2-21-14268/38 · Tallinna Ringkonnakohtu tsiviilkolleegium

K O H T U O T S U S

EESTI VABARIIGI NIMEL

Kohus

Tallinna Ringkonnakohus

Kohtukoosseis

Mati Maksing, Kaija Kaijanen ja Ulvi Loonurm

Otsuse kuupäev

25. november 2022, Tallinn

Tsiviilasja number

2-21-14268

Tsiviilasi

X hagi Y vastu kahju hüvitamiseks

Vaidlustatud otsus

Harju Maakohtu 26. mai 2022 otsus

Kaebuse esitaja ja liik

Y apellatsioonkaebus

Asja hind ringkonnakohtus

756 eurot

Menetlusosalised ja nende

esindajad ringkonnakohtus

Hageja (vastustaja): X (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Aivari Olli

Kostja (apellant): Y (isikukood XXXXXXXXXXX),

lepinguline esindaja Vladimir Makarov

Asja läbivaatamine

Kirjalikus menetluses

I. RINGKONNAKOHTU OTSUSE RESOLUTSIOON

I.1. Harju Maakohtu 26. mai 2022 otsus tühistada osas, milles maakohus mõistis

kostjalt hageja kasuks välja viivise varalise kahju hüvitiselt. Ülejäänud osas

jätta eelmises lauses viidatud otsus muutmata.

I.2. Apellatsioonkaebus jätta rahuldamata.

I.3. Rahuldada kostja taotlus enammakstud riigilõivu tagastamiseks ja selleks

kanda 70 eurot kostja pangakontole XXXXXXXXXXXXXXXX. Käesoleva

punkti osas on otsus viivitamata täidetav.

I.4. Menetluskulud ringkonnakohtus jätta kostja kanda ja määrata need rahaliselt

kindlaks kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni terviklikus sõnastuses.

II. KOHTUOTSUSE KEHTIVA RESOLUTSIOONI TERVIKLIK SÕNASTUS

II.1. Hagi rahuldada.

II.2. Välja mõista kostjalt Y-lt hageja X kasuks 719,87 eurot (sh mittevaralise kahju

hüvitis 350 eurot, varalise kahju hüvitis 350 eurot ja seisuga 26. mai 2022

arvestatud viivis 19,87 eurot).

II.3. Välja mõista kostjalt Y-lt hageja X kasuks viivis mittevaralise kahju hüvitise

summalt (350 eurot) alates 27. maist 2022 kuni selle põhinõude täitmiseni

võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud määras, kuid kokku

viivist mitte rohkem kui 350 eurot.

II.4. Menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus jätta kostja kanda.

2 (7)

II.5. Välja mõista kostjalt Y-lt hageja X kasuks menetluskulude hüvitis 1505 eurot

(sh riigilõiv 350 eurot, maakohtu õigusabikulu 650 eurot ja tõlgikulu 105 eurot

ning ringkonnakohtu õigusabikulu 400 eurot). Kostjal tuleb väljamõistetud

menetluskulu summalt tasuda hagejale alates otsuse jõustumisest kuni kulude

hüvitamiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses sätestatud

määras.

Edasikaebamise kord

Kohtuotsuse (v.a resolutsiooni punkt I.3) peale võib esitada kassatsioonkaebuse vahetult Riigi-

kohtule 30 päeva jooksul alates otsuse kättesaamisest, aga mitte hiljem kui viie kuu möödumisel

otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Kassatsioonkaebuse võib Riigikohtusse esitada üksnes

vandeadvokaadi vahendusel, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kassatsioonkaebuse

esitamisel tuleb tasuda riigilõiv sõltuvalt tsiviilasja hinnast ja kaebuse ulatusest.

Seaduses sätestatud alustel võib menetlusosaline taotleda riigipoolset menetlusabi menetlus-

kulude kandmiseks. Seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks peab menetlusabi taotleja tegema

tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama

kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks, riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse

kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus mõistliku tähtaja pärast

menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud

põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist.

NÕUDED JA NENDE ALUSEKS OLEVAD ASJAOLUD

1. X (hageja) esitas 10. septembril 2021 Harju Maakohtule hagi Y (kostja) vastu, mida

täpsustas 27. septembril 2021. Hageja palus mõista kostjalt enda kasuks välja mittevaralise

kahju hüvitise kohtu äranägemisel, hüvitise summalt viivise alates hagi esitamisest

võlaõigusseaduse (VÕS) § 113 lg 1 teises lauses ette nähtud määras ning varalise kahju hüvitise

350 eurot.

