ja 3). Maakohus rahuldas osaliselt hageja nõude keelata kostjal avaldada

hageja kohta käivaid väiteid. Maakohus leidis, et hagejal on kohustus taluda tema suhtes

avaldatud kriitikat ulatuses, milles see väljendab teiste inimeste arvamust ega põhine ebaõigetel

väidetel ega väljenda ebakohaseid hinnanguid. Sellise arvamuse avaldamiseks on vältimatu

hageja nime kasutamine. Hageja pilt on veebis avalikult kättesaadav. Maakohus leidis, et

kohtueelsete õigusabikulude hüvitamise nõue kuulub rahuldamisele osaliselt, s.o 456 euro

ulatuses ja vastavalt hageja taotlusele tuleb sellelt tasuda seadusjärgset viivist.

Apellatsioonkaebus

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osaliselt, s.o osas,

milles maakohus hagiavalduse rahuldas. Kostja palub teha asjas uus otsus, millega jätta hagi

rahuldamata. Alternatiivselt palus kostja jätta rahuldamata hageja kahju hüvitamise nõue.

Menetluskulud palus kostja jätta hageja kanda.

Maakohus on eksinud rassismi ja rassistlike väljaütlemiste olemuse mõistmisel. Maakohus

märkis, et rassism on midagi palju tõsisemat, kui hageja meelelahutussaates väljendatud

seisukohad, jättes seejuures avamata, millisel „tõsisemal“ viisil peaks rassism väljenduma.

Kostja hinnangul on ka küsimuse vormis püstitatud oletus, „äkki mustad on pätimad“, rassistlik.

Petitsioonis avaldatud väited ei ole õigusvastased. Maakohus jättis oluliste asjaoludena

arvestamata, et petitsiooni algatamine lähtus avalikust huvist, esinevad asjaolud

võlaõigusseaduse (VÕS) § 1047 lg 3 kohaldamiseks ja hageja on avaliku elu tegelane. Isegi,

kui kostja on petitsioonis esitanud mõne lauses esineva väite nii, et seda võiks pidada hageja

õigusi rikkuvaks ebaõigeks faktiväiteks või ebakohaseks hinnanguks, siis tulnuks nende

rikkumiste raskust kõrvutada petitsiooni eesmärgiga kaitsta ühiskondlikke väärtusi. Kostja on

petitsiooniga avaldanud arvamust hageja kõne kohta ning igaühel on võimalik hageja

väljaütlemistega tutvuda (lisatud on lingid SkyPlus saadetele). Hageja enda tegevus on olnud

ajendiks tema väljaütlemiste negatiivsele kriitikale ning seda tulnuks kostja tegevuse

õigusvastuse hindamisel arvestada. Petitsiooni õigusvastaseks tunnistamine on ohuks arvamus-

ja sõnavabadusele ning inimõigusi austavale ühiskonnale. Hageja eesmärk on olnud kaitsta

vähemuste õigusi ja inimõigusi austavaid väärtusi.

Maakohus ei ole otsuse tegemisel arvestanud demokraatlike õigusriikide poolt tunnustatud

teadusteooriaid ega Eesti õigus- ja kultuuriruumi osaks olevaid rahvusvahelisi inimõigusalaseid

dokumente ja põhimõtteid, samuti jätnud ebaõigesti arvestamata asjatundjate MKL ja OL

arvamustega. Nimetatud dokumentaalsed tõendid tõendavad, et hageja väljaütlemised

sisaldasid rassistliku stereotüpiseerimist, märgistamist ja šovinistlikke elemente. Kostja

hinnangul ei piisa üksnes õigusalastest eriteadmistest rassistliku, sh rassistlike stereotüüpide

kasutamise, ja šovinistliku kõne identifitseerimiseks.

Kuivõrd petitsioon ei sisalda õigusvastaseid avaldusi, on maakohus ebaõigesti rahuldanud

mittevaralise ning varalise kahju hüvitamise nõude. Kui ringkonnakohus peaks leidma, et mõni

väide on hageja õigusi rikkuv ning väite avaldamine on õigusvastane, palub kostja kahju

hüvitamise nõude jätta rahuldamata või vähendada maakohtu poolt väljamõistetud hüvitist.

Kostja hinnangul on andmete eemaldamine petitsioonist piisav negatiivsete tagajärgede

kõrvaldamiseks.

Vastustaja seisukoht

5. Hageja vaidleb kostja apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja

menetluskulud kostja kanda.

Vastuapellatsioonkaebus

6. Hageja esitas vastuapellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, milles

maakohus jättis osaliselt rahuldamata hageja varalise kahju hüvitamise nõude ning õiguste

rikkumise keelamise nõude täies ulatuses, samuti menetluskulude jaotuse osas. Hageja palus

vaidlustatud osas teha uus otsus, millega hageja vastavad nõuded rahuldada täies ulatuses.

Maakohtu menetluskulud palub hageja jätta 97% ulatuses kostja kanda ja 3% ulatuses hageja

kanda ning ringkonnakohtu menetluskulud kostja kanda.

Hageja nõudis hagis, et kostja hüvitaks talle varalise kahju 912 eurot, mis seisnes kohtueelsetes

õigusabikuludes. Hageja hinnangul on maakohus kohaldanud analoogia korras menetluskulude

kohta käivaid sätteid ning teinud diskretsiooniotsuse, millega vähendas hageja varalise kahju

hüvitist 50% võrra. Kostja ei ole aga taotlenud VÕS § 139 lg 1 kohaldamist ega tõendanud, et

kulud olid põhjendamatult suured. Hageja on seisukohal, et kohtumenetluses rahuldatud nõuete

osakaal ei oma tähtsust kohtueelsete õigusabikulude väljamõistmisel.

Maakohus rahuldas hageja nõude kahju tekitava käitumise lõpetamiseks. Kahju tekitava

käitumise lõpetamise nõue sisaldab endas ka keelamise nõuet, s.t eemaldamise nõude

rahuldamine on ühtlasi ka keelamise nõude rahuldamine. Otsuse põhjenduste kohaselt on see

nõue osaliselt rahuldatud. Seega on ebaõige maakohtu otsuse resolutsioon, et keelamise nõue

jääb rahuldamata.

Lisaks ei ole hageja nõudnud oma pildi ja nime kasutamise keelamist, nagu on märgitud

maakohtu otsuse resolutsiooni p-s 9. Hageja palub kohustada kostjat eemaldama petitsioonist

hageja pildi ning keelata kostjal kasutada selles oma kujutist. Hageja ei vaidle vastu, et ta on

avaliku elu tegelane ning tema pilt on veebis kättesaadav, kuid see ei anna kostjale (ega teistele

isikutele) õigust kasutada hageja kujutist ükskõik millisel viisil või eesmärgil. Praegusel juhul

on kostja kasutanud hageja kujutist eesmärgiga kahjustada hageja mainet ning teotada tema au

ja head nime.

Vastustaja seisukoht

7. Kostja vaidleb hageja vastuapellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ning

menetluskulud hageja kanda.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

8. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb tsiviilkohtumenetluse seadustiku

(TsMS) § 657 lg 1 p 2 alusel materiaalõiguse normi väära kohaldamise ja menetlusõiguse

normi olulise rikkumise tõttu tühistada osas, milles maakohus: kohustas kostjat eemaldama

petitsioonist sõnad „rassistlikud avaldused“, „kasutab rassistlikke stereotüüpe“, „rassistlikutest

ja šovinistlikutest“; kohustas kostjat ümber lükkama rassistlike stereotüüpide kasutamise väite;

jättis kostjalt hageja kasuks välja mõistmata varalise kahju hüvitise 456 eurot ja mõistis kostjalt

hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitise 2000 eurot ületavas osas, samuti

menetluskulude jaotust puudutavas osas. Nimetatud osas saab ringkonnakohus teha uue otsuse,

millega jätab rahuldamata hagi petitsioonist sõnade „rassistlikud avaldused“, „kasutab

rassistlikke stereotüüpe“, „rassistlikutest ja šovinistlikutest“ eemaldamise kohta, samuti

rassistlike stereotüüpide kasutamise väite ümberlükkamise kohta. Lisaks tuleb kostjalt hageja

kasuks välja mõista varalise kahju hüvitis 456 eurot ja jätta välja mõistmata mittevaralise kahju

hüvitis 2000 eurot ületavas osas. Uue menetluskulude jaotuse kohaselt jäävad maa- ja

ringkonnakohtus kantud menetluskulud poolte endi kanda, välja arvatud pool hagiavalduselt

tasutud riigilõivust, mis jääb kostja kanda. Samuti tuleb täpsustada maakohtu resolutsiooni

seadusjärgse viivise väljamõistmise ja alternatiivsete nõuete rahuldamata jätmise kohta. Muus

osas tuleb maakohtu otsuse resolutsioon jätta muutmata, kuid osaliselt tuleb muuta ja täiendada

maakohtu otsuse põhjendusi. Nii apellatsioonkaebus kui ka vastuapellatsioonkaebus

rahuldatakse osaliselt.

9. Vastavalt TsMS § 651 lg-le 1 kontrollib ringkonnakohus apellatsiooni korras esimese astme

kohtu otsuse seaduslikkust ja põhjendatust üksnes osas, mille peale on edasi kaevatud. Kostja

vaidlustas maakohtu otsuse osas, millega hagi rahuldati, ja palus teha tühistatud osas uus otsus,

millega jätta hagi rahuldamata. Hageja vaidlustas maakohtu otsuse osas, millega jäeti kostjalt

hageja kasuks välja mõistmata varalise kahju hüvitis 456 eurot ning rahuldamata väidete ja

hageja kujutise avaldamise keelamise ning petitsioonist hageja pildi eemaldamise nõuded,

samuti menetluskulude jaotuse osas.

Kostja vaidlustab hagiavalduse rahuldamist, leides, et maakohus eksis rassismi ja rassistlike

väljaütlemiste olemuse mõistmisel, mis koos materiaalõiguse väära kohaldamisega viis hagi

ebaõige rahuldamiseni. Hagiavalduse rahuldamata jätmist vaidlustab hageja osaliselt, mistõttu

on vaidlustamata osas maakohtu otsus TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel edasi kaebamata

jõustunud.

10. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on raadiojaama Sky Plus saatejuht alates 1999. aastast

ning avalikkusele tuntud isik (avaliku elu tegelane). Samuti puudub vaidlus selle üle, et kostja

avaldas 4. juunil 2020 portaalis www.change.org petitsiooni „Avalik petitsioon Sky Mediale X

raadioeetrist eemaldamise kohta“, milles ta avaldas hageja kohta andmeid, samuti hageja pildi.

11. Maakohus leidis, et kostja avaldas hageja kohta kaks ebaõiget ja au teotavat faktiväidet

(väited 1 ja 3). Väite 2 osas leidis maakohus, et tegemist on väärtushinnanguga, mis ei käi

hageja kohta, vaid raadiojaama tegevuse kohta. Hinnangute 2–5 osas leidis maakohus, et

tegemist on väärtushinnangutega, kuid nendega ei rikuta hageja isiklikke õigusi, mistõttu nende

andmete osas maakohus teisi nõude eeldusi ei hinnanud.

Isiku au teotamine on võlaõigusseaduse kohaselt võimalik väärtushinnangu, muu hulgas nii

ebakohase väärtushinnangu (VÕS § 1046 lg 1) kui ka tegelikkusele mittevastava asjaolu

õigusvastase avaldamisega (VÕS § 1047 lg 2). Faktiväide on põhimõtteliselt kontrollitav, selle

tõesus või väärus on kohtumenetluses tõendatav. Väärtusotsustus väljendub isikule antud

hinnangus, mis oma sisu või vormi tõttu on konkreetses kultuurikeskkonnas halvustava

tähendusega. Väärtushinnangut on küll võimalik põhjendada, mitte aga tõendada selle sisu

tõesust või väärust. Seega juhul, kui au on teotatud väärtushinnanguga, ei saa isik nõuda au

teotavate andmete ümberlükkamist, kuna selline informatsioon ei sisalda andmeid (Riigikohtu

31. mai 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 10). Avaldatud faktiväiteid tuleb võtta

sellistena, nagu need on, s.t kohus peab vaidluse korral tuvastama, mida kostja mõistliku

inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. See, mida avaldaja ise silmas pidas, ei ole asjakohane

(Riigikohtu 31. mai 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 11).

12. Kolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et väited 1 ja 3 on faktiväited. Samas

ei ole kolleegium nõus maakohtuga, et väide 1 on tervenisti ebaõige. Selles osas tühistab

ringkonnakohus maakohtu otsuse. Kolleegiumi hinnangul on kostja väide, et hageja kasutas

2. juuni 2020. a raadiosaates „Hommikuprogramm“ rassistlikke stereotüüpe, õige.

Kostja avaldas väite 1 järgmiste hageja väljaütlemiste põhjal: „Kas ikkagi mustanahalise näol

oli tegemist mingi pätiga? Ma ei ole süvenenud“; “Ilmselgelt oli mingi jebla. Keegi ei tahtnud

kedagi ära tappa, aga ikka juhtub”; “Äkki mustad on pätimad? No ei tea, mingit statistikat äkki

keegi teeb või on olemas ilmselt” (I kd, tl-d 7–8 ja helisalvestis).

12.1. Kolleegium nõustub kostjaga, et maakohus rikkus menetlusõiguse norme, kui jättis

väidete hindamisel kõrvale asjatundjate arvamused. Asjatundjate arvamused on hinnatavad

dokumentaalse tõendina (TsMS § 272 lg 2). Kui asjatundja hindab avaldatut mitte ainult sõnade

grammatilisest tähendusest lähtudes, vaid avaldatut ka üldiselt läbi sotsiaalse ja poliitilise

konteksti (ühte väidet kontekstist välja rebimata), siis saab tema arvamus tõendada, mida kostja

mõistliku inimese arusaama järgi üldsusele avaldas. Kohus peab kõiki tõendeid igakülgselt,

täielikult ja objektiivselt hindama ning ühelgi tõendil ei ole kohtu jaoks ette kindlaksmääratud

jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti (TsMS § 232 lg-d 1 ja 2). Ringkonnakohus ei

nõustu hagejaga, et kostja esitatud asjatundjate arvamused on ebausaldusväärsed ja seetõttu

tõendina kõlbmatud. Mis puudutab hageja asjatundjate arvamusi, siis suures osas annavad nad

hinnangu hageja avaldatule ning kas see jääb Eesti kultuuriruumi meediaeetika piiridesse. Kuigi

need hindavad hageja väiteid, mis praeguses asjas ei ole vaidluse esemeks, saab nendega siiski

tõendada seda, kas kostja reaktsioon oli kohane ning kas ta avaldas hageja väidete kohta

tegelikkusele vastavaid andmeid.

12.2. Väite tõele vastavuse tuvastamisel on keskseks küsimuseks, kas hageja väljaütlemistes

esines rassistlikke stereotüüpe või mitte. Selleks, et tuvastada, mida kostja mõistliku inimese

arusaama järgi üldsusele avaldas, ei ole hindamise alusena vaja kasutada tunnustatud

teadusteooriaid ega rahvusvahelisi inimõigusalaseid põhimõtteid. Sellekohased kostja väited

jätab kohus tähelepanuta ja esitatud tõendid arvestamata, sest need ei oma asjas tähtsust (TsMS

§ 238 lg 5). Samuti ei oma asjas tähtsust see, kas esineb statistikat, mis kinnitab mustanahaliste

suuremat kriminaalsust („mustad on pätimad“). Ka sellekohased väited jätab ringkonnakohus

tähelepanuta ja tõendid arvestamata.

12.3. Kolleegium nõustub kostja seisukohaga, et viis, kuidas hageja tõstatas oletuse, et äkki

mustad on pätimad, on rassistlik, sest see loob aluse võimalikuks järelduseks, et kriminaalne

käitumine võib olla omasem musta- kui valgenahalistele (vt raadiosaate transkriptsiooni; I kd,

tl 197). MKL arvamuse kohaselt lähtuvad rassistlikud kõneviisid inimese kirjeldamisel „rassi“

mõistest (I kd, tl-d 192–199). Selline oletus rassilisest päritolust tingitud isiku- ja

iseloomuomaduste kohta on rassistlik, sest see loob üldistuse justkui mustanahalised võiksid

tingituna nende rassilisest päritolust ja geneetikast olla ühesuguste negatiivsete

iseloomuomadustega. See viitab, et inimesed erinevad üksteisest tulenevalt rassilisest päritolust

ning võivad olla mingil viisil rassilise kuuluvuse tõttu ebavõrdsed. Selline küsimus on

mustanahalisi alandav, sest esitatud küsimus sisaldas endas oletust, et mustanahalised on

rassikuuluvuse tõttu teistest inimestest kriminaalsema käitumisega (I kd, tl 194). Asjaolu, et

hageja ütles retoorilise ja sugestiivse küsimuse vormis välja ühe levinuma negatiivse

stereotüübi mustanahalistest, tõendab ka OL arvamus (I kd, tl-d 206–208). Seega on küsimus

tõlgendatav mustanahaliste negatiivse stereotüpiseerimisena.

12.4. Samas ei nõustu kolleegium kostjaga selles, et hageja väited sisaldavad endas rassistlikku

vaenukõne. Mõistlik inimene ei määratle hageja väljaütlemisi rahvusvahelises õiguses

tunnustatud rassistliku vaenukõne mõtte kohaselt. Seetõttu ei ole sellekohased kostja väited ja

tõendid asjakohased. Samuti nõustub kolleegium maakohtuga sõna „jebla“ kasutamisele antud

hinnanguga. Kuigi maakohtu otsuses sisalduv lause „Sõna „jebla“ kasutamist hageja

õigusvastaselt tekitatud kahju nõude alusena eraldi välja ei too“ mõte jääb arusaamatuks, ei

muuda see maakohtu järeldust ebaõigeks. Nimetatud sõna kasutab hageja sündmuse, mitte

ühegi inimese kirjeldamiseks, ning saatelõigu kontekst annab selle täpselt edasi (PP arvamuse

p 7; III kd, tl-d 100–104).

Lisaks ei saa avaldatust järeldada, et hageja naeruvääristas avalikus meedias G. Floyd’i

surmaga lõppenud sündmust. Ka kostja ise märgib, et tegemist võis, aga ei pruukinud olla

rassistliku politseivägivalla juhtumiga. Kostja on G. Floyd’i juhtumi valguses mõtestanud

hageja avaldatu rassistliku vaenukõnena. Selline hinnang on meelevaldne ning ümber lükatud

ajakirjanduses avaldatud juhtumiga tegelenud peaprokuröri avaldusega, mille kohaselt ei

esinenud ühtegi tõendit, mis oleks viidanud rassismile ning rassistlikule politseivägivallale (III

kd, tl-d 150–151).

12.5. Kolleegium nõustub maakohtuga, et väide 1, mille kohaselt levitas hageja 2. juuni 2020. a

raadiosaates „Hommikuprogramm“ valeinformatsiooni, on ebaõige ning kostja peab selle väite

petitsioonist eemaldama ja ümber lükkama. Kostja väited ei anna alust asuda maakohtust

erinevale seisukohale. Hageja küsimusest „äkki mustad on pätimad“ ei saa järeldada

faktiväidet. Tegemist on spekulatsiooniga. Samuti ei saa rassistlike stereotüüpide levitamist

pidada valeinformatsiooni levitamiseks. Kolleegium järgib selles osas maakohtu otsuse

põhjendusi ja neid ei korda.

12.6. Maakohus kohustas kostjat eemaldama ja ümber lükkama kostja väited selle kohta, et

„saatejuht X teeb nalja Uganda jooksukoondise naisjooksjate üle, kelle treenerit süüdistatakse

võimuga manipuleerides naiste vägistamises. X väitis, et vägistajal võis olla õigus, „kui naiste

privaatsed piirkonnad on “laienenud”, siis liiguvad nende jalad kiiremini““. Kolleegium

nõustub selles osas maakohtu järeldusega, kuid peab vajalikuks otsuse põhjendusi täiendada,

sest maakohus ei hinnanud kostja väiteid VÕS § 1047 lg 3 kohaldamise eelduste esinemise

kohta.

Maakohtu tuvastatud asjaoludel, mille tuvastamisel kohus kolleegiumi hinnangul ei eksinud,

on kostja omistanud hagejale väite, mida hageja ei ole raadiosaates avaldanud. Ebaõigete

andmete avaldamise korral võib kannatanu andmete avaldamise eest vastutavalt isikult nõuda

andmete ümberlükkamist või paranduse avaldamist avaldaja kulul, sõltumata sellest, kas

andmete avaldamine oli õigusvastane (VÕS § 1047 lg 4). HH artikkel ei tõenda, et hageja

sellise väite avaldas (I kd, tl-d 221–222 pöördel; parandatud artikkel, II kd, tl-d 12–13 pöördel).

Samuti ei tõenda seda raadiosaate kohta ajakirjanduses avaldatud transkriptsioon (I kd, tl-d

224–225 pöördel).

12.7. Maakohus ei ole analüüsinud õigusvastasust välistavaid asjaolusid. VÕS § 1047 lg 3 järgi

ei loeta andmete avaldamist õigusvastaseks, kui avaldajal oli avaldamise suhtes õigustatud huvi

ning avaldaja kontrollis andmeid või asjaolu põhjalikkusega, mis vastab võimaliku rikkumise

raskusele. Kolleegium ei nõustu kostjaga, et asjaolu, et ta tugines Eesti Rahvusringhäälingus

avaldatud andmetele, vabastab ta vastutusest. Õigusvastasust ei välista ka see, et sellised

andmed olid avaldatud üle kuue aasta. Arvestades avaldatud väite sisu (hageja eitas vägistamise

toimumist ja eeldas vaikimisi, et naiste poolt esitatud vägistamissüüdistused on alusetud), tuli

kostjal selgelt laimava sisuga andmete tegelikkust enne nende avaldamist kontrollida. Näiteks

on Riigikohus leidnud, et asjaolude tõesuse kontrollimise kohustus lasub isikul ka juhul, kui ta

tahab avaldada teise isiku au teotavaid andmeid, mida ta saab riigiasutuselt (vt

tsiviilkolleegiumi 18. veebruari 2015. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-14, p 11). Isikule

vägistamise õigustamise omistamine oli igal juhul tema au teotav. Seega pidi kostja kontrollima

väite, et hageja on midagi sellist Uganda jooksukoondise treeneri süüdistuse kohta väitnud,

tõesust.

13. Samuti vaidlustab kostja maakohtu otsuse osas, milles kohustati kostjat eemaldama

petitsioonist sõnad „rassistlikud avaldused“ ning „rassistlikutest ja šovinistlikutest“.

Kolleegium nõustub kostjaga, et petitsioonis ei ole meelevaldselt ega põhjendamatult hinnatud

hageja väljaütlemisi „rassistlikeks ja šovinistlikeks“. Maakohus on ebaõigesti leidnud, et väited

ei vasta tegelikkusele.

13.1. Kostja on petitsioonis avaldanud näited, mille põhjal ta väitis, et hageja väljaütlemised

olid rassistlikud ja šovinistlikud. Kolleegium leiab, et hageja poolt küsimuse vormis püstitatud

oletuslik küsimus: „Äkki mustad on pätimad?“ on rassistlik.

Oletus rassilisest päritolust tingitud iseloomuomaduste kohta on rassistlik (I kd, tl 194).

Kolleegium ei nõustu maakohtuga, et sõna „pätt“ kasutamine ei anna alust asuda seisukohale,

et tegemist oli rassistliku väljendusviisiga. Maakohus ei ole võtnud arvesse väite avaldamise

konteksti ega asjaolu, et hageja ei nimetanud pätiks G. Floyd’i kui üksikisikut. Hageja küsimus

oli rassistlik põhjusel, et see lõi mustanahaliste kohta üldistuse tulenevalt nende rassilisest

päritolust ja geneetikast. Kolleegium nõustub kostjaga, et sõna „neeger“ tähendab inimeste

liigitamist rassi, sealjuures madalamasse, väärtusetumasse rassi. Seda ei muuda asjaolu, kas

seda sõna kasutati ühe- või mitmekordselt.

13.2. Samuti nõustub kolleegium kostjaga, et petitsioonis toodud kolmas näide – 30. septembri

2019. a raadiosaates „Hommikuprogramm“ teisele saatejuhile esitatud küsimus – annab aluse

pidada hageja avaldust rassistlikuks ja šovinistlikuks.

Puudub vaidlus, et hageja küsis teiselt saatejuhilt: „C, oletame kui Su naine oleks neeger, siis

Sa oled sünnitusmajas ja enne oma lapse sündi Sa saad vajutada ühte nuppu, kumba nuppu Sa

vajutad, kas musta või valget?“. Isegi kui küsimuse eesmärk oli tekitada intriigi musta huumori

valdkonda kuuluvas kategoorias (iroonia, satiir), ei muuda see kostja avaldatut ebaõigeks.

Šovinism tähendab avaldatu kontekstis uskumust, et naised on loomu poolest meestest vähem

tähtsad, intelligentsed või võimekad, ning et neid tuleks sellele vastavalt kohelda (I kd, tl 193).

Tänapäeval on sellele lähedase tähendusega terminid nagu näiteks seksism ja misogüünia. Kuna

terminil „šovinism“ puudub legaaldefinitsioon, siis eelpool nimetatud kontseptsiooni alusel on

kolleegiumi hinnangul põhjendatud väita, et hageja väljaütlemised olid šovinistlikud.

13.3. Tegelikkusele vastava faktiväite, isegi kui see kahjustab isiku mainet, avaldamine ei ole

iseenesest õigusvastane (vt Riigikohtu 21. detsembri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-67-10,

p 18). Seda seisukohta toetab mh VÕS § 1047 lg 2, mille kohaselt teise isiku au teotava asjaolu

avaldamine loetakse õigusvastaseks, kui avaldaja ei tõenda, et avaldatud asjaolu vastab

tegelikkusele. Seega ei olnud kostja käitumine VÕS § 1047 lg-test 1 ja 2 tulenevalt

õigusvastane ning kostjat ei saa kohustada andmeid eemaldama.

14. Hageja vaidlustab maakohtu otsuse osas, milles jäeti rahuldamata tema nõue andmete ja

hageja kujutiste kasutamise keelamise ning hageja pildi eemaldamise osas.

14.1. Ringkonnakohus nõustub hagejaga, et maakohtu otsuse resolutsioon ja põhjendused on

vastuolulised. Samas ei nõustu ringkonnakohus hagejaga selles, et kahju tekitava käitumise

lõpetamise nõue sisaldab endas ka õigusvastase tegevuse keelamise nõuet. Kohtupraktikas on

leitud, et artiklite eemaldamise nõue on hõlmatud valeandmete avaldamise lõpetamise nõudega

ja neid tuleb seetõttu käsitada ühe nõudena (vt Riigikohtu 9. jaanuari 2013. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-166-12, p 10).

Maakohus analüüsib otsuse p-des 57–64 andmete eemaldamise (tegevuse lõpetamine) kui ka

õigusvastase tegevusega ähvardamise (keelamine) nõudeid läbisegi. Kuigi maakohus on otsuse

p-s 62 leidnud, et andmete avaldamise keelamise nõue tuleb rahuldada osaliselt, siis on otsuse

resolutsiooni p-s 11 jäetud vastav nõue rahuldamata. Selle vastuolu saab ringkonnakohus

kõrvaldada, muutes maakohtu otsuse põhjendusi. Kolleegium nõustub resolutsioonis märgitud

otsustusega, et andmete avaldamise ja hageja kujutise kasutamise keelamise nõue tuleb jätta

rahuldamata.

14.2. Deliktiõigusliku kaitsevahendina sätestatakse VÕS § 1055 lg 1 esimeses lauses, et kui

kahju õigusvastane tekitamine on kestev või kui kahju õigusvastase tekitamisega ähvardatakse,

võib kannatanu või isik, keda ähvardati, nõuda kahju tekitava käitumise lõpetamist või sellega

ähvardamisest hoidumist. Näiteks on Riigikohus selgitanud, et väärtushinnangu õigusvastase

avaldamise korral võib kannatanu nõuda kahju hüvitamise nõudega koos või sõltumata kahju

hüvitamise nõude esitamisest VÕS § 1055 lg 1 alusel rikkujalt õigusvastase käitumise

lõpetamist, kui õigusrikkumine on jätkuv, või sellega ähvardamisest hoidumist, kui on alust

karta õigusrikkumise kordumist (vt 31. mai 2006. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-161-05, p 12).

14.3. Hageja nõuab, et kostjal keelatakse edaspidi avaldada seoses 2. juuni 2020. a

raadiosaatega „Hommikuprogramm“ ükskõik mis viisil hageja kohta järgimisi väiteid: „X poolt

välja öeldud rassistlikud avaldused“ ning „X levitab valeinformatsiooni ja kasutab rassistlikke

stereotüüpe“. Samuti nõuab hageja, et kostjal keelatakse hageja isiku kujutiste (pilte või

joonistusi) kasutamine, välja arvatud praeguses asjas jõustunud kohtulahendist tuleneva

kohustuse täitmiseks. Kolleegium leiab, et hageja ei ole tõendanud tegelikku ohtu, et kostja

võib või plaaniks ka tulevikus vaidlusaluseid faktiväiteid avaldada ja hageja kujutist kasutada.

Üksnes hageja õiguse rikkumise faktist ei saa järeldada, et kostja võib samasuguse teo toime

panna ka tulevikus.

15. Samuti vaidlustab hageja maakohtu otsuse osas, milles jäeti rahuldamata tema pildi

petitsioonist eemaldamise nõue. Õige on hageja etteheide maakohtule, et hageja ei ole esitanud

nime avaldamise lõpetamise nõuet. Samas ei ole TsMS § 439 rikkumine (hagi lahendamise

piiride ületamise keeld) tinginud ebaõiget lahendit, sest nõue jäeti rahuldamata. Kolleegium

nõustub pildi eemaldamata jätmise osas maakohtu järeldusega, kuid täiendab maakohtu otsuse

põhjendusi.

15.1. Pooled ei vaidle selle üle, et hageja on avaliku elu tegelane ning tema pilt on avalikult

kättesaadav. Vaatamata sellele leiab hageja, et see ei anna kostjale õigust kasutada hageja

kujutist ükskõik millisel viisil või eesmärgil. Kolleegium nõustub hagejaga. See, kui

isikuandmed on seaduse alusel varem mingis vormis avalikustatud, ei tähenda, et edaspidi võib

neid isikuandmeid piiramatult ja korduvalt avalikustada (vt nt Riigikohtu 18. veebruari 2015. a

otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-159-14, p 14). Samas tuleb kolleegiumil nõustuda ka kostjaga, et

hageja toob apellatsioonimenetluses esmakordselt esile asjaolu, et tema kujutise kasutamine on

õigusvastane kujutise kasutamise konteksti tõttu. Sellist väidet hagiavalduses esile toodud ei

ole ning TsMS § 652 lg 3 järgi ei saa ringkonnakohus uue asjaoluga arvestada. See tuleb jätta

TsMS § 652 lg 4 alusel tähelepanuta.

15.2. Maakohtu menetluses tugines hageja sellele, et ta ei ole andnud nõusolekut pildi

kasutamiseks ning kostjal puudus selle avaldamiseks ülekaalukas avalik huvi. Ringkonnakohus

mõistab hageja käsitlust selliselt, et esimese õigusliku alusena palub hageja kontrollida nõuet

VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 4 alusel ning seejärel VÕS § 1045 lg 1 p 7 ja IKÜM art 6 lg 1 p a

alusel. Kolleegium märgib, et kostja töötles hageja isikuandmeid ning ta ei teinud seda isikliku

või koduse tegevuse raames (IKÜM art 2 lg 1 p c).

15.3. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et praeguse juhtumi asjaolusid arvestades ei ole

hageja pildi kasutamine hageja loata eraelu puutumatuse rikkumine.

Eraelu sfääri kuuluvad muu hulgas isiku õigus informatsioonilisele enesemääramisele ning

õigus oma sõnale ja pildile (vt Riigikohtu 29. märtsi 2017. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-153-16,

p 34). Õigus oma kujutisele kuulub põhiseaduse (PS) §-de 19 ja 26 kaitsealasse – igaühel on

õigus vabale eneseteostusele ning perekonna- ja eraelu puutumatusele. Seega on igal isikul

õigus määrata oma kujutise kasutamine ise. Samas ei ole see piiranguteta õigus. Kui isik on

avaliku elu tegelane, siis võib avalikkuse põhjendatud huvi määr tema eraelu vastu olla erinev

(vt Riigikohtu 30. oktoobri 1997. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-123-97). VÕS § 1046 alusel

rikkumise õigusvastasuse hindamisel tuleb arvesse võtta kõiki asjaolusid. VÕS § 1046 lg 1

teise lause järgi tuleb isiklike õiguste rikkumise õigusvastasuse tuvastamisel arvestada

rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise

raskuse vahel. VÕS § 1046 lg 2 kohaselt ei ole isikliku õiguse rikkumine õigusvastane, kui

rikkumine on õigustatud, arvestades muid seadusega kaitstud hüvesid ja kolmandate isikute või

avalikkuse huve.

15.4. Hageja on avaliku elu tegelane, kelle suhtes kehtivad tavainimestega võrreldes

teistsugused nõuded. Kui petitsioon ei sisalda ebaõigeid ega au teotavaid andmeid, siis selle

juures avalikult kättesaadava pildi kasutamine hageja nõusolekuta ei ole õigusvastane.

Õigustuse hageja pildi kasutamiseks annab avalikkuse huvi nii VÕS § 1046 lg 2 kui ka IKÜM

art 6 lg 1 p f alusel. Avalikkuse huvi saab kolleegiumi arvates jaatada seetõttu, et hageja on

avaliku elu tegelane, kes kommenteeris raadiosaates üldsuse huvides ühiskonnakriitilisi

teemasid, kasutades sealjuures väljendeid, mis tekitasid inimestes vastakaid tundeid ja

ühiskondliku diskussiooni (vt nt III kd, tl 8). Seega ei olnud kolleegiumi arvates hageja kujutise

petitsioonis kasutamine tema õigusi ülemäära kahjustav – hagejast kasutati varem avalikustatud

fotot, avaldatud andmed puudutasid hageja raadiosaates avaldatud väiteid ning hageja on ise

asetanud end avalikkuse ette, tegutsedes avalikku huvi pakkuvas valdkonnas, millega kaasnes

avalikkuse kõrgendatud huvi tema tegevuse vastu.

16. Lisaks sellele vaidlustab hageja maakohtu otsuse osas, milles jäeti rahuldamata tema

varalise kahju hüvitamise nõue 456 euro osas. Kolleegium nõustub hagejaga, et maakohus on

ebaõigesti jätnud nõude rahuldamata ning tühistades maakohtu otsuse, teeb ringkonnakohus

uue otsuse, millega hageja nõude rahuldab.

16.1. Hageja nõuab kostjalt 912 euro suuruse varalise kahju hüvitamist, mis seisneb enne

kohtumenetlust õigusabile tehtud kulutustes (I kd, tl 135). Kolleegium leiab, et maakohus on

põhjendamatult vähendanud hageja kasuks väljamõistetud hüvitist enne kohtumenetlust

õigusabile tehtud kulutuste eest. Üldjuhul tuleb pidada professionaalset õigusabi kohtueelses

vaidluses mõistlikuks ja tehtud kulusid hiljem hüvitatavateks (vt Riigikohtu 9. veebruari

2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-138-10, p 29).

16.2. Kolleegium leiab, et õigusabi kasutamine oli hagejal vajalik ning hageja kantud kulud

olid mõistliku suurusega – 4,75 tundi tunnitasuga 160 eurot (vt nõudekiri; I kd, tl-d 77–83).

Juhul kui kostja ei olnud nõus hageja esitatud tõenditest nähtuva tasuga, mida hageja pidi

maksma, pidi kostja taotlema VÕS § 139 lg 1 kohaldamist (vt sellega seoses Riigikohtu

13. aprilli 2011. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-11-11, p 16; 13. detsembri 2011. a otsus tsiviilasjas

nr 3-2-1-124-11, p 16), kuivõrd valides ebamõistlikult kalli õigusabiteenuse osutaja suurendas

hageja enda kahju. Kostja pidi TsMS § 230 lg 1 esimese lause järgi esitama tõendid, millest

nähtub, et hageja oleks saanud sama teenust odavamalt. Kostja ei ole eeltoodud asjaolusid

tõendanud.

Kolleegium leiab, et kohtueelset pöördumist isiklike õiguste rikkumise lõpetamiseks ja kahju

hüvitamiseks tuleb pidada vajalikuks, st VÕS § 128 lg 3 järgi mõistlikuks. Selliste kulutuste

tegemine annab võimaluse kohtuvaidluse vältimiseks. Samuti on kulutuste suurus mõistlik.

Kohtuvälise õigusabi kulude hüvitamise kohustuse tekkimiseks ei pea olema kõik

hagiavalduses esitatud nõuded rahuldatud, piisab ka sellest, kui professionaalse õigusabi

kasutamine kohtueelses vaidluses oli mõistlik.

17. Kostja vaidlustab maakohtu otsuse osas, milles rahuldati 3000 euro suurune mittevaralise

kahju hüvitamise nõue. Kostja leiab, et petitsioonis avaldatud väidete õigusvastaseks

tunnistamine on ohuks arvamus- ja sõnavabadusele ning igal juhul tuleb mittevaralise kahju

hüvitamise nõue jätta rahuldamata. Kolleegium kostjaga ei nõustu. Osas, milles

ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata, on maakohus hageja au teotavate

faktiväidete õigusvastasuse tuvastamisel õigesti kohaldanud materiaalõiguse norme ning kostja

väited ei anna alust asuda maakohtust erinevale seisukohale.

17.1. Mittevaralise kahju rahalise hüvitamise kohustuse tekkimine VÕS § 1045 lg 1 p 4 ja

§ 1046 alusel eeldab mh seda, et kõnealused andmed on hageja au teotavad ja au teotavate

andmete avaldamine on õigusvastane. Faktiväide võib olla isiku au teotav selle tõttu, et see

võimaldab isiku „väärtustamist“ negatiivse hinnanguga.

Ringkonnakohus leidis, et kostja väited, et hageja avaldas raadiosaadetes rassistlike avaldusi,

kasutas rassistlike stereotüüpe ning tema väljaütlemised olid rassistlikud ja šovinistlikud, olid

õiged. Kuigi tõeste faktiväidete avaldamine ei ole iseenesest õigusvastane, võivad need

tulenevalt faktiväidete esitamise viisist ja kontekstist kujutada endast ka hageja mainet

kahjustavat väärtushinnangut. Isiku au teotamine väärtushinnanguga on VÕS § 1046 lg 1 järgi

õigusvastane, kui väärtushinnang on ebakohane. Väärtushinnangu ebakohasus võib olla

tingitud selle põhjendamatusest, st sellest, et avaldaja on oma negatiivse hinnangu kujundanud

kas ebaõigete faktide (asjaolude) alusel, asjaolusid selgitamata või ilmselgelt meelevaldselt,

arvestamata faktilisi asjaolusid või nende puudumist. Lisaks võib väärtushinnangu ebakohasus

ilmneda ebasündsast väljendusviisist (vt Riigikohtu 21. detsembri 2010. a otsus tsiviilasjas nr

3-2-1-67-10, p 20).

17.2. Arvestades praeguse juhtumi asjaolusid, siis kõnealuste faktiväidete avaldamine ei ole

õigusvastane. Kostja eesmärgiks oli kaitsta vähemuste õigusi ja inimõigusi austavaid väärtusi

ning kolleegiumi arvates on väidete selline avaldamine lubatav. Hageja ütlemised olid

provokatiivsusesse kalduvad, tunnistades ka ise, et ta piltlikult öeldes „sõitis vilkuva rohelisega

üle ristmiku“ (hageja 10. juuli 2020. a avalik videopöördumine). Faktiväidete põhjal kujuneval

negatiivsel hinnangul oli üldine (objektiivne) faktiline baas ning petitsiooni lugejatel oli hageja

väljaütlemistega võimalik vahetult tutvuda.

18. Ringkonnakohus jättis maakohtu otsuse muutmata osas, milles maakohus leidis, et kostja

väited, et hageja levitab valeinformatsiooni ning õigustab vägistamist, on hageja au teotavad

ebaõiged andmed. Kolleegium järgib selles osas maakohtu otsuse põhjendusi ja neid täies

ulatuses ei korda. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist.

18.1. VÕS § 1046 lg 1 teise lause ja § 1046 lg 2 järgi õigusvastasuse tuvastamisel tuleb lähtuda

erinevate kaitstud hüvede ja huvide võrdlevast hindamisest. Seega tuleb hinnata, missuguses

olukorras au teotamine toimus ning õigusvastasuse kindlakstegemisel tuleb kaaluda eri

õigushüvesid. VÕS § 1046 järgi isiklike õiguste rikkumise õiguspärasuse põhjendamine ja

tõendamine lasub õiguste rikkujal (Riigikohtu 9. detsembri 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-

104-09, p 15).

Praegusel juhul esineb väljendusvabaduse ning au ja hea nime konflikt (PS §-d 17 ja 45, mille

sisule vastavad Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni (EIÕK) art-d 8 ja

10). Igaüks peab oma õiguste ja vabaduste kasutamisel ning kohustuste täitmisel austama ja

arvestama teiste inimeste õigusi ja vabadusi ning järgima seadust (PS § 19). PS § 45 esimese

lõike teises lauses sisaldub võimalus piirata väljendusvabadust au ja hea nime kaitseks

seadusega (vt Riigikohtu 10. juuni 2009. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-43-09, p 15). PS §-s 45

fikseeritakse igaühe õigus ja vabadus levitada ideid, arvamusi, veendumusi ja muud

informatsiooni sõnas, trükis, pildis või muul viisil. Väärtushinnangud ehk väärtusotsustused on

subjektiivsed hinnangud ja arusaamised, mis ei või siiski olla puhtalt spekulatiivsed. Neil peab

olema teatud üldine (objektiivne) faktiline baas, millest aga võivad eri inimesed teha eri

järeldusi ehk väärtusotsustusi. Sellise sekkumise õigus tuleneb ka EIÕK art 10 lg-st 2.

18.2. Peamised põhimõtted seoses sellega, kas sõnavabadusse sekkumine on „demokraatlikus

ühiskonnas vajalik”, on Euroopa Inimõiguste Kohtu (EIK) praktikas välja kujunenud ning

selles rõhutatakse, et sõnavabadus on demokraatliku ühiskonna üks alustaladest ning selle

arenemise ja iga inimese eneseteostuse põhieeldusi (vt nt EIK 25. augusti 1998. a otsus asjas

Hertel vs. Šveits, p 46). Kriteeriumid, mis on olulised sõnavabaduse ja eraelu austamise õiguse

tasakaalustamisel, on järgmised: panus üldist huvi pakkuvasse arutelusse; kui tuntud on

asjassepuutuv isik ja mis on arutluse teema; tema eelnev käitumine; teabe saamise viis ja selle

õigsus; avaldamise sisu, vorm ja tagajärjed; ja määratud sanktsiooni raskust (EIK 7. veebruari

2012. a otsus asjas nr 39954/08: Axel Springer AG vs. Saksamaa, p-d 83, 89–95).

Praegusel juhul kahjustas kostja hageja mainet faktiväidetega, mis ei vastanud tegelikkusele.

Arvestades hageja au ja hea nime riive intensiivsust, siis ei õigusta kostja käitumist ka tema

petitsiooni avaldamise eesmärk – kaitsta inimõigusi. Ka EIK praktika on kontrollimise

kohustuse esile tõstnud, kui väited on laimava sisuga (EIK 14. veebruari 2008. a otsus asjas nr

36207/03: Rumyana Ivanova vs. Bulgaaria, p-d 57 ja 61). Kedagi ei tohi tahtlikult valega

kahjustada. Samuti on oluline arvestada, et kostja käsitles 4. juunil 2020 avaldatud petitsioonis

raadiosaadet, mis oli eetris 16. aprillil 2014. Sellise avalduse tegemiseks puudus kolleegiumi

hinnangul tungiv ühiskondlik vajadus. Seega ei ole kostja käitumine hõlmatud

väljendusvabaduse õigusega ning hageja au teotamine ebaõigete faktiväidetega oli VÕS § 1046

lg-st 1 tulenevalt õigusvastane.

19. Kuna ringkonnakohus muudab maakohtu otsust, on vajalik uuesti hinnata mittevaralise

kahju suurust. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et mittevaralise kahju hüvitamise nõue tuleb

igal juhul jätta rahuldamata. Riigikohus on leidnud, et VÕS § 134 lg 2 järgi tuleb isikuõiguste

rikkumisest tekkinud kahju hüvitamise kohustuse olemasolu korral maksta kahjustatud isikule

alati mõistlik rahasumma (vt 4. oktoobri 2017. a otsus tsiviilasjas nr 2-15-16007/50, p 18).

Rahaliselt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju suuruse otsustab kohus VÕS § 127 lg 6 ja

TsMS § 233 lg 1 kohaselt diskretsiooni alusel. Ringkonnakohus võtab mittevaralise kahju

suuruse määramisel aluseks maakohtu poolt tuvastatud asjaolud, mille tuvastamisel kohus

kolleegiumi hinnangul ei eksinud. Pooled ei vaidle, et petitsioon on ka praegu esialgsel kujul

avaldatud.

Mittevaralise kahju rahalise hüvitamise kohustuse tekkimiseks ei pea olema petitsiooni kõik

andmed ebaõiged, piisab ka ühest õigusvastast väärtushinnangut võimaldavast ebaõigest

faktiväitest, juhul kui selle avaldamist ei saa lugeda VÕS § 1047 lg-s 3 märgitud asjaoludel

õiguspäraseks (vt Riigikohtu 26. novembri 2010. a otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-83-10, p 14).

Ringkonnakohtu hinnangul, arvestades petitsiooni üldist tonaalsust, au ja hea nime riive

intensiivsust ning rikkumise pikkust, on põhjendatud hüvitis 2000 eurot.

20. Kuna varalise ja mittevaralise kahju hüvitamise nõuded rahuldatakse, on põhjendatud ka

viivisenõue. Kolleegium peab vajalikuks täpsustada maakohtu otsuse resolutsiooni p-te 5 ja 8,

märkides, et väljamõistetud kahjuhüvitistelt tuleb tasuda viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses

sätestatud määras alates 30. juulist 2020 kuni kohustuse täitmiseni.

21. Hageja on järjestanud oma nõuded alternatiivselt (TsMS § 370 lg 2). Maakohus rahuldas

hageja kolmanda alternatiivse nõude osaliselt. Kahe esimese alternatiivse nõude rahuldamata

jätmist ei ole vaidlustatud, mistõttu ei pea ringkonnakohus neid lahendama. Küll aga peab

ringkonnakohus vajalikuks kõrvaldada maakohtu otsuse resolutsioonis sisalduvad vastuolud.

Maakohus on jätnud tähelepanuta, et jättes hageja esmase ja teise alternatiivse nõude

rahuldamata, läheb see vastuollu hagi rahuldatud osaga.

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

22. Kuna maakohtu otsus osaliselt tühistatakse, muudab ringkonnakohus kooskõlas

TsMS § 173 lg-tes 1 ja 3 sätestatuga menetluskulude senist jaotust ja määrab kindlaks

apellatsioonimenetluse kulude jaotuse.

23. Nii hagiavaldus kui ka apellatsioonkaebus ja vastuapellatsioonkaebus rahuldatakse

osaliselt. TsMS § 163 lg-s 1 sätestatud üldreegli kohaselt kannavad pooled hagi osalise

rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades. Samas võimaldab TsMS § 163 lg 1 jätta

menetluskulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda.

Lõpptulemust arvestades jätab ringkonnakohus maa- ja ringkonnakohtus kantud menetluskulud

poolte endi kanda, välja arvatud hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv. Kolleegiumi

hinnangul on selline menetluskulude jaotus õiglane, arvestades hagiavalduse rahuldamise

ulatust ja mittevaraliste nõuete mahtu. Kolleegiumi hinnangul tuleb aga hagi rahuldamise

ulatust arvestades jätta maakohtus tasutud riigilõiv osaliselt kostja kanda, sest hageja

pöördumine oma õiguste kaitseks kohtusse oli siiski põhjendatud. Kolleegiumi hinnangul tuleb

pool hagiavalduselt tasutud riigilõivust jätta kostja kanda.

24. Menetlusökonoomia põhimõttest

lähtudes määrab ringkonnakohus

kindlaks

ka

menetluskulud. Riigilõiv on põhjendatud menetluskulu (TsMS § 138 lg 2). Kostjalt tuleb

hageja kasuks välja mõista 350 eurot (= 700 ÷ 2). Lisaks peab kostja tulenevalt hageja taotlusest

tasuma hüvitatavatelt menetluskuludelt TsMS § 177 lg 4 järgi viivist VÕS § 113 lg 1 teises

lauses ettenähtud ulatuses alates kohtuotsuse jõustumisest kuni täitmiseni.

25. Menetluskulude jaotust saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates,

millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab

vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus

kindlaks määrati (TsMS § 178 lg 1).

(allkirjastatud digitaalselt)