3-20-1978/14 · Tartu Halduskohus Jõhvi kohtumaja

T A R T U H A L D U S K O H U S

J õ h v i k o h t u m a j a

KOHTUOTSUS

E E S T I V A B A R I I G I N I M E L

Kohtuasja number

3-20-1978

Otsuse kuupäev

29.11.2022

Kohtunik

Reelika Kitsing

Kohtuasi

Osaühingu MÜRIN kaebus Politsei- ja Piirivalveameti

24.09.2020. a vaideotsuse nr 15.9-3.1/136-2 tühistamiseks

ning Politsei- ja Piirivalveameti 03.09.2020. a toimingu

(lühiajalise töötamise registreerimise taotluse menetluse

lõpetamine) õigusvastasuse tuvastamiseks

Menetlusosalised

Kaebaja – Osaühing MÜRIN, volitatud esindaja Igor

Sumarok

Vastustaja – Politsei- ja Piirivalveamet, volitatud esindajad

Juhannes Reisman ja Ragne Õunap

Asja läbivaatamise vorm

Kirjalik menetlus

RESOLUTSIOON

1. Jätta Osaühingu MÜRIN kaebus täies ulatuses rahuldamata.

2. Jätta menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda.

EDASIKAEBAMISE KORD JA SELGITUSED

Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul

kohtuotsuse

avalikult

teatavakstegemisest

arvates,

s.o

hiljemalt

29.12.2022

(halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 181).

Vastuseks

esitatud

apellatsioonkaebusele

võib

teine

menetlusosaline

esitada

vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse vastuapellatsioonkaebuse

esitajale kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem

kui 14 päeva (HKMS § 184 lg 3).

Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, tuleb tal seda apellatsioonkaebuses märkida,

vastasel korral eeldatakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses

(HKMS § 182 lg 1 p 9).

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. Osaühing MÜRIN (edaspidi ka kaebaja) esitas 11.08.2020 Politsei- ja Piirivalveametile

(PPA) taotluse Kirgiisi Vabariigi kodaniku lühiajalise Eestis töötamise registreerimiseks

3-20-1978

2(7)

üldkorras töötamiseks mootorsõidukite ja liikurmasina juhina perioodil 07.09.2020 kuni

06.09.2021.

2. PPA palus 11.08.2020. a e-kirjas Osaühingul MÜRIN esitada PPA-le taotluse menetlemisel

tähtsust omavad täiendavad tõendid ja andmed, sh ettevõtte usaldusväärsuse hindamiseks

pangakonto ja kassa konto väljavõte perioodi 01.01.2020 kuni 11.08.2020 kohta. Osaühing

MÜRIN vastas PPA-le 11.08.2020. a e-kirjaga, märkides, et pangakonto väljavõte sisaldab

konfidentsiaalseid andmeid ning raha liikumisega ei saa tõendada ettevõtte usaldusväärsust.

Kaebaja ei esitanud PPA-le nõutud pangakonto ja kassa konto väljavõtet ning palus täpsustada,

millistest konkreetsetest andmetest PPA on huvitatud. PPA palus 12.08.2020. a e-kirjas

korduvalt kaebajal täiendavad tõendid esitada ning hoiatas kohustuse täitmata jätmise korral

taotluse läbi vaatamata jätmise eest.

3. PPA jättis 03.09.2020. a kirjaga kaebaja 11.08.2020. a taotluse läbi vaatamata ja lõpetas

menetluse haldusmenetluse seaduse (HMS) § 43 lg 1 p 3 alusel, põhjendades seda järgnevalt.

3.1. PPA palus Osaühingul MÜRIN seoses taotluse menetlusega edastada välismaalaste

seaduse (VMS) § 31 lg 1 alusel ettevõtte usaldusväärsuse hindamiseks ettevõtte pangakonto ja

kassakonto väljavõte ning bilanss 11.08.2020. a seisuga, samuti töölepingu näidis või projekt,

mille alusel asub välismaalane tööle. Sama kirjaga hoiatati taotlejat, et täiendavate andmete

esitamata jätmisel jätab PPA taotluse vastavalt VMS § 31 lg-le 2 läbi vaatamata. Tähtaeg

vastamiseks oli 19.08.2020 ning tähtaja pikendamist ei taotletud. Osaühing MÜRIN ei esitanud

PPA-le ettevõtte usaldusväärsuse hindamiseks pangakonto ja kassa konto väljavõtet ega 2020. a

bilanssi. Taotleja ei ole seega esitanud haldusorgani nõudmisel kõiki täiendavaid või

täpsustavaid andmeid või tõendeid menetluses tähtsust omavate asjaolude kohta.

4. Osaühing MÜRIN esitas PPA 03.09.2020. a otsusele vaide, mille PPA jättis 24.09.2020. a

vaideotsusega nr 15.9-3.1/136-2 rahuldamata. Vaideotsuse põhjendused on kokkuvõtlikult

järgnevad.

4.1. PPA ei nõustu vaide esitajaga, et nõutud dokumendid ei sobi vaide esitaja usaldusväärsuse

hindamiseks ja kontrollimiseks. Dokumendid on usaldusväärsuse hindamiseks sobilikud

ennekõike juba sellest aspektist, et kontrollida, kas tööandja üldse suudab maksta kriteeriumile

vastavat töötasu välismaalastele, kelle töötamist ta tahab Eestis registreerida.

4.2. Vaide esitajaga vesteldi telefoni teel mitmeid kordi ning talle selgitati, milleks on

pangakonto väljavõtte esitamine vajalik. Samuti pakuti välja, et kui pangakonto väljavõttes on

tundlikke nimesid või ettevõtteid, siis võib vaide esitaja need varjata, ning selgitati, et PPA-d

huvitab ainult töötasude maksmine. PPA ametnik on teise lühiajalise töötamise registreerimise

menetluse raames vaide esitajale 06.08.2020. a e-kirjas kirjalikult selgitanud, millisel põhjusel

nõutakse temalt pangakonto väljavõtet. Viimati nimetatud e-kirjas on välja toodud, et PPA

kontrollis Osaühingus MÜRIN varasemalt lühiajaliselt Eestisse tööle registreeritud

välismaalaste töötasu väljamakseid ning selgus, et Osaühing MÜRIN ei ole maksnud

välismaalastele nõuetekohast töötasu. Seejuures kinnitas Osaühing MÜRIN PPA-s

välismaalaste töötamist registreerides, et maksab välismaalastele nõutud töötasu. Samas kirjas

palus PPA Osaühingul MÜRIN selgitada, miks välismaalastele makstud töötasu suurus on

väiksem, kui VMS-s on ette nähtud. Samuti sedastati, et PPA hinnangul ei ole usaldusväärne

ega aktsepteeritav tegevus, kus registreeritud välismaalastele ei maksta nõutud töötasu, kuigi

taotlust esitades kinnitati nõutud töötasu maksmist. Seega ei ole PPA rikkunud

selgitamiskohustust.

4.3. Kui PPA-l tekib haldusmenetluse käigus kahtlus, kas tööandja, kes soovib välismaalasi

tööle võtta, hakkab maksma seaduses (VMS § 107 lg 1) sätestatud töötasu, on PPA-l kohustus

nimetatud asjaolu uurida. PPA otsustab, milliseid tõendeid ta peab vajalikuks koguda, et

kahtlust tekitavas asjaolus selgust saada, ning alles seejärel saab otsustada, kas keelduda

lühiajalise töötamise registreerimisest või mitte (VMS § 108 lg 1 p 2). Ilma tõendeid ja

3-20-1978

3(7)

asjaoludes selgust saamata ei ole võimalik otsust teha. Nagu PPA selgitas haldusmenetluse

käigus telefoni teel vaide esitajale, siis huvitas PPA-d pangakonto väljavõttes palkade tasumine.

Vaide esitaja ei soovinud PPA-le nimetatud dokumenti esitada. PPA-l puudub kohustus hankida

dokument kolmanda isiku kaudu. Lisaks on haldusmenetluse käigus menetlusosaliselt tõendite

küsimine kiireim ja efektiivseim viis.

4.4. Puudutatud välismaalane registreeriti lühiajaliselt töötama vaide esitajaga seotud ettevõttes

Aktsiaselts AUTOTRANS-NARVA ning isik hakkas tööle samas kohas, kuhu sooviti

registreerida tema töötamine vaidemenetluse esemeks olevas menetluses.

5. Osaühing MÜRIN esitas 09.10.2020 Tartu Halduskohtule hiljem täpsustatud kaebuse,

milles palus kohustada PPA-d vaatama kaebaja 11.08.2020. a taotlust välismaalase lühiajalise

Eestis töötamise registreerimiseks uuesti läbi ning tühistada PPA 24.09.2020. a vaideotsus

nr 15.9-3.1/136-2.

6. PPA esitas kaebusele 10.02.2021 vastuse, milles palus jätta kaebuse rahuldamata.

7. Kohus võttis 20.10.2022. a määrusega vastu kaebaja ülemineku kohustamisnõudelt

tuvastamisnõudele, s.o nõudele tuvastada PPA poolt kaebaja 11.08.2020. a lühiajalise töötamise

registreerimise taotluse menetluse lõpetamise õigusvastasus. Sama määrusega otsustas kohus

vaadata asja läbi kirjalikus menetluses ning andis menetlusosalistele tähtajad täiendavate

seisukohtade ja tõendite esitamiseks.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD

8. Kaebaja leiab, et PPA on jätnud tema taotluse välismaalase lühiajalise töötamise

registreerimiseks õigusvastaselt läbi vaatamata, ning põhjendab enda seisukohta kokkuvõtlikult

järgmiselt.

8.1. PPA-l puudusid alused kaebajalt finantsdokumentide nõudmiseks. Samuti ei saa nõutud

dokumentide ja rahaliste vahendite liikumise alusel tuvastada ettevõtte usaldusväärsust.

8.2. PPA sai koguda kõik vajalikud andmed iseseisvalt, arvestades haldusorgani võimalusi

tõendite kogumisel. Kaebajale on arusaamatu, miks PPA ei nõudnud vajalikku informatsiooni

pangast.

8.3. PPA ei täitnud selgitamiskohustust. Kaebaja palus oma 11.08.2020. a e-kirjas PPA-l

selgitada, millistest konkreetsetest andmetest ja millisel eesmärgil on PPA huvitatud, kuid PPA

ei andnud oma vastuses täiendavaid selgitusi, tsiteerides vaid VMS § 31 lg-t 1. Üksnes kaebaja

kirjale vastamine ei ole piisav.

8.4. PPA tegevus ei olnud kooskõlas kehtiva õigusega, sh HMS § 5 lg-ga 2, ega hea halduse

põhimõttega.

9. Vastustaja leiab, et on jätnud õiguspäraselt läbi vaatamata kaebaja taotluse välismaalase

lühiajalise töötamise registreerimiseks ning õiguspärane on ka vaideotsus, millega kontrolliti

läbi vaatamata jätmise toimingu õiguspärasust. Vastustaja esitas kokkuvõtlikult järgmised

põhjendused.

9.1. PPA ei saa teha otsust, kui tal puudub kindlus lühiajalise töötamise registreerimise

tingimuste täidetuses. Kuna PPA oli tuvastanud, et ettevõttesse varasemalt tööle registreeritud

välismaalastele oli makstud väiksemat töötasu, siis tuli PPA-l enne uute lühiajaliste töötamiste

registreerimist kontrollida töötasudega seonduvat ja ettevõtte majanduslikku seisu üldisemalt

ehk seda, kas kaebaja on suuteline VMS-s sätestatud palgakriteeriumit täitma. Olukorras, kus

tööandja kinnitab lühiajalise töötamise registreerimise taotlusel, et hakkab välismaalastele

maksma seaduses sätestatud töötasu, kuid hilisemal kontrollimisel selgub, et makstud on

oluliselt väiksemat töötasu, on enne uute lühiajaliste töötamiste registreerimist asjaolude

täiendavaks kontrollimiseks põhjendatud küsida täiendavaid dokumente. Küsitud dokumentide

abil olnuks võimalik välja selgitada, kas kaebajal on piisavalt rahalisi vahendeid, et maksta

3-20-1978

4(7)

välismaalasele kriteeriumile vastavat töötasu. Dokumentide esitamata jätmine takistas PPA-l

asja sisulist vaatamist. Kaebaja ei ole kuidagi põhjendanud, miks nõutud dokumendid tema

usaldusväärsuse hindamiseks ei sobi. 15.09.2020 on registreeritud puudutatud välismaalase

lühiajaline töötamine kaebajaga seotud ettevõttes Aktsiaselts AUTOTRANS-NARVA

(ainuisikulised juhatuse liikmed on samad) ning selles menetluses esitas ettevõte PPA nõutud

pangakonto väljavõtte. Seega ei ole asi selles, et kaebaja on veendumusel, et need dokumendid

ei ole asjakohased soovitud asjaolude hindamiseks, vaid kaebaja lihtsalt ei soovinud PPA-le

oma ettevõtte kohta nimetatud dokumente esitada.

9.2. On ilmselge, et PPA-l ei ole juurdepääsu tööandja pangakonto ja kassa konto väljavõttele

ega jooksva aasta bilansi seisule. Majandusaasta aruanne on esitatud eelmise majandusaasta

seisu kohta. Kõiki nimetatud dokumente ei ole PPA-l võimalik saada ka panga poole pöördudes.

PPA-l puudus muu mõistlik viis kaebaja usaldusväärsuse kontrollimiseks. Ühtlasi sai PPA

eeldada, et kaebajal on võimalik küsitud tõendeid esitada.

9.3. Kaebajale selgitati enne vaidlustatud toimingu tegemist telefoni teel, miks temalt

dokumente küsitakse. Kaebaja ei ole sellele kaebuses vastu vaielnud. Lisaks selgitas PPA teine

ametnik teises menetluses enam-vähem samal ajal kaebajale kirjalikult, miks neid dokumente

kaebajalt küsitakse. Seega on kaebajale selgitusi jagatud nii suuliselt kui ka kirjalikult. Kuigi

kirjalik selgitamine toimus teise taotluse menetluse raames, on need antud täpselt samas

küsimuses. See, et kaebaja ei aktsepteerinud PPA selgitusi, ei anna alust väita, et PPA rikkus

selgitamiskohustust või ei täitnud seda piisavas ulatuses.

9.4. PPA ei ole rikkunud haldusmenetluse põhimõtteid. Andmeid, mida PPA saab

andmebaasidest ise kätte, taotlejatelt ei küsita. Kaebaja puhul oli vajalik kontrollida palkade

maksmisega seonduvat ning selleks küsiti kaebajalt täiendavaid dokumente. HMS § 5 lg-s 2

sätestatud põhimõte ei tähenda, et menetlustes ei tohiks paluda täiendavaid dokumente.

KOHTU SEISUKOHT

10. Kaebaja on esitanud 11.08.2020 PPA-le taotluse (dtl 66–68), milles palus registreerida

taotluses märgitud Kirgiisi Vabariigi kodaniku lühiajaline töötamine üheaastase perioodi

jooksul (07.09.2020–06.09.2021) Osaühingus MÜRIN mootorsõidukite ja liikurmasinate

juhina, brutotöötasuga 1407 eurot kuus. PPA palus kaebajal haldusmenetluse käigus esitada

täiendavaid tõendeid, kaebaja jättis need esitamata ning PPA jättis sel põhjusel kaebaja taotluse

03.09.2020. a kirjaga (dtl 33–34) läbi vaatamata.

10.1. Pooled vaidlevad selle üle, kas PPA on käitunud õiguspäraselt, kui nõudis menetluse

käigus kaebajalt pangakonto ja kassa konto väljavõtte (perioodi 01.01.–11.08.2020 kohta) ja

2020. a bilansi esitamist ning jättis nende dokumentide esitamata jätmise tõttu kaebaja taotluse

sisuliselt läbi vaatamata. Kaebaja leiab, et PPA-l ei olnud õigust kaebajalt nõutud dokumente

küsida, vajadusel sai PPA küsida need iseseisvalt pangalt ning PPA on rikkunud tal lasuvat

selgitamiskohustust, kui ei jaganud kaebajale piisavalt selgitusi kõnealuste andmete vajalikkuse

kohta. PPA nende väidetega ei nõustu ning leiab, et oli õigustatud kaebajalt palutud dokumente

küsima, menetluse käigus on kaebajale jagatud piisavalt selgitusi ning tõendite esitamata

jätmine takistas taotluse sisulist lahendamist.

11. Välismaalase lühiajaliselt Eestis töötamise aluseid ja registreerimise menetlust reguleerib

VMS, iseäranis selle §-d 106–1111. Samuti kohaldatakse sellisele haldusmenetlusele

HMS sätteid VMS erisusi arvestades (VMS § 12 lg 1). Vastavalt VMS §-le 29 tuleb VMS-s

sätestatud haldusaktide andmise ja toimingute sooritamise taotlemiseks esitada taotlus, milles

esitatakse kõik taotluses ettenähtud andmed ja millele lisatakse kõik ettenähtud tõendid.

VMS §-st 19 tulenevalt on välismaalasel ja muul asjassepuutuval isikul kohustus tõendada

välismaalase Eestis töötamise korraldamise menetluses Eestis töötamise seadusliku aluse

andmisel tähtsust omavaid asjaolusid (vt ka HMS § 38). See kohustus hõlmab kirjalike ja

suuliste seletuste andmise ning tõendite esitamise kohustust. Seda, et sellise haldusmenetlusega

3-20-1978

5(7)

seotud isikul on kohustus aidata igati kaasa menetluses tähtsust omavate asjaolude

väljaselgitamisele, sätestab ka VMS § 18. VMS § 31 lg 1 kohaselt on isik kohustatud esitama

haldusorgani nõudmisel täiendavaid või täpsustavaid andmeid või tõendeid menetluses tähtsust

omavate asjaolude kohta. Kui isik ei esita haldusorganile nõutud tõendeid või andmeid ja

haldusorganil ei ole võimalik neid saada mõistliku pingutusega või mõistliku aja jooksul, võib

haldusorgan jätta taotluse läbi vaatamata või toimingu sooritamata (VMS § 31 lg 2; vt ka

HMS § 38 lg 3 ja § 43 lg 1 p 3). Menetluse läbiviimisel tuleb haldusorganil lähtuda HMS-s

sätestatud põhimõtetest, sh uurimispõhimõttest (HMS § 6), proportsionaalsuse põhimõttest

(HMS § 4 lg 2, Eesti Vabariigi põhiseaduse § 11) ja eesmärgipärasuse põhimõttest

(HMS § 5 lg 2).

12. Dokumentide ja andmete loetelu, mis tuleb esitada lühiajalise Eestis töötamise

registreerimise taotlemisel, on toodud VMS § 110 lg 1 alusel kehtestatud siseministri

04.12.2015. a määruses nr 67 „Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise kord“

(edaspidi määrus nr 67). Määruse nr 67 § 5 loetleb nõutavate dokumentidena taotluse,

välismaalase foto, riigilõivu tasumist tõendava dokumendi või andmed riigilõivu tasumise

kohta ning koopia välismaalase reisidokumendi isikuandmetega leheküljest. Kuna kaebaja

taotlus oli esitatud üldkorras (s.o tegemist ei olnud näiteks hooajatööle asumise või töötaja

lähetamisega), ei kohaldunud määruse nr 67 §-s 6 sätestatud lisadokumentide esitamise

kohustus. Küll aga tuli kaebajal esitada taotluses määruse nr 67 §-s 8 loetletud andmed.

Viidatud sätetest ei tulenenud kaebajale kohustust esitada PPA-le koos taotlusega pangakonto

või kassa konto väljavõtet või bilanssi. See aga ei tähenda, et menetluses tähtsust omavate

asjaolude tõendamine piirduks üksnes määruses nr 67 toodud dokumentide ja andmetega.

Selleks, et PPA saaks teha sisulise otsuse välismaalase lühiajalise Eestis töötamise

registreerimise võimalikkuse kohta, tuleb tal hinnata selleks seaduses sätestatud materiaalsete

eelduste täidetust.

13. Välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimise tingimused ja makstavale

töötasule esitatavad nõuded on kehtestatud VMS §-des 106 ja 107. VMS § 107 lg 1 järgi peab

olema Eestis lühiajaliselt töötama registreeritud välismaalasele makstava tasu suurus võrdne

Statistikaameti viimati avaldatud Eesti aasta keskmise brutokuupalgaga. Kaebaja 11.08.2020. a

taotluse esitamise ajal oli selleks 2019. a keskmine brutokuupalk, mis Statistikaameti kodulehe

andmetel oli 1407 eurot1. Alused välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimisest

keeldumiseks on toodud VMS §-s 108. Kui VMS § 108 lg-s 1 sisalduvad imperatiivsed alused,

mille tuvastamisel on PPA-l kohustus keelduda välismaalase lühiajalise Eestis töötamise

registreerimisest (sh VMS § 108 lg 1 p-s 2 sätestatud alus registreerimise keeldumiseks, kui

makstav tasu ei vasta seaduse tingimustele), siis lg-s 11 on nimetatud alused, mille esinemisel

tuleb PPA-l otsustada välismaalase töötamise registreerimine kaalutlusõiguse alusel.

13.1. Vastavalt VMS § 108 lg 11 p-le 5 võib PPA keelduda välismaalase Eestis töötamise

registreerimisest juhul, kui esineb põhjus kahelda tööandja usaldusväärsuses. Usaldusväärsus

on määratlemata õigusmõiste ning selle hindamise aluseks võivad olla erinevad asjaolud, sh

VMS-s sätestatud tingimuste varasem rikkumine või muu kriteerium, mille alusel PPA-l on

põhjendatud kahtlus, et tööandja ei täida VMS-s sätestatud nõudeid (vt nt välismaalaste seaduse

muutmise seaduse eelnõu, 135 SE (Riigikogu XIV koosseis) seletuskiri2, lk 14). Muu hulgas

tuleb sättes käsitletud tööandja usaldusväärsuse alla paigutada küsimused tööandja juriidiliste

kohustuste täitmisest ja töölepingust tulenevate kohustuste täitmisest (vt välismaalaste seaduse

muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, 252 SE (Riigikogu

XIII koosseis) seletuskiri3, lk 21). Arvestades VMS § 108 lg 1 p-i 2 ja seda, et välismaalasele

1 https://www.stat.ee/et/avasta-statistikat/valdkonnad/tooelu/palk-ja-toojoukulu/keskmine-brutokuupalk

2 Kättesaadav aadressilt: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/69678ce3-fca3-4163-8a9d-

54a71e0fdcbb/V%C3%A4lismaalaste+seaduse+muutmise+seadus.

3 Kättesaadav aadressilt: https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/64c4450a-2e5e-44d9-834c-

1a591d220daf.

3-20-1978

6(7)

Eestis töötamise eest VMS-s sätestatud määrast väiksema töötasu maksmine on VMS § 302

kohaselt käsitatav väärteona, saab kohtu hinnangul tööandja usaldusväärsust hinnata ka selle

alusel, kas tema hetke majanduslik seisund võimaldab tegelikkuses välismaalasele

nõuetekohast töötasu maksta.

13.2. Eeltoodud põhjustel nõustub kohus PPA-ga, et kaebaja suutlikkus välismaalasele

nõuetekohase töötasu maksmiseks, samuti kaebaja varasem käitumine välismaalastele töötasu

maksmisel, olid tema 11.08.2020. a taotluse menetluses tähtsust omavad asjaolud VMS § 19 ja

§ 31 ning HMS § 38 tähenduses.

14. Kohus leiab, et PPA-l oli olemas mõistlik ajend kaebaja finantsseisundi kontrollimiseks

(vrd nt Riigikohtu 08.06.2022. a otsus nr 3-20-1631, p 11; 01.10.2019. a otsus nr 3-18-1891,

p 19 ja seal viidatud praktika). PPA on nii vaideotsuses (dtl 20–23) kui ka kaebusele esitatud

vastuses selgitanud, et oli enne kaebaja 11.08.2020. a taotluse esitamist kontrollinud

Osaühingus MÜRIN lühiajaliselt Eestisse tööle registreeritud välismaalastele tehtud töötasu

väljamakseid ning oli selgunud, et hoolimata kaebaja vastavast kinnitusest, oli kaebaja maksnud

neile seaduses sätestatust oluliselt väiksemat töötasu. Kohtule on esitatud vastavat infot sisaldav

kirjavahetus kaebaja ja PPA vahel (dtl 69–71). Kaebaja ei ole PPA väidetele välismaalastele

nõutust väiksema töötasu maksmise kohta vastu vaielnud.

15. Kohtu hinnangul oli PPA 11.08.2020. a e-kirjas (dtl 73) kaebajale esitatud nõudmine esitada

äriühingu pangakonto ja kassa konto väljavõte alates aasta algusest ning äriühingu

majanduslikku hetkeseisu kajastav bilanss, kooskõlas proportsionaalsuse põhimõttega. PPA on

oma 11.08.2020. a e-kirjas osutanud nii nõudmise aluseks olevatele VMS § 19 lg-le 1 ja

§ 31 lg-le 1 kui ka sellele, et PPA küsib neid tõendeid ettevõtte usaldusväärsuse hindamiseks.

Kuigi kirjas on nõudmise täitmise tähtpäevaks ekslikult märgitud 19.06.2020, saab kaebaja

25.08.2020. a e-kirjast PPA-le (dtl 72) siiski järeldada, et kaebaja oli tähtpäeva märkimise

ekslikkusest ja tegelikust tähtpäevast teadlik. Kaebaja teadlikkuses kahtlemiseks puudub alus

ka põhjusel, et vastustaja kinnitusel oldi pärast täiendavate dokumentide nõudmist kaebaja

esindajaga telefoni teel ühenduses ning kaebaja ei ole väitnud, et sellist telefoni teel suhtlemist

tegelikkuses ei toimunud.

15.1. Kohtul puuduvad alused arvata, et ca 7,5 kalendrikuud kajastava pangakonto ja kassa

konto väljavõtete ning äriühingu hetkeseisu bilansi esitamine oleks olnud kaebajale üleliia

koormav või võimatu. Kaebaja ei ole seda ka väitnud. Kaebaja väited piirduvad sellega, et

pangakontot ja kassa konto väljavõtted sisaldavad konfidentsiaalset informatsiooni ning raha

liikumist kajastavate tõenditega ei saa teha kindlaks ettevõtte usaldusväärsust. Kaebaja ei ole

esitanud vastuväiteid PPA poolt kinnitatule, et kaebajale selgitati menetluse käigus telefoni teel

võimalust katta esitatavatel tõenditel kinni andmed, mis ei ole menetluses asjassepuutuvad ja

mida kaebaja peab konfidentsiaalseks. Selliselt andmete osalise varjamise võimalust ei oleks

kaebajal olnud olukorras, kus PPA oleks pangakonto väljavõtte ise pangalt välja nõudnud.

Seejuures tuleb nõustuda PPA-ga, et pangale või ka Maksu- ja Tolliametile päringu tegemine

(vt VMS § 107 lg 4) ning tutvumine üksnes äriregistris juba olemas olnud aastaaruandega ei

oleks saanud anda PPA-le kaebaja usaldusväärsuse, sh tema finantsilise hetkeseisu kohta

piisavat informatsiooni. Kohtule ei ole teada põhjuseid, miks ei pidanud kaebaja ka osaliselt

kinni kaetud dokumentide esitamist PPA-le võimalikuks, kuigi teda oli korduvalt hoiatatud, et

nõutud tõendite esitamata jätmisel jäetakse tema taotlus läbi vaatamata (PPA 11.08.2020. a

e-kiri (dtl 73) ja 12.08.2020. a e-kiri (dtl 72)).

16. Vastustaja tegevust pole alust pidada õigusvastaseks ka tulenevalt kaebaja väidetest

vastustaja poolt selgitamiskohustuse ja hea halduse põhimõtte rikkumise kohta.

16.1. HMS § 36 lg 1 kohaselt tuleb haldusorganil menetlusosalisele tema soovil selgitada

tema õigusi ja kohustusi haldusmenetluses (p 1); haldusmenetluses töödeldavaid isikuandmeid

ning andmesubjekti õiguseid (p 11) ning seda, millise tähtaja jooksul haldusmenetlus

eeldatavasti läbi viiakse ja millised on võimalused haldusmenetluse kiirendamiseks (p 2),

3-20-1978

7(7)

millised taotlused, tõendid ja muud dokumendid tuleb haldusmenetluses esitada (p 3) ja

milliseid menetlustoiminguid peavad menetlusosalised sooritama (p 4). Kuigi kaebaja

11.08.2020. a e-kirjas (dtl 72–73) palutud selgitused ei puudutanud otseselt eeltoodud

asjaolusid, on haldusorganil kohustus iga haldusmenetluse eripära ja eesmärke arvestades

hoolitseda selle eest ja tagada vajadusel oma selgitustega, et isiku osalemine menetluses oleks

tulemuslik (vt nt Riigikohtu 10.04.2014. a määrus nr 3-3-1-91-13, p 16).

16.2. Arvestades PPA väiteid sellest, et kaebajale pakuti telefoni teel võimalust katta

esitatavatel kontoväljavõtetel kinni konfidentsiaalsed andmed, ning seda, et kaebaja ei ole

väitnud sellise telefonivestluse mittetoimumist, on usutav, et kaebajale selgitati menetluse

käigus suuliselt mh seda, millised kontoväljavõtetel kajastuvad andmed ja miks olid PPA-le

vajalikud taotluse sisuliseks lahendamiseks. Seega ei saanud mõjutada kaebaja käitumist

menetluses tähtsust omanud asjaolude tõendamisel see, et PPA jättis kirjalikult vastamata tema

11.08.2020. a e-kirjas esitatud täpsustavatele küsimustele. Sellele, et kaebajalt palutud

dokumentide esitamine oli vajalik seoses VMS § 107 lg-s 1 ja § 108 lg 1 p-s 2 sätestatuga ning

PPA peab tööandja tegevust välismaalastele nõutava töötasu maksmata jätmisel

mitteusaldusväärseks, oli PPA viidanud varasemas kaebaja sarnase taotluse menetluses

toimunud kirjavahetuses (PPA 06.08.2020. a e-kiri, dtl 69). Seetõttu puudub mõistlik alus

arvata, et kaebaja juhatuse liige ei olnud teadlik, milliseid andmeid ja miks temalt oodatakse.

Kohus leiab kokkuvõtlikult, et kaebajale olid asjaomases menetluses piisavalt tagatud

võimalused menetluses tulemuslikult osaleda ja selles enda taotletu saavutada.

17. Eeltoodud põhjendustel asub kohus seisukohale, et PPA ei ole käitunud õigusvastaselt, kui

jättis kaebaja 11.08.2020. a taotluse välismaalase lühiajalise Eestis töötamise registreerimiseks

03.09.2020. a kirjaga läbi vaatamata. Kuna taotluse läbi vaatamata jätmine oli õiguspärane, on

vastustaja jätnud õigesti rahuldamata ka sellele toimingule esitatud kaebaja vaide. Seetõttu jääb

kaebus nii PPA 03.09.2020. a toimingu õigusvastasuse tuvastamise kui ka PPA 24.09.2020. a

vaideotsuse nr 15.9-3.1/136-2 tühistamise nõudes rahuldamata.

18. HKMS § 108 lg 1 esimese lause kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus

tehti. Kaebaja on tasunud kaebuse esitamisel riigilõivu 15 eurot. See menetluskulu jääb

HKMS § 108 lg 1 alusel tema enda kanda. Vastustaja ei ole esitanud kohtule kuludokumente

ega menetluskulude nimekirja. Seega jäävad ka vastustaja võimalikud menetluskulud tema

enda kanda (HKMS § 109 lg 1 ls 4).

(allkirjastatud digitaalselt)