Hageja peamised väited on järgmised:

-

kostja avaldas 20. ja 21. juunil 2021 Facebooki grupis «Таллиннцы» postituses hageja

kohta ebakohased väärtushinnangud järgmiste vaenu õhutavate avaldustega (edaspidi:

avaldused (1)–(6)).

(1) Ma tean isiklikult postituse autorit, kuna mu ema elab selles majas. Heatahtlik,

intelligentne naine, mida ei saa öelda selle maja esimehe Q kohta. Ja nagu ma aru

sain on Q-l dementsus ja ta ei anna oma tegudest aru ning on aeg minna

väljateenitud puhkusele ja mitte kätte maksta nende imelistele naistele, kes sellist

ilu teevad.

(2) Muide, teda lasti õhku juba 20 aastat tagasi, isa rääkis mulle, kes töötas politseis

± aga siis ma olin 10-aastane.

(3) Q lasti õhku 20–25 aastat tagasi ± see ütleb juba palju selle kohta, milline inimene

ta on.

(4) Tfui-tfui tfui, hoidku jumal omada sellist diagnoosi nagu Q-l ...

(5) Esimees vihkab lilli, ma olen mitu korda näinud, kuidas ta neid imelisi naisi

pisarateni viis, kuidas ta nende peale karjus, neid nimetas, laimas.

(6) Lihtsalt esimees ei ole oma peaga sõbralikes suhetes (dementsus) ja seetõttu on

elanikel nii palju probleeme.

-

kostja tegevus on jätkuv ning hageja maine rikkumine ja au teotamine kestev, sest

kommentaarid on endiselt kättesaadavad. Hageja saatis kostjale nõudekirja, milles

pakkus kohtuvälist kokkulepet, aga kostja avaldusi (1)–(6) ei eemaldanud;

3 (7)

-

kostja solvas hagejat ning põhjustas tal halva ja alandatud enesetunde, samuti rikkus

kostja hageja meeleolu ja kujundas hageja mainet ebakohasel viisil. Kostja nimetas

hagejat haigeks inimeseks diagnoosiga dementsus, õhutades nii vaenu hageja vastu ja

luues temast väära arusaama. Kostja avaldused põhjustasid hagejale mittevaralist

kahju, mis seisneb selles, et hageja pidi tundma avalikult häbitunnet tegude eest, mida

ta toime ei pannud. Nimelt jäi kostja avalduste põhjal keskmisele mõistlikule lugejale

mulje, et hageja haige inimesena juhib korteriühistut;

-

kostja avaldused on internetis kättesaadavad mitmeid kuid ja jõudsid suure hulga

inimesteni, mistõttu on hageja õiguste riive intensiivne. Kostja vanust ja elukogemust

arvestades, pidi ta mõistma enda käitumise õigusvastasust ja hagejal kahju tekkimist;

-

hagejast teadlikult vale ja negatiivse kuvandi tekitamine tähendab hageja jaoks olulist

mainekahju nii koostööpartnerite kui ka töökaaslaste silmis. Hageja on mitme korteri-

ühistu juhatuse esimees ja mitme äriühingu pearaamatupidaja. Kostja eesmärk on

kavatsetult ja tahtlikult hagejat kahjustada;

-

hageja palub mittevaralise kahju hüvitise välja mõista kohtu õiglasel äranägemisel.

Hageja hinnangul on kohane summa 1000 eurot, mis arvestab üldist elukallidust, kostja

hoolimatust ja ükskõiksust hageja au teotamise suhtes ning hageja maine hävitamist

pikema aja jooksul;

-

hageja pöördus nõude koostamiseks õigusbüroo poole ja tasus kohtueelse õigusteenuse

eest 350 eurot. Õigusteenuse sisu oli esialgne õiguslik analüüs, tekstianalüüs, nõude-

kirja koostamine ja kostja tegevuse analüüs.

2. Kostja vaidles hagile vastu. Ta ei vaidlustanud avalduste (1)–(6) tegemist ega sisu, aga

leidis kokkuvõtvalt järgmist:

-

ei ole eluliselt usutav, et kostja väljend „dementsus“ solvas ja alandas hagejat, kuid

teiste isikute poolt hageja kohta avaldatud sõnad „loll“, „hull“, „põgenes psühhiaatria

haiglast“ jne, ei solvanud ega alandanud hagejat;

-

„dementsus“ ei ole solvav väljend. Dementsus on mäluhäire haigus, kuid tavainimese

jaoks on sõnal dementsus madala mõistuse või marasmi tähendus;

-

kostja väärtushinnangud hageja ebapädeva juhtimise, lubamatu käitumise, võimu kuri-

tarvitamise ja ebaõigete juhtimisvõtete kohta ei ole ebakohased ning nende avaldamine

ei ole õigusvastane VÕS § 1046 lg 1 ja § 1047 lg 2 tähenduses;

-

hageja ei saatnud kostjale mingeid pretensioone. Hageja pöördus peale kommentaaride

lugemist politsei poole palvega algatada kostja suhtes kriminaalasi. Politsei keeldus

kriminaalasja algatamast, aga võttis kostjaga ühendust ja palus kommentaarid

eemaldada. Kostja kustutas kommentaarid samal päeval, kuid teiste kommentaarid

hageja kohta on seni avalikkusele kättesaadavad;

-

rahalise hüvitise väljamõistmine kostjalt ei ole õige, sest tema lühike kommentaar ei

saanud põhjustada olulisi ebamugavusi või negatiivseid muudatusi hageja elu-

korralduses või suhetes teiste isikutega, kui ülejäänud kommentaaridel on solvavam

tähendus.

MAAKOHTU OTSUS

3. Maakohus rahuldas hagi 26. mai 2022 otsusega (vaidlustatud otsus), mõistes kostjalt hageja

kasuks välja 739,74 eurot (sh mittevaralise kahju hüvitis 350 eurot, varalise kahju hüvitis

350 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivis 39,74 eurot) ning põhinõude summalt (700 eurot)

viivise VÕS § 113 lg 1 teises lauses ette nähtud määras, kuid mitte enam kui põhinõude summa.

Menetluskulud jättis maakohus tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 162 lg 1 alusel

kostja kanda ja määras need kindlaks rahaliselt.

4 (7)

3.1. Maakohus tuvastas Facebookis grupis „Таллиннцы“ avaldati 19. juunil 2021 postitus:

„Hinge appi karje!!! Meie maja kõrval Mahtra 16 on selline iludus. Aga meie juhatusele

esimehega eesotsas see kõik ei meeldi. Ja nad tahavad selle iluduse hävitada. Äkki keegi annab

nõu, kuhu abi saamiseks pöörduda. Ja kuidas seda iludust säilitada“. Sellele postitusele

järgnesid teiste isikute postitused. Käesoleva vaidluse ese on kostja 20. ja 21. juuni 2021

postitused, milles sisaldusid avaldused (1)–(6).

3.2. Maakohus kohaldas tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 138 lg-d 1 ja 2 ning VÕS § 1043,

§ 1045 lg 1 p-te 4 ja 8, § 1046 lg-d 1 ja 2, § 1047 lg 2, mille põhjal leidis, et kostja käitus

õigusvastaselt rikkudes hageja isikuõigusi. Käesoleval juhul ei kaalu kostja õigus kritiseerida

korteriühistu juhatust üles hageja õigust aule ja heale nimele.

3.2.1. Kostjal ei ole keelatud avaldada seisukohti juhatuse tegevuse osas, kuid kostja avalduste

sisust tekib keskmise mõistusega lugejal arvamus hagejast kui ajufunktsioonide ja mälu

halvenemisega juhatuse esimehest. Kostjal kui korteriühistu liikmel, oli küll õigus Facebookis

juhatuse tegevust kritiseerida, kuid seejuures tulnuks vältida halvustavate väärtushinnangute

avaldamist juhatuse esimehe isiku kohta.

3.2.2. Ühelt poolt kostja kirjutab, et hageja on dementsuse diagnoosiga isik, teiselt poolt aga

väidab, et kasutas sõna „dementsus“ hageja suhtes, kuna leidis, et see väljend on pehmem kui

väljend „loll“. Pooled elavad samas kortermajas ja hageja on korteriühistu esimees. Sellest

järeldub, et kostjal oli hageja kohta piisavalt teavet ja ta teadis, et hageja kohta avaldatu ei vasta

tegelikkusele. Seega avaldas kostja hageja kohta tegelikkusele mittevastavat teavet, mis võib

mõistlikul lugejal tekitada hagejast negatiivse kuvandi. Avaldatu põhjal saab iga mõislik

inimene järeldada, et korteriühistut juhib juhatuse esimees, kes on dementne, kes ei anna aru

oma tegude tähendusest, on rumal ja loll.

3.2.3. Kohtuistungil antud hageja selgituste kohaselt laimas kostja mitte juhatust, vaid hagejat

isiklikult, sest märkis ees- ja perekonnanime, viitas hageja töökohale ja väitis, et hagejal on

psüühiline haigus. Kostja avaldused tekitavad hagejale kannatusi, ta ei maga öösel hästi ja tervis

halvenes. Peale seda ei saa hageja tulemuslikult töötada. Hageja sai telefonikõnesid teistelt

isikutelt. Kuna hageja õpetab ülikoolis raamatupidamist, siis hakati ka sealt hagejale helistama.

Pidevalt helistati teistest korteriühistutest. Hagejat nähes peatasid teda korteriühistu liikmed,

kes pidevalt rääkisid temaga sel teemal.

3.2.4. Sisuliselt ei kritiseerinud kostja korteriühistu juhatust ega avaldanud seisukohta teema

kohta, mille arendamiseks kirjutati algne postitus. Kostja avaldatud ebakohased väärtus-

hinnangud rikkuvad hageja isiklike õigusi, tekitavad talle mh hingelist valu ja kannatusi. Selline

rikkumine on tulenevalt VÕS § 1045 lg 1 p-st 4 õigusvastane, sõltumata ajendist, millest

tingituna kostja oma hinnangud avaldas.

3.2.5. Tähtust ei ole kostja väitel, et teised korteriomanikud on avaldanud hageja kohta

sügavamaid (rangemaid) postitusi kui kostja, sest hagejal on õigus valida, kelle vastu ja millise

nõude ta esitab.

3.3. VÕS § 128 lg 5, § 104 lg-te 1 ja 5, § 1043 ning § 134 lg 2 alusel leidis maakohus, et kostja

vastutab kahju eest, mille ta hagejale põhjustas, avaldades korduvalt ja tahtlikult hageja kohta

postitusi eesmärgiga teotada au ja väärikust, rikkuda mainet ja tekitada hagejale mittevaraline

kahju. Seega peab kostja hagejale tekitatud mittevaralise kahju hüvitama. Vastavalt VÕS § 134

lg-le 5 arvestatakse mittevaralise kahju hüvitise määramisel rikkumise raskust ja ulatust ning

kahju tekitaja käitumist ja suhtumist kahjustatud isikusse pärast rikkumist. Kostja ei ole

kohtumenetluse käigus muutnud oma arvamust, et hageja peab taluma kostja ebakohaseid

väärtushinnanguid ja väljendeid. Eeltoodust tulenevalt on põhjendatud välja mõista kostjalt

hageja kasuks mittevaralise kahju hüvitisena 350 eurot. Nimetatud kahju väljamõistmisel tuleb

lähtuda kostja varalisest seisundist. Kohtuistungil antud selgituste kohaselt on kostja

ülalpidamisel üks alaealine laps ja tema sissetulek on keskmiselt 900 eurot kuus.

5 (7)

3.4. Varalise kahju hüvitamise nõude summas 350 eurot rahuldas maakohus lisaks VÕS § 128

lg 3 alusel. Hageja põhjendas varalise kahju tekkimist kohtuväliselt õigusabi kasutamisega

õigusliku analüüsi koostamiseks, faktiväidete ja väärtushinnangute eristamise küsimuse

alalüüsimiseks ja nõudekirja koostamiseks. Kohtueelse kulu suurus pole vaidlusalune.

Maakohus tuvastas, et hageja esindaja saatis nõudekirja sama e-kirjaga nii kostjale kui ka

hagejale ja kostja ei ole vaidlustanud tema aadressi korrektsust. Seega on kiri jõudnud kostjani.

3.5. Viivise nõude rahuldas maakohus VÕS § 113 lg 1 teise lause alusel, arvutades välja

otsuse tegemise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise 39,74 eurot. Ühtlasi mõistis kohus

viivise välja edasiulatuvalt samas sättes märgitud määras ja piiras viivise kogusumma põhivõla

summaga. Siinjuures lähtus maakohus põhinõude summast 700 eurot (= 350 + 350).

3.6. Hageja esindaja põhjendatud ajakulu õigustoimingute eest on kokku 6,5 t. Esindaja

tunnitasu 100 eurot (käibemaksuta) on mõistlik. Kokku on hageja õigusabikulu 650 eurot.

Hageja kasutas kohtuistungitel tõlgi teenust kokku 2 t 6 min tunnitasuga 50 eurot – kokku

summas 105 eurot, mis on põhjendatud. Lisaks tasus hageja riigilõivu 350 eurot, mis tuleb

samuti hüvitada. Kokku tuleb kostjalt välja mõista hageja menetluskulu 1105 eurot (= 650 +

105 + 350) ja vastavalt hageja taotlusele sellelt summalt viivis.

POOLTE SEISUKOHAD

4. Kostja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada ja jätta hagi

rahuldamata. Teise võimalusena taotleb kostja asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmist.

Menetluskulud palub kostja panna hageja kanda. Kostja heidab maakohtule ette menetlus-

normide rikkumist, sh kostja tõendite ja väidete osaliselt käsitlemata jätmist ja otsuse

ebapiisavat põhjendust. Sisuliselt jääb kostja varem esitatud seisukohtade juurde ja rõhutab, et

tema kasutatud väljendid ei ole solvavamad, kui teiste isikute kasutatud sõnad. Hageja ei

tõendanud, et just kostja kasutatud sõna „dementsus“ tekitas talle hingelisi kannatusi, mille

tagajärjel ta nõuab mittevaralise kahju hüvitamist. Hageja korteriühistu esimehena peab taluma

kriitikat oma tegevuse kohta.

5. Hageja vaidleb kaebusele vastu.

RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED

6. Ringkonnakohus tühistab maakohtu otsuse osas, milles mõisteti välja viivis varalise kahju

hüvitiselt (TsMS § 657 lg 1 p 2). Ülejäänud osas jääb otsus muutmata. Apellatsioonkaebus jääb

rahuldamata, sest maakohtu otsuse osalise tühistamise aluseks ei ole kaebuse väited. Kostja

kannab menetluskulud ringkonnakohtus.

7. Kostja kaebuse alusel ei saa ringkonnakohus suurendada mittevaralise kahju hüvitiseks

määratud summat ega ka hüvitatavaid maakohtu menetluskulusid. Seega on maakohtu otsus

TsMS § 456 lg 4 teise lause alusel jõustunud osas, milles mittevaralise kahju hüvitist ei

määratud suuremana kui 350 eurot ja milles hageja taotlus menetluskulude hüvitamiseks jäi

osaliselt rahuldamata.

8. Maakohus rikkus TsMS § 439, mille kohaselt ei või kohus otsuses ületada nõude piire ega

teha otsust nõude kohta, mida ei ole esitatud. See rikkumine on oluline ja ringkonnakohus peab

maakohtu lahendi kõnealuses osas tühistama kaebuse väidetest olenemata. Hageja ei nõudnud

viivist varalise kahju hüvitiselt. Hagiavalduse resolutsiooni p 2 on sõnastatud nii, et viivist

nõutakse vaid mittevaralise kahju hüvitiselt. Sama mõtteviisi järgib hageja hagiavalduse

osas VII (p-d 55–57) ja hagi hinna arvutamisel (p 73). Menetluse kestel ei ole hageja oma

nõudeid muutnud ega hakanud lisaks nõudma viivist varalise kahju hüvitise summalt. Seega ei

olnud kohtul alust lahendada viivise nõuet muult põhinõudelt kui mittevaralise kahju hüvitis

summas 350 eurot. Viivisekalkulaatori järgi oli viivise summa maakohtu otsuse tegemise aja

seisuga 19,87 eurot. Ühtlasi väheneb summa, milleni kokku saab viivist arvutada.

6 (7)

9. TsMS § 652 lg 1 p 1 ja poolte väidete põhjal saab ringkonnakohus kaebuse lahendamisel

lähtuda maakohtu tuvastatud asjaoludest Facebookis algse postituse ja selle kommentaaride

avaldamise kohta. Pooled ei vaidle, et kostja tegi avaldused (1)–(6) ja viitas neis äratuntavalt

hagejale.

10. Ringkonnakohus nõustub maakohtu põhjendustega ega korda neid. Vastuseks kaebusele

märgib kohus järgmist.

10.1. Maakohus ei rikkunud vaidlustatud otsuse tegemisel menetlusnorme, vaid hindas kõiki

asjakohaseid tõendeid ja väiteid ning põhjendas oma järeldusi. Põhjendamatu on kostja väide,

et maakohus pidanuks hindama ka teiste isikute postitusi ning tegema neist järeldusi kostja

avalduste ja nende mõju kohta.

10.2. Maakohus tuvastas õigesti, et kostja avaldatud ebakohased väärtushinnangud rikuvad

hageja isiklike õigusi, tekitavad talle hingelist valu ja kannatusi. Kaebuse keskse väite kohaselt

pole kostja avaldus talle ette heidetav põhjusel, et ka teised isikud olid teinud samas

veebikeskkonnas hageja kohta avaldusi. Kostja arusaam on ekslik ega ole kooskõlas õiguse

mõttega. Hageja saab VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 4, § 1046 lg 1 ja § 1047 lg 2 alusel nõuda igalt

avaldajalt tema kohta esitatud avaldustega tekitatud kahju hüvitamist. Kostja avaldusega toime

pandud hageja isikuõiguste rikkumise tuvastamisel pole oluline, kas keegi teine lisaks rikkus

samuti hageja sama või sarnast õigust.

10.3. Samuti pole teiste isikute väidetav osa hageja kahjustamisel oluline kahju hüvitise

suuruse määramisel. Isegi kui mitu isikut vastutavad samal või erinevatel alustel hagejale

tekitatud sama kahju eest, vastutavad nad VÕS § 137 lg 1 kohaselt hüvitise maksmise eest

solidaarselt. Hageja võib VÕS § 65 lg 1 alusel nõuda kohustuse täielikku või osalist täitmist

kõigilt solidaarvõlgnikelt ühiselt või igaühelt või mõnelt neist. Seetõttu vastutab kostja oma

avaldustega põhjustatud kahju eest hageja suhtes kogu ulatuses.

10.4. Ringkonnakohus ei nõustu kostjaga, et sõna dementne ei ole solvav. Maakohus põhjendas

kokkuvõttes õigesti, et selle sõna tähendus on keskmise mõistliku lugeja jaoks sama nagu

sõnadel rumal ja loll.

10.5. Samuti võrdles maakohus piisavalt ja asjakohaselt poolte õiguslikke huve, sh kostja

õigust kritiseerida korteriühistu juhatuse liikme tegevust. Ringkonnakohus nõustub maakohtu

ja hagejaga, et kostja avaldused (1)–(6) väljusid tavapärase ja lubatava kriitika piiridest. Kostja

kasutatud sõna dementsus, viide hageja diagnoosile ja tema „õhku laskmisele“ ning kuvandi

loomine kui konfliktsest inimesest on tervikuna sellised, mis ei väljenda objektiivset kriitikat

korteriühistu juhatuse liikme tegevusele. Kirjeldatud sõnakasutus on solvav ja ebakohane, mida

ei saa õigustada hageja rolliga.

10.6. Mittevaralise kahju suuruse määramisel lähtus maakohus õigesti rikkumise raskusest ja

kostja tahtlusest ning võttis kohaselt arvesse kostja varalist olukorda. Kuna mittevaralise kahju

suurust ei saa rahaliselt mõõta, määrab kohus hüvitise suuruse VÕS § 127 lg 6, § 134 lg-te 2, 5

ja 6 ning TsMS § 233 lg 1 alusel diskretsiooniotsusega asjaolude alusel, arvestades mh

rikkumise intensiivsust, kestust jms asjaolusid (Riigikohtu 9. märtsi 2022 otsus tsiviilasjas nr 2-

20-2032, p 13 teine lõik ja seal viidatud varasem praktika). Kõrgema astme kohus saab hüvitise

suuruse määramisse sekkuda ainult juhul, kui diskretsiooni piire on ületatud. Käesoleval juhul

see nii ei ole. Vaidlustatud otsusest nähtuvad kohtuniku kaalutlused ja summa kujunemine.

Maakohtu määratud summa 350 eurot on sarnastes olukordades välja mõistetavate hüvitiste

skaalal pigem väike. Ainult kohtulahendi tegemine ei ole hagejale piisav hüvitis.

10.7. Varalise kahju eest hüvitise väljamõistmise kohta kostja kaebuses väiteid ei esitanud,

samuti pole kaebuses põhjendusi eraldi viivise, menetluskulude jaotuse ja suuruse

vaidlustamiseks.

7 (7)

11. Eelnevast tuleneb, et kaebuse väited ei anna alust maakohtu otsust muuta. Ringkonnakohus

põhjendas eespool p-s 8, miks ei saa maakohtu otsus tervikuna siiski kehtima jääda. Võttes

arvesse viivise summa muutumise ulatust ja tõsiasja, et hageja ei nõudnudki varalise kahju

hüvitiselt viivist, ei anna maakohtu otsuse osaline tühistamine alust muuta menetluskulude

jaotust maakohtus. Kuivõrd kostja ise kõnealusele rikkumisele ei tuginenud, siis ei tähenda

otsuse osaline tühistamine käesoleval juhul ka kaebuse osalist rahuldamist, vaid kaebus jääb

rahuldamata.

12. Apellatsioonimenetluse kulude kohta teeb kohus järgmised otsustused.

12.1. Ringkonnakohtu menetluskulud jäävad TsMS § 171 lg 1 alusel kostja kanda.

12.2. Kostja tasus kaebuse esitamisel riigilõivu 315 eurot. Ringkonnakohus märkis kaebuse

menetlusse võtmise määruses, et asja hind apellatsioonimenetluses on 756 eurot (= 700 + 8%)

ega näe põhjust määrata hind sellest erinevalt. Seega oli vajalik riigilõivu summa 245 eurot ja

kostja tasus lõivu 70 eurot ettenähtust rohkem. Kostja 8. novembri 2022 taotluse ja TsMS § 150

lg 1 p 1 alusel tagastab kohus selle summa taotluses märgitud pangakontole. Kõnealuses osas

ei ole ringkonnakohtu otsus vaidlustatav ja tuleb tunnistada viivitamata täidetavaks (TsMS

§ 150 lg 8, § 467 lg 1)

12.3. Tulenevalt menetluskulude jaotusest tuleb need TsMS §-de 174 ja 175 sätete järgi

rahaliselt kindlaks määrata hageja kulunimekirja alusel. Hageja taotles 480 euro hüvitamist,

mis on tasu 4 t õigusteenuse (kaebusega tutvumine 1 t ja vastuse koostamine 3 t) eest

tasumääraga 120 eurot/t (ei sisalda käibemaksu). Kostja ei esitanud hageja kulude osas sisulisi

vastuväiteid, kuid palus need kindlaks määrata üksnes põhjendatud ja vajalikus ulatuses.

Ringkonnakohtu hinnangul on nimekirjas märgitud hageja esindaja ajakulu vajalik ja

põhjendatud. Esindaja tasumäära osas peab ringkonnakohus põhjendatuks sama määra, millega

arvestas maakohus, st 100 eurot/t. Ringkonnakohus võtab arvesse, et vaidluse ulatus ja

keerukus apellatsioonimenetluses oli sisuliselt sama nagu maakohtus. Neil kaalutlustel tuleb

kostjal hagejale hüvitada apellatsioonimenetluse kuluna 400 eurot (= 4 t × 100). Rahuldamata

jääb hageja taotlus 80 euro (= 480 – 400) hüvitamiseks. Selles summas taotluse osaline

rahuldamata jätmine ei ole vaidlustatav (TsMS § 178 lg 2).

13. Juhindudes TsMS § 654 lg-st 2² ja § 173 lg 1 teisest lausest esitab ringkonnakohus otsuse

resolutsiooni juures kohtuotsuse kehtiva resolutsiooni tervikliku sõnastuse ja märgib selles

kõigi seniste menetluskulude jaotuse. Ühtlasi saab kohus liita hagejale hüvitatavate

menetluskulude summad ja kokku peab kostja hüvitama 1505 eurot (= 1105 + 400). Otsuse

resolutsioonis pole vaja esitada summasid sõnadega ega anda juhiseid saatmise kohta. Vastavalt

hageja taotlusele (hagiavalduse resolutsiooni p 5) ja TsMS § 177 lg-le 4 märgib kohus otsuse

resolutsioonis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt peab kostja tasuma viivist.

(allkirjastatud digitaalselt